Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määruse nr 8 "Autoerialade riiklik õppekava" muutmine — RTL, 69, 1220

Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. aasta määruse nr 8 «Autoerialade riiklik õppekava» muutmine Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2007. a määrus nr 51 Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 11 lõike 2 alusel. Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määruses nr 8 «Autoerialade riiklik õppekava» (RTL 2007, 6, 105) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) autodiagnostik (inglise keeles Car Diagnosis Technician).»; 2) paragrahvi 3 senine tekst viiakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Autodiagnostiku eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kellel on keskharidus ja kes on läbinud autotehniku õppekava või kes töötab mootorliikurite, laevandus ja lennundustehnika õppekavarühmaga määratletud erialasel tööl.»; 3) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpueksamite kirjeldused autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku erialadel on esitatud määruse lisas 3.»; 4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) autotehnik I, II;»; 5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5) autodiagnostiku eriala õppekava kohustusliku üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 5, 8, 43–52.»; 6) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Autodiagnostiku eriala kutseõppe maht on 60 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 28 õppenädalat.»; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku erialade praktika lühikirjeldused on esitatud lisas 2.»; 8) lisa 1 täiendatakse punktidega 43–52 järgmises sõnastuses: Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 43. ARVUTIÕPE (AUTODIAGNOSTIKULE) 1 Käsitletavad teemad: elektronkirjavahetusprogrammide kasutamine ja häälestamine, e-õppekeskkonna kasutamine, otsingumootorite ja kataloogide kasutamine, diagnostikaseadmete ostsillogrammide kopeerimine, video- ja pilditöötlusprogrammide kasutamine. Õpetusega taotletakse, et õppija oskab kasutada arvutit e-õppes osalemiseks, kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks, kopeerida diagnostikaseadmete ostsillogramme ja lisada neid elektroonilistele kirjadele ning kasutada video- ja pilditöötlusprogramme. 44. JUHTIMISE ALUSED JA MEESKONNATÖÖ 1 Käsitletavad teemad: juhtimise alused, meeskonnatöö, projektijuhtimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab organisatsiooni käsitlusi, struktuure, juhtimise mõistet ja funktsioone, juhtimisteooriaid, juhi rolle, organisatsioonikultuuri olemust, äri- ja kutse-eetikat, meeskonnatöö mõistet ja tunnuseid, meeskonna arengustaadiume, rolle meeskonnas, meeskonna juhtimist, projektijuhtimise iseärasusi, projektikava koostamise põhimõtteid ja projektijuhtimise ebaõnnestumise põhjusi. 45. AUTOMAATKÄIGUKASTIDE DIAGNOOSIMINE 4 Käsitletavad teemad: mehaanika, hüdraulika, elektroonika, hooldus ja rikkeotsing. Õpetusega taotletakse, et õppija teab automaatkäigukastide mehaanilist ehitust ja tööpõhimõtet, hüdraulikaseadmete, andurite ja täiturseadiste ehitust ja tööpõhimõtet, automaatkäigukastide hoolduse ja rikkeotsingu põhimõtteid. Õppija oskab vahetada õli ja õlifiltreid, lugeda rikkekoode, mõõta õlirõhkusid, elektrisignaale ning diagnoosida automaatkäigukasti. 46. ARVUTIVÕRKUDE DIAGNOOSIMINE 3 Käsitletavad teemad: arvutivõrkude vajadus ja üldtööpõhimõtted, infovahetus, arvutivõrgu diagnoosimine multimeetriga ja ostsilloskoobiga. Õpetusega taotletakse, et õppija teab autodes kasutatavate arvutivõrkude ehitust, info edastamise ja arvutivõrkude diagnoosimise põhimõtteid. Õppija oskab mõõta multimeetriga ja ostsilloskoobiga arvutivõrkude signaale ning diagnoosida arvutivõrke. 47. ELEKTRISEADMETE JA MUGAVUSELEKTROONIKA DIAGNOOSIMINE 7 Käsitletavad teemad: käivitussüsteem, akulaadimissüsteem, laternad ja signaallambid (märgulambid), juhtmed, kaitsmed, lülitid ja releed, klaasipuhastid ja pesurid, mugavuselektroonika. Õpetusega taotletakse, et õppija teab akulaadimis- ja käivitussüsteemi, laternate, signaallampide, juhtmete, releede, klaasipuhastite, pesurite, mugavuselektroonika, elektriliste istmesoojendussüsteemide, istmete elektriliste seadekorrektorite, tahavaatepeeglite elektriliste regulaatorite, katuseluugi elektriliste ajamite, parkimisabi, audio- ja navigatsiooniseadmete, isekohanduvate püsikiirushoidikute, rehvirõhu jälgimissüsteemi, mootori ja salongi eelsoojendussüsteemi ning elektrooniliste sõidumeerikute ülesannet, ehitust, reguleerimisvõimalusi ning tööpõhimõtet. Õppija oskab diagnoosida ja reguleerida käivitus-, akulaadimis- ja valgustussüsteemi, diagnoosida juhtmete, kaitsmete, lülitite, releede, kesklukustussüsteemi ja parkimisabi korrasolekut, diagnoosida klaasipuhasteid, pesureid, istmesoojendussüsteeme, istmete elektrilisi seadekorrektoreid, tahavaatepeeglite elektrilisi regulaatoreid, katuseluugi elektrilisi ajameid, elektrilisi klaasisoojendussüsteeme, audio- ja navigatsiooniseadmeid, käivitustõkesteid, isekohanduvat püsikiirushoidikut, rehvirõhu jälgimissüsteemi ning elektroonilisi sõidumeerikuid. 48. KLIIMASEADMETE DIAGNOOSIMINE 4 Käsitletavad teemad: termodünaamika alused, salongi soojendusseadmed, auto kütuse-, õlitus-, jahutus- ja muude süsteemide soojendusseadmed, konditsioneeriseadmed, automaatsete kliimaseadmete ülesanne, ehitus, tööpõhimõte ja diagnoosimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab termodünaamika aluseid, salongi õhutamise vajadust ja õhu mitteliikumise/õhuvahetuse puudumise põhjuseid, salongi soojendusseadmete ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja diagnoosimist, salongi soojendusseadmetes kasutatavate ainete omadusi ja mõju ümbritsevale keskkonnale, salongi soojendusseadmete elektrilisi ühendusskeeme, auto kütuse-, õlitus-, jahutus- ja muude süsteemide lisasoojendusseadmete ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist sõidukiga ja diagnoosimist, konditsioneeriseadme ja selle üksikute osade ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust, diagnoosimist ja rikete kõrvaldamist, konditsioneeriseadmete hooldel tekkivaid ohte töötajale ja keskkonnale ja nõutavaid isikukaitsevahendeid, liikuvatele sõidukitele kohandatud konditsioneeriseadme töödele esitatavaid nõudeid, konditsioneeriseadmetes kasutatavaid aineid, nende ladustamist ja utiliseerimist ning nende ainete mõju ümbritsevale keskkonnale. Õppija oskab leida sõidukite hoolduse ja remondi andmebaasist vastavale süsteemile õige hooldus-, diagnoosimis- või remondijuhendi, hooldada salongi soojendusseadmeid ja lisasoojendusseadmeid ning diagnoosida nende rikkeid, paigaldada vastavalt juhendile lisasoojendusseadmeid, mõõta lisasoojendusseadmete heitgaaside koostist, mõõta salongi soojendus- ja lisasoojendusseadmete elektriliste andurite ja täiturseadiste voolutugevust, käsitseda konditsioneeri hoolduseks ja remondiks ettenähtud seadmeid, kasutada konditsioneeriseadmete hooldel nõutavaid isikukaitsevahendeid, teostada konditsioneeride hooldust, otsida lekkeid konditsioneeriseadmes, diagnoosida hooldusaparaadi rõhunäidikute ja termomeetri abil konditsioneeriseadme rikkeid ja diagnoosida automaatseid kliimaseadmeid ülddiagnoosi testrite abil. 49. OMADIAGNOOSISÜSTEEMI (OBD) KASUTAMINE 6 Käsitletavad teemad: OBD diagnoosisüsteem, rikkemälu ja rikkekoodide lugemine, OBD rikkeotsing. Õpetusega taotletakse, et õppija teab OBD normatiivide põhinõudeid; diagnoosipistmikust saadavat informatsiooni ja heitgaaside järelvalve olemust. Õppija oskab lugeda ja kustutada rikkekoode, sooritada osateste ning diagnoosida osatestide tulemuste põhjal auto seisukorda. 50. PIDURITE DIAGNOOSIMINE 10 Käsitletavad teemad: pidurdamise teooria alused, pidurite liigid ja piduriharud, haagise pidurisüsteemid, blokeerumatud pidurid, kaapeväldik, diferentsiaali blokeering, pidurdusjõu jaotur, juhitavuskorrektor, mootorpidurduse leevendi, hädapidurduse korrektor, veojõukorrektorid, lülitid ja andurid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab pidurdamise teooria aluseid, pidurite liike, piduriharude skeeme ja tähistust, haagise pidurisüsteemide, blokeerumatute pidurite, kaapeväldiku, diferentsiaali blokeeringu, pidurdusjõu jaoturi, juhitavuskorrektori, mootorpidurduse leevendi, hädapidurduse korrektori, veojõukorrektori, lülitite ja andurite ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ja diagnoosimist. Õppija oskab diagnoosida autode ja haagiste pidureid, diagnoosida ja vahetada autode ja haagiste piduriseadiseid, blokeerumatute pidurite, kaapeväldiku, diferentsiaali blokeeringu, pidurdusjõu jaoturi, vahetada ja diagnoosida juhitavuskorrektori, mootorpidurduse ja hädapidurduse leevendi ning veojõukorrektori komponente. 51. MOOTORIELEKROONIKA DIAGNOOSIMINE 10 Käsitletavad teemad: küttesegu ja heitgaas, ottomootorite elektroonilise juhtimise tööpõhimõte, diiselmootorite elektroonilise juhtimise tööpõhimõte, andurid, täiturseadised. Õpetusega taotletakse, et teemade õppija teab otto- ja diiselmootorite mootorielektroonika, ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ja diagnoosimist, mootorielektroonika andureid ja erinevaid täiturseadiseid, nende ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ja diagnoosimist. Õppija oskab teostada tehnohooldust, lugeda rikkekoode, kontrollida andureid ja täiturseadiseid, vahetada toitesüsteemide komponente, mõõta heitgaaside koostist ja võrrelda mõõtmistulemusi kehtivate normidega ning diagnoosida otto- ja diiselmootorite juhtimissüsteeme. 52. TURVASEADISTE DIAGNOOSIMINE 3 Käsitletavad teemad: aktiivsete- ja passiivsete süsteemide jagunemine, turvaseadiste andurid, turvapadjad ja -kardinad, pürotehnilised turvavööde eelpingutid, turvasüsteemide diagnoosimine, turvasüsteemide ohutusnõuded. Õpetusega taotletakse, et teemade õppija teab aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet, pürotehniliste seadiste ehitust ja tööpõhimõtet, turvasüsteemide diagnoosimist ning turvasüsteemide komponentide vahetamisel tekkivaid võimalikke ohte. Õppija oskab lugeda rikkekoode, eemaldada ja paigaldada turvasüsteemi seadiseid, käsitleda passiivseid turvaseadmeid, tuvastada kokkupõrkejärgselt aktiviseerunud turvaseadiseid ning diagnoosida turvasüsteeme. 9) lisa 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Lisa 2. Autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku eriala praktika lühikirjeldused»; 10) lisa 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4. Autodiagnostiku eriala praktika lühikirjeldus Praktikal omandab ja arendab õppija praktilisi oskusi autode uuemate süsteemide hooldamisest ja diagnoosimisest, remondiettevõtte töö planeerimist ja korraldamist. Saab täiendavaid kogemusi teenindusülesannete lahendamisel ning klientidega suhtlemisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust, mõistab tööturvalisuse ja tööohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuseomadusi ja kutseoskusi, õpib kohanema tööelu muutustega. Õppija peab oskama mõõta elektrilisi signaale, diagnoosida süsteemide ja selle üksikute seadiste seisukorda, sooritada kõik EOBD testid ja avastada ka selliseid varjatuid rikkeid, mida enesediagnoosisüsteem ei avasta.»; 11) lisa 3 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Lisa 3. Autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku eriala lõpueksami lühikirjeldused»; 12) lisa 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4. Autodiagnostiku eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst. 4.1. Teoreetilise osa teemad: arvutiõpe, klienditeenindus, keskkonnaohutus, automaatkäigukastide diagnoosimine, arvutivõrkude diagnoosimine, elektriseadmete ja mugavuselektroonika diagnoosimine, kliimaseadmete diagnoosimine, diagnoosisüsteemi (OBD) kasutamine, pidurite diagnoosimine, mootorielektroonika diagnoosimine, turvaseadiste diagnoosimine. 4.2. Praktiline töö Praktilised tööd koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab oskama hinnata tehtavate tööde mahtu, aru saada võõrkeelsetest remondijuhistest, kasutada ohutult tööriistu ja seadmeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt ja ohutult.». Minister Tõnis LUKAS Kantsler Sirje JÕGISTE