Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008–2011 — KO, 128, 1507

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkt 2 alusel, kooskõlas Tallinna põhimääruse § 6 lõikega 3, Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003 määrusega nr 59 kinnitatud Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra punktiga 6 ja 9. veebruari 2006 määruse nr 5 «Tallinna arengudokumentide menetlemise kord» § 10 lõigetega 2, 3 ja 4 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust. § 1. Kinnitada Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008–2011 vastavalt lisale. § 2. Tallinna Linnavalitsusel lähtuda eelarvestrateegiast linna eelarve koostamisel. § 3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määrus nr 41 «Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2007–2010». § 4. Määrus jõustub 28. juunil 2007. Volikogu esimees Toomas VITSUT Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 määruse nr 21 «Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008–2011» LISA TALLINNA LINNA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2008–2011 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti majandusareng ja väljavaated järgnevateks aastateks. 2.1. Eesti makromajanduslik areng. 2.2. Tallinn Eesti majandusruumis. 3. Linna eelarvepoliitilised üldeesmärgid. 4. Tallinna tulupoliitika. 4.1. Linna tulubaasi stabiilsuse tagamine, mitmekesistamine ja püsitulude osatähtsuse suurendamine. 4.2. Välisvahendite efektiivsem kaasamine. 4.3. Eelarve sissetulekud. 5. Tallinna kulu- ja investeerimispoliitika. 6. Linna laenupoliitika. 7. Rahavood. 8. Linna eelarvepositsioon. 8.1. Koondeelarve. 8.2. Linna pikaajalised kohustused. 1. Sissejuhatus Tallinna eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on strateegia “Tallinn 2025”, Tallinna arengukava 2006-2021, linna valdkondlikud arengukavad, riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 ja valdkondade rakenduskavad nimetatud strateegia elluviimiseks, Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ning teiste finantsinstitutsioonide ja juhtivate majandusanalüütikute majandusarengu prognoosid aastani 2011. Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat. Eelarvestrateegias esitatakse majandusliku olukorra analüüs ja linna eelarvepoliitilised eesmärgid. Linna keskpikkadest strateegilistest eesmärkidest lähtudes on koostatud linna eelarve tulude prognoosid ja kavandatavate kulude ja investeeringute mahud ning linna laenustrateegia. Linna eelarvestrateegia koostamise peaeesmärgiks on aluse loomine linna majandustegevuse jätkusuutlikkuseks keskpikas perspektiivis. Keskpikk planeerimine võimaldab keskenduda pikemaajalistele arengueesmärkidele, kavandada tulemuslikumalt nende elluviimiseks vajalikke ressursse ning muuta konkreetse eelarveaasta eelarveprotsessi läbipaistvamaks, seostades seda linna pikemaajaliste sihtidega. Arvestades linna majandustegevuse suurt sõltuvust väliskeskkonna mõjudest, uuendatakse strateegiat iga-aastaselt, et viia prognoosid kooskõlla üldiste muutustega Eesti majandus- ja fiskaalkeskkonnas. 2. Eesti majandusareng ja väljavaated järgnevateks aastateks 2.1. Eesti makromajanduslik areng 2006. aasta majanduskeskkond 2006. aasta oli Eesti majandusele väga edukas, majanduskasv oli esialgsetel andmetel 11,4%. Majandusarengut soodustas eelkõige maailmamajanduse ja Euroala kiire areng ning meie põhiliste majanduspartnerite head majandustulemused ning positiivsed tulevikuprognoosid. Majanduse üheks peamiseks mootoriks oli sisenõudlus, kasvades 2006. aastal püsivhindades 15,1%. Sisenõudluse kasvu aluseks oli välismaise laenuraha sissevoolu ja elanike sissetulekute jõuline kasv. Keskmine palk oli Statistikaameti andmetel 2006. aastal 9 351 krooni, kasvades aastaga 15,8%. Keskmine vanaduspension oli 2 558 krooni, kasvades aastaga 18,3%. Laenude jääk kasvas Eestis 2006. aastal 41,3%, sh eraisikute laenude jääk 61,5%. Kasvutrend oli iseloomulik ka tööhõivele. Statistikaameti andmetel kasvas 2006. aastal Eestis tööhõive 38,9 tuhande inimese võrra ehk 6,4%. Tööga hõivatud inimeste aasta keskmine arv oli 646,3 tuhat inimest. Märkimisväärselt kasvas tööhõive pensionäride ja heitunute osas. Tööpuuduse määr vähenes 2006. aastal 5,9%-ni, registreeritud töötute arv vähenes IV kvartali lõpuks 13,1 tuhande inimeseni. Sissetulekute ja tööhõive tegurid on tõstnud tarbijate kindlustunde kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Tulenevalt majanduse heast käekäigust oli 2006. aasta soodne ka riigisektorile. Riigieelarve laekumised kasvasid 23,0% ja kulutused 22,6%, kokkuvõttes lõpetas riik aasta 3,2 miljardi kroonise raha ülejäägiga. Järgmiste aastate majandusprognoos Prognooside kohaselt Eesti majanduse kasvutempo 2007. aastal mõnevõrra aeglustub, ulatudes Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 9,2%-ni (Eesti Panga prognoos 8,3%, Hansabank Markets 8,6% ja Euroopa Komisjon 9,5%). 2007. aasta I kvartalis kasvas Eesti majandus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,9%. Järgnevatel aastatel prognoosivad mitmed analüütikud nn pehme maandumise stsenaariumi rakendumist majanduses, mille kohaselt majanduskasv langeb 6-7%-ni aastas. 2007. aastal kõrge tööhõive Eestis püsib ning sissetulekud kasvavad. Alates 2005. aasta keskpaigast tõusnud Euribor peaks eluasemelaenude edasist kasvu pidurdama. Laenude kasvutempot aeglustab ka kinnisvara- ja ehitushindade tõus. Valitsussektori kulude kasvutempo jääb vastavalt riigi eelarvestrateegiale lähiaastatel sama kiireks kui SKP kasvutempo. Majanduse riskitegurid Eesti majanduse riskiteguritest tuleb kõige tõsisemaks pidada kvalifitseeritud tööjõu puudust. Tööjõu väljavool Euroopa Liidu riikidesse ning Eestisse kvalifitseeritud tööjõu sissetoomise piiramine suurendab survet palkade jätkuvale kasvule Eestis. Ühest küljest alandab see mitmete majandussektorite konkurentsivõimet, teisest küljest aga vähendab tööpuuduse taset ning võib olla tõukeks teaduspõhisele majandusele üleminekuks. Lisaks eeltoodule pidurdab mõnes sektoris arengut tootmisvõimsuste nappus, seda eriti ehitusmaterjalide tööstuses ja ehituses. Aastatel 2007-2008 püsib inflatsioon Eestis üle 4%, mistõttu ei suuda Eesti aastani 2010 täita euro kasutuselevõtu eeltingimuseks olevat Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Inflatsiooniootused on varasema prognoosiga võrreldes oluliselt suuremad, kuna jõulise majanduskasvuga on kaasnenud suuremad palga- ja hinnasurved. Tarbijahindu jäävad ka eelolevatel perioodidel mõjutama nii nafta kui ka soojusenergia hinnad. Lisatud tabelis on Rahandusministeeriumi poolt 21.03.2007 avalikustatud majandusprognoos järgnevate aastate Eesti majandusarengu kohta. Majandusprognoosi uuendab Rahandusministeerium kord kvartalis. Majandusnäitajad 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 1. SKP reaalkasv 10,5 11,4 9,2 8,3 7,7 7,5 7,4 2. SKP püsivhindades (mld kr) 142 158,1 172,7 186,9 201,4 216,6 232,7 3. SKP nominaalkasv 18 18,2 14,6 13,9 12,6 11,5 11 4. SKP jooksevhindades (mld kr) 173,1 204,6 234,5 267,1 300,8 335,2 372,2 Kasvuallikad 5. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 7,9 15,8 11,8 8,2 6,9 6,3 6 6. Valitsussektori tarbimiskulutused 1,1 2,8 3,6 3,7 5 5,2 5,6 7. Kapitali kogumahutus põhivarasse 12,7 19,7 14 10,2 8,3 7,8 7,7 8. Varude muutus (% SKPst) 4,2 4,3 3,9 3,6 3,6 3,6 3,6 9. Kaupade ja teenuste eksport 21,5 10 9,6 8,8 8,9 8,7 9 10. Kaupade ja teenuste import 15,9 14,7 11,7 8,1 8,1 7,8 7,7 Lisandväärtuse kasv 11. Primaarsektor 2,3 0,2 1,8 2,3 2,2 2,3 2 12. Tööstus 11,7 11,9 10,5 10,2 9,5 9,2 9 13. Ehitus 19,8 13,3 13,4 10,6 9,6 9,3 9,2 14. Muud teenused 10,6 10,9 8,8 7,6 7,2 7 6,9 Hinnad 15. Tarbijahinnaindeks 4,1 4,4 4,9 5,2 4,4 3,6 3,3 16. Tööhõive kasv 2 6,4 1,4 0,8 0 0 0 17. Tööhõive (tuh inimest) 607,4 646,3 655,1 660,3 660,5 660,7 660,7 18. Tööpuuduse määr 7,9 5,9 4,8 4,3 4,4 4,4 4,4 19. Tööjõu tootlikkuse kasv 8,3 4,7 7,7 7,4 7,7 7,5 7,4 20. Hüvitised töötajatele, kasv 15,5 17,9 17 13,8 11,9 11,4 11,1 21. Keskmise palga reaalkasv 6,4 10,9 10 6,8 6,8 7,1 7,3 22. Keskmine palk (kr) 8 073 9 351 10 792 12 131 13 526 15 014 16 636 Maksebilanss 23. Võlgnevus välismaailma suhtes -9,5 -11,3 -12,9 -12,1 -11,5 -10,4 -9,4 24. Jooksevkonto -10,5 -13,9 -14,9 -14,2 -13,4 -12,2 -11,2 25. Kaupade ja teenuste bilanss -6,2 -9,7 -10,9 -10,2 -9,6 -8,7 -7,8 26. Tulude ja ülekannete bilanss -4,3 -4,2 -4 -4 -3,8 -3,6 -3,5 27. Kapitalikonto 1 2,5 2 2 2 1,9 1,8 Eelarve tasakaal 28. Valitsussektor kokku 2,3 3,3 1,9 1,9 1,8 2 1,9 29. Keskvalitsus 1,9 2,6 1,7 1,8 1,7 2 1,9 30. Sotsiaalkindlustusfondid 0,5 0,6 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 31. Kohalikud omavalitsused 0 0,1 0 -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Võlakoormus 32. Valitsussektor kokku 4,5 4 2,7 2,4 2,1 2 1,8 33. Keskvalitsus 2,1 1,7 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 34. Kohalikud omavalitsused 2,4 2,3 2 1,8 1,7 1,6 1,5 Väliseeldused 1. Eurotsooni 3 kuu intressimäär 2,2 3,1 4,1 4 3,4 3,2 3,2 2. Eurotsooni pikaajaline intressimäär 3,4 3,8 4 4,2 4 3,8 3,8 5. Eurotsooni harmoneeritud THI 2,2 2,2 2,1 1,9 2 2 2 6. Nafta hind (Brent, USD/barrel) 54,6 65,2 63 64 64,2 63,9 63,7 7. EL25 SKP kasv 1,6 2,8 2,6 2,4 2,2 2,2 2,2 2.2. Tallinn Eesti majandusruumis Majanduskeskkond Statistikaameti andmetel annab Tallinn koos Harjumaaga üle 60% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Eraldi Tallinna osatähtsust Statistikaamet välja ei too, kuid arvestuslikult moodustab Tallinna osa üle 48% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Ligikaudu 75% Tallinnas toodetavast sisemajanduse kogutoodangust annab tertsiaarsektor, s.o hulgi- ja jaekaubandus, majutus- ja toitlustusteenused, finantsvahendus, kinnisvaraäri, veondus, laondus, side, sotsiaal- ja isikuteenindus. Sekundaarsektori, s.o tööstuse, energeetika, gaasi- ja veemajanduse ja ehituse osatähtsus on ligi 23%. Järgnevatel aastatel võib prognoosida sekundaarsektori osatähtsuse vähenemist Tallinnas loodavast SKP-st, sest tööstusettevõtted paiknevad üha enam Tallinnast ümber linna lähipiirkonda. Tallinnas kasvab kaubanduse, teeninduse, finantsvahenduse, kinnisvaratehingute ning avaliku halduse osatähtsus lisandväärtuse loomises. SKP prognoos 2006. aastal Eestis elaniku kohta on üle 143 tuhande krooni ning Tallinnas ligi 234 tuhat krooni. Seoses viimaste aastate kiire majanduskasvuga on tööhõive Tallinnas pidevalt suurenenud (vt joonis 1). Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal Tallinnas tööga hõivatud inimeste keskmine arv 213,1 tuhat inimest, kasvades aastaga 8,5 tuhande inimese võrra ehk 4,2%. 78,1% töötajatest oli rakendatud erasektoris ning 21,9% avalikus sektoris. Töötuse määr langes Tallinnas 2005. aasta 8,2%-lt 2006. aastal 4,5%-le. Selle tulemusena suurenes Maksu- ja Tolliameti andmetel 2006. aastal tulu saajate keskmine arv Tallinnas 5,3 tuhande inimese võrra. Ka järgnevatel aastatel võib prognoosida Tallinnas tööhõive kasvu ja maksumaksjate arvu kasvu, kuid kasvutempo väheneb oluliselt. Tallinna tööjõuturgu täiendab edaspidi riigisisene migratsioon ning mõningal määral välismaa tööjõuturult tagasipöördujad. Selleks annab eelduse keskmise palga jätkuv kasv. 2006. aastal oli Statistikaameti andmetel keskmine palk Tallinnas 10 926 krooni, kasvades aastaga 1 483 krooni ehk 15,7% (vt joonis 2).

Joonis 1. Tööhõive Eestis ja Tallinnas

Joonis 2. Keskmise brutopalga kasv Eestis ja Tallinnas Eeltoodud andmetest nähtub, et tööhõive ja keskmine palk on kasvanud mujal Eestis kiiremini kui Tallinnas. Kuigi eelarve sissetulekud (vt joonis 3) on Tallinnas kasvanud kiiremini kui Eestis keskmiselt, on see toimunud vara müügi ja laenuraha toel. Aastatel 2000-2006 kasvasid maksutulud riigieelarvesse 118%, kohalike omavalitsuste eelarvetesse 106% ning Tallinna eelarvesse vaid 80% (vt joonis 4).

Joonis 3. Eelarve sissetulekud

Joonis 4. Maksutulud 2000-2006 Tallinna rahvastik Tallinna demograafilist olukorda iseloomustab, nii nagu Euroopas ja Eestis, vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik. Loomulik iive Tallinnas muutus 2005. aastast positiivseks. Riigisisese migratsiooni tulemusena on Tallinna elama asunud rohkem sünnituseas inimesi. Statistikaameti andmetel moodustab Tallinn Eesti rahvaarvust 29,5%. Vanuserühmas 24-35 aastat on Tallinna elanike osatähtsus 34,6%. Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 1. jaanuar 2007 Tallinnas 399 096 inimest. Aastaga vähenes registrijärgne elanikkond 4 409 inimese võrra. Vähenemine toimus peamiselt registriandmete korrastamise tulemusena. Selle tõttu kanti registrist välja inimesed, kellel puudus Eestis viibimise õiguslik alus (elamisluba) ning inimesed, kes on Soome rahvastikuregistrisse kantud alalise elanikuna. Tegelik Tallinna rahvaarv on märkimisväärselt suurem kui rahvastikuregistris registreeritud elanikke. Põhjuseks on asjaolu, et paljud alaliselt Tallinna elama asunud inimesed ei ole oma uut elukohta Tallinnas registreerinud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli rahvastikuregistris toimunud muudatustest lähtuvalt 2006. aastal Tallinna elamaasunud inimeste arv 172 inimese võrra suurem kui Tallinnast lahkunud inimeste arv. Tallinnast lahkunud inimesed olid aga suurema sissetulekuga kui Tallinna elamaasunud inimesed. Seetõttu kokkuvõttes Tallinna potentsiaalne tulumaksubaas mõningal määral vähenes. 2006. aastal laekus keskmiselt ühelt rahvastikuregistris Tallinna aadressil registreeritud elanikult tulumaksu 7393 krooni. Vaatamata sellele, et linna faktiline elanikkond 2006. aastal märkimisväärselt ei muutunud, kasvas tööhõive suurenemise tulemusena tulu saajate ja tulumaksu maksjate arv. Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes 2006. aastal Tallinnas tulu saajate keskmine arv 5276 inimese võrra ja tulumaksu maksjate arv 7747 inimese võrra. Tulu saajate arvu kiirema kasvu põhjus on selles, et tulu saajaid, kelle sissetulek on alla maksuvaba miinimumi, on üha vähem. Kõige enam mõjutas tulumaksu laekumise kasvu keskmise palga kasv. Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes 2006. aastal Tallinna elanike keskmine deklareeritud brutotulu (palk ja muud sissetulekud) 15,2%. Joonis 5. Elanikkonna vanuseline struktuur Eestis ja Tallinnas

Joonisel 5 toodud andmetest nähtub, et Tallinna elanike vanuseline struktuur on parem kui Eestis tervikuna, sest tööealiste inimeste osatähtsus on kõrgem. 3. Linna eelarvepoliitilised üldeesmärgid Linna majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks keskpikas perspektiivis on vajalik: ● Mitmekesistada linna tulubaasi. ● Suurendada püsitulude osatähtsust. ● Taotleda keskvalitsuselt linna investeerimisvõime suurendamiseks enam riigieelarvelisi toetusi. ● Taotleda Tallinna kui pealinna õigusliku staatuse reglementeerimist riiklikul tasandil koos sellest tuleneva riikliku finantseerimisega. ● Soodustada koostööd erasektoriga. ● Vajadusel kaasata linnale soodsatel tingimustel võõrvahendeid. ● Kulupoliitikas seada peaeesmärgiks säästlik ja otstarbekas ressursside kasutamine. ● Investeerimispoliitikas lähtuda põhimõttest, et linn soetab ja säilitab põhivara, mis on vajalik linnale pandud ülesannete täitmiseks. ● Seada investeerimispoliitikas eesmärgiks kaasata linna infrastruktuuri rajamiseks ja uuendamiseks võimalikult suures ulatuses välisrahastust. Püstitatud eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid Lisaks Eesti majandust üldiselt iseloomustavatele riskiteguritele, mida on kirjeldatud esimeses peatükis, omavad linna eelarvestrateegias püstitatud eesmärkide realiseerumisele olulist mõju ka linnale spetsiifilised tegurid, millest olulisemad on järgmised: ● Üleriigiliste omavalitsusliitude erinevad huvid. ● Euroopa struktuurifondidest rahastatavate objektide valikuprintsiipide ebaselgus. ● Maa munitsipaliseerimise protsessi aeglane korraldamine. ● Selgete põhimõtete puudumine riigi toetuste osas kohalikele omavalitsustele neile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku infrastruktuuri kulumise korvamiseks. ● Selge ja pikaajalise kava puudumine kohalike omavalitsuste rahastamise osas. ● Linna piiratud võime mõjutada oma tulubaasi. 4. Tallinna tulupoliitika Tulupoliitika peaeesmärk on kindlustada linnale seadusega pandud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning kodanikele osutatavate avalike teenuste kvaliteedi tagamiseks vajalike tegevuste tarbeks piisav, stabiilne ja jätkusuutlik finantseerimine. Linna tulupoliitika lähtub järgmistest eesmärkidest: ● tagada linna tulubaasi stabiilsus, mitmekesistada tulubaasi ja suurendada püsitulude osatähtsust; ● kaasata efektiivsemalt välisvahendeid, sealhulgas vahendeid Euroopa Liidust, riigilt ja erainvestoritelt. 4.1. Linna tulubaasi stabiilsuse tagamine, mitmekesistamine ja püsitulude osatähtsuse suurendamine. Tallinna eelarvetulude stabiilse kasvu eeldusteks on: ● Tallinna elanikkond püsib stabiilselt 400 tuhande elaniku piires; ● majandus kasvab käsitletaval perioodil vahemikus 7-10%; ● keskmise palga kasv on vahemikus 10-16%; ● tulumaksu maksjate keskmine arv kuus, kelle tulumaks laekub Tallinna eelarvesse, on 175-185 tuhat inimest; ● riigi õigusaktide muutmise tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas. Linna tulubaasi stabiilseks kasvuks vajalike tegevuste kirjeldus on toodud alljärgnevalt. Tulumaksu tulu stabiilse kasvu tagamine Tulumaksu tulu kasv on seotud järgmiste teguritega: Tallinna territooriumil elavate ja rahvastikuregistris Tallinna aadressil registreeritud inimeste arv, nende tööhõive tase ja keskmine palk ning kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määr. Tegevused tulumaksu stabiilse kasvu tagamiseks: ● luua linnas majanduse arenguks soodne keskkond; ● edendada Tallinnas teadusmahukat tootmist, luues võimalusi teadusparkide ja arengukeskuste loomiseks; ● parandada linnaelanike elukeskkonda, mis soodustaks stabiilse rahuloleva elanikkonna kujunemist; ● teha elanike hulgas selgitustööd, mille tulemusena Tallinnas elavad inimesed registreeriksid oma elukoha rahvastikuregistris; ● siduda enam linna poolt elanikkonnale antavaid soodustusi nende rahvastikuregistris kajastatud elukohaga Tallinna aadressil; ● saavutada kokkulepe riigiga kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise määra tõstmiseks 11,9%lt 12,3%le; ● saavutada kokkulepe riigiga, et 2009. aastast eraldatakse kohalikele omavalitsusüksustele 50% vastava kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt laekunud tulumaksust. Tulumaksuseaduse alusel kannab Maksu- ja Tolliamet kohalikele omavalitsusüksustele tulumaksu nende inimeste tulult, kes elasid omavalitsuse haldusterritooriumil jooksva aasta 1. jaanuari seisuga. Seetõttu on oluline, et Tallinnas alaliselt elavad inimesed registreeriksid oma elukoha rahvastikuregistris. Rahvastikuteadlaste arvates on muudest Eesti piirkondadest Tallinna alaliselt elama asunud tuhandeid inimesi, kes ei ole oma Tallinna elukohta rahvastikuregistris registreerinud. Seetõttu tuleb jätkata elanike hulgas selgitustööd, et Tallinna elamaasunud inimesed registreeriksid rahvastikuregistris oma elukoha. Kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõstmine 0,1 protsendipunkti võrra suurendab tulumaksu laekumist Tallinna eelarvesse 2007. aastal ligi 35 miljonit krooni aastas. Maamaksu tulu suurendamine Maamaks on riiklik maks, mille maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Maamaks kantakse täies ulatuses maa asukohajärgsele omavalitsusüksusele. Maamaksu suurus sõltub maa maksustamise hinnast, mis saadakse maa korralisel hindamisel ja maamaksu määrast. Tegevused maamaksu tulu suurendamisel: ● kiirendada linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimise protsessi; ● jätkata riigiga läbirääkimisi riigi poolt antud maksusoodustuste kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele; ● kiirendada linnapoolset planeeringute menetlemist. Käesoleval ajal kehtivad 2001. aasta maa korralise hindamise tulemused. Maa müügitehingute käigus on aga selgunud, et maa müügihind on 3-6 korda kõrgem maa maksustamishinnast. Järgmine maa korraline hindamine viiakse eeldatavalt läbi 2008. aastal ning see hakkab linna laekumisele mõju avaldama alates 2009. aastast. Eeldada võib maamaksu laekumise märkimisväärset tõusu. Tallinnas on maamaksumäär 0,6% maa maksustamishinnast. Maamaksu määra tõstmine korral 0,1 protsendipunkti võrra suureneb maksust saadav tulu 20,8 miljonit krooni aastas. Seoses maa korralise hindamise läbiviimisega ja maa maksustamishinna tõusuga ei ole otstarbekas maamaksu määra tõsta. Maamaksu laekumine sõltub maa käibelevõtust, sihtotstarbest jm teguritest. Maa käibelevõtu tulemusena luuakse eeldused elu- ja majanduskeskkonna parandamiseks ning suureneb ka maamaksu baas. Koostöös erasektoriga tuleb kavandada uusi elamupiirkondi ja parandada vanades elukvaliteeti ning äriettevõtetele pakkuda eri nõuetele vastavaid krunte ja äripindu. Reklaamimaksu tulu suurendamine Reklaamimaks on kehtestatud kohalike maksude seaduse alusel linnavolikogu poolt maksumääraga 6 krooni (tõsteti alates 2007. aastast 5 kroonilt 6 kroonile) reklaampinna ühe ruutmeetri kohta päeva arvestuses. Reklaamimaksu määruse alusel ei kuulu maksustamisele hoonetele paigutatud ettevõtte nime, logo, kontaktandmete ja tegevuse tüübi eksponeerimine. Tegevused suurema reklaamimaksu tulu saamiseks: ● tõhustada järelvalvet reklaami paigutamise ja reklaamimaksu tasumise üle; ● koostöös linna ametiasutuste ja välimeedia ettevõtetega võtta kasutusele reklaami eksponeerimiseks uusi perspektiivikaid asukohti (uued ehitatavad ja rekonstrueeritavad teed, tänavad jm). Teede ja tänavate sulgemise maks Teede ja tänavate sulgemise maks on kehtestatud kohalike maksude seaduse alusel linnavolikogu määrusega. Maksu tuleb tasuda üldkasutatava tänava, väljaku, pargi ja puhkeala sulgemise eest. Maksumäärad on diferentseeritud sõltuvalt tänavate grupist, sulgemise viisist (täielik või osaline), nädalapäevast ja kellaajast. Maksumäär on 160 – 24 000 krooni ööpäevas. Maksust on vabastatud ettevõtted sulgemisloa aja piires, kui nad teostavad linna tellimusel või linna eelarve tuludest finantseeritavaid remont- ja ehitustöid ning muudel määrusega lubatud juhtudel. Teede ja tänavate sulgemise maksu tulu on võimalik suurendada kontrolli tugevdamisega sulgemiste ajalistest piiridest ja sulgemise viisist (tänava osaline sulgemine) kinnipidamise üle. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: ● tõhustada järelvalvet teede ja tänavate sulgemise korra täitmise ning maksu tasumise üle. Parkimistasu Parkimistasu on kehtestatud linnavolikogu poolt kohalike maksude seaduse ja liiklusseaduse alusel. Parkimistasu kohaliku maksuna tuleb tasuda sõiduki omanikul või kasutajal sõiduki parkimise eest linna avalikul tasulisel parkimisalal. Maksumäär on parkimisala asukoha järgi diferentseeritud. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: ● tõhustada järelevalvet parkimiseeskirjadest kinnipidamise ja parkimistasu tasumise üle; 2007. aastal laiendati avalikku tasulist parkimisala Kadrioru ja Tehnika tänava suunal. Selle tulemusena suurenes parkimiskohtade arv ligi 3800 võrra, s.o 8200 kohani. Parkimiskohtade kasutamise intensiivsus suureneb koos elanike jõukuse kasvuga. Seetõttu võib prognoosida parkimistulu pidevat kasvu. Lähima viie aasta jooksul ei ole kavandatud linnas parkimisala laiendamist. Ka parkimistasu suurendamist ei kavandata, sest parkimistasu Tallinnas on ligilähedane parkimistasu määrale Helsingis. Kohalike maksude muutmine ja laiendamine Kohalike maksude seadus lubab kehtestada lisaks Tallinnas kehtivatele maksudele veel müügimaksu, paadimaksu, mootorsõidukimaksu, loomapidamismaksu ja lõbustusmaksu. Kohalike maksude kehtestamisele peab eelnema analüüs, kuidas maks avaldab mõju linna elu- ja majanduskeskkonnale, linna tulubaasile ja millised on maksude haldamise kulud. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: ● Analüüsida koos kohalike omavalitsuste liitudega võimalust kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseks. Võimalusel teha ettepanek täiendada kohalike maksude seadust uute maksude võrra. ● Kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise eesmärgil teha omavalitsuste liitudele ettepanek kaaluda mootorsõidukimaksu muutmist riiklikuks maksuks, mille maksuhaldur oleks Maksu- ja Tolliamet ning kogu maksutulu kuuluks kandmisele mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja asu- või elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Linnavara efektiivsem kasutamine Linnavara müük on kaasa toonud üüripindade vähenemise, mistõttu tuleb suurema tulu saamiseks olemasolevat vara efektiivsemalt kasutada. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: ● luua äri- ja eluruumide efektiivsema majandamise eesmärgil ühtne linna kinnisvara ja elamufondi haldamise organisatsioon; ● äriruumide üürimäärade kehtestamisel tuleb lähtuda ümbruskonna analoogiliste pindade üüritariifidest; ● vaadata üle mitteeluruumide üüri- ja rendilepingud ning viia üüri- ja rendimäärad vastavusse vastava piirkonna turuhindadega; ● üürivõlgade sissenõudmiseks kasutada enam üürivaidluste lahendamise seaduses ettenähtud võimalust nõuda võlgu sisse üürikomisjonide otsuste alusel. ● linnamaa müügi asemel koormata krunte hoonestusõigusega ja kasutusvaldusega ning vältida kinnisvara müüki ilma planeeringuta. Tulu linna poolt osutatavatelt teenustelt Eesmärgiks tuleb seada teenuste hulga suurendamine ja teenuste kvaliteedi tõstmine. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: ● teostada hinnakujunduse standardiseerimine; ● teostada teenuste omahinna analüüs, vaadata üle linna asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad ja viia läbi toodete ja teenuste hindade ülelinnaline ühtlustamine; ● tõsta tulude sissenõudmise efektiivsust. 4.2. Välisvahendite efektiivsem kaasamine Linna eesmärgiks on kaasata arengukavas planeeritud eesmärkide realiseerimiseks rohkem välisrahastust ja võimalusel ka erasektori vahendeid. Välisrahastuse suurendamine ja selle efektiivne kasutamine Eesti astumisega Euroopa Liitu avanesid nii riigile kui kohalikele omavalitsustele täiendavad finantseerimisallikad majanduse ja elukeskkonna arenguks. Linn peab maksimaalselt kasutama võimalusi, mida näeb ette “Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia aastateks 2007-2013”. Nimetatud strateegia eesmärgiks on Eesti kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne areng ning seetõttu reaalne konvergents Euroopa Liiduga. Välisrahastus toimub läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi. Tallinnal on võimalus arendada sektoraalseid tegevusi erinevate prioriteetide raames. Prioriteedi “Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” raames on esikohal investeeringud ja arendustegevused, mis tulenevad kohalikest arengukavadest. Kohaliku arengupotentsiaali raames leiavad enam riiklikku toetust: ● ettevõtluse toimekeskkonna parandamine ja tingimuste loomine kohaliku tööhõive edendamiseks; ● kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamine ja vääristamine; ● avalike teenuste kättesaadavuse parandamine; ● integreeritud tegevused linnaruumi arendamiseks ja linnaregioonide rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks. Linna prioriteetide realiseerimine välisraha toel on võimalik finantseerimistingimustele vastavate projektide olemasolul ja vastavate ministeeriumite toetusel. Välisrahastuse kaasamisega on võimalik vähendada uute eelarvelaenude kasutamise vajadust. Samal ajal toovad suuremahulised projektid kaasa linnapoolse kaasfinantseerimise mahu kasvu ning sildfinantseerimise vajaduse. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: ● suurendada välisrahastusega investeeringute osakaalu investeeringute kogumahus; ● tagada projektide linnapoolne kaasfinantseerimine ja vajadusel sildfinantseerimine; ● projektides osalevate linna ametnike koolitamine projektide edukaks juhtimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks. Linna ametiasutuste poolt kavandatavad välisrahastusega projektid aastateks 2007-2011 on toodud järgmises tabelis (tabelis on märgitud välisrahastuse osa ilma kaasfinantseeringuta). Ametiasutuse haldusala Kavandatav välisosalus (tuh krooni) 2007 2008 2009 2010 2011 Tallinna Kommunaalamet 32 690 264 850 531 000 503 000 416 000 sellest investeerimisprojektid 32 690 264 850 531 000 503 000 416 000 sh sadamate maismaaühendusteed 4 810 144 000 309 000 168 000 91 500 Tehnika, Veerenni, Filtri ühendustee 19 140 8 540 58 000 Tondi eritasandiline ristmik 53 000 Pääsküla raudteeülesõit 1 280 600 60 000 Nõmme raudteeülesõit 1 280 600 75 000 Ülemiste liiklussõlm 6 180 111 110 111 000 275 000 249 500 Tallinna Transpordiamet 4 343 26 745 250 032 300 000 250 000 sellest investeerimisprojektid 0 25 000 250 000 300 000 250 000 sh Tallinna trammi I ja II etapp 25 000 250 000 300 000 250 000 Tegevuskulu 4 343 1 745 32 sh SMILE (linnatranspordi prioriteet) 4 204 1 713 PILOT 107 MAX (säästvad liiklemisviisid) 32 32 32 Tallinna Keskkonnaamet 250 10 338 0 0 0 sellest investeerimisprojektid 10 000 sh Botaanikaaia kasvuhoone rekonstrueerimine 10 000 Tegevuskulu 250 338,2 sh SECURE 250 338,2 Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 2 024 14 639 8 377 7 323 61 sellest investeerimisprojektid 61 12 675 6 413 7 323 61 sh noortekeskuste väljaarendamine 61 12 675 6 413 7 323 61 Tegevuskulu 1964 1964 1964 Läänemere noored 1964 1964 1964 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 1 022 385 1 500 1 500 1 500 sellest tegevuskulu 1 022 385 1 500 1 500 1 500 sh erivajadustega inimeste kutseõpe 694 85 perevägivalla ohvrite abistamine 300 1 500 1 500 1 500 eakate hooldus ja ravi 329 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 423 0 0 0 0 sellest tegevuskulu 423 sh KV-01 BaltMet 194 KV-02 Culture 2000 153 KV-03 ÕPE 77 Tallinna Ettevõtlusamet 3 655 350 1 000 1 000 0 sellest tegevuskulu 3 655 350 1 000 1 000 sh BaltMetInno 3 486 INNOMET II 169 kavandatavad projektid 350 1 000 1 000 Tallinna Haridusamet 6 591 38 048 36 680 61 480 59 080 sellest investeerimisprojektid* 1 500 33 908 33 880 58 680 57 680 sh G. Adolfi Gümnaasiumi renoveerimine 20 208 Tallinna I Internaatkooli renoveerimine 4 000 11 000 Õismäe Kooli renoveerimine 20 000 30 000 Lasnamäe Põhikooli renoveerimine 10 200 10 200 Kopli Ametikooli renoveerimine 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 Nõmme Noortemaja renoveerimine 2 000 2 000 Kanutiaia Noortemaja renoveerimine 2 900 2 900 2 900 Lasteaia ehitamine Kadriorgu 10 000 10 000 Saksa Gümnaasiumi renoveerimine 13 280 13 280 13 280 Tegevuskulu 5 091 4 140 2 800 2 800 1 400 sh eelkutseõpe Heleni Koolis 147 69 Õpilaste suhtlemisoskuse arendamine 537 Riskigrupi õpilaste taaskaasamine 2 980 1 535 Projekt "Tehnoloogiaõpetuskool" 367 203 Projekt "Koolitugi" 873 849 Eelkutseõpe üldhariduskoolis 1 400 1 400 1 400 Koolitugi jätkuprojekt 1 400 1 400 1 400 INNOMET-EST(täiendõpe Kopli Ametikoolis) 187 85 Tallinna Linnakantselei 814 sellest tegevuskulu 814 sh projekt RAIN 322 LogOn Baltic (kaubavoogude logistika) 282 projekt Strateeg (INTERREG IIIA, arengukavad) 211 Kokku välisrahastus 51 812 355 354 828 589 874 303 726 641 sh investeerimisprojektid 34 251 346 433 821 293 869 003 723 741 tegevuskulu 17 562 8 921 7 296 5 300 2 900 Eraldi tabelina on lisatud Transpordiameti välisrahastusega projektid, mille kohta on esitatud taotlus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nende kaasamiseks Euroopa Liidu poolsesse rahastamiskavasse aastatel 2007-2013. Ametiasutuse haldusala Kavandatav välisosalus (tuh krooni) 2007 2008 2009 2010 2011 Transpordiamet Tegevuskulu kokku 0 14 450 84 195 105 383 110 500 sh projektide viisi (projekti kogumaksumus): Tänavaruumi optimaalse kasutamise planeerimine (liiklusskeemid 772 km) 8 500 26 950 25 500 17 000 Tänavaruumi kasutuse järelvalve infra- struktuuri loomine (115 kaamerat) 1 700 8 500 8 500 2 550 Ühistranspordi kasutajatele ühtse tea- besüsteemi loomine (887 infostendi) 2 550 4 233 Infrastruktuuri kaasajastamine oote- kohtade väljaehitamisega (Park&Ride) 1 740 3 400 5 950 Veeremi tehnilise varustatuse kaas- ajastamine (piletimüügisüsteemid) 12 750 25 500 17 000 Munitsipaalettevõttes koolibussi- süsteemi loomine (maksumus kokku) 20 740 18 700 18 700 Liikumisviiside juhtimise süsteemi loomine (Mobility Management) 2 465 2 550 2 550 Reaalajas infosüsteemi arendamine (reisijate teenindamise keskus) 4 250 8 500 17 000 46 750 Kokku võimalik välisrahastus 51 812 369 805 912 784 979 686 837 141 sh investeerimisprojektid 34 251 346 433 821 293 869 003 723 741 tegevuskulu 17 562 23 371 91 491 110 683 113 400 Riigieelarve vahendite kaasamine Kohalike omavalitsuste liitude ja riigi läbirääkimistel on seatud eesmärgiks kohalike omavalitsuste otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine, nende tulubaasi suurendamine, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks: ● taotleda kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõstmine 12,1%-le; ● taotleda kohalikele omavalitsustele kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks eraldatava osa tõstmine 20%-le; ● taotleda riiklike investeeringute suurendamist kohalike teede ehituseks ja renoveerimiseks; ● taotleda riiklike investeeringute suurendamist linna infrastruktuuri arendamiseks ja munitsipaalelamuehituseks; ● taotleda riigieelarveliste eraldiste suurendamist üleriigilise tähtsusega objektide finantseerimiseks; ● reglementeerida Tallinna kui pealinna õiguslik staatus riiklikul tasemel “Pealinna seaduse” vastuvõtmisega; ● teostada riiklike ülesannete täitmist halduslepingute alusel; ● jätkata riigiga läbirääkimiste maa munitsipaliseerimise kiirendamiseks. 2007. aastast suurendati kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra 11,8%-lt 11,9%-le, mis suurendas arvestuslikult Tallinnale laekuvat tulumaksu 30 miljonit krooni aastas. 2007. aastal tõsteti riigieelarvest eraldatavaid vahendeid kohalike teede hoiuks 10%-lt 15%-le teedehoiuks eraldatavate vahendite kogusummast. Sellega suurenesid riigieelarvelised eraldised Tallinna eelarvesse 15 miljoni krooni võrra. Üleriigilise tähtsusega transpordisõlmede keskel asumine tekitab aga linna infrastruktuurile täiendavat koormust. Märkimisväärset mõju tänavavõrgule avaldab linnas paiknevate sadamate käibe suurendamine, mis toob kaasa sadamatesse siirduvate raskeveoautode arvu kuni 40% kasvu. Käesoleval ja järgnevatel aastatel alustab linn sadamate maismaaühendusteede, linna piiril asuvate ristmike, raudteeülesõiduteede ja muude rajatiste ehitamist. Viiakse läbi Tallinna kiirtrammitee tasuvusuuring. Ettevõetavad tööd on väga ulatuslikud ja kallid ning on olulised riigi infrastruktuuri ja liiklusvoogude seisukohalt. Seetõttu on oluline saada nimetatud rajatiste ehitamiseks riigipoolne rahaline toetus. Riigieelarveliste toetuste (eraldiste) osas tuleb jätkata riigiga läbirääkimisi suurendamaks teeseaduse alusel kütuseaktsiisist laekuvate vahendite eraldamist kohalikuks teehoiuks 5 protsendipunkti, s.o 15%-lt 20%-le. Summade jaotamisel kohalike omavalitsuste vahel võtta enam arvesse teede kasutamise intensiivsust. Tallinna linnal tuleb koostöös omavalitsuste liitudega taotleda riiklike investeeringute suurendamist kohalike teede ehitusse ja korrashoidu. Enam tuleb kaasata riigieelarvelisi vahendeid üleriigiliste objektide rahastamiseks nagu Tallinna Loomaaed, Botaanikaaed, Lauluväljak, Linnateater, Kadrioru staadion. Riigieelarveline tugi on vajalik samuti linna lasteaedade, koolide ja elamufondi arenguks. Eeskätt on vajalik riigi tugi noorte perede korteriprobleemide ning riigi õigusloomest tekkinud sundüürnike probleemi lahendamiseks. Vajalik on jätkata riigiga läbirääkimisi reformimata riigimaa munitsipaliseerimise kiirendamiseks. Kuni reformimata ja hooldamata riigimaa üleandmiseni kohalikele omavalitsustele tuleb omavalitsuste ja riigi vahel sõlmida halduslepingud, millega tagatakse nende maade hooldamise riiklik finantseerimine. Riigieelarvest tuleb katta ka reformimata riigimaade haljastamise kulud. Käesoleval ajal kuulub linna omandisse vaid ligi 7% linna haldusterritooriumil asuvatest haljastutest. Koostöö erasektoriga Koostöö avaliku ja erasektori partnerlusprojektide raames Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid (edaspidi PPP-projektid) on lepingulisel alusel põhinevad pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt: Erasektori üksus: ● ehitab, renoveerib või soetab spetsiaalselt antud projekti eesmärgil loodava vara (PPP-vara); ● osutab kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid, mis tuginevad loodud vara kasutamisel. Avaliku sektori üksus on põhiliselt erasektori üksuse poolt osutatavate teenuste ostjaks. Tallinna linn on senini sõlminud PPP-projektide lepingud selliselt, et enamus riske on jäänud erasektori kanda. Iga-aastased PPP-projekti raames tehtavad maksed kajastuvad linna tegevuskuludes. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) alustas linn koostööd 2005. aastal, sõlmides lepingud kahe kooli renoveerimiseks. Käesolevaks ajaks on linn sõlminud RKAS-ga lepingud kuue kooli renoveerimiseks. 2006. aastal otsustas linn renoveerida koostöös erasektoriga veel kümme koolimaja. Hoonestajad on kohustatud kinnistutel asuvad hooned ja rajatised renoveerima ning 30 aasta jooksul koolimaju haldama ja hooldama. Lisaks koolide renoveerimisele kasutab linn PPP-lepinguid ka munitsipaalelamuehituses. Loopealse asumis seadis linn hoonestusõiguse Skanska EMV-le nelja kinnistu osas tähtajaga 30 aastat. Skanska EMV ehitab linnale elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” raames 650 korterit. Ehitatud korterid renditakse elanikele. Lepingu alusel on Skanska EMV ka hoonete haldur. Koolihoonete renoveerimise ja Loopealse asumi ehitamise PPP-projekte ja linna kohustuste prognoos tagasimaksete osas on esitatud alljärgnevas tabelis: Renoveeritav või ehitatav objekt Linna poolt tasutavad üürimaksed aastas (tuh.kr) 2007 2008 2009 2010 2011 2012-2039 Tallinna Pae Gümnaasium 2 550 2 677 2 811 2 952 3 100 13 400 Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2 800 2 940 3 087 3 241 3 403 14 600 Tallinna Rahumäe Põhikool 4 248 4 460 4 678 4 920 5 200 210 900 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 6 655 7 000 7 340 7 705 8 100 321 400 Mustamäe Humanitaargümnaasium 2 635 7 980 8 380 8 800 9 240 364 600 Lasnamäe Vene Gümnaasium 2 950 8 500 9 000 9 450 9 925 391 300 Pelgulinna Gümnaasium 4 200 13 325 13 900 14 600 15 300 608 900 Tallinna Kristiine Gümnaasium 3 515 11 000 11 600 12 200 513 800 Tallinna 32. Keskkool 4 500 14 000 14 800 15 500 650 500 Tallinna Laagna Gümnaasium 13 200 13 900 14 500 639 100 Kalamaja Põhikool 6 100 6 400 6 720 291 400 Tallinna Sikupilli Keskkool 3 100 9 800 10 300 10 800 451 200 Karjamaa Gümnaasium 3 400 10 750 11 300 11 900 501 700 Haabersti Vene Gümnaasium 3 800 12 000 12 500 13 150 548 200 Tallinna Ühisgümnaasium 10 615 11 150 11 700 519 900 Tallinna Nõmme Gümnaasium 5 550 5 830 6 105 267 100 Kokku koolide renoveerimine: 26 038 65 197 142 211 149 448 156 843 6 308 000 Loopealse asumi PPP (korterid) 8 468 28 182 28 745 29 320 957 918 Kokku PPP-projektid 26 038 73 665 170 393 178 193 186 163 7 265 918 Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 17 muudatused tõid kaasa PPP-projektide rakendamise olulise kallinemise, kuna renditav vara tuleb erasektori üksusel lepinguperioodi lõppedes välja osta kehtiva turuhinnaga. PPP-projektide edasisel rakendamisel ja koostöövormide valikul tuleb jälgida, kas ja millist lisaväärtust sellega saavutatakse. PPP-projektide ettevalmistamisaeg peab olema pikem (mujal Euroopas tavaliselt 1,5 aastat), mis võimaldab erasektori üksusel põhjalikult analüüsida võetavaid riske ja kohustusi ning pakkuda seeläbi soodsamaid finantseerimistingimusi. Samuti tuleb arvestada, et PPP kui finantseerimisskeemi rakendamine annab paremaid tulemusi uute objektide ehitamisel, kuna sellisel juhul on eraksektori üksusel võimalik kasutada uusi ja innovaatilisi lahendusi. Olemasolevate objektide rekonstrueerimise puhul on eelnimetatud võimalused piiratud. Koostöö erasektoriga sotsiaalsfääri objektide ehitamisel Lisaks PPP-projektide rakendamisele tuleb linnal kaaluda ka alternatiivseid koostöövorme erasektoriga. Linnal on võimalik infrastruktuuri rajamise kaudu soodustada spordi-, kultuuri- ja haridusobjektide ehitamist erasektori poolt. Koostöö erasektoriga planeeringute kehtestamisel Linna areng tingib planeeringute kehtestamist ja maa sihtotstarbe muutmist. Detailplaneeringutega toimub linnaruumi tihendamine, antakse võimalus kruntide tükeldamiseks, kruntide ehitusmahtude suurendamiseks. Linn võimaldab sellega ehitustegevust, tagab võimaluse saada arendajal lisaväärtust. Korruselisuse ja täisehituse mahu suurendamine ning sihtotstarbe muutmine suurendab nii maa turuhinda kui ka linna infrastruktuuri koormust. Linnale lisandub kohustus uute sotsiaalobjektide ehitamiseks. Nimetatud täiendavad kulutused tuleb jagada solidaarselt arendajaga. Planeeringute vastuvõtmisel ja maa sihtotstarbe muutmisel on otstarbekas lepingulises vormis panna arendajale või ehitajale kohustus panustada tekkivate probleemide lahendamisse ning linna keskkonna arendamisse ja parendamisse. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: ● kaasata võimalusel erasektorit koostööprojektidesse linnale vajalike objektide ehitamisel ja ettevõtmiste rahastamisel; ● enne erasektori kaasamist teostada analüüs, mis selgitaks erasektori kasutamisest tuleneva majandusliku-, sotsiaalse jm kasu võrreldes linna enda tegevusega samal alal; ● detailplaneeringute vastuvõtmisel ja maa sihtotstarbe muutmisel analüüsida, kuidas see mõjutaks linna liikluskoormust, infrastruktuuri kasutamist jm. Kaasata arendajad ja ehitajad tekkivate proble emide lahendamisse ning linna keskkonna parandamisse, fikseerides vastavad kohustused lepinguga; ● erasektori kaasamisel jälgida, et oleks tagatud elanikkonnale kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, selleks rakendada lepingute täitmise üle kvaliteedikontroll. 4.3. Eelarve sissetulekud Eelarve sissetulekud on linna tulud, finantseerimis- ja investeerimistegevused, millega kaasnevad rahavood. Kavandatavad sissetulekud aastate lõikes on toodud järgmises tabelis. Sissetulekud 2005 täitmine 2006 täitmine 2007 eelarve 2008 eelarve- strateegia 2009 eelarve- strateegia 2010 eelarve- strateegia 2011 eelarve- strateegia Riiklikud maksud 2 605 752 3 096 288 3 528 017 4 167 420 4 635 000 5 086 000 5 537 000 Üksikisiku tulumaks 2 483 486 2 970 881 3 403 017 4 040 420 4 475 000 4 925 000 5 375 000 Maamaks 122 266 125 407 125 000 127 000 160 000 161 000 162 000 Kohalikud maksud 100 931 109 529 104 644 116 990 114 000 122 200 135 400 Reklaamimaks 29 617 30 158 31 000 33 000 31 000 32 000 33 000 Tänavate sulgemise maks 16 072 11 847 9 600 11 790 10 000 10 200 10 400 Parkimistasu 55 242 67 524 64 044 72 200 73 000 80 000 92 000 Teenuste müük 23 336 22 404 20 837 21 992 25 592 23 793 18 297 Riigilõiv 12 579 13 063 12 237 13 012 13 212 13 313 13 417 Hoonestusõiguse tasu 10 757 9 341 8 600 8 980 12 380 10 480 4 880 Muud tulud 36 327 80 271 40 070 43 150 47 350 48 900 50 800 Loodusvarade kasutustasu 4 034 5 220 6 200 6 500 6 800 6 800 6 800 Saastetasu 3 096 12 937 13 000 14 200 16 600 16 700 16 800 Trahvid 29 197 28 637 20 770 22 350 23 850 25 300 27 100 Sunniraha 0 107 100 100 100 100 100 Muud 33 369 Finantstulu 20 331 34 623 6 000 16 000 16 000 16 000 16 000 Tulud majandustegevusest 636 650 682 847 715 920 745 913 742 848 748 138 749 192 Tulud haridusalasest tegevusest 125 486 162 398 171 543 185 600 191 325 196 750 197 180 sh teistelt omavalitsusüksustelt 45 797 50 183 54 700 46 000 45 000 45 000 42 000 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 39 197 33 501 39 607 39 758 39 760 39 000 39 100 Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 19 563 20 837 46 518 46 419 45 868 47 101 48 789 Tulud tervishoiust 72 3 375 2 049 2 926 2 927 2 928 2 929 Tulud sotsiaalabi tegevusest 12 020 17 622 17 092 19 679 21 009 22 117 23 203 Elamu- ja kom. tegevuse tulud 46 238 53 631 46 622 47 296 49 717 51 569 51 763 Tulud üldvalitsemisest 2 087 3 395 2 262 2 034 1 994 1 954 1 914 Tulud transporditeenustelt 233 200 254 170 259 543 266 000 267 000 268 000 269 000 Tulud muudelt majandusaladelt 27 632 28 428 32 176 18 184 17 412 17 541 17 450 Üür ja rent 91 277 92 151 88 040 89 800 76 959 71 483 67 229 Muud tulud 39 878 13 339 10 468 28 217 28 877 29 695 30 635 Tulud kokku 3 423 327 4 025 962 4 415 487 5 111 465 5 580 790 6 045 031 6 506 689 Toetused 974 641 998 385 964 418 1 425 104 1 978 084 2 074 986 1 982 141 Toetused riigieelarvest 888 926 964 338 925 300 1 055 300 1 065 300 1 095 300 1 145 000 sh tegevuskuludeks 825 100 856 202 800 000 870 000 880 000 900 000 920 000 põhivara soetamiseks 63 826 108 135 125 300 185 300 185 300 195 300 225 000 Välisrahastus 85 715 34 048 39 118 369 804 912 784 979 686 837 141 sh tegevuskuludeks 8 393 8 551 6 428 23 371 91 491 110 683 113 400 põhivara soetamiseks 77 322 25 497 32 690 346 433 821 293 869 003 723 741 Tulud ja toetused kokku 4 397 968 5 024 347 5 379 905 6 536 569 7 558 874 8 120 017 8 488 830 Investeerimistegevus 777 620 1 182 663 411 593 400 001 221 900 164 200 162 500 Vara müügihind 440 587 1 127 934 296 593 278 701 89 600 67 900 60 200 Dividendid 55 768 54 729 64 000 76 300 86 300 96 300 102 300 Aktsiate müük ja aktsiakapitali 281 265 0 51 000 45 000 46 000 0 0 vähendamine Finantseerimistegevus 495 672 650 171 725 400 525 000 400 000 400 000 400 000 Eelarvelaenu võtmine 495 672 649 807 400 000 500 000 400 000 400 000 400 000 Muutus rahas (jäägi kasutamine) 0 0 325 400 25 000 0 0 0 Liisingkohustuste suurenemine 364 Kokku sissetulekud 5 831 253 6 857 181 6 646 898 7 581 011 8 219 174 8 713 317 9 077 130 * Vara müügihind sisaldab ka vara jääkmaksumust, mille suurus aastate viisi on alljärgnev: müüdud vara jääkmaksumus -159 993 -230 103 -130 000 -119 443 -38 400 -29 100 -25 800 Tallinna eelarve sissetulekutest moodustavad üle poole maksutulud, millest tulumaksu osatähtsus on 95-96%. Sissetulekutest ligi 20% moodustavad toetused riigieelarvest ja välisraha. Tulu majandustegevusest on 10% ringis. Sissetulek vara müügist on aastate lõikes väga erinev, ulatudes 2006. aastal 16,4%-ni. Järgnevatel aastatel müügitulu osatähtsus väheneb, sest väheneb müügiks kavandatud vara hulk. Laenu osatähtsus eelarve sissetulekutest on 6-9%. Järgnevatel aastatel laenu osatähtsus väheneb. Seoses vara müügitulu vähenemisega kasvab järgnevatel aastatel pidevalt maksutulude osatähtsus. Tulumaksu osa eelarve sissetulekutest kasvab 60%-le. Seoses suuremahuliste investeerimisprojektide realiseerimisega kasvab kiiresti välisrahastuse osatähtsus (vt järgnev tabel). Sissetulekute struktuur 2005 täitmine 2006 täitmine 2007 eelarve 2008 eelarve- strateegia 2009 eelarve- strateegia 2010 eelarve- strateegia 2011 eelarve- strateegia maksutulud 45,2 45,6 53,5 55,4 56,8 58,7 61,4 sh tulumaks 42,6 43,3 51,2 53,3 54,4 56,5 59,2 tulu majandustegevusest 10,9 10,0 10,8 9,8 9,0 8,6 8,3 toetused 16,7 14,6 14,5 18,8 24,1 23,8 21,8 sh riigieelarvest 15,2 14,1 13,9 13,9 13,0 12,6 12,6 välisrahastus 1,5 0,5 0,6 4,9 11,1 11,2 9,2 vara müük 10,3 16,4 6,4 5,3 1,6 1,1 0,9 muud sissetulekud 8,4 4,0 8,7 4,1 3,7 3,2 3,2 sh dividendid 1,0 0,8 1,0 1,0 1,0 1,1 1,1 laen 8,5 9,5 6,0 6,6 4,9 4,6 4,4 5. Tallinna kulu- ja investeerimispoliitika Linnale seatud eesmärkide täitmisel muutub üha enam oluliseks säästlik ja otstarbekohane ressursside kasutamine. Eesmärgiga tõsta kuluefektiivsust ning tagada ressursside optimaalne kasutamine on Tallinna linnas, ainsana Eesti omavalitsusüksustest, alates 2004. aastast üle mindud tekkepõhisele eelarvestamisele ning eesmärkide püstitamise ja täitmise läbipaistvuse saavutamiseks alates 2007. aastast tervikuna rakendatud eesmärgipärast planeerimist. Linna vahendite optimaalse kasutamise huvides saab lähiaastatel kriitiliseks linnaorganisatsiooni ümberkujundamine ja protsesside optimeerimine (sh müügi- ja ostuorganisatsioon, kinnisvara haldus, finantsorganisatsioon jt). Selleks, et kasutada linna eelarve vahendeid võimalikult tõhusalt linna jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu saavutamiseks, on vajalik luua järjepidevus linna hetke ja tulevaste poliitikate vahel. Tallinna arengukavas on on eesmärgipäraselt sõnastatud võtmevaldkonnad, mis arvestades hetkeolukorra analüüsi ja linna reaalseid arengu- ja majanduslikke eeldusi võimaldavad kindlustada sotsiaalselt tasakaalustatud ja jätkusuutliku linna arengu. Kulutuste kavandamisel käesoleva eelarvestrateegiaga hõlmatud ajaperioodiks on lähtutud alljärgnevatest linna prioriteetidest: Haritud ja kultuurisõbralik Tallinn – hariduse omandamise võimaluste mitmekesisus ja lai kättesaadavus on linnaelanike sidususe üks olulisi aluseid. Kõikide haridusasutuste arendamine on linna prioriteediks, mille alusel luuakse eeldused õpitulemuste parandamiseks. Eriti oluliseks on kaasaegse õpikeskkonna loomine, kus pööratakse tähelepanu õpilaste ja õpetajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste pädevuste arendamisele. Lähtudes eeltoodust on haridusvaldkonna üheks peamiseks eesmärgiks remontida ja korrastada kõik Tallinna üldhariduskoolid eesmärgiga viia õpikeskkond kaasaja nõuetele vastavaks. Luuakse uusi lasteaiakohti ning ehitatakse kolm uut lasteaeda. Kultuurivaldkonna peamiseks eesmärgiks on projekti “Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011” edukas ettevalmistamine ja läbiviimine ning sellega kaasneva investeerimisprogrammi elluviimine. Elamisväärne ja ettevõtlik Tallinn – linna kui terviku ruumilise arengu ja planeerimise senisest efektiivsemaks suunamiseks on kavas kõik linnaosad kindlustada üldplaneeringuga. Lisaks sellele koostakse keerukamate linnaplaneerimise valdkondade teemaplaneeringud ning laiendatakse samuti detailplaneerimist linna algatusel. Linnaehituslike probleemide lahendamiseks koostada Tallinna kõrghoonete, Tallinna rohealade ning Tallinna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringud. Ettevõtluse arengu tagamiseks jätkab Tallinn väikeettevõtluse toetussüsteemi täiustamist, tööstusparkide loomist ning ühistranspordi liinivõrgu vastavusse viimist elanike elu- ja äritegevuse vajadustega. Lisaks on linna prioriteediks asuda välisrahastuse abil arendama Tallinna elektritranspordisüsteemi. Eluterve Tallinn – jätkatakse lastega perede toimetuleku tagamiseks erinevate teenuste osutamist. Üheks prioriteetseks tegevussuunaks on liikumistakistustega inimeste linnakeskkonnas liikumise võimaluste parandamine ning psüühiliste erivajadustega ja puuetega inimestele toetatud töö tagamine töö- või rakenduskeskustes. Sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja iseseisva toimetuleku soodustamiseks luuakse sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele tugi- ja aktiviseerimiskeskusi. Noortesõbralik ja sportlik Tallinn – laiendatakse noorte huvitegevust, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimalusi. Sporditegevuse edendamise eesmärgil jätkab Tallinna linn koostöös erasektoriga spordiobjektide rajamist. Koostöös riigiga on kavas laiendada spordiraha saajate ringi kuni 26-aastaste noorteni. Ehitatakse uusi spordiplatse ning koostöös erasektoriga valgustatud liikumis- ja suusaradasid. Noorsootöö valdkonna arendamisel on aluseks “Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010”. Elanikusõbralik, solidaarne ja turvaline Tallinn – täiustatakse ja viiakse ellu munitsipaalelamuehitusprogramm, ehitatakse juurde kriisipindasid. Liiklev Tallinn – linna teid ja tänavaid ehitakse ja remonditakse igal aastal vähemalt 400 miljoni krooni ulatuses, rajatakse teedele ja tänavatele ühistranspordiradu, ehitatakse koostöös erasektoriga uusi parkimismajasid (1000 parkimiskohta) ning arendatakse elektritransporti. Roheline Tallinn – rajatakse uusi jalgratta- ja rulluisuteid ning loodusõppe- ja liikumisradasid. Aegna saarele ja Botaanikaaeda rajatakse loodusmaja. Ehitatakse jäätmejaamu ning arendatakse ühistransporti. Eeltoodud prioriteetide saavutamiseks kavandatavad kulutused aastate lõikes toodud alljärgnevates tabelites. Tegevuskulud (tuh krooni) 2006 eelarve täitmine 2007 eelarve 2008 eelarve- strateegia 2009 eelarve- strateegia 2010 eelarve- strateegia 2011 eelarve- strateegia Linna juhtimine 11 222 12 035 12 313 12 956 13 539 Linna tugiteenused* 267 789 304 992 329 994 337 501 354 871 370 622 Arhiiviteenused 7 477 9 200 10 284 10 513 11 041 11 521 Perekonnaseisuteenused 8 571 6 045 6 540 6 687 7 026 7 333 Linnavolikogu kantselei 21 337 18 995 19 394 19 827 20 830 21 740 Avalik kord 33 999 39 217 45 134 46 263 48 875 51 244 Haridus 1 723 822 1 192 660 1 263 856 1 376 372 1 454 484 1 517 509 sh koolide PPP-projektid** 21 838 33 557 35 296 37 068 38 968 Kultuur ja kunst 223 040 240 516 266 845 273 547 289 054 303 115 Sport ja vaba aeg 160 926 179 638 195 780 202 100 211 751 221 863 Noorsootöö 27 417 30 607 27 733 28 382 29 885 31 248 Sotsiaalhoolekanne 387 856 354 381 400 573 411 629 433 743 453 794 Teed ja tänavad 316 534 310 729 384 642 430 680 464 535 489 791 Heakord 90 950 104 764 120 499 123 556 130 630 137 044 Insenerivõrgud 47 816 170 225 203 146 240 954 259 023 275 406 Muud kommunaalkulud 12 377 15 369 17 445 17 855 18 803 19 663 Linnamajandus 113 500 108 663 131 211 159 610 175 019 188 446 sh elamumajanduse PPP-projektid** 8 468 28 182 28 745 29 320 Linnatransport 582 848 679 940 724 600 796 160 806 047 846 282 Keskkonnakaitse 20 085 20 868 20 868 21 486 22 917 24 215 Linnaplaneerimine 57 627 66 115 70 129 71 650 75 169 78 359 Ettevõtluskeskkond 49 270 57 908 59 785 62 348 65 966 68 247 Tervishoid 84 685 56 029 53 979 55 259 58 219 60 904 Valdkonnad kokku 4 237 927 3 978 082 4 364 471 4 704 692 4 950 844 5 191 882 sh tegevuskulud välisabist 6 428 23 372 91 491 110 683 113 400 Finantskulud (intressid jm) 58 486 82 623 96 368 109 136 110 787 103 766 Reservfond (linn ja linnaosad) 49 959 39 478 40 312 40 653 41 442 42 157 Kohtuvaidluste reserv 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 Allahinnatavate nõuete reserv 10 000 10 000 12 000 12 500 13 000 Kaasfinantseerimise reserv 481 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 Tsentraliseerimise reserv 2 792 Linnavaraga seonduvate toimingute reserv 861 5 000 5000 3 000 2500 2 000 Tegevuskulud linnaeelarvest 4 350 506 4 140 183 4 541 151 4 894 481 5 143 072 5 377 805 Tegevuskulud riigieelarvest*** 800 000 870 000 880 000 900 000 920 000 Tegevuskulud kokku 4 350 506 4 940 183 5 411 151 5 774 481 6 043 072 6 297 805 * Linna tugiteenused hõlmasid 2006.aastal ka linna juhtimist. ** PPP-projektide osas kajastatakse kulusid sõlmitud lepingute alusel. *** 2006.aasta eelarve täitmine valdkonniti hõlmab ka eraldisi riigieelarvest ja välisrahastust. Investeerimistegevus (tuh kr) 2006 eelarve täitmine 2007 eelarve 2008 eelarve- strateegia 2009 eelarve- strateegia 2010 eelarve- strateegia 2011 eelarve- strateegia Haridus 202 357 294 130 366 808 224 744 263 417 315 894 sh riigieelarvest 60 000 85 000 70 000 75 000 80 000 välisrahastus 43 908 33 880 58 680 57 680 Kultuur 131 748 138 500 216 300 130 824 148 134 187 772 sh riigieelarvest 20 300 20 300 20 300 300 Sport ja noorsootöö 104 528 53 400 73 227 49 826 52 995 58 071 sh välisrahastus 4 390 12 675 6 413 7 323 61 Sotsiaalhoolekanne 43 152 40 875 39 500 93 320 94 793 109 842 välisrahastus 60 000 60 000 72 000 Tervishoid 1 000 Heakord 138 186 106 713 99 381 71 252 74 958 95 209 sh välisrahastus 20 051 Transport (sh liiklus ja parkimine) 2 936 13 607 58 500 398 658 488 467 445 294 välisrahastus 25 000 264 640 313 200 263 200 Teed ja tänavad 812 214 651 962 735 335 1 002 470 1 058 152 1 018 971 sh riigieelarvest 45 000 50 000 60 000 80 000 100 000 välisrahastus 7 926 32 690 264 850 531 000 503 000 416 000 Turvalisus ja avalik kord 720 2 950 2 115 2 225 2 826 Üldvalitsemine 40 238 43 834 45 100 32 335 34 017 43 207 Elamumajandus 73 239 55 050 120 000 99 526 107 883 131 222 sh riigieelarvest 30 000 35 000 40 000 45 000 Veemajandus 99 500 Ettevõtluskeskkond 6 188 1 000 7 500 5 377 5 657 7 185 Valdkonnad kokku* 1 656 006 1 399 071 1 764 601 2 110 446 2 330 698 2 415 493 sellest: linnaeelarvest 1 308 701 1 287 168 1 081 613 1 193 196 1 381 552 riigieelarvest 125 300 185 300 185 300 195 300 225 000 välisrahastus 32 367 32 690 346 433 895 933 942 203 808 941 Investeeringute: kapitaliseeritav osa 1 272 682 1 085 835 1 411 681 1 582 835 1 748 024 1 811 620 tegevuskuludesse kantav osa 383 324 313 236 352 920 527 612 582 675 603 873 Välisprojektide kaasfinantseerimine 241 013 478 235 524 323 436 030 Aktsiate ja osakute soetamine 87 612 67 620 48 300 52 700 51 131 51 131 Uue äriühingu moodustamine 6 000 Investeeringud koos aktsiate soetamisega 1 743 618 1 466 691 1 818 901 2 163 146 2 381 829 2 466 624 * 2006. aasta eelarve täitmisel ei eritata, kas investeeringud on tehtud linnaeelarve, riigieelarve vahenditest või välisrahastuse arvelt. 6. Linna laenupoliitika Ülevaade linna poolt emiteeritudvõlakirjadestjavõetud laenudest Laenuportfell seisuga 31.12.2006 Laenuandja/emissiooni korraldaja Laen/ võlakiri Algus Lõpp Maht Valuuta Maht EEK Põhiosa jääk EEK Intressibaas Marginaal SEB Eesti Ühispank laen 2002 2008 205 700,0 EEK 205 700,0 68 556,7 6 k Euribor 0,60% Nordic Investment Bank laen 2003 2021 20 000,0 EUR 312 932,0 187 759,2 6 k Euribor 0,15% Nordea Bank Finland Plc laen 2003 2021 10 000,0 EUR 156 466,0 93 879,6 6 k Euribor 0,20% Hypovereinsbank võlakiri 2004 2014 28 755,0 EUR 449 918,0 449 918,0 6 k Euribor 0,25% SEB Eesti Ühispank laen 2005 2009 2 919,1 EUR 45 673,7 34 255,3 6 k Euribor 0,20% Svensk Exportkredit laen 2005 2015 22 369,1 EUR 350 000,0 350 000,0 3 k Euribor 0,09% Dexia Kommunalkredit Bank võlakiri 2005 2015 6 391,0 EUR 99 997,4 99 997,4 6 k Euribor 0,09% Svensk Exportkredit võlakiri 2006 2021 41 300,0 EUR 646 204,6 646 204,6 6 k Euribor 0,07% Kokku: 1 930 570,7 Kaalutud keskmine marginaal: 0,15% Laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga: 11,3 aastat Laenuportfell seisuga 31.12.2007 (projektsioon) Laenuandja/emissiooni korraldaja Laen/ võlakiri Algus Lõpp Maht Valuuta Maht EEK Põhiosa jääk EEK Intressibaas Marginaal SEB Eesti Ühispank laen 2002 2008 205 700,0 EEK 205 700,0 22 852,2 6 k Euribor 0,60% Nordic Investment Bank laen 2003 2021 20 000,0 EUR 312 932,0 174 810,3 6 k Euribor 0,15% Nordea Bank Finland Plc laen 2003 2021 10 000,0 EUR 156 466,0 87 405,1 6 k Euribor 0,20% Hypovereinsbank võlakiri 2004 2014 28 755,0 EUR 449 918,0 389 928,9 6 k Euribor [1] 0,25% SEB Eesti Ühispank laen 2005 2009 2 919,1 EUR 45 673,7 22 836,8 6 k Euribor 0,20% Laenuandja/emissiooni korraldaja Laen/ võlakiri Algus Lõpp Maht Valuuta Maht EEK Põhiosa jääk EEK Intressibaas Marginaal Svensk Exportkredit laen 2005 2015 22 369,1 EUR 350 000,0 350 000,0 3 k Euribor [2] 0,09% Dexia Kommunalkredit Bank võlakiri 2005 2015 6 391,0 EUR 99 997,4 99 997,4 6 k Euribor [3] 0,09% Svensk Exportkredit võlakiri 2006 2021 41 300,0 EUR 646 204,6 603 124,3 6 k Euribor 0,07% 2007. võetav eelarvelaen [4] võlakiri 2007 2022 25 564,7 EUR 400 000,0 400 000,0 6 k Euribor 0,07% Kokku: 2 150 955,0 Kaalutud keskmine marginaal: 0,13% Laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga: 11,4 aastat Tulenevalt kapitaliturgudel valitsevast soodsast olukorrast muudeti 2006. aastal sõlmitud laenulepingute lisadega Nordic Investment Bank’lt ja Nordea Bank Finaland Plc’lt 2003. aastal võetud laenude tingimusi, pikendades laenude tähtaega 2021. aastani ning alandades intressimarginaale vastavalt 0,15% ja 0,20%-ni (eelnevalt kehtinud marginaal oli 0,41%). Lisaks refinantseeriti Nordea Bank Finland Plc’lt 2002. aastal võetud laen mahus 247 miljonit krooni ning emiteeriti refinantseerimise ja 2006. aasta eelarves ettenähtud investeeringute katteks pikaajalised võlakirjad mahus 40,3 miljonit eurot tähtajaga 15 aastat. Emissiooni korraldajaks oli Svensk Exportkredit. Vastavalt valla- ja linnaeelarve seadusele kasutatakse kapitalirenti valla või linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks. Linna seisukoht on, et kapitalirenti kui finantseerimisinstrumenti tuleks kasutada ainult linnale olulise põhivara soetamisel. Kõige muu soetamisel nagu sõiduautod, arvutustehnika, paljundustehnika jne tuleks sõlmida kasutusrendileping. Seetõttu ei ole ka keskpikas perspektiivis ette näha kapitalirendikohustuste suurenemist. Seni suurim kohustus oli linnal Viru väljaku ehituse katteks sõlmitud faktooringleping, mille tasumine lõppes aprillis 2007. Intressiriski maandamiseks sõlmis linn 2006. aastal kolm intressimäära swapi lepingut (IRS), mis katavad kokku pool linna laenuportfellist ning on sõlmitud viieks aastaks. Seisuga 31.12.2006 oli kõigil lepingutel positiivne turuväärtus. 2007. aastal on kavas emiteerida eelarves ettenähtud investeeringute katteks võlakirjad mahus 25,6 miljonit eurot tähtajaga 15 aastat. Selle tulemusena pikeneb linna laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga 11,3 aastalt 11,4 aastani. Samuti kasvab võlakirjade osakaal koguportfellis 69,4%-ni (vt joonis 6).

Joonis 6. Võlakirjade ja laenude osakaal koguportfellis Linn on viimastel aastatel emiteerinud võlakirju, et hoida kokku riigihanke menetlusega kaasnevaid kulusid. Riigihangete seaduse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama laenu võtmiseks riigihanke, välja arvatud juhul, kui laen võetakse võlakirjade vormis. Rahvusvaheline laenuhange toob endaga kaasa suuremad juriidilise ekspertiisi ja tõlkekulud kui linna enda poolt võlakirjaemissiooni korraldaja leidmiseks läbiviidav lihtsustatud hange. Lisaks on rahvusvahelise laenuhanke korraldamise kogemus Eestis väike, samuti puudub kogemus hankest tulenevate võimalike vaidluste lahendamisel, mistõttu eksisteerib risk, et hankeprotsess võib venida oodatust oluliselt pikemaks, mille tulemusel võib vajalikuks osutuda väljamaksete katmine arvelduskrediidiga, mis toob linnale kaasa lisakulu, või halvimal juhul nende piiramine, mis suurendab linna kohustusi. Linna laenupoliitika eesmärgid ning seda mõjutavad tegurid, krediidireiting ja võlakoormus Linna laenupoliitika üldeesmärgiks on tagada võõrkapitali kaasamisel linna arengukavas ettenähtud investeeringute finantseerimine võimalikult soodsatel tingimustel, arvestades seejuures seadusandlusest tulevate normidega, linna võimega katta laenu teenindamise kulusid ning laenutegevusega seotud finantsriskidega. Linna laenustrateegia eesmärgid aastatel 2008-2011 on järgmised: 1. hoida laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga vahemikus 10-15 aastat, et ära kasutada kapitaliturgudel valitsevaid madalaid pikaajalisi intressimarginaale; 2. viia linna laenutegevus projektipõhisemaks, et kaasata soodsat pikaajalist kapitali välisprojektide kaasfinantseerimiseks selleks ettenähtud institutsioonidelt (Euroopa Investeerimispank, EBRD jt); 3. intressiriski maandamiseks fikseerida intressid kuni 75% laenuportfellist; 4. finantskulude kokkuhoiuks viia kaalutud keskmine intressimarginaal tasemini 0,10%. Soodsate laenutingimuste tagamiseks on oluline linna krediidireiting, mis on hetkel A3 stabiilse väljavaatega. Krediidireitingu on linnale omistanud reitinguagentuur Moody's ning seda uuendati viimati 2003. aastal. Krediidireiting kajastab linna finantstugevust ning on seeläbi oluline näitaja linna välisfinantseerijatele, eelkõige laenuandjatele, olles seeläbi oluline välisfinantseerijatele riskide maandamiseks ning aluseks välisfinantseerimise hinna ehk intressimarginaali kujunemisel. Tulenevalt vajadusest tagada reitingu vastavus linna reaalsele finantsolukorrale, algatati 2007. aastal Moody’s-ga reitingu uuendamise protsess, millega on planeeritud lõpule jõuda aasta teises pooles. Reitingu kujunemisel on lisaks linna enda finantsnäitajatele väga olulised ka üldine makromajanduslik taust ja areng ning suhted keskvalitsusega. Kohalike omavalitsuste laenude võtmist reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), valla- ja linnaeelarve seadus, Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003 määrus nr 59 “Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord” ning Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003 määrus nr 10 “Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise kord”. Vastavalt valla- ja linnaeelarve seadusele, ei tohi kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Linna võlakoormus kehtiva seaduse järgi (tuhandetes kroonides): Laenukoormus 2008-2011 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 (tuh krooni) täitmine täitmine eelarve eelarve strateegia eelarve strateegia eelarve strateegia eelarve strateegia PUHASTULUD 4 801 957 5 582 733 5 573 947 6 221 346 6 576 390 7 003 631 7 509 989 Võlakohustuste põhiosa tagastamine sh liisingud 330 918 383 940 240 024 231 516 243 147 259 315 286 901 Linnaeelarve laenude põhiosa tagasimaksed 279 613 303 997 179 616 231 016 242 647 258 815 286 401 Kapitaliliisingute ja faktooringute põhiosa tagasimaksed 51 305 79 942 60 409 500 500 500 500 Intresside tasumine ja muu finantskulu 52 599 58 486 82 623 96 368 109 136 110 787 103 766 Eelarvelaenude intressid ja muu finantskulu 42 400 52 710 81 061 95 348 108 016 109 667 102 546 Kapitaliliisingute ja faktooringute intressid 9 845 5 776 1 062 20 20 20 20 Arvelduslaenu intressid 354 500 1 000 1 100 1 100 1 200 Kokku põhiosa + intressid 383 517 442 426 322 647 327 885 352 283 370 101 390 666 % eelarve tuludest (va laen) 8,0% 7,9% 5,8% 5,3% 5,4% 5,3% 5,2% Võlakoormus aasta lõpu seisuga 2 199 525 2 606 746 2 791 441 3 070 425 3 242 778 3 398 964 3 527 563 Eelarvelaenude põhiosa jääk 1 588 363 1 930 571 2 150 955 2 419 939 2 577 292 2 718 478 2 832 077 Kapitaliliisingute jääk 151 476 73 889 200 200 200 200 200 Muud lühiajalised kohustused 411 004 522 579 542 579 549 579 559 579 569 579 579 579 Muud pikaajalised kohustused 48 681 79 707 97 707 100 707 105 707 110 707 115 707 Võlakoormus (%) 45,8% 46,7% 50,1% 49,4% 49,3% 48,5% 47,0% Rahandusministeerium on ette valmistanud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu, mille kohaselt ei tohi kohaliku omavalitsuse üksuse 5-aastase perioodi eelarvepuudujääkide [5] summa ületada 5% vastava perioodi puhastulude kogusummast ning netovõlakoormus aasta lõpu seisuga ületada 50% vastava aasta puhastuludest. Netovõlakoormus antud eelnõu tähenduses on võlakohustuste [6] ja likviidsete vahendite [7] vahe. Lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse võlakohustustele ja likviidsetele vahenditele tuleb uue seaduse eelnõu järgi arvestada ka üksuse valitseva mõju all olevate [8] sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate likviidsete vahendite ja võlakohustustega. Nimetatud tingimustel seaduse eelnõu vastu võtmine seaks raskustesse mitmed omavalitsusüksused, kes juba hetkel ei täida nimetatud kriteeriume. Ka Tallinna linnal tuleb kapitalimahukate projektide jaoks loodavate sihtasutuste loomisel arvestada uuest seaduse eelnõust tuleneva kohustusega arvutada võlakoormuse hulka ka valitseva mõju all olevate üksuste laenukohustused. Tallinna linna eelarvepuudujääk on olnud aastate lõikes järgmine: 2004 -333 701 tuh kr, s.o -8,7% puhastulust 2005 -210 678 tuh kr, s.o -4,6% puhastulust 2006 -331 943 tuh kr, s.o -6,0% puhastulust 2007 -468 756 tuh kr, s.o -8,0% puhastulust Tallinna linna eelarvepuudujääk on kuni 2007. aastani üle kavandatava nimetatud normatiivi, kuid 2008. aastaks jõuab eelarvepuudujääk normatiivi piiresse ning järgnevatel aastatel väheneb. Netovõlakoormuse osas puhastulusse jääb linn kavandatava normatiive piiresse. Linna võlakoormus uue finantsjuhtimise seaduse eelnõu järgi (tuhandetes kroonides): 2006 2007 2008 2009 2010 2011 1. Eelarve puudujääk muutus rahas (jäägi suunamine) 113 339 325 400 25 000 aktsiate ostmine aktsiate müük aktisakapitali suurendamine -87 612 -67 620 -48 300 -52 700 -51 131 -51 131 aktsiakapitali vähendamine 44 000 51 000 45 000 46 000 0 0 laenude võtmine emiteerimine 400 000 400 000 500 000 400 000 400 000 400 000 võetud laenude tagasimaksed -57 123 -179 616 -231 016 -242 647 -258 815 -286 401 kapitalirendi/faktooringumaksed -80 662 -60 408 -500 -500 -500 -500 Puudujääk 331 943 468 756 290 184 150 153 89 554 61 968 Eelarve sissetulekud kokku 6 487 483 6 646 898 7 581 011 8 219 174 8 713 317 9 077 130 võetav laen 400 000 400 000 500 000 400 000 400 000 400 000 välisabi kokku 71 824 39 118 369 804 912 784 979 686 837 141 riigi sihtotstarbelised eraldised 319 587 308 433 330 000 330 000 330 000 330 000 aktsiate müük aktsiakapitali vähendamine 44 000 51 000 45 000 46 000 tulemi suunamine 113 339 325 400 25 000 Puhastulud 5 538 733 5 848 347 6 336 207 6 530 390 7 003 631 7 509 989 Puudujäägi % puhastuludesse 6,0% 8,0% 4,6% 2,3% 1,3% 0,8% (lubatud kuni 5%) 2. Netovõlakoormus Linna netovõlakoormus laenud ja emiteeritud võlakirjad 1 930 571 2 150 955 2 419 939 2 577 292 2 718 478 2 832 077 kapitaliliisingute/faktooringute jääk 60 609 200 200 200 200 200 Kokku võlakoormus 1 991 180 2 151 155 2 420 139 2 577 492 2 718 678 2 832 277 Likviidsed vahendid 871 442 350 000 180 000 150 000 140 000 140 000 Linna netovõlakoormus 1 119 738 1 801 155 2 240 139 2 427 492 2 578 678 2 692 277 Valitseva mõju all olevate üksuste netovõlakoormus Tallinna Autubussikoondis laenud ja emiteeritud võlakirjad 203 406 309 365 379 899 349 733 319 566 289 399 kapitaliliisingute/faktooringute jääk 17 371 12 123 6 861 2 449 Kokku võlakoormus 220 777 321 487 386 760 352 182 319 566 289 399 Likviidsed vahendid 23 200 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 TAK-i netovõlakoormus 197 577 301 487 366 760 332 182 299 566 269 399 TTTK laenud ja emiteeritud võlakirjad 135 813 186 179 247 216 227 251 207 286 kapitaliliisingute/faktooringute jääk 114 574 7 593 6 593 5 593 4 593 3 593 Kokku võlakoormus 114 574 143 406 192 772 252 810 231 844 210 879 Likviidsed vahendid 12 437 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 TTTK netovõlakoormus 102 137 133 406 182 772 242 810 221 844 200 879 Kokku netovõlakoormus 1 419 452 2 236 048 2 789 671 3 002 483 3 100 088 3 162 555 Kokku netovõlakoormuse % puhastulusse (lubatud 50%) 25,6% 38,2% 44,0% 46,0% 44,3% 42,1% 7. Rahavood Rahavoogude juhtimisel on põhieesmärgiks linna igapäevaseks tegevuseks vajaliku likviidsuse tagamine ning vabade vahendite ajaliselt võimalikult täpne paigutamine suurima võimaliku finantstulu teenimiseks. Rahavoogude juhtimisel l��htutakse järgmistest alameesmärkidest: 1. lühiajalise võõrkapitali kaasamisel valitakse linnale sobivaim finantsinstrument, mille prognoositavad kulud oleksid väikseimad; 2. vabade vahendite investeerimisel lähtutakse konservatiivsetest investeerimispõhimõtetest, tagades finantsvara likviidsuse ja vara säilivuse; 3. aasta lõpu kassajääk planeeritakse mahus, mis võimaldab aasta alguse kulude katteks väljamakseid teha ilma lühiajalist võõrkapitali kaasamata. Linna rahavoogude juhtimisel aastatel 2008-2011 on eesmärgiks ka linna ametiasutuste rahavoogude planeerimise täpsuse tõstmine ning nõuete ja kohustuste juhtimise parandamine. Rahakäibe optimeerimisel on seatud eesmärgiks sõlmida kaupade ja teenuste ostmiseks enam püsilepinguid, mille alusel toimuks kaupade ja teenuste eest tasumine käibe mahust tuleneva hinnasoodustusega ja ilma ettemaksudeta. Kaupade ja teenuste eest tasumisel saavutada keskmiseks maksetähtajaks neliteist päeva. Kulude kokkuhoiu eesmärgil seada eesmärgiks tsentraalse ostuorganisatsiooni loomine. 2005. ja 2006. aasta ületasid laekumised väljamakseid. Peamiseks teguriks olid majanduskasvuga kaasnenud tulude prognoositust parem laekumine. Kavandatust enam laekus tulumaksu ning tulu vara müügist. Kujunenud raha jääki paigutati efektiivselt deposiitidesse, võlakirjadesse, üleöö rahaturule ja teeniti seeläbi finantstulu. Tulenevalt linna eesmärgist viia ellu mitmeid välisrahastusega investeerimisprojekte on vajalik projektide sildfinantseerimine. Selleks saab kasutada linna raha jääki ning laenuraha. Sildfinantseerimine tähendab, et mitmete välisrahastusega projektide puhul tuleb eelnevalt teha kulutused linna vahenditest ning teatud aja möödudes peale aruannete esitamist ning kulutuste abikõlbulikuks tunnistamist laekub tehtud kulude katteks välisraha. Tallinna linna rahavoogude prognoos aastateks 2008-2011 on järgmine: Rahavood (tuh krooni) 2008-2011 2006 tegelik rahavoog 2007 rahavoo plaan 2008 eelarve- strateegia 2009 eelarve- strateegia 2010 eelarve- strateegia 2011 eelarve- strateegia Raha jääk perioodi alguseks 380 220 871 442 536 043 516 441 440 446 365 186 Laekumised haldustegevusest 4 952 665 5 408 110 6 430 522 7 457 979 8 039 657 8 413 530 Tulude laekumine 3 951 257 4 453 192 5 089 918 5 549 395 6 014 171 6 470 889 Maksud 3 178 072 3 640 841 4 246 583 4 701 145 5 160 100 5 618 880 sh tulumaks 2 950 627 3 413 241 4 005 420 4 430 000 4 880 000 5 325 000 maamaks 124 089 124 500 126 700 159 700 160 700 161 700 kohalikud maksud 103 356 103 100 114 463 111 445 119 400 132 180 Tegevustulu 734 197 763 214 795 373 795 888 799 458 795 092 sh ühistranspordi piletitulu 286 717 298 237 309 380 310 560 311 740 312 920 Muud tulud 38 988 49 137 47 962 52 362 54 613 56 917 Toetused 1 001 408 954 918 1 340 604 1 908 584 2 025 486 1 942 641 sh riigilt 966 208 925 300 1 055 300 1 065 300 1 095 300 1 145 000 välisrahastus 35 200 29 118 284 804 842 784 929 686 797 141 muud toetused ja annetused 500 500 500 500 500 Väljamaksed haldustegevuseks -4 297 405 -5 298 903 -5 446 151 -5 804 481 -6 083 072 -6 337 805 sh tegevuskulu* -4 243 874 -5 216 280 -5 349 783 -5 695 345 -5 972 285 -6 234 039 finantskulud -53 531 -82 623 -96 368 -109 136 -110 787 -103 766 Haldustegevus kokku 655 260 109 206 984 371 1 653 498 1 956 585 2 075 725 Laekumised 1 329 756 549 593 530 444 266 800 199 300 194 300 investeerimistegevusest sh põhivara müük 1 208 521 426 593 398 144 128 000 97 000 86 000 aktsiakapitali vähendamine 44 000 51 000 45 000 46 000 0 0 antud laenude tagasimaksed 3 602 2 000 1000 500 0 0 saadud dividendid 54 719 64 000 76 300 86 300 96 300 102 300 finantstulu 18 914 6 000 10 000 6 000 6 000 6 000 Väljamaksed -1 755 912 -1 154 175 -1 802 901 -2 153 146 -2 371 830 -2 456 624 investeerimistegevusest sh põhivara soetamine -1 668 300 -1 086 555 -1 754 601 -2 100 446 -2 320 699 -2 405 493 aktsiakapitali suurendamine -87 612 -67 620 -48 300 -52 700 -51 131 -51 131 Investeerimistegevus kokku -426 156 -604 582 -1 272 457 -1 886 346 -2 172 530 -2 262 324 Laekumised 646 205 400 000 500 000 400 000 400 000 400 000 finantseerimistegevusest sh eelarvelaenu võtmine 399 330 400 000 500 000 400 000 400 000 400 000 laenude refinantseerimine 246 875 Väljamaksed -384 087 -240 024 -231 516 -243 147 -259 315 -286 901 finantseerimistegevusest sh eelarvelaenu tagastamine -57 122 -179 615 -231 016 -242 647 -258 815 -286 401 laenude refinantseerimine -246 875 kap. rendi põhiosa maksed -80 090 -60 409 -500 -500 -500 -500 Finantseerimistegevus kokku 262 118 159 976 268 484 156 853 140 685 113 099 Laekumised kokku 6 928 626 6 357 703 7 460 966 8 124 779 8 638 957 9 007 830 Väljamaksed kokku -6 437 404 -6 693 102 -7 480 568 -8 200 774 -8 714 217 -9 081 330 Laekumiste/väljamaksete saldo 491 222 -335 399 -19 602 -75 995 -75 260 -73 500 Raha jääk perioodi lõpuks 871 442 536 043 516 441 440 446 365 186 291 686 8. Linna eelarvepositsioon 8.1. Koondeelarve Tallinna linna koondeelarve ja rahavoogude võrdlusandmed 2005-2007 ja prognoos aastateks 2008-2011 on aluseks linna majanduslikku seisundi ja fiskaalmeetmete jätkusuutlikkuse hindamisel. Koondeelarves on agregeeritud kujul koondatud kogu eelarves sisalduv finantsinformatsioon, samas tuleb tähele panna seda, et koondeelarves esitatu põhineb ainult nendel majandustehingutel, mis kaasatakse linnaeelarvesse, mistõttu on olemas teatud erisus raamatupidamise aastaaruannetes esitatava informatsiooniga. Linna koondeelarve on esitatud tulemiaruande ja -prognoosi ning bilansimuutuste vormis. Tallinna linna eelarve on alates 2004. aastast, kohaliku omavalitsuse üksustest ainsana koostatud tekkepõhist arvestusprintsiipi järgides. Tekkepõhises arvestuses tuvastatakse tulusid ja kulusid sellel momendil, kui majanduslik väärtus tekib, muutub, vahetub või kaob (olenemata sellest, kas väljamakseid teostatakse või raha laekub). Tekkepõhise planeerimise eesmärk on võrrelda eelarveaasta jooksul kantud majanduslikke kulusid sama perioodi majandusliku kasuga linna tegevuse tuludest samal perioodil, näidata linna poolt kontrollitavate ressursside väärtust ning täitmata kohustusi perioodi lõpul. Kuna nimetatud esitlusviisi on Eesti avalikus sektoris vähe kasutatud, siis on alljärgnevalt toodud lisaks arvandmetele ka põgusad selgitused arvandmete sisu ja esitlusviisi kohta. Koondeelarve 2008-2011 (tuh krooni) 2006 täitmine 2007 eelarve 2008 eelarve- strateegia 2009 eelarve- strateegia 2010 eelarve- strateegia 2011 eelarve- strateegia Tulemi prognoos: Tulud kokku 5 976 906 5 740 498 6 891 570 7 734 774 8 284 217 8 651 330 Riiklikud maksud 3 096 288 3 528 017 4 167 420 4 635 000 5 086 000 5 537 000 Kohalikud maksud 109 529 104 644 116 990 114 000 122 200 135 400 Teenuste müük 22 404 20 837 21 992 25 592 23 793 18 297 Muud tulud 80 271 40 070 43 150 47 350 48 900 50 800 Finantstulu 34 623 6 000 16 000 16 000 16 000 16 000 Tulu majandustegevusest 682 847 715 920 745 913 742 848 748 138 749 192 Toetused riigieelarvest: 964 338 925 300 1 055 300 1 065 300 1 095 300 1 145 000 tegevuskuludeks 856 202 800 000 870 000 880 000 900 000 920 000 põhivara soetamiseks 108 135 125 300 185 300 185 300 195 300 225 000 Välisrahastus: 34 048 39 118 369 804 912 784 979 686 837 141 tegevuskuludeks 8 551 6 428 23 371 91 491 110 683 113 400 põhivara soetamiseks 25 497 32 690 346 433 821 293 869 003 723 741 Vara müügihind 1 127 934 426 593 398 144 128 000 97 000 86 000 Müüdava vara jääkmaksumus -230 103 -130 000 -119 443 -38 400 -29 100 -25 800 Dividendid 54 729 64 000 76 300 86 300 96 300 102 300 Kulud kokku 4 733 830 5 253 419 5 764 070 6 302 093 6 625 747 6 901 678 Tegevuskulu linnakassast 3 545 364 4 133 756 4 517 779 4 802 990 5 032 389 5 264 405 Tegevuskulu riigieelarveliste vahendite arvelt 803 460 800 000 870 000 880 000 900 000 920 000 Tegevuskulu välisrahastuse arvelt 1 681 6 428 23 371 91 491 110 683 113 400 Investeerimisprojektide kulud 383 324 313 236 352 920 527 612 582 675 603 873 Tulem enne amortisatsiooni 1 243 077 487 078 1 127 499 1 432 682 1 658 470 1 749 652 Amortisatsioon -972 226 -1 119 560 -1 280 000 -1 460 000 -1 670 000 -1 910 000 Eelarveaasta tulem kokku 270 851 -632 482 -152 501 -27 319 -11 530 -160 348 Muutused bilansis: Muutus mittefinantsvarades Põhivara soetus ja renoveerimine 1 272 682 1 085 835 1 417 681 1 582 835 1 748 024 1 811 620 Amortisatsioon -972 226 -1 119 560 -1 280 000 -1 460 000 -1 670 000 -1 910 000 Müüdava vara jääkmaksumus -230 103 -130 000 -119 443 -38 400 -29 100 -25 800 Muutus mittefinantsvarades: 70 353 -163 726 18 237 84 435 48 924 -124 180 Muutus finantsvarades Aktsiakapitali suurendamine 87 612 67 620 48 300 52 700 51 131 51 131 Aktsiakapitali vähendamine -44 000 -51 000 -45 000 -46 000 Muutus finantsvarades kokku: 43 612 16 620 3 300 6 700 51 131 51 131 Muutus rahas 491 222 -335 399 -19 602 -75 995 -75 260 -73 500 Muutus laenukohustustes Laenude võtmine 649 807 400 000 500 000 400 000 400 000 400 000 Liisingkohustuste suurenemine 364 Laenude tagasimaksed -298 288 -179 615 -231 016 -242 647 -258 815 -286 401 Kapitaliliisingu maksed -80 090 -60 409 -500 -500 -500 -500 Muutus laenukohustustes: 271 793 159 976 268 484 156 853 140 685 113 099 Muude nõuete muutus 38 438 47 999 124 048 129 395 119 360 114 300 Muude kohustuste muutus 162 584 38 000 10 000 15 000 15 000 15 000 Muutus netovaras* 209 248 -632 482 -152 501 -27 319 -11 530 -160 348 Sissetulekud kokku 6 857 181 6 646 898 7 581 011 8 219 174 8 713 317 9 077 130 Väljaminekud kokku 6 472 502 6 646 897 7 461 568 8 180 774 8 684 217 9 051 330 * Erinevus eelarveaasta tulemi ja netovara muutuse osas 2006.aastal tuleneb asjaolust, et nõuete ja kohustuste muutus on vastavuses 2006. majandusaasta aruandega, kus sisekäibed on elimineeritud. Tulemi aruanne ja prognoos Tulemi aruanne ja prognoos käsitlevad eelarveaastaks kavandatavaid tulusid ja kulusid ja hindavad eelarveaasta tegevustulemit. Tulemi aruanne ja prognoos kirjeldavad linna põhitegevuse (jooksva tegevuse) tulemust ehk tulemuslikkust ja see on abiks vastuse leidmisel küsimusele, kas linna finantstegevus on jätkusuutlik. Tulemi arvestuses kasutatavad komponendid võimaldavad vaadelda linnamajanduse üleseehitust, ning samuti neid muutusi, mis on tingitud toimunud majandustehingutest ja kavandatavast eelarvest. Linna tulud ja kulud Linna tulud koosnevad nii eelarveaasta kestel kogutavatest maksutuludest, saadud toetustest nii keskvalitsuse kui välisabi andjalt, samuti linnaorganisatsiooni tegevuse tulemusena teenitavatest tuludest. Tulud on ressursside juurdevool (näiteks maksudest ja kaupade ja teenuste müügist), mis suurendavad netovara. Linna eelarve tuludest moodustavad suurema osa maksutulud, millest omakorda enamus langeb eraldiste arvele riiklikest maksudest (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks). Kohalike maksude osatähtsus linna tulubaasis on suhteliselt marginaalne ning trend on langev (osakaal maksutuludest 2005. a ca 3,9%, 2011. a ca 2,4%). Tulenevalt eeltoodust kujunevad linna tulubaasi seisukohalt kriitiliseks läbirääkimised keskvalitsusega eeskätt füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele eraldatava maksuosa suurendamise küsimuses. Kuigi absoluutnumbrites on kavandatud maksutulude kasvuks perioodil 2008 kuni 2011 ca 1,4 miljardit krooni, ei suurene nimetatud tulude osatähtsus kogukuludest oluliselt ning stabiliseerub vahemikus 62-65%. Samas on maksutulude osakaal linna tulude üldmahust suurenenud hüppeliselt (kuni 10%). Maksutulude osakaalu kasv linna üldises tulubaasis on positiivne, sest puudub otsene reglementeeritus vahendite kasutamise sihtotstarbe üle ning sellest tulenevalt võimaldab linnal paremini täita oma arengueesmärke ja finantseerida iseseisvaid poliitikaid. Tavaliselt kehtib saadud toetuste ning ka teatud tulude puhul majandustegevusest kohustus kasutada neid vaid eelnevalt kindlaksmääratud kulutuste tegemiseks. Kuigi ühelt poolt suureneb iseseisev otsustusvabadus linna poliitikate elluviimiseks, on see vabadusaste siiski tihedas seoses ka kulude üldise kasvuga juba kindlaksmääratud ja reglementeeritud tegevusvaldkondades ning ei pruugi seetõttu olla piisav linna arengueesmärkide täitmiseks. Alates 2008. aastast on linna tulude poolel kavandatud olulist toetuste kasvu välisabi vahendite arvelt. Kui 2007. aasta eelarvesse on kavandatud toetusi välisabi vahendite arvelt kokku vaid 39,1 miljonit krooni, siis näiteks aastaks 2008 on neid kavandatud juba 369,8 ja 2009 – 912,8 miljonit krooni. Võrreldes 2006. aasta 0,57%-ga kasvab nimetatud toetuste osatähtsus linnaeelarve tulude kogumahust 11,8%-ni aastatel 2009 ja 2010. Siinjuures tuleb rõhutada, et eeskätt on saadavate toetuste abil kavas läbi viia erinevaid investeerimisprojekte, mis tulevikus suurendavad nii amortisatsioonikulusid kui ka valminud objektidega kaasnevaid täiendavaid tegevuskulusid. Lisaks on välisabi vahenditega teostatavate projektide puhul nõutav linna poolne kaasfinantseerimine, mis olenevalt projektist võib olla vahemikus 25-75% teostatava projekti kogumaksumusest, millele lisandub käibemaks projektide kogumahust. Seega tuleb teadvustada, et suures mahus välisabi vahendite kasutamisega kasvab oluliselt ka koormus linnaeelarve olemasolevatele vahenditele.

Joonis 7. Linna tulud 2005-2011 (tuh kr) Eelolevatel aastatel on ette näha riigieelarveliste toetuste osakaalu vähenemist linna tulude kogumahus. Riigieelarvest saadavaid toetusi kasutatakse eeskätt hariduskulude finantseerimiseks ja toimetulekutoetuste maksmiseks. Viimastel aastatel on lisandunud täiendavad vahendid teede hoolduseks. Arvestades asjaolu, et riigieelarvest eraldatavad vahendid (nii eraldatavad toetused, kui ka omavalitsuste tulude/kulude osakaal üldises valitsussektori kontekstis) on ilmselgelt ebapiisavad omavalitsuslike funktsioonide täitmiseks (ning Tallinna linna puhul veel ka pealinna staatusega seonduvate ülesannete täitmiseks) täies mahus, tuleb jätkata läbirääkimisi keskvalitsusega omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks. Linna vara müügitulem väheneb strateegias käsitletud perioodil oluliselt, seda nii absoluutnumbrites, kui ka osakaalus linna tulude kogumahust. Peamiseks põhjuseks on see, et aastatepikkuse vara müügi tulemusena on oluliselt vähenenud potentsiaalsete müügiobjektide hulk. Teine põhjus on arvestusmetoodiline. Linnale kuuluva põhivara müügi korral kajastatakse kehtiva metoodika kohaselt tuluna kas kasumit või kahjumit vara müügist, mis koosneb sisuliselt kolmest komponendist – vara müügihinnast ja seda mida vähendavatest vara müügiga seotud kuludest ja vara jääkmaksumusest. 2006. aasta rekordiline vara müügitulem oli seotud eeskätt linnale kuuluva maa müügiga, mis linna varades oli kajastatud maa maksustamishinna alusel. Lisaks hinnati 2005. aastal vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr 5 enne 1995. aastat soetatud materiaalsete põhivarade bilansiline maksumus ümber nende selle hetke õiglasele väärtusele. Ümberhinnatud väärtust loetakse edaspidises arvestuses nende varaobjektide uueks soetusmaksumuseks, mistõttu väheneb ka müüdavate põhivarade müügitulem.

Joonis 8. Linna tulude osakaal 2005-2011 (tuh kr) Linna kulud Kulud on ressursside väljavool (nt kaupade hankimiseks ja teenuste või toetuste maksmiseks), mis vähendab netovara. Linna tegevuskulude kasvuks kujuneb strateegiaga hõlmatud perioodil keskmiselt 5% aastas, mis napilt ületab samaks perioodiks prognoositud inflatsioonist tingitud kulude kasvu. Nimetatud asjaolu võib tähendada seda, et uute algatuste ja linnakodanikele sunnatud avalike teenuste mahu ja kvaliteedi tõstmiseks tuleb vahendeid leida eeskätt nn sisemiste ressursside arvelt. Seda eeskätt parema töökorralduse, linna tööprotsesside optimeerimise ja kulude kokkuhoiu toel. Linna kulude arvnäitajad ja nende jaotus finantseerimisallikate lõikes on toodud alljärgnevas graafikus.

Joonis 9. Linna kulud 2005-2011 (tuh kr) Kavandatavad tegevuskulud kasvavad perioodil 2008 kuni 2011 kokku 747 miljonit krooni. Samas nende osatähtsus kogukuludes väheneb 4 protsendipunkti võrra 64,14%-lt 59,74%-ni. Seega linna tegevuskulude osas iseseisev otsustusvabadus linna poliitikate elluviimiseks pigem väheneb kui kasvab. Riigieelarveliste vahendite kasvuks kavandatakse perioodil 2008-2011 kokku 50 miljonit krooni ning ka nende kulude osatähtsus linna kogukuludes langeb. Oluliselt kasvavad linna investeerimistegevustega seotud kulud. Nimetatud kulud sisaldavad endas kahte komponenti: kulud, mida ei kapitaliseerita põhivarana (näiteks kuluinventar jne) ja arvestusmetoodiline komponent, mis tähendab, et tulenevalt riigi raamatupidamise üldeeskirja § 40 lg 1 nõuetest ei ole avaliku sektori üksusel, sh Tallinna linn, erinõudena (erinevalt äriühingutest) lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Vastavat metoodikat järgib ka linna raamatupidamise sise-eeskirja p 8.3.

Joonis 10. Linna kulude osakaal 2005-2011 Üha suurema osa linna kuludest moodustavad amortisatsioonikulud (vt joonis 10). 2005. aastal hinnati enne 1995. aastat soetatud materiaalsete põhivarade bilansiline maksumus ümber nende selle hetke õiglasele väärtusele. Nimetatud ümberhindluse tulemusena suurenes linna põhivara bilansiline maksumus 2005. aasta lõpuks eelmise aastaga võrreldes ligi kaks korda, kasvades ca 17 miljardi kroonini. Ümberhinnatud väärtust loetakse edaspidises arvestuses nende varaobjektide uueks soetusmaksumuseks. Sellest tulenevalt suurenes Tallinna linna asutustel edaspidistel perioodidel amortisatsiooni kulu arvutamise baas kokku ligikaudu 8 miljardit krooni. Kui 2005. aastal oli Tallinna linna asutuste amortisatsioonikulu kokku 572 miljonit krooni, siis 2007. aastaks on amortisatsioonikuluna kavandatud ca 1 120 miljonit krooni. Jätkuva investeerimistegevuse ja kinnisvarahindade kasvu tulemusena suureneb amortisatsioonikulude osakaal linna kuludes lähiaastatel veelgi. Linna tulem Tulemi väärtus näitab, milline on eelarveaasta tulude ja kulude mõju bilansilisele netovarale. Netovara bilansis koguneb kumulatiivselt aastaeelarvete tulemite baasil. Eelarveaasta tulem on linna põhitegevuste tekkepõhine ülejääk või puudujääk, mistõttu erineb ta oluliselt finants- ehk “kassalisest” ülejäägist või puudujäägist. Tegevusülejääk tekib juhtumil, kui tulud ületavad eelarveaasta jooksul kulusid. Tegevustulem on üks peamisi tegureid, mis mõjutab muutusi netovaras ja linna majanduslikus seisundis ühest arvestusperioodist teise.

Joonis 11. Linna tulud ja kulud (vasak skaala) ning tulem (parem skaala) Linna eelarveaasta tulem on käesolevas dokumendis esitatud kahe väljundina: ● Tulemina enne amortisatsiooni , mis sisuliselt peegeldab linna põhitegevuste tulemusena kavandatavate tulude ülejääki kuludest ning ● Eelarveaasta tulemina, mis arvestab ka amortisatsioonikulu. Kui tulem enne amortisatsiooni on aastate lõikes positiivne ja strateegiaga hõlmatud perioodil ka kasvutrendiga, tähendab see seda, et linna põhitegevuste (jooksvate tegevuste) katteks jätkub linnal omavahendeid. Samas tuleb siin rõhutada, et linna tulude koosseisu on tulevastel perioodidel kavandatud olulisel määral vahendeid saadud toetuste arvelt (keskmiselt miljard krooni aastas), mille sihtotstarve on peamiselt investeerimisprojektide teostamine, millega kaasneb välisabi vahenditega teostatavate projektide puhul ka linna poolne kaasfinantseerimise kohustus, mis omakorda vähendab põhitegevuste finantseerimiseks kasutusesolevaid vahendeid. Eelarveaasta tulem võtab arvesse ka amortisatsioonikulusid. Kasutamise käigus linna põhivara paratamatult kulub ehk tema väärtus langeb, on vajalik teostada erinevaid remonte ja parendusi, ehk teha kulutusi olemasoleva infrastruktuuri olemi korrashoiu ja funktsionaalsuse tagamiseks. Käsitletaval perioodil on linna eelarveaasta tulem valdavalt negatiivne, mis näitab seda, et linnal puuduvad piisavad omavahendid oma vara väärtuse säilitamiseks. Olukorda halvendab asjaolu, et linna arengu huvides tuleb käivitada uusi investeerimisprojekte, mis toovad kaasa täiendavat kulumit. Olemasolevate varade korrashoiuks ja uute investeerimisprojektide elluviimiseks tuleb paratamatult kaasata laenuvahendeid. Muutused finants- ja mittefinantsvarades Linna varad jaotatakse lähtuvalt nende otstarbest finants- ja mittefinantsvaradeks: ● Finantsvarad (mis linna puhul on üldiselt teisejärguliselt seotud põhitegevuste eesmärkidega saavutamisega) ja ● Mittefinantsvarad (mida kasutakse avalike kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks ja muude avalike hüvede andmiseks)

Joonis 12. Soetused ja mittefinantsvara vähenemine ning muutus mittefinantsvarades Finantsvara on põhiliselt raha, aktsiad ja debitoorne võlg (saadaolevad summad) kusjuures mittefinantsvara mõiste alla mahuvad põhiliselt kinnisvara, muu põhivara ja seadmed. Käsitletaval perioodil on põhivara soetuse ja investeeringute vähenduse summad on ligilähedased. Aastatel 2008 ja 2009 linna mittefinantsvarade koguväärtus vähesel määral suureneb tulenevalt eeskätt välisabivahendite kaasamise arvelt tehtavatele soetustele, samas alates 2010. aastast muutub trend taas negatiivseks. 8.2. Linna pikaajalised kohustused Linna pikaajalised kohustused on toodud alljärgnevas tabelis. Pikaajalised kohustused (tuh kr) Kokku Maksed 2007-2040 (linnaeelarve vahendid) kohustus 2007 2008 2009 2010 2011 2012-2040 Tallinna Pae Gümnaasium 27 490 2 550 2 677 2 811 2 952 3 100 13 400 Tallinna Mustamäe Gümnaasium 30 071 2 800 2 940 3 087 3 241 3 403 14 600 Tallinna Rahumäe Põhikool 234 406 4 248 4 460 4 678 4 920 5 200 210 900 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 358 200 6 655 7 000 7 340 7 705 8 100 321 400 Mustamäe Humanitaargümnaasium 401 635 2 635 7 980 8 380 8 800 9 240 364 600 Lasnamäe Vene Gümnaasium 431 125 2 950 8 500 9 000 9 450 9 925 391 300 Pelgulinna Gümnaasium 670 225 4 200 13 325 13 900 14 600 15 300 608 900 Tallinna Kristiine Gümnaasium 552 115 3 515 11 000 11 600 12 200 513 800 Tallinna 32. Keskkool 699 300 4 500 14 000 14 800 15 500 650 500 Tallinna Laagna Gümnaasium 680 700 13 200 13 900 14 500 639 100 Kalamaja Põhikool 310 620 6 100 6 400 6 720 291 400 Tallinna Sikupilli Keskkool 485 200 3 100 9 800 10 300 10 800 451 200 Karjamaa Gümnaasium 539 050 3 400 10 750 11 300 11 900 501 700 Haabersti Vene Gümnaasium 589 650 3 800 12 000 12 500 13 150 548 200 Tallinna Ühisgümnaasium 553 365 10 615 11 150 11 700 519 900 Tallinna Nõmme Gümnaasium 284 585 5 550 5 830 6 105 267 100 Kokku PPP-projektid: 6 847 737 26 038 65 197 142 211 149 448 156 843 6 308 000 Võimalikud uued 10 kooli (arvestatud PPP osas) 5 360 610 31 640 106 915 112 380 5 109 675 Loopealse (Skanska EMV) 1 195 770 8 468 28 182 28 745 29 320 1 101 055 Eluruumide kasutuselevõtmine 1 825 853 22 363 134 181 142 060 150 333 1 376 916 IT teenistuse lepingud 25 241 12 668 8 566 3 657 350 Pirita haljastustööd ja puhkeranna hooldustööd 8 809 2 078 2 169 2 281 2 281 Rahumäe põhikooli arvutid, Kanutiaia Noortemaja auto, Laagna Gümnaasiumi koopiamasin 192 115 65 12 Sadevete kanalisatsiooni ehitus 385 262 36 265 59 508 87 459 96 205 105 825 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise hüvitamine 833 439 79 513 83 996 202 396 222 635 244 899 Tänavavalgustus 577 199 91 768 105 565 116 911 126 423 136 532 Teerajatiste puhastamine 1 423 989 145 861 175 000 325 815 366 053 411 260 KULUD KOKKU 18 484 100 379 445 534 958 1 079 595 1 244 434 1 350 023 13 895 646 Haldushoone ehitus 704 000 104 000 500 000 100 000 Pirita ja Põhja-Tallinna haldushooned 67 000 8 400 28 600 15 000 15 000 TAK ja TTTK kapitali suurendamine 767 082 67 620 48 300 52 700 51 131 51 131 496 200 Linnateater 369 000 110 000 147 000 102 000 10 000 Pääsküla prügila sulgemine 26 751 6 446 6 768 6 768 6 768 Tallinna Tramm 804 900 10 607 25 000 82 000 135 000 349 000 203 293 Tehnika ja Veerenni/Filtri ühendustee ehitus 66 100 20 625 25 031 20 444 Tondi eritasandiline ristmik 29 204 29 204 Pääsküla raudteeülesõidu rekonst. 25 274 918 1 173 904 22 279 Nõmme raudteeülesõidu rekonstr. 29 584 918 586 904 27 176 Ülemiste liiklussõlme ehitus 293 826 10 610 77 256 51 490 51 490 51 490 51 490 Peterburi tee rekonst. 103 750 20 000 10 625 73 125 Haabersti ristmik 148 841 58 492 58 492 31 857 Russalka ristmik 102 069 2 881 50 136 49 052 Põhjaväil 153 542 52 225 101 317 Tallinna väike ringtee 580 000 130 000 190 000 260 000 INVESTEERINGUD KOKKU 4 270 921 122 578 424 753 719 274 1 092 160 638 047 824 108 sellest: võetud kohustused 940 541 86 627 81 536 110 924 80 178 85 075 496 200 KOHUSTUSED KOKKU 16 814 412 502 023 959 711 1 767 229 2 099 679 1 875 690 9 610 079 sellest: võetud kohustused 6 904 551 502 023 560 298 915 549 960 996 1 052 229 2 913 455 kavandatavad kohustused 10 643 402 399 413 851 680 1 138 683 823 461 6 696 624 Tabelis toodud pikaajalised kohustused on seotud linna investeerimisvajadusega, nende tegelik realiseerimine sõltub täiendavatest finantseerimisskeemidest. [1] Intressibaas fikseeritud 28. märtsil 2006 intressiswapi lepinguga 5 aastaks tasemel 3,618% [2] Intressibaas fikseeritud 28. märtsil 2006 intressiswapi lepinguga 5 aastaks tasemel 3,567% [3] Intressibaas fikseeritud 28. märtsil 2006 intressiswapi lepinguga 5 aastaks tasemel 3,669% [4] Prognoos [5] Eelarve finantseerimistehingute maht [6] Võlakohustused on võetud laenud, kapitaliliisingu- ja faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad, tuletisinstrumendid, tähtajaks täitmata kohustused hankijate ja töövõtjate ees, tähtajaks sihipäraselt kasutamata ja tagastamata jäänud ettemaksed ja toetused [7] Likviidsed vahendid on kassa, hoiused, võlakirjad ja osalused rahaturu- ja intressifondides [8] Riigi raamatupidamise üldeeskirja tähenduses valitseva mõju all olevad, kelle tuludest üle poole moodustavad tulud kohaliku omavalitsuse üksuselt