Häädemeeste Vallavolikogu — Häädemeeste Keskkooli põhimääruse kinnitamine — KO, 122, 1438

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 35 lõike 2 ja “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 12 lõigete 3 ja 4 alusel ning kooskõlas Häädemeeste Keskkooli põhimääruse punktiga 121. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimetus, asukoht ja liik (1) Kooli ametlik nimetus on Häädemeeste Keskkool. (2) Häädemeeste Keskkool (edaspidi kool) on munitsipaalkool, ühe asutusena tegutsev põhikool (1.–9. klass) ja gümnaasium (10.–12. klass), mis loob teeninduspiirkonna õpilastele võimalused põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. (3) Kool asub Häädemeeste alevikus Häädemeeste vallas Pärnu maakonnas; aadress on Kooli 10, Häädemeeste alevik, 86001, Häädemeeste vald, Pärnu maakond. § 2. Kooli struktuur (1) Kool on neljaastmeline ühtluskool: 1) 1.–3. klass I kooliaste; 2) 4.–6. klass II kooliaste; 3) 7.–9. klass III kooliaste; 4) 10.–12. klass gümnaasiumiklassid. (2) Koolis tugineb iga järgmine õppeaasta (klass) vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. Põhikool loob eelduse õpingute jätkamiseks keskhariduse omandamiseks. Gümnaasium põhineb põhiharidusel ja loob võimalused õpingute jätkamiseks kõrghariduse omandamiseks. § 3. Õppetööväline tegevus (1) Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid. (2) Kool võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata korraldada tasulist õpet, seminare, kutseeelset õpet, kursusi, kontserte ja näitusi, tegelda õppematerjali kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, rentida ruume ja rajatisi ning osutada teisi tasulisi teenuseid kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kooli poolt osutatavate tasuliste teenuste loetelu ja hinnad kehtestab vallavalitsus. § 4. Kooli teeninduspiirkond Kooli teeninduspiirkond on Häädemeeste valla haldusterritoorium. Kool teenindab teiste piirkondade lapsi vastavalt vabade kohtade olemasolule. § 5. Tegevuse alused (1) Koolitustegevus koolis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. (2) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (3) Kooli põhimääruse muutmine toimub vastavalt vajadusele. Põhimääruse ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. (4) Õppimine koolis on õppekava ulatuses õppemaksuta. § 6. Asjaajamise- ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel. Koolis õpetatakse A – võõrkeelena inglise keelt ja B – võõrkeelena vene keelt. § 7. Pitsat, eelarve, sümboolika ja kooli veebileht (1) Koolil on Häädemeeste valla eelarve koosseisus oma alaeelarve, mille kinnitab vallavolikogu. Koolil on oma pitsat ja võib olla oma sümboolika. (2) Koolil on “Avaliku teabe seaduse” alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetav veebileht aadressiga http://www.haademeeste.edu.ee § 8. Raamatukogu Koolis on raamatukogu, mille töökorraldus tugineb vastavale haridus- ja teadusministri määrusele. § 9. Õpilaskodu Kooli pidaja võib moodustada kooli juurde õpilaskodu. Õpilaskodu on kooli struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele tema individuaalsetele vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. II. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 10. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded (1) Kooli ülesanne ja eesmärk on õpilastele riikliku õppekava alusel põhihariduse (1.–9. klassini) ja üldkeskhariduse (10.–12. klassini) andmine, koolikohustuse täitmise tagamine ning tingimuste ja võimaluste loomine haritud, kõlbelise, pidevalt areneva, vastutustundliku, koostöövõimelise, konkurentsivõimelise, lugupeetud ja vaba isiku kujundamiseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, olema piirkonna kultuuri, vaimsuse, traditsioonide kandjaks, valima talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. (2) Kool võimaldab oma materiaalse baasi kaudu spordi-, kultuuri- ja pidevharidusalase tegevuse edendamist Häädemeeste piirkonnas. (3) Kooli ülesanded on: 1) luua õpilastele võimalused põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks; 2) luua õpilastele võimalused huvialaseks tegevuseks; 3) tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse; 4) koostada tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohane päevakava; 5) rakendada abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks. § 11. Arengukava (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. Kooli arengukavas määratakse: 1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad; 2) tegevuskava kolmeks aastaks; 3) arengukava uuendamise kord. (2) Kooli arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” sätestatud alustel koostatud kooli sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. (3) Kooli arengukava kinnitatakse kooli pidaja poolt kehtestatud korras ja avalikustatakse kooli veebilehel. § 12. Kooli tegevusnäitajad Kooli tegevusnäitajatega on võimalik tutvuda Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu. III. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS § 13. Õppekava (1) Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekavale, mis on koostatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. (2) Kooli õppekava määrab kindlaks: 1) kooli õppe-eesmärgid; 2) õppe ajalise korralduse; 3) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud õppekavad; 4) valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. (3) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. (4) Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja teadus- ja haridusministri määrusega õppeaastaks kinnitatud loetelu hulgast vastavuses kooli õppekavaga ning kooskõlastatult direktoriga. § 14. Õppeaasta (1) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. (2) Õppeaasta algab 1. septembril. (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). (4) Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. (5) Koolivaheajad ja eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks on haridus- ja teadusministri määrusega määratud tähtaegadel. (6) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooli klassides on: 1) 1. klassis 20 tundi; 2) 2. klassis 23 tundi; 3) 3. ja 4. klassis 25 tundi; 4) 5. klassis 28 tundi; 5) 6. ja 7. klassis 30 tundi; 6) 8. klassis 32 tundi; 7) 9. klassis 34 tundi. (7) Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. (8) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse kooli direktori poolt kinnitatud tunniplaanis. § 15. Õppe- ja kasvatustöö korraldus (1) Koolis toimub õppetegevus päevases vormis. (2) Kooli päevakava ja õppekorraldus peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele. (3) Klassijuhataja kutsub klassi lastevanemate koosoleku kokku vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul juhtkonnaga kooskõlastatud ajal. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. (4) Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. (5) Õpilastele osutatakse tervishoiuteenust vastavalt sotsiaalministri määrusega kehtestatud korrale. (6) Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik. Usuõpetust õpetatakse, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. (7) Vallavalitsusel on õigus vajadusel moodustada eraldi klasse kasvatusraskustega õpilastele alates teisest kooliastmest haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. (8) Vallavalitsus moodustab vajadusel koolis järgmised klassid: 1) keha-, kõne-, meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi; 2) tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks; 3) abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks; 4) toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks; 5) hooldusklassi raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks. (9) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks ja pikapäevarühmi, lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud töökorralduse alustest. (10) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse õpilane alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealiste mõjutusvahendite seaduses sätestatud alustel ja korras. (11) Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või erivajadustega õpilaste koolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid koolis. § 16. Klassi täituvuse piirnormid Klassi täituvuse piirnormid on määratud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. § 17. Õpilaste hindamine (1) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel viiepallisüsteemis. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav” või “mitterahuldav”. (2) Õpilaste hindamine, järgmisesse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle jätmine ning klassikursust kordama jätmine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud alustel kooli direktori poolt täpsustatud tingimustel ja korras. (3) Kool teavitab õpilast ja vanemat I –III kooliastmel veerandi- ja aastahinnetest ning gümnaasiumiastmel kursuse- ja kooliastmehinnetest kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ja õpinguraamatu kaudu. Klassitunnistusele ja õpinguraamatusse kantakse vähemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ettenähtud andmed. (4) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu. (5) Õpitulemuste välishindamine toimub riigieksamite, põhikooli lõpueksamite ja üleriigiliste tasemetööde kaudu. (6) Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööd, põhikooli lõpueksamitööd ja üleriigilised tasemetööd koostatakse, hinnatakse ja nende tulemusi analüüsitakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. (7) Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid ning kooli direktori kinnitatud materjalidega eksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Kooli lõpueksamite korraldamine ja kooli lõpetamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite õppeaine, vormid ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister. (8) Eksaminandil on õigus lõpueksami tulemustega mittenõustumise korral esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile kolme tööpäeva jooksul põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamise päevast arvates või viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse väljastamise päevast arvates. (9) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Tunnistused väljastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud vormile ja statuudile. § 18. Kooli vastuvõtt ja väljaarvamine Kooli õpilaste vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 19. Õppekirjandus Õppekirjanduse valib õpetaja ja kinnitab õppenõukogu Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt heakskiidetu hulgast. IV. peatükk KOOLIKOHUSTUS § 20. Koolikohustus (1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustuslik on ka Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps. (2) Vanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist. (3) Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. (4) Koolikohustuslike laste arvestust peab vallavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täitmiseks vallavalitsus koos kooliga. (5) Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks. (6) Koolikohustust võib täita ka kodus õppides haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud koduõppe korras. (7) Kool tagab õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. (8) Vallavalitsus võimaldab erivajadustega lastel õppida elukohajärgses koolis haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis. (9) Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse erivajadustega lastele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal nõustamiskomisjoni otsusega. Erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. V. peatükk ÕPILASED § 21. Õpilaste õigused (1) Õpilasel on õigus: 1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; 2) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise kord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab direktor; 3) moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 4) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 5) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 6) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 7) saada õppimise perioodiks õpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; 8) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 9) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 10) õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole; 11) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole. § 22. Õpilaste kohustused (1) Õpilane on kohustatud 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt konkreetse õpilase jaoks kooli poolt ettenähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele; 2) õppima oma võimete kohaselt; 3) end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama; 4) täitma õppenõukogu poolt kehtestatud kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest; 5) käituma koolis väärikalt; 6) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 7) hoidma kooli vara; 8) järgima üldtunnustatud moraalinorme; 9) hoidma kooli head mainet; 10) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 11) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (2) Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane või tema vanem õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. § 23. Tunnustuse ja laituse avaldamine Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. § 24. Arenguvestlus (1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine. (2) Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa vanem ja õpilase klassijuhataja, kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. (3) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor käskkirjaga. VI. peatükk KOOLITÖÖTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 25. Kooli töötajad (1) Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. Vastavalt “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele” käsitatakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid. (2) Koolis on klassi- ja aineõpetajad. Klassiõpetaja õpetab 1.-6.klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis. Aineõpetaja võib õpetada üht või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.-6.klassini. § 26. Personali koosseisu määramine, töölepingute sõlmimine ja töötasu maksmine (1) Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. (2) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse ja kooli töökorraga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. (3) Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks. (4) Kooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab vallavolikogu, kusjuures õpetajate palgaastmete ja -määrade kinnitamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajate ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsiooni kokkulepet kooli õpetajate palga alammäärades atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes. Kui nimetatud kokkulepet pole saavutatud, lähtub vallavolikogu Vabariigi Valitsuse kehtestatud munitsipaalkooli õpetajate palga alammääradest. (5) Kooli personali töötasu määrab direktor eelarve piires vallavolikogu poolt kinnitatud alustel. § 27. Konkursi korraldamine ja atesteerimine (1) Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. VII. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE § 28. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktori ülesanne on juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust, majandus- ja finantstegevust ning tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord koostöös hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega. (3) Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktoril on õigus teha kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, milleks see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (4) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab ning konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. (5) Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (6) Kooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. (7) Kooli direktori töötasu kinnitab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud alustel. § 29. Kooli õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanneteks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. (3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega. § 30. Kooli hoolekogu (1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. (2) Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. (3) Lisaks eespool nimetatud ülesannetele teeb hoolekogu vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (4) Kooli hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. (5) Hoolekogu liikmed valitakse kooli pidaja poolt kehtestatud korras. (6) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (7) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. § 31. Komisjonid ja töögrupid Koolielu töö koordineerimiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks võib direktor moodustada ajutisi ja/või alalisi komisjone ja/või töögruppe, mille töökord määratakse kindlaks direktori käskkirjaga. § 32. Kooli sisehindamine Kooli sisehindamine viiakse läbi “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” sätestatud alustel ja korras. VIII. peatükk KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE § 33. Kooli vara (1) Kooli vara moodustavad koolile pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus. § 34. Kooli rahalised vahendid (1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja käesolevas põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. (2) Kooli kulud katab kooli pidaja. (3) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. Koolile kinnitatud eelarvet käsutab kooli direktor. (4) Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkoolide pedagoogide palgavahendite ja täienduskoolituse, munitsipaalkoolide investeeringute ning nendes koolides põhiharidust omandavatele õpilastele kooli õppekava läbimiseks vajalike õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede ning üldkeskharidust omandavatele õpilastele kooli õppekava läbimiseks vajalike õpikutega seotud kulude katmiseks. Kui nimetatud õppevahenditega seotud kulud on kaetud või kooli õppekava ei nõua nende õppevahendite kasutamist, võib õppevahenditega seotud kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust kasutada teiste kooli õppekava läbimiseks vajalike õppevahenditega seotud kulude katmiseks. (5) Kui kooli juurde moodustatakse õpilaskodu ja selles luuakse riiklikult toetatavad kohad, nähakse riigieelarves ette sihtotstarbelised eraldised kooli pidajale õpilaskoduga seotud kulude katmise toetamiseks. (6) Õpilaste koolilõuna kulude katmiseks nähakse ette toetus riigieelarvest. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu. (7) Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. Teised vallad või linnad katavad kooli tegevuskulud vallavalitsuse esitatud arvete alusel. Vastavad vallad või linnad lepivad kokku munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise korras. Kokkuleppe mittesaavutamisel osalevad teised vallad või linnad kooli tegevuskulude katmises Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (8) Vallavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta. § 35. Asjaajamine ja aruandlus (1) Kooli asjaajamist reguleerib direktor kooli asjaajamise korraga, mis peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Seadusega veebilehel avalikustamiseks ettenähtud teave avalikustatakse kooli ja/või valla veebilehel. (2) Kooli dokumentatsiooni peetakse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide loetelule. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid täidetakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (3) Kool esitab vallavalitsuse raamatupidamise kaudu oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. § 36. Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel ja korras. IX. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 37. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine Kooli tegevuse korraldab ja kujundab ümber ning lõpetab tegevuse vallavalitsus vallavolikogu otsusel seadusega sätestatud korras. X. peatükk LÕPPSÄTTED § 38. Lõppsätted (1) Häädemeeste Vallavolikogu 28. juuni 2001. a määrusega nr 8 (KO 2001, 61, 1163) kinnitatud ja Häädemeeste Vallavolikogu 15. oktoobri 2003. a määrusega nr 17 (KO, 10.11.2003, 166, 2379) muudetud Häädemeeste Keskkooli põhimäärus tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. juunil 2007. a. Volikogu esimees Harri LOORING