Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded krediidiasutuse ja krediidiasutuse filiaali (edaspidi krediidiasutus) ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisule ja vormile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele individuaalsel (edaspidi soolo) baasil ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 tähenduses konsolideeritud baasil.

(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded

1) «Krediidiasutuse bilanss» koodiga 21 (lisa 5);

2) «Krediidiasutuse kasumiaruanne» koodiga 22 (lisa 7).

(2) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama järgmised aruanded

1) «Krediidiasutuse konsolideeritud bilanss» koodiga 321 (lisa 6);

2) «Krediidiasutuse konsolideeritud kasumiaruanne» koodiga 333 (lisa 8).

(1) Soolo ja konsolideeritud bilansi (edaspidi bilanss) ning soolo ja konsolideeritud kasumiaruande (edaspidi kasumiaruanne) koostamisel kajastatakse ja mõõdetakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses nr 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IAS/IFRS) alusel.

(2) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisadest 1 «Bilansi skeem», 2 «Kasumiaruande skeem», 3 «Bilansi kirjete selgitused» ja 4 «Kasumiaruande kirjete selgitused».

(3) Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus ja esitatakse tuhandetes täisühikutes. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursiga.

(4) Bilansi näitajad esitatakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kasumiaruande näitajad kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest.

(5) Bilansis näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intressid samal kirjel finantsinstrumentidega, millega nad on seotud.

(6) Finantsinstrumendid, mida mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses ja mis on väärtuse languse tõttu alla hinnatud, näidatakse bilansis neto-põhimõttel.

(7) Kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinstrumentidega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ja välja kuulutatud dividendid intressitulude ja -kulude ning dividenditulu vastavatel alamkirjetel.

(1) Residendid on

1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;

2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;

3) Eesti Vabariigi seaduste alusel loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;

4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;

5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;

6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;

7) Eestis elavad Eesti kodanikud;

8) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;

9) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;

10) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7 kuni 9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;

11) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed;

12) välisriigis viibivad punktides 7, 8 või 9 nimetatud isikud, kes on laevameeskonna liikmed või hooaja- ja piiriülesed töötajad, sõltumata nende välisriigis viibimise kestvusest;

13) kokkuleppelised majandusüksused, mis esindavad Eesti territooriumil asuvat kinnisvara (maa koos tema oluliste osadega).

(2) Mitteresidendid on kõik lõikes 1 nimetamata isikud.

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud aruanne esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ja punktis 2 nimetatud aruanne kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud aruanded esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(3) Kui aruande esitamise tähtaeg on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viie päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsustuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsustusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 9 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 10 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», vastutava töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

(1) Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel

1) volitatud töötaja nime;

2) volitatud töötaja sõrmejälje;

3) aruandekohustuslase nime;

4) aruande esitamise aja;

5) aruande koodi.

Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrus nr 13 «Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused» (RTL 2003, 126, 2056; 2005, 7, 51).

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. jaanuaril 2008. a või hiljem.

President Andres LIPSTOK

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 26.06.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-04357.Eesti Panga presidendi22. juuni 2007. a määruse nr 8„Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupibilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine”lisa 1Bilansi skeem

A. AKTIVA (VARAD) MITTE-RESIDENDID* RESIDENDID* KOKKU 1. Raha ja nõuded keskpankadele 1.A sh sularaha (ainult soolo aruandes) 2. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2.1 Tuletisinstrumendid 2.2 Omakapitaliinstrumendid 2.3 Võlainstrumendid 2.4 Laenud 3. Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3.1 Omakapitaliinstrumendid 3.2 Võlainstrumendid 3.3 Laenud 4. Müügivalmis finantsvarad 4.1 Omakapitaliinstrumendid 4.2 Võlainstrumendid 4.3 Laenud 5. Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5.1 Võlainstrumendid 5.2 Laenud 5.2 A sh allahindlus (-) 5.2 B sh intress 6. Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6.1 Võlainstrumendid 6.2 Laenud 7. Finantsinvesteeringud sidus- ja tütarettevõtjates (ainult soolo aruandes) 8. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus 8.1 Õiglase väärtuse riskimaandusinstrumendid 8.2 Rahavoogude riskimaandusinstrumendid 8.3 Välisinvesteeringute riskimaandusinstrumendid 8.4 Intressimäära riskipositsiooni õiglase väärtuse riskimaandusinstrumendid 8.5 Intressimäära riskipositsiooni rahavoogude riskimaandusinstrumendid 9. Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutus portfelli intressiriski maandamisel 10. Materiaalsed varad 10.1 Materiaalne põhivara 10.2 Kinnisvarainvesteeringud 11. Immateriaalsed varad 11.1 Firmaväärtus (ainult konsolideeritud aruandes) 11.2 Muu immateriaalne vara (ainult konsolideeritud aruandes) 12. Kapitaliosaluse meetodil kajastatavad investeeringud (k.a firmaväärtus) (ainult konsolideeritud aruandes) 13. Maksude ettemaksed 13.1 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 13.2 Edasilükkunud maksude ettemaksed ja tagasinõuded 14. Muud varad 15. Müügiootel varad 15.A sh võla- ja omakapitaliinstrumendid (ainult soolo aruandes) 16. AKTIVA (VARAD) KOKKU

B. KOHUSTUSED MITTE-RESIDENDID* RESIDENDID* KOKKU 1. Keskpankade hoiused 2. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 2.1 Tuletisinstrumendid 2.2 Lühikesed positsioonid 2.3 Krediidiasutuste hoiused 2.4 Muud hoiused 2.5 Võlainstrumendid 2.6 Muud kauplemiseks hoitavad finantskohutused 3. Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3.1 Krediidiasutuste hoiused 3.2 Muud hoiused 3.3 Võlainstrumendid 3.4 Allutatud kohustused 3.5 Muud õiglases väärtuses kajastatavad finantskohustused 4. Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 4.1 Krediidiasutuste hoiused 4.2 Muud hoiused 4.3 Võlainstrumendid 4.4 Allutatud kohustused 4.5 Muud amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 5. Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 6. Tuletisinstrumendid- riskimaandamise arvestus 6.1 Õiglase väärtuse riskimaandusinstrumendid 6.2 Rahavoogude riskimaandusinstrumendid 6.3 Välisinvesteeringute riskimaandusinstrumendid 6.4 Intressimäära riskipositsiooni õiglase väärtuse riskimaandusinstrumendid 6.5 Intressimäära riskipositsiooni rahavoogude riskimaandusinstrumendid 7. Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutus portfelli intressiriski maandamisel 8. Eraldised 8.1 Restruktureerimise eraldis 8.2 Kohtuvaidluste eraldis 8.3 Pensionieraldis 8.4 Laenukohustuste ja finantsgarantiide eraldis 8.5 Kahjulike lepingute eraldis 8.6 Muud eraldised 9. Maksud 9.1 Maksuvõlad 9.2 Edasilükkunud maksukohustused 10. Muud kohustused 11. Nõudmisel tagasiostetavad omakapitaliinstrumendid 12. Müügiootel kohustused 13. KOHUSTUSED KOKKU

C. OMAKAPITAL MITTE-RESIDENDID* RESIDENDID* KOKKU 1. Aktsiakapital** 1.1 Sissemakstud aktsiakapital 1.2 Sissemaksmata aktsiakapital 2. Ülekurss 3. Muud omakapitali instrumendid 3.1 Liitfinantsinstrumendi omakapitali komponent 3.2 Muud kapitaliinstrumendid 4. Kohustuslik reservkapital 5. Ümberhindluse reservid 5.1 Materiaalse vara ümberhindluse reserv 5.2 Immateriaalse vara ümberhindluse reserv 5.3 Välisinvesteeringute riskimaandusinstrumentide reserv 5.4 Valuutakursi vahede reserv (ainult konsolideeritud aruandes) 5.5 Rahavoogude riskimaandusinstrumentide reserv 5.6 Müügivalmis finantsvarade ümberhindluse reserv 5.7 Müügiootel varade ümberhindluse reserv 5.8 Muud ümberhindluse reservid 6. Eelmiste perioodide jaotamata kasum ja muud reservid 6.A sh eelmiste perioodide jaotamata kasum 7. Oma aktsiad (-) 8. Aruandeaasta kasum/kahjum (+/-) 9. Vahedividendid (-) 10. Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) 10.1 Ümberhindluse reservid (ainult konsolideeritud aruandes) 10.2 Muu (ainult konsolideeritud aruandes) 11. OMAKAPITAL KOKKU 12. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU

* Veergu kasutatakse ainult aruandes, mis koostatakse soolo baasil.** Krediidiasutuse filiaali bilansi vormis asendatakse omakapitali kirje "Aktsiakapital" kirjega "Peakontor" ning alamkirjeid "Sissemakstud aktsiakapital" ja "Sissemaksmata aktsiakapital" ei kasutata.Eesti Panga presidendi22. juuni 2007. a määruse nr 8„Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupibilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine”lisa 2Kasumiaruande skeem

KIRJE NIMETUS MITTE-RESIDENDID* RESIDENDID* KOKKU JÄTKUVAD TEGEVUSED 1. Finants- ja tegevustulud ning -kulud 1.1 Intressitulu 1.1.1 Rahalt ja nõuetelt keskpankadele 1.1.2 Kauplemiseks hoitavatelt finantsvaradelt 1.1.3 Finantsvaradelt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 1.1.4 Müügivalmis finantsvaradelt 1.1.5 Laenudelt (k.a kapitalirent) 1.1.6 Lunastustähtajani hoitavatelt finantsinvesteeringutelt 1.1.7 Intressiriski maandamiseks hoitavatelt tuletisinstrumentidelt 1.1.8 Muudelt varadelt 1.2 Intressikulu (-) 1.2.1 Keskpankade hoiustelt 1.2.2 Kauplemiseks hoitavatelt finantskohustustelt 1.2.3 Finantskohustustelt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 1.2.4 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavatelt finantskohustustelt 1.2.5 Intressiriski maandamiseks hoitavatelt tuletisinstrumentidelt 1.2.6 Muudelt kohustustelt 1.3 Kulud nõudmisel tagasiostetavatelt omakapitaliinstrumentidelt (-) 1.4 Dividenditulu 1.4.1 Kauplemiseks hoitavatelt finantsvaradelt 1.4.2 Finantsvaradelt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 1.4.3 Müügivalmis finantsvaradelt 1.4.4 Finantsinvesteeringutelt sidus- ja tütarettevõtjates (ainult soolo aruandes) 1.5 Teenustasutulu 1.6 Teenustasukulu (-) 1.7 Realiseeritud kasum/kahjum finantsvaradelt ja -kohustustelt, mida ei kajastata õiglases väärtuses, neto (+/-) 1.7.1 Müügivalmis finantsvaradelt 1.7.2 Laenudelt (k.a kapitalirent) 1.7.3 Lunastustähtajani hoitavatelt finantsinvesteeringutelt 1.7.4 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavatelt finantskohustustelt 1.7.5 Muudelt finantsvaradelt ja -kohustustelt 1.8 Kasum/kahjum kauplemiseks hoitavatelt finantsvaradelt ja -kohustustelt, neto (+/-) 1.8.1 Omakapitali instrumentidelt ja nendega seotud tuletisinstrumentidelt 1.8.2 Intressimäära instrumentidelt ja nendega seotud tuletisinstrumentidelt 1.8.3 Valuutakursi muutustelt ja välisvaluutaga seotud tuletisinstrumentidelt 1.8.4 Krediidiriski instrumentidelt ja nendega seotud tuletisinstrumentidelt 1.8.5 Kaupadelt ja nendega seotud tuletisinstrumentidelt 1.8.6 Muudelt finantsvaradelt ja -kohustustelt, k.a hübriidtuletisinstrumendid 1.9 Kasum/kahjum finantsvaradelt ja -kohustustelt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, neto (+/-) 1.9.1 Omakapitaliinstrumentidelt (ainult soolo aruandes) 1.9.2 Võlainstrumentidelt (ainult soolo aruandes) 1.9.3 Laenudelt (ainult soolo aruandes) 1.9.4 Muudelt finantsvaradelt ja -kohustustelt (ainult soolo aruandes) 1.10 Kasum/kahjum tuletisinstrumentidelt-riskimaandamise arvestus, neto (+/-) 1.11 Kasum/kahjum valuutakursside muutustelt, neto (+/-) 1.12 Kasum/kahjum varalt, mida ei hoita müügiks, neto (+/-) 1.13 Muu tegevustulu 1.14 Muu tegevuskulu (-) 2. Halduskulud (-) 2.1 Palgakulu 2.2 Üld- ja halduskulud 3. Põhivara kulum (-) 3.1 Materiaalne põhivara 3.2 Kinnisvarainvesteeringud 3.3 Immateriaalne põhivara (v.a firmaväärtus) 4. Eraldised (+/-) 5. Vara väärtuse langus (+/-) 5.1 Finantsvarade, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, väärtuse langus 5.1 A sh finantsvarade väärtuse languse korrigeerimine (+) 5.1.1 Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (noteerimata omakapitaliinstrumendid) 5.1.2 Müügivalmis finantsvarad 5.1.3 Laenud (k.a kapitalirent) 5.1.4 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 5.2 Muude varade väärtuse langus 5.2.1 Materiaalne põhivara 5.2.2 Kinnisvarainvesteeringud 5.2.3 Firmaväärtus (ainult konsolideeritud aruandes) 5.2.4 Immateriaalne põhivara 5.2.5 Kapitaliosaluse meetodil kajastatavad investeeringud (ainult konsolideeritud aruandes) 5.2.6 Muu vara 6. Negatiivne firmaväärtus (ainult konsolideeritud aruandes) 7. Kapitaliosaluse meetodil kajastatavate investeeringute kasumi/kahjumi osa (+/-) (ainult konsolideeritud aruandes) 8. Kasum/kahjum müügiootel varadelt (v.a lõpetatavad tegevused) (+/-) 9. JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSU (+/-) 10. Jätkuvate tegevuste tulumaksukulu (-) 11. JÄTKUVATE TEGEVUSTE PUHASKASUM/KAHJUM (+/-) 12. Lõpetatud tegevuste puhaskasum/kahjum (+/-) 13. JÄTKUVATE JA LÕPETATUD TEGEVUSTE PUHASKASUM/KAHJUM (+/-) 14. Vähemusosaluse kasumi/kahjumi osa (+/-) (ainult konsolideeritud aruandes) 15. EMAETTEVÕTTE KASUM/KAHJUM KOKKU (+/-) (ainult konsolideeritud aruandes)

* Veergu kasutatakse ainult aruandes, mis koostatakse soolo baasil.Eesti Panga presidendi22. juuni 2007. a määruse nr 8„Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupibilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine”lisa 3Bilansi kirjete selgitusedKäesoleva määruse lisades 5 ja 6 sätestatud aruannete koostamisel esitatakse varad, kohustused ja omakapital lähtudes alljärgnevas tabelis toodud kirjete selgitustest.A. AKTIVA (VARAD)

KIRJE NIMETUS KIRJE SISU 1. Raha ja nõuded keskpankadele Siin näidatakse raha ja raha ekvivalendid, sh sularaha kassas, sularahatšekid jms sularahaga sarnased vahendid (esitatakse eraldi real ainult soolo aruandes), nõudmiseni hoiused, üleööhoiused ja muud kõrge likviidsusega (kuni 3 kuud) tähtajalised hoiused teistes krediidiasutustes, ning sarnase iseloomuga nõuded keskpankadele. Mõõdetakse õiglases väärtuses. 2. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad Siin näidatakse IAS 39 alusel kauplemiseesmärgil hoitavateks liigitatavad tuletisinstrumendid (v.a finantsgarantiide ja riskimaandamisinstrumentidena käsitletavad tuletisinstrumen­did), omakapitaliinstrumendid, võlainstrumendid, laenud jms finantsvarad. Mõõdetakse õiglases väärtuses. 3. Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Siin näidatakse IAS 39 alusel esmase arvelevõtmise hetkest alates läbi kasumiaruande õiglases väärtuses hinnatavad omakapitaliinstrumendid, võlainstrumendid, laenud jms finantsvarad. Mõõdetakse õiglases väärtuses. 4. Müügivalmis finantsvarad Siin näidatakse IAS 39 alusel müügivalmis finantsvaradeks liigitatavad omakapitaliinstrumendid, võlainstrumendid, laenud jms finantsvarad. Üldjuhul mõõdetakse õiglases väärtuses. Kui vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt mõõdetav, siis mõõdetakse soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses. 5. Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) Siin näidatakse võlainstrumendid, laenud, kapitalirendinõuded jms aktiivsel turul noteeringut mitteomavad fikseeritud või kindlaksmääratud maksetega finantsvarad, mida ei liigitata eelnevate bilansi varakirjete ja bilansi varakirje 6. „Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud” alla ja mida käsitletakse vastavalt IAS 39 sätestatule. Mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses. 6. Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud Siin näidatakse IAS 39 alusel lunastustähtajani hoitavateks finantsinvesteeringuteks liigitatavad võlainstrumendid, laenud jms fikseeritud või kindlaksmääratud maksetega ja fikseeritud tähtajaga finantsvarad. Mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses. 7. Finantsinvesteeringud sidus- ja tütarettevõtjates Siin näidatakse IAS 27 ja IAS 39 alusel osalused sidus- ja tütarettevõtjates, mida ei käsitata kauplemiseks hoitavate finantsvaradena. Mõõdetakse soetusmaksumuses (miinus väärtuse langus) või õiglases väärtuses. Kirjet kasutatakse ainult soolo aruandes. 8. Tuletisinstrumendid –riskimaandamise arvestus Siin näidatakse IAS 39 alusel riskimaandamise eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid. Kirje sisaldab individuaalseid finantsvara riskide (õiglase väärtuse, rahavoogude ja välismaistesse ettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse muutus) maandamise instrumente ja finantsvara portfelli intressiriski maandamise instrumente. Mõõdetakse õiglases väärtuses. 9. Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutus portfelli intressiriski maandamisel Siin näidatakse IAS 39 alusel intressiriski maandamisel finantsvara portfelli kuuluvate maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutus, kui selle muutuse väärtus on positiivne. Kajastatakse varana juhul, kui portfelli kuuluvate finantsvarade õiglane väärtus ületab nende teistel bilansi varakirjetel kajastatavat jääkmaksumust. 10. Materiaalsed varad Siin näidatakse: 1. krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi tegevuses kasutatav materiaalne põhivara, lõpetamata materiaalse põhivara objektid ja ettemaksed materiaalse põhivara eest, mis vastavad IAS 16 sätestatule ning kapitalirendi tingimustel aruandva krediidiasutuse valduses olev põhivara vastavalt IAS 17 sätestatule; Mõõdetakse soetusmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus kulum ja väärtuse langus). 2. krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi omanduses olevad ja kapitalirendi tingimustel aruandva krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi valduses olevad kinnisvarainvesteeringute objektid, mis vastavad IAS 40 sätestatule. Mõõdetakse soetusmaksumuses (miinus kulum ja väärtuse langus) või õiglases väärtuses. 11. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse: 1. äriühenduste käigus tekkinud positiivne firmaväärtus vastavalt IFRS 3 ja IAS 36 sätestatule. Mõõdetakse soetusmaksumuses (miinus väärtuse langus) läbi vara väärtuse testi. Ei amortiseerita. Esitatakse eraldi real ainult konsolideeritud aruandes. 2. muu immateriaalne vara vastavalt IAS 38 sätestatule. Mõõdetakse soetusmaksumuses (miinus kulum ja väärtuse langus) või õiglases väärtuses. Esitatakse eraldi real ainult konsolideeritud aruandes. 12. Kapitaliosaluse meetodil kajastatavad investeeringud (k.a firmaväärtus) Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil kajastatavad investeeringud sidusettevõtjatesse vastavalt IAS 28 sätestatule. Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruandes. 13. Maksude ettemaksed Siin näidatakse krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolidee­rimis­grupi tulevaste perioodide eest ettemakstud maksud ja maksude tagasinõuded ning edasilükkunud maksudest tulenevad nõuded. 14. Muud varad Siin näidatakse kõik krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi varad, mida ei kajastata eelnevatel bilansi varakirjetel ja bilansi varakirjel 15. „Müügiootel varad”. 15. Müügiootel varad Siin näidatakse müügiootel varad vastavalt IFRS 5 sätestatule. Mõõdetakse bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses (miinus eeldatavad müügikulud) vastavalt sellele, milline väärtus on madalam.

B. KOHUSTUSED

1. Keskpankade hoiused Siin näidatakse keskpankade nõuded krediidiasutu­sele/krediidiasutuse konsolideerimisgrupile hoiuste, laenude jms finantsinstrumentidena. Mõõdetakse õiglases väärtuses või amortiseeritud soetusmaksumuses. 2. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused Siin näidatakse IAS 39 alusel kauplemiseesmärgil hoitavateks liigitatavad tuletisinstrumendid (v.a finantsgarantiide ja riskimaandamisinstrumentidena käsitletavad tuletisinstru­mendid), pöördrepo-tehingutega jms tehingutega soetatud finantsvara müümisest tulenevad lühikesed positsioonid, hoiused, võlainstrumendid (k.a pikaajalised võlakirjad, millised aruandev krediidiasutus/krediidiasutuse konsolideeri­mis­grupp kavatseb lähitulevikus tagasi osta) jms finants­kohustused. Mõõdetakse õiglases väärtuses. 3. Finantskohutused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Siin näidatakse IAS 39 alusel esmase arvelevõtmise hetkest alates läbi kasumiaruande õiglases väärtuses hinnatavad hoiused, võlainstrumendid (k.a pikaajalised võlakirjad), allutatud kohustused jms finantskohustused. Mõõdetakse õiglases väärtuses. 4. Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused Siin näidatakse hoiused, võlainstrumendid (k.a pikaajalised võlakirjad, mida kavatsetakse lähiajal tagasi osta), allutatud kohustused jms finantskohustused, mida ei liigitata eelnevate bilansi kohustustekirjete ja bilansikohustuste kirjete 5. „Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohutused” ja 6. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” alla ja mida käsitletakse vastavalt IAS 39 sätestatule. Mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses. 5. Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused Siin näidatakse ülekantud, kuid bilansist täielikult või osaliselt eemaldamata finantsvaradega kaasnevad finantskohustused vastavalt IAS 39 sätestatule. Mõõdetakse olenevalt ülekantavast varast kas amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses. 6. Tuletisinstrumendid –riskimaandamise arvestus Siin näidatakse IAS 39 alusel riskimaandamise eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid. Kirje sisaldab individuaalseid finantsvara riskide (õiglase väärtuse, rahavoogude ja välismaistesse ettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse muutus) maandamise instrumente ja finantsvara portfelli intressiriski maandamise instrumente. Mõõdetakse õiglases väärtuses. 7. Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutus portfelli intressiriski maandamisel Siin näidatakse IAS 39 alusel intressiriski maandamisel finantsvara portfelli kuuluvate maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutus, kui selle muutuse väärtus on negatiivne. Kajastatakse kohustusena juhul, kui portfelli kuuluvate finantsvarade bilansi varakirjetel kajastatav jääkmaksumus ületab nende õiglast väärtust. 8. Eraldised Siin näidatakse kohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad ja mida käsitletakse vastavalt IAS 37-le . Kajastatakse parima hinnanguna, vajadusel diskonteerituna nüüdisväärtusesse. 9. Maksud Siin näidatakse krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideeri­mis­grupi tekkepõhiselt arvestatud maksuvõlad ja edasilükku­nud maksukohustused. 10. Muud kohustused Siin näidatakse kõik krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kohustused, mida ei kajastata eelnevate bilansi kohustustekirjetel ja bilansi kohustustekirjetel 11. „Nõudmisel tagasiostetavad omakapitaliinstrumendid” ja 12. „Müügiootel kohustused”. 11. Nõudmisel tagasiostetavad omakapitaliinstrumendid Siin näidatakse krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideeri­mis­grupi poolt emiteeritud omakapitaliinstrumendid kohustusega lunastada instrument selle omaniku nõudel raha või mõne muu finantsvara vastu ning mida käsitletakse vastavalt IAS 32-le ja IAS 39-le. Mõõdetakse õiglases väärtuses, kuid mitte madalamas väärtuses kui on tagasi ostmisel tasumisele kuuluv summa. Vajadusel diskonteeritakse nüüdisväärtusesse. 12. Müügiootel kohustused Siin näidatakse müügiootel varadega seotud kohustused vastavalt IFRS 5-s sätestatule. Mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses.