Sõmeru Vallavolikogu — Sõmeru Põhikooli arengukava aastateks 2007-2011 kinnitamine — KO, 146, 1726

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3¹ lg 3 alusel : § 1. Kinnitada Sõmeru Põhikooli arengukava aastateks 2007 – 2011 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 30. juunil 2007. a. Volikogu esimees Vahur LIIVAK Lisa Sõmeru Vallavolikogu 26. juuni 2007. a määrusele nr 50 SÕMERU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2007 - 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Üldandmed. 2.1 Asend. 2.2 Ajalugu. 2.3 Kool täna. 3. Kooliarenduse põhisuunad aastateks 2007 – 2011. 3.1 Moto. 3.2 Missioon. 3.3 Visioon. 3.4 Väärtused. 4. Kooli välis- ja sisekeskkonna analüüs. 4.1 SWOT analüüs. 4.2 Kriitilised edufaktorid. 5. Kooli eesmärgid prioriteetsetes valdkondades aastateks 2007 – 2011. 5.1 Arengukava üldeesmärk. 5.2 Kooli eesmärgid prioriteetsetes valdkondades. 6. Tegevuskava aastateks 2007 – 2011. 7. Arengukava uuendamise kord. 1. Sissejuhatus Sõmeru Põhikool (edaspidi Kool) on munitsipaalkool, mille tegevuse õiguslikuks aluseks on kooli põhikiri, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, haridusseadus. Sõmeru Põhikooli arengukava on strateegiline raamdokument kooli edasiseks tegevuseks, mis määratleb kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevussuunad aastani 2011 ning arengukava uuendamise korra. Kooli arengu kavandamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest, Üldharidussüsteemi arengukavast aastateks 2007 – 2013, Lääne-Viru Maakonna hariduse arengukavast (projekt) ja Sõmeru valla arengukavast aastateks 2006 - 2012 . Arengukavas on arvestatud „Elukestva õppe strateegia 2005 – 2008” arengusuundi. Kooli arengukava täiendavad igaks õppeaastaks loodav üldtööplaan, milles püstitatakse konkreetsed ülesanded jooksvaks õppeaastaks ning kooli õppekava. Kooli arengukava on koostatud meeskonnatööna õpetajate initsiatiivgruppide, juhtkonna ja hoolekoguliikmete poolt kooli järjepideva arengu tagamiseks ning on läbi arutatud kooli hoolekogus ja õppenõukogus. 2. Üldandmed 2.1 Asend Sõmeru Põhikool asub Lääne – Virumaal Sõmeru alevikus Tallinn – Narva maantee sajandal kilomeetril. Selleks, et päriselt koolimajja sattuda, tuleb Sõmeru teeristist pöörata Rakvere poole ja umbes kilomeetri pärast vasakule. Kaunis koolimaja paistab juba eemalt silma. Rakvere linn asub meist ainult 4 kilomeetri kaugusel ning logistiliselt soodne asukoht võimaldab operatiivselt liikuda igas suunas. Arengule aitavad kaasa turvaline koolitee ning looduslikult kaunis kooliümbrus. 2.2 Ajalugu Esimene teade kooli asutamisest Sõmerul pärineb 19. sajandi algusest. Rakvere kihelkonna pastori A.N. Winkleri aruanne Eestimaa Evangeelse Luteriusu Kiriku Konsistooriumile 8.detsembrist 1801.a. sisaldab järgmist teksti: "Talurahvakoole on kolm: Rakvere, Uhtna ja Sõmeru mõisa piirkonnas. Viimase olen ma neil päevil mõisaga kokkuleppel asutanud, enne olen ma leidnud, et Sõmeru piirkonnas on vanemad oma laste harimisel väga hooletud olnud." Millise hoone katuse alla lapsed kogunesid, kuidas oli kooli nimi või kes olid koolmeistrid järgneva 62 aasta jooksul, on esialgu teadmata. Küll on aga teada, millist nime kandis kool aastal 1863, kui kooli asukohaks sai Aluvere. Eesti Vabariigi ajast alates oli Virumaa koolide nimekirja kantud Aluvere Algkool asukoha järgi. Aegade jooksul on nime muudetud vastavate täiendustega 11 korda: Bauerschule unter Neu-Sommerhusen im Dorfe Allofer 1863 Sõmeru Vallakool 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul Aluvere Algkool 1919-1933 Aluvere 6-klassiline Algkool 1933-1945 Aluvere Mittetäielik Keskkool 1945-1946 Aluvere 7 - klassiline Kool 1946-1952 Aluvere 7 - aastane Kool 1952-1962 Aluvere 8 - klassiline Kool 1962-1988 Aluvere 9 - klassiline Kool 1988-1991 Aluvere Põhikool 1991-2006 Sõmeru Põhikool 2006 1980. aastatel valmis uue koolihoone projektdokumentatsioon, mis kandis Sõmeru kooli nime. Maja valmis 1988. aastal ning kool kandis veel 18 aastat Aluvere Põhikooli nime, kuni 1.septembril 2006.a. taastati Sõmeru Vallavolikogu otsusega kooli ajalooline ja asukohajärgne nimi. Läbi aegade on Sõmeru kooli juhtinud: 1863-1870 Hans Vilberg 1870-1871 Aleksander Friedrich Raudkep 1871-1891 Juhan Leichter 1891-1898 Jüri Schellbach 1898-1909 Julius Aleksander Rehberg-Reepärg 1909-1918 August Sein 1918-1924 Hindrek Lang 1924-1925 Berta Klad 1925-1926 Anna Suits 1926-1929 Johannes Viks 1929-1931 Ernst Schwarzberg 1931-1932 Villem Raam (asendas Ernst Schwarzberg’i kaitseväes teenimise ajal) 1932-1938 Ernst Schwarzberg-Saluveer 1938-1940 Ants Tammaru 1940-1941 Erich Tamvere 1941-1942 Amanda Saluveer 1942-1950 Karl Viilip 1950-1955 Hilda Kozina 1955-1961 Endel Kiili 1961-1981 Jaan Vassar 1981-1982 Enn Neito 1982-1987 Eldor Luhaväli 1987-1995 Viive Välimets 1995-2003 Johan Utt 2003-2005 Andy Tilk 2005- ...... Virge Ong 2.3 Kool täna „Ah see ilus koolimaja ongi Sõmeru kool?!” on paljud imetluse ja ilmse huvitatusega küsinud. Rõõmsates toonides koolihoone lausa kutsub enda sisse astuma ja ega sisemine ilu välimisele alla jää. Sõmeru vald on õpikeskkonna parendamisse investeerinud mitmeid miljoneid. 2004.a. sai kooli renoveerimisprotsess alguse kogu valgustussüsteemi väljavahetamisega ning samas remonditi ka õpilaste tualettruumid. 2005.a. suvel renoveeriti kooli küttesüsteem, vahetati välja kõik aknad ja välisuksed, ehitati ventilatsioonisüsteem ning maja soojustati väljast. Kõik sobivad värvilahendused kooli välis- ja sisekujunduses on tellitud arhitekt Indrek Ollilt. 2006.a. talvel kaotati vana garderoobisüsteem ja vanema astme õpilastele muretseti värvirõõmsad ning turvalised lukustatavad garderoobikapid. 2006.a. suveperioodil renoveeriti õppekorpuse II ja III korrus, söökla ja köök. Viimane sai täiesti uue sisustuse seadmete ja tööpindade osas. Söögisaalis rõõmustasid lapsi uued ümmargused kuuekohalised söögilauad ning uued sööginõud. Pea kõikide kooliruumide akendel on uued rulood või lamellkardinad, ainekabinettides on uued tahvlid ning enamikes neist ka õpilastele uued töölauad ja toolid. Tänane Sõmeru Põhikooli hoone on valminud 1988. aastal 540 õpilasele. Hetkel töötab kool 14 klassikomplekti 221 õpilase ning 21 õpetajaga. Koolis õpetatakse riikliku õppekava alusel kõiki ettenähtud õppeaineid ja alates 2. klassist süvendatult ka inglise keelt. Õpilaste ja õpetajate igapäevase koolielu mitmekesistamiseks ning kogemuste ja teadmiste vahetamiseks on viis ümbruskonna põhikooli ühinenud liitu nimega VUPSS (Vasta Põhikool, Uhtna Põhikool, Põlula Põhikool, Sonda Põhikool ja Sõmeru Põhikool). Klassivälises töös on õpilastel võimalik osaleda mitmetes huviringides: kunstiring, mudilaskoor, tütarlaste- ja poisteansamblid, rahvatantsurühm, klaveri- ja kitarriõpetus ning spordialadest – korvpall, käsipall, kergejõustik ning orienteerumine. Koolil on välja kujunenud ka oma traditsioonilised üritused: 1.septembri ja õpetajate päeva tähistamine, kooli sünnipäev, jõulud, vastlapäev, vabariigi aastapäeva ja sõbrapäeva tähistamine, isade- ja emadepäeva tähistamine, käsitöönäitused, rekordite päev, lastekaitsepäeva tähistamine ja lõpukell. Lisaks traditsioonidele toimuvad muudki üritused: matkad, teatrite ühiskülastused, kohtumised külalistega, ainenädalad, naljapäev, spordipäevad, laulukonkursid, kohtumised teiste koolidega ja palju muud huvitavat. 1992. aastast on koolil tihedad sõprus- ja koostöösidemed Hyllykallio kooliga Soomest. Viimaste aastate kontaktid on jäänud väga pinnapealseteks ning seda peamiselt just koolijuhtide sageda vahetumise tõttu mõlemas koolis, kuid töötame selle nimel, et sõprussuhteid taastada ning hoida jätkusuutlikena ka järgnevatel aastatel. Kool osaleb kahes rahvusvahelises projektis – Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatavas Nordplus Neighbour „Kvaliteet koolis” ning Euroopa Liidu hariduskoostööprogrammi Socrates allprogrammi Comenius 1 raames rahastatavas „Suve- ja talvetraditsioonid – kultuuride lähenemine”. Eesmärgiks on õpetajate ja koolijuhtide kogemustepagasi täiendamine ja silmaringi laiendamine. Õpilastele annab projektides osalemine koostöö kogemuse ja parandab suhtlemisoskust nii emakeeles kui ka vene ja inglise keeles. Kooli arendustegevus on jätkuvalt suunatud rahvusvahelistes projektides osalemisele. Kuni tänaseni puudus koolil oma tunnuslause ning viimase valimine toimus pingsa arendustegevuse ja demokraatliku hääletusprotsessi tulemusena. Kooli moto alustsitaat „Väikeste sammudega suurte eesmärkide poole – tähendab palju võita ja vähe kaotada” autor J.G.Seume (1763 – 1810) oli tuntud saksa publitsist ja kirjanik, kes reisis jalgsi läbi Venemaa Skandinaaviasse. Küllap pärisorjusliku korra arvustaja ja veendunud rännumees annab meile andeks, et kasutame tema kuulsast tsitaadist ainult esimest poolt. See tundub meie arengusuundadega väga hästi sobivat ning pea 300 aastat tagasi välja öeldud mõttetera peab paika tänapäevalgi. Õpetajad Näitaja Õpetaja ametikohti 18,8 Õpetajate arv 21 s.h. kõrgharidusega 16 s.h.ped. keskeriharidusega 4 s.h muu kesk v.keskeriharidusega 1 neist õpib 3 Õpetajate kvalifikatsioon Atesteeritud: õpetajaid Vanempedagoog 3 Pedagoog 17 Noorempedagoog 1 Õpetaja- metoodik 0 Õpilased Näitaja Õpilaste arv Õpilaste arv 221 Õpilasi 1.-4.kl 78 Õpilasi 5.-9.kl. 143 Klassikomplekte 14 Hetkel tuleb kooli arengu seisukohalt positiivseks hinnata järgmist: · koolis töötab kvalifitseeritud ja arenemisvõimeline kaader; · kool asub logistiliselt soodsas ja turvalises asukohas; · koolis töötavad mitmed tugisüsteemid (järeleaitamistunnid, pikapäevarühm, turvatuba, logopeed, sotsiaalpedagoog, tasandusklassid, parandusõpe) · koolis töötab õpilasesindus; · koolil on tublid saavutused õppetöös, huvitegevuses, spordis; · koolil on oma muuseum ja traditsioonid 3. Kooliarenduse põhisuunad aastateks 2007 – 2011 3.1 Moto Väikeste sammudega suurte eesmärkide poole. ( J.Seume) 3.2 Missioon Õpilane – õpetaja – lapsevanem – ühtsete eesmärkide nimel püüdlev meeskond parimate tulemuste saavutamiseks. 3.3 Visioon Sõmeru Põhikool on omanäoline kool, mis loob võimalused lapse arenemiseks selliseks, nagu ta tahab ja suudab tolerantne turvalise ja kaasaegse õpikeskkonnaga kool, kus väärtustatakse õppimist ja õpetamist kool, mis tagab, et iga koolilõpetaja omaks teadmisi, oskusi ja kindlust omandatu elus kasutamiseks. 3.4 Väärtused Kooli väärtused – mis on olemas ja hästi Turvaline – väike ja rahulik kool soodsas asukohas, ohutu koolitee ja hoolivad õpetajad. Iga inimene on väärtus. Arenev – jätkusuutlik kool moodsa ja kaasaegse õpi- ja töökeskkonnaga, osalemine piirkondlikes ja rahvusvahelistes projektides. Renoveeritud – kena remonditud maja, rõõmsavärvilised ja valgusküllased klassiruumid, nõuetele vastav koolisöökla ja maitsev koolilõuna, suurepärased sportimisvõimalused. Koostöö – teotahteline, õppiv ja arenguvõimeline kollektiiv. Uuendustele avatud - hästi planeeritud tulevik paljude arenguvõimalustega. Sõbralik – õpihimulised, mõistlikud ja rõõmsameelsed lapsed, positiivse ellusuhtumisega kollektiiv. Eemal linnakärast – head põhiharidust andev kool kodu lähedal. Väärtused – mis arenevad ja muutuvad ajas Austus – austame iseend, kolleege, partnereid ja konkurente. Oskame ja soovime väärtustada enda ja teiste aega, tehtud tööd, saavutusi. Usaldusväärsus – selle aluseks on stabiilsus, väljakujunenud traditsioonid ja pidev areng. Julgeme olla ausad ja võtta vastutust. Tagame turvalise õpikeskkonna. Professionaalsus – meie õpetajad on koolitatud ja väärtustavad meeskonnatööd. Kogemuste ja teadmiste abil aitame leida õpilastele parimad arengusuunad ja eneseteostusvõimalused. Avatus muutustele – pidev enesetäiendamine on paremate tulemuste saavutamise alus. Informeeritus – partnerid ja kolleegid on informeeritud kooli juhtimisest, toimimisest, põhi- ja tugiprotsesside korraldusest ja sisust, samuti ootustest töö ning õppimise tulemuslikkusele ja kvaliteedile. Sõbralikkus ja koostöövalmidus – oleme sõbralik, abivalmis ja uuendustele avatud tegutsemisvalmis kollektiiv. Oleme hoolivad üksteise ja meid ümbritseva keskkonna suhtes. Tasakaal – väärtustame töö ja kodu vahelist tasakaalu, siis suudab õpetaja paremini tööle ja õpilane õppetööle keskenduda. Eneseanalüüsile avatud – oleme valmis oma töö tulemuslikkust märkama, teostatut analüüsima, leidma teid edasiseks arenguks, püüdma järjest paremini. 4. Kooli välis- ja sisekeskkonna analüüs 4.1. SWOT analüüs Tugevused väike õpilaste arv klassis õpikeskkonna ja õppevahendite kaasajastamine logistiliselt hea, looduslikult kaunis ja turvaline asukoht. kvalifitseeritud, arenev kaader e-Kool koolisöökla kuulumine koolile tore, üksmeelne, koostöövalmis kollektiiv head sportimisvõimalused hästi organiseeritud ja mitmekesine huvitegevus tugev, teotahteline ja koostööaldis juhtkond osalemine rahvusvahelistes projektides kooliraadio, koolileht, koolimuuseum kooli traditsioonide olemasolu olemas vajalikud tugisüsteemid Nõrkused õpetajatel puuduvad personaalarvutid kooli kodulehekülg puudulik ei ole motiveeritud ainealane lisatöö infovahetus pole tõhus noorte õpetajate ja meesõpetajate vähesus õpilaste passiivsus ja huvipuudus, vähene huvi õppetöö vastu piiratud võimalused käitumisprobleemide lahendamisel vähene kooli propageerimine lasteaias lastevanemate vähene huvi koolielu vastu muukeelne laps klassis hariduslike erivajadustega (HEV) laste arvu suurenemine sotsiaalpedagoogi ajutine puudumine kooli ümbruse planeering koos parklaga personali koolituskava puudumine klassivälise kirjanduse vähesus puudub võimalus inglise keele õpetamiseks rühmades Võimalused kooli territoorium on kena ja piisavalt suur, edasiarendamist võimaldav tehnilise baasi täiustamine õpikeskkonna lõplik renoveerimine ja sisustamine inglise keele süvendatud õpetamine rühmades süvaõppe alternatiivina õpetada loovaineid osalemine rahvusvahelistes projektides tasustada arenguvestluste läbiviimine õpetajate ja kooli töötajate osalemine koolitustel kooli soodne asukoht abiõpetaja kaasamine koostöö sõpruskoolidega koostöö valla- ja maakonnatasandil sponsorite kaasamine õpilaste arvu suurenemine seoses aleviku kasvuga lastevanemate õppepäevad, loengud Ohud õpilaste arvu vähenemine logistiline asend, linnalähedus õpetajate koondamine seoses koormuse vähenemisega kooli ei tule noori pedagooge alkoholismi, suitsetamse ja narkomaania levik, kuritegevuse kasv erinevad väärtushinnangud haridusele laste õiguste suurenemine, kohustuste ja vastutuse vähenemine HEV laste arvu suurenemine perekonna vähenev roll laste kasvatamisel 4.2 Kriitilised edufaktorid Kriitilised edufaktorid on faktorid, ilma milleta kooli edu tulevikus pole võimalik või on oluliselt piiratud. Meie kooli kriitilised edufaktorid, mis selgitati välja analüüsi käigus, on järgmised: · kooli eristumine maakonnas põhiharidust andvate koolide hulgast (kui tänapäeva üldises õpilaste arvu vähenemise tingimustes leitakse võimalused omanäolisuse ja eristumise saavutamiseks) · kooli arendustegevus meeskonnatöös (kui kooli organisatsiooni ja juhtimise parendamisse lülituvad aktiivselt nii oma personal kui ka kõik kooliga seotud huvigrupid) · personali ühtsuse, integreerituse saavutamine (kui personal tunneb üksteist ja arendab ennast pidevalt edasi; professionaalsed teadmised, oskused ja kogemus on ühisvara; toimub õppe-metoodilise info operatiivne jagamine ja vahetamine) · ühtse õppe-metoodilise baasi loomine (kui personal mõtleb läbi õppesisu, korralduse, metoodikad, rikastab üksteist ja õpilasteni jõuab õppeainetevahelise integratsiooni kvaliteetne tulemus) · avalikkussuhete intensiivistamine, sotsiaalse kapitali loomine (kui suhted piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, avalikkussuhted ning koostöö- ja partnerlussuhted on järjepidevad, kasutatakse erinevaid võimalusi kooli esindamiseks, kooli tööd ja arengut tuntakse igakülgselt ning info kooli tegevusest on pidev). 5. Kooli eesmärgid prioriteetsetes valdkondades aastateks 2007 – 2011 5.1. Arengukava üldeesmärk Arengukava eemärgiks on missioonist ja visioonist lähtuvalt prioriteetsete arenguvaldkondade määratlemine ja tegevuse kavandamine kolme aasta lõikes. Arengukava jätkab eelmisel arenguperioodil saavutatu edasiarendamist, tuginedes kooli arengueeldustele, võimaluste analüüsile ja kokkulepitud tööpõhimõtetele. Kooli arengukava kinnitamine loob positiivsed eeldused kooli töö efektiivseks planeerimiseks. Arengukavast tuleneb kooli üldtööplaan, mis on detailsemalt lahti sõnastatud poolaastate kaupa. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukava rakendamise strateegilistest vajadustest, sisehindamisest ning õppe- ja kasvatustöö jooksvatest probleemidest. 5.2 Kooli eesmärgid prioriteetsetes valdkondades 1. Tulemusjuhtimise ja kvaliteedikontrolli põhimõtete järgimine · täpse ja integreeritud üldtööplaani rakendamine · sisekontrolliplaani väljatöötamine · järjepideva sisekontrolli läbiviimine · sisehindamisüsteemi kehtestamine koolile · eneseanalüüsi süsteemi rakendamine pedagoogilisele personalile · kooli personalipoliitika sõnastamine ja selle olulisemate põhimõtete rakendamine · õpilasesinduse regulaarsete nõupidamiste korraldamine · õpilasesinduse koostöö kooli direktsiooniga · lapsevanemate senisest aktiivsem kaasamine kooliellu · pedagoogiliste arutelude läbiviimine 2. Elukestva õpimotivatsiooni tekitamine, tõstmine ja alalhoidmine · õppekava järjepidev arendustegevus · õppekvaliteedi pidev parendamine · haridusele ja haritusele erinevate väärtushinnangute andmise muutmine · õpilasekeskse õppetööprotsessi jätkuv rakendamine ja arendamine · individuaalne lähenemine nii andekatele kui ka õpiraskustega õpilastele · metoodiliste võtete mitmekesistamine aine õpetamisel · õppetunni atraktiivsemaks, praktilisemaks ja elulisemaks muutmine · pidev sõbralik ja mõistev tugi õpetaja poolt · HEV laste märkamine, neile sobiva õpikeskkonna tagamine · abiõpetaja kaasamine nende klasside õppeprotsessi, kus õpetatakse HEV last · muukeelse lapse integreerumine õppeprotsessi · inglise keele süvendatud õpetamine rühmades · võrdsete võimaluste tagamine hindamisel · konsultatsioonide aktiivne kasutamine õpilaste poolt · võimaluste loomine ja säilitamine õpilaste enesearendamiseks läbi erinevate projektide ja huvitegevuses osalemise · tugisüsteemide ülesehituse ja korraldussüsteemi väljatöötamine 3. Arengutingimuste loomine pedagoogidele · personali arendamise ja koolitussüsteemi väljatöötamine · personali arengukavade koostamine · õpetaja motivatsioonisüsteemi väljatöötamine · kvalifitseeritud pedagoogilise personali olemasolu tagamine kõikide õppeainete juures · uue õpetaja adapteerimissüsteemi väljatöötamine · ühiste töötubade ja kogemuste vahetamise korraldamine · info liikumise korralduse tõhustamine · materiaalse baasi loomine · õpetajatele lisaarenguvõimaluste loomine 4. Soodsa mikrokliima ja ühisväärtuste loomine · kasvatustöö ja koolikultuuri parendamine läbi toimiva kodukorra · demokraatliku ja intensiivse meeskonnatöö jätkamine · klassijuhataja töö tõhustamine · kooli traditsioonide ja sümbolite väärtustamine · kooli veebilehe lõplik väljaarendamine · koolilehe kui traditsiooni pidev jätkamine · sidemete arendamine sõpruskoolidega · osalemine rahvusvahelistes koolide koostööprojektides · osalemine kooliarendusprojektides · koolimuuseumi töö korraldamine · sotsiaalpedagoogi töö tõhustamine · psühholoogilise nõustamise korraldamine 5. Õpikeskkonna tehnilis-materiaalse baasi kaasajastamine · kooli materiaaltehnilise baasi kaasajastamine · vajaliku inventari soetamine renoveeritud kooliruumidesse · multimeedia- ja muusikaklassi kaasajastamine · arvutiklassi terminalsüsteemile üleviimine · ainealaste õppeprogrammide soetamine · ainealase õppekirjanduse ja teatmeteoste soetamine · ilukirjandusliku raamatufondi täiendamine · väliauditooriumi ja parkla rajamine · staadioni renoveerimine · kvaliteetse toitlustamise säilitamine · multimeediaprojektorite ostmine · õpetajatele töö tegemiseks lisaarvutite ja printerite soetamine · kooli rahvatantsurühmale uute rahvariiete muretsemine · uue koopiamasina ja skanneri soetamine · liikumispuudega õpilase(te)le tingimuste loomine 6. Tegevuskava aastateks 2007 – 2011 Kasutatavate tingmärkide seletused AÕ aineõpetaja MJ majandusjuhataja D direktor PJ projektijuht DN direktsioon S sekretär HJ huvijuht SP sotsiaalpedagoog IT infotuba TP tehniline personal KJ klassijuhataja V vald KK kogu kollektiiv ÕE õpilasesindus KÕ klassiõpetaja ÕJ õppealajuhataja L logopeed ÕN õppenõukogu VALDKOND 1 Tulemusjuhtimise ja kvaliteedikontrolli põhimõtete järgimine TEGEVUSED 2007 2008 2009 2010 2011 Indikaatorid Täitja Kooli üldtööplaani koostamine ja rakendamine. x x x x x Õppenõukogu otsus ja hinnang. ÕN Sisekontrollisüsteemi loomine. x Olemas vastav dokument D Sisekontrolli läbiviimine. x x x x Sisekontrolliaktid. ÕJ Sisehindamise süsteemi loomine (kehtestatud korra ja tegevuskava järgi toimimine). x Olemas vastav dokument. ÕJ, D Pedagoogide arenguvestluse korra kehtestamine ja läbiviimine. x Olemas vastav dokument. D Personalipoliitika väljatöötamine ja rakendamine. x x x x x Olemas vastavad dokumendid. D Õpilasesinduse tööplaani koostamine ja rakendamine. x x x x x Tööplaanid. Protokollid. ÕE Direktsiooni regulaarsed nõupidamised õpilasesindusega (vähemalt 1x õppeveerandis). x x x x x Protokollid. DN, ÕE Pedagoogiliste arutelude läbiviimine (infominutid, õppenõukogu koosolekud, töökoosolekud). x x x x x Süstemaatiliselt toimuvad. D, ÕJ Direktsiooni nõupidamised. x x x x x Protokollid. D, PJ Koolitused, õppepäevad ja loengud lastevanematele. x x x x x Tagasiside leht. ÕJ VALDKOND 2 Elukestva õpimotivatsiooni tekitamine, tõstmine ja alalhoidmine. TEGEVUSED 2007 2008 2009 2010 2011 Indikaatorid Täitja Uue õppekava koostamine. x Õppekava. ÕJ, Õ, D Õppekavanõuete täitmise kontroll. x x x x x Sisekontrolliaktid. ÕJ Õppekava arendustegevus. x x x ÕN protokollid. ÕJ Karjäärinõustamine, koostöö TTA-ga. x x x x x Testid. SP, KJ Objektiivse hindamise tagamine. x x x x x Hindamisjuhend. eKool ÕJ, Õ Õppetöö diferentseerimine (sh töö andekatega) x x Koolitus. ÕJ Õppetöös erinevate metoodiliste võimaluste kasutamine. x x Koolitus. ÕJ Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks enesehindamise-tagasiside võtmise süsteemi rakendamine. x x x x Olemas vastav dokument. D, ÕJ, AÕ Õpilase toetamine ja motiveerimine õppeprotsessis. x x x x x Koolitus. Kodukord. ÕJ HEV laste märkamine, õpetamine. x x x x x Koolitus. Tugisüsteemid. ÕJ, L, SP Abiõpetaja kaasamine HEV laste õpetamiseks. x x x x x Tööleping. Eelarve. D, V Muukeelse õpilase integreerumine õppeprotsessi. x x x x x Õppevahendid. Koolitus. ÕJ, IT, L, KJ, V Inglise keele õpetamine rühmades. x x x x x Rühmad. D, V Konsultatsioonide ja järelaitamiste rakendamine.. x x x x x Ajakava. ÕJ Konkursside, võistluste, ainepäevade korraldamine. x x x x x Üritused. AÕ Õuesõppimine jms. projektipõhise õppetöövormi rakendamine x x x x x Projekt. PJ, AÕ Inglise keele süvaõppele alternatiivina loovainete õpetamine x x x x x Õppekava. ÕN, D, ÕJ Eelkooli süsteemne rakendamine (õ.-a. II poolaastast) x x x x Olemas töökava. ÕJ, KÕ, D Tugisüsteemide ülesehituse ja töökorralduse loomine. x Dokument olemas. ÕJ VALDKOND 3 Arengutingimuste loomine pedagoogidele TEGEVUSED 2007 2008 2009 2010 2011 Indikaatorid Täitja Personali arendamise strateegia väljatöötamine. x Olemas vastav dokument. D Koolitusplaani väljatöötamine lähtuvalt pedagoogide ja kooli arenguvajadustest. x x x x x Olemas vastav dokument. ÕJ Pedagoogidega arenguvestluste läbiviimine. x x x x Arenguvestluste kokkuvõtted. D Personali arenguvestluste läbiviimine. x x Arenguvestluste kokkuvõtted. D Motivatsiooni ja tunnustussüsteemi väljatöötamine x Olemas vastav dokument. DN Pedagoogide vabadest ametikohtadest teavitamine läbi veebilehe ja Interneti väljundite. x x x x x Kooli veebilehekülg. D Uue õpetaja adapteerimissüsteemi väljatöötamine. x Olemas vastav dokument. D Ainevaldkonniti ühiste töötubade ja kogemuste vahetamise korraldamine. x x x x x Tegevusplaan. Tagasisidestamine. ÕJ Õppematerjalide ja ilukirjanduse vajaduste kaardistamine ja hankekavade koostamine. x x x x x Hankekava. IT Olemasoleva õppevara ja ilukirjanduse andmebaasi loomine. x Olemas vastav andmebaas. IT Koolituselt saadud info ja materjalide liikumise korraldamine. x x x x x Olemas vastav infomapp. ÕJ, S Inglise keele kursused õpetajatele. x Koolitus. PJ Õppeekskursioonid õpetajatele (1x aastas) x x x x Eelarve. PJ VALDKOND 4 Soodsa mikrokliima ja ühisväärtuste loomine. TEGEVUSED 2007 2008 2009 2010 2011 Indikaatorid Täitja Kooli sümboolikaga esemete kavandamine ja kasutusele võtmine. x x Eelarve. Kodukord. D, PJ, HJ Kooli veebilehe lõplik väljaarendamine. x Kodulehekülg. D Info operatiivne kajastamine kooli veebilehel. x x x x x Kodulehekülg. D, ÕJ Koolilehe ilmumine vähemalt 1x õppeveerandis. x x x x x Koolileht. PJ Sidemete arendamine sõpruskoolidega. x x x x x Ühisprojektid ja –tegevused. PJ, HJ, D Osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides. x x x x x Projektikohtumised. PJ Arengukava koostamine. x x Olemas vastav dokument. KK Arengukava arendustöö. x x x Parandusettepanekud. KK Klassijuhatajate nõukoja loomine. x Toimiv nõukoda. ÕJ Klassijuhatajate nõukoja ühistegevus-koosolekud. x x x x Protokollid. KJ Töökoosolekute läbiviimine 1x õppeveerandis. x x x x x Protokollid. D Koolimuuseumi töö korraldamine. x x x x x Fondeeritud materjalid. D Kooli kodukorra täitmise jälgimine. x x x x x Kodukord. eKool KK Suitsetamise, narkomaania ja alkoholismi ennetustöö. x x x x x Loengud. Projektides osalemine. Üritused. PJ, KJ, SP, HJ Ühisürituste läbiviimine koos lapsevanematega. x x x x x Huvitöö plaan. HJ, KJ Kooli psühholoogi ametikoha loomine. x Ametijuhend. Eelarve. D, V Kooli psühholoogi ametikoha täitmine. x Tööleping D VALDKOND 5 Õpikeskkonna tehnilis-materiaalse baasi kaasajastamine. TEGEVUSED 2007 2008 2009 2010 2011 Indikaatorid Täitja Õppeklasside sisustamine kaasaegse koolimööbliga. x x x Eelarve. D Multimeediaklassi sisustamine loengutoolidega. x Eelarve. D Õppeklasside sisustamine kaasaegse tehnikaga. x x x Eelarve. D Õpetajatele ainekabinettidesse personaalarvutid. x x Eelarve. TH projekt. D Arvutiklassi terminalsüsteemile viimine. x x Eelarve. TH projekt. D, V Multimeediaklassi tehniline kaasajastamine (projektor, televiisor, kodukinosüsteem, puutetahvel.) x x x Eelarve. Sponsorite toetus. D, MJ, V Kunstiklassi laudade ostmine. x Eelarve. Sponsorite toetus. D, MJ Muusikaklassi tehniline kaasajastamine. (muusikakeskus, kõlarid, muusikainstrumendid) x x Eelarve. Projektid. Sponsorid. D, PJ Kaasaegse õppevara ja näitvahendite hankimine. x x x x x Eelarve. IT Projektorite ostmine aulasse ja arvutiklassi. x x Eelarve. TH projekt. D, PJ Uue helitehnika soetamine aulasse. x x Eelarve. D Väliauditooriumi rajamine. x Eelarve. Sponsorite toetus. D, V Parkla rajamine. x Eelarve. D, V Peasissekäigu turvalisemaks muutmine. x Eelarve. D, V Staadioni renoveerimine koos vajaliku inventariga. x x Eelarve. Projektid. D, V, PJ Kaloraažiprogrammi ja arvuti soetamine kööki. x Eelarve. D, MJ Lisaprinterite soetamine. x Eelarve. D, MJ Autahvlite ja stendidesüsteemi väljatöötamine ja kasutusse rakendamine. x Eelarve. Süsteem loodud. DN, MJ Õppematerjalide ja ilukirjanduse hankimine. x x x x x Eelarve. IT Uue koopiamasina ostmine. x Eelarve. D Skanneri ostmine. x Eelarve. D Rahvariiete ostmine. x Eelarve. Projektid. Sponsorid. D, PJ, HJ Tehnilise lahenduse leidmine ratastooliga õpilase teenindamiseks x Eelarve. Projektid. D, V, PJ Prioriteetsetes valdkondades eesmärkide täitmisel saavutatakse aastaks 2011 järgmised tulemused: TULEMUS 1 Rakendatud on tulemus- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid, et tagada kooli kui organisatsiooni süsteemne ja tulemuslik toimimine. TULEMUS 2 On tagatud õppe- ja kasvatustöö, kus õpilane on motiveeritud õppija ja tema võimetekohaseks arenguks on loodud võimalused. Lõpetajate hea tase tagab parimad edasiõppimisvõimalused. TULEMUS 3 Personali planeerimise, arendamise ja koolituse kvaliteedi tõus. Töötajad tunnevad ennast teotahteliste ja motiveeritutena. Õpetajad parendavad pidevalt oma metoodikaid, toimib info- ja kogemuste vahetus. TULEMUS 4 Kool on jätkusuutlik ning omab head mainet ja tuntust. Lapsevanemad on koolieluga kursis ning osalevad protsessis aktiivselt. TULEMUS 5 Kool on pidevas arengus ning kasutab oma tööks heas korras ruume ning kvaliteetseid tehnilisi vahendeid. Õppetööks vajalikud metoodilised vahendid on kaasaegsed ja nende hulk piisav. 7. Arengukava uuendamise kord Sõmeru Põhikooli arengukava kehtib kuni 31.08.2011. Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpuks. Vajadusel viiakse sisse järgmise õppeaasta täiendused ja parandused, mis kinnitatakse kooli õppenõukogus. Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses: 1) seadusandluse muudatustega; 2) muudatustega õppekavas; 3) muudatustega kooli eelarves ja investeeringutes; 4) kooli õppenõukogu ja omaniku ettepanekutega. Kooli arengukava kuulub uuendamisele määratud tähtaja möödumisega. Uue arenguperioodi arengukava esitatakse kooskõlastamiseks: 1) Sõmeru Põhikooli õppenõukogule 2) Sõmeru Põhikooli hoolekogule 3) Sõmeru Vallavalitsusele Arengukava kinnitab Sõmeru Vallavolikogu