Räpina Vallavolikogu — Räpina valla põhimäärus — KO, 134, 1604

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Räpina valla põhimääruse eesmärk Räpina valla põhimääruses sätestatakse Räpina Vallavolikogu ja Räpina Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning muud seaduse alusel valla põhimäärusega reguleeritavad õigussuhted. § 2. Räpina valla omavalitsusorganid (1) Räpina valla omavalitsuse esinduskogu on Räpina Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Räpina valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Räpina valla omavalitsuse täitevorgan on Räpina Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mille moodustab volikogu. § 3. Räpina valla sümbolid (1) Räpina valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on kinnitatud 11.01. 2000. aastal Eesti Vabariigi Riigisekretäri poolt ja mille näidised asuvad valla kantseleis; 1) Räpina valla vapp on sinisel kuuselõikelise päisega kilbil nelja paariskodaraga vesiratas, mille keskel on vesiroosi kaheksa lehega topeltõis - kõik hõbedased. Õie ringikujuline südamik on kuldne; 2) Räpina valla lipp on ristkülikukujuline ning koosneb valgest ja sinisest, kuuselõikega eraldatud horisontaallaiust. Valge osa on 2 ühikut, sinine - 3,5 ühikut ning kuuselõige - 1,5 ühikut kõrge. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm; lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. (2) Räpina valla asustusüksustel, vallavalitsuse hallatavatel asutustel ja vallavalitsuse poolt asutatud mittetulundusühingutel või sihtasutustel võivad olla omad sümbolid, milleks on vapp ja lipp; 1) käesolevas lõikes nimetatud asustusüksused, vallavalitsuse hallatavad asutused ja vallavalitsuse poolt asutatud mittetulundusühingud või sihtasutused esitavad Räpina Vallavalitsusele kirjaliku taotluse sümbolite registreerimiseks, millele on lisatud kavandid koos kirjeldustega; 2) vallavalitsus hindab esitatud kavandeid kaasates vajadusel eksperte ning vormistab sümbolite registreerimise oma korraldusega mõistliku aja jooksul; 3) sümbol võidakse jätta registreerimata, kui see on vastuolus heade tavade ja kommetega või kunstiliselt sobimatu; 4) registreeritud sümboli muudab kirjaliku motiveeritud taotluse alusel vallavalitsus. (3) Räpina valla sümboli muutmist võib taotleda volikogult: 1) vallavalitsus; 2) volikogu alatine komisjon. (4) Räpina valla sümboli muutmine kooskõlastatakse Riigikantseleiga. (5) Vallas registreeritav sümbol, käesoleva paragrahvi tähenduses, ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse ega muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga ning peab vastama heraldikanõuetele. § 4. Valla sümbolite kasutamine Valla sümbolite kasutamise aluseks on volikogu poolt kinnitatud Räpina valla sümbolite kasutamise kord. § 5. Räpina valla tunnustusavaldused (1) Räpina vald avaldab tunnustust: 1) Räpina valla aukodanikuks nimetamisega; 2) Räpina valla kuldmärgi andmisega; 3) Räpina valla hõbemärgi andmisega; 4) Räpina valla aukirja andmisega; 5) Räpina valla tänukirja andmisega. (2) Aukodanikuks nimetab volikogu vallavalitsuse ettepanekul valla poolse erilise austusavaldusena üksikisiku, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse-, kultuuri-, hariduse-, spordi-, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on pikema perioodi vältel silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja kes on mõjutanud oluliselt valla arengut. Aukodanikuks nimetatakse mitte tihedamini kui üks kord viie aasta jooksul. (3) Kuldmärk antakse füüsilisele isikule suure panuse eest Räpina valla arengusse või märkimisväärsete teenete eest Räpina valla maine tõstmisel. Kuldmärgi andmise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. (4) Hõbemärk antakse kauaaegse tulemusliku töötamise eest volikogus, vallavalitsuses, valla hallatavas asutuses, valla asutatud mittetulundusühingus või sihtasutuses. Hõbemärgi andmise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. (5) Valla aukiri antakse isikule, kes on edukalt esindanud valda või muudel Räpina valla tunnustusavalduste andmise korras sätestatud juhtudel. Valla aukiri vormistatakse vallavalitsuse korraldusena. (6) Valla tänukiri antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust või muudel Räpina valla tunnustusavalduste andmise korras sätestatud juhtudel. Valla tänukiri vormistatakse vallavalitsuse korraldusena. (7) Räpina valla tunnustusavalduste andmise korra kinnitab vallavalitsuse ettepanekul volikogu. 2. peatükk VOLIKOGU § 6. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei. § 7. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. § 8. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 9. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis ning Räpina valla raamatukogudes hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis. Volikogu õigusaktid teeb vallakantselei täiendavalt kättesaadavaks Räpina valla veebilehel aadressil www.rapina.ee. (2) Volikogu määrused avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja valla ajalehes. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. § 10. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisel vastatakse arupärijale kirjalikult või volikogu istungil suuliselt ja kirjalikult. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. 3. peatükk VOLIKOGU REGLEMENT (TÖÖKORD) § 11. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid, volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist läbi vallakantselei; 2) esindab valda ja volikogu seadusele, käesoleva põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele vastavalt; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7) täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 8) annab volikogu alatistele ja ajutistele komisjonidele ülesandeid ja kontrollib nende täitmist. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. § 12. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilises sõnavõtus ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus; 5) kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemise otsustamiseni volikogu poolt. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 13. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilises sõnavõtus ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus; 5) kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemise otsustamiseni volikogu poolt. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemise komisjon, mille koosseisu ei või kuuluda ülesseatud kandidaat. (5) Häältelugemis komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletus-sedelid. (6) Häältelugemise komisjoni protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 14. Volikogu eestseisus (1) Eestseisus vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. (2) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alaliste komisjonide esimehed või nende volitatud esindajad eestseisuse liikme äraolekul. (3) Eestseisuse töövormiks on koosolek, mis reeglina toimub kaks nädalat enne volikogu istungit. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. (4) Eestseisuse ettepanekud võetakse vastu poolthäälte enamusega. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. § 15. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni tegevusvaldkonnad määratakse ära tema põhimääruses. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära otsuses komisjoni moodustamise kohta. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt 2 liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (5) Komisjon võib kaasata oma töösse eksperte ja asjatundjaid. § 16. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni ettepanekud võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa komisjoni esimees, aseesimees ja üks komisjoni liige. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 4 tööpäeva enne koosoleku algust vallakantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige ja vallavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. Teate komisjoni koosoleku toimumise kohta saadab volikogu sekretär vallavanemale. (4) Komisjoni koosolekust tehakse helisalvestus ja koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallakantseleile. Protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse vallakantseleis. § 17. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 18. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 10 päeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud ajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. § 19. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 20. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. § 21. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab põhimääruse paragrahvis 15 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. (3) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. (6) Valla osalusega äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevust kontrollitakse õigusaktides ja põhikirjades ettenähtud korras. Valla ainuomandis olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid kontrollitakse samal moel, kui vallavalitsuse poolt hallatavaid asutusi. § 22. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. (2) Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus üldjuhul viimasel kolmapäeval või vastavalt kokkuleppele, välja arvatud juulis ja augustis, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu istung kestab kuni viis tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. § 23. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest vallakantseleisse. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega paigutatakse vallakantselei poolt volikogu saalis olevatesse volikogu liikmete nimelistesse dokumendi hoidjatesse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Vallakantseleile sellekohase kirjaliku avalduse esitanud volikogu liikmetele saadetakse materjalid e-postiga. (5) Volikogu istungi päevakorra projekti esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse paragrahvile 29. (6) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) komisjonid. (7) Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi toimumise aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. § 24. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t. poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus – poolt hääletab üle poole volikogu liikmete arvust. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 25. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemise komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemise komisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega. § 26. Volikogu töökeel Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar. § 27. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või volikogu aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse kuni 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine kuni 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis kuni 5 minuti jooksul; 4) repliik on arutatava päevakorrapunkti märkus, ettepanek või õiendus, mille kestus ei ületa 3 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 3 minutit ning sõnavõtjale kuni 1 minut lisaaega; 10) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu pärast vastava ettepaneku esitamist poolthäälte enamusega; 12) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta; 13) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab võtta informatsiooni teadmiseks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril. Teistele istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. § 28. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse ja tehakse helisalvestis. Protokollid pannakse tutvumiseks välja vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. § 29. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid võivad esitada oma ettepanekuid õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse volikogu esimehe poolt määratud juhtivas komisjonis läbi 10 päeva jooksul. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon oma seisukohta ettenähtud aja jooksul ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse Vallakantseleisse hiljemalt 20 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) õigusaktidega, millega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) loetelu valla õigusaktidest, mida on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus. 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (6) Eelnõu peab olema õiguslikult, normitehniliselt ja keeleliselt korrektne, mille ettevalmistamise tagab vallasekretär, kaasates vajadusel eksperte. (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab volikogu istungile ettekandja. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. 4. peatükk VALLAVALITSUS § 30. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. § 31. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Räpina valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele, käesoleva põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema poolt määratud vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamine vormistatakse käskkirjaga. § 32. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilises sõnavõtus ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemise komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemise komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 33. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega. (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab end kandidaatide nimekirjas olev isik ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemise komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemise komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. (10) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 34. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsus korraldab uute või vakantsete teenistujate ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. § 35. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestab vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. § 36. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes või vallavanema poolt määratud isik. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendavat isikut. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. (7) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus. § 37. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni töösse võib kaasata vastava valdkonna asjatundjaid. 5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 38. Arengukavad (1) Räpina vallas koostatakse valla arengukava, valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad. (2) Mõisted: 1) valla arengukava – on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele vähemalt kolmeks eelseisvaks eelarveaastaks. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. 2) valdkonna arengukava – kohaliku omavalitsuse ühe tegevusvaldkonna eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument; 3) vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava – konkreetse asutuse tegevuse eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument. 4) arengukava täitmise aruanne – annab ülevaate arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisest ja eesmärgi saavutamist takistanud asjaoludest. (3) Volikogu otsustab uue arengukava perioodi hiljemalt arengukava kehtivuse viimasele aastale eelneval aastal. (4) Valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse samaks perioodiks valla arengukavaga, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega. (5) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Räpina valla arengule olulise tegevusvaldkonnaga. (6) Valla arengukava ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette vallavalitsus. Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus. (7) Vallavalitsus kehtestab arengukavade eelnõude menetlemise täpsema korra. § 39. Arengukavade avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengustrateegia, arengukava ja valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse pärast nende heakskiitmist vallakantseleis, valla raamatukogudes ja Räpina valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu toimumise ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus ajalehes ja valla veebilehel. (2) Valla arengustrateegia, arengukava ja valdkonna arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse asutuses ja Räpina valla veebilehel enne nende vastuvõtmist vähemalt kahe nädala jooksul. Arengukava muudetakse vajadusel. Nõuded avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise kohta sätestatakse põhimääruse paragrahvi 40 lõike 7 alusel kehtestatud korras. (4) Volikogu võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valla arengustrateegia, arengukava ja valdkondade arengukavad. Vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. (5) Volikogu vaatab arengustrateegia üle iga nelja aasta tagant ja otsustab selle muutmise vajaduse. (6) Ettepanekud kehtiva valla arengukava ja vajadusel ka valdkondade arengukavade muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukavade muutmise kohta. § 40. Arengukavade täitmine (1) Vallavalitsus esitab igal aastal volikogule ülevaate valla arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta eelmisel aastal. Ülevaade esitatakse koos vallaeelarve täitmise aruandega. (2) Valla arengukava tähtaja (perioodi) möödumisel koostab vallavalitsus arengukava täitmise aruande, mis sisaldab ka valdkondade arengukavade tulemuste analüüsi ja esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt kuue kuu jooksul pärast valla arengukava tähtaja möödumist. (3) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsitakse eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust, samuti tuuakse välja arengukava mõju valla arengule tervikuna. (4) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava täitmise aruande koostab asutus ja esitab selle kinnitamiseks vallavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast asutuse arengukava tähtaja möödumist. § 41. Valla eelarve (1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarve eelnõu koostatakse volikogu poolt kehtestatud korras. Eelarve eelnõu avalikustatakse valla raamatukogudes ja vallakantseleis. Vastava informatsiooni avaldab vallavalitsus ajalehes. (3) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. (4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras. § 42. Vallavara (1) Räpina valla munitsipaalomandiks on Räpina valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara registreeritakse ühtses vallavararegistris. (3) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavaraeeskirjas. § 43. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Räpina valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras. § 44. Koormis (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus. 6. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS § 45. Ametiasutus (1) Valla ametiasutusteks on vallavalitsus koos struktuuriüksustega ehk osakondadega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Räpina valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse osakondade loetelu ja teenistujate koosseisu määrab volikogu. Ametiasutuse osakonna ülesanded ja töökorraldus sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. § 46. Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord (1) Volikogu otsustab valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning kinnitab ametiasutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu. (2) Vallavanema ettepanekul vallavalitsus: 1) nimetab ametisse valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 2) vabastab ametisoleva valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi ametist. (3) Vallavanem teostab valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi suhtes tööandja kõiki õigusi ja kohustusi. § 47. Räpina vallavalitsuse hallatavad asutused (1) Räpina vallavalitsuse hallatavad asutused on: 1) Räpina Ühisgümnaasium; 2) Ruusa Põhikool; 3) Naha Algkool; 4) Räpina Muusikakool; 5) Räpina Lasteaed “Vikerkaar”; 6) Ruusa Lasteaed; 7) Räpina Linna Keskraamatukogu; 8) Leevaku Raamatukogu; 9) Linte Raamatukogu; 10) Ruusa Raamatukogu; 11) Võõpsu Raamatukogu; 12) Räpina Rahvamaja; 13) Ruusa Kultuurimaja; 14) Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum. § 48. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema osakondade ja nende teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Teenistuslikku järelevalvet teostavad vallavalitsuse liikmed nendele alluvates osakondades. Hallatavates asutustes teostavad teenistusliku järelevalvet vallavalitsuse osakondade ametnikud oma pädevuse piires. (3) Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse osakondade ja nende teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (4) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda omavalitsusteenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. § 49. Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Vallavanemale ning vallavalitsuse ametnikele (või omavalitusteenistujatele) (mitte vallavalitsuse liikmetele, kes astuvad tagasi ja taas ametisse iga valimise järel) makstakse lisahüvitusi järgmiselt: 1) ühe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vähemalt kolm aastat vastaval ametikohal; 2) kahe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vähemalt kuus aastat vastaval ametikohal; 3) kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vähemalt üheksa aastat vastaval ametikohal; 4) kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaksteist aastat ja kauem. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes üks sätestatud lisahüvitusi ei maksta järgmistel juhtudel: ametnikele, kes teenistuse ajal on toime pannud süülisi tegusid; ametnikele, kes vabastamise hetkel kannavad distsiplinaarkaristust; ametnikele, kes vabastatakse ametist tema enda algatusel (omal soovil). (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist. § 50. Vallasekretär ja vallakantselei (1) Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, mille ülesandeks on: 1) tagada volikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamine, sealhulgas õigusaktide eelnõude vastuvõtmine ja registreerimine vallakantseleis ning nende edastamine koheselt volikogu esimehele; 2) valla õigusaktide avalikustamine; 3) kaasaegse dokumendihalduse rakendamine vallavalitsuses; 4) avalikkuse informeerimine; 5) muude ülesannete täitmine. (2) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 7. peatükk VÄLISSUHTED § 51. Välissuhted (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. 8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 52. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 53. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Räpina Vallavolikogu 14.12.2000. a määrus nr 10. § 54. Põhimääruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2007. a. Volikogu esimees Tiit KALA