Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

Käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus või krediidiasutused).

Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded

1) «Maksete aruanne» koodiga 160 (lisa 1);

2) «Kaarditehingute ja mobiilimaksete aruanne» koodiga 161 (lisa 2);

3) «Pangakaartide aruanne» koodiga 162 (lisa 3);

4) «Pangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide aruanne» koodiga 163 (lisa 4);

5) «Elektrooniliste maksekanalite ja makseviiside aruanne» koodiga 164 (lisa 5).

(1) Paragrahvi 3 punktides 1–2 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 punktides 3–5 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvis 3 nimetatud aruanded esitatakse kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.

(1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XML-s (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Eesti Pangale hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Eesti Panka muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Eesti Pangale.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Eesti Pank oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Eesti Pangale avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Eesti Pangale.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

(1) Eesti Pank tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Eesti Pank registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel

1) volitatud töötaja nime;

2) volitatud töötaja sõrmejälje;

3) aruandekohustuslase nime;

4) aruande esitamise aja;

5) aruande koodi.

Määruse lisades 1–5 kasutatakse mõisteid §-des 12–19 esitatud tähenduses.

(1) Makse on raha maksja ja raha saaja vaheline tingimusteta ja tühistamatu rahalise kohustuse õiendamine.

(2) Siseriiklik makse on makse, kus raha maksja krediidiasutus ja raha saaja krediidiasutus asuvad Eesti Vabariigis ning makse teostamise käigus ei kasutata väljaspool Eesti Vabariiki asuvat maksevahendajat või maksesüsteemi. Siseriiklik makse jaguneb

1) krediidiasutuse sisene makse – makse, kus mõlema osapoole krediidiasutus on sama krediidiasutus;

2) krediidiasutuste vaheline makse – makse, kus maksja krediidiasutus ja saaja krediidiasutus on erinevad krediidiasutused.

(3) Välismakse on

1) makse, kus ühe osapoole krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki;

2) makse, kus mõlema osapoole krediidiasutus asub Eesti Vabariigis ning makse teostamise käigus kasutatakse väljaspool Eesti Vabariiki asuvat maksevahendajat või maksesüsteemi.

(4) Suurmakse on makse summas 15 miljonit krooni ja enam.

(5) Jaemakse on makse, mis ei ole suurmakse.

(6) Kliendimakse on kliendi poolt algatatud või kliendile laekunud makse.

(7) Rahaturumakse on krediidiasutuste vaheline rahaturutehinguga seotud makse.

(8) Kattemakse on krediidiasutuse poolt MT200 või MT202 SWIFT sõnumi formaadis saadetud ja/või vastu võetud maksejuhis, mille rahalised vahendid on mõeldud kliendi maksete tagamiseks.

(1) Sularahatehing on sularaha sissemaksega algatatud makse või sularaha kaarditehing.

(2) Kaarditehing on pangakaardi vahendusel teostatud kaardimakse või sularaha kaarditehing.

(3) Sularaha kaarditehing on pangakaardi alusel identifitseeritud kliendi poolt sularaha maksmine kontole või kontolt sularaha väljavõtmine.

(1) Tšekk on väärtpaber, millega tšeki väljaandja käsundab krediidiasutust (tšeki väljamaksja) tšeki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma (tšekisumma) maksmiseks.

(2) Reisitšekk on sularaha asendav tšekk välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult reisitšeki omanik.

(3) Kaardimakse on maksja kontolt saaja kontole maksmiseks tehtud kaarditehing, mis on algatatud kas müügiterminalist või pangaautomaadist.

(4) Mobiilimakse on müügikohas ostetud kaupade või teenuste eest tasumiseks mobiiltelefonilt algatatud makse.

(5) Maksekorraldus on raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda osapoole poolt algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks.

(6) Deebet-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algatajaks on raha saaja või seadusega sätestatud kolmas isik.

(7) Otsekorraldus on määratud perioodilisusega korduv deebet-tüüpi maksekorraldus.

(8) Kreedit-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algatajaks on raha maksja.

(9) Püsikorraldus on määratud perioodilisusega korduv ja kindla suurusega kreedit-tüüpi maksekorraldus.

(10) Paberil maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele paberil edastatud maksekorraldus.

(11) Telepanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele püsi- või vallasühenduse (dial-up ühenduse) kaudu spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus.

(12) Telefonipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele telefoni teel edastatud maksekorraldus.

(13) Interneti-panga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele edastatud Interneti-teenusel baseeruv maksekorraldus (k.a WAP-teenusel baseeruv maksekorraldus).

(14) Mobiili maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele mobiiltelefoni teel edastatud maksekorraldus (v.a mobiilimakse).

(1) Pangakaart on krediidiasutuse poolt konto omajale või konto omaja poolt määratud isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks.

(2) Deebetkaart on pangakaart, millega üldjuhul võib teha kaarditehinguid maksimaalselt kontol oleva raha ulatuses.

(3) Deebet-sularahakaart on pangakaart, mis on seotud kliendi põhikontoga ja võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid.

(4) Deebet-maksekaart on pangakaart, mis on seotud kliendi põhikontoga ning millega teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu maksenõude krediidiasutusse laekumist.

(5) Arvelduskrediidiga deebet-maksekaart on pangakaart, mis on seotud kliendi põhikontoga ning millega teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu maksenõude krediidiasutusse laekumist. Pangakaardiga seotuna pakub krediidiasutus kliendi põhikontole väljastatava arvelduskrediidi võimalust.

(6) Krediitkaart on pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses.

(7) Vaba tagasimaksega krediitkaart on krediitkaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel puudub kindel tagasimakse tähtaeg.

(8) Tähtajalise tagasimaksega krediitkaart on krediitkaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel on kindel tagasimakse tähtaeg.

(9) Järelmaksukaart on krediitkaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmine toimub määratud maksegraafiku alusel.

(10) Muu krediitkaart on krediitkaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel kasutatakse mitut erinevat tagasimakse võimalust.

(11) Jaemüüja pangakaart on jaemüüja poolt koostöös krediidiasutusega välja antud piiratud kasutusega pangakaart, mis täidab samaaegselt nii kliendikaardi kui ka pangakaardi funktsioone.

(12) Kohalik pangakaart on ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart.

(13) Rahvusvaheline pangakaart on pangakaart, mida saab kasutada nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool Eesti Vabariiki.

(1) Pangaautomaat on elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid. Müügiterminal ei ole pangaautomaat.

(2) Sularahaautomaat on pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teha ainult sularaha kaarditehinguid.

(3) Sularaha-makseautomaat on pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid (k.a määratud makseid).

(4) Makseautomaat on pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada ainult kaardimakseid.

(5) Ristkasutuses olev pangaautomaat on krediidiasutuse halduses olev pangaautomaat, milles saab kasutada nii pangaautomaati haldava kui ka teiste krediidiasutuste pangakaarte.

(1) Müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. Igal müügikohal on unikaalne tunnuskood (liikmenumber).

(2) Kaardimakse müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus müügiterminali kaudu on ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga.

(3) Mobiilimakse müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda mobiiltelefoniga.

(4) Kaardi- ja mobiilimakse müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda nii pangakaardi kui mobiiltelefoniga.

(1) Müügiterminal on seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga.

(2) POS-terminal on elektrooniline maksterminal kaardimaksete teostamiseks (k.a WEB-POS).

(3) Kassasüsteem on ettevõtja müügisüsteemiga integreeritud elektrooniline makselahendus kaardimaksete teostamiseks.

(4) Imprinter on mitteelektrooniline seade kaardimaksete teostamiseks, kus kaardi jäljend ning tehingu andmed kajastatakse paberkviitungil.

(5) E-commerce on makselahendus, mis võimaldab kaardimaksete teostamist Interneti-kaubamajas või e-teenuste pakkumisel Interneti-keskkonnas.

(6) Postimüük on kaardivaldaja poolt posti, faksi või telefoni teel edastatud kaardiandmete alusel teostatav kaardimakse.

(1) Elektrooniline maksekanal on maksekanal, mis võimaldab sidekanalite vahendusel või muul viisil teha elektrooniliselt pangatoiminguid.

(2) Pangatoiming on elektroonilise maksekanali vahendusel kontol oleva vara käsutamine, info vahetamine, lepingu sõlmimine ning muu panga või kolmanda isiku poolt pakutava teenuse kasutamine.

(3) Telepank on elektrooniline maksekanal, mis võimaldab teha pangatoiminguid spetsiaalse finantstarkvara abil.

(4) Telefonipank on elektrooniline maksekanal, mis võimaldab teha pangatoiminguid telefoni teel.

(5) Interneti-pank on elektrooniline maksekanal, mis võimaldab teha pangatoiminguid Interneti (k.a WAP) teel.

(6) Mobiilpank on elektrooniline maksekanal, mis võimaldab teha pangatoiminguid mobiiltelefoni abil.

(7) Pangaliides on elektrooniline info- ja maksekanal, mis võimaldab spetsiaalse tarkvara abil automatiseeritud pangatoiminguid kliendi majandustarkvara ja panga infosüsteemi vahel.

RAKENDUSSÄTTED

Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 9. oktoobri 2003. a määrus nr 9 «Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kinnitamine» (RTL 2003, 108, 1706; 2005, 56, 791).

Määrus jõustub 1. novembril 2007. a.

President Andres LIPSTOK

Eesti Panga presidendi 23. augusti 2007. a määruse nr 10 «Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine» lisa 1

Maksete aruanne1. Aruande valdkondAruandes kajastatakse

1) siseriiklikke makseid ainult makstavate maksete korral;

2) välismakseid nii makstavate kui laekuvate maksete korral;

3) makseid, kus maksjaks on aruandev krediidiasutus (sh laenude väljamaksed klientidele ning krediidiasutuse administratiivkuludest tulenevad maksed);

4) kliendi makseid, mis teostatakse aruandva krediidiasutuse vahendusel (sh sularaha sissemaksega algatatud maksed);

5) kliendi laenude tagasimakseid aruandvale krediidiasutusele (sh krediitkaardilaenude tagasimaksed);

6) krediidiasutuste vahelisi makseid (sh pankadevahelise rahaturuga seotud maksed, näiteks üleöötehingud, lühiajalised laenud ja -hoiused);

7) välisriigi krediidiasutuse filiaali ja emapanga vahelisi makseid;

8) aruandva krediidiasutuse siseselt teostatud makseid, kus maksja ja saaja on erinevad isikud;

9) kliendi üleöötehinguid ja kandeid deposiidile juhul, kui kliendi samasus ei ole tuvastatav;

10) makseid, mida teostatakse krediidiasutuse poolt avatud vahekontolt lõplikule saajale (näiteks maksed nimekirja alusel üle kantavate palga, pensioni jms summade tarbeks krediidiasutuse poolt avatud kontodelt; maksjaks märgitakse sellisel juhul klient, kes raha vahekontole kandis).Aruandes ei kajastata

1) kontot haldava krediidiasutuse ja kliendi vahelisi intressimakseid ja teenustasusid;

2) kliendi sularaha sissemakseid kliendi enda kontole;

3) makseid ühe ja sama kliendi kontode vahel juhul, kui kliendi samasus on üheselt tuvastatav (näiteks ülekanded arvelduskontolt hoiukontole);

4) kontsernisiseseid makseid juhul, kui maksed on eristatavad (sh kontserniliikmete vahelised intressikanded, kanded deposiitidele ning balansseerimiskanded);

5) ühe krediidiasutuse poolt teisele vahendatud makseid;

6) automaatseid üleöötehinguid korrespondentkontodel;

7) valuuta ostu/müügi/konverteerimisega seotud makseid, sh valuutaga seotud tuletistehinguid, valuuta ostu/müügi tehinguid Eesti Pangaga;

8) makseid, mida maksja kannab krediidiasutuse poolt avatud vahekontole (näiteks maksed, mis kantakse hiljem nimekirja alusel üle lõplikele saajatele);

9) kattemakseid;

10) puudulike rekvisiitide tõttu lõpetamata jäänud ning maksjale tagasi suunatud makseid;

11) kaarditehinguid;

12) müügikohas mobiiltelefonilt algatatud makseid.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata nende maksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) makse liik_1

2) makse liik_2

3) makse liik_3

4) maksja/saaja

5) makseviis

6) valuuta kood

7) riigi kood

8) käive

9) maksete arv

1) Makse liik_1 identifikaatorid

Siseriiklik makse 1 Makstav välismakse 2 Laekuv välismakse 3

Vahendatavate välismaksete puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et makstavaid välismakseid kajastatakse makse algataja krediidiasutuse poolt, laekuvaid välismakseid kajastatakse lõpliku rahasaaja krediidiasutuse poolt. Laekuvaid välismakseid, mis edastatakse maksevahendaja poolt makse saaja krediidiasutusele läbi Eesti Panga arveldussüsteemi, tuleb kajastada laekuvate välismaksetena.

2) Makse liik_2 identifikaatorid

Suurmakse 1 Jaemakse 2

3) Makse liik_3 identifikaatorid

Kliendimakse 1 Rahaturumakse 2 Muu pankadevaheline makse 3

Kliendimaksete all kajastatakse aruandva krediidiasutuse kliendi poolt algatatud või kliendile laekunud makseid (sh klientide rahaturutehingud). Kliendimaksete all ei kajastata krediidiasutusest kliendi makseid. Krediidiasutuste vahelisi makseid kajastatakse rahaturumaksete või muude pankadevaheliste maksete all.

4) Maksja/saaja identifikaatorid

Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12

Kõik maksed, välja arvatud laekuvad välismaksed, liigitatakse maksja alusel. Laekuvad välismaksed liigitatakse saaja alusel.Maksja ja saaja liigitatakse lähtuvalt bilansi täiendavas aruandluses kasutatud mõistetest, nii nagu need on määratletud Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 «Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» 4. peatükis «Lisades kasutatud mõisted».Maksja identifikaator võib siseriikliku ja makstava välismakse korral olla määramata (11) ainult sularaha makse puhul.

5) Makseviisi identifikaatorid

Sularaha 1 Reisitšekk 2 Muu tšekk 3 Otsekorraldus 4 Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5 Püsikorraldus 6 Paberil maksekorraldus 7 Telepanga maksekorraldus 8 Telefonipanga maksekorraldus 9 Internetipanga maksekorraldus 10 Mobiili maksekorraldus 13 Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14 Määramata 11 SWIFT 12

Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust kasutades edastab makse algataja maksekorralduse krediidiasutusele.Sularaha all kajastatakse sularaha sissemaksega algatatud maksed.Nii reisitšekkide kui muude tšekkide puhul kajastatakse ainult lunastatud tšekid. Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed ja deebet-tüüpi maksekorraldused.Paberil maksekorralduste all kajastatakse paberil algatatud maksekorraldused. Mobiili maksekorralduste all kajastatakse kõik mobiiltelefoni abil edastatud maksekorraldused, mis ei ole algatatud mobiilimakse müügikohas.Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse näiteks tingimuslikud kreeditkorraldused.SWIFT maksete all kajastatakse näiteks kliendi poolt maksja krediidiasutusele SWIFTi teel edastatud maksekorraldused ja laekuvad välismaksed.

6) Valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles makse sooritati.

7) Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.Kõik maksed, välja arvatud laekuvad välismaksed, liigitatakse maksja alusel. Laekuvad välismaksed liigitatakse saaja alusel.

8) KäiveMaksete käive näidatakse tuhandetes kroonides ümardatuna täisühikuteni.Välisvaluutas teostatud maksed hinnatakse ümber Eesti kroonidesse kliendi konto debiteerimise/krediteerimise kuupäeval kehtinud Eesti Panga poolt fikseeritud Eesti krooni päevakursi alusel.

9) Maksete arvMaksete arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 23. augusti 2007. a määruse nr 10 «Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine» lisa 2

Kaarditehingute ja mobiilimaksete aruanne1. Aruande valdkondAruandes kajastatakse

1) kõiki aruandva krediidiasutuse poolt välja antud (sh teise krediidiasutuse klientidele vahendatud) pangakaartidega teostatud tehinguid nii Eestis kui välismaal, olenemata tehingu teostamiseks kasutatud pangaautomaadi või müügiterminali kuuluvusest;

2) aruandva krediidiasutuse pangaautomaatides ning lepingu alusel teenindavates müügikohtades mitteresidentide poolt välja antud pangakaartidega teostatud tehinguid;

3) kõiki aruandva krediidiasutuse mobiilimakse lepingu sõlminud klientide poolt müügikohas teostatud mobiilimakseid;

4) jaemüüjatega koostöös väljaantud pangakaartidega teostatud tehinguid.Aruandes ei kajastata

1) teise residentse krediidiasutuse poolt välja antud pangakaartidega teostatud tehinguid aruandva krediidiasutuse pangaautomaatides või lepingu alusel teenindavates müügikohtades;

2) teise krediidiasutuse poolt välja antud ja aruandva krediidiasutuse kliendile vahendatud pangakaartidega teostatud tehinguid;

3) teise residentse krediidiasutuse mobiilimakse lepingu sõlminud klientide poolt teostatud mobiilimakseid aruandva krediidiasutuse lepingu alusel mobiilimakseid teenindavates müügikohtades.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata nende kaarditehingute ja mobiilimaksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) residentsus

2) kaarditehingu ja mobiilimakse liik

3) kaarditehingu ja mobiilimakse sooritamise koht

4) pangakaardi liik

5) klient

6) käive

7) kaarditehingute ja mobiilimaksete arvKaarditehingute puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et kaarditehingud kajastatakse tehingu toimumise hetkel (st tehingu toimumise kuupäeva järgi). Juhul kui maksejuhis jõuab krediidiasutusse peale aruande esitamise tähtaega, kajastatakse kaarditehing aruandekuus, millal maksejuhis krediidiasutusse jõudis. Mobiilimakseid kajastatakse sarnaselt kaarditehingutele.

1) Residentsuse identifikaatorid

Resident 1 Mitteresident 2

Kaarditehingute puhul näidatakse siin pangakaardi väljaandja residentsust, mobiilimaksete puhul mobiilimakse lepingu sõlminud krediidiasutuse residentsust.

2) Kaarditehingu ja mobiilimakse liigi identifikaatorid

Sularaha väljavõtt 1 Sularaha sissemakse 2 Kaardimakse pangaautomaadis 3 Kaardimakse müügikohas 4 Mobiilimakse müügikohas 5

3) Kaarditehingu ja mobiilimakse sooritamise koha identifikaatorid

Eesti 1 Välismaa 2

4) Pangakaardi liigi identifikaatorid

Deebet-sularahakaart 1 Deebet-maksekaart 2 Arvelduskrediidiga deebet-maksekaart 9 Jaemüüja deebet-maksekaart 10 Vaba tagasimaksega krediitkaart 4 Tähtajalise tagasimaksega krediitkaart 5 Järelmaksukaart 6 Muu krediitkaart 7 Jaemüüja krediitkaart 11 Määramata 8

Pangakaardi liigi identifikaator võib olla määramata kaarditehingute puhul, mis on sooritatud väljaspool Eesti Vabariiki välja antud kaartidega. Mobiilimaksete puhul on pangakaardi liigi tunnuse identifikaatoriks 8.

5) Kliendi identifikaator

Äriklient 1 Eraklient 2 Määramata 3

Eraklientide all kajastatakse eraisikute poolt sooritatud kaarditehingud ja mobiilimaksed. Kõikide teiste kaarditehingute ja mobiilimaksete puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks äriklient.Kliendi identifikaator võib olla määramata kaarditehingute puhul, mis on sooritatud väljaspool Eesti Vabariiki välja antud kaartidega.

6) KäiveKaarditehingute ja mobiilimaksete käive näidatakse tuhandetes kroonides ümardatuna täisühikuteni.Välisvaluutas teostatud maksed hinnatakse ümber Eesti kroonidesse vastavalt krediidiasutuses kehtestatud raamatupidamise korrale.

7) Kaarditehingute ja mobiilimaksete arvKaarditehingute ja mobiilimaksete arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 23. augusti 2007. a määruse nr 10 «Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine» lisa 3

Pangakaartide aruanne1. Aruande valdkondAruandes kajastatakse

1) kõiki aruandva krediidiasutuse poolt välja antud (sh teiste krediidiasutuste klientidele vahendatud) ja aruandeperioodi lõpu seisuga käibel olevaid pangakaarte;

2) jaemüüjatega koostöös välja antud ja aruandeperioodi lõpu seisuga käibel olevaid pangakaarte.Aruandes ei kajastata

1) käibelt kõrvaldatud, suletud või välja vahetatud pangakaarte;

2) aruandva krediidiasutuse klientidele vahendatud teise krediidiasutuse poolt välja antud pangakaarte.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata nende pangakaartide arv, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) pangakaart liik_1

2) pangakaart liik_2

3) kasutussagedus

4) pangakaartide arv

1) Pangakaart liik_1 identifikaatorid

Deebet-sularahakaart 1 Deebet-maksekaart 2 Arvelduskrediidiga deebet-maksekaart 9 Jaemüüja deebet-maksekaart 10 Vaba tagasimaksega krediitkaart 4 Tähtajalise tagasimaksega krediitkaart 5 Järelmaksukaart 6 Muu krediitkaart 7 Jaemüüja krediitkaart 11 Määramata 8

2) Pangakaart liik_2 identifikaatorid

Kohalik 1 VISA 11 Mastercard 12 Muu rahvusvaheline 9

3) Kasutussageduse identifikaatorid

Aktiivsed 1 Passiivsed 2

Passiivsetena näidatakse aruande valdkonda kuuluvaid pangakaarte, millega ei ole aruandeperioodil teostatud ühtegi kaarditehingut (kontojäägi vaatamine ei ole kaarditehing).

4) Pangakaartide arvPangakaartide arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 23. augusti 2007. a määruse nr 10 «Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine» lisa 4

Pangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide aruanne1. Aruande valdkondAruandes kajastatakse

1) aruandvale krediidiasutusele kuuluvaid pangaautomaate;

2) müügikohti, lähtudes kaubandus- või teenindusettevõtetest, kellega aruandval krediidiasutusel on sõlmitud leping kaardi- ja/või mobiilimaksete vahendamiseks;

3) müügikohtades olevaid müügiterminale.Aruandes ei kajastata pangaautomaate ja müügikohti, kus aruandva krediidiasutuse pangakaarte saab pangaautomaatides, kaubandus- või teenindusettevõtte müügiterminalides või ühendatud kassasüsteemides kasutada ristkasutuse lepingu alusel.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata nende pangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide arv, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) pangaautomaat/müügikoht/müügiterminal

2) ristkasutus

3) sularaha sissemakse funktsioon

4) kohtade arv

1) Pangaautomaadi/müügikoha/müügiterminali identifikaatorid

Sularahaautomaat 1 Sularaha- ja makseautomaat 2 Makseautomaat 3 Kaardimakse müügikoht 5 Mobiilimakse müügikoht 6 Kaardi- ja mobiilimakse müügikoht 7 POS terminal 8 Kassasüsteem 9 Imprinter 10 E-commerce 11 Postimüük 12

Kaubandusketi (näit Selver, Prisma jne) iga kauplus ja bensiinijaamade keti (näit Statoil, Neste jne) iga tankla on eraldi müügikoht. Taksode puhul loetakse ühe ettevõtja kõik taksod üheks müügikohaks (taksofirmaga lepingut omavad taksoteenust osutavad füüsilisest isikust ettevõtjad loetakse eraldi müügikohaks). Ühel aadressil asuvad erinevaid lepinguid omavad ettevõtjad on eraldi müügikohad (näiteks hotell ja selles asuv restoran).

2) Ristkasutuse identifikaatorid

Jah 1 Ei 2

3) Sularaha sissemakse funktsiooni identifikaatorid

Jah 1 Ei 2

Müügikohtade ja müügiterminalide puhul on sularaha sissemakse funktsiooni tunnuse identifikaator 2.

4) Kohtade arvPangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide arv näidatakse tükkides.

Eesti Panga presidendi 23. augusti 2007. a määruse nr 10 «Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine» lisa 5

Elektrooniliste maksekanalite ja makseviiside aruanne1. Aruande valdkondAruandes kajastatakse aruandva krediidiasutuse poolt sõlmitud elektrooniliste maksekanalite ja makseviiside lepinguid.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata nende elektrooniliste maksekanalite ja makseviiside lepingute ja lepingu sõlminud klientide arv, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) elektrooniline maksekanal/makseviis

2) lepingute arv

3) klientide arv

1) Elektroonilise maksekanali/makseviisi identifikaatorid

Telepank 1 Telefonipank 2 Internetipank 3 Mobiilipank 4 Otsekorraldus 5 Püsikorraldus 6 Pangaliides 7

Otsekorralduste puhul kajastatakse maksjalepinguid.

2) Lepingute arvSiin näidatakse elektroonilise maksekanali või makseviisi lepingute arv. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga.

3) Klientide arvSiin näidatakse elektroonilise maksekanali või makseviisi lepingu sõlminud klientide arv aruandeperioodi lõpu seisuga.