Karksi Vallavolikogu — Karksi valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 133, 1591

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 365 ning „Jäätmeseaduse” § 66 lõike 4 ja § 71 lõike 1 ja 2 ning „Pakendiseaduse” §15 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Karksi valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi määrus ) reguleerib Karksi valla haldusterritooriumil jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist. (2) Määrus kehtestatakse eesmärgiga säilitada Karksi vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (3) Määrus on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Karksi valla haldusterritooriumil. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses juhul, kui määrusest ei tulene teisiti: 1) aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 2) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkinud jäätmeid ning väljaveetud pinnast; 3) jäätmejaam – detailplaneeringu ja projekti alusel spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid; 4) jäätmete kogumispunkt – eelsorteeritud [1] taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad mahutid ja vajadusel piiratud aiaga. Jäätmete kogumispunktis ei toimu jäätmete töötlemist; 5) jäätmete kogumismahuti – standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti (konteiner), mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada; 6) jäätmete kokkukandepunkt – hajaasustusega piirkonnas jäätmete kogumiskoht, kus kogutakse ühismahutites segaolmejäätmeid; 7) kogumisring – vallavalitsuse poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja/või suurjäätmete ja/või elektroonikaromude kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades; 8) komposter – biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav anum; 9) kompostimine – biolagunevate jäätmete looduslik lagundamine maapinnal, kompostimisväljakul või kompostris mullaviljakuse parandamise eesmärgil; 10) taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed); 11) taaskasutusorganisatsioon – mittetulundusühing, mis on asutatud pakendiettevõtjate poolt mittetulundusühingute seaduse alusel ning akrediteeritud keskkonnaministri poolt; 12) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. 13) veopiirkond – piirkond, kus jäätmevaldajad on kohustatud üle andma ning jäätmevedaja vedama korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeid. 2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE § 3. Üldnõuded (1) Kõikide tegevuste juures ning jäätmete käitlustoimingu valikul tuleb järgida jäätmehierarhiat: 1) võimalusel tuleb vältida jäätmete teket; 2) vähendada tekkivate jäätmete kogust ja nende ohtlikkust; 3) suurendada jäätmete taaskasutust, valides käitlustoimingut järgmise pingerea alusel: a) otsene ringlusse võtmine ehk korduskasutamine; b) ringlusse võtmine materjalina; c) jäätmete bioloogiline töötlemine ehk kompostimine; d) jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks. 4) eeltoodud toimingute rakendamise järel on lubatud jäätmete kõrvaldamine (ladestamine, matmine, põletamine jne). (2) Kõikide tegevuste juures tuleb rakendada meetmeid, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale. (3) Jäätmeid tuleb kõrvaldada nende tekke kohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas, tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas ning vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Keelatud on jäätmete ladestamine või hoiustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. § 4. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. (2) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (3) Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse käigus jäätmete olemus või koostis muutub. (4) Kui jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või võlaõigusliku lepinguga. § 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) koguma oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed; 2) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. 3) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. 4) kasutatavad mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva määruse nõuetele; 5) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. (2) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallataval territooriumil elavaid või oma ettevõtetes töötavaid inimesi Karksi vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning määruse nõuetest. (3) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaska sutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama oma tegevuse käigus tekkinud jäätmete käitlust, lad ustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta, vajadusel andma oma tegevusest aru Karksi Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus); 4) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ja ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt määruse peatükkides 6. ja 7. toodud korrale. § 6. Jäätmete sorteerimise üldnõuded (1) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas, ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. (2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; 8) suurjäätmed; 9) metallid. (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. § 7. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba/keskkonnakompleksluba ja vajadusel (jäätmeseadusest tulenevalt) ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes (jäätmepõletustehases). (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. (3) Küttekolletes, sh kodumajapidamiste küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (4) Okste ja prahi avapõletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tiheasustusalal on selline tegevus keelatud. (5) Välikaminas, grillahjudes jt. hoonevälistes küttekolletes võib oksi ja risu põletada aastaringselt sh tiheasustusega aladel. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. (6) Kulu põletamine on lubatud vastavalt keskkonnaministri 15. juuni 1998 määrusele nr 46 „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine”. (7) Avatule tegemise koht ja kasutatav põletusmaterjal tuleb eelnevalt kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega. 3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU § 8. Korraldatud jäätmeveole üleminek (1) Korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumilt jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõtte poolt. (2) Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord, sealhulgas jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäärad määratakse Karkis Vallavolikogu määrusega. § 9. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Karksi valla haldusterritooriumil. (2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine. (4) Korraldatud jäätmeveoga ei pea liituma isikud kelle jäätmekäitlustegevuse reguleerimiseks on väljastatud keskkonnateenistuse poolt jäätme- või keskkonnakompleksluba. § 10. Veoettevõtja eri- või ainuõiguse tähtaeg Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolmeks aastaks. § 11. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates Karksi valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõtte korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (3) Kõik korraldatud jäätmeveoga liitnuks loetud jäätmevaldajate ja jäätmekäitlusettevõtete vahel enne konkreetsele jäätmekäitlusettevõttele Karksi vallas korraldatud jäätmeveoks ainuõiguse andmist, sõlmitud lepingud loetakse alates lõikes 1 toodud ajast automaatselt lõppenuks. (4) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja poolt vallavalitsusele esitatud kirjaliku põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 4. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE § 12. Nõuded kogumismahutitele ning nende kasutamisele (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja on kohustatud oma valduses olevaid segaolmejäätmeid kogumissüsteemile üle andma: 1) tiheasustusega alalt vähemalt üks kord kuus; 2) hajaasustusega piirkondades väemalt üks kord kuus. (2) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti asukoha territooriumi haldaja. (3) Jäätmete kogumismahuti peab olema terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. (4) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (6) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. (7) Ajutine mahutiväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. (8) Kogumismahutina võib kasutada: 1) 60, 80, 100, 120, 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 3) presskonteinereid. (9) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogumispunktidesse paigutatud mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. (10) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. (11) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. § 13. Nõuded jäätmemahutite paiknemiskohtadele ja juurdepääsuteedele (1) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult mahutit tühjendama. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. (2) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. (3) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldaja ja vallavalitsusega. (4) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kauguse, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Vajadusel määrab Vallavalitsus hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktide asukohad, arvu ja jäätmekogumisringi täpse kuupäeva. Kogumismahutid kokkukandepunktidesse paigutab jäätmeveoettevõte. (6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. § 14. Kogumismahutisse paigutamise keeld (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40 °C kuuma tuhka; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, jäätmejaam, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C ). (4) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse. 5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED § 15. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; 4) metall; 5) puit; 6) muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni nõuetele. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtted või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (vastav märgis pandi suurusega kantud pakendile või etiketile), tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati). § 16. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvi, laki ja lahusti jäägid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. (5) Ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. (6) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. (8) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. § 17. Suurjäätmed (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne). (2) Suurjäätmed tuleb üle anda selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta või ära anda suurjäätmete kogumisringil. § 18. Probleemtooted (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: 1) patareid ja akud; 2) PCB-sid sisaldavad seadmed; 3) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid; 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 5) vanarehvid. (2) Probleemtoodetest tekkivad jäätmed tuleb üle anda vastavasse kogumissüsteemi (nt ohtlike jäätmete kogumispunkt, elektri- ja elektroonikajäätmete vastuvõtupunkt, jäätmejaam, vanametalli kokkuost jne). (3) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast. § 19. Vanametall ja metallijäätmed Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta või piirkonda rajatud jäätmejaama. § 20. Biolagunevad jäätmed (1) Eraldi tuleb hakata koguma biolagunevaid jäätmeid ning need koha peal käesoleva määruse nõuetele vastavalt komposteerida või anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale ettevõttele. (2) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. (3) Anaeroobset kompostimistehnoloogiat võib kasutada kui tehnoloogia vastab keskkonnanõuetele. (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (6) Eraldi kogutud kompostitavad aia ja haljasalade biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Aia ja haljasaladel tekkivad biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (7) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. (8) Korterelamutes tuleb koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või neid regulaarselt pesta. (9) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid. (10) Korterelamutes köögijäätmete kompostimine ühiskompostris tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. (11) Köögijäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostrites. (12) Juriidilised isikud võivad biolagunevaid jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. (13) Reovee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (14) Reovee kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi)käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (15) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. § 21. Loomsed jäätmed (1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid. (2) Loomsed jäätmed tuleb üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistul või krundil võib matta üksikuid lemmikloomi. 6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 22. Üldsätted (1) Käesolevas peatükis sätestatud korra järgimine on kohustuslik kõikidele Karksi valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (2) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. § 23. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise üldnõuded (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Karki vallas on: 1) arstid; 2) hooldekodud; 3) loomaarstid; 4) laboratooriumid. (2) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse. (3) Jäätmed tuleb koguda ja hoiustada liikide kaupa eraldi. (4) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. § 24. Olmejäätmed (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte. § 25. Taaskasutatavad jäätmed Taaskasutatavaid jäätmeid (vanapaber ja papp, klaasijäätmed, pakendijäätmed jt) tuleb koguda liigiti eraldi, paigutada vastavalt märgistatud kogumismahutitesse ning anda üle jäätmekäitlusettevõttele, järgides nõudeid, mis on kehtestatud käesoleva määrusega. § 26. Diskreetne vanapaber (1) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. (2) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaamatus kohas (lukustatud ruumis, kapis jne) ning purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (3) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. (4) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. § 27. Bioloogilised jäätmed (1) Bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed. (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel on lubatud kasutada ka muud pakendit, mis on tähistatud «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse. (4) Bioloogilised jäätmed võib käitlemiseks üle anda ainult vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. § 28. Teravad ja torkivad jäätmed (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms. (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja ja pakkimiskuupäev. (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumi, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed". (4) Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid tuleb hoolikalt sulgeda ning anda üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 29. Nakkusohtlikud jäätmed (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. (3) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. (4) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. (5) Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele. § 30. Muud ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (2) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. Ravimijäätmeid käideldakse ravimiseaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud korras. (3) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida. (4) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. (5) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. § 31. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutusse, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 3) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 4) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav. (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. 7. peatükk EHITUS JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED § 32. Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. § 33. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile; 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puidujäätmed; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne) 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Karksi vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. (6) Ehitusjäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel on vajalik vallavalitsuse ning Viljandimaa keskkonnateenistuse kooskõlastus kui: 1) mitteohtlikke ehitusjäätmeid taaskasutatakse väljaspool nende tekkekohta kuni 5 tonni aastas; 2) mitteohtlikke ehitusjäätmeid kõrvaldatakse nende tekkekohas kuni 1 tonn aastas; 3) suuremate kui käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud koguste tuleb taotleda Viljandimaa keskkonnateenistusest jäätmeluba. (7) Ehitise püstitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja allmaaehitise rajamise ning maaparandustööde ja põllumajandustööde käigus tekkinud pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb järgida järgmiseid tingimusi: 1) väljaspool kinnisasja pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb selline tegevus eelnevalt kooskõlastada Viljandimaa keskkonnateenistusega. Kooskõlastuse saamiseks on vaja esitada keskkonnateenistusele lihtkirjalik taotlus, kus on kirjeldatud võõrandatava või väljaspool kinnisasja kasutatava kaevise kogust ja kvaliteeti, kui see on teada, ning kavandatava tegevuse kalenderplaani. Taotlusele on vaja lisada asjassepuutuva projektdokumentatsiooni koopia, kui see on olemas, või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud plaan tegevuse asukoha määramiseks. 2) kinnisasja sisese pinnase kasutamiseks eritingimusi ei seata. (8) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (9) Betooni, telliste, plaatide, puidu ja klaasijäätmed tuleb käitlemiseks üle anda selleks jäätmeluba omavasse kogumiskohta/ettevõttele. Nende jäätmete kasutamine pinnasetäiteks on keelatud. (10) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena. (11) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele. (12) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. § 34. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvi, laki, lahusti ja liimi jäägid jne). (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsusetsuse kooskõlastuse ning Viljandimaa keskkonnateenistuse poolt jäätmeloa alusel. 8. peatükk JÄÄTMETE VEDU, KÕRVALDAMINE NING JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUS § 35. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt määruse nõuetele. (3) Juhul kui territooriumi haldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva määrusega sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. § 36. Kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Jäätmevaldaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus on kehtestatud korraldatud jäätmeveo tingimustes ja korras. (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. § 37. Jäätmeveo aeg (1) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. § 38. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 39. Jäätmete kõrvaldamine (1) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada Viljandi prügilas. Pärast Viljandi prügila sulgemist Pärnumaal asuvas Paikre prügilas. (3) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud. (4) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (5) Jäätmete kõrvaldamine (ladestamine, matmine jmt) väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja toidujäätmed. (6) Jäätmekäitluskoha valdaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes. 9. peatükk LÕPPSÄTTED § 40. Järelevalve teostamine (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta. (3) Järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus “Keskkonnajärelvalve seaduses” sätestatud korras. (4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse “Jäätmeseaduse”, “Väärteomenetlusseadustiku” ja “Karistusseadustiku” sätteid. § 41. Keskkonnareostuse likvideerimine Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt “Jäätmeseadusele”. § 42. Rakendussätted (1) Käesoleva määruse § 20 lõigetes 8 toodud nõuetele tuleb üle minna hiljemalt 1. jaanuariks 2009. (2) Tühistada Karksi Vallavolikogu 16. novembri 2001. a määrus nr 46 «Karksi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». (3) Käesolev määrus jõustub 2. juulist 2007. a. Volikogu esimees Heino LUIK [1] Eelsorteerimine – jäätmetekitaja poolt jäätmete kogumine ja eraldi paigutamine vastavalt nende liigile, vältimaks nende omavahelist segunemist.