Lasva Vallavolikogu — Lasva Valla arengukava aastateks 2006-2016 muudatuste ja tervikteksti kinnitamine — KO, 120, 1416

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg1 p7 ja § 37 lg 2, 3, 5 ja 7 19alusel ning Lasva lähtudes vallavolikogu alatiste komisjonide ja vallavalitsuse ning 30. oktoobrini 2006.a toimunud avalikul arutelul käsitletud ettepanekutest. § 1. Võtta vastu Lasva valla arengukava aastateks 2006-2016 § 2. Määrus jõustub 1. detsembril 2007. a. Volikogu esimees Arno SILD Kinnitatud Lasva Vallavolikogu 21. novembri 2006. a määrusega nr 19 LASVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2016 I SISSEJUHATUS Arengukava eesmärk Lasva valla arengukava on Lasva valla tegevuse aluseks. Arengukavas määratakse ära valla lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja esitatakse tegevusplaan nende eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed kas isiklikult või nende esindajate kaudu. Lasva valla arengukava aastateks 2006-2016 ning visioon on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab valla elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku meie vallas. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas on kõige tulemuslikum kasutada piiratud ressursse. Lasva valla arengukava eesmärk on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamise ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi vallaelanike ees. Need põhimõtted Lasva vallas on järgmised: 1. Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine. 2. Igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas. 3. Seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. 4. Vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu. 5. Vastutus oma ülesannete täitmise eest. 6. Tegevuse avalikkus. 7. Avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. Lasva valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eelduste loomine majanduse arenguks, samas silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamist Arengukava on aluseks: 1. Valla eelarve koostamisele. 2. Investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. 3. Laenude võtmisele 4. Planeeringute koostamisel ja läbiviimisel Arengukavas on põhitähelepanu pööratud kohaliku identiteedi tugevdamisele, tugevate külgede ja võimaluste ärakasutamisele, et aidata kaasa parema tuleviku ühisele realiseerimisele. Arengukava on ka vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks koostööpartneritega väljaspool omavalitsust. Ajalooline taust Praegune Lasva valla territoorium on põhiliselt välja kujunenud Eesti Vabariigi vanemal perioodil eksisteerinud Lasva valla ja Pindi valla liitumisel. 1934. a andmetel kuulus Lasva vald, mille pindala oli 36 km2, 975 elanikku, 181 talundit 3695 ha maaga Vastseliina kihelkonda. Pindi vald, mille pindala oli 61 km2 1169 elanikku, 192 talundit 4285 ha maaga kuulus Rõuge kihelkonda, mis asus keset Vastseliina kihelkonda. Peale nimetatud valdade on praeguse Lasva valla territooriumil veel endiste Timo valla, Erastvere valla, Võru valla, Aleksandri valla ja Leevi valla maad. Seoses Lepassaare sovhoosi tükeldamise ja reorganiseerimisega 1976. a eraldati Lasva külanõukogu piiridest Loosi ja Tabina küla ja arvati Vastseliina külanõukogu piiridesse ja on praegu Vastseliina valla koosseisus. Praegune Lasva valla piir peaks jääma samaks ka planeeritava haldusreformi käigus, samas oleme avatud koostöö- ja ühinemisküsimustes läbirääkimisteks naabervaldadega. Visioon- Lasva vald aastal 2016 Koduvallas on arenemisvõimeline ja sõbralik elukeskkond. Põhieesmärgid: Elamumajanduse arengu intensiivistamine Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine (s.h. hajaasustusega piirkondades) Ettevõtluse arengu soodustamine ja toetamine Külakogukondade tugevdamine (külavanemate aktiviseerimine, ühise „meie tunde” tekitamine) Noorsootöö eesmärgipärane korraldamine (noortejuhi leidmine, mitmekesisema huvihariduse pakkumine (s.h. hajaasustusega piirkondades) Valla loodusressursi otstarbekas kasutamine (miljööväärtuslike alade kaitsmine, olemasoleva keskkonna parem propageerimine) II ASUKOHT Asend ja territoorium Lasva vald paikneb Võru maakonna kirdeosas suhteliselt lähedal Võru linnale. Valda läbivad Võru–Obinitsa, Pindi - Verijärve ja Võru–Räpina maantee ning Valga–Piusa raudtee. Valla piirinaabriteks on Võru vald, Vastseliina vald ja Põlvamaa Laheda Orava ning Veriora vald. Loodus on valla piires väga vahelduv ning seega on piirkond sobiv turismiga tegelemiseks. Valla põhiosale on iseloomulik tugevasti liigestatud reljeef ning kogu valla ulatuses on levinud vahelduv pinnakate. Arvesse võttes reljeefsuse omapära võib valda vaadelda Eesti maketina ( parandada lauseehitust ). See annab suurepärase võimaluse õpperadade kujundamiseks ning selle turuniši väljakujundamiseks on alustatud juba eeltöid. III DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Tabel 1 Elanike arvud on esitatud 31. detsembri seisuga jooksva aasta suhtes Aasta Elanike arv 1992 1936 1993 1924 1994 1934 1995 1935 1996 1925 1997 1966 1998 1925 1999 1912 2000 1899 2001 1866 2002 1853 2003 1857 2004 1829 2005 1829 2006 1833 seisuga 27.09.2006 Lasva valla 37-st külast suuremad on Kääpa küla 318 elanikuga, Lasva küla 317 elanikuga, Otsa 141 elanikuga. Valla pindala on 172 km2. Rahvastiku tihedus 10,9 in/km2 Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige aktiivseid tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi. Tabel 2 Elanikke külades seisuga 10.02.2006. a. Asula nimetus. Alaliste elanike arv: KOV täpsusega 1 Andsumäe 7 Hellekunnu 14 Husari 15 Kaku 6 Kannu 33 Kõrgessaare 30 Kääpa 318 Kühmamäe 46 Lasva 317 Lauga 9 Lehemetsa 19 Listaku 36 Madala 40 Mõrgi 20 Mäessaare 7 Noodasküla 22 Nõnova 31 Oleski 20 Otsa 141 Paidra 47 Peraküla 34 Pikakannu 18 Pikasilla 24 Pille 68 Pindi 65 Puusepa 88 Pässä 85 Rusima 11 Saaremaa 6 Sooküla 53 Tammsaare 23 Tiri 12 Tohkri 12 Tsolgo 76 Tüütsmäe 16 Villa 20 Voki-Tamme 29 IV LOODUSLIKUD RESSURSID Lasva valla üldpindala on 17 218 ha, sh haritavat maad 7006 ha, looduslikku rohumaad 1382 ha ja metsamaad 6535 ha, vee all 230 ha, hoonete all 24 ha. Maareform 31.12.2005 seisuga oli riigi maakatastrisse registreeritud 1673 katastriüksust pindalaga 14302.4 ha ( 83,1% ). Tabel 3 Registreeritud maa jaotub: Tagastatav maa 7478 ha Ostueesõigusega erastatav 2904 ha Vaba põllumajandusmaa erastamine 814 ha Vaba metsamaa erastamine 175 ha Riigimaa 2792 ha Munitsipaalmaa 3,7 ha Maade tagastamine-erastamine on planeeritud lõpetada 2006 aastal. Paremad põllumaad asuvad Kääpa ja Lasva piirkonnas, kus põllud on tasased ja moodustavad suuremaid massiive. Võrreldes varasemaga on nüüdseks kasutusele võetud ka väiksemad maatükid. Maavarad Maavaradest leidub valla territooriumil liiva ,kruusa, savi ja turvast. Olulist tähtsust on seni omandanud turba, liiva ja kruusa kaevandamine. Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 28 puurkaevu. Valla territooriumil asuvad järgmised maardlad: KARJAMÄE maardla asub Lasva valla lõunaosas. Maardla materjal koosneb keskmiselt 69,7% ulatuses liivafraktsioonist, 20,4% ulatuses kruusast ning 9,9% ulatuses savi- ja tolmuosakestest. Maardla 5,3 hektari suurusel alal on pealpool põhjavee taset aktiivne tarbevaru 366 tuh. m3 ja selle all aktiivne reservvaru 114 tuh. m³. KAKU maardla asub Lasva valla kaguosas, Võrust 9 km ida pool. Maardla liivakivi koosneb 82–95% ulatuses kvartsiteradest. Päevakivi on 1–4%, raske fraktsiooni mineraale 0,08–0,9%. Kaku liivamaardla tehnoloogiline liiv on kõlbulik värvilise klaasi valmistamiseks ja kasutamiseks vormiliivana. Liivamaardla tarbevaru 8,7 hektari suurusel alal 584 tuhat m³, reservvaru 996 tuhat m³. KÄÄPA maardla asub Lasva valla lääneosas, Kääpa asulast 2,5 km põhja poole. Liiv ei sisalda orgaanilisi lisandeid. Peensusmooduli põhjal tuleb liiv lugeda peenteraliseks, mida sobib kasutada ehitusliivana, betoonisegudes ja teekatete rajamiseks. Liiva aktiivne reservvaru 43,9 ha suurusel alal on 9131 tuhat m³, sealhulgas allpool veetaset 4214 tuhat m³. PINDI turbaraba asub Lasva valla kirdeosas, mille suurus on 176,9 ha turbavaruga 190 tuhat tonni. V KULTUUR Lasva vallas on keskne rahvamaja asukohaga Lasval. Tsolgo rahvamaja on antud 2013 aastani rendile MTÜ Tsolgo Arendusühingule. Viimane on kultuuritöö eestvedajaks Tsolgo kandis. Suveperioodi üritused toimuvad Kütioru Tsõõriplatsil, Kääpa laululaval, Lasva kõlakojas ja Palo mäel, Tsolgo vabaõhulaval. Kontsertpaigana on kasutust leidnud ka Pindi kirik. Toimuvad pikaajalise traditsiooniga üritused. Neid viivad läbi valla toetusel seltsid, seltsingud ja Lasva rahvamaja. Alates 1999.a. toimuvad valla laulu -ja tantsupidu Kääpa laululaval, Rahvapidu Kütiorus, Lasva Järvepidu Lasva järve ääres, Palo Turniir Lasva parkmetsas. Hilisema üritusena on liitunud Lasva järve Tulemuusika , Tsolgo Külateatrite päev ja Tsolgo Pikkjärve veepidu. Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi. Vallas tegutseb 3 raamatukogu ja üks raamatukogu laenutuspunkt. Nii Kääpa kui ka Pikakannu koolides on oma raamatukogu. Kõikides raamatukogudes on loodud interneti püsiühendused. Kokku on lugejaid 660 ja teavikuid ca 35 000. Lasva Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 322, mis moodustab 17,6% valla elanikkonnast. 1999. a 10. detsembrist on avatud Avalik Internetipunkt kolme arvutiga, mille kasutusvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Kääpa Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 225, mis moodustab 12,3% valla elanikkonnast Raamatukogu asub Kääpa Sotsiaalkeskuses, maja esimesel korrusel Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Tsolgo Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 142, mis moodustab 7,7% valla elanikkonnast. Raamatukogu asub Tsolgo külas algkooli ruumides. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kolme arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Tabel 4 Kultuur Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Lasva raamatukogu ruum soojustamata, mööbel vana ja lagunenud Maja välisfassaad soojustatud mööbel vahetatud Vähene huvi kultuuriürituste ning ühise tegevuse vastu, omaalgatuste puudumine Lasva vallas on aktiivsed kultuuri- ja sporditöö eestvedajad Lasva valla noortele on valminud oma Huvikeskus Puudub valla infovoldik Valla kohta koostatud infovoldikud ja muud valda tutvustavad materjalid Regulaarselt on täiendatud ja välja antud valla esitusmaterjale Lasva rahvamaja ruumid osaliselt remontimata, sisustus ja aparatuur vajab uuendamist Sisustatud kaasaegse sisutuse ja aparatuuriga Lasva rahvamaja kõik ruumid renoveeritud Lasva vabaõhuväljak kaasajastamata Vabaõhuväljak ja parkmets kaasajastatud, laiendatud ning heakorrastatud Lasva Käsitööseltsi ja Lasva tervisespordi Seltsi ruumid kütteperioodil külmad Lasva rahvamaja keskküttesüsteemi on ühendatud nn seltsimaja Vallas on välja arendamata piirkondade turismiobjektide infrastruktuur ja puhkeotstarbelised rajatised Puhkeala parkla ja järve rannas ujumissillad ehitud ning rannapiirkond laiendatud; pumbamaja kunstihooneks ümber ehitatud, välikäimlad ehitatud; matka ja suusarajad riigimetsa rajatud; infomajakene ehitatud; infopunkt loodud. Kurepallo rajatud suusarada on valgustatud, valla erinevatesse piirkondadesse on täiendavalt rajatud turismi arengut soodustav infrastruktuur ning puhkeotstarbelised rajatised Tsolgo rahvamaja ja koolimaja renoveerimata Tsolgo rahvamaja ja koolimaja renoveeritud Tsolgo muuseumi omandiküsimus lahendamata Omandiküsimus lahendatud Muuseumivara eksponeerimiseks vajalikud ruumid leitud ja renoveeritud Otsa raamatukogul väike pind ja amortiseerunud inventar. Otsa raamatukogu pinda on laiendatud kõrvalasuva korteri baasil ja inventar on uuendatud Kütioru Tsõõriplatsil parkimise korraldamine Tsõõriplatsile on rajatud parkla Kütioru Tsõõriplatsi taastamine lõpetamata Tsõõriplatsi taastamine lõpetatud Kääpa parkmets korrastamata Kääpa parkmets rajatud Sooküla piirkonnas puuduvad kooskäimise ruumid Ruumid on olemas kooskäimiseks Ruumid on renoveeritud Välised spordiplatsid (-väljakud) puuduvad või on halvas olukorras Olemasolevad välised spordiplatsid on renoveeritud Külakeskustesse on rajatud täiendavad sportimise ja vabaajaveetmise platsid Kääpal puuduvad kultuuritegevuse läbiviimiseks vajalikud ruumid Kääpa kooli aula on kohandatud ka piirkonna kultuuriürituste läbiviimiseks Puudub ajalootalletamise süsteemsus Raamatukogudes toimub kantide ajaloo kogumine ja talletamine Turismiobjektid on viidastamata Kõik turismiobjektid on varustatud infotahvlitega Puudulik kultuuriturism Areneb kultuuriturism ( viidamajandus korrastatud sh. külasildid) Pindi kirik on halvas ehituslikus korras (varisemisohtlik), Kirikuhoonel puudub küttesüsteem, tuletõrje- ning vargaalarmid surnuaed koos uue osaga väljakujundamata Teostatud uus surnuaia planeering ja heakorrastustööd, alustatud on Pindi kiriku renoveerimist Pindi kirik on remonditud ja ühtlasi kujundatud riikliku piirkondliku tähtsusega kontsertpaigaks Liiklus ja terviseedendamise seisukohalt puudulikud võimalused jalgrattaga sõitmiseks I etapp Võru – Kääpa jalgrattatee valminud Jalgrattarada kulgeb Otsa- Lasva- Kääpa- Võru: kokku 18 kilomeetrit Korruselamiste väljanägemine halb, suured küttekaod Vald nõustab korterelamute elanikke ühistute loomisel Valla korrusmajades toimunud (korteriühistud) renoveerimistööd välisfassaadide ja katuste osas. Külavanemate vähene aktiivsus, vähene omaalgatus Toimuvad koolitused (rahastamisvõimalused jms.) ja toetussüsteem külavanematele Külaliikumine hoogustunud Puudub kohalik infojagamise punkt Töötab I-punkt Kääpal ja Lasval, Otsal, Lasval Vähesed võimalused süsteemse teabe jagamiseks vallakodanikele Koostatud infovoldikud, pidevalt arendatakse edasi teabejagamise süsteemi Ajalehes avaldatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid ja määruseid SELTSITEGEVUS: Lasva vallas on registreeritud 10 mittetulundusühingut ja 8 seltsingut: Tabel 5 Mittetulundusühingud ja seltsingud Nimetus Alates aastast Põhitegevus Tehtust MTÜ Kääpa M klubi 1997 Kääpa piirkonna külaelu edendamine ja ühisürituste korraldamine Külapäev, jaanitulu, Kääpa kõlakoja ja tantsupõranda remont MTÜ Lasva Käsitööselts 1995 Täiskasvanu koolitus kodukultuuri ja ilumeele arendamine Portselanimaal, Jõulumaa, lastelaagrid MTÜ Lasva Tervisespordi Selts 1999 Lasva valla elanikele tervisespordiürituste korraldamine Sõpruskohtumised sõprusvalla Vaala vallaga Soomest. Spordiüritused vallasiseselt, osavõtud maakonna ja vabariigi tasandil. Uute spordirajatiste ehitamine. 2005 tervisespordirada metsas MTÜ Betenhofi Selts 2000 Pindi küla ajaloo uurimine, kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamine MTÜ Ühing Pikakannu kooli areng 2000 Pikakannu Kooli säilitamine Ühised üritused, Infotuba MTÜ Tsolgo Arendusühing 2003 Piirkonnas soodsa elu- ja töökeskkonna loomine Arengukava; Ühisüritused, huvitegevus Tsolgo rahvamaja ja Tsolgo koolimaja renoveerimine Pässä Külaselts 2003 Kohaliku(küla) elu korraldamine ja edendamine Arengukava 2003-2008, iga- aastased külapäevad, uue pargi rajamine, bussipaviljoni ehitamine Kütioru Puhkepiirkonna Selts 28.09. 2005 Lasva valda Kütiorgu puhke ja spordipiirkonna kujundamine Piirkonna heakorra talgud MTÜ Nõnova Perelastekodu Vanemlike hoolitsuseta lastele kodu rajamine Maja nullkorruse ja I korruse osaline ehitus MTÜ Kütioru Avatud Ateljee Maakunsti ja maaturismi arendamine Kütiorus Maakunstirajale kunstiobjektide rajamine, kunstifestivali korraldamine S E L T S I N G U D Tsolgo Perenaiste seltsing 2001 Säilitada ja arendada eesti perenaiste igivanad traditsioonid toitude valmistamisel, kangakudumisel ja kodu kaunistamisel Regulaarne kangastelgedel kudumine, ühisürituste organiseerimine Lasva külaseltsing 2002 Lasva küla kui vallakeskuse kauniks muutmine, turismi edendamine, kodukandipäevade korraldamine Arengukava Kodukandipäevade korraldamine, Lasva jõuluvalguse ürituse korraldamine Kütioru Tsõõriplatsi seltsing 2002 Kütioru Tsõõriplatsi ajaloolise väärtuse säilitamine ja taastamine Tantsupõrand, kaitsetara, WC, pinkide ehitus, rahvalikud üritused Pindi Külaseltsing 2003 Küla arendamine, vaba aja veetmine 2004. laulupeo tule vastuvõtt Lasva naisrühma seltsing 2003 Tutvustada ja arendada rahvakultuuri vallas ja maakonnas Talvised tantsulaagrid ja uued rahvuslikus stiilis rahvariided Kannu külaseltsing 2003 Ühiste ürituste korraldamine ja kõigist külaelanikest hoolimine Jaanipeod Tsolgo Pikkjärve seltsing Ühisürituste korraldamine, Pikkjärve kaitse Pikkjärv veepidu, Pikkjärve ralli Seltsing " Paidra ja Pindi loodushoid" 2004 Pindi Kärnjärve, Paidra järve ja Võhandu keskjooksu ning selle ümbruse loodushoid ja kaitse Ühised heakorratalgud VI HARIDUS Lasva vallas toimub laste kasvatamine ja hariduse andmine ühes lasteaias ja kahes põhikoolis. Lisaks ostab vald sisse lasteaiateenust, haridus ja- huviharidusteenust Võru linnalt ja teistelt OV-delt Lasva lasteaaia kolm rühma töötavad kolmes eri külades asuvates hoonetes - Lasva kortermajas, Kääpa sotsiaalkeskuse majas ja Kääpa koolimajas. Lasteaiarühmad töötavad liitrühmadena Uue lasteaia ehituseks planeeritud maal, asukohaga Lasva küla Pargi maaüksus, on teostatud detailplaneering 2,8840 ha suurusel alal. Lasva vallas on kaks põhikooli - Kääpa ja Pikakannu. Pikakannul on haridust antud alates 1870, praeguses hoones alates 1939 aastas. Samas majas on õpilaste toitlustamiseks söökla. Maja üldine seisukord hea. ( 1999 vahetatud katus, 2004 vahetatud aknad). Koolis õpib 01.09.2006. a. Seisuga 55 last, neist Lasva valla elanike registris 45 last. Kääpa Põhikool- töötab 2002 aastal valminud uues koolihoones ja renoveeritud (1939.a koolimajaks ehitatud maja) kompleksis. Koolihoones asub ka spordisaal. Kääpa Põhikoolis õpib 01.09.2006..a. seisuga 126 last, nendest Lasva valla elanike registris 111 last. Tabel 6 Haridusasutuste probleemid ja eesmärgid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Pikakannu kooli majandamine, vähenev õpilaste arv Pikakannu kooli majandamisküsimus on lahendatud Lasva lasteaia ruumid ei rahulda valla vajadusi Lasva küla Pargi lasteaed ehitatud Kääpa külas on kaasaegne ja lastesõbralik lasteaed Kooliminevate laste arvu vähenemine, laste õpetamine liitklassides Hariduskorralduslikud muudatused läbi viidud ning tagatud on hea õpetamise kvaliteet Tagatud on kvaliteetse hariduse andmine kõigile lastele, rakendatud on vajalikud tugisüsteemid laste õpetamisel ja kasvatamisel Kääpa kooliaula ei täida oma funktsiooni Kooliaula renoveeritud ja samas kasutatakse teda kultuuriürituste läbiviimise paigana kogukonnas Koolide materiaalne baas vana ja vajab täiendamist Koolide materiaalne baas täiendatud ja uuendatud Infotehnoloogiavahendid vananenud ja mittetäielikud Koolide infotehnoloogiline park uuendatud ja kaasajastatud VII TERVISHOID Tervishoiualast tööd vallas koordineerib sotsiaalosakond koos perearstiga. I etapi arstiabi korraldab Lasva perearst. Erialase II etapi arstiabi saamiseks suunab perearst haige erialaarstide konsultatsioonidele. Perearsti praksises asub ka apteek. Ravikindlustusega hõlmamata inimeste esmast arstiabi korraldab vastavalt lepingule perearst. Erialaarstide juurde suunab perearst kooskõlastades otsuse sotsiaalosakonnaga, kes väljastab garantiikirja. Tabel 7 Tervishoiuga seotud probleemid ja eesmärgid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Elanikkonna vähene haigusteadlikkus ja ebapiisav huvi tervislike eluviiside vastu Inimesi on informeeritud ja teadvustatud terviseriskidest ja tervist mõjuvatest teguritest Inimeste tervisenäitajad on paranenud Terviseedenduslik liikumine on vähe arenenud Koostöös perearsti ja seltsidega on arendatud terviseliikumist On valminud terviseliikumise läbiviimiseks vajalikud objektid ja rajatised Puuduvad sobilikud ruumid perearstikeskusel, ning -võimalused füsioteraapiliste protseduuride teostamiseks Rajatud perearstikeskus, füsioteraapiakabinet Piirkondades puuduvad ühiskasutuseks ettenähtud saunad Kantide keskustes on käiku rakendatud ühiskasutuseks määratud saunad VIII SOTSIAALHOOLEKANNE Lasva valla sotsiaalosakonnas töötab osakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist ja täiskasvanute hoolekande spetsialist. Koduhooldusteenuseid osutavad avahooldustöötajad ja lepingulised töötajad. Osakonnale allub Kääpa Sotsiaalkeskus iseseisva hoolekandeasutusena. Lastega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud laste hoolekande komisjon, on hea side koolidega, toimib maakonnasisene sotsiaalvõrgustik. Puuetega inimeste tarbeks on loodud võimalused (ka ratastooliga liikumiseks) Kääpa Sotsiaalkeskuses 01.01.2006 aasta seisuga on Lasva vallas 1829 elanikku peresid 942 pensionäre 392 lastega peresid 245 lapsi kuni 19 aastat 480 puudega inimesi 355 sh hooldajaga 66 Pakutavad sotsiaalteenused: Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on võetud tööle avahooldustöötajad. Eluasemeteenus – vallal on 12 sotsiaalkorterit, mida saab välja üürida või anda ajutiseks kasutamiseks isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised endale või perekonnale eluaset tagama (tuleb tagada elamispind ka vanglast ja lastekodust naasvatele isikutele). Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine hoolekandeasutuses – seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Lasva vallas on olemas Kääpa Sotsiaalkeskus, mis on eakatele ja puuetega isikutele elamiseks ning hooldamiseks loodud asutus. Transporditeenus – kõigil abivajajatel on võimalik soodsatel tingimustel kasutada invabussi või muud valla transporti. Toetatud elamise teenus – tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele pakutav majutusteenus koos igapäeva elu toetamisega Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – pikaajaliste töötute aktiviseerimine ja abistamine nende isikliku vastutuse tõstmiseks enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest. Eraldatavad sotsiaaltoetused: Toimetulekutoetus – vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale; Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused – makstakse toimetulekutoetuste vahendite piisavuse korral ja on põhiliselt ette nähtud paljulapselistele peredele, puuetega inimestele, üksielavatele eakatele jt riskigruppidele ; Hooldajatoetus- vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Lasva vallas korraldatud koduhooldusteenus st. avahooldus ja makstakse tasu individuaalhoolduse puhul. Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused – makstakse isiku avalduse alusel tervise ja eluasemega seotud kulude kompenseerimiseks, laste koolitoiduraha, töövihikute ja teiste õppimisega seotud kulude katmiseks ja muudel erakorralistel juhtudel. Samuti antakse toetust sünni ja surma puhul, kooli lõpetamisega seoses ning asendushooldusel olnud lastele elluastumis toetust. Tabel 8 Sotsiaalprobleemid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid pikaajalistest töötutest abivajajate suur hulk Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust abivajajate vähesed toimetulekuoskused ning abivajaja isiku ja pere vähene vastutus oma toimetuleku eest Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Soodustatakse tugi- ja eneseabigruppide teket. Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Tuleb soodustada tugi- ja eneseabigruppide teket ebapiisav informatsiooni avalikustamine sotsiaalteenuste ja –toetuste kohta Sotsiaalteenuste alane info avalikustatakse valla ajalehes, valla kodulehel, eraldi infolehtedes ja voldikutena. Vallakodanikud on teadlikud vallas pakutavatest sotsiaalteenustest ja -toetustest ning oma õigustest ja kohustustest Kääpa Sotsiaalkeskuses ei ole piisavalt ruumi voodihaigetele klientidele Sotsiaalkeskuses on tagatud kohad voodihaigetele klientidele Sotsiaalkeskus pakub üldhooldekodu teenuse kõrval ka ajutise päevahoolduse, turvakodu ja pansionaadi teenust Kääpa Sotsiaalkeskus pakub vähe teenuseid majast ja vallast välja On koostatud Kääpa Sotsiaalkeskuse arengukava ja infovoldik teenuste kohta Kääpa Sotsiaalkeskuses pakutakse mitmekülgset sotsiaalvaldkonna teenust kõigile soovijatele Kääpa Sotsiaalkeskuses elavad eakad on passiivsed, mistõttu paljudel on negatiivne ellusuhtumine ja alanenud toimetulekuvõime Tööle on võetud tegevusjuhendaja, eakad on positiivsema ellu-suhtumisega, aktiivsemad ning toimetulevamad Tegevusjuhendaja pakub igapäevaelu toetamise teenust kodudes elavatele psüühikahäiretega inimestele. Kääpa Sotsiaalkeskuses on lõpetamata energiasäästu programm (katuse ja lae renoveerimine, välisseinte soojustamine, vundamendi soojustamine ja isoleerimine) Kääpa Sotsiaalkeskuse katus ja laed on renoveeritud, välisseinad soojustatud. Vundament isoleeritud ja soojustatud. Tualettruumid ja vesivarustus renoveeritud Sotsiaalkorterite seisukord on halb Sotsiaalkorterid on kohandatud ühise eluruumina kasutamiseks ja vastavad sanitaarnõuetele. Üks korter on kohandatud ratastooliga inimese tarbeks. Valminud on ühetoaliste sotsiaalkorteritega sotsiaalmaja Eakate vajadused ei ole kaetud avahoolduse ja sotsiaalkeskuse võimalustega. Kääpa Sotsiaalkeskuse tegevus on avalik. Käivitunud on eakate peres hooldamise e. perevanadekodu teenus. Traditsioonilise perekonna mudeli väärtustamine Peredele korraldatakse ühisüritusi nii kultuuri, spordi kui ka tervise valdkonnas. Lasva valla perekond on tugev, elu põhiväärtusi hindav Puudulikult väljaarendatud ratastooliga liikumise võimalused Lasva vallamajja, rahvamajadesse ja raamatukogudesse on võimalik pääseda ratastooliga Kõigisse Lasva valla avalikesse hoonetesse ja kohtadesse on tagatud juurdepääs ratastooliga, sotsiaalkeskusesse on paigaldatud lift Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele On võimalik pakkuda tugiisiku ja isikliku abistaja teenust Erivajadustega inimestel on võimalik kasutada kõiki vallas pakutavaid sotsiaalteenuseid Puudub võimalus kriisiolukorda sattunud laste ja perede paigutamiseks Pakutakse varjupaiga teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele Valla asuvas pereabikeskuses osutatakse komplektset teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele Puudub alternatiivne lastehoiu võimalus Pakutakse päevahoiu teenust Kõigil lastel on võimalik vanemate hõivatuse korral viibida turvalises ja arendavas keskkonnas IX INFOTEHNOLOOGIA Internetiühendusega on tänaseks päevaks kaetud enamus Lasva vallas tihedamalt asustatud aladest. On üksikuid piirkondi, kuhu ühendus siiski ei jõua – Otsa, Pindi, Nõnova, Peraküla, kuid tegevus käib jätkuvalt selles suunas, et ka nende piirkondade elanikele saaks loodud võimalus interneti kasutamiseks. Hetkel on internetiühendusega kindlustatud kõik Lasva valla allasutused – raamatukogud, koolid, lasteaiad ja rahvamajad. Kõige halvemas seisus on Lasva Raamatukogu Otsa laenutuspunkt, kus muude tehniliste võimaluste puudumise tõttu tuleb kasutada RDSL ühendust kiirusega 256 kbps. Teistes asutustes jääb internetiühenduse kiirus 1-2Mbps vahemikku. Otsa laenutuspunkt on hetkel ka kõige kehvemini varustatud arvutustehnikaga, mistõttu hetkel seal raamatuid elektrooniliselt ei laenutata. Arvutipark asutustes on viimase viie aasta jooksul peaaegu täielikult välja vahetatud, ent siiski pole me jõudnud välja tasemeni, kus kõikide arvutid oleks enam-vähem võrdsel tasemel. Tabel 9 Probleemid infotehnoloogias ja perspektiivsed lahendused Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid interneti leviala kaardil on veel küllaltki olulistes kohtades valgeid laike Maakondlike projektidega liitumine on võimaldanud interneti leviala suurendamist Areneva WIMAX tehnoloogia kasutuselevõtt on taganud juurdepääsu kõigile klientidele Vallaasutuste arvutipark on vananemas ja nõuab peagi väljavahetamist Arvutipark on osaliselt välja vahetatud On kasutusele võetud arvutite rendisüsteem Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on koos tarbimissüsteemis eraldada teistest tarbijatest Järk- järguliselt on teostatud arvutite toite viimine eraldi tarbimissüsteemidesse Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on eraldatud muust tarbimissüsteemist Puudub süsteemsus ja otstarbekus arvutivõrkude lahendustes Kasutusele võetud arvutiterminalid Kõigile soovijatele pole tagatud interneti kasutuse võimalus kodus Laienenud on interneti püsiühenduse kättesaamise võimalused kodudes Kaardistatud olemasolev olukord ja vajadused Interneti püsiühenduse kasutamise võimalus on tagatud kõigile soovijatele X KESKKONNAHOID JA HEAKORD JÄÄTMEMAJANDUS Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata. Lähim prügila asub Räpol. Olmejäätmete kogumise ja transportimisega tegelevad firmad. Ohtlike jäätmete kogumiseks asub Lasval ohtlike jäätmete kogumise konteiner. Alates aastast 2009, kui suletakse Räpo prügila, hakatakse maakonna jäätmeid ladustama Kagu-Eesti Jäätmekeskuse prügilasse. HEAKORD Heakorrastus on oluline nii meeldiva elukeskkonna tagamiseks, kui üheks eelduseks valla külastatavuse suurendamiseks ja turisminduse arendamiseks. Korraldatavad heakorrakonkursid on innustanud paljusid inimesi korrastama oma kodu ja selle ümbrust. Vallas on mitmeid kauneid kodusid, mis on pälvinud tunnustamist nii maakonna kui ka riigi tasemel. Kahjuks leidub kodusid, mille ümbrused on korratud ja mõne kohta võib öelda isegi räpased. Heakorrastatud suplus- ja suvituskohaks kohandatud Lasva järve kallas on meeldiv ajaviitekoht paljudele inimestele. Lasva küla keskele rajatavast pargist on üle poole korrastatud ja pargipuud istutatud. Pargi serva on suur kiik. Parkmetsa all on väike lõkkeplats koos kõlakojaga ning kaks võrkpalliväljakut ja püstkoda lõkkeasemega. Lasva külas on ohtlike jäätmete vastuvõtu punkt. Toimuvad ohtlike jäätmete kogumise ringid. Suuremates keskustes prügiveo lepingud AS Ragn-Sells. Tabel 10 Heakord Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Kodude, tootmishoonete ja muude avalike kohtade paigad heakorrastamata Lasva vallas on saavutatud oluline paremus heakorrastamise alal Lasva vald on igati heakorrastatud piirkond Veekogud ja nende ümbrused on räämas, võsastunud veekogud on puhtad ja liigirikkad, rajatud ja korras on avalikud supluskohad Veekogud ja nende ümbrused on võsast puhtaks raiutud, puhastatud ja hooldatud Väärtuslike maastike avalikustamise, kasutamise, ja eksponeerimise süsteem puudulik väärtuslike maastike kasutuses ja hoolduses on saavutatud teadlikkuse tõus, tegevuses on rakendatud süsteemset lähenemist. väärtuslike maastike kasutus on reguleeritud, vaated on avatud, matkarajad on korras, võrgustatud teeäärte ja metsade risustatus, prügi mahapanek juhuslikes kohtades. Inimeste teadlikkus suurenenud, avalikesse kohtadesse paigaldatud prügikastid elanike vähene keskkonnateadlikkus Korraldatud on koolitusi, seminare jms inimeste teadlikkuse tõstmiseks Inimeste keskkonnateadlikkus on kasvanud Paljudel majapidamistel puuduvad prügiveo lepingud Elanike teadlikkus jäätmemajandusest on kasvanud Koostatud on jäätmevaldajate register, Inimeste teadlikkus on kasvanud ja prügiveoks on sõlmitud lepingud Lasva valla jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Jäätmemajandus korraldatud, teenuse pakkuja leitud XI TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Teed Tehnilise infrastruktuuri kvaliteet on oluline vallas kvaliteetse elu tagamiseks. Valla territooriumil on riigimaanteid ca 100 km, sellest 30 km mustkattega ja 70 km kruuskattega. Vallasiseseid teid on määratud 99 km, mis on põhiliselt katteta teed ning vajaksid kõik kapitaalremonti. Tabel 11 Teed Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Suure kasutatavusega Lasva Kuustemäe ja Kääpa koolitee ei kannata transpordikoormust välja ja on tolmutekitaja külarahvale Teed on tolmuvabad, Kääpa koolimaja ja Lasva – Kuustemäe teed on viidud mustkatte alla Enam kasutatavad valla teed on viidud mustkatte alla. Vallateed on viletsas olukorras Vallateede äärde on tehtud kraavid, võsad on raiutud, käib teede pindamine Vallateede korrashoiuks on välja töötatud süsteemne tegevuskava ja teed on korras Kõvakattega teed on auklikud Tsolgo korruselamuteni ja Kapa tee asfalt on parandatud Juurde on rajatud kõvakattega teid Vallal puudub oma karjäär teetäite võtmiseks Vallas on avatud karjäär täitematerjali võtmiseks Metsa väljaveod lõhuvad valla teid On välja töötatud süsteem , tagamaks teede korrashoiu ja metsa väljaveojärgse remondi Suure liiklustihedusega maanteed, mis läbivad külasid on ohtlikud Maanteede külasid läbivatele lõikudele on üles pandud kiiruspiirangut tähistavad märgid Puudub kergliikluse infrastruktuur (kõnni ja jalgrattateed) koos valgustusega Üldplaneeringuga on planeeritud kergliiklus-infrastruktuur. Maantee-ametile on esitatud ettepanekud tööde teostamiseks Kergliikluse infrastruktuur välja ehitatud Veemajandus: Kokku on Lasva valla territooriumil 27 puurkaevu. Neist veekasutusloaga puurkaeve, kus tarbimine on üle 5m3 ööpäevas on 8. Väikeelamutes ja väiketaludes kasutatakse valdavalt salvkaeve. Lasva vallas kasutatakse Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Lasva vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt Eesti Vee käitleja peab tagama nõuetele vastava vee kvaliteedi ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Tabel 12 Veemajandus Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Põhjavees kõrge raua- ja väävlivesiniku sisaldus. Joogivee kõrge rauasisaldus on peamiseks elanikke häirivaks teguriks põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti sadestumist torustikesse Paigaldatud veepuhastusseadmed olulistesse puurkaevudesse veekvaliteedi tagamiseks Kõik puurkaevud, kus vesi ei vasta kõigile veekvaliteedi normidele, on varustatud veepuhastusseadmetega ja tagatud on nende häireteta töö Olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid normaalse süsteemi toimimiseks rekonstrueeritud Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid on lõplikult rekonstrueeritud Puhastamata või ebapiisavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab üldistele normidele Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab kõikidele normidele Inimeste keskkonnateadlikkus on puudulik Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi Erinevatest põhjustest tingituna puudub paljudel elanikel kvaliteetne joogivesi ja tarbevesi Lasva vald osaleb Võru maakonna hajaasustuse veeprogrammis. Elanikele on tagatud joogivee kättesaadavus Elanikele on tagatud kvaliteetse joogivee kättesaadavus SIDE Eesti Telefonil puudub konkreetne ajaline plaan Lasva vallas asuvate ( Otsa, Kääpa, Tsolgo ja Lasva ATJ tehniliste lahendite väljatöötamiseks. Olemasolevat telefonsidet võib hinnata rahuldavaks. Tabel 13 side Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Osadel sidepakkujatel, (näiteks TELE2-el ei ole Lasva valda täielikult katvat leviala) Vald on kaetud täies mahus mobiilsidevõrguga Kohalikud kaabelvõrgul sidekeskused on kaasajastatud Interneti levik valla territooriumil ei kata kõigi vajadusi Täiendavate süsteemide ehitusega on kaetud kõigi vajadused Tagatud on kvaliteetse ja kiire internetiside levik ELEKTER Praegust elektrienergiaga varustamist võib lugeda rahuldavaks. Valla territooriumil on mõned talud, kus puudub elekter Tabel 14 Elekter Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Osal tarbijatel pinge madal või ei ole tagatud soovitud pinge Koostöös Eesti Energiaga välja selgitatud elektrikvaliteedi puuduse all kannatavad tarbijad Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas Vallas asuvad elektrita majapidamised Elekter on tagatud igasse majapidamisse Trasside all kasvavad puud, mis ilmastikuolude tõttu tekitavad elektrikatkestusi Trasside alused on puudest puhastatud XII ETTEVÕTTLUS JA INFRASTRUKTUUR Suhteliselt linnalähedane piirkond on soodustanud ettevõtluse arengut Lasva vallas. Rakendust on leidnud enamus tootmishooneid. Samuti areneb tõusvas joones elamuehitus. Tabel 15 Suuremad tööandjad Lasva vallas AS Kapa Puit puidu töötlemine, mööbli valmistamine Lasva Liimpuidu AS puidu töötlemine, mööblidetailide valmistamine OÜ Taivi puidu töötlemine AS Jumek mööbli valmistamine OÜ Kuustemäe loomakasvatus, piimatootmine OÜ Stellarpuu palkhoonete ehitamine PW Detail OÜ pehmemööbli tootmine Jaaniraotu talu palkmajade ehitus Tabel 16 Tegutsevad kauplused Lasva vallas Lasval 2 Kääpal 1 Paidra 1 Tsolgos 1 Sookülas 1 Muud ettevõtted Eesti Post, Lasva Perearstikeskus, apteek. Vallaasutused ( Kääpa ja Pikakannu kool, Lasva lasteaed, Kääpa-, Tsolgo- ja Lasva Rahvaraamatukogu, Kääpa Sotsiaalkeskus, Lasva Rahvamaja) Põllumajandus Arvesse võttes Lasva valla reljeefi on piirkonniti sobivad põllumajanduse tegevusvaldkonnad erinevad. Looduslike tingimuste poolest on meil võimalik tegelda taimekasvatuse (teravili, raps, kartul, kultuurheinamaa), veise-, sea- ja lambakasvatusega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, seene-, kala- jne kasvatuse) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste töötlemisele. Tabel 17 Probleemid põllumajanduses Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Omavalitsuse, ettevõtjate ja MTÜ- de vaheline koostöö on nõrk Töösse on rakendunud süsteem koostöö tegemise osas Toimib süsteemne koostöö Kvaliteetse tööjõu puudus ja tööjõupuudus üldse Käivitunud on töötute taas tööletoomise koolitused, ümber ja täiendõppesüsteem Hoogustunud elamuehitus on toonud valda rahvast juurde ja süsteemselt töötab ümber- ja täiendkoolituse süsteem Puudulik ettevõtjate tunnustamine Välja on töötatud ettevõtjate tunnustamise süsteem Ettevõtjate tunnustamise süsteem on toimimas ja koostöö valla ja ettevõtjate vahel olemas Puudulik infosüsteem ettevõtlusest valla koduleheküljel Internetis olemas info kõigi Lasva vallas tegutsevate ettevõtet, nende tegevusvaldkondade ja vabade töökohtade kohta Koostöös ettevõtjatega toimib süsteemne info avaldamine koduleheküljel Põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine Toimub alternatiivse maaettevõtluse ning (mahe) põllumajandusliku tootmise ja töötlemise toetamine ( koolitused, info rahastamisvõimalustest) Põllumajandus on tugev majandusharu Valla poolt ei ole rakendatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteemi Välja on töötatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteem Juurde on tekkinud uusi ettevõtteid Puuduvad naistele sobivad töökohad Ettevõtluses laiendatud naistele sobivate töökohtade arvu. Vallas on naistööjõu kasutamisele spetsialiseerunud ettevõtteid Turism Omavalitsuse tegevus vallaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad ettevõtluses kõige enam turismi. Samas on turism üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas. Turismi seisukohalt omavad olulist tähtsust alljärgnevad Lasva valla paigad: Kaunis Tsolgo järvestik Karsna järve ääres püüab pilku 13,5 m kõrgune meie valla hiidkadakas, millel ümbermõõtu 1,3 meetrit. Lindude rände ajal on Lauga järvel sageli suuremal hulgal luiki nähtud. Lasva, Tsolgo ja Kütioru matkarajad Võru-Räpna ja Tsolgo-Paidra maantee ristumiskohast mõnesaja meetri kaugusel asub meie kauneim metsajärv -Paidra järv Tõutsimäe Külatähetorn ( torni kõrgus 18 m) ja päikesekell Haanja kõrgustik Noodasküla kandis Kütiorg ja Noodasjärv. Mööda oru põhja voolab Iskna jõgi, mis ühendab sealseid väikseid paisjärvi, andes jõudu ka seal asuvatele veskitele. Kuigi praegu kasutatakse mugavamat ja kallimat energiaallikat – elektrit, ootab sealne jõgi oma energiaga taas oma aega. Kütioru Avatud Ateljee ja sealses piirkonnas asetsev Maakunstipark, kuhu alates 1999. aastast on rajatud maakunsti rada koos kunstiteoste vabaõhu kollektsiooniga, mida pidevalt täiendavad nii Eesti kui välismaa kunstnikud. Tammetsõõri ohvrikivi ja seitsme 180–300-aasta vanuse tammega ning Ilmamäe ohvriallikaga. Tabel 18 Turismiga seonduvad probleemid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Puuduvad tegutsevad turismitalud On alustatud turismitalude võrgustiku loomist Lasva valda Töötavad tegutsevad turismitalud, toimib võrgustik Puuduvad majutus- ja toitlustuskohad On loodud elementaarsed majutus ja toitlustuskohad valda Toimivad turismitalude, majutus ja toitlustusettevõtjate võrgustik Puudulik turismiinfo esitlus (puuduvad infovoldikud, I-punkt. Koostöös maavalitsuse, OVL ja turismiettevõtjatega on paranenud Lasva kohta käiva turismiinfo kättesaadavust Eestis ja väljaspool Eestit. I-punk Lasva külas on väljaehitatud Turismiteema valdkond välja arendamata Mitmekesistatud turismiatraktsioone – korraldada erinevaid ( nt atraktiivseid ja ajaloolisi üritusi ) Ettevõtjate poolt on laiendatud turismi propageerivaid valdkondi Külalistele orienteeritud ürituste vähesus On soodustada aktiivsete puhkusevõimaluste ja rahvusvaheliselt kandvate kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Toimivad aktiivsed puhkusevõimalused ja rahvusvaheliselt kandvad kultuuri- ja spordisündmused Puuduvad võimalused turismihooaja pikendamiseks On leitud võimalusi turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms Võimalused turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms on vallas toimimas Muinsuskaitse Kogu muinsuskaitselise tegevuse üldine eesmärk on säilitada ja parandada Lasva valla ajalooliselt tähtsaid paiku. See on oluline nüanss, et Lasva vald oleks veelgi ligitõmbavam turismiobjekt, puhkekeskus ja samal ajal ka meeldiv elukeskkond. Tabel 19 Muinsuskaitse Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Rahva teadlikkuse puudumine muinsuskaitsealasest tegevusest Tõhustunud on muinsuskaitseliste protsesside süsteemipärane juhtimine ja korraldamine Vana ja tähtsusetu minetamine, nn euroga kaasaminemine On muutunud elanikkonna ja äriringkondade suhtumist vanade hoonete jms hooldamisse ja remonti Lasva valla muinsuskaitselist või ajaloolist väärtust omavad objektid on jäänud tähelepanuta ja hoolduseta Lasva valla muinsuskaitseobjektide restaureerimiseks otsitakse abi rahvusvahelistest programmidest (märksõnadeks on ressursisäästlik, keskkonnasõbralik, regionaalpoliitiline) XIII KORRAKAITSE Loodud on õigus ja -korrakaitse komisjon. Lasva valda teenindavale konstaablile on antud kasutada ametiruum Lasva Rahvamaja majja. Tegevust on alustanud Kaitseliit. XIV LASVA VALLA TEGEVUSKAVA 2006-2016: Tegevuskava hõlmab aastaid 2006 – 2016. Tegevused on rühmitatud valdkondade kaupa. Iga tegevuse järel on tabelis selle teostamise aasta juurde märgitud vajatav investeeringutesumma tuhandetes kroonides. Ristikesega (x) on märgitud summad, mis jäävad alla 100 000 krooni, summad, mis pole täpselt määratletud ja mitterahaline tegevus. Rahastamisallikate osas on riigieelarve nimetuse alla koondatud mitmesugused võimalikud investeeringutoetused. Vallaeelarve alla on arvestatud ka võimalikud laenud. Tabel 20 Planeerimine Jrk. nr tegevus 2006 2007 2008+ Allikas 1 Valla üldplaneeringu koostamine, KMH 35 140 x Vallaeelarve 2 Valla arengukava ja sektorarengukavade koostamine x x x Vallaeelarve 3 Valla detailplaneeringute koostamine x x x Vallaeelarve erasektor Tabel 21 Kultuur, sport, vabaaeg Jrk. nr tegevus 2006 2007 2008+ Allikas 1 Lasva rahvamaja renoveerimine (saal, elektrisüsteem, lavatehnika) 200 200 x Vallaeelarve 2 Lasva Käsitööseltsi ja Tervisespordiseltsi maja ühendamine Lasva rahvamaja küttesüsteemi x x x Vallaeelarve, Fondid, Lasva Käsitööselts 3 Lasva Vabaõhuväljaku rekonstrueerimine x x Vallaeelarve 4 Lasva keskasula turismi-ja puhkekeskuseks kujundamine Infopunkti väljaehitamine (ranna laiendamine, parkla ehitus jm.) 1500 x Vallaeelarve riigieelarve 5 Lasva valla infovoldiku väljaandmine x 20 x Vallaeelarve LEADER programmm 6 Valla ajaloolise materjali kogumine raamatukogudes, ja koolides x x x Vallaeelarve 7 Kõlakoja ja lauluväljaku renoveerimine ja Parkmetsa kujundamine Kääpal x x x Vallaeelarve, riigieelarve 8 Kääpa staadioni väljaehitamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 9 Tsolgo koolimaja katuse vahetus 350 teostatud x Vallaeelarve, riigieelarve(MTÜ) 10 Tsolgo koolimaja ja rahvamaja ümbruse haljastuse korrastamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve (MTÜ) 11 Tsolgo Rahvamaja renoveerimine 550 x Vallaeelarve, riigieelarve (MTÜ) 12 Tsolgo koolimaja ahjude remont 11 teostatud x x Vallaeelarve 13 Tsolgo koolimaja energiasäästlikkuse tõstmine ( seinte soojustamine, akende vahetamine, vundamendi remont) x x Vallaeelarve, Fondid ( MTÜ) 14 Kääpa külas kultuuriga tegelemiseks vajalike ruumide leidmine, Kääpa vana koolimaja renoveerimine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 15 Kääpa laululava remont 45 teostatud M- klubi, vallaeelarve 16 Turismiobjektide varustamine infotahvlitega x x x Vallaeelarve, Riigieelarve LEADER programm 17 Kütioru Tsõõriplatsi taastamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 18 Otsa raamatukogu laiendamine, inventari uuendamine x x Vallaeelarve, riigieelarve 19 Mängu ja spordiväljakute korrastamine ja väljaehitamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 20 Pindi Kiriku remont ja arendus. Kalmistu korrashoid 500 500 500 Riigieelarve, koguduse eelarve, vallaeelarve 21 Sooküla külakeskuse väljaehitamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 22 Jalgrattatee Võru- Kääpa- Lasva -Otsa (18 km) x x x Riigieelarve 23 Noortekeskuste rajamine ja sisustamine (Lasva Otsa Kääpa) x x x Vallaeelarve, riigieelarve 24 Kohaliku algatuse ja mittetulundussektori toetamine Külavanemate institutsiooni tugevdamine ( külavanemate ümarlaud) x x x Vallaeelarve 25 Valla ajalehe ”Lasva sõnumid” arendamine ja välja andmine 12X aastas x x x Vallaeelarve 26 Noorsootöö arengukava koostamine x x x Vallaeelarve 27 Harrastusvõimaluste laiendamine ning kaasajastamine x x x Vallaeelarve 28 Matka-, spordi- ja suusaradade korrastamine ja rajamine, spordiplatside rajamine x x x Vallaeelarve riigieelarve 29 Lastele ja noortele ning teistele huvigruppidele aktiivse puhkuse võimaluste loomine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 30 Kohaliku identiteedi hoidmisele ja kujundamisele suunatud tegevuste toetamine ja laiendamine x x x Vallaeelarve, fondid 31 Rahva- ja tervisespordi osakaalu suurendamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 32 Valla avalike supluskohtade väljaarendamine x x x Vallaeelarve, MTÜ-d Tabel 22 Sotsiaalhoolekanne Jrk. nr tegevus 2006 2007 2008+ Allikas 1 Sotsiaalkeskuse ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine x 65 x Vallaeelarve 2 Sotsiaalkorterite remont x x x Vallaeelarve, 3 Kaldteede ehitus rahvamajadele ja raamatukogudele x x Vallaeelarve 4 Kääpa Sotsiaalkeskuse katuse vahetus, lae soojustamine, vihmaveesüsteemi paigaldus x 400 x Vallaeelarve ainult läbi projektitoetuse riigieelarve 5 Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinte soojustamine x x 600 Vallaeelarve riigieelarve 6 Preventiivne töö perekonna toimetuleku tagamiseks x x x Vallaeelarve, Riigieelarve 7 Töötute ümberõpe, koolitused, seminarid x x x Vallaeelarve, Riigieelarve 8 Sotsiaalkeskuses osutatavate teenuste liikide laiendamine 350 x x Vallaeelarve, X 9 Valda hõlmava avahoolduse võrgustiku laiendamine x x x Vallaeelarve, X 10 Pikaajaliste t öötute operatiivne rakendamine hädaabitöödel, valla heakorrastamisel ja avahoolduses x x x Vallaeelarve, 11 Kolmanda sektori kaasamine hoolekandes ja terviseprojektide läbiviimine x x Vallaeelarve, Riigieelarve 12 Nõnova Pereabikeskuse/Perelastekodu välja ehitamine x x Vallaeelarve, Riigieelarve, MTÜ 13 Osalemine ennetavates projektides x x x Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid 14 Kääpa Sotsiaalkeskuse I korruse põrandate vahetus x Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid 15 Sotsiaalkeskuse vundamendi isolatsioonitööd x x Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid 16 Sotsiaalkeskusesse trepitõstuki muretsemine x Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid 17 Sotsiaalkeskusesse tegevusjuhendaja töölerakendamine x Vallaeelarve 18 Sotsiaalkeskuse majandamise üleandmine kolmandale sektorile x Valleelarve, Fondid, MTÜ Tabel 23 Kommunaalmajandus Jrk. nr tegevus 2006 2007 2008+ Allikas 1 Riigi maade munitsipaalmaadeks taotlemine. Eramute ehituseks vajalike detailplaneeringute tellimine, kruntidele kommunikatsioonide väljaehitamine, x x Vallaeelarve, riigieelarve, omanikud 2 Lasva valla jäätmekava ja jäätmeregistri koostamine x x Vallaeelarve 3 Olmeprügi kogumise korrastamine x x x Vallaeelarve 4 Tarbijateadlikkuse tõstmine( infopäevad voldikud) x x x Vallaeelarve, riigieelarve 5 Külade haljastuse korrastamine ja heakorra arendamine ( heakorra programm) x x x Vallaeelarve erakapital 6 Alternatiivenergia kasutuselevõtmine vallas x x x riigieelarve erakapital 7 Võhandu jõe valgala veemajandusprojektides osalemine x x x Ühtekuuluvusfond vallaeelarve, riigieelarve 8 Jäätmemajandusalane koostöö, olme ja ohtlike jäätmete regulaarne kogumine ning heakorrapäevade korraldamine X x x Vallaeelarve, 9 Uute ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamine ÜVK Elluviimine X X 51825 Fondid, vallaeelarve, riigieelarve 10 Teede ja tänavate ehitus ning rekonstrueerimine 500 1400 x Vallaeelarve, Riigieelarve 11 Tänavavalgustusvõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine x x x Vallaeelarve, 12 Teehoiukava koostamine ja rakendamine, teede ja tänavate ning teerajatiste inventariseerimine, munitsipaliseerimine ja kinnistusse kandmine x x x Vallaeelarve Tabel 24 Infotehnoloogia Jrk. nr tegevus 2006 2007 2008+ Allikas 1 Kodulehekülje arendamine x x x Vallaeelarve 2 Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine: informatsiooni koondamine ja avalikustamine x x x Vallaeelarve, 3 Kõigile soovijatele koduse internetipüsiühenduse võimaluste leidmine Olemasoleva olukorra kaardistamine x x x Omanikud, fondid, vallaeelarve 4 Infotehnoloogiliste õppe- ja töövahendite soetamine x x x Vallaeelarve 5 Avalike internetipunktide arendamine x x x Vallaeelarve Tabel 25 Ettevõtlus ja turism Jrk. nr tegevus 2006 2007 2008+ Allikas 1 Puhkealade väljaehitamine ja arendamine x x x Vallaeelarve 2 Turismi arengustrateegia koostamine x x x Vallaeelarve, Fondid 3 Investeerimisvõimaluste reklaamimine x x x Vallaeelarve 4 Elukondlikku teenindust pakkuva ettevõtluse soodustamine x x x Vallaeelarve 5 Soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja tutvustamine x x x Vallaeelarve 6 Valla puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine koostöös naaberomavalitsustega x x x Vallaeelarve 7 Valla vaatamisväärsuste korrastamine, puhkevõimaluste tutvustamine ja reklaamimine x x x Vallaeelarve 8. Pindi kiriku, kirikupargi ning kalmistu turismiobjektidena korrastamine ning tutvustamine x x x Koguduse eelarve, Vallaeelarve Tabel 26 Haridus Jrk. nr tegevus 2006 2007 2008+ Allikas 1 Lasva lasteaia projekteerimine 500 1200 x Vallaeelarve 2 Lasva lasteaia ehitamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 3 Kääpa koolimaja III korruse väljaehitamine 1500 teostatud Vallaeelarve 4 Kooli ja kogukonna koostöö suurendamine x x x Vallaeelarve 5 Haridusalastes vahetusprojektides osalemine x x x Vallaeelarve fondid 6 Õpivõimaluste laiendamine ning tugisüsteemide arendamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 7 Kääpa kooli aula väljaehitamine 300 vallaeelarve 8 Kääpa kooli renoveeritud aula sisustamine x x Vallaeelarve, riigieelarve 9 Koostöö arendamine valla ettevõtjate ja haridusasutuste vahel x x x Vallaeelarve erakapital 10. Pikakannu kooli kohandamine uutele vajadustele x x x Vallaeelarve, riigieelarve Tabel 27 Vallajuhtimine Jrk. nr tegevus 2006 2007 2008+ Allikas 1 Volikogu liikmete, ametnike ja spetsialistide täiendkoolitus x x x Vallaeelarve 2 Piiriülestes koostööprojektide osalemine x x x Vallaeelarve 3 Valla teabevahendite ja sümboolika arendamine x x x Vallaeelarve 4 Valla autasude väljaandmise korra arendamine x x x Vallaeelarve 5 Vallamaja remont, inventari uuendamine, uue vallamaja projekteerimine ja ehitamine x x x Vallaeelarve, fondid