Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määruse nr 216 “Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine” muutmine — RT I, 46, 324

Määrus kehtestatakse «Riigisaladuse seaduse» § 12 lõike 2 ja § 27 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrusega nr 216 «Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine» (RT I 1999, 61, 622; 2005, 71, 551) kinnitatud «Riigisaladuse kaitse korras» tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 42 alapunkt 3 sõnastatakse järgmiselt: « 3) välisriigi salastatud teavet sisaldava teabekandja märgistamisel kasutatakse välisriigi salastatud teabe märgistust juhul, kui see on välislepinguga ette nähtud.»; 2) punkt 53 sõnastatakse järgmiselt: « 53. Salastusmärge tehakse nii dokumendi juurde kuuluvatele salastatud osadele kui ka teistele teabekandjatele, mis ei ole esitatud teksti kujul (illustratsioonid, tabelid, fotod, joonised, kaardid jms).»; 3) punktid 62 ja 63 sõnastatakse järgmiselt: « 62. Riigisaladuse elektrooniliseks salvestamiseks kasutatavatele vahenditele (arvuti kõvakettad, CD-diskid, disketid, magnetkaardid, kiibid vms teisaldatavad salvestuskandjad) ning nende alalistele pakenditele tuleb teha salastusmärge. 63. Riigisaladust sisaldav fail või muu andmekogum märgistatakse suurtähtedega sõrendatud paksus kirjas (suurusega 16 punkti) või punast värvi suurtähtedega. Salastusmärge peab olema kestvalt nähtav riigisaladust sisaldava andmekogumi kuvamisel, projitseerimisel või muul viisil tajutavaks muutmisel. Salastatud teavet sisaldava elektroonilise faili salastatuse tase märgitakse suurtähtedes ka faili nimesse või kui see ei ole võimalik, faili metaandmetesse. Faili nimi ei tohi sisaldada salastatud teavet. Elektrooniliste sõnumite salastatuse märge kantakse suurtähtedes sõnumi pealkirja ja sõnumi põhiosa algusesse ning lõppu. Sõnumi pealkirja ei pea salastatuse märget kandma juhul, kui sõnumile lisatud salastatud teabekandja on krüpteeritud ja sõnumi krüpteerimata osa ja pealkiri ei sisalda riigisaladust.»; 4) V osa sõnastatakse järgmiselt: «V OSA. VÄLISRIIGI SALASTATUD TEABE KAITSE 130. Välisriigi salastatud teabe arvestuse pidamine toimub riigisaladuse arvestusega samadel alustel ja korras, arvestades käesolevast osast ja välislepingutest tulenevaid erisusi. Riigi julgeoleku volitatud esindaja loal võib välisriigi salastatud teabe valdaja teha erisusi käesolevas osas sätestatud nõuete täitmisesse, juhul kui erisused tulenevad välislepingust. 131. Riigi julgeoleku volitatud esindaja peab välisriigi salastatud teabe registrit, kus registreeritakse kõik riigile edastatud või riigis loodud «salajase» ja kõrgema salastatuse tasemega välisriigi salastatud teavet sisaldavad teabekandjad ja kogutakse andmed kõigi riigile edastatud või riigis loodud «konfidentsiaalse» tasemega välisriigi salastatud teavet sisaldavate teabekandjate kohta, välja arvatud Teabeametis arvele võetud krüpteeritud materjal ja julgeolekuasutuste seaduse paragrahvi 34 alusel vahetatav teave. 132. Välisriigi salastatud teavet valdav asutus on kohustatud sisse seadma välisriigi salastatud teabe registri ja teavitama sellest eelnevalt kirjalikult riigi julgeoleku volitatud esindajat. Välisriigi salastatud teavet valdav asutus on kohustatud registris registreerima kõik asutuse valduses olevad välisriigi salastatud teavet sisaldavad teabekandjad. 1321. «Täiesti salajase» tasemega ja erimärgistusega (nt ATOMAL, BOHEMIAN vms) välisriigi salastatud teabe töötlemiseks ja registri või selle allregistri pidamiseks peab asutus saama riigi julgeoleku volitatud esindajalt kirjaliku nõusoleku. Riigi julgeoleku volitatud esindaja väljastab nõusoleku pärast kontrolli, mille käigus tuvastatakse, kas asutus vastab kehtivatele nõuetele. 133. Välisriigi salastatud teavet valdav asutus on kohustatud registreerima tema valduses olevad «salajase» ja kõrgema salastatuse tasemega ning erimärgistusega välisriigi salastatud teabekandjad riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt peetavas registris esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse tööpäeva pärast dokumendi saabumist asutusse. Välisriigi salastatud teavet valdav asutus on kohustatud kandma riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt antud registri registreerimisnumbri igale «salajase» ja kõrgema salastatuse tasemega ning erimärgistusega välisriigi salastatud teavet sisaldavale teabekandjale. Asutus ei pea riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt peetavas registris registreerima neid teabekandjaid, mida talle on edastanud riigi julgeoleku volitatud esindaja. 134. «Konfidentsiaalse» tasemega välisriigi salastatud teabekandjate kohta peab teavet valdav asutus edastama riigi julgeoleku volitatud esindajale andmed hiljemalt ühe kuu jooksul pärast teabekandja asutusse saabumist. 135. Välisriigi salastatud teabe arvestust peetakse eraldi riigisaladuse arvestusest, nii et on tagatud juurdepääsukontroll registriandmetele ja teabekandjatele teadmisvajaduse ja juurdepääsuõiguse alusel. 136. «Täiesti salajase» tasemega ja erimärgistusega välisriigi salastatud teabekandjaid võetakse vastu ning edastatakse teistele asutustele ainult riigi julgeoleku volitatud esindaja kaudu, välja arvatud juhul, kui registrit pidavale asutusele on selleks antud riigi julgeoleku volitatud esindaja kirjalik nõusolek. «Salajase» ja kõrgema salastatuse tasemega välisriigi salastatud teabekandja edastamisest teistele asutustele teavitatakse riigi julgeoleku volitatud esindajat hiljemalt ühe kuu jooksul pärast edastamise toimumist. Välisriigi salastatud teabekandjat võib edastada ainult asutusele, kus on eelnevalt sisse seatud välisriigi salastatud teabe register. 137. «Täiesti salajase» tasemega ja erimärgistusega välisriigi salastatud teabekandjaid reprodutseerib ja hävitab ainult riigi julgeoleku volitatud esindaja, välja arvatud juhul, kui selleks on registrit pidavale asutusele antud riigi julgeoleku volitatud esindaja kirjalik nõusolek või kui see tuleneb välislepingust. 138. «Täiesti salajase» tasemega või erimärgistusega välisriigi salastatud teabe registrit pidav asutus tagastab nimetatud teavet sisaldava teabekandja riigi julgeoleku volitatud esindajale kohe pärast teabekandja kasutamise vajaduse lõppemist, kuid mitte hiljem kui aasta jooksul pärast teabekandja saamist, välja arvatud juhul, kui teabekandja pikemaks hoidmiseks on saadud riigi julgeoleku volitatud esindaja kirjalik nõusolek. 139. Riigi julgeoleku volitatud esindaja viib hiljemalt iga kahe aasta tagant välisriigi salastatud teavet valdavas asutuses läbi välisriigi salastatud teabe kaitse tagamiseks rakendatavate turvameetmete ja nimetatud teabele töötajate juurdepääsu kontrolli. «Salajase» ja kõrgema salastatuse tasemega teavet või erimärgistusega teavet valdavates asutustes viib riigi julgeoleku volitatud esindaja kontrolli läbi vähemalt iga kaheksateistkümne kuu tagant.». § 2. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrusega nr 216 «Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele loa andmise korra kinnitamine» kinnitatud «Riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korras» tehakse järgmised muudatused: 1) pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «RIIGISALADUSELE JUURDEPÄÄSU LOA JA VÄLISRIIGI SALASTATUD TEABELE JUURDEPÄÄSU SERTIFIKAADI VÄLJASTAMISE KORD»; 2) punkti 1 täiendatakse pärast sõna «loa» sõnadega «ning välisriigi salastatud teabele juurdepääsu sertifikaadi»; 3) punkti 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Välisriigi salastatud teabele juurdepääsu sertifikaatide (edaspidi sertifikaat) taotlemiseks esitatavaid taotlusi vaatab läbi ja sertifikaate väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja.»; 4) korda täiendatakse VI osaga järgmises sõnastuses: «VI. VÄLISRIIGI SALASTATUD TEABELE JUURDEPÄÄSU SERTIFIKAADI TAOTLEMISE, ANDMISE, ANDMISEST KEELDUMISE, KEHTETUKS TUNNISTAMISE JA TÜHISTAMISE KORD 29. Riigi julgeoleku volitatud esindaja vaatab läbi füüsilise või juriidilise isiku sertifikaadi taotlusi ning annab sertifikaate. Sertifikaat antakse juhul, kui välislepinguga on selle olemasolu nõutud välisriigi salastatud teabele juurdepääsu õiguse saamiseks või välisteabe avaldaja informeerimiseks isiku riigisaladusele juurdepääsu õiguse olemasolust. 30. Sertifikaate antakse Eesti Vabariigi kodanikele ja erandkorras, kui välisleping seda võimaldab, ka kodakondsuseta isikutele või välisriigi kodanikele. 31. Riigiteenistujatel tekib juurdepääsuõigus üksnes «piiratud» tasemega välisriigi salastatud teabele «piiratud» tasemega riigisaladusele juurdepääsu õiguse ja punktis 39 nimetatud kohustuse allkirjastamise alusel. Teiste isikute juurdepääsuõigus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Euroopa Liidu «piiratud» tasemega salastatud teabele tekib riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt väljastatud sertifikaadi alusel. 32. Sertifikaadi andmisel, sellest keeldumisel, kehtetuks tunnistamisel ja tühistamisel lähtub riigi julgeoleku volitatud esindaja riigisaladuse seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning salastatud teabe kaitse alastest välislepingutest tulenevatest nõuetest. 33. Sertifikaadi kehtivusaja otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja vastavalt taotluses toodud soovitavale kehtivusperioodile, riigisaladusele juurdepääsu õiguse kehtivusele ja teadmisvajaduse põhjendatusele. Sertifikaat ei kehti kauem kui isiku juurdepääsu õigus riigisaladusele. Juhul kui isiku riigisaladusele juurdepääsu õigus lõpeb enne sertifikaadil näidatud kehtivuskuupäeva lõppu, kaotab sertifikaat kehtivuse. Sertifikaati ei anta kõrgemal tasemel kui sertifikaati taotleva isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase. 34. Sertifikaadi taotlemiseks peab juurdepääsusertifikaadi andmist toetav asutus esitama riigi julgeoleku volitatud esindajale järgmised dokumendid: 1) kirjalik taotlus, milles nimetatakse välisriigi salastatud teabe tase, millele juurdepääsu taotletakse, ning põhjendatakse isiku juurdepääsu vajadust välisriigi salastatud teabele; 2) isiku, kellele sertifikaadi andmist taotletakse, riigisaladusele juurdepääsu loa või muu riigisaladusele juurdepääsu õigust kinnitava dokumendi koopia; 3) koopia isiku passi isikuandmetega lehest või isikutunnistuse mõlemast küljest; 4) füüsilisele isikule sertifikaadi taotlemisel lisatakse taotlusele ka kirjalik elulookirjeldus, milles on ära toodud isiku nimi, sünniaeg, täpne sünnikoht, kodakondsus, hariduskäik, teenistuskäik, keelteoskus, kontaktandmed, kuuluvus organisatsioonidesse ja perekonnaseis; 5) eraõiguslikule juriidilisele isikule juurdepääsusertifikaadi taotlemisel tuleb taotlusele lisada juriidilise isiku riigisaladuse kaitse juhendi koopia. 35. Kui sertifikaadi andmise taotlus või sellele lisatud dokumendid ei vasta käesoleva korra punktis 32 toodud nõuetele, annab riigi julgeoleku volitatud esindaja füüsilisele või juriidilisele isikule kümne tööpäeva jooksul puudustest teada ning määrab tähtaja nende kõrvaldamiseks. 36. Riigi julgeoleku volitatud esindaja või tema poolt volitatud asutus tutvustab enne füüsilisele isikule esmakordselt välisriigi salastatud teabele juurdepääsu õiguse andmist talle välisriigi salastatud teabe kaitse aluseid. Vajadusel viib riigi julgeoleku volitatud esindaja tutvustamise läbi ka korduval juurdepääsuõiguse andmisel. 37. Sertifikaadi andmise või sellest keeldumise otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja juht ühe kuu jooksul nõuetekohase taotluse kättesaamisest ja isiku riigisaladusele juurdepääsu õiguse kehtima hakkamisest arvates. 38. Sertifikaat vormistatakse riigi julgeoleku volitatud esindaja turvaelementidega kirjaplangil ja kinnitatakse riigi julgeoleku volitatud esindaja juhi allkirjaga. Sertifikaadil peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) sertifikaadi registreerimise kuupäev ja number; 2) sertifikaadi saanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, sünnikoht või juriidilise isiku nimi, aadress ning registrikood; 3) välisriigi salastatud teabe kõrgeim tase ja erikategooriad, millele lubatakse isiku juurdepääs; 4) sertifikaadi kehtivusaeg; 5) vajadusel ka selle ürituse nimetus ja toimumise aeg ning koht, millel osalemiseks sertifikaati taotleti. Juhul kui välislepinguga on kehtestatud sertifikaadi vorm, juhindutakse välislepingust. Sertifikaat vormistatakse inglise ja eesti keeles. 39. Sertifikaat edastatakse sertifikaati taotlenud asutusele viie tööpäeva jooksul pärast sertifikaadi andmise otsuse tegemist ja punktis 36 nimetatud tutvustamise läbimist. Sertifikaadi saajalt võetakse enne sertifikaadi üleandmist allkiri kohustuse kohta hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat välisriigi salastatud teavet ning edastatakse see kümne tööpäeva jooksul riigi julgeoleku volitatud esindajale. 40. Sertifikaadi andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse tegemise aeg (kuupäev); 2) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja töökoht või juriidilise isiku nimi ja registrikood, kellele keelduti sertifikaadi andmisest või kelle sertifikaat tühistati või tunnistati kehtetuks; 3) põhjendus isikule sertifikaadi andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta; 4) sertifikaadi andmisest keeldumise või sertifikaadi kehtetuks tunnistamise või tühistamise alus. 41. Sertifikaadi andmisest keeldumisel või sertifikaadi kehtetuks tunnistamisel või tühistamisel edastab riigi julgeoleku volitatud esindaja viie tööpäeva jooksul juurdepääsuvajadust põhjendanud ja sertifikaadi saamist taotlenud asutusele, julgeolekukontrolli teostanud asutusele ning sertifikaadi taotlejale tõestatud ärakirja sertifikaadi väljastamisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsusest. 42. Isikule «piiratud» tasemega riigisaladusele juurdepääsu õiguse andnud asutus on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama riigi julgeoleku volitatud esindajat, kui isiku, kellele anti «piiratud» tasemega välisriigi salastatud teabele juurdepääsu õigus, «piiratud» tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigus on lõppenud. 43. Riigi julgeoleku volitatud esindaja peab arvestust sertifikaatide ja nende kehtivusaegade üle.». § 3. Rakendussäte Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrusega nr 216 «Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine» kinnitatud «Riigisaladuse kaitse korra» punktid 132 ja 1321 jõustuvad 1. septembril 2007. a. Peaminister Andrus ANSIP Välisminister kaitseministri ülesannetes Urmas PAET Riigisekretär Heiki LOOT