Eesti Panga President — Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine — RTL, 61, 1105

Määrus kehtestatakse krediidiasutuste seaduse § 91 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord. § 2. Määruse kohaldamine Käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus), välja arvatud määruse § 3 punktis 6 nimetatud aruanne, mille peavad esitama ainult need krediidiasutused, kes ei ole krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjad. 2. peatükk ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE § 3. Aruanded Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded: 1) «Ressursside käivete aruanne» koodiga 231 (lisa 1); 2) «Ressursside jääkide aruanne» koodiga 211 (lisa 2); 3) «Laenude käivete aruanne» koodiga 232 (lisa 3); 4) «Laenude jääkide aruanne» koodiga 212 (lisa 4); 5) «Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne» koodiga 233 (lisa 5); 6) «Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne» koodiga 238 (lisa 6) (võttes arvesse §-s 2 nimetatud erandit); 7) «Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne» koodiga 234 (lisa 7); 8) «Väärtpaberite aruanne» koodiga 213 (lisa 8); 9) «Väärtpaberikohustuste käivete aruanne» koodiga 247 (lisa 9); 10) «Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne» koodiga 217 (lisa 10); 11) «Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne» koodiga 214 (lisa 11). § 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad (1) Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–10 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 punktides 6 ja 11 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kvartal. Paragrahvi 3 punktis 7 nimetatud aruande aruandeperioodiks on poolaasta. (2) Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–11 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, punktis 7 nimetatud aruanne esitatakse viieteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning punktis 6 nimetatud aruanne esitatakse ühe kuu jooksul peale aruandeperioodi lõppu. § 5. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat». (2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded. (3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne. § 6. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine (1) Aruannetes määratakse valuuta kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. (2) Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. (3) Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel. 3. peatükk ANDMEVAHETUSE TURVAMINE § 7. Andmevahetuse korraldamine (1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus. (2) Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopia aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest. (3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid. (4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile. (5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon oma töötaja (edaspidi võtmehaldur). (6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja. (7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile. (8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele. § 8. Võtmepaar (1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega. (2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti. (3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev. (4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus. § 9. Võtmete vahetus (1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. (2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit. (3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja. (4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele, tekitatakse uued võtmepaarid ja aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel vahetatakse avalikud võtmed. (5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada. § 10. Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel (1) Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt. (2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel. (3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel: 1) volitatud töötaja nime; 2) volitatud töötaja sõrmejälje; 3) aruandekohustuslase nime; 4) aruande esitamise aja; 5) aruande koodi. 4. peatükk LISADES KASUTATUD MÕISTED § 11. Kasutatud mõisted Määruse lisades 1–11 kasutatakse mõisteid §-des 12–17 esitatud tähenduses. § 12. Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted (1) Keskvalitsuseks loetakse alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid); 2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused; 3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt asutatud sihtasutused, millede kuludest üle poole on kaetud eelnimetatud isikute poolt. (2) Kohalikuks omavalitsuseks loetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sealhulgas kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi ja kohalike omavalitsusüksuste poolt asutatud sihtasutusi, millede kuludest üle poole on kaetud eelnimetatud isikute poolt. (3) Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana. Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa. (4) Kindlustusandja on «Kindlustustegevuse seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing. (5) Pensionifond on «Kogumispensionide seaduse» §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond. (6) Muu finantseerimisasutus on «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing (näiteks investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõte, valuutavahetusettevõte, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõte ja finantsvahenduse abiettevõte). Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond. (7) Krediidiasutus on «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing. (8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses, välja arvatud «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks loetakse ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). (9) Muu äriühing on eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale. (10) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus või muu eraõiguslik juriidiline isik vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» §-le 1, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks. (11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle poolt palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. (12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine (nt Eesti Pank). (13) Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) on keskpangad, krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused. Muud rahaloomeasutused on need finantseerimisasutused, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-delt ning oma arvel laenude väljastamine ja/või investeerimine lühiajalistesse võlainstrumentidesse (järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta) ja/või hoiustesse. Muudeks rahaloomeasutusteks loetakse näiteks hoiu-laenuühistud ja need rahaturufondid, mis vastavad eelkirjeldatud tingimustele. § 13. Residentsuse kohta kasutatud mõisted (1) Residendid on: 1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused; 2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal; 3) Eesti Vabariigi seaduste alusel loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused; 4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud; 6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused; 7) Eestis elavad Eesti kodanikud; 8) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba; 9) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; 10) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7 kuni 9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest; 11) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed; 12) välisriigis viibivad punktides 7, 8 või 9 nimetatud isikud, kes on laevameeskonna liikmed või hooaja- ja piiriülesed töötajad, sõltumata nende välisriigis viibimise kestvusest; 13) kokkuleppelised majandusüksused, mis esindavad Eesti territooriumil asuvat kinnisvara (maa koos tema oluliste osadega). (2) Mitteresidendid on kõik lõikes 1 nimetamata isikud. § 14. Laenude kohta kasutatud mõisted (1) Laen on «Võlaõigusseaduse» § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue. (2) Pöördrepo-tehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma. (3) Repo-tehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma. (4) Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» §-s 407 sätestatule (välja arvatud § 407 lõige 5). (5) Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (kaasa arvatud järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa. (6) Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvel ning mille intressimarginaal on piiratud. Siia kuulub ka liigilise sihtotstarbelisusega laen, mille intressimarginaal on piiratud. Laenu, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, loetakse turuintressimääraga laenuks. (7) Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressimäärast madalama intressimääraga (näiteks krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule antud laen). (8) Allutatud laen on krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist või krediidiasutuse kohustus, mis vastab «Krediidiasutuste seaduse» §-s 721 sätestatud tingimustele. (9) Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduskrediiti, krediitkaardilaenu või allutatud laenu. § 15. Hoiuste kohta kasutatud mõisted (1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav. (2) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada. (3) Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks. (4) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi). (5) Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (näiteks pulmapäev, teatud rahasumma kogumine); 4) hoiustatud summat võib suurendada; 5) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; 6) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue. (6) Investeerimishoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta; 4) hoiuse intress sõltub osaliselt või täielikult teatud investeeringute väärtuse muutusest; 5) lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võivad kaasneda trahvisanktsioonid. (7) Muu hoius on hoius, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, üleöö-, tähtajalist, säästu- või investeerimishoiust. (8) Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud krediidiasutusele edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel. § 16. Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted (1) Võlainstrument on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele. (2) Allutatud võlainstrument on krediidiasutuse nõuet väljendav väärtpaber, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist või krediidiasutuse kohustust väljendav väärtpaber, kui kohustus vastab «Krediidiasutuste seaduse» §-s 721 sätestatud tingimustele. (3) Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab osalust ettevõtte varade jäägis pärast kõikide tema kohustuste mahaarvamist. (4) Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. (5) Eelisaktsia on hääleõiguseta omakapitaliinstrument, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. (6) Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. (7) Rahaturuinstrument on «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaber. (8) Fondi osak (investeerimisfondi osak/rahaturufondi osak) on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale fondi varast. (9) Erastamisväärtpaber on «Erastamisseaduse» § 28 lõikes 1 nimetatud väärtpaber ja teiste riikide sarnased väärtpaberid. (10) Tuletisinstrument on tuletisväärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» §-le 2 ja muu sellega sarnane omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber. § 17. Osaluste kohta kasutatud mõisted (1) Tütarettevõtja on emaettevõtja poolt kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja: 1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega; 2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel; 3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (näiteks äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest; või 4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid. (2) Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: 1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis; 2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel; 3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel; 4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine; 5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määrus nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2005, 31, 443). § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. jaanuaril 2008. a või hiljem. Asepresident presidendi ülesannetes Rein MINKA Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 19.07.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-04883. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 1 Ressursside käivete aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse poolt aruandeperioodil kaasatud hoiuste (v.a nõudmiseni hoiused) ja saadud laenude (edaspidi ressurss) lepingulised summad ja kreeditkäive. Siia ei kuulu bilansi kohustustekirjel "Keskpankade hoiused" kajastatava ressursi lepingulised summad ja kreeditkäive. 1.2 Aruandeperioodi jooksul toimunud kliendi poolt algatatud varasemate lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine). Siia ei kuulu lepingute automaatsed muudatused (nt intressimäära muutused, ujuva intressimäära muutumine fikseerituks või vastupidi jms), mille toimumises on kokku lepitud juba lepingu sõlmimisel. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende ressursside lepinguline summa ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) ressursi rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) lepinguline ressursi summa 8) ressursi käive 9) ressursi aastaintressimäär 10) intressimäära tüüp 11) lepinguline valuuta kood 12) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 13) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Investeerimishoius 16 Muu hoius 4 Arvelduskrediit 12 Repo-tehing 9 Muu saadud laen 13 Sihtotstarbeline laenuressurss 7 Allutatud laen 14 Ressursi liigi "Muu saadud laen" all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, v.a arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi "Arvelduskrediit" all näidatakse ka üleöölaenud. 2) Ressursi rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Siin näidatakse millisesse finantskohustuste rühma aruandereal näidatud ressurss bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheteistkümnenda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse või laenu lepingulise tähtaja alusel. Lepingu muudatuste korral, kui selle tulemusena muutub ressursi lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb ressursi lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpuni). 7) Lepinguline ressursi summa Siin näidatakse lepingus fikseeritud kaasatud/kaasatava ressursi summa, kui see on lepingu sõlmimise hetkel teada (nt tähtajaliste hoiuste puhul). Kui lepingu sõlmimise hetkel on teada ainult esimese (sisse)makse summa, näidatakse siin ainult esimene (sisse)makse, hilisemate (sisse)maksete korral on lepinguliseks ressursi summaks 0 (null). Kui lepingu sõlmimise hetkel on teada summa, mis plaanitakse kindlaksmääratud tähtajaks koguda, näidatakse siin kogu eeldatavalt laekuv summa. Kui on tegemist varem sõlmitud lepingu tingimuste kliendi poolt algatatud muudatusega, käsitatakse seda uue lepingu sõlmimisena ja siin näidatakse muudetud lepingus fikseeritud lepinguline ressursi summa. Lepinguline ressursi summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 8) Ressursi käive Siin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse). Varem sõlmitud lepingu tingimuste kliendi poolt algatatud muudatuse korral, kui täiendavat rahavoogu ei toimunud, näidatakse ressursi käibeks 0 (null). Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt). Kui lepingu sõlmimisel ei ole lõplik aastaintressimäär teada (või see kujuneb mitme komponendi koostoimel, milledest mõned on teada ja mõned mitte), näidatakse teadaolev ehk garanteeritud intressimäär (nt investeerimishoiuse puhul). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär. Repo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär. 10) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on "Fikseeritud", kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on "Ujuv", kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 11) Lepinguline valuuta kood Siin näidatakse kaasatud ressursi lepinguline valuuta. Kui kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 12) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide "Muu finantseerimisasutus" ja "Krediidiasutus" puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused "Search the database" ja "Download dataset"). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 13) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid kuni 3 kuud 3 üle 3 kuu 47 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult ressursi liikide "Tähtajaline hoius", "Säästuhoius", "Investeerimishoius" ja "Muu hoius" puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui eelnimetatud ressursi liikidel ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide "Üleööhoius", "Repo-tehing", "Arvelduskrediit", "Muu saadud laen", "Sihtotstarbeline laenuressurss" ja "Allutatud laen" puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 2 Ressursside jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse bilansis kohustusekirjetel kajastatavate hoiuste ja laenude (edaspidi ressurss) aruandeperioodi lõpu jäägid. Siia ei kuulu bilansi kohustustekirjel "Keskpankade hoiused" kajastatava ressursi aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende ressursside bilansilised ja lepingulised jäägid ning tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) ressursi rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) ressursi bilansiline jääk 8) ressursi lepinguline jääk 9) tekkepõhine intress 10) ressursi aastaintressimäär 11) intressimäära tüüp 12) lepinguline valuuta kood 13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 14) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Muu nõudmiseni hoius 1 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Investeerimishoius 16 Muu hoius 4 Repo-tehing 9 Saadud laen 5 Sihtotstarbeline laenuressurss 7 Allutatud laen 14 Ressursi liigi "Saadud laen" all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a allutatud laenud ja sihtotstarbeline laenuressurss. 2) Ressursi rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Siin näidatakse millisesse finantskohustuste rühma aruandereal näidatud ressurss bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimakse summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse või laenu lepingulise tähtaja alusel. Lepingumuudatuste korral, kui selle tulemusena muutub ressursi lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb ressursi lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpuni). Kui kaasatud ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni. 7) Ressursi bilansiline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava ressursi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 8) Ressursi lepinguline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava ressursi jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandereal näidatud ressursiga seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt). Ressursi puhul, mille lõplik aastaintressimäär selgub alles lepingu lõppemisel, näidatakse aastaintressimäärana teadaolev ehk garanteeritud intressimäär. Repo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär. Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär. Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud intressimäär. 11) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on "Fikseeritud", kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on "Ujuv", kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 12) Lepinguline valuuta kood Siin näidatakse kaasatud ressursi lepinguline valuuta. Kui kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide "Muu finantseerimisasutus" ja "Krediidiasutus" puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused "Search the database" ja "Download dataset"). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 14) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid kuni 3 kuud 3 üle 3 kuu 47 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult ressursi liikide "Tähtajaline hoius", "Säästuhoius", "Investeerimishoius" ja "Muu hoius" puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui eelnimetatud ressursi liikidel ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide "Üleööhoius", "Muu nõudmiseni hoius", "Repo-tehing", "Saadud laen", "Sihtotstarbeline laenuressurss" ja "Allutatud laen" puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identidikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määrusega nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 3 Laenude käivete aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse poolt aruandeperioodil väljastatud laenude ja paigutatud hoiuste (edaspidi laenud) lepingulised summad ja deebetkäive. Siia ei kuulu bilansi varakirjel "Raha ja nõuded keskpankadele" kajastatavad nõudmiseni hoiused (üleööhoiused ja muud kõrge likviidsusega (kuni 3 kuud) tähtajalised hoiused kuuluvad kajastamisele) teistes krediidiasutustes ja kõik keskpankadesse paigutatud hoiused. 1.2 Aruandeperioodi jooksul toimunud kliendi poolt algatatud varasemate lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine). Siia ei kuulu lepingute automaatsed muudatused (nt intressimäära muutused, ujuva intressimäära muutumine fikseerituks või vastupidi jms), mille toimumises on kokku lepitud juba lepingu sõlmimisel. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende laenude lepinguline summa ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) laenu rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) majandussektor 8) laenu tagatis 9) lepinguline laenu summa 10) laenu käive 11) laenu aastaintressimäär 12) intressimäära tüüp 13) lepinguline valuuta kood 14) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 15) laenu eesmärk 16) tarbijakrediidi kulukuse määr 17) esmane intressimäära fikseerimise tähtaeg 18) laenude arv 19) laenu suurus 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepo-tehing 7 Muu laen 3 Muu nõue 4 Laenu liigi "Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen" all näidatakse muuhulgas kõik riigi poolt tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi "Muu laen" all. Laenu liigi "Muu nõue" all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused). 2) Laenu rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kolmeteistkümnenda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingulise tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui selle tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu lõpuni). 7) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) poolt võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusalale. 8) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 9) Lepinguline laenu summa Siin näidatakse lepingus fikseeritud väljastatud/väljastatava laenu summa. Kui laen makstakse välja osade kaupa, näidatakse lepinguline laenu summa ainult esimese väljamakse tegemisel. Hilisemate väljamaksete tegemise puhul on lepinguliseks laenu summaks 0 (null). Arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul märgitakse samuti lepinguliseks laenu summaks 0 (null). Kui tegemist on varem sõlmitud lepingu tingimuste kliendi poolt algatatud muudatusega, käsitatakse seda uue lepingu sõlmimisena ja siin näidatakse muudetud lepingus fikseeritud lepinguline laenu summa. Laenu lepinguline summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu käive Siin näidatakse laenu deebetkäive aruandeperioodil (k.a nende laenude deebetkäive, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käibena näidatakse kõigi aruandeperioodi pangapäevade arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käivete summa. Varem sõlmitud lepingu tingimuste kliendi poolt algatatud muudatuse korral, kui täiendavat rahavoogu ei toimunud, näidatakse laenu käibeks 0 (null). Laenu käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenu jäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtiv intressimäär. Varem sõlmitud lepingu tingimuste kliendi poolt algatatud muudatuse korral näidatakse laenu aastaintressimäärana nimetatud muudatuste järgselt aruandeperioodi lõpu seisuga kehtiv aastaintressimäär. Laenu aastaintressimäärana näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab. Näiteks riiklikult tagatud õppelaenude puhul peab aastaintressimäär sisaldama ka valitsusepoolset kompensatsiooni. Pöördrepo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär. Arvelduskrediidi puhul on aastaintressimääraks 0 (null). 12) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on "Fikseeritud", kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Ülejäänud juhtudel, sh siis kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks "Ujuv". 13) Laenu lepinguline valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepinguline valuuta. Kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 14) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide "Muu finantseerimisasutus", "Krediidiasutus" ja "Keskpank" puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused "Search the database" ja "Download dataset"). Kliendi liigi "Keskpank" puhul märgitakse RFA identifikaatoriks "Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused". Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 15) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärke "Äriühingu tegevuse alustamine" ja "Äriühingu tegevuse laiendamine" kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi "Eraisik" puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9-12, 14, 15 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 14-22. Laenu eesmärki "Muu" kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 16) Tarbijakrediidi kulukuse määr Siin näidatakse kliendi liigi "Eraisik" laenude kulukuse määr vastavalt rahandusministri 7. augusti 2002. a määrusele nr 98 "Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord". Kulukuse määr näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis määr jagatud 100-ga (m/100). Ülejäänud kliendi liikide või laenu liigi "Muu nõue" puhul on kulukuse määraks 0 (null). 17) Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Siin näidatakse laenu esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on periood pärast laenulepingu sõlmimist või muutmist, mille jooksul intressimäär ei saa muutuda. Näiteks, kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimääraks on 6 kuu EURIBOR + 2% ja esimest korda vaadatakse intressimäär üle 6 kuu pärast, on esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 6 kuud. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, st esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud intressimäära kasutamise tähtaeg. Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemikku laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni esimese võimaliku intressimäära ümbervaatamise kuupäevani. Varem sõlmitud lepingu tingimuste kliendi poolt algatatud muudatuse korral näidatakse laenu esmase intressimäära fikseerimise tähtajana ajavahemik laenulepingu muutmisest kuni järgmise võimaliku intressimäära muutumise hetkeni. Intressitüübi "Fikseeritud" puhul näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks laenu lepinguline tähtaeg. Kui tegemist on eelnevatel aruandeperioodidel sõlmitud lepingutest tulenevate väljamaksetega, siis märgitakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 0 (null). 18) Laenude arv Siin näidatakse laenude arv, mis on summeeritud aruanderea kümnendas veerus "Laenu käive". Laenude arv näidatakse tükkides. 19) Laenu suurus kuni 1 miljon eurot 1 üle 1 miljoni euro 2 Siin näidatakse, kas aruanderea üheksandas veerus "Laenu lepinguline summa" summeeritud laenu(de) suurus eraldi võetuna on kuni üks miljon eurot (k.a) või rohkem. Eelnevatel aruandeperioodidel sõlmitud lepingutest tulenevate hilisemate väljamaksete ning arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul märgitakse laenu suuruse identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 4 Laenude jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavate laenude ja hoiuste (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende laenude bilansilised ja lepingulised jäägidning tekkepõhiste intresside summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) laenu rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) majandussektor 8) laenu tagatis 9) laenu bilansiline jääk 10) laenu lepinguline jääk 11) tekkepõhine intress 12) laenu aastaintressimäär 13) intressimäära tüüp 14) lepinguline valuuta kood 15) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 16) juriidilisest isikust klient 17) laenu eesmärk 18) laenu klass 19) laenude arv 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepo-tehing 7 Muu laen 3 Muu nõue 4 Laenu liigi "Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen" all näidatakse muuhulgas kõik riigi poolt tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi "Muu laen" all. Laenu liigi "Muu nõue" all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, hoiused keskpankades ja finantseerimisasutustes). 2) Laenu rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea neljateistkümnenda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui selle tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu muudatuse kuupäevast laenulepingu lõpuni). 7) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) poolt võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusalale. 8) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 9) Laenu bilansiline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu lepinguline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandereal näidatud laenuga seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga laekumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär. Laenu aastaintressimäärana näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab. Näiteks riiklikult tagatud õppelaenude puhul peab aastaintressimäär sisaldama ka valitsusepoolset kompensatsiooni. Pöördrepo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär. 13) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on "Fikseeritud", kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Ülejäänud juhtudel, sh siis kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks "Ujuv". 14) Laenu lepinguline valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepinguline valuuta. Kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 15) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide "Muu finantseerimisasutus", "Krediidiasutus" ja "Keskpank" puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused "Search the database" ja "Download dataset"). Kliendi liigi "Keskpank" puhul märgitakse RFA identifikaatoriks "Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused". Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 16) Juriidilisest isikust kliendi identifikaatorid Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud klient on juriidilisest isikust suurklient või mitte. Juriidilisest isikust suurklient määratletakse ainult kliendi liikide "Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing" ja "Muu äriühing" puhul. Juriidilisest isikust suurklient on klient, kelle vähemalt kaks kolmest järgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui: bilansimaht 3 125 000 eurot; aasta netokäive 6 250 000 eurot; aasta keskmine töötajate arv 50 inimest. Ülejäänud kliendid näidatakse identifikaatori "Muu klient" all. 17) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärke "Äriühingu tegevuse alustamine" ja "Äriühingu tegevuse laiendamine" kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi "Eraisik" puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9-12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 14-22. Laenu eesmärki "Muu" kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 18) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 "Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine" lisale "Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord". 19) Laenude arv Siin näidatakse laenude arv, mis on summeeritud aruanderea üheksandas ja kümnendas veerus "Laenu bilansiline jääk" ja "Laenu lepinguline jääk". Laenude arv näidatakse tükkides. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 5 Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavad tähtajaks tasumata laenud, hoiused ja muud nõuded (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpu seisuga. 1.2 Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavad allahinnatud laenud, hoiused ja muud nõuded (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpu seisuga. Laen on tähtajaks tasumata, kui graafikujärgne põhiosa või intressimakse ei ole tähtaegselt laekunud (kui tähtaeg langeb puhkepäevale, siis tähtajale järgneval pangapäeval). Allahinnatud laenude puhul kuulub aruande valdkonda individuaalne ja üldine allahindlus. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude võlgnetav laenusumma, võlgnetav intressisumma, laenu jääk ja allahindluse summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Gruppide lõikes hinnatud mitteolulise maksumusega homogeenseid laene võib grupeerida ja käsitelda ühise laenu liigina. Üldine allahindlus esitatakse ühe reana iga erineva laenu rühma lõikes. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) laenu rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) majandussektor 8) laenu tagatis 9) laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood 10) võlgnetav laenusumma 11) võlgnetav intress 12) laenu jääk 13) allahindlus 14) lepingujärgse valuuta kood 15) laenu eesmärk 16) laenu klass 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepo-tehing 7 Muu laen 3 Võlainstrument 11 Muu nõue 4 Laenu liigi "Muu nõue" all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud, pöördrepo-tehingud ega võlainstrumendid (nt hoiused). Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 0 (null). 2) Laenu rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. Laenude üldise allahindluse puhul näidatakse siin finantsvarade rühm, kuhu liigituvad üldise allahindluse objektiks olevad laenud. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea neljateistkümnenda identifikaatorina. Laenude üldise allahindluse puhul näidatakse siin valuuta, milles allahindlus on tehtud. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Laenude üldise allahindluse puhul ja kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null). 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Siin näidatakse laenu lepinguline tähtaeg. Laenulepingu muudatuste korral, kui selle tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu lõpuni). Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse tähtaja identifikaatoriks 0 (null). 7) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Hüpoteegiga tagatud võlainstrumentide puhul on majandussektoriks L "Kinnisvaraalane tegevus". Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) poolt võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusalale. Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X. 8) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu tagatise identifikaatoriks "Tagatiseta". 9) Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 10 - 30 päeva 6 Tähtajast möödunud 30 - 60 päeva 3 Tähtajast möödunud 60 - 90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8 Laenu tagasimaksmisest möödunud periood on otseselt seotud võlgnetava laenu- ja intressisummaga. Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi "Tähtaeg ei ole saabunud" kasutakse laenude puhul, mis on ainult allahinnatud. Kui tegemist on mahajäämisega maksegraafikust ja laenu eri osadel on erinev viivitustähtaeg, näidatakse kõik osasummad maksimaalse tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriga.Kui võlgnetavatel laenu- ja intressisummadel on erinevad tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodid, siis näidatakse nendest kõige pikem. Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriks 0 (null). 10) Võlgnetav laenusumma Siin näidatakse tähtajaks tasumata laenu summa või osa sellest, mis on aruandeperioodi lõpu seisuga tähtajaks tasumata ilma tekkepõhise intressita.Võlgnetav laenusumma näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Laenude üldise allahindluse puhul on võlgnetavaks laenusummaks 0 (null). 11) Võlgnetav intress Siin näidatakse tähtajaks tasumata intressimaksete summa. Võlgnetav intress näidatakse samas valuutas mis laen, ümardatuna täisühikuteni. Laenude üldise allahindluse puhul on võlgnetava intressi summaks 0 (null). 12) Laenu jääk Siin näidatakse tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenu jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Laenu jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Laenude üldise allahindluse puhul on laenu jäägi summaks 0 (null). 13) Allahindlus Siin näidatakse summa, mille ulatuses laen, laenu osa või laenu rühm on alla hinnatud. Allahindluse summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui laenu ei ole alla hinnatud, on allahindluse summaks 0 (null). 14) Lepinguline valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepinguline valuuta. Kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Laenude üldise allahindluse puhul korratakse siin samuti aruande valuuta koodi. 15) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärke "Äriühingu tegevuse alustamine" ja "Äriühingu tegevuse laiendamine" kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi "Eraisik" puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9-12, 14, 15 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 14-22. Laenu eesmärki "Muu" kasutatakse laenude üldise allahindluse puhul ja siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 16) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 "Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine" lisale "Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord". Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu klassi identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 6 Bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Aruandeperioodi jooksul krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuded. 1.2 Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete laekumine aruandeperioodi jooksul. 1.3 Krediidiasutuse bilansist välja kantud nõuete bilansivälise arvestuse lõpetamine aruandeperioodi jooksul. Siia ei kuulu bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõuded ja viivised. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) nõude liik 2) nõude rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) majandussektor 7) nõude tagatis 8) lepinguline valuuta kood 9) eesmärk 10) nõude bilansist maha kandmine 11) nõude laekumine 12) nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine 1) Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepo-tehing 7 Muu laen 3 Võlainstrument 11 Muu nõue 4 Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel. Nõude liigi "Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen" all näidatakse muuhulgas ka riigi poolt tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele nõude liigi "Muu laen" all. Nõude liigi "Muu nõue" all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused). 2) Laenu rühma identifikaatorid Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud nõue bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepinguline valuuta on EEK, aga tema tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) fikseeritud nõuet. Nõude lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheksanda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 6) Majandussektori identifikaatorid Nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) poolt võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusalale. 7) Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses. 8) Lepinguline valuuta kood Siin näidatakse nõude lepinguline valuuta. Kui nõude lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata nõude lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 9) Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Eesmärki "Äriühingu tegevuse alustamine" kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või polnud konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi "Eraisik" puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9-12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 14-22. Eesmärki "Muu" kasutatakse ainult siis, kui nõuet ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 10) Nõude bilansist maha kandmine Siin näidatakse nõuete summa, mis aruandeperioodil bilansist maha kanti. Maha kantud summa näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Nõude laekumine Siin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mis aruandeperioodil laekus. Laekunud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine Siin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetati. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult selliseljuhul, kui bilansivälise arvestuse lõpetamine toimus vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea veeru "Nõude laekumine" all ning "Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise" summana näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus lõpetati, näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 7 Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse poolt kaasatud hoiuste ning antud laenude aruandeperioodi lõpu jäägid. Aruande valdkonda ei kuulu eelnimetatud kohustused ja nõuded keskpangale, keskvalitsusele ja teistele krediidiasutustele ning finantseerimisasutustesse paigutatud hoiused. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende hoiuste või laenude jäägid ja kirjete arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) klient 3) hoiuse või laenu jääk 4) maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi) 5) maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi) 6) kirjete arv 1) Kirje liigi identifikaatorid Nõudmiseni hoius 3 Muu hoius 4 Laen 2 Kirje liigi "Nõudmiseni hoius" all näidatakse ka üleööhoiused. 2) Kliendi identifikaatorid Kohalik omavalitsus 2 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 3) Hoiuse või laenu jääk Kaasatud hoiuste jäägid näidatakse lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jäägid näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Antud laenude jäägid näidatakse lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jäägid näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 4) Maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi) Siin lähtutakse hoiuste ja laenude regionaalsel liigitamisel sellest, millises regioonis krediidiasutusvõi tema allüksus, millesse raha on hoiustatud või mis on laenu andnud, asub. Laenu- või hoiustamislepingu sõlmimisel elektrooniliste kanalite vahendusel näidatakse maakonna või linna kood kliendi elukoha või registreerimiskoha järgi. Maakonna või linna kodeerimisel kasutatakse järgmist nimekirja: Tallinn 1 Kohtla-Järve 13 Narva 15 Pärnu 18 Sillamäe 21 Tartu 24 Valgamaa 33 Viljandimaa 35 Võrumaa 38 Jõgevamaa 41 Saaremaa 45 Ida-Virumaa 48 Järvamaa 51 Põlvamaa 54 Pärnumaa 56 Lääne-Virumaa 59 Raplamaa 61 Tartumaa 64 Läänemaa 69 Harjumaa 71 Hiiumaa 73 Määratlemata 99 Mitteresident 0 5) Maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi) Siin jaotatakse hoiused ja laenud vastavalt sellele, kus juriidilisest isikust klient on registreeritud või milline on füüsilisest isikust kliendi puhul krediidiasutusele teatatud elukoht. Maakonna või linna kodeerimisel tuleb lähtuda eelnevas punktis toodud põhimõttest. Juhul kui laenu- või hoiustamisleping on sõlmitud krediidiasutuse elektroonilist kanalit kasutades ning mingil põhjusel ei ole kliendi kodukontorit (näiteks deebet- või krediitkaardi kätteandmise kontor) võimalik määratleda, näidatakse kliendi asukohana krediidiasutuse peakontori asukoht. 6) Kirjete arv Siin näidatakse aruanderea kolmandas veerus "Hoiuse või laenu jääk" summeeritud hoiuste või laenude arv. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 8 Väärtpaberite aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavate omakapitali-, võla- ja tuletisinstrumentide (edaspidi väärtpaberid) aruandeperioodi lõpu jäägid. 1.2 Krediidiasutuse poolt väärtpaberite eest tehtud ettemaksete aruandeperioodi lõpu jäägid. 1.3 Bilansist eemaldatud väärtpaberitega seotud tekkepõhiste intressi- ja dividendinõuete aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberite jääk, nimiväärtus, väärtus turuhinnas, tekkepõhine intress/dividendid ja kogus, mille identifikaatorid langevad kokku. Amortiseeritava võlainstrumendi puhul esitatakse võlainstrument erinevatel ridadel vastavalt võlainstrumendi erinevate osade erinevatele järelejäänud tähtaegadele. Võlainstrumenti tervikuna iseloomustavad mahulised tunnused (nt kogus ja kogunenud intress) esitatakse koos kõige hilisema tagasimakstava osaga. Väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, mille eest ettemakse tehti, intressi- ja dividendinõuete puhul aga väärtpaber, millega nõuded seotud on. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberi liik 2) väärtpaberi rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) väärtpaberi emitent 6) noteering 7) tähtaeg 8) majandussektor 9) kogus 10) väärtpaberi jääk 11) nimiväärtus 12) väärtus turuhinnas 13) tekkepõhine intress/dividendid 14) tootlus 15) eritingimus 16) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 17) väärtpaberi klass 18) väärtpaberi tagatis 19) ISIN-kood 20) järelejäänud tähtaeg 21) väärtpaberi kupongi tüüp 22) kupong 1) Väärtpaberi liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 8 Muu võlainstrument 1 Sidusettevõtja aktsia ja osa 3 Tütarettevõtja aktsia ja osa 4 Muu aktsia 5 Osa 6 Erastamisväärtpaber 7 Investeerimisfondi osak 9 Tuletisinstrument 10 Rahaturufondi osak 11 2) Väärtpaberi rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Finantsinvesteeringud sidus- ja tütarettevõtjates 7 Tuletisinstrumendid - riskimaandamise arvestus 8 Siin näidatakse millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud väärtpaber bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 3) Aruande valuuta kood Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. Tuletisinstrumendi puhul on aruande valuutaks EEK. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi (tuletisinstrumendi puhul tehingu teise poole) residentsuse järgi. Kui emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse krediidiasutuse poolt omatava väärtpaberi emitent, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Tuletisinstrumendi puhul on emitendiks tehingu teine pool. Väärtpaberi emitenti "Eraisik" kasutatakse ainult väärtpaberi liigi "Tuletisinstrument" puhul. 6) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaber (v.a tuletisinstrument, väärtpaberite eest tehtud ettemaksed, intressi- ja dividendinõuded) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema noteeringuks "Noteeritud". Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisinstrumendid, väärtpaberite eest tehtud ettemaksed, intressi- ja dividendinõuded) on identifikaatoriks 0 (null). 7) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline kustutustähtaeg. Tähtaega mitte omavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad ja osakud) ja väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse tähtajaks "Tähtajata". 8) Majandussektori identifikaatorid Väärtpaber klassifitseeritakse väärtpaberi emitendi kuuluvuse järgi majandussektorisse. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Hüpoteegiga tagatud võlakirjade puhul on majandussektoriks L "Kinnisvaraalane tegevus". Väärtpaberi liigi "Tuletisinstrument", väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X. 9) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on aruandereal kajastatud. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberi liigi "Tuletisinstrument", väärtpaberite eest tehtud ettemaksete,intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse koguseks 0 (null). Samuti märgitakse koguseks 0 (null) amortiseeritava võlainstrumendi puhul, kui aruandereal esitatud võlainstrumendi osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga. 10) Väärtpaberi jääk Siin näidatakse identifikaatorile vastava väärtpaberi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga ilma tekkepõhise intressi või väljakuulutatud dividendideta. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse väärtpaberi jäägiks 0 (null). 11) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal summeeritud väärtpaberite nimiväärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Väärtpaberi liigi "Tuletisinstrument", väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null). 12) Väärtus turuhinnas Siin näidatakse aruandereal summeeritud väärtpaberite turuväärtus või õiglane väärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Noteeritud väärtpaberite turuväärtuse leidmisel tuleb lähtuda nende noteeringutest avalikel väärtpaberibörsidel. Noteerimata, sh tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate/osade puhul tuleb õiglase väärtuse leidmisel aluseks võtta vastavate ettevõtete omakapitali ja aktsiate/osade suhe. Väärtpaberi liigi "Tuletisinstrument", väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse turuhinnaks 0 (null). 13) Tekkepõhine intress/dividendid Siin näidatakse võlainstrumentide tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga laekumata intress (nii diskontost kui kupongist tulenev) või omakapitaliinstrumentide väljakuulutatud dividendid. Intress ja dividendid näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Diskontoga või preemiaga soetatud võlainstrumentide puhul leitakse arvestatud intress jaotades soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestuse perioodidele. Teiste väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemaksete puhul on tekkepõhiseks intressiks/dividendideks 0 (null). Samuti märgitakse tekkepõhiseks intressiks/dividendideks 0 (null) amortiseeritava võlainstrumendi puhul, kui aruandereal esitatud võlainstrumendi osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga. 14) Tootlus (yield) Siin näidatakse investeeringutest väärtpaberitesse saadav tulu. Tootlust näidatakse aastaprotsentides ning esitatakse formaadis aastaprotsent jagatud 100-ga (i/100). Väärtpaberite puhul, kus tootlus ei ole väärtpaberi soetamise hetkel fikseeritud (nt aktsia, osa), tuleb näidata krediidiasutuse poolt oletatavat väärtpaberi tootlust. Väärtpaberite liigi "Erastamisväärtpaber" (v.a õiglases väärtuses mõõdetavad), "Tuletisinstrument", väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on tootluseks 0 (null). 15) Eritingimuse identifikaatorid Repo 1 Järelturul mitte müüdavad 3 Eelisaktsia 5 Allutatud võlainstrument 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 Eritingimuse "Repo" all näidatakse väärtpaberid, mis on repo-tehinguga või tagasiostu kohustusega müüdud või välja laenatud ja eritingimuse "Tagatis" all need väärtpaberid, mis on aruandva krediidiasutuse või kolmanda isiku kohustuse tagatisena panditud. Väärtpaberi liigi "Tuletisinstrument", väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse eritingimuse identifikaatoriks "Eritingimusteta". 16) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide "Muu finantseerimisasutus", "Krediidiasutus" ja "Keskpank" puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused "Search the database" ja "Download dataset"). Kliendi liigi "Keskpank" puhul märgitakse RFA identifikaatoriks "Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused". Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 17) Väärtpaberi klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse väärtpaberi klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 "Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine" lisale "Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord". Väärtpaberi liigi "Tuletisinstrument" ning intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse väärtpaberi klassi identifikaatoriks 0 (null). 18) Väärtpaberi tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse väärtpaberi tagatis, mille väärtpaberi emitent või edasimüüja on krediidiasutuse kasuks seadnud või andnud väärtpaberi müümisel või hiljem. Väärtpaberi liigi "Tuletisinstrument", väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse tagatiseks 0 (null). 19) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberite liigi "Tuletisinstrument" puhul ISIN-koodiks XX. 20) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi tähtpäevani järelejäänud tähtaeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad ja osakud), väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on tähtajaks "Tähtajata". 21) Väärtpaberi kupongi tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Siin näidatakse võlainstrumentide kupongi (perioodilise intressimakse) tüüp. Diskonteeritavate võlainstrumentide puhul märgitakse kupongi tüübiks "Fikseeritud". Muude väärtpaberite, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on kupongi tüübi identifikaatoriks 0 (null). 22) Kupong Siin näidatakse võlainstrumentide kupong. Kupongi suurus leitakse 1-aastasel perioodil makstavate intresside summa suhtena väärtpaberi nimiväärtusesse ja näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis protsendimäär jagatud 100-ga (i/100). Juhul kui kupongi suurust perioodiliselt korrigeeritakse, näidatakse siin aruandekuupäeval fikseeritud kupongi suurus. Diskonteeritavate võlainstrumentide puhul märgitakse kupongi suuruseks 0 (null). Muude väärtpaberite, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on kupongi identifikaatoriks samuti 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 9 Väärtpaberikohustuste käivete aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse poolt aruandeperioodil emiteeritud võlainstrumentide ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste, v.a tuletisinstrumendid (edaspidi väärtpaberikohustused) aruandeperioodi kreeditkäive. 1.2 Aruandeperioodi jooksul toimunud aruandva krediidiasutuse poolt varasematel aruandeperioodidel emiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine). 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberikohustuse liik 2) väärtpaberikohustuse rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) rahaloomega tegelev finantseerimisasutus 7) emitent 8) ISIN-kood 9) noteering 10) tähtaeg 11) intress 12) kogus 13) nimiväärtus 14) väärtpaberikohustuse käive 1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Allutatud võlainstrument 7 Muu võlainstrument 2 Aktsia 3 Osa 4 Muu väärtpaber 6 Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liigi "Muu võlainstrument" all näidatakse muuhulgas aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumendid, mis ei ole allutatud võlainstrumendid. 2) Väärtpaberikohustuse rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Siin näidatakse millisesse finantskohustuste rühma aruandereal näidatud väärtpaberikohustus bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaberikohustus tekkis. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtusele. Kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda väärtpaberikohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) võetut. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi ostja alusel. 6) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide "Muu finantseerimisasutus", "Krediidiasutus" ja "Keskpank" osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Keskpanga kodulehel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused "Search the database" ja "Download dataset"). Kliendi liigi "Keskpank" puhul märgitakse RFA identifikaatoriks "Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused". Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 7) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse emitent, kelle poolt emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null). 8) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. 9) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema noteeringuks "Noteeritud". Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid) näidatakse noteeringuks "Ei ole noteeritud". 10) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni tema lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlanstrumentide lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul nende lepinguline kestus. Lepingu muudatuse korral (nt lepingu pikendamine) arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). 11) Aastaintressimäär Siin näidatakse aruandereal näidatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 12) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on summeeritud aruanderea neljateistkümnendas veerus "Väärtpaberikohustuse käive". Kogus näidatakse tükkides. Krediidiasutuse poolt varasematel aruandeperioodidel emiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatuste korral võetakse koguse määratlemisel aluseks muudetavates lepingutes fikseeritud võlainstrumentide arv. 13) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. 14) Väärtpaberikohustuse käive Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul toimunud väärtpaberikohustuse kreeditkäive rahavoo toimumisel. Krediidiasutuse poolt varasematel aruandeperioodidelemiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatuste korral, kui täiendavat rahavoogu ei toimunud, näidatakse väärtpaberkohustuse käibeks 0 (null). Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 10 Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse bilansis kohustusekirjetel kajastatavate võlainstrumentide ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste (edaspidi väärtpaberikohustused) aruandeperioodi lõpu jäägid. 1.2 Bilansist eemaldatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentidega seotud tekkepõhise intressikohustuse aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste jääkide ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Intressikohustuse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, millega kohustus on seotud. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberikohustuse liik 2) väärtpaberikohustuse rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) rahaloomega tegelev finantseerimisasutus 7) väärtpaberi emitent 8) ISIN-kood 9) noteering 10) tähtaeg 11) aastaintressimäär 12) kogus 13) nimiväärtus 14) väärtpaberikohustuse jääk 15) tekkepõhine intress 1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Allutatud võlainstrument 7 Muu võlainstrument 2 Aktsia 3 Osa 4 Tuletisinstrument 5 Muu väärtpaber 6 Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liigi "Muu võlainstrument" all näidatakse muuhulgas aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumendid, mis ei ole allutatud võlainstrumendid. 2) Väärtpaberikohustuse rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Tuletisinstrumendid - riskimaandamise arvestus 5 Siin näidatakse millisesse finantskohustuste rühma aruandereal näidatud väärtpaberikohustus bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaberikohustus tekkis. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtusele (v.a tuletisinstrument). Kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda väärtpaberikohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) võetut. Väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" puhul on aruande valuutaks EEK. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" puhul märgitakse siin tehingu teise poole riigi kood. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi esmase ostja alusel. Väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null). 6) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide (väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" puhul emitendi liikide) "Muu finantseerimisasutus", "Krediidiasutus" ja "Keskpank" osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused "Search the database" ja "Download dataset"). Kliendi liigi "Keskpank" puhul märgitakse RFA identifikaatoriks "Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused". Ülejäänud kliendi liikide (väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" puhul emitendi liikide) puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 7) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse emitent, kelle poolt emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" puhul on emitendiks tehingu teine pool. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null). 8) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" puhul ISIN-koodiks XX. 9) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber (v.a tuletisinstrument ja intressikohustus) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema noteeringuks "Noteeritud". Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisinstrumendid ja intressikohustus) on noteeringuks "Ei ole noteeritud". 10) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni tema lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlainstrumentide lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul, pöördrepo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute nagu väärtpaberite laenamise ja ostu/tagasimüügi tehingud jms, lepinguline kestus. Intressikohustuse puhul märgitakse tähtajaks "Tähtajata". 11) Aastaintressimäär Siin näidatakse aruandereal näidatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste liikide ja intressikohustuse puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 12) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on summeeritud aruanderea neljateistkümnendas veerus "Väärtpaberikohustuse jääk". Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" ja intressikohustuse puhul märgitakse koguseks 0 (null). 13) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Väärtpaberikohustuse liigi "Tuletisinstrument" ja intressikohustuse puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null). 14) Väärtpaberikohustuse jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava väärtpaberikohustuse jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Intressikohustuse puhul märgitakse väärtpaberikohustuse jäägiks 0 (null). 15) Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide puhul tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Teiste väärtpaberikohustuste puhul näidatakse tekkepõhiseks intressiks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 11 Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse bilansis kajastatava immateriaalse vara ja materiaalse põhivara (edaspidi põhivara) jäägid, aruandeperioodil soetatud ja müüdud põhivara, tehtud kulutused põhivara parenduseks, põhivara ümberhindlus, põhivara kulum ning põhivara turuväärtus. 2. Aruande struktuur 1) Kirje liik 2) Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpu seisuga 3) Soetatud põhivara soetusmaksumuses 4) Müüdud põhivara jääkmaksumuses 5) Kulutused põhivara parenduseks 6) Põhivara ümberhindlus 7) Põhivara kulum 8) Jääkmaksumus aruandekvartali lõpu seisuga 9) Turuväärtus 1) Kirje liigi identifikaatorid Kirje nimetus Identifikaator Immateriaalne vara 700 Asutamiskulud 701 Firmaväärtus 702 Arendusväljaminekud 703 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 713 Muu immateriaalne vara 704 Materiaalne põhivara 705 sh põhivara välismaal 714 Maa ja ehitised 706 sh maa ja ehitised oma vajaduseks 707 Arvutid 709 Autod 710 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 711 Muu materiaalne põhivara 712 2) Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpu seisuga Siin näidatakse krediidiasutuse põhivara aruandekvartalile eelneva kvartali lõpu seisuga bilansilises jääkmaksumuses. Vastavat liiki põhivara puudumisel märgitakse väärtuseks 0 (null). 3) Soetatud põhivara soetusmaksumuses Siin näidatakse krediidiasutuse poolt aruandekvartali jooksul soetatud põhivara soetusmaksumuses. Kui aruandekvartali jooksul ei soetatud põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null). 4) Müüdud põhivara jääkmaksumuses Siin näidatakse krediidiasutuse poolt aruandekvartali jooksul müüdud põhivara jääkväärtuses. Kui aruandekvartali jooksul ei müüdud põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null). 5) Kulutused põhivara parenduseks Siin näidatakase krediidiasutuse poolt aruandekvartali jooksul tehtud põhivara maksumust suurendavad parendused, remont ja hooldus, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Kui aruandekvartali jooksul ei tehtud kulutusi põhivara parendamiseks, märgitakse väärtuseks 0 (null). 6) Põhivara ümberhindlus Siin näidatakse krediidiasutuse poolt aruandekvartali jooksul tehtud põhivara ümberhindlus. Põhivara allahindlus näidatakse negatiivse väärtusena ja üleshindlus positiivse väärtusena. Kui aruandekvartali jooksul ei tehtud põhivara ümberhindlust, märgitakse väärtuseks 0 (null). 7) Põhivara kulum Siin näidatakse aruandekvartali jooksul põhivaralt arvestatud kulum. Põhivara puhul. mida ei amortiseerita, märgitakse väärtuseks 0 (null). 8) Jääkmaksumus aruandekvartali lõpu seisuga Siin näidatakse krediidiasutuse põhivara aruandekvartali lõpu seisuga bilansilises jääkmaksumuses (Jääkmaksumus aruandekvartali lõpu seisuga = Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpu seisuga + Soetatud põhivara soetusmaksumuses - Müüdud põhivara jääkmaksumuses + Kulutused põhivara parenduseks + Põhivara ümberhindlus - Põhivara kulum). Kui aruandekvartali lõpu seisuga krediidiastusel puudus mingit liiki põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null). 9) Turuväärtus Siin näidatakse krediidiasutuse põhivara väärtus, millega oleks võimalik põhivara turul realiseerida. Täidetakse üks kord aastas aruandes, mille aruandeperioodi lõpp langeb kokku aruandeaasta lõpuga. Aruannetes, mille aruandeperioodi lõpp ei lange kokku aruandeaasta lõpuga, märgitakse väärtuseks 0 (null). Samuti märgitakse väärtuseks 0 (null), kui põhivaral turuväärtus puudub.