Veriora Vallavolikogu — Veriora valla arengukava 2007-2013 uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 143, 1689

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lg 1 p 7, Veriora Vallavolikogu 28.02.2006 määruse nr 5 “Veriora valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine” § 44 lg 5 ning “Haldusmenetluse seaduse” § 64 lg 1 alusel. § 1. Sissejuhatus (1) Arengukava on lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument, mida viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Arengukava põhieesmärgiks on piirkonna (valla) arengu kujundamine soovitud eesmärkide saavutamiseks selleks sobivate vahenditega. Esmalt on tarvis teha selgeks erinevate valdkondade hetkeolukord piirkonnas ja seejärel mõelda, kuhu tahetakse jõuda ning milliste vahenditega paikkonna tulevikku kujundatakse. Piirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude väljaselgitamiseks kasutatakse analüüsi. (2) Arengukava üheks osaks on visioon – piirkonna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. (3) Arengumudelis on välja toodudeelisarendamist vajavad või suurema potentsiaaliga valdkonnad. (4) Strateegia paneb paika soovitud eesmärgini (visioonini) jõudmiseks vajalikud üldised tegevussuunad. (5) Tegevuskava on lähiaastate konkreetsete ülesannete ja projektide nimekiri. (6) Definitsioon: Arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Veriora valla arengukava on koostatud seitsmeks aastaks. (7) Arengukava on aluseks : 1) Veriora valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele, nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (8) Arengukava koostamise metoodika ja protsessi kirjeldus Olemasoleva olukorraga tutvumine ja andmete kogumine. Läbirääkimised vallavalitsusega ja teemagruppide määratlemine. Töö teemagruppides, kuhu kuulusid oma ala spetsialistid, vallajuhid ning aktiivsemad vallaelanikud. Seminar arengukava kavandamisest ja sobiva strateegia valimisest. Veriora valla olukorra analüüs ja probleemide määratlemine, probleemidele esialgsete lahenduste leidmine. Valla visiooni koostamine aastaks 2020. Arengukava kokkukirjutamine. Arengukava menetlus volikogus. Arengukava avalikustamine Arengukava vastuvõtmine volikogu poolt. I PEATÜKK VERIORA VALLA HETKESEISU ANALÜÜS § 2.Valla üldiseloomustus (1) Veriora valla pindala on 200,3 km2. Vallas elab 01.01.2007 seisuga 1588 elanikku, mis moodustab 5 % Põlva maakonna rahvastikust. Valda läbib tihe teedevõrk ja raudtee. Veriora vallas on väljaarenenud sotsiaalne infrastruktuur, kuhu kuuluvad Viluste põhikool, lasteaed ”Õnneseen”, Veriora perearsti keskus, Veriora postipunkt, Leevi rahvamaja, Veriora ja Leevi rahvaraamatukogud, Leevi hooldekodu ja Veriora noortekeskus. (2) Vallas on 30 asulat: Veriora alevik, Verioramõisa küla, Vinso küla, Viluste küla, Väike-Veerksu küla, Vareste küla, Viira küla, Vändra küla, Võika küla, Süvahavva küla, Soohara küla, Sarvemäe küla, Pahtpää küla, Nohipalo küla, Männisalu küla, Mõtsavaara küla, Laho küla, Jõevaara küla, Lihtensteini küla, Leevi küla, Kunksilla küla, Koolma küla, Koolmajärve küla, Kullamäe küla, Timo küla, Kirmsi küla, Kikka küla, Jõeveere küla, Himmiste küla, Haavapää küla. § 3. Asend Veriora vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas – maakonnakeskusest Põlvast 25 km kaugusel ja pealinnast 255 km kaugusel. Veriora vald paikneb maakonna kaguosas. Idast piirneb Veriora vald Mikitamäe vallaga, kagust Orava vallaga ja edelast Lasva vallaga, läänest Põlva ning Laheda vallaga. Valla põhjapiir ühildub Räpina vallaga. Vallakeskusele on lähimad linnad Räpina (15 km) , Põlva ( 25 km) ja Võru (30 km) . § 4. Looduskeskkond (1) Kaunis looduskeskkond on valla omapäraks ja samas ka tugevaks arenguvõimaluseks. Valda läbib Eesti pikim jõgi Võhandu, mida ääristavad liivapaljandikud ja koopad. Võhandu on kujunenud tuntud turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad) . Võhandu ürgorg (Leevi külast kuni Reo sillani) kuulub Põlvamaa väärtuslike maastike I tähtsusklassi (kokku III tähtsusklassi) , tegemist on olulise ja maakondlikult tähtsa piirkonnaga. Veriora valla lääneossa jääb rohkete laugaste ja soosaartega Meenikunno raba. Seal on loodud Meenikunno maastikukaitseala. Rabaserval asub vaatetorn ning üle soo viib laudtee Päikeseloojangu majani, mis on atraktiivseks puhke- ja vaatluskohaks. Valla piirides on mitu looduslikult kaunist järve: Nohipalu Mustjärv ja Valgejärv, Koolma järv, Viinakoja järv ja Veriora paisjärv. Meenikunno raba, Koolma järv ja Võhandu jõe ürgorg on kantud Natura 2000 eelvalikuala nimistusse. (2) Valda läbib Eesti pikim jõgi Võhandu, mis on kujunenud atraktiivseks turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad) . Leevi külla jääb jõe kõige ürgsem ja samas ka atraktiivsem osa, mida nimetatakse Võhandu ürgoruks. Võhandu ürgorg kuulub Põlvamaa väärtuslike maastike I tähtsusklassi (kokku III tähtsusklassi) , tegemist on kõrge maakondliku tähtsusega alaga. (3) Meenikunno raba, Kuulmajärve ja Võhandu jõe ürgorg on kantud Natura 2000 eelvalikuala nimistusse. Tuntumad turismiobjektid Veriora vallas on: Võhandu jõe ürgoru kaitseala, Kalmetu mägi, Viia veski, Viira veski ja veskikalju, Koolma kääbastik, Meenikunno sookaitseala. Atraktiivsed turismiteenuse pakkujad on Riigi Metsamajandamise Keskus, klubi „Kuuel jalal” Leevil, VooMatkad Süvahavval, Süvahavva loodustalu ja Tiina Köök Verioral. § 5. Veriora ajaloolisest kujunemisest (1) Veriora nime on esmakordselt kirjalikult mainitud 1638.a. rootslaste maarevisjoni andmetel. Veriora ümbrus on ajalooliselt kuulunud pikka aega Räpina kihelkonda Võru maakonnas. Vene – Liivi ja Rootsi – Poola sõdade ajal on Veriora kandis suuri lahinguid peetud, mille järgi Veriora (algselt Verioja) ka oma nime olevat saanud. Viimased suured lahingud toimusid Leevi metsades II maailmasõja ajal. Sõjategevusest annavad tunnistust ka ümbruskonnas asuvad kääpad, kaevikud ja sõjatee. (2) Mõisaajast tuntakse Veriora ümbrust kui head põllumajanduspiirkonda. Veriora mõis ehitati Veriora küla asemele XVII sajandi lõpul. Põlisteks Veriora mõisa omanikeks oli von Rothide perekond. Vanim nimetatud suguvõsast, keda rahvas veel mäletab, oli August von Roth. Mainitud mõisniku ajal algas Veriora vallas talude päriseks ostmine. (3) Veriora alevik sai omavalitsusliku staatuse 1992. aastal. Valla praegused piirid on välja kujunenud peamiselt II maailmasõja järgsetel aastatel vastavalt Veriora aleviku arengule ja selleaegsetele vajadustele. (4) Veriora kandi legendid on kokku kogunud Viluste põhikooli endine õpetaja ja tunnustatud koduloo-uurija Meeta Reimann. Tema sulest on ilmunud väljaanne ”Veriora kandi vanarahva jutuvara”. § 6. Rahvastik (1) Veriora vallas oli 1.jaanuari 2007. aasta seisuga 1588 elanikku (0,08 % kogu Eesti rahvastikust ja 5 % Põlvamaa rahvastikust) ning elanike arvult on Veriora vald Põlvamaal kuuendal kohal. Valla elanikkond jaguneb valla mitteametlike osade (külade ja aleviku) vahel suhteliselt erinevalt (tabel 1) . Tabel 1. Elanike arv seisuga 01.01.2007 2005 2006 hälve Veriora alevik 521 515 -6 Leevi küla 216 205 -11 Viluste küla 132 128 -4 Pahtpää 113 112 -1 Verioramõisa 79 80 +1 Väike-Veerksu 58 55 -3 Süvahavva 41 42 +1 Soohaar 42 41 -1 Männisalu 33 32 -1 Vändra 34 32 -2 Võika 33 30 -3 Jõeveere 32 30 -2 Nohipalo 28 27 -1 Viira 28 29 +1 Kirmsi 26 24 -2 Kikka 26 26 0 Vareste 25 23 -2 Himmiste 24 21 -3 Laho 21 20 -1 Lihtensteini 20 21 +1 Kunksilla 18 16 -2 Sarvemäe 16 16 0 Vinso 14 14 0 Haavapää 12 11 -1 Timo 7 7 0 Koolma 9 8 -1 Kullamäe 7 7 0 Jõevaara 6 7 +1 Mõtsavaara 7 7 0 Koolmajärve 1 2 +1 KOKKU: 1629 1588 -41 (2) 1990/91. aastaks oli valla elanike arv üsna suuresti vähenenud ning tabelist nr. 1 näeme, et see tendents on jätkuv. Loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) on olnud viimase nelja aasta jooksul pidevalt negatiivne (tabel 2) , mistõttu on valla elanike arv vähenenud (tabel 2.) Viimastel aastatel on täheldatud pidevat rahvaarvu langust keskmiselt 16 inimest aastas (tabel 2) . Tabel 2. Veriora valla elanike arvu dünaamika Aasta Elanike arv Sünnid Surmad Loomulik iive 2003 1684 15 27 -12 2004 1667 7 27 -10 2005 1629 10 40 -30 2006 1588 5 20 -15 (3) Veriora vallas on tööealiste- ja pensioniealiste inimeste osakaal märkimisväärselt suurem laste arvust. Laste arv on väike ja madal sündivus ennustab veel aastateks kooliealiste laste arvu vähenemist. Laste ja noorte hulgas on märgata mõnevõrra poiste ülekaalu (vt. joonis 1.) . See võib muutuda kolmekümne eluaasta piiril, mis on tingitud asjaolust, et meeste suremus on suurem. Võrreldes Põlvamaa ja kogu Eesti andmetega, on vallas märgatavalt kõrgem pensioniealiste inimeste osakaal ning oluliselt väiksem alaealiste laste arv. (4) 2006. aastal moodustasid 48% Veriora valla elanikest mehed ja 52% naised. Inimeste arvult kõige suuremaks vanuserühmaks on 45–49-aastased ja 15-19-aastased (joonis 1) . Paraku on tänased 45–49-aastased 10-15 aasta pärast pensionärid. 15–19-aastastest noortest kasvab väärikas järelpõlv, kuid maapiirkond ei suuda neile maakohas alati sobivaid töö- ja eluvõimalusi pakkuda.

Joonis 1. Veriora valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus 2006. aastal. Joonis nr 1. Veriora valla elanikkond (5) Soolis-vanuseliselt on rahvastik jagunenud suhteliselt ühtlaselt ja sarnane paljude teiste Eesti valdadega. Alates 50. eluaastatest on igas vanuserühmas märgatav naiste ülekaal. Üle 50-aastastest valla elanikest moodustavad 61% naised ja 49% mehed, iga järjest kõrgema vanuserühmaga suureneb naiste ülekaal võrreldes meestega. § 7. Majandus ja ettevõtlus (1) Veriora valla 2007.aasta eelarve kogumaht on 18 334 891 krooni Tabel 3. Suurimad tuluallikad 2007. aasta eelarves üksikisiku tulumaks 5 491 900.00 riigieelarvest saadud dotatsioon 9 961 000.00 maamaks 1 076 000.00 laekumised majandustegevusest 1 909 900.00 Suurimaks tuluallikaks eelarves oli üksikisiku tulumaks (tabel 3) , mida nimetatud aastal laekus ligi 5,5 miljonit krooni. (2) Valla 1588 elanikust on tööealised inimesed pisut üle poole. Töötute arv vallas on viimastel aastatel püsinud samal tasemel. Tööealisest elanikkonnast on tinglikult töötuid 13–19%, ametlikult end töötuks registreerinuid on vaid 7. Võrreldes meeste tööpuudusega on märgatavalt suurem naiste tööpuudus. Pikaajalistel töötutel on õpitud abituse ja toetuste taotlemise harjumuse tõttu madal motivatsioon alalist tööd otsida. Tööhõiveameti kaudu alalise töö otsinguid mõjutavad ka kevad-, suve- ja sügisperioodil pakutavad erinevad hooajatööd. Lisaks tööpuudusele on ka kvalifitseeritud tööjõu puudus, mistõttu kohalikud tööandjad kasutavad vajadusel väljastpoolt valda pärit tööjõudu. Valla tööealisest elanikkonnast on ligi 68 inimest tööl põllumajanduses, tööstuses (valdavalt puidu- ja metsatööstus) töötab 65 inimest, 56 on hõivatud avalikus sektoris (kaasa arvatud kool ja lasteaed) , teenindussektoris ja kaubanduses töötab ligi 50 inimest. Umbes 65 valla elanikku käib tööl väljaspool valda. Naabervaldadest ja Võru, Põlva ning Räpina linnast käib Veriora valda tööle umbes 30 inimest. (3) Ettevõtlus ja sellest tulenevalt kogu valla majanduslik olukord sõltub eelkõige territoriaalsetest tingimustest ja ajaloolisest pärandist. Geograafilisest asukohast lähtuvalt asub Veriora vald eemal suurtest tõmbekeskustest ning jääb pigem ääremaaks. Ettevõtluskeskkond on valdavalt orienteeritud põllumajanduslikule tootmisele, sellele järgneb puidu- ja metsatööstus, teenindus ning müügitöö. Vähemal määral tegeldakse ka puhke- ja turismimajandusega ning transportteenuse pakkumisega (vt. joonis nr 2) .

Joonis nr 2. Veriora valla ettevõtluskeskkond (4) Vallas tegutseb ametlikel andmetel 28 äriettevõtet ja 24 füüsilisest isikust ettevõtjat. Nagu jooniselt 2. võime näha, on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate osakaal kõige suurem (40%) . Põllumajanduses töötavate inimeste arv ei ole täpselt teada, sest kõik taludes töötavad pereliikmed ei ole end ametlikult tööle vormistanud. Metsatööstuse ja puidu töötlemise valdkond moodustab 18% ettevõtluskeskkonnast ning annab tööd umbes 50 inimesele. Müügitöö ja kaubandusega tegelevad ettevõtted moodustavad võrdselt teenuse müügiga 12% ning turism 10% kogu valla ettevõtlus-keskkonnast. Turismimajanduses on liidripositsioonil Riiklik Metsamajandamise Keskus. (5) Arvult suurimaks tööandjaks on puidu ja metsamajandusega tegelev AS Astel, mis ei ole registreeritud Veriora vallas, kuid Veriora raudteejaama juures asuv filiaal annab tööd ligi 37 inimesele. § 8. Turism ja puhkemajandus (1) Turism ja puhkemajandus on Veriora vallas olulisel kohal, kuna siinne looduskeskkond soosib nii sise- kui ka välisturismi. Tuntumad turismiobjektid vallas on Võhandu jõe ürgoru kaitseala, Kalmetumägi, Viia veski, Viira veski ja veskikalju, Koolma kääbastik ning Meenikunno sookaitseala. Suurim turismiteenuse pakkuja on Riigimetsa Majandamise Keskus ning väiksemal määral ka klubi „Kuuel jalal” Leevil (hobumatkad) , VooMatkad Süvahavval (seiklusmatkad) , Süvahavva loodustalu Süvahavval ning Tiina Köök Verioral (koduses köögis rahvustoidud) . Võhandu jõgi on kujunenud atraktiivseks turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad) . Taliturismi harrastajatele on Vinso külas hooldatud suusarajad. (2) Ametlikku turismi-infopunkti vallas ei ole, mistõttu ei ole täpset ülevaadet, kui palju turiste piirkonda on külastanud. Turistile võib valmistada probleeme turismisihtkohtade, vaatamisväärsuste ja külade ebapiisav viitamine ning infomaterjali (voldikud, foto-materjal, kaardid jms) vähesus. Viidaprojekt käivitatakse Põlvamaa Partnerlus-programmi raames juba käesoleval (2007) aastal ning turismiinfot plaanitakse edastama hakata uues kavandatavas raamatukogu-külakeskuses. § 9. Maakasutus ja planeerimine (1) Veriora valla haldusterritooriumi suuruseks on 20 763,8 hektarit, millest 47% hõlmab riigimaa, 50% eramaa ning alla ühe protsendi moodustab munitsipaalmaa. Pisut alla 3% (vt. joonis nr 3) maast on veel mõõdistamata ja seega ka katastrisse kandmata.

Joonis nr 3. Maakasutus vallas seisuga 01.03.2007 (2) 01.03.2007.a. seisuga ei ole vallas maareform veel lõppenud, kuna 3% maast (vt. joonis nr. 3) on mõõdistamata ja katastrisse kandmata. Suurim maakasutaja vallas on Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle kasutada on 8773,51 ha maad. Sellest enamuse moodustavad puhkealad ja riigimets. Maanteede alla jääb 170,37 ha maad ja raudtee alla 32 hektarit, millele lisandub veel Veriora alevikus raudtee alla jääv mõõdistamata maa. (3) Veriora vallal ametlik üldplaneering puudub, kuid sellega tegeldakse alates aprillist 2006. Üldplaneeringu koostamiseks on moodustatud koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad Veriora vallavolikogu poolt moodustatud töörühmad, ettevõtjate esindajad, kodanikeühenduste esindajad ja erinevate alade spetsialistid. Kogu töökorraldust juhib Keskkonna Agentuur Prope Mare AS. Planeeringu koostamise eesmärgiks on kujundada Veriora valla ruumilise arengu põhimõtted ja seeläbi luua eeldused keskkonna tasakaalustatud ja säästvaks arenguks. Määratleda võimalused elanike sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks. Luua tingimused soodsa majanduskeskkonna kujunemiseks, investeeringute kaasamiseks ja Veriora valla/ lähivaldade tasakaalustatud ning terviklikuks arenguks. (4) Veriora vallal on kehtestatud detailplaneeringud Leevi veski kohta, Veriora aleviku paisjärve puhketsooni kohta, Veriora alevikus piirkonna Jaama 2 kuni Jaama 4 kohta ning kinnistule Uus tn 1. Detailplaneeringud on algatatud Uus tn 2 elamu juurde jäätmejaama rajamiseks, Leevile Võhanduveere vabaõhukeskuse rajamiseks ning Veriorale raamatukogu-külakeskuse rajamiseks Võru-Räpina mnt.2. § 10. Haridus (1) Viluste Põhikool asub Räpina –Võru maantee ääres Viluste külas. Räpina kihelkonna külakoolid (sh Willusth) on arhiivimaterjalide põhjal asutatud 1769. aastal. Esimene teadaolev koolihoone sai valmis 1873. aastal. Uus kaasaaegne koolihoone valmis 2001. aastal. Koolis on lisaks õppeklassidele aula, ajakohane köök ja söökla, tööõpetuse ruumid, õpilaskodu, huvitegevuse ruum, hästi sisustatud raamatukogu koos lugemissaaliga ning arvutiklass. (2) Spordihoones on võimla, riietumis- ja dušširuumid, saun, jõusaal. Koolis on võimalik õppida kolme võõrkeelt: inglise, saksa ja vene keelt. Õpilased saavad võtta osa 15 erineva ringi tööst. Koolis tegutsevad järgmised huviringid: mudilaskoor, lastekoor, flöödi- ja klaveriõpe, ansambel; rahvatants, koolitants; kunstiring ja sõnakunstiring, võro keele ring; puutööring; orienteerumine, võrkpalli- ja korvpalliring. Organisatsioonidest tegutsevad ELO, noorkotkad ja kodutütred. (3) Tugisüsteemidena on rakendunud pikapäevarühm, parandusõpe, logopeed, psühholoog, lihtsustatud õppekava klass ja õpilaskodu. (4) Seni on õpilaste arv koolis olnud üsna püsiv, kuigi mõnevõrra vähenenud. Selle on põhjustanud negatiivne iive ning mõnede perede väljaränne tõmbekeskustesse. Tabelist 4 näeme õpilaste arvu vähenemise jätkumist ning suuremat langust võib prognoosida aastaks 2011/2012, kus tänavuse 17 lapse asemel tuleb esimesesse klassi vaid 9 õpilast. Tabel 4. Õpilaste arvu prognoos 2007./2008. – 20011./2012. õppeaastateks Klass Aasta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Lihtsust. õppek Kokku 2007/2008 17 15 8 13 7 23 12 18 29 9 142 2008/2009 16 17 15 8 13 7 23 12 18 7 136 2009/2010 18 16 17 15 8 13 7 23 12 4 133 2010/2011 13 18 16 17 15 8 13 7 23 4 134 2011/2012 9 13 18 16 17 15 8 13 7 1 117 2012/2013 9 9 13 18 16 17 15 8 13 ? 118 (5) Tänu Viluste põhikoolis rakenduvale tugisüsteemile (pikapäevarühm, parandusõpe, logopeed, psühholoog, lihtsustatud õppekava klass, õpilaskodu olemasolu) , suudavad kõik õpilased omandada põhihariduse ning õpilaste koolist väljalangemine on väike. (6) Viluste põhikooli õpilased on edukalt esinenud maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel ja võistlustel. Maakondlikel olümpiaadidel on 2006. ja 2007. aastal saavutatud auhinnalisi kohti bioloogias, geograafias, matemaatikas, füüsikas ja pranglimises. Õpilased on olnud edukad korvpallis, võrkpallis, kergejõustikus, lauluvõistlustel ja rahvatantsus. (7) Õpilaste arvu suurendamiseks on vajalik paremini ära kasutada õpilaskodu võimalusi ning leida koolile oma arengu- ja tegevussuund, mille poolest teistest erineda ja silma paista. (8) Koolipersonali moodustavad järgmised ametikohad: direktor 1,0 kohta; direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal 0,5 kohta, majandusjuhataja 1,0 kohta; raamatukoguhoidja 1,0 kohta; huvijuht 0,5 kohta; õpetajad 15,0 kohta, mida täidavad 18 erineva koormusega töötajat; ringijuht 1,5 kohta, mida täidavad kooli õpetajad. Koolis on logopeed ja 0,25 kohaga psühholoog. Kooli 18 pedagoogilisest töötajast vastab pedagoogi kvalifikatsioonile 18, kellest kõrgharidus on 17-l. Õpetajatest kolm omab vanemõpetaja ametijärkukvalifikatsiooni ja üks pedagoog - metoodiku ametijärku. (9) Viluste Põhikooli koostööpartneriks on Võro Instituut, kes toetab võro keele õpetuse korraldamist koolis. 2005. aastast omab kool ka välispartnerit Saksamaa Liitvabariigist (Marnitzi Reaalkool Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal) . § 11. Veriora lasteaed “Õnneseen” (1) Veriora lasteaed toodi üle korterelamusse 1986. aastal, kuna endine hoone oli amortiseerunud ja ei vastanud tervisekaitse nõuetele. 2006. aasta sügisel avati üks lasteaiarühm lisaks Viluste põhikooli hoones. Tänaseks on nii Verioral kui ka Vilustes liitrühmad: rühmas on koos 2–7-aastased lapsed. 01.03.2007. aasta seisuga on Veriora rühmas 25 last ja Viluste rühmas 9 last. Lasteaiajärjekorras on 39 last, kellest kuus on koolieelikud. Tabel nr 5. Laste arv rühmade kaupa seisuga 01.01.2007.a. Vanus Arv 2.a. 0 3.a. 5 last 4.a. 12 last 5.a. 6 last 6.a. 9 last 7.a. 2 last (2) Lasteaias töötab kümme inimest, nendest neli on pedagoogid. Pedagoogiline personal on kvalifitseeritud ning vastab lasteaia personalile kehtestatud nõuetele. Lasteaia tööd raskendab laste mänguväljakute puudumine. Selle probleemiga tegeleb vallavalitsus ning praeguseks on EV Hasartmängumaksu Nõukogu eraldanud mänguväljakute rajamiseks ligi 300 000 krooni. Toetuse ja valla omaosalusega rajatakse 2007. aasta kevadel mänguväljakud Vilustesse ja Veriorale. § 12. Noorsootöö ja huviharidus (1) Veriora valla noorsootööd juhib valla noorsootööspetsialist, kelle tööd toetavad kodanikeühendused, allasutus Veriora Valla Kultuur ja Viluste põhikool. (2) Kaitseliidu Põlvamaa maleva juhendamisel tegutsevad Leevil noorkotkad ja kodutütred ning Viluste põhikoolis ELO-kad. Huvialadega saab tegeleda lähimates tõmbekeskustes ja huviringides saab osaleda Viluste põhikoolis, Leevi rahvamajas ning Veriora noortekeskuses. (3) 2006. a. juunis valmis Veriora alevikus noortekeskus, mille tööd koordineerib ja juhib Veriora valla noorsootöö spetsialist. Noortekeskus valmis EL Struktuurivahendite, riigipoolse toetuse ja valla vahenditega „Avatud noortekeskuste” programmi raames. Veriora noortekeskus juhindub oma tegevustes noorsootöö seadusest ja Veriora noortekeskuse arengukavast. Veriora noortekeskus kuulub Avatud Noortekeskuste katusorganisatsiooni. Veriora noortekeskuses toetatakse noorte omaalgatust ning koostöös luuakse võimalusi huvitavaks ja arendavaks tegevuseks. Noortekeskus on avatud igale noorele, seadmata tingimusi tema oskustele, võimetele, teadmistele ja rahalistele võimalustele. Noortekeskuse ülesandeks on kaasata noori aktiivselt ja omaalgatuslikult tegutsema, end arendama ning võimaldada nende omavahelist suhtlemist ja koolivälist õppimist-huvitegevust. § 13. Kultuur (1) Valla elanikke teenindavad kultuuriasutused on Veriora Valla Kultuur ning Veriora ja Leevi rahvaraamatukogu. Kultuuriürituste/sündmuste korraldamiseks kasutatakse Leevi rahvamaja, Viluste põhikooli aulat, Veriora noortekeskust ja Veriora vabaõhulava. Viluste põhikooli aulas korraldatakse pidulikke sündmusi ja kogu vallarahva üritusi, Leevi rahvamaja on valdavalt kogukonna/küla ürituste korraldamiseks ning klubi- ja seltsitegevuseks. (2) Täiesti ilma kooskäimise kohata on valla kõige suurem asum - Veriora alevik. 2004. aastal vana kultuurimaja lammutati, kuid siiamaani ei ole sobivaid ruume või hoonet leitud. Seetõttu on Veriora alevikus häiritud seltsielu ja klubiline tegevus, samuti puudub koht, kus pidusid/üritusi korraldada. Eakatele inimestele sobiva kooskäimiskoha saab luua noortekeskuse otstarbekama kasutamisega: noored tulevad majja pärast õppetööd ja hommikupoolikul on ruumid vabad. Neile, kes soovivad õhtusel ajal vaba aega seltsi- või klubiringis veeta, tänaseks sobiv kooskäimiskoht puudub. Lahendusena nähakse vallakeskusesse raamatukogu-külakeskuse (tegevuskeskuse) väljaehitamist. (3) Piirkonna kultuurielu edendamisele aitavad kaasa kodanikeühendused Veriora naisteselts Mari, MTÜ Spordiklubi VERKO, eakate klubi, Leevi külas tegutsev MTÜ Võhanduveere, Veriora alevikus tegutsev MTÜ Tegus Veriora ning 2007. aasta märtsis avatud Leevi kooli muuseum. (4) Veriora valla elanikke teenindab kaks rahvaraamatukogu. Leevi rahvaraamatukogu koos avatud internetipunktiga on endises koolihoones. Veriora raamatukogu asub korterelamu kolmetoalises korteris, mis paraku ei vasta elanike ootustele ja vajadustele. Raamatukogus ei ole võimalik korraldada näitusi, temaatilisi väljapanekuid ega läbi viia klubi- ja seltsiüritusi. Halvas olukorras on avalik internetipunkt, mille kitsad ruumid ei võimalda privaatselt surfata ega e-toiminguid teostada. Väljavahetamist vajab arvutite riist- kui ka tarkvara. § 14. Sport, puhkus ja vaba aeg (1) Veriora vallas on head sportimisvõimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Spordisaalid on Viluste põhikooli juures ja Leevi rahvamajas. Samuti on võimalused tegeleda tervisespordiga, kuna on olemas suusarajad, palliplatsid ja matkarajad. (2) Kitsaskohtadeks on laste spordi- ja mänguväljakute nappus, Viluste staadioni halb olukord ning jõusaali kulunud varustus. Vilustesse ja Veriorale on laste spordi- ja mänguväljakute rajamist alustatud. Viluste staadion vajab põhjalikku rekonstrueerimisprojekti ning seejärel suuremaid investeeringuid kaasaaegse staadioni/tervisekompleksi väljaarendamiseks. § 15. Sotsiaalhoolekanne (1) Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks ning erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamiseks. (2) Sotsiaalhoolekande asutustest on vallal üks hooldekodu Leevil, mis asendab kodu vanuritele ning füüsiliselt ja sotsiaalselt mitte toimetulevatele kodanikele. Lisaks hoolekodule on vallas neli sotsiaalkorterit, mida kasutab viis inimest. (3) Elanike arv 01.01.2007 seisuga on 1588. Tabel 6. Veriora valla laste, tööealiste ja pensioniealiste osatähtsus (%) 2006. aastal. Alaealised (0-15 a) tööealised (16-61/56 a) pensioniealised (62/57 a) Mehed 15,1 56,4 26,8 Naised 15,8 47,5 37,7 Veriora vallas kokku 15,5 50,3 32,2 Tabelis 6 näeme, et rahvaarvu muutumine näitab elanikkonna vananemist. Iive Veriora vallas on olnud viimastel aastatel negatiivne ning kõik näitajad prognoosivad selle jätkuvat langust. Taasiseseisvunud vabariigi algusaastatel on toimunud noorte väljaränne tõmbekeskustesse, kuna sovhooside likvideerimisega kadus maalt enamik töökohti. Viimase 15 aasta sisseränne on hõlmanud ennekõike vanemaid inimesi, valdavalt pensionäre või vähemkindlustatud inimesi, kuna siinsete korterite/kinnisvara hinnad on mitmeid kordi soodsamad võrreldes tõmbekeskustega. Sellest lähtuvalt on ka sotsiaaltoetuste/teenuste vajajaid järjest juurde tulnud. (4) 01.01.2007. aasta seisuga on vallas 11 toimetulekutoetuse saajat, 111 inimest vajab hooldusteenust hooldajalt, 50 inimesele on määratud puuetega inimese sotsiaaltoetus vajalike teenuste ostmiseks. Tabel 7. Veriora vallas pakutavad sotsiaalhoolekande teenused: Teenuse liik Teenuse kirjeldus Sotsiaalnõustamine Kodanikule vajaliku teabe andmine tema sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest, abistamine sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Eluasemeteenus Eluruumi andmine isikule või perekonnale, kes ei ole seda võimeline endale või perekonnale võimaldama. 01.01.2007 seisuga pakutakse vallas sellist teenust 5 inimesele 4 sotsiaalkorteris. Hooldamine perekonnas Isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Lapse hooldamise leping on sõlmitud ühe perega. Hooldamine hoolekandeasutuses Hooldeteenuse pakkumine Leevi hooldekodus, kus tagatakse eale ja seisundile sobiv hooldus. Hooldekodus osutatakse 01.01.2007.aasta seisuga teenust 20 hoolealusele. Kohtade olemasolul osutatakse teenust ka väljastpoolt valda tulevatele abivajajatele. Puuetega inimeste hooldamine Veriora vallas on määratud hooldaja 01.01.2007 seisuga 111 puudega inimesele. Transportteenus Valla autoga (7-kohaline mahtuniversaal) vanurite ja puuetega inimeste tasuta sõiduks kaugematest asukohtadest vallakeskusesse (perearstile, avaliku teenuse osutamisel…) või kaugemale raviarsti juurde. Küttepuude varumise ja kohaletoimetamise teenus Üksikvanuritele küttepuude varumine ja kohale vedu. Koduteenus Isikutele kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite toetus Vastavalt valla võimalustele vallavolikogu otsusega. Õpilastele tasuta sõidukaartide andmise korraldamine Koolide poolt esitatud nimekirjade alusel. Nägemis – ja liikumispuudega inimestele tasuta parkimiskaardi andmine Arstitõendi esitamise alusel. Tabel 8. Valla volikogu määrusega nr.21 23.11.2006 määratud täiendavad sotsiaaltoetused: Toetuse liik Toetus Kindlaksmääratud toetused lapse sünnitoetus, matusetoetus, laste- ja eakate jõulupakid, küttepuude toetus üksikvanurile, toetus hoolduskulude katteks, põhikooli lõpetaja toetus, gümnaasiumi lõpetaja toetus. Avalduse alusel makstavad ühekordsed toetused, mida makstakse eelarves ettenähtud vahendite piisavuse korral. laste prillide toetus, hambaravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite toetus, haigla voodipäeva toetus, küttetoetus, transporditoetus, õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra toetus, lastega perede toetus, ravikindlustuseta isikute toetus, laste-ja noortelaagri toetus, huvikoolis käivate õpilaste sõidukulude toetus, koolitoidu, ühiselamu üüri toetus, erakorraline toetus. § 16. Tervishoid Tervishoiuteenust pakub vallas perearstikeskus, kus pakutakse lisaks perearsti teenusele ka pereõenduse teenust. Perearsti-piirkonna nimekirjas on 1700 abivajajat kokku Veriora ja Orava vallast. Statsionaarse arstiabi-, erialaarsti- ja taastusravi teenuse saamiseks tuleb pöörduda Põlvasse, Võrru või Tartusse lähtuvalt abivajaja probleemist. Vallakeskuses Verioral on ka apteek, mis asub perearstikeskusega ühes korterelamus. Tulevikus on plaanis nii perearstikeskus kui ka apteek üle viia kavandatavasse raamatukogu-külakeskusesse. Vallas on käivitatud ka tervise-edenduse programm, mille raames on algatatud mitmeid projekte ning kavandamisel on vastav sümboolika. § 17. Lastekaitse (1) 2007. aastast loodi vallavalitsuse juurde lastekaitsespetsialisti koht ning 01.jaanuarist alustas 0,5 kohaga tööd Veriora valla lastekaitsespetsialist. Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses hõlmab laste ja perede informeerimist, erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduste korraldamist ja järelvalvet selle üle. Lastekaitsetöö toimib tihedas koostöös lastevanemate, õpetajate, valla sotsiaalnõuniku ja noortekeskusega. Probleemsete lastega tegeleb nii lastekaitsespetsialist, valla sotsiaalnõunik kui ka valla konstaabel. Moodustatud sotsiaalvõrgustik peab pakkuma lapsele nii sotsiaalset tuge kui ka sotsiaalset kontrolli. (2) Valla üks laps on Tilsi lastekodus ning kaks last käivad erivajadustega laste koolis Põlvas (Roosi koolis) . Üks laps asub hooldusperes. § 18. Keskkond (1) Jäätmeseaduse paragrahv 21 lõige 1 alusel peavad omavalitsused kehtestama oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis määrab ära jäätmekäitluse üldise korra. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekorralduse puhul on olulisemad jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri. Jäätmehoolduseeskiri on Veriora vallas kehtestatud vallavolikogu 27. jaanuari 2005 määrusega nr.3. „Veriora valla heakorraeeskiri“ on kehtestatud 23. jaanuaril 2003. a. määrusega nr.3. (2) Veriora vallas ei ole momendil ühtegi töötavat prügilat, lähim avatud ladestuskoht on Adiste prügila Põlva vallas. Asbesti sisaldavad ehitusjäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilasse või Räpo prügilasse, sest Adiste prügilasse on nende ladestamine keelatud. Suur osa tekkivatest puidujäätmetest kasutatakse küttena kohapeal. Vanapaberit käideldakse Räpina paberivabrikus. Jäätmete käitlemisel kasutab vald kahte jäätmekäitlusfirmat, kelleks on AS Põlva Kommunaal ja AS RagnSells. (3) Ohtlikke jäätmeid tekitavaid tööstusettevõtteid vallas ei ole. Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Veriora vallavalitsuse hoovil aadressil Uus 5. Seal saab üle anda vanu patareisid, auto akusid, värvijäätmeid, päevavalguslampe, õliseid jäätmeid. Õliseid jäätmeid ja vanu akusid saab ära anda ka Mahta Kütuse tanklas Viluste külas. Vanade patareide kogumiskonteinerid on veel Veriora vallavalitsuse ruumides Uus tn.5, kaupluses “ Koit“ Jaama tn 25 Verioral ja Leevi kaupluses. Kord aastas korraldatakse vallas ohtlike jäätmete kogumisringe, mille käigus kogutakse elanikelt tasuta mitmesuguseid ohtlikke jäätmeid, näiteks õli- ja värvijäätmeid, vanu ravimeid, patareisid ja akusid, pestitsiide, kodukeemiat, luminestsentslampe ja elavhõbeda-jäätmeid. (4) Vallas on üks kalmistu asukohaga Leevi küla. Leevi kalmistul on biolagunevate jäätmete jaoks kompostimiskoht ja teiste jäätmete jaoks konteiner. Edaspidi on plaanis ehitada surnuaia lähedusse nõuetekohane kompostiväljak. (5) Veriora asula ühiskanalisatsioonist tulevat reovett puhastatakse kohapealses puhastis asukohaga Veriora alevikus. Viluste põhikoolil on oma ilma biotiigita reoveepuhasti. Ülejäänud külades asuvate korterelamute reovesi kanaliseeritakse kohalikesse settekaevudesse. (6) Veriora valla ühiskasutataval territooriumil hooldab ja teostab haljastust kohalik vald. Ühiskasutatavateks aladeks on Leevi endise kooli ja Leevi hooldekodu haljasala, Veriora järve äärne puhkeala, Viluste põhikooli ning Veriora noortekeskuse ümbrus. Hooldustöid teostavad kaks valla palgal olevat majandustöölist ja üks territooriumi korrastaja. (7) Kujundamata on 2006. aastal valminud Veriora noortekeskuse ümbrus, mis vajaks rekonstrueerimisprojekti ning seejärel haljastust. (8) Heakorra üheks suuremaks probleemiks on prügi mahapanek selleks lubamatutesse kohtadesse. Sel kombel on tekkinud mitmeid omaalgatuslikke prügiplatse ja räämas metsaaluseid. Vältimaks sellist olukorda, tuleb tõhustada järelevalvet, teha selgitustööd ja vajaduse korral ka prügiviijaid karistada. § 19. Tehniline infrastruktuur (1) Veriora vallas on põhjaveekogumitena kasutusel Kvaternaari veekiht ja Kesk-Devoni veekiht. Paksu pinnakattega aladel on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Veriora vallas on registreeritud OÜ Geoloogiakeskuse andmebaasi 26 puurkaevu. Enamus puurkaeve on eravalduses. Tsentraalne veevarustus on Verioral (kaks puurkaevu) , Vilustes (1 puurkaev) ja Leevil (2 puurkaevu) . Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse kasutajad on suuremad külad Leevi ja Viluste ning Veriora alevik. (2) Vee müügiga vallas tegeleb kohalik omavalitsus. Ühisveevärgi vee hind 01.01.2007.a. seisuga on viis krooni kuupmeeter ja kanaliseerimise hind seitse krooni kuupmeeter. Veriora alevikus ja Viluste külas on torustikud rekonstrueeritud ja mõõtjad paigaldatud ning veekadusid ei esine. (3) Leevi ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonisüsteem on amortiseerunud ning vajaks kiiremas korras ümbervahetamist. Seetõttu esineb veekadu, mis võib ulatuda kuni 10 %-ni. (4) Ühisveevärgiga ühendamata majade elanikkond saab vee lokaalsetest salvkaevudest. Reovesi juhitakse kogumis- või imbkaevudesse. (5) Veriora vallas puudub ühtne soojavarustus, enamikele kortermajadele ning Leevi hooldekodule on paigaldatud lokaalne puuküttekatel. Osaliselt kasutatakse ka elektrikütet. 2001. aastal valminud Viluste põhikooli hoonet köetakse õliküttel töötava katlamajaga. Alates 2003. aastast, kui kergkütteõli hinnad järsult tõusid, on probleemiks suured küttekulud. Viluste kool tarbib aastas 600 000 kWh soojusenergiat. Selle tootmiseks kulub 60 000–65 000 liitrit kütteõli, mis teeb soojahinna kuluks juba üle poole miljoni krooni aastas. Lahendusena nähakse maasoojusenergial põhineva küttesüsteemi paigaldamist. Julgustav näide sellest küttesüsteemist on vastvalminud Veriora noortekeskus, mida köetakse maaküttel. (6) Valda läbivatest teedest on tähtsamad Põlva-Värska ja Võru-Räpina maantee. Valla teede kogupikkus on 66,3 km, millest asfaltkattega teid on 5,9 km. Teede seisukord alevis on rahuldav, mõnevõrra halvemas olukorras on külateed. Kolm teelõiku vallas muutuvad kevadvete ja lume sulamise ajal läbimatuks. Teehooldust korraldab vald, talvist korrashoiuteenust (lume lükkamist) ostetakse erasektorist. (7) Ühistranspordi korralduses on kõige olulisemal kohal bussiliiklus. Rahuldav bussiliiklus võimaldab käia tööle Põlva, Võru, Räpina ja Värska suunas. Samuti võimaldab see õpilastel vabalt valida kooli ja huviringe. (8) Rongiga liigelda saab Põlva-Tartu ja Orava suunas. Tööhõive seisukohast on raudteel suur tähtsus, sest raudteesõlmpunkti koondunud puiduettevõtted pakuvad töökohti kohalikele elanikele. Samuti võimaldab reisirongiliiklus Põlva-Tartu suunas tööl käia ja mujalt siia tööle tulla. (9) Arvestades autode arvu jätkuvat kasvu maanteedel, tuleb vallal rohkem tähelepanu pöörata jalakäijate ja jalgratturite turvalisusele. Teelõik vallakeskuse Veriora ja Viluste küla vahel on muutunud jalakäijatele ja jalgrattaga sõitjatele ohtlikuks, sest puudub korralik valgustus ja kõnnitee. Vaja oleks nimetatud teelõigul teelaiendust või eraldi kergliiklusteed. Veriora aleviku turvalisuse seisukohast tuleks rekonstrueerida olemasolev tänavavalgustus ning ehitada suurematesse küladesse valgustuspunktid. (10) Sideteenust pakub vallas Eesti Posti esindus, kelle vahendusel jõuavad kirjad, ajakirjad ja ajalehed kõigisse kodudesse ning vallakeskuses Verioral asub ka postipunkt koos erinevate postiteenustega. (11) Kogu valla territooriumil toimib suuremate operaatorite vahendusel mobiilside. Interneti püsiühendusega on kaetud kuni 60% valla territooriumist. Suuremaid probleeme interneti püsiühenduse levialaga on hajaasustusega aladel. Avalikku internetiteenust pakutakse vallas Veriora ja Leevi rahvaraamatukogudes. (12) Valla tänavavalgustus koosneb 40 valgustuspunktist/postist, mis ei rahulda elanike vajadusi ning ei aita kaasa turvalisusele. Valla tänavavalgustus vajab põhjalikku rekonstrueerimist ning laiendamist suurematesse küladesse. Tänaseks on tänavavalgustus olemas vaid Leevi külas ja Veriora alevikus. Tulevikus peaks olema valgustatud kõigi suuremate külade keskpunktid (bussijaam, külakeskus või kaupluse esine) . (13) Põhiosa valla elanikest elab eramajades, vähemal määral korterelamutes. Vallas on kokku 24 korterelamut, millest 30 korterit kuuluvad valla munitsipaalomandisse. (14) Viimase kümne aasta jooksul on valla elamuehitus seiskunud. Hooneid on küll rekonstrueeritud ja remonditud, kuid päris uusi hooneid ehitatud ei ole. Viimased kaks elamut valmisid üle 10 aasta tagasi ja ühte elamut praegu ehitatakse. Kuna valla üldplaneeringu koostamist alles alustati, on elamuehituse hoogustumist raske ette prognoosida. Elamuehitus võib käivituda, sest käesoleva aasta veebruaris osteti kinnisvaraarendajate poolt Vinso külas katastriüksus, millele on algatatud detailplaneering maaüksuse jaotamiseks elamukruntideks. § 20. Turvalisus (1) Veriora valda teenindab üks konstaabel, kelle tööpiirkonda jääb lisaks Veriorale ka Orava vald. (2) Peamiselt on vallas toimunud kergemaid kuritegusid, raskeid isikuvastaseid kuritegusid esineb harva. Probleeme on alkoholi liigtarbimisega nii täiskasvanute kui ka noorte hulgas. Noorte kuritegevus esineb tihedamalt gruppides, kes ei ole leidnud endale eakohast tegevust ning eelistavad huvitegevusele ja sportimisele pigem pahesid. Veriora vallast on 01. jaanuari 2007. aasta seisuga alaealiste komisjonis arvel 14 alaealist, neist kolm on korduvalt välja kutsutud. Kahe õpilase kohta on esitatud taotlus alaealiste komisjonile koolikohustuse mittetäitmise pärast. Üks nendest on pannud toime ka väärtegusid. Üldjuhul toob statistika välja asjaolu, et umbes 50 % koolikohustuse mittetäitjatest saadavad korda ka väärteo/väärtegusid. Noorte kuritegelikku käitumist peaks aitama vähendada vastvalminud Veriora noortekeskus. Noortekeskusest loodetakse kujundada populaarset tegevuskeskust, mis pakub alternatiive kuritegelikule käitumisele. II PEATÜKK VERIORA VALLA ARENGUSUUNAD § 21. Veriora valla SWOT analüüs Haridus Tugevused 1. Põhikoolis kaasaaegne õpikeskkond 2. Püsiv pedagoogide kaader nii koolis kui lasteaias 3. Valla toetus huvitegevusele 4. Säilinud traditsioonid 5. Hea koostöö omavalitsusega 6. Perekondlikud traditsioonid ja toetus 7. Õpilaskodu olemasolu 8. Kooli asukoht soodne (kaunis looduskeskkond) . Nõrkused 1. Lasteaiakohtade puudus 2. Vananenud inventar 3. Täiskasvanute huvihariduseks ruumide puudus 4. Tehnilise inventari ja IT- vahendite nõrk baas 5. Laste arvu vähenemine koolis 6. Perede väljaränne tõmbe-keskustesse 7. Sportimisharrastustega tegelemiseks ebapiisav baas (amortiseerunud spordiväljak, puuduvad mänguväljakud) 8. Hoonete suured ülalpidamiskulud Võimalused 1. EL vahendite parem kasutamine 2. Täiskasvanute koolitamiseks paremate võimaluste leidmine 3. Välissuhtluse tõhustamine Ohud 1. Riiklike toetuste vähesus 2. Vähese toimetulekuvõimega inimeste sisseränne 3. Negatiivne iive 4. Tööjõulise elanikkonna vähenemine 5. Elanikkonna vananemine Kultuur, sport, vaba aeg Tugevused 1. Säilinud spordi- ja kultuuri-traditsioonid 2. Omavalitsuse toetus 3. Perekondlikud traditsioonid ja toetus 4. Seltside ja ühenduste tegevus 5. Heas korras Leevi rahvamaja 6. Kaks rahvaraamatukogu 7. Tugev rahvatantsutraditsioon Nõrkused 1. Vananenud inventar 2. Verioral puudub kultuuri- ja seltsitegemiseks koht/klubi 3. Tehnilise inventari ja IT- vahendite nõrk baas 4. Spordiharrastustega tegelemiseks ebapiisav baas (amortiseerunud spordiväljak, puuduvad mängu-väljakud) 5. Nõrk kolmas sektor 6. Veriora rahvaraamatukogu halb olukord Võimalused 1. EL vahendite parem kasutamine 2. Täiskasvanute koolitamiseks paremate võimaluste leidmine 3. Maaelu ja ettevõtlust toetav poliitika Ohud 1. EL vahenditest vähene kultuuri toetamine 2. Elanikkonna vananemine 3. Traditsioonide hääbumine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Tugevused 1. Toimiv sotsiaaltoetuste süsteem 2. Leevi hooldekodu olemasolu 3. Sotsiaalkorterite olemasolu 4. Noorte vabaaja veetmiseks kaasaaegne noortekeskus 5. Valla toetus huviringidele 6. Peetakse meeles eakaid Nõrkused 1. Valla nõrk tulubaas ei võimalda rakendada sotsiaalhoolekandesse piisavalt personali 2. Kvalifitseeritud kaadri nappus sotsiaaltöös 3. Sotsiaaltöötajate vähene motiveeritus 4. Hooldekodu ei vasta klientide vajadustele 5. Mittetulundussektori nõrk roll (puuduvad vabatahtlikud, tugiisikud, teenused) 6. Rahvastiku vananemine 7. Informatsiooni vähene levik, hoolimatus, huvi puudumine 8. Sotsiaalteenuste vähesus 9. Alkoholiprobleemid Võimalused 1. EL Struktuuritoetused sotsiaalvaldkonda 2. EL toetuste läbi muuta piirkond atraktiivsemaks ning luua juurde jätkusuutlikke töökohti 3. Kolmanda sektori parem kaasamine piirkonna arengusse 4. Koostöö naaberomavalitsustega Ohud 1. Kvalifitseeritud tööjõu väljaränne 2. Teenuste kättesaadavus kaugel 3. Sotsiaalhoolekannet pärssiv seadusandlus 4. Riigi poolt pandud kohustused ilma täiendavate ressurssideta 5. Ääremaa staatus. Noorsootöö Tugevused 1. Kaasaegse noortekeskuse olemasolu 2. Interneti püsi ja WIFFI ühendus 3. Arenguruum 4. Noorsootööspetsialisti ametikoht 5. Projektitöö kogemused 6. Aktiivsete noorte olemasolu 7. Stabiilne rahastamine Nõrkused 1. Noorsootöö arengukava puudu-mine 2. Ressursside nappus 3. Vabatahtlike puudus 4. Noorte huvipuudumine 5. Noortekeskusest kaugemal asuvatel noortel transpordi probleem Võimalused 1. Lisavahendite taotlemine erinevatest fondidest 2. Riiklikud toetused 3. Areneda piirkondlikuks, polüfunktsionaalseks noorte tõmbekeskuseks Ohud 1. Noorsootöö vähene tähtsustamine riiklikul tasandil 2. Valla tulubaas ei võimalda katta kõiki hoonega seotud kulusid Keskkond Tugevused 1. Kaunis ja suhteliselt puhas looduskeskkond 2. Arenenud puhkemajandus 3. Säilinud huvipakkuvad vesiveskid 4. Võhandu jõe äärne ala kuulub väärtusliku maastiku I klassi (Võhandu jõgi ja ürgorg) Nõrkused 1. Kasutamata looduspotentsiaal 2. Ühekülgselt arenenud puhke-majandus 3. Ebapiisav elamumajandus (vähe kortereid, krunte) 4. Kohati hooldamata maaressurss 5. Vähe atraktiivne vallakeskus 6. Avaliku teenuse pakkumise kvaliteeti pärsib vallavalitsuse asumine korterelamus Võimalused 1. EL vahendite efektiivsem kasutamine 2. Parem mainekujundus Ohud 1. Maa mitteotstarbekas kasutus (kohalikud põllumehed ei saa asutada, sest ei suuda konkureerida) 2. Kobraste mõju looduskeskkonnale Majanduskeskkond(ettevõtlus, tehniline infrastruktuur) Tugevused Hästi arenenud põllumajandussektor Hooldatud puhkealad Arenenud sotsiaalne infrastruktuur Vallakeskust läbib raudtee Logistiliselt soodne asukoht Ilus looduskeskkond lisab piirkonnale atraktiivsust Korraldatud teedehooldus aastaringselt Riigiteede võrk võimaldab transiiti Eesti-Vene suunas Nõrkused Kvalifitseeritud tööjõu nappus Odav kinnisvara Piirkond vähe tuntud, kuna ei ole tegeldud piisavalt mainekujundusega Ettevõtted, külad ja vaatamis-väärsused viitamata Puuduvad valda tutvustavad voldikud, kaardid Vallal puudub kodulehekülg Infrastruktuuri korrashoiuks ebapiisavad vahendid Ebapiisav internetiühendus (metsakülad katmata) Elektrivõrgu ebapiisav pinge Kergliiklustee puudumine ohustab jalakäijaid 11. Mahajäämus infrastruktuuride osas Eluruumide puudus Puudulik tänavavalgustus Leevil puudub biopuhasti Võimalused Puhas looduskeskkond meelitab valda inimesi, kes töötavad kodus (kaugtöö interneti teel) 2007–2013 aasta EL struktuuritoetuste parem kasutamine Raudtee parem ärakasutamine Turismimajanduse arengu-potentsiaali parem ärakasutamine Ohud Valla väike tulubaas ei võimalda omavahendeid suurtesse inves-teeringutesse Ääremaastumine Riigi ebapiisav regionaalpoliitika § 22. Veriora valla tulevikuvisioon aastaks 2020 (1) Aastal 2020 on Veriora iseseisev, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik omavalitsusüksus. Teiste naaberomavalitsusüksustega toimub aktiivne koostöö erinevates valdkondades ja eriti suuri kapitalimahutusi nõudvatel aladel. (2) Veriora vald on inimesekeskne, elanike heaolule ja kogukonna arengule orienteeritud. Valla areng põhineb kohalike ressursside ja arengueelduste aktiivsel ärakasutamisel, mida soodustab omavalitsuse poolt toetav projektipõhine arendustegevus ja erinevate institutsioonide vaheline koostöö. (3) Elanike arv on kasvanud. On loodud juurde uusi töökohti ja sellega seoses on vallas kasvanud tööealiste inimeste arv. Lastele on vallas tagatud konkurentsivõimeline alus- ja põhiharidus ning piisav huvitegevus ja noorsootöö korraldus. (4) Telekommunikatsioonide ja tehnoloogia areng võimaldab inimestel teha Veriora vallas kaugtööd. Maakasutus on reguleeritud planeeringutega. (5) Välja on arendatud vajalikud infrastruktuurid, hoogustunud elamuehitus, tõusnud maa- ja kinnisvarahinnad. Kohalikus majanduses on ülekaalus keskkonnasõbralik ettevõtlus. Lisaks põllumajandusele on arvestataval kohal mittepõllumajanduslik ettevõtlus (teenindus, turism jms) . (6) Piirkonnast on kujunenud atraktiivne ja konkurentsivõimeline maapiirkond hästitoimiva ettevõtluskeskkonnaga, kuhu soovitakse tulla ja jääda, sest siin on hea elada. (7) Tõhusalt toimib ettevõtjate, riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori koostöövõrgustik ning aktiivne arendustegevus. (8) Vallal on hea maine ning kõigile huvilistele on kättesaadav piirkonna ajalugu ja eripära esiletoovad informatiivsed ja atraktiivsed teabematerjalid. § 23. Veriora valla arengumudel (1) Veriora valla arengumudel koosneb neljast peamisest osast: A. Kvaliteetne elukeskkond 1. Korrastatud jäätmekäitlus, ühisveevärk ja kanalisatsioon; säästva arengu põhimõtete järgimine tagab elamisväärse elukeskkonna 2. Üldine heakorrastatus, hea teedevõrk ja tänavavalgustus 3. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, mis tagab jätkusuutliku arengu maal 4. Haridus- ja kultuuriasutuste tugev materiaalne baas 5. Atraktiivsed puhkekohad ja vaatamisväärsused on viidatud ja hästi eksponeeritud 6. Turvalisus B. Konkurentsivõimeline haridussüsteem 1. Isiksuslikku arengut soosiv haridus, haridusasutuste polüfunktsionaalsus ja sidusus 2. Mitmekülgne huvitegevus/haridus nii alus-, põhi- kui ka täiskasvanuhariduses 3. Elukestva õppe võimalused erinevatele vanusegruppidele 4. Kultuuripärandi tundmine ja selle sidumine haridusega 5. Haridusasutuste koostöö erinevate institutsioonidega (kolmas sektor, eresektor, avalik sektor) . 6. Rahvusvahelised kontaktid C. Soodne ettevõtluskliima 1. Mitmekesine, kõrget lisaväärtust andev väike- ja keskmise suuru-sega ettevõtlus; 2. Kvalifitseeritud tööjõud konkurentsivõimelistel töökohtadel 3. Kvaliteetne tehniline infrastruktuur 4. Kvaliteetne ja elanike heaolu soosiv sotsiaalne infrastruktuur 5. Piirkonna hea maine D. Tugev kodanikeühiskond 1. Elanike kodukohaidentiteet, algatusvõime ja enesemääratlemine 2. Tugev ja elujõuline küla 3. Elanike toimetulek ja turvalisus 4. Koostöö erinevate sektorite vahel 5. Arendustegevus toimivas koostöövõrgustikus (erasektor, avalik sektor ja kodanikeühiskond) (2) Hea elukeskkond. Kohalike elanike rahulolu ja tugev kodukoha-identiteet tagavad vallas pideva ja rahuliku arengu ning meeldiva elukeskkonna. Tasakaalustatud looduskasutus, viidatud ja hästi eksponeeritud vaatamisväärsused ja puhkealad ning korrastatud elamud suurendavad piirkonna atraktiivsust ning väärtustavad valda elupaigana. Investeeringud keskkonda säilitavatesse meetmetesse (veepuhastus-seadmetesse, jäätmekäitlusse) , teede korrastamisse ja aastaringsesse hooldusse loovad head eeldused ettevõtluskeskkonna elavnemiseks. Tegevusvõimaluste mitmekesisus, kultuurisündmuste järjepidevus ja kättesaadavus, vaba aja veetmise valikud ja eneseteostuse võimalused toetavad kogukonna sotsiaalset jätkusuutlikkust. (3) Konkurentsivõimeline haridus. Heal tasemel haridusvõimalused vallas loovad kindlustunde noortele peredele, toetavad ettevõtjatele tööjõu kindlustamist ja on oluliseks eelduseks uute asumite väljaehitamisel. Tugeva kodaniku kasvatamisel tõhustatakse koostööd erinevate institutsioonide vahel (kodanikeühiskond, kohalik võim ja avalik sektor) ning seistakse koos jätkusuutliku valla arengu eest. Viluste põhikooli arengusuundade väljatöötamisega suudetakse tulemuslikumalt kasutada õpilaskodu, mis tooks täiendavalt kooli õpilaskodusse naaberomavalitsuste õpilasi. (4) Soodne ettevõtluskliima. Arenenud tehniline infrastruktuur, kvalifitseeritud tööjõud, hästi arenenud sotsiaalne infrastruktuur ja atraktiivne elukeskkond on hea investeerimiskliima eelduseks. Haritud ja ettevõtlike/teotahteliste inimeste valda püsimajäämiseks ning tagasipöördumiseks on oluline kohaliku traditsioonilise põllumajanduse kõrval soodustada kõrget lisandväärtust tootvate töökohtade loomist. Raudtee olemasolu ja Veriora raudteejaama tööstuspiirkonna parem ärakasutamine loob juurde lisatöökohti. Kinnisvaraarenduse hoogustumine ja uute töökohtade loomine peavad tõstma piirkonna jätkusuutlikkust ja sotsiaalmajanduslikku toimetulekut. (5) Tugev kodanikuühiskond. Kohaliku initsiatiivi, ettevõtlikkuse ja elanike osalusdemokraatia toetamisega kaasatakse valla arengumudeli elluviimisse tegusaid kohalikke elanikke. Elanike suurema kaasamisega suureneb ka avaliku sektori usaldusväärsus. Arendustegevuse tõhustamiseks kasutatakse ära võimalikult palju Euroopa Liidu struktuurivahendeid ning riiklikke toetusmeetmeid. Projektipõhise tegevuse innustumiseks on vald partneriks kodanikeühiskonna omaalgatustele projektide omaosaluse finantseerimisel ja projektide ettevalmistamisel, kirjutamisel, juhtimisel ning oskusteabe jagamisel. Toimivate seltside ja ühingute jätkusuutlikkuse tagamiseks ning uute tegevuste innustamiseks võimaldatakse Veriora raamatukogu - tegevuskeskuses kolmandale sektorile tasuta klubide- ja foorumiteruumi kasutamise võimalus. Erinevate huvirühmade ühistegevuse ning vallapoolse toetusega tõstetakse ausse külaelu, külatraditsioonid ja külavanema/alevikuvanema positsioon. (6) Arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel. III PEATÜKK VERIORA VALLA ARENGUSTRATEEGIA JA SELLE ELLUVIIMINE § 24. Majanduskeskkonna probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Tehnilise infrastruktuuri probleemid: 1. Teede olukord ei vasta soovitule 2. Ebapiisav tänavavalgustus, mis ei loo turvatunnet 3. Ühisveevärk ja kanalisatsioon ei vasta kaasaaja 4. Ebapiisav internetiühendus 5. Logistiliselt korrastamata infrastruktuur (viitamine ) (2) Arengueeldused: 1. Olemasolev teedevõrk 2. Raudtee olemasolu 3. Piiripunkti lähedus (3) Arengueesmärk: Luua nüüdisaegne infrastruktuur koos korrastatud teedevõrgu ja hea transpordikorraldusega, et kõik eluvaldkonnad saaksid normaalselt toimida ja ühtlasi parandada elukeskkonda. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Teede etapiviisiline rekonstrueerimine vastavalt teehoiukavale 2. Turvalisuse tagamiseks olemasoleva tänavavalgustuse parendamine ning vastavalt vajadusele uute paigaldamine 3. Kõnniteede rajamine aleviku piires 4. Valla reoveekäitluse korrastamine koostöös ettevõtjate ja elanikega 5. Taastuvate energiaallikate efektiivsem kasutamine 6. Viluste põhikooli küttesüsteemi üleviimine maaküttele 7. Kogu valla internetiseerimise toetamine erinevate meetmete läbi 8. Veriora biopuhasti rekonstrueerimine 9. Jäätmemajanduse korrastamine · jäätmejaama ehitus; · kompostiväljaku rajamine. 10. Veevarustuse korraldamine ja euronõuetega vastavusse viimine vastavalt ÜVK- kavale: · maakondlikus veeprojektis osalemine; · amortiseerunud torustike ja seadmete rekonstrueerimine 11. Leevi küla kanalisatsiooni taastamine ning reoveepuhasti käivitamine § 25. Ettevõtluse ja turismi probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Probleemid: 1. Eemal suurtest tõmbekeskustest ja transpordisõlmedest 2. Kvalifitseeritud tööjõu puudus 3. Olematu mainekujundus ja vähene tuntus 4. Üldplaneeringu puudumine 5. Väheatraktiivne (puuduvad maineüritused, räämas vallakeskus) 6. Noortel peredel puudub motivatsioon kodu rajada (lastemänguväljakute puudus, ebapiisav huviharidus, kehvad sportimisvõimalused) 7. Ebapiisav elamuehitus - korterite ja ehituskruntide puudus 8. Vähene ettevõtlusaktiivsus 9. Peamiselt põllumajandusele orienteeritud ettevõtlus ei taga piirkonnas sotsiaalmajanduslikku jõukust/jätkusuutlikkust 10. Vähe lasteaiakohti, mis soodustab perede äravoolu (2) Arengueeldused: 1. Kaunis ja puhas looduskeskkond 2. Vallakeskust läbib raudtee 3. Koidula piiripunkti lähedus 4. Inimressursi olemasolu/vajadusel võimalus tuua Räpinast, Põlvast, Võrust 5. Kinnisvara madal hind 6. Olemasolev sotsiaalne infrastruktuur (3) Arengueesmärk: Kujundada konkurentsivõimeline ja soodus ettevõtluskeskkond ning seeläbi kindlustada elanike sotsiaalmajanduslik toimetulek ja parem elukvaliteet. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Piirkonna positiivse maine kujundamine · Valla kodulehe kujundamine ja pidev arendamine · Maineürituste ellukutsumine · Valda tutvustavate väljaannete koostamine · Uue vallakeskuse ehitamine · Viidaprojekti kavandamine ja elluviimine · Matkaskeemide ja kaartide koostamine ja paigaldamine 2. Alustava ettevõtja esmane nõustamine või nõustaja juurde suunamine 3. Abi struktuurifondidest vahendite taotlemisel (oskusteave) 4. Ettevõtjate tunnustamine · Ettevõtlusauhinna jätkuv väljaandmine · Ühisüritustele kaasamine 5. Turismi- ja puhkemajanduse elavnemisele kaasaaitamine · Turismipotentsiaali analüüsi tellimine · Planeeritavas külakeskuses turismiinfo tutvustamise võimalus · Valla kodulehel turismi- ja puhkemajanduse info levitamine · Valla hallata olevate puhkealade väljaarendamine (Veriora järve äärne ala, talispordirajad ja Leevi vabaõhukeskus) § 26. Elukeskkonna probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Probleemid 1. Juhuslike/mitteametlike prügikohtade olemasolu 2. Lagunenud ja räämas hooned rikuvad üldmuljet 3. Piirkond vähe tuntud, halb mainekujundus 4. Statistikaandmete põhjal on märgata elanikkonna vananemist, pikemat aega ületab suremus sündimust. 5. Väheatraktiivne (puuduvad maineüritused, räämas vallakeskus) 6. Noortel peredel puudub motivatsioon siia jääda (lastemänguväljakute puudus, ebapiisav huviharidus, kehvad sportimisvõimalused) 7. Jäätmejaama puudumine 8. Külakeskuse puudumine vallakeskuses 9. Kultuurimaja puudumine vallakeskuses 10. Avaliku teenuse osutamine ebasobivas kohas (korterelamus) (2) Arengueeldused: 1. Kaunis loodus 2. Traditsiooniline ja arenenud põllumajanduspiirkond 3. Arenenud puhkemajandus 4. Säilinud vesiveskid 5. Raudtee olemasolu 6. Tugev ajalooline taust 7. Arenenud sotsiaalne infrastruktuur 8. Kavandatava logistikakeskuse lähedus (3) Arengueesmärgid: 1. Võimaldada elanikele puhas ja turvaline elukeskkond atraktiivses maapiirkonnas. 2. Luua konkurentsivõimeline ja inimest väärtustav elukeskkond, mis oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. 3. Arendada keskkonna-infrastruktuuri, et hoida elukeskkond puhtana ning kõrvaldada või renoveerida potentsiaalsed saasteallikad (sh amortiseerunud tehnilised infrastruktuurid, jäätmemajandus jne) . (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Valla atraktiivsuse tõstmine puhkealade korrastamise ja rajamisega: · Veriora järve äärse ala väljaarendamine atraktiivseks turismi- ja puhkealaks; · Leevi vabaõhukeskuse rajamine; · Viluste põhikooli juurde õues õppimise võimaluse loomine; · noortekeskuse haljasala planeerimine ja haljastamine; · kavandatavale raamatukogu-külakeskusele haljastusprojekti tellimine ja haljastamine; 2. Valla hea maine kujundamine · lagunenud hoonete omanikega läbirääkimine, lammutus- või korrastustöödeks ettevalmistamine; · olemasoleva elamufondi korrastamiseks regulaarse toetussüsteemi loomine: • abi hoonete fassaadi värvimisel; • abi hoonete lammutamisel; • abi heakorratöödel. · peremeheta vara lammutamine või korrastamine (kava aastate lõikes) ; · hooldamata hoonetele ettekirjutuste tegemine ja korrastamisel/lammutamisel abistamine(kaardistada ja siis tegutseda) ; · bussiootepaviljonide korrastamine (sõita läbi ja kaardistada - koostöö teedevalitsusega) ; · loodus-, pärandkultuuri- ja muinsuskaitse väärtuste kaardistamine ning nende parem eksponeerimine (viidaprojekt, voldikud…) ; · turismipotentsiaali analüüsi tellimine; · elukondlikult tähtsate objektide viitamine; · külade ja suuremate talude viitamine. 3. Vallakodanikele ja külastajatele kvaliteetse info kättesaadavaks tegemine: · vallakeskusesse multifunktsionaalse raamatukogu- külakeskuse ehitamine koos avaliku internetipunkti ja turismiinfoga; · Valla kodulehekülje koostamine ja selle pidev toimetamine. 4. Külaelu väärtustamine · külade viitamine; · küla- ja alevivanema valimine; · külapäevade korraldamine. 5. Uute elamumajanduspiirkondade kaardistamine ja nende kajastamine üldplaneeringus 6. Laste mänguväljakute rajamine suurematesse küladesse ja alevikku: · Vilustesse laste mänguväljak; · Leevile teismeliste mänguväljak; · Veriorale laste ja teismeliste mänguväljakud 7. Spordirajatiste korrastamine ja parandamine 8. Kergliiklustee ehitamine Viluste - Veriora- Viluste suunal 9. Järelevalve teede taastamise üle pärast metsanduslike tööde teostamist 10. Prügimajanduse aluseks on jäätmekäitlemise seadus: · tegeldakse olmejäätmete kogumise süsteemi paremaks muutmisega; · rakendunud on ohtlike jäätmete kogumine vallas; · likvideeritud on isetekkelised prügi mahapaneku kohad. 11. Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine koolituste ning erinevate ürituste/projektide läbi . § 27. Hariduse probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Alushariduse probleemid: 1. Eakohaste mänguväljakute puudumine 2. Lasteaiakohtade vähesus 3. Veriora rühma paiknemine korterelamus 4. Kaasaaegse sisseseade puudumine (2) Arengueeldused: 1. Olemasoleva valla ruumilise baasi parem ärakasutamine alushariduse mitmekesistamiseks (Viluste põhikool ja Veriora noortekeskus) 2. Püsiv ja kvalifitseeritud kaader (3) Arengueesmärk: Võimaldada kõigile valla lastele lapsesõbralik, loovust ja isikupära toetav alusharidus. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Veriora lasteaiale mänguväljakute rajamine: · Viluste mänguväljak; · Veriora mänguväljak. 2. Lasteaia inventari pidev kaasaajastamine 3. Lastevanemate koolitamine 4. Lasteaia ruumide kaasajastamine: · köögibloki remont ja inventari väljavahetamine; · rühmaruumi remont; · abiruumide ja trepikoja remont. 2. Koostöö lastevanematega, koolitused (5) Põhihariduse probleemid: 1. Koolihoone suured ülalpidamiskulud 2. Spordirajatiste halb olukord 3. IT vahendite vähesus 4. Laste arvu vähenemine 5. Õpetajate vähene motiveeritus maakoolis töötamiseks 6. Ei ole kindlat arengusuunda 7. Õpilaskodul on vähe rakendust 8. Huvihariduse omandamise võimalused kohapeal puuduvad (6) Arengueeldused: 1. Viluste põhikooli kaasaaegsed ruumid 2. Õpilaskodu olemasolu 3. Hea asukoht 4. Säilinud traditsioonid 5. Püsiv kaader 6. Looduskaunis koht - eeldused õues õppimiseks ja loodushariduse täiendõppeks 7. Rahvusvahelised suhted (7) Arengueesmärk: Kaasaaegse õpikeskkonnaga, konkurentsivõimeline, õpilaste isiksuslikku arengut toetav põhi- ja huviharidus; (8) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Koolihoone küttesüsteemi reorganiseerimine õliküttelt maaküttele üleminekuga 2. Viluste põhikooli staadioni kaasaajastamine ning selle laiem rakendamine kogu valla elanike tervise edendamise huvides (terviserajad, matkarajad) 3. Kooliinventari pidev uuendamine 4. Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks Viluste põhikooli juurde vabaõhuklassi rajamine - õues õppimise võimaluse loomine 5. Koolidevaheliste sõprussidemete arendamine maakonnas, vabariigis ja rahvusvaheliselt 6. Haridus- ja kultuuriasutuste efektiivsem koostöö; 7. II klassi laste ujumisõpetuse jätkamine koostöös riigi, lastevanemate ning koolidega 8. Võimekamatele /andekamatele õpilastele võimaluste loomine maakondlikul ja vabariiklikul tasemel esinemiseks 9. Õpilaskodu tegevuse jätkamine ja etapiviisiline edasiarendamine koostöös haridusministeeriumi ja erinevate fondidega 10. Huvihariduse jätkuv toetamine vallasiseselt ja naabervaldade huvikoolides 11. Kvaliteetse helitehnika ja valguspargi muretsemine 12. Rahvusvahelise koostöö jätkamine. § 28. Noorsootöö probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Probleemid: 1. Noorte lahkumine tõmbekeskustesse on märkimisväärne. 2. Noortel ja lastel suviste vaba aja veetmise võimaluste vähene organiseeritus, seetõttu ressursside nappus (inimesed, raha ja vahendid) . 3. Keskmine pere maal elab toimetulekupiiril. 4. Noorte vähene motiveeritus. 5. Peredes tihti negatiivne eeskuju. 6. Puudu jääb tehnikahuvilistele, eeskätt noormeestele suunatud huvitegevusest. 7. Halvemas olukorras on keskusest kaugemal asuvad noored, kes võtavad vähe osa koolis ja noortekeskuses õppetöövälisest tegevusest (kaugus, transpordi- probleem) . 8. Noorte passiivsus ja omaalgatuse puudumine. 9. Täiskasvanute ja noorte koostöö on vähene või väljaspool pereelu olematu. 10. Allikaid ja võimalusi info saamiseks piisavalt, kuid väga raske on nii noortel kui ka noortega tegelevatel inimestel infotulvas ülevaadet saada ja valikuid teha 11. Pahed: alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine, mõnuained (2) Arengueeldused: 1. Olemas kaasaaegne noortekeskus. 2. Viluste põhikoolis mitmekülgne huviringide valik. 3. Olemas noorsoo-organisatsioonid ELO, kodutütred ja noorkotkad. 4. Omavalitsuse tugev toetus noortele nii koolis kui noortekeskuses. 5. Vabatahtlikke leidmisega ei ole probleeme - noortekeskuses vabatahtlikuks olemine on kogukonna liikmetele loomulik kodanikukohuse täitmine. 6. Noortel on ärksaid ideid. (3) Arengueesmärgid: 1. Kujundada noortekeskusest kohaliku noorsootöö suunamise ja koordineerimise keskus, mis on avatud noorte ärksatele ideedele ja omaalgatusele. 2. Noorsootöö teadliku korraldamise kaudu kasvatada täisväärtuslikke ja oma kodukohast lugupidavaid ühiskonnaliikmeid. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Kutsuda kokku töögrupp, kes hakkaks välja töötama noorsootöö arengukava ja töötaks välja strateegia kogu valla noorsootöö arendamiseks ja suunamiseks. 2. Panna alus sihikindlale võrgustikutööle, mis aitab kaasa vallas koordineeritud noorsootöö arengule (kodu, kool, vabatahtlikud) . 3. Töötada välja statuut toetamaks noorte omaalgatuslikke projekte/tegemisi. 4. Üldsuse parem teavitamine noorsootööst. 5. Erineva rahvuse, sotsiaal-majandusliku ja kultuurilisuse staatusega noorte ühendamine ja integreerumine ühiskonda. 6. Rahvusvahelise ja Eesti-sisese noorsootöö-alase koostöö arendamine. 7. Järjepidev kuriteo- ja narkomaania ennetustöö; välja töötada kindel etapiviisiline ennetustöö: probleempildi kaardistamine ja analüüs, vaadeldud probleemide vastaste abinõude väljavalimine ja rakendamine ning praktilise läbiviimise hindamine. 8. Koostöö kõigi institutsioonide vahel, kes on seotud noore inimese arengu ja kasvatustööga (pedagoogid, kooli ja noortekeskuse noorsootöötajad, lastevanemad, noorsoopolitsei, kohalik konstaabel, lastekaitse töötaja, nõustamiskeskuste töötajad, huvialaklubide juhid jt. ) 9. Arendada noorte osalust noortekeskuses ja sh koolis, kaasates ka noori, kes ühendustesse ja ringidesse ei kuulu. 10. Elavdada õpilasmaleva tegevust äri-ettevõtluse ja talunike abiga. 11. Noortekeskuses käivitada huviringid. § 29. Kultuuri, spordi ja vaba aja probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Probleemid: 1. Vabaõhuürituste korraldamiseks puudub koht/kohad 2. Täiskasvanute spordiharrastused/traditsioonid unaruses 3. Vähene huvi tervisespordi vastu 4. Spordirajatiste halb olukord 5. Spordiharrastusteks ja tervise-edendamiseks puudub inventar 6. Valla keskuses puudub kultuurimaja/külakeskus 7. Veriora laululava amortiseerunud 8. Veriora raamatukogu ruumikitsikus ja ebapiisav inventar 9. Nõrk koostöö/kontakt küladega 10. Kaasaaegse helitehnika ja valguspargi puudumine 11. Rahvariiete puudumine (2) Arengueeldused: 1. Arenev kolmas sektor 2. Leevi külakeskus ja spordisaal 3. Olemasolevad kultuuritraditsioonid 4. Väljakujunenud maineüritused 5. Noortekeskuse olemasolu 6. Olemas professionaalsed/tunnustatud tegijad 7. Tugev rahvatantsutraditsioon (3) Arengueesmärk: Kultuuri- ja spordikorraldus peab toetama kohalikku arengut, traditsioone ja piirkonna konkurentsivõime kasvu ning tugevdama koostööd kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku võimu vahel. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Veriora alevikku multifunktsionaalse tegevuskeskuse (raamatukogu-küla-keskuse) väljaehitamine; 2. Tegevuskeskuse väljaarendamisega luua võimalused erinevatele huvigruppidele erinevateks kultuuriharrastusteks, klubiliseks tegevuseks ja elukestvaks õppeks; 3. Kaasaaegse raamatukogu ja avaliku internetipunkti väljaarendamine tegevuskeskuse/külakeskuse ruumides; 4. Leevi ja Veriora rahvaraamatukogude inventari etapiviisiline kaasajastamine; 5. Tervise- ja suusaradade rajamine ja olemasolevate hooldamine; 6. Suurematesse küladesse laste- ja teismeliste mänguväljakute rajamine; 7. Rahvakultuuritraditsioonide säilimisele ja arengule kaasaaitamine ja toetamine: · piirkonnale omaste rahvariiete muretsemine; · kultuurikollektiivide ja juhendajate tunnustamine. 8. Külatraditsioonide kaardistamine ning nende jätkumise toetamine; 9. Kultuuri – ja külasümboolika väljatöötamine: · logo ja tunnuslause väljatöötamine, · külaliidrite väärtustamine. 10. Kodanikeühiskonna väärtustamine: · kogukondade kaupa arenguvajaduste väljaselgitamine; · arengukontseptsiooni/arengukava koostamine (piirkond kuni 230 inimest) . 11. Leevi noortele vaba aja veetmiseks tingimuste loomine 12. Leevil avalike suviste ürituste korraldamiseks vabaõhukeskuse väljaarendamine 13. Veriora järve äärse ala kavandamine atraktiivseks puhkealaks koos vabaõhulavaga 14. Andekate ja aktiivsete kultuuri- ja sporditegijate motiveerimine läbi tunnustuse; 15. Kodanikeühenduste tegevuste toetamine ning vajadusel nõustamine (projekti-taotlused, ühingu moodustamine) . § 30. Tervishoiu probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Probleem: 1. Perearstikeskuse asukoht korterelamus 2. Perearsti pidev vahetus 3. Terviseedenduseks puudub inventar 4. Perearstikeskuse ebastabiilne töökorraldus ei loo elanike hulgas kindlustunnet (2) Arengueeldused: 1. Külakeskuse ehitusega privaatsemad ruumid 2. Riigi- ja vallapoolne toetus perearsti praksisele 3. Kohapeal olemas apteek 4. Tervishoiuteenuse vajamisel võimalik kasutada valla transportteenust 5. Terviseedenduse spetsialisti koht olemas (3) Arengueesmärk: Tagada elanike hea tervis terviseedenduse, elanike teadvustatud tervisekäitumise ja kvaliteetse perearstiteenuse kaudu (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Perearstikeskusele sobivate ruumide võimaldamine kavandatavas raamatukogu - külakeskuses 2. Perearstiteenuse kättesaadavuse tagamine kõigile abivajajatele 3. Valla ja perearstikeskuse koostöö tõhustamine 4. Igal aastal tervise-edenduse kava koostamine ja selle elluviimine § 31. Sotsiaalhoolekande probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Probleemid: 1. Pakutavate sotsiaalteenuste vähesus 2. Leevi hooldekodus kvalifitseeritud kaadri puudumine 3. Sotsiaalkeskuse/päevakeskuse puudumine 4. Statistikaandmete põhjal ilmneb elanikkonna vananemise tendents, sest pikemat aega ületab suremus sündimust. 5. Elanike vähene informeeritus kasutatavate sotsiaalteenuste osas. 6. Sotsiaaltöötajate ja hooldustöötajate vähene motiveeritus 7. Mittetulundussektori passiivne osalemine sotsiaalhoolekandes 8. Olemasoleva hooldekodu ehituslikud vead: küttesüsteemi ja ventilatsiooni puudused, kaldteede mittevastavus nõuetele, wc -de vähesus 9. Hooldekodu halb varustatus kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalike abivahenditega 10. Lagunenud kõrvalhoone olemasolu hooldekodu territooriumil (2) Arengueeldused: 1. Leevi hooldekodust konkurentsivõimelise hoolekandeasutuse väljaarendamine. 2. Looduskaunis koht elamiseks nii peredele kui vanuritele 3. Sobiva koha olemasolu sotsiaalkeskuse/päevakeskuse väljaarendamiseks looduskaunis kohas 4. Veriora noortekeskuse kasutamine sotsiaalse suhtlemise kohana (3) Arengueesmärk: Luua vallas nüüdisaegne ja kogu elanikkonna vajadusi rahuldav hoolekanne ning nüüdisajastada sotsiaalset infrastruktuuri. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Koduteenuse ja eluasemeteenuse osutamine ja arendamine 2. Leevi hooldekodu II etapi väljaehitamisega muuta hooldekodu konkurentsi-võimeliseks hoolekandeasutuseks 3. Leevi hooldekodule kuuri ja abiruumi ehitamine 4. Pikaajalistele töötutele tööharjutusprogrammi käivitamine (koostööprojekt naaberomavalitsustega) 5. Avahooldusteenuse väljatöötamine ja selle rakendamine 6. Sotsiaalteenuste paremaks osutamiseks ja mitmekesistamiseks Leevi sotsiaalkeskuse/päevakeskuse rajamine endisesse kooli hoonesse 7. Sotsiaaltöötajate regulaarne pädevuskoolitus 8. Sotsiaaltööga tegelevate inimeste motiveerimiseks erinevate programmide/projektide käivitamine § 32. Lastekaitse probleemid, arengueeldused ja -eesmärgid ning nende saavutamine (1) Probleemid: 1. Lastekaitsespetsialisti töökoht alles loodud ning puudub pikemaajaline kogemus 2. Lastevanemate passiivsus 3. Riskiperede halb sotsiaalne olukord 4. Tugiperede puudus (2) Arengueeldused: 1. Lastekaitsespetsialisti koha olemasolu 2. Vallas on inimene, kes on aktiivselt tegev paljulapseliste perede ühingus 3. Õpilasmaleva traditsioon (3) Arengueesmärk: Väärtustada jätkusuutlikku tugevat peret ning esindada ja kaitsta valla laste õigusi ja huve. (4) Eesmärkide saavutamiseks: 1. Riskiperede, erivajadustega laste ja perede andmekogu sisseseadmine ja selle järelevalve. 2. Asendushoolduste korraldamine ja järelevalve. 3. Perenõustamine sotsiaalse toimetuleku vallas. 4. Riskigruppi kuuluvate laste väljaselgitamine ja neile tugipereteenuse otsimine. 5. Ennetustööga seotud projektide ellukutsumine ja läbiviimine. 6. Laste vajaduste ja huvide eest seismine ja selleks lisavahendite taotlemine. 7. Tõhusa ja hästitoimiva koostöövõrgustiku loomine. 8. Perepäevade korraldamine ning riskiperede resotsialiseerimine kogukonda. § 33. Veriora valla 2007-2013 arengukava seos riikliku arengukava ja Põlva maakonna arengukavaga (1) Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks: Eesti riiklik arengukava (RAK - ühtne programmdokument 2007-2013) sätestab üle -eestilised eesmärgid inimressursi arendamisel, elukeskkonna arendamisel ja majanduskeskkonna arendamisel. Dokument on aluseks Eestile Euroopa Liiduga struktuurifondide vahendite kasutamisel. (2) Perioodil 2007-2013 laienevad kohalikele omavalitsustele kolm struktuurifondi ( tõukefondi) : Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajate konkurentsivõime tõstmisele Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist. § 34. Arengukava täitmise kontroll, muudatuste tegemine Arengukava täitmist kontrollivad demokraatlikult valitud vallavolikogu ja volikogu revisjonikomisjon. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. Hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 35. Määruse avaldamine “Veriora valla arengukava aastateks 2007-2013” uus redaktsioon koos lisaga 1 “Investeeringute kava aastatel 2007-2013” avaldatakse “Riigi Teataja” elektroonilises andmekogus ja valla veebilehel. § 36. Määruse jõustumine Veriora valla arengukava aastateks 2007-2013 koos lisaga 1 “Investeeringute kava aastatel 2007-2013” uus redaktsioon jõustub 01.07.2007.a. Volikogu esimees Rein RAADLA