Koigi Vallavolikogu — Koigi valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 145, 1700

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 ning pakendiseaduse §15 lõike 1 alusel ja arvestades Järva maavanema, Järvamaa Keskkonnateenistuse ja volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni ettepanekuid 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Koigi valla jäätmehoolduseeskiri reguleerib Koigi valla haldusterritooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Koigi valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. (2) Koigi valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära Koigi vallas. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 1) Jäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 2 lõikele 1 mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 2) Ohtlike jäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 6 lõikele 1 jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 3) Tavajäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 3 kõiki jäätmeid, mis ei kuul ohtlike jäätmete hulka. 4) Püsijäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 4 tavajäätmeid, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 5) Biolagunevate jäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 5 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 6) Olmejäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 7 kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 7) Aia- ja pargijäätmete all mõistetakse aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed, oksad jne. 8) Taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed). 9) Probleemtoote all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 25 lõikele 1 toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid, akud, elektri ja elektroonikaseadmed ja nende osad, PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad (ka rehvid) jne). 10) Suurjäätmete all mõistetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvaid koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse (näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh. autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud. 11) Elektroonikaromude all mõistetakse „Jäätmeseaduse“ § 25 lõike 3 punktis 4 nimetatud kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille kategooriad ja kategooriate alaliigid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määruse nr 376 „Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ lisas 1. 12) Segaolmejäätmete all mõistetakse Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 102, 6.04.2004 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” jäätmekoodiga 20 03 01 tähistatud olmejäätmed, mis kuuluvad kõrvaldamisele. 13) Jäätmevaldaja all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 9 jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed (JS §-de 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel korteriühisus või kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum). 14) Jäätmetekitaja all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 10 isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 15) Jäätmehoolduse all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 11 lõikele 1 jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. 16) Jäätmehoolduse arendamise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 12 lõikele 1 jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 17) Jäätmehoidla all mõistetakse lukustatud uksega ruumi või hoonet, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 18) Jäätmekäitluse all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 13 jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 19) Jäätmekäitluskoha all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 19 lõigetele 1 ja 2 tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 20) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 20 suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjet. 21) Jäätmekäitlusettevõtte allmõistetakse avaliku konkursi korras välja valitud jäätmeveoettevõtet, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu jäätmeveopiirkonnas. 22) Jäätmehoolduskeskuse all mõistetakse jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise teenust osutavat ettevõtet (MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus). 23) Jäätmenõustamine all mõistetakse jäätmehooldust toetav tegevust, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase. 24) Jäätmete kogumise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 14 jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 25) Jäätmete taaskasutamiseall mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 15 lõikele 1 jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 26) Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 17 nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut. 27) Jäätmeveolepingu all mõistetakse kirjalikku kokkulepet, mis sõlmitakse segaolmejäätmete teenust osutava jäätmehoolduskeskuse ja jäätmevaldaja vahel. 28) Korraldatud jäätmeveo all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 66 lõikele 1 olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 29) Korraldatud jäätmete kogumise teenuse all mõistetakse segaolmejäätmete kogumist, vedu, jäätmevaldajatega lepingute sõlmimist ja teenuse eest arveldamise korraldamist ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist. 30) Korraldatud jäätmeveo veopiirkonna all mõistetakse omavalitsuse volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmeveoettevõte. 31) Jäätmete kokkukandepunktide all mõistetakse hajaasustusega piirkonnas jäätmete kogumiskohti, kus kogutakse ühiskonteinerites segaolmejäätmeid. 32) Pakendi all mõistetakse vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 2 mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. 33) Pakendiettevõtja all mõistetakse vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 10 isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 34) Pakendijäätmete all mõistetakse vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 4 mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 35) Taaskasutusorganisatsiooniall mõistetakse vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 11 ja „Mittetulundusühingute seaduse“ alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 36) Kompostimise all mõistetakse orgaaniliste jäätmete segamist ja ladestamist ning käitlemist maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil. 37) Jäätmejaama all mõistetakse spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskohta (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid. 38) Keskkonnajaama all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) ja ohtlike jäätmete esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad konteinerid, vajadusel piiratud aiaga. Keskkonnajaamas ei toimu jäätmete töölust. 39) Korraldatud jäätmeveo teenustasu all mõistetakse jäätmehoolduskeskuse poolt jäätmekäitlusettevõttele 1 (ühe) kilogrammi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest makstavat maksimaalset tasu (jäätmevedaja teenustasu piirmäär). 40) Korraldatud jäätmete kogumise teenustasu piirmäära all mõistetakse jäätmevaldaja poolt jäätmehoolduskeskusele jäätmete käitlemise teenuse eest makstavat ühekordset konteineri maksimaalset tühjendustasu (jäätmevaldaja teenustasu piirmäär). 41) Jäätmete töötlemise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 16 lõikele 1 nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. 42) Keskkonnahäiringu all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 18 arvulise normiga reguleerimata negatiivset keskkonnamõju või negatiivset keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. 43) Kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja /või suurjäätmete ja /või elektroonikaromude kogumist kindlaks määratud ajal ja kohtades. 44) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 99 lõikele 1 tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 45) Prügila all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 34 lõikele 1 jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 46) Territooriumi valdaja vt p 13 jäätmevaldaja Kui territooriumi valdaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 47) Tootja all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 23 isikut, kes: - valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; - tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; - veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. 48) Järelevalve all mõistetakse tulenevalt „Keskkonnajärelevalve seaduse“ § 2 lõike 1 punktist 2 keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist. 49) Eramu all mõistetakse üksikelamut (ühepereelamu), ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt), kahe korteriga elamut. 50) Korterelamu all mõistetakse kolme ja enama korteriga elamut. 2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded § 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Koigi vallas puhas ja tervislik elukeskkond. (2) Iga tegevuse juures tule püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (3) Eeskirja § 29-31 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning § 26-28 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra. (4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Koigi valla haldusterritooriumil. (5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. § 4. Jäätmehoolduse arendaja (1) Jäätmehoolduse arendamist korraldavad MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi KEJHK) ja Koigi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele. (2)Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab valla elanikke ja levitav jäätmeteavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistute; 3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel; 4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänavakaubanduses. (3) MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldab jäätmehoolduse arendamist vallas ja teeninduspiirkonnas järgmiselt: 3) koostab projekte ja rahataotlusi jäätmehoolduse arendamiseks ja investeeringuteks; 4) töötab välja ja viib ellu jäätmete vähendamise ning taaskasutamise programme; 5) korraldab jäätmejaamade, sorteerimis- ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist ja haldamist; 6) korraldab jäätmekäitlusalast arendus- ja selgitustööd ning teeb keskkonnateadlikkuse tõstmise alast propagandat; 7) edendab ja propageerib jäätmete sorteerimist ning liigiti kogumist; 8) korraldab teeninduspiirkonnas ühtsetele alustele vastavat jäätmehoolduseeskirja välja töötamist; 9) korraldab kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamist ja aktualiseerimist; 10) korraldab teeninduspiirkonnas jäätmete taaskasutamist. § 5. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. § 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. § 7. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a. korraldatud olmejäätmeveo korral. (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras (3) Jäätmetekitaja ja kinnistu omaniku (valdaja) kohustused: 1) koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 2) omada või rentida piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumiskonteinereid või kasutada jäätmeveolepingu alusel ühiskonteinereid; 3) korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmeveolepinguga; 4) võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumiskonteinerisse asetamist kokkupressimise teel. (4) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. (5) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada konteinerisse, võib paigutada ajutiselt konteinerite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 14 päeva jooksul. (6) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. (7) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumiskonteinerisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumiskonteineri vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. (8) Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. (9) Olmejäätmete kogumiskonteineritesse ei tohi koguda: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40 °C kuuma tuhka; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (10) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 1) ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 2) spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 3) muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (keskkonnajaam, jäätmejaam). (11) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumiskonteineritesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C ). (12) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumiskonteinerisse. (13) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks konteinereid. (14) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse konteinerisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete konteiner katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. Jäätmekonteineri sisekoti paigaldab jäätmekäitleja kohe pärast konteineri tühjendamist. (15) Territooriumide valdajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid või oma hallatavatel pindadel tegutsevaid ettevõtjaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest (16) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama jäätmekäitlust, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta; 4) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid ja tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt eeskirjas toodud korrale. § 8. Kogumismahutile esitatavad nõuded (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) tuleohu vältimise; 4) võimaliku lekke vältimise. 3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 1. jaotis Üldsätted § 9. Korraldatud jäätmevedu (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Korraldatud jäätmevedu ei hõlma: 1) olmejäätmete hulgast liigitikogutud jäätmeid (sealhulgas ohtlikud-, pakendijäätmed); 2) aia- ja haljastusjäätmeid (sealhulgas kalmistujäätmed); 3) tänavapühkme jäätmeid, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setteid ning suurjäätmeid. (3) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine. § 10. Korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad (1) Kogu Koigi valla haldusterritoorium on korraldatud jäätmeveo kohustusega ala. (2) Korraldatud olmejäätmeveo piirkond on kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse territooriumi haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte. (3) KEJHK piirkonna omavalitsustes moodustatakse 8 korraldatud olmejäätmeveo piirkonda. Koigi vald kuulub kolmandasse piirkonda koos Imavere, Paide, Väätsa ja Kõue valdadega. (4) Koigi valla territooriumil moodustatakse kahetasandiline korraldatud olmejäätmeveopiirkond: 1) I tasand – omavalitsuse tiheasustuse piirkonnad: Koigi, Päinurme ja Sõrandu küla 2) II tasand – hajaasustusega piirkonnad (5) Täpne I ja II tasandi asulate loetelu on ära toodud eeskirja Lisas 1. § 11. Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Koigi valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele kehtivad teenustasu piirmäärad järgmiselt: 1) segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad on: Konteineri tüüp Mass, kg kg hind Teenustasu 60 liitrine plastkonteiner 6 1,60 kr 29 kr 80 liitrine plastkonteiner 8 1,60 kr 34 kr 140 liitrine plastkonteiner 14 1,60 kr 48 kr 240 liitrine plastkonteiner 24 1,60 kr 62 kr 340 liitrine plastkonteiner 34 1,60 kr 72 kr 600 liitrine plastkonteiner 60 1,60 kr 94 kr 800 liitrine plastkonteiner 80 1,60 kr 116 kr 1500 liitrine metallkonteiner 150 1,60 kr 202 kr 2500 liitrine metallkonteiner 250 1,60 kr 327 kr 4500 liitrine metallkonteiner 450 1,60 kr 574 kr (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud jäätmeveo teenustasu piirmäärad sisaldavad käibemaksu. (3) Teenustasu piirmäärasid saab Koigi Vallavolikogu muuta, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (4) Teenustasu piirmäära suurenemisel ei tohi teenustasu uus piirmäär olla senise teenustasu piirmäärast suurem kui 10%. (5) Teenustasu piirmäärade suurenemine ei too automaatselt kaasa jäätmevedajale makstava teenustasu suurenemist. (6) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt jäätmehoolduskeskusele esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmeveo teenustasu täpne suurus selgub korraldatud jäätmeveo konkursi käigus. 2. jaotis Jäätmevedu § 12. Kogumismahutid (1) Kogumiskonteinereid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (2) Jäätmete kogumiskonteiner peab olema komplektne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise ja tervisehäirete põhjustamise vältimiseks tuleb kogumiskonteinereid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. (3) Kogumiskonteineri puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoidmisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumiskonteiner peab olema terve ja korralikult suletav. (4) Kogumismahutina võib kasutada: 1) kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta; 3) presskonteinereid. (5) Jäätmete kogumiskonteiner võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. (6) Kinnistul võib kokkuleppel jäätmeveoettevõttega kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (8) Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. (9) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: 1) Must, hall, roheline – olmejäätmed 2) Pruun – biolagunevad jäätmed 3) Sinine – paber ja papp 4) Kollane – pakendijäätmed 5) Punane – ohtlikud jäätmed (10) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (11) Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. § 13. Kogumismahutite paigaldamise nõuded (1) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel (2) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Hajaasustusega piirkondades kokkukandepunktidesse II tasandi piirkonna kogumisringi, kokkukandepunktide asukohad, arvu ja jäätmekogumsiringi täpse kuupäeva määrab kindlaks Koigi Vallavalitsus. Jäätmete kogumismahutid kokkukandepunktidesse paigaldab jäätmeveoettevõte. Kokkukandepunktide asukohtade kindlaks määramisel arvestatakse elanike arvu piirkonnas, majapidamiste kaugust kogumispunktidest ning jäätmekogumisauto juurdepääsu kogumispunktile. (4) Kogumispunktid asuvad maksimaalselt 5 km kaugusel majapidamistest, näiteks hajakülade keskustes, suuremate teede ristumispunktides, kauplusauto peatumiskohtades või bussijaamade juures. Kogumispunktide võrgustik hajaasustusega piirkondades peaks olema ühtne ning olema kujundatud logistiliselt loogilise kogumisringina. Ühes hajakülas võib olla ka rohkem kui üks jäätmete kokkukandepunkt, sõltuvalt majapidamiste paiknemistest hajapiirkonnas. (5) Käsitsi teisaldatavad jäätmete kogumiskonteinerid tuleb võimaluse korral paigutada korralikult suletuna tasasele horisontaalsele alusele, autotee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Jäätmete kogumiskonteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumiskonteinerite tühjendamist. (6) Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte. (7) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest. (8) Jäätmete veo ajal peab tagama, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. (9) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumiskonteinerid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. (10) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. § 14. Kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise sagedus kodumajapidamistes sõltub jäätmevaldajate hulgast ja konteinerite suurusest ning jäätmeveo tasandist. Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Korraldatud jäätmeveo minimaalne tühjendamissagedus on: 1) I tasandi eramutel – vähemalt 1 kord kuus; 2) I tasandi korterelamutel – vähemalt 2 korda kuus; 3) II tasandi elamutel – vähemalt 1 kord kvartalis; 4) II tasandi kokkukandepunktid – vähemalt 1 kord kvartalis; 5) Ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel – vähemalt 1 kord kuus. (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. (5) Jäätmevaldajal on õigus taotleda, et tema kogumiskonteinerite tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust harvem, esitades vastavasisulise kirjaliku põhjendatud taotluse vallavalitsusele. § 15. Jäätmeveo aeg (1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 22.00 – 7.00. (2) Päevasel ajal peab konteinerite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. 3. jaotis Korraldatud jäätmeveoks ainuõiguse andmine § 16. Jäätmeveoettevõttele eri- või ainuõiguse andmine ja selle tähtaeg (1) Koigi Vallavolikogu delegeerib korraldatud olmejäätmeveoks vajaliku ainuõigust omava jäätmeveoettevõtte leidmiseks konkursi korraldamise õiguse MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele, kes korraldab pakkumise kutsedokumentide koostamise ja kõik muu konkursi korraldamisega seonduva. Jäätmevedaja leidmiseks vajaliku konkursi korraldab MTÜ KEJHK, kes moodustab vastava komisjoni, kelle pädevuses on nii konkursi korraldamine kui ka konkursi võitja välja selgitamine. (2) Jäätmehoolduskeskus sõlmib konkursi võitnud veoettevõttega lepingu, millega annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõttele eri- või ainuõiguse teostada antud piirkonnas korraldatud jäätmevedu kuni kolmeks aastaks. § 17. Jäätmeveoleping (1) Lepingut sõlmima volitatud isik sõlmib veopiirkonnas jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. (2) Jäätmevaldaja sõlmib jäätmeveolepingu lepingut sõlmima volitatud isikuga hiljemalt korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamise ajaks. Lepingus sätestatakse jäätmete kogumismahuti(te) kasutus ning suurus, jäätmeveo sagedus ja aeg. (3) Lõikes 2 nimetatud jäätmeveolepingu sõlmimata jätmisel toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud sagedusele. Juhul, kui kogumismahuti tühjendamine ei ole võimalik, kuna jäätmevaldaja poolt on täitmata mahuti tühjendamist võimaldavad tingimused, on jäätmevedajal õigus nõuda teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda mahutite tegeliku tühjendamise korral. (4) Jäätmeveolepingu sõlmimine on kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) jäätmete kogumiseks kasutatakse jäätmeveoettevõttelt renditud konteinerit; 2) jäätmete kogumiseks kasutatakse mitme jäätmevaldaja peale ühist konteinerit; 3) soovivad konteineri tühjendamist sagedamini või harvemini kui seda näeb ette eekirja § 14 lg 2 sätestatud üldine tühjendussagedus; 4) II tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada individuaalset kogumiskonteinerit. 4. jaotis Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine § 18. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1)Veopiirkonnas asuv jäätmevaldaja võib esitada vallavalitsusele kirjaliku taotluse erandkorras tähtajaliseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Taotluse vorm on ära toodud Koigi Vallavolikogu poolt vastu võetud määruses „Koigi valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimuste ja korra kinnitamine” (2) Taotluses märgitakse: 1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed; 2) põhjused, millele tuginedes jäätmevaldaja taotleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist; 3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitte liitunuks; 4) andmed selle kohta, kuidas jäätmevaldaja käitleb sel perioodil keskkonnaohutul enda poolt tekitatud jäätmeid. (3) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise. (4) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. veebruariks vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta ning peab arvestust, andes sellest nõudmise korral vallavalitsusele aru ja esitades vastavad dokumendid. 5.jaotis Jäätmete kõrvaldamine § 19. Jäätmete kõrvaldamine (1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (2) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Väätsa prügilasse. Prügilasse võib ladestada üksnes eelnevalt sorteeritud jäätmeid. (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja toidujäätmed. (4) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes. 4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded § 20. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. (4) Koigi valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerite asukohad on ära toodud Lisas 2 § 21. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Vallavalitsus korraldab kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule. (4) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (5) Ohtlike jäätmete kogumispunktides võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. (6) Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) vallavalitsuse poolt määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Patareide kogumiseks on vallas paigutatud spetsiaalsed patareide kogumiskastid (Lisa 2). (7) Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus kodumajapidamistele ohtlike jäätmete kogumisringi, mille peatuspunktidest teavitatakse elanikkonda kohaliku ajakirjanduse vahendusel. (8) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. (9) Ohtlike jäätmete kogumine: 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi; 2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised; 3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist vastavat litsentsi omavale käitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale; 4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav käitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta; 5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni. (10) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. (11) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (12) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. (13) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. (14) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. (15) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (16) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. (17) Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkavad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. § 22. Suurjäätmed (1) Suurjäätmed (nt. vana mööbel, vaibad, jalgrattad, wc-potid, vannid, kraanikausid jne), mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib viia piirkondadesse ehitatud jäätmekogumispunkti või jäätmejaama. § 23. Probleemtooted (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. (2) Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Koigi valla ohtlike jäätmete kogumispunkti. (3) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed tuleb üle anda spetsialiseerunud jäätmekäitlejate kogumispunktidesse või piirkonda ehitatud keskkonnajaama või jäätmejaama. (4) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juurde loodavatesse kogumispunktidesse või piirkonda rajatud keskkonnajaama või jäätmejaama. (5) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast. § 24. Biolagunevate jäätmete komposteerimine ja reoveesette käitlemine (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljastu biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (4) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtistes aunades. Lahtine kompostiaun ja kompostrid peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades. (6) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. (7) Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või Koigi Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. (8) Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostrites. (9) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi)käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (10) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. § 25. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (3) Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tiheasustusalal on selline tegevus keelatud. Välikaminas ja grillil võib oksi ja risu põletada aastaringselt. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. 5. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord § 26. Üldsätted (1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Koigi vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. (3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke. § 27. Jäätmete käitlemise üldnõuded (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Koigi vallas on: 1) eriarstid; 2) perearstide keskus; 3) eraarstid; 4) hambakliinikud; 5) hooldekodud; 6) hooldusõed, kes teevad hooldust kodus; 7) loomakliinikud ja loomaarstid; 8) laboratooriumid. (2) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3) patoloogilised jäätmed; 4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 8) taaskasutatavad jäätmed. (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. (6) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse. (7) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. § 28. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: (2) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist. (3) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). (4) Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav. (5) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. 6. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded § 29. Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest (1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. § 30. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas; (2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; (3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokile; (4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (5) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (6) Ehitusprojektis peab olema ära toodud: 1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine suunamine. (7) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele (9) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete õiendi vormi kinnitab Koigi vallavalitsus. (10) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Koigi vallavalitsusega, ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend. (11) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (12) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Koigi vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. (13) Ehituse tavajäätmete ladustamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3. Ehitusjäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel on vajalik vallavalitsuse ning Järvamaa keskkonnateenistuse kooskõlastus kui: 1) mitteohtlikke ehitusjäätmeid taaskasutatakse väljaspool nende tekkekohta kuni 5 tonni aastas; 2) mitteohtlikke ehitusjäätmeid kõrvaldatakse nende tekkekohas kuni 1 tonn aastas; 3) suuremate kui käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud koguste tuleb taotleda Järvamaa keskkonnateenistusest jäätmeluba. (14) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu ladustamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (ka territooriumi planeerimiseks) on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi valdaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega. Ehitise püstitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja allmaaehitise rajamise ning maaparandustööde ja põllumajandustööde käigus tekkinud pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb järgida järgmiseid tingimusi: 1) väljaspool kinnisasja pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb selline tegevus eelnevalt kooskõlastada Järvamaa keskkonnateenistusega. Kooskõlastuse saamiseks on vaja esitada keskkonnateenistusele lihtkirjalik taotlus, kus on kirjeldatud võõrandatava või väljaspool kinnisasja kasutatava kaevise kogust ja kvaliteeti, kui see on teada, ning kavandatava tegevuse kalenderplaani. Taotlusele on vaja lisada asjassepuutuva projektdokumentatsiooni koopia, kui see on olemas, või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud plaan tegevuse asukoha määramiseks. 2) kinnisasja sisese pinnase kasutamiseks eritingimusi ei seata. (15) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (16) Betoonijäätmete, asfaldi, puidu ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Samuti on keelatud nende materjalide kasutamine pinnatäiteks. (17) Ehituskivid ja tellised tuleb võimalusel taaskasutada ehituskividena ja tellistena. (18) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele. (19) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. § 31. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiskonteinerisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne) (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel. 7. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine § 32. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi valdaja vastavalt eeskirja nõuetele. (3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. § 33. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: (2) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; (3) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; (4) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; (5) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. (6) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 34. Jäätmekäitluskoha järelhooldus Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (1) Jäätmekäitluskohtade haldajad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (2) Keskkonnaseire läbiviimise vajaduse otsustab Koigi Vallavalitsus Keskkonnateenistuse ettepanekul 8. peatükk Vastutus ja järelevalve § 35. Järelevalve teostamine (1) Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras. § 36.Vastutus (1) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse § 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse § 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid. § 37. Keskkonnasaastatuse likvideerimine (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Koigi vallavalitsus „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses“ sätestatud korras. 9. peatükk Rakendussätted § 38. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistatakse kehtetuks Koigi Vallavolikogu 09. mai 2002. a määrus nr 13 «Koigi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». § 39. Jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2007. a. Volikogu esimees Leiger METSALU