Sotsiaalminister — Elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 6.07.2006 nr 47 (RTL 2006, 58, 1053) 28.07.2006, osaliselt 16.01.2007, 15.06.2007, 24.08.2007, 1.01.2010 11.06.2007 nr 51 (RTL 2007, 49, 901) 24.06.2007, osaliselt 30.09.2007, 27.06.2008 Määrus kehtestatakse „Kemikaaliseaduse” § 11 lõike 1 punkti 3 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega sätestatakse piirangud teatud ohtlike kemikaalide turustamisele „Kemikaaliseaduse” mõistes ning kasutamisele, et vältida nende võimalikku kahjulikku mõju inimesele ja keskkonnale. (2) Käesolevat määrust ei kohaldata: 1) ohtlike kemikaalide veole; 2) ohtlike kemikaalide eksportimisele Euroopa Liidust; 3) tolli järelevalve all olevate ohtlike kemikaalide transiitveole; 4) teadus- ja uurimistöödes kasutatavatele ohtlikele kemikaalidele. § 2. Polüklooritudbifenüülid ja polüklooritudterfenüülid Polüklooritudbifenüüle (PCB) ja polüklooritudterfenüüle (PCT) ning valmistisi, mis sisaldavad PCB või PCT üle 0,005 massiprotsendi, on keelatud turustada ning kasutada; piirangud ei kehti mono- ja diklooritudbifenüülide kohta. § 3. Kloroeteen Kloroeteeni (vinüülkloriidi monomeeri), CAS nr 75-01-4, on keelatud kasutada surveanumas propellendina. § 4. Vedelad ohtlikud kemikaalid (1) Vedelaid kemikaale, mis on klassifitseeritud ohtlikuks „Kemikaaliseaduse” mõistes ja kohaselt, on keelatud kasutada: 1) valgus- või värviefektide saamiseks dekoratiivlampides ja -tuhatoosides ning muudes dekoratiivesemetes (ornamentalobjects); 2) trikkide tegemisel ning triki- ja pilatoodetes; 3) ühele või mitmele osalejale ettenähtud mängudes või mängimiseks kasutatavates esemetes, k. a nende esemete kaunistamiseks. (2) Vedelad ohtlikud kemikaalid, millele on omistatud riskilause R65 ja mida kasutatakse põletusainena dekoratiivlampides ning turustatakse 15-liitrises või väiksemas müügipakendis, ei tohi sisaldada värvaineid, välja arvatud erimärgistuseks maksustamise eesmärgil (fiscalreasons) või lõhnastamiseks. (3) Lõikes 2 nimetatud põletusainena kasutatavate kemikaalide pakendi märgistamisel tuleb arvestada «Kemikaaliseaduse» § 41 lõike 4 alusel kehtestatud ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid (edaspidi ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded) ning lisaks nendele märkida: «Selle vedelikuga täidetud lambid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas». § 5. Tris(2,3-dibromopropüül)fosfaat Tris(2,3-dibromopropüül)fosfaati, CAS nr 126-72-7, on keelatud kasutada rõivaste, aluspesu, voodipesu ja muude nahaga kokkupuuteks ettenähtud tekstiiltoodete töötlemiseks. § 6. Benseen (1) Benseeni, CAS nr 71-43-2, sisaldus ei tohi turustatavates mänguasjades või nende osades ületada 5 mg/kg vabal kujul. (2) Turustatavates kemikaalides ei tohi benseeni sisaldus olla võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem kui 0,1 massiprotsenti. (3) Lõikega 2 kehtestatud piiranguid ei kohaldata: 1) mootorikütusele; 2) tootmisprotsessides kasutatavatele kemikaalidele, kusjuures benseeni emissioon ei tohi ületada õigusaktidega kehtestatud asjakohaseid piirkoguseid; 3) jäätmetele. § 7. Asbest (1) Keelatud on turustada ja kasutusele võtta järgmisi asbestkiude: 1) kroküdoliit (sinine asbest), CAS nr 12001-28-4; 2) amosiit, CAS nr 12172-73-5; 3) antofülliit, CAS nr 77536-67-5; 4) aktinoliit, CAS nr 77536-66-4; 5) tremoliit, CAS nr 77536-68-6; 6) krüsotiil, CAS nr 12001-29-5. (2) Keelatud on turustada ja kasutusele võtta tooteid, mille koostisse on sihipäraselt lisatud lõikes 1 loetletud asbestkiude. (3) Asbesti sisaldavale tootele ja selle pakendile kinnitatavale hoiatusmärgile ning selle kirjeldusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2000. a määruses nr 32 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” sätestatut. § 8. Tris(asirinidüül)fosfiinoksiid Tris(asirinidüül)fosfiinoksiidi, CAS nr 545-55-1, on keelatud kasutada rõivaste, aluspesu, voodipesu ja muude nahaga kokkupuuteks ettenähtud tekstiiltoodete töötlemiseks. § 9. Polübroomitudbifenüülid Polübroomitudbifenüüle, CAS nr 59536-56-1, on keelatud kasutada rõivaste, aluspesu, voodipesu ja muude nahaga kokkupuuteks ettenähtud tekstiiltoodete töötlemiseks. § 10. Kemikaalid pilatoodetes Pilatoodetes ja muudes toodetes nagu haisupommid ja nuuskpulbrid, mis on ette nähtud trikkide tegemiseks, on keelatud kasutada järgmisi aineid: 1) seebikoorepuu (Quillajasaponaria) pulber ja selle saponiine sisaldavad derivaadid; 2) rohelise ja musta lumeroosi (Helleborusviridis, Helleborusniger) juure pulber; 3) valge ja musta upsujuure (Veratrum album, Veratrumnigrum) pulber; 4) puidutolm; 5) bensidiin või selle derivaadid; 6) o-nitrobensaldehüüd, CAS nr 552-89-6; 7) ammooniumsulfiid, CAS nr 12135-76-1; 8) ammooniumvesiniksulfiid, CAS nr 12124-99-1; 9) ammooniumpolüsulfiid, CAS nr 12259-92-6; 10) metüülbromoatsetaat, CAS nr 96-32-2; 11) etüülbromoatsetaat, CAS nr 105-36-2; 12) propüülbromoatsetaat; 13) butüülbromoatsetaat. § 11. Naftüülamiin (1) Kemikaale, mis sisaldavad 2-naftüülamiini, CAS nr 91-59-8, või selle soolasid 0,1 massiprotsenti või rohkem, ei tohi müüa tarbijale jaekaubanduses. (2) Kemikaalide, mis sisaldavad lõikes 1 nimetatud aineid 0,1 massiprotsenti või rohkem, pakendi märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele märkida: «Üksnes kutsealaseks kasutamiseks». § 12. Bensidiin (1) Kemikaale, mis sisaldavad bensidiini, CAS nr 92-87-5, või selle soolasid 0,1 massiprotsenti või rohkem, ei tohi müüa tarbijale jaekaubanduses. (2) Kemikaalide, mis sisaldavad lõikes 1 nimetatud aineid 0,1 massiprotsenti või rohkem, pakendi märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele märkida: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”. § 13. Difenüülid (1) Kemikaale, mis sisaldavad 4-aminodifenüüli, CAS nr 92-67-1 ja selle soolasid või 4-nitrodifenüüli, CAS nr 92-93-3, 0,1 massiprotsenti või rohkem, ei tohi müüa tarbijale jaekaubanduses. (2) Kemikaalide, mis sisaldavad lõikes 1 nimetatud aineid 0,1 massiprotsenti või rohkem, pakendi märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele märkida: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”. § 14. Pliiühendid (1) Värvide koostises on keelatud kasutada järgmisi pliiühendeid: 1) neutraalne veevaba pliikarbonaat (PbCO3), CAS nr 598-63-0; 2) pliihüdroksiidkarbonaat (triplii-bis(karbonaat)-dihüdroksiid) (2PbCO3Pb(OH)2); 3) pliisulfaadid (PbSO4), CAS nr 7446-14-2, (PbxSO4), CAS nr 15739-80-7. (2) Erandina on lubatud kasutada pliivalget sisaldavaid värve ajalooliste hoonete ja nende interjööri või kunstiteoste restaureerimisel, arvestades Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1” sätteid. § 15. Elavhõbe ja elavhõbeühendid (1) Elavhõbeühendeid on keelatud kasutada kemikaalide koostises, mis on ette nähtud: 1) mikroorganismide, taimede või loomade poolt põhjustatava saastamise vältimiseks veesõidukite kerede, kala-, koorik- või karploomade kasvatuses kasutatavate puuride, ujukite, võrkude ning muu varustuse või seadmete ja täielikult või osaliselt vee all kasutatavate seadmete või varustuse töötlemiseks; 2) puidu säilitamiseks; 3) eriti vastupidavate tööstuslike tekstiilmaterjalide ja nende valmistamiseks kasutatava lõnga immutamiseks; 4) tööstusvee, olenemata selle kasutusalast, töötlemiseks. (2) Keelatud on turustada patareisid ja akusid, mis sisaldavad rohkem kui 0,0005 massiprotsenti elavhõbedat, k.a kui sellised patareid ja akud on inkorporeeritud aparaadi või seadmega. (3) Lõikega 1 kehtestatud piirangut ei kohaldata nööpelementidele (buttoncells), mille elavhõbedasisaldus ei ületa 2 massiprotsenti, ning sellistest elementidest koosnevale patareile. § 16. Arseenühendid Arseenühendeid on keelatud turustada või kasutada ainena või valmistise koostisainena, mis on ette nähtud: 1) mikroorganismide, taimede või loomade poolt põhjustatava kahjustuse/saastamise vältimiseks veesõidukite kerede, kala-, koorik- või karploomade kasvatuses kasutatavate puuride, ujukite, võrkude ning muu varustuse või seadmete ja täielikult või osaliselt vee all kasutatavate seadmete või varustuse töötlemiseks; 2) puidukonservandina puidu säilitamiseks; 3) tööstusvee, olenemata selle kasutusalast, töötlemiseks. [RTL 2007, 49, 901 – jõust. 30.09.2007] § 17. Arseenühenditega töödeldud puit (1) Arseenühendeid sisaldavate puidukonservantidega töödeldud puitu on keelatud turustada või kasutada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel. (2) Puidu töötlemiseks on lubatud kasutada üksnes «Biotsiidiseaduse» kohaselt turustada lubatud vase, kroomi ja arseeni anorgaaniliste ühendite segusid (tüüp C) (Copper-chromium-arsenic; CCA, type C) tööstusseadmetes rõhu all või vaakumis. (3) Lõikes 2 nimetatud viisil töödeldud puitu tohib turustada pärast konservandi täielikku fikseerumist puidus ning üksnes tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks: 1) ühiskondlikes, põllumajanduslikes, kontori- ja tööstushoonetes ehituspuiduna; 2) sildade ehitamisel; 3) ehituspuiduna kaide, muulide, sildade ja muude rajatiste ehitamisel siseveekogude ja riimvee aladel; 4) lumelaviinitõketes; 5) kiirteede kaitsetarades ja -piiretes; 6) kooritud ümarpuiduna (okaspuu) karjatarade postidena; 7) pinnase toestamiseks; 8) elektriülekandeliini ja telekommunikatsiooniliini postidena; 9) allmaaraudtee liipritena; 10) müratõketena. (4) Arseenühenditega töödeldud puidu kasutamisel peab inimeste ja põllumajandusloomade terviseohutuse tagamiseks olema säilitatud puidu kasutusaja jooksul puidu terviklikkus ning kokkupuude inimeste, lemmikloomade ja põllumajandusloomade nahaga peab olema ebatõenäoline. (5) Arseenühenditega töödeldud puidu märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele märkida iga ühiku märgistusele järgmine tekst: «Üksnes tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks, sisaldab arseeni». Lisaks peab pakendatult turustatava puidu märgistusel peab olema tekst: «Puidu käitlemisel kanda kindaid. Puidu lõikamisel või muul viisil töötlemisel kanda tolmumaski ja kaitseprille. Puidujäätmeid tuleb käidelda ohtlike jäätmetena selleks luba omava ettevõtte poolt.». (6) Arseenühenditega töödeldud puitu ei tohi kasutada: 1) elamuehituses; 2) kohtades, kus on võimalik korduv kokkupuude inimese nahaga; 3) merevees; 4) põllumajanduses, välja arvatud lõikes 3 loetletud juhtudel; 5) kui puit võib kokku puutuda inimestele või loomadele tarbimiseks ettenähtud vahe- või lõpptoodetega. (7) Puitu, mis on töödeldud vase, kroomi ja arseeni anorgaaniliste ühendite C-tüüpi seguga ja mida kasutati enne 30. septembrit 2007. a või mida turustatakse käesoleva paragrahvi nõuete kohaselt, võib: 1) kasutada ja taaskasutada üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud tingimustel; 2) sekundaarselt müüa kasutamiseks üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud tingimustel. (8) Puitu, mis on töödeldud vase, kroomi ja arseeni anorgaaniliste ühendite muud tüüpi seguga ja mida kasutati enne 30. septembrit 2007. a, võib 1) kasutada ja taaskasutada üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud tingimustel; 2) sekundaarselt müüa kasutamiseks üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud tingimustel. (9) Arseenühenditega töödeldud puit, mida kasutati enne 30. septembrit 2007. a või mida turustatakse käesoleva paragrahvi nõuete kohaselt, võib jätkuvalt olla kasutuses kuni puidu kasutusaja lõpuni. [RTL 2007, 49, 901 – jõust. 30.09.2007] § 18. Tinaorgaanilised ühendid (1) Tinaorgaanilisi ühendeid ainena või valmistise koostisosana on keelatud turustada ja kasutada biotsiidina, mis on ette nähtud mikroorganismide, taimede või loomade poolt põhjustatava saastamise vältimiseks järgmistes valdkondades: 1) veesõidukite kerede töötlemine; 2) kala-, koorik- või karploomade kasvatuses kasutatavate puuride, ujukite, võrkude ning muu varustuse või seadmete töötlemine; 3) täielikult või osaliselt vee all kasutatavate seadmete või varustuse töötlemine. (2) Tinaorgaanilisi ühendeid ainena või valmistise koostisosana on keelatud turustada ja kasutada tööstusvee töötlemiseks. (3) Tinaorgaanilisi ühendeid ainena või valmistise koostisosana on keelatud turustada ja kasutada biotsiidina värvide koostises keemiliselt reageerimata kujul. § 19. Di-µ-oksü-di-n-butüültinahüdroksüboraan (1) Di-µ-oksü-di-n-butüültinahüdroksüboraani (DBB), CAS nr 75113-37-0, sisaldus turustatavates kemikaalides ei tohi olla võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem kui 0,1 massiprotsenti. (2) Lõikes 1 sätestatud piirang ei kehti DBB ja seda sisaldavate valmististe kohta, mida on ette nähtud kasutada üksnes tootmisprotsessis, kusjuures lõpptoode ei tohi sisaldada DBB 0,1 massiprotsenti või rohkem. § 20. Pentaklorofenool Keelatud on turustada ja kasutada kemikaale, mille pentaklorofenooli, CAS nr 87-86-5, selle soolade või estrite sisaldus on 0,1 massiprotsenti või suurem. § 21. Kaadmium (1) Kaadmiumi ja selle ühendeid on keelatud kasutada lõpptoodete toonimiseks, mis on valmistatud järgmistest kemikaalidest: 1) polüvinüülkloriid (PVC) [390410, 390421, 390422];2 2) polüuretaan (PUR) [390950];2 3) madala tihedusega polüetüleen [390110]2, v.a madala tihedusega polüetüleen, mida kasutatakse pigmentpreparaatide (colouredmasterbatch) tootmiseks; 4) tselluloosatsetaat (CA) [391211, 391212];2 5) tselluloosatsetobutüraat (CAB) [391211, 391212];2 6) epoksüvaigud [390730];2 7) melamiinformaldehüüd (MF) [390920];2 8) uureaformaldehüüd (UF) [390910];2 9) küllastumata polüestrid (UP) [390791];2 10) polüetüleentereftalaat (PET) [390760];2 11) polübutüleentereftalaat (PBT); 12) polüstüreen [390311, 390319];2 13) akrülonitriilmetüülmetakrülaat (AMMA);2 14) ristseotud polüetüleen (VPE); 15) löögikindel polüstüreen; 16) polüpropüleen (PP); 17) värvid ja lakid [3208, 3209].2 (2) Olenemata kasutusalast või ettenähtud otstarbest ei tohi turustada lõikes 1 loetletud ainetest ja valmististest toodetud lõpptooteid või nende detaile, mis on toonitud kaadmiumiga, kui kaadmiumi sisaldus plastis ületab 0,01 massiprotsenti (väljendatud metallilise kaadmiumina). Värvide kõrge tsingisisalduse korral peab kaadmiumi jääksisaldus tootes olema nii väike kui võimalik, kuid mitte rohkem kui 0,1 massiprotsenti (väljendatud metallilise kaadmiumina). (3) Lõigetega 1 ja 2 sätestatud piirangud ei kehti sellistele toodetele, mis on kaadmiumiga toonitud toote ohutuse tagamiseks. (4) Kaadmiumi ja selle ühendeid on keelatud kasutada vinüülkloriidi polümeeri või kopolümeeri stabiliseerimiseks, mida kasutatakse järgmiste toodete valmistamisel: 1) pakendimaterjalid (kotid, purgid, pudelid, kaaned jms) [3923 29 10, 392041, 392042];2 2) kontori- ja koolitarbed [392610];2 3) mööbli või sõidukite furnituur või muud sarnased manused [392630];2 4) seina- ja põrandakatted [391810];2 5) impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilmaterjal [590310];2 6) rõivad ja rõivalisandid (k.a kindad) [392620];2 7) tehisnahk [4202];2 8) grammofoniplaadid [852410];2 9) torud, voolikud ja nende liitmikud [391723];2 10) voldikuksed; 11) maanteesõidukites kasutatavad materjalid; 12) tööstuses ja ehituses kasutatavate teraslehtede pinded; 13) elektrijuhtmete isolatsioon. (5) Olenemata kasutusalast või ettenähtud otstarbest ei tohi turustada vinüülkloriidi polümeerist või kopolümeerist toodetud lõpptooteid või nende detaile, mis on stabiliseeritud kaadmiumi sisaldavate ainetega, kui kaadmiumi sisaldus polümeeris ületab 0,01 massiprotsenti (väljendatud metallilise kaadmiumina). (6) Lõigetega 4 ja 5 sätestatud piirangud ei kehti sellistele toodetele, mille valmistamisel on kaadmiumi kasutatud stabilisaatorina toote ohutuse tagamiseks. (7) Kaadmiumiga kaetud metalltooteid või nende detaile on keelatud turustada ja kasutada järgmiste valdkondade masinates ja seadmetes: 1) toidu tootmine [8210, 841720, 841981, 842111, 842122, 8422, 8435, 8437, 8438, 847611];2 2) põllumajandus [841931, 842481, 8432, 8433, 8434, 8436];2 3) jahutamine ja külmutamine [8418];2 4) trükkimine ja raamatute köitmine [8448, 8442, 8443];2 5) majapidamistarvete tootmine [7321, 842112, 8450, 8509, 8516];2 6) mööblitootmine [8465, 8466, 9401, 9402, 9403, 9404];2 7) sanitaartehnikatoodete tootmine [7324];2 8) keskkütte- ja kliimaseadmete tootmine [7322, 8403, 8404, 8415];2 9) paberi ja papi tootmine [841932, 8439, 8441];2 10) tekstiilmaterjalide ja rõivaste tootmine [8444, 8445, 8447, 8448, 8449, 8451, 8452];2 11) tööstuslike tõste- ja teisaldusmasinate ning -seadmete tootmine [8425, 8426, 8427, 8428, 8429, 8430, 8431];2 12) maanteesõidukite ja põllumajandussõidukite tootmine [87. grupp];2 13) veeremite tootmine [86. grupp];2 14) veesõidukite ehitamine [89. grupp].2 (8) Lõikega 7 kehtestatud piirangud ei kehti toodetele ja nende detailidele, mida kasutatakse järgmistes kõrget turvalisust nõudvates valdkondades: 1) lennunduses; 2) kosmoses; 3) kaevandamisel; 4) avamerel; 5) tuumatööstuses; 6) maantee- ja põllumajandussõidukite, veeremite ning veesõidukite turvavarustuses; 7) elektriühendustes, kui on vaja tagada aparaatide töökindlus ja usaldusväärsus. § 22. Monometüülfenüülmetaanid Keelatud on turustada ja kasutada järgmisi aineid ja neid sisaldavaid valmistisi või tooteid: 1) monometüültetraklorodifenüülmetaan, kaubanduslik nimetus Ugilec 141, CAS nr 76253-60-6; 2) monometüüldiklorodifenüülmetaan, kaubanduslik nimetus Ugilec 121, Ugilec 21; 3) monometüüldibromodifenüülmetaan, kaubanduslik nimetus DBBT, CAS nr 99688-47-8. § 23. Nikkel (1) Nikli, CAS nr 7440-0-20, ja selle ühendeid sisaldavaid tooteid on lubatud turustada ja kasutada üksnes juhul, kui: 1) augustatud kõrvast või mõnest muust augustatud kehaosast haava epitelisatsiooni ajal läbipandavast ehteosast eraldub niklit vähem kui 0,2 µg/cm2 nädalas (migratsiooni piirmäär); [RTL 2005, 29, 407 – jõust. 1.09.2005] 2) nahaga otseseks ja pikaajaliseks kokkupuuteks ettenähtud toodete nagu kõrvarõngaste, kaelakeede, kettide, sõrmuste, kellakorpuste ja -rihmade, pannalde, rõivaste neetide, trukkide, tõmblukkude ja muude sarnaste toodete nahaga vahetult ja pikaajaliselt kokkupuutuvatest osadest eraldub niklit vähem kui 0,5 µg/cm2 nädalas; 3) punktis 2 loetletud tooted on kaetud niklit mittesisaldava kihiga, mis on piisav, et tagada toodete inimese nahaga vahetult ja pikaajaliselt kokkupuutuvatest osadest nikli eraldumine toote ettenähtud kasutusviisi korral vähemalt esimese kahe aasta jooksul vähem kui 0,5 µg/cm2 nädalas. § 24. Kantserogeensed ained (1) Tarbijale jaekaubanduses müüdavad kemikaalid ei tohi sisaldada 1. või 2. kategooria kantserogeeniks klassifitseeritud aineid (1. lisa I ja II osa), kui iga aine sisaldus kemikaalis on võrdne või suurem sisaldusest, mis oli aluseks kemikaali klassifitseerimisel 1. ja 2. kategooria kantserogeeniks ning on esitatud: 1) Euroopa Majandusühenduse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (Euroopa Ühenduste Teataja P 196, 16.08.1967, lk 1–98) 1. lisas (edaspidi ohtlike ainete loetelu) või 2) sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord” 3. lisa B osa tabelites 6 ja 6A. (2) 1. ja 2. kategooria kantserogeensete kemikaalide märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele esitada märgistusel järgmine tekst: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”. (3) Piirangud ei kehti: 1) ravimitele; 2) veterinaarravimitele; 3) kosmeetikatoodetele; 4) mootorikütustele; 5) mineraalõlitoodetele, mis on ette nähtud kasutamiseks kütusena liikuvates või statsionaarsetes põletusseadmetes; 6) vedelgaasiballoonides või muudes suletud süsteemides turustatavatele kütustele; 7) maalimisvärvidele (artists’ paints). § 25. Mutageensed ained (1) Tarbijale jaekaubanduses müüdavad kemikaalid ei tohi sisaldada 1. või 2. kategooria mutageeniks klassifitseeritud aineid (1. lisa III osa) kui iga aine sisaldus kemikaalis on võrdne või suurem sisaldusest, mis oli aluseks kemikaali klassifitseerimisel 1. ja 2. kategooria mutageeniks ning on esitatud: 1) ohtlike ainete loetelus või 2) sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord” 3. lisa B osa tabelites 6 ja 6A. (2) 1. ja 2. kategooria mutageensete kemikaalide märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele esitada märgistusel järgmine tekst: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”. (3) Piirangud ei kehti: 1) ravimitele; 2) veterinaarravimitele; 3) kosmeetikatoodetele; 4) mootorikütustele; 5) mineraalõlitoodetele, mis on ette nähtud kasutamiseks kütusena liikuvates või statsionaarsetes põletusseadmetes; 6) vedelgaasiballoonides või muudes suletud süsteemides turustatavatele kütustele; 7) maalimisvärvidele (artists’ paints). § 26. Reproduktiivtoksilised ained (1) Tarbijale jaekaubanduses müüdavad kemikaalid ei tohi sisaldada 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid (1. lisa IV ja V osa), kui iga aine sisaldus kemikaalis on võrdne või suurem sisaldusest, mis oli aluseks kemikaalide klassifitseerimisel 1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks ning on esitatud: 1) ohtlike ainete loetelus või 2) sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord” 3. lisa B osa tabelites 6 ja 6A. (2) 1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksiliste kemikaalide märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele esitada märgistusel järgmine tekst: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”. (3) Piirangud ei kehti: 1) ravimitele; 2) veterinaarravimitele; 3) kosmeetikatoodetele; 4) mootorikütustele; 5) mineraalõlitoodetele, mis on ette nähtud kasutamiseks kütusena liikuvates või statsionaarsetes põletusseadmetes; 6) vedelgaasiballoonides või muudes suletud süsteemides turustatavatele kütustele; 7) maalimisvärvidele (artists’ paints). § 27. Puidukonservandid (1) Puidu töötlemiseks on üldjuhul keelatud kasutada kemikaale, mis sisaldavad ühte või mitut järgmist ainet: 1) kreosoot, EINECS nr 232-287-5; CAS nr 8001-58-9; 2) kreosootõli, EINECS nr 263-047-8, CAS nr 61789-28-4; 3) destillaadid (söetõrv), naftaleenõlid, EINECS nr 283-484-8, CAS nr 84650-04-4; 4) kreosootõliatsenafteeni fraktsioon, EINECS nr 292-605-3, CAS nr 90640-84-9; 5) destillaadid (söetõrv), mille EINECS nr on üle 266-026-1, CAS nr 65996-91-0; 6) antratseenõli, EINECS nr 292-602-7, CAS nr 90640-80-5; 7) tõrvhapped, süsi, toornafta, EINECS nr 266-019-3, CAS nr 65996-85-2; 8) puidukreosoot, EINECS nr 232-419-1, CAS nr 8021-39-4; 9) leeliseline madala temperatuuri tõrvaõli, EINECS nr 310-191-5, CAS nr 122384-78-5. (2) Lõikes 1 loetletud kemikaalidega töödeldud puitu on üldjuhul keelatud turustada. (3) Lõikes 1 loetletud kemikaale on lubatud kasutada puidu töötlemiseks üksnes tööstuslikult või kutsealaselt puidu taastöötlemiseks kohapeal, kui: 1) benso(a)püreeni sisaldus on väiksem kui 0,005 massiprotsenti; 2) veeslahustuvate fenoolide sisaldus on väiksem kui 3 massiprotsenti. (4) Lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavaid kemikaale on keelatud turustada tarbijale jaekaubanduses. (5) Lõikes 1 loetletud kemikaale on lubatud turustada üksnes 20-liitrises või suuremas müügipakendis. Pakendi märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele esitada märgistusel järgmine tekst: „Üksnes tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks”. (6) Lõikes 3 nimetatud viisil töödeldud puitu on lubatud kasutada üksnes tööstuslikult või kutsealaselt tehnilistel kasutusaladel nagu raudteel, sadamates, veeteedel, õhuliinide tugedena, piirdetaradena ja muudel sarnastel eesmärkidel. Sellist puitu ei tohi kasutada: 1) hoonete siseviimistlusel; 2) mänguväljakutel; 3) parkides, aedades ning puhke- ja muudes vabaõhurajatistes, kus puit võib sageli kokku puutuda inimese nahaga; 4) mänguasjades; 5) toodete tootmiseks või taastöötlemiseks, mis võivad kokku puutuda inimeste või loomade tarbeks ettenähtud toodete toormaterjali või valmistootega. § 28. Kloororgaanilised ained (1) Tarbijale jaekaubanduses turustatavad ained ja valmistised ei tohi sisaldada 0,1 massiprotsenti või rohkem järgmisi kloororgaanilisi aineid: 1) kloroform, CAS nr 67-66-3; 2) süsiniktetrakloriid, CAS nr 56-23-5; 3) 1,1,2-trikloroetaan, CAS nr 79-00-5; 4) 1,1,2,2-tetrakloroetaan, CAS nr 79-34-5; 5) 1,1,1,2-tetrakloroetaan, CAS nr 630-20-6; 6) pentakloroetaan, CAS nr 76-01-7; 7) 1,1-dikloroetüleen e. vinülideenkloriid, CAS nr 75-35-4; 8) 1,1,1-trikloroetaan, CAS nr 71-55-6. (2) Ainete ja valmististe, mis sisaldavad lõikes 1 loetletud aineid 0,1 massiprotsenti või rohkem, müügipakendi märgistamisel tuleb arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele esitada märgistusel järgmine tekst: „Üksnes tööstuslikuks kasutamiseks”. (3) Kemikaalide, mis sisaldavad lõikes 1 loetletud kloororgaanilisi aineid 0,1 massiprotsenti või rohkem, korral ei tohi rakendada hajukasutust (diffusiveapplication), ning neid ei tohi kasutada tekstiilmaterjalide puhastamiseks. (4) Piirangud ei kehti ravimitele, veterinaarravimitele ja kosmeetikatoodetele. § 29. Tuleohtlikud, väga tuleohtlikud või eriti tuleohtlikud kemikaalid (1) Jaekaubanduses on tarbijale keelatud müüa ohtlike ainete loetelu või ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuete kohaselt tuleohtlikuks, väga tuleohtlikuks või eriti tuleohtlikuks klassifitseeritud kemikaale aerosoolpakendis meelelahutuseks, pilamiseks või kaunistamiseks nagu: 1) tooted metalse sära andmiseks; 2) kunstlumi ja -härmatis; 3) pilakisakotid; 4) ekskrementide imitatsioonid; 5) dekoratiivhelbed, -vahud; 6) kunstämblikuvõrgud; 7) haisupommid; 8) muud sarnased tooted. (2) Lõikes 1 nimetatud kemikaalide turustamisel tuleb nende müügipakendi märgistamisel arvestada ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõudeid ning lisaks nendele esitada märgistusel järgmine tekst: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”. § 30. Heksakloroetaan Heksakloroetaani, EINECS nr 2006664, CAS nr 67-72-1, on keelatud kasutada mitteraudmetallide tootmisel ja töötlemisel. § 31. Klooritud alkaanid Aineid või valmistisi, mis sisaldavad rohkem kui 1% klooritud alkaane (C10–C13), on keelatud turustada ja kasutada metallide töötlemisel ja naha rasvatamisel. § 32. Asovärvid (1) Asovärve ei tohi kasutada inimese naha või suuõõnega vahetult ja pikaajaliselt kokkupuutuvate tekstiil- ja nahktoodete värvimiseks nagu: 1) rõivad, voodipesu, käterätid, šinjoonid, parukad, mähkmed ja muud sarnased hügieenitooted, magamiskotid; 2) jalatsid, kindad, käekellarihmad, käekotid, rahakotid, portfellid, mapid, toolikatted, kaelapaelad; 3) nahast ja riidest mänguasjad, mänguasjade rõivad; 4) lõpptarbijale ettenähtud lõngad ja tekstiilmaterjalid; või 5) muud sarnased tooted, mis võivad emiteerida lõpptootest või selle värvitud osadest 2. lisas loetletud aromaatseid amiine kogustes, mis on avastatavad Euroopa Standardikomitee (CEN) standardites kirjeldatud meetoditega3 aromaatsete amiinide määramise kohta asovärvidega värvitud nahas ja tekstiilmaterjalides. Üldjuhul on nimetatud meetodite avastamispiir 30 ppm. (2) Lõike 1 nõuetele mittevastavaid nahk- ja tekstiiltooteid ei tohi turustada. (3) Nahk- ja tekstiiltoodete värvimiseks ei tohi kasutada ja turustada kemikaale, mis sisaldavad rohkem kui 0,1 massiprotsenti asovärvi, EC nr 405-665-4 järgmise koostisega: 1) koostisosa: dinaatrium(6-(4-anisidino)-3-sulfonato-2-(3,5-dinitro-2-oksüfenüülaso)-1-naftolato)(1-(5-kloro-2-oksüfenüülaso)-2-naftolato)kromaat (C39H23ClCrN7O12 S·2Na), CAS nr 118685-33-9 ja 2) koostisosa: trinaatrium(6-(4-anisidino)-3-sulfonato-2-(3,5-dinitro-2-oksüfenüülaso)-1-naftolato)kromaat (C46H30CrN10O20S2·3Na). § 33. Difenüüleetripentabromoderivaat (1) Aineid või valmistisi, mis sisaldavad difenüüleetripentabromoderivaati (C12H3Br50) rohkem kui 0,1 massiprotsenti, on keelatud turustada ja kasutada. (2) Tooteid, mis sisaldavad tervikuna või leekiaeglustavates osades difenüüleetripentabromoderivaati rohkem kui 0,1 massiprotsenti, on keelatud turustada ja kasutada. § 34. Difenüüleetrioktabromoderivaat (1) Aineid või valmistisi, mis sisaldavad difenüüleetrioktabromoderivaati (C12H3Br80) rohkem kui 0,1 massiprotsenti, on keelatud turustada ja kasutada. (2) Tooteid, mis sisaldavad tervikuna või leekiaeglustavates osades difenüüleetrioktabromoderivaati rohkem kui 0,1 massiprotsenti, on keelatud turustada ja kasutada. § 35. Nonüülfenool Kemikaale, mis sisaldavad nonüülfenooli [C6H4(OH)C9H19] või nonüülfenooletoksülaati [(C2H4O)nC15H24O] 0,1 massiprotsenti või rohkem, ei tohi turustada ning kasutada järgmistel eesmärkidel: 1) tööstuslik või kutsealane keemiline puhastus, v.a kontrollitavad kinnised kuivpuhastussüsteemid või eritöötlusega puhastussüsteemid, kus puhastusvedelik võetakse ringlusesse või põletatakse; 2) olmepuhastusvahendid; 3) tekstiili ja naha töötlemine, v.a kui puhastamise käigus on välditud nimetatud ainete sattumine reovetesse, või eritöötlusega süsteemid, kus tootmisveest eemaldatakse täielikult orgaaniline fraktsioon enne reovete bioloogilist töötlemist (nt lambanahkade rasvaärastus); 4) rasvaemulgaator lüpsiseadmetes; 5) metallitöötlemine, v.a kontrollitavad kinnised süsteemid, kus puhastusvedelik võetakse ringlusesse või põletatakse; 6) tselluloosi- ja paberitööstus; 7) kosmeetikatooted; 8) muud isikliku hügieeni vahendid, v.a spermitsiidid; 9) pestitsiidide ja biotsiidide abiained. § 36. Tsement (1) Tsementi või tsementi sisaldavaid valmistisi on keelatud turustada ja kasutada, kui need pärast hüdraatimist sisaldavad rohkem kui 0,0002% lahustuvat kroomi (VI) tsemendi kuivmassi kohta. (2) Kui on kasutatud redutseerivaid aineid, siis koos muude ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuete järgimisega tuleb tsementi või tsementi sisaldavate valmististe pakendi märgistusel esitada pakendamise kuupäev ning hoiutingimused ja -aeg, mille jooksul säilivad redutseerivad omadused ning kroom (VI) sisaldus vastab lõikes 1 esitatud piirväärtusele. (3) Lõigetega 1 ja 2 kehtestatud turustamise ja kasutamise piiranguid ei rakendata tsemendi või tsementi sisaldavate valmististe kohta, mida kasutatakse kontrollitavates suletud süsteemides täielikult automatiseeritud protsesside korral, kui tsementi või tsementi sisaldavaid valmistisi käideldakse üksnes masinatega ning on välistatud nende kokkupuude nahaga. § 361. Tolueen Tolueeni, CAS nr 108-88-3, on keelatud turustada ja kasutada ainena või valmistise koostisainena tarbijale turustatavates ning piiranguteta kasutamiseks ettenähtud liimainetes või liimaineid sisaldavates valmististes ja aerosoolvärvides kontsentratsioonis 0,1 massiprotsenti või rohkem. [RTL 2007, 49, 901 – jõust. 24.06.2007] § 362. Triklorobenseen Triklorobenseeni, CAS 120-82-1, on keelatud turustada ja kasutada ainena või valmistise koostisainena kontsentratsioonis 0,1 massiprotsenti ja rohkem, välja arvatud kui seda kasutatakse: 1) vaheainena sünteesiprotsessides, 2) lahustina suletud süsteemides toimuvates kloorimisreaktsioonides või 3) 3,5-trinitro-2,4,6-triaminobenseeni (TATB) valmistamisel. [RTL 2006, 58, 1053 – jõust. 15.06.2007] § 363. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (1) Ekstenderõlisid ei tohi turustada ega kasutada rehvide või rehvide osade valmistamisel, kui need sisaldavad benso(a)püreeni, CAS nr 50-32-8, üle 1 mg/kg või summaarselt üle 10 mg/kg järgmisi polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAS): benso(a)püreen (BaP), CAS nr 50-32-82; benso(e)püreen (BeP), CAS nr 192-97-23; benso(a)antratseen (BaA), CAS nr 56-55-34; krüseen (CHR), CAS nr 218-01-95; benso(b)fluoranteen (BbFA), CAS nr 205-99-26; benso(j)fluoranteen (BjFA), CAS nr 205–82-37; benso(k)fluoranteen (BkFA), CAS nr 207-08-98; dibenso(a,h)antratseen (DBAhA), CAS nr 53-70-3. (2) Lõikes 1 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus ekstenderõlides loetakse nõuetele vastavaks, kui polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstrakt on väiksem kui 3 massiprotsenti, mõõdetuna Institute of Petroleum’i standardi IP 346:1998 „Polütsükliliste aromaatsete ühendite määramine kasutamata baasmäärdeõlides ja asfalteenivabades naftafraktsioonides – dimetüülsulfoksiidi ekstraktsiooni murdumisnäitaja meetod“ järgi. (3) Ekstenderõlide valmistaja või importija peab kontrollima benso(a)püreeni ja lõikes 1 loetletud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse vastavust kehtestatud piirväärtustele ning mõõdetud väärtuste korrelatsiooni polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstraktiga pärast iga olulisemat muudatust tootmisprotsessis või muutusteta tootmisprotsessi korral iga 6 kuu järel. (4) Keelatud on turustada rehve, rehvide taastamiseks ettenähtud turviseid või materjale turvise taastamiseks, mis on valmistatud pärast käesoleva paragrahvi jõustumist ning sisaldavad lõike 1 nõuetele mittevastavaid ekstenderõlisid. (5) Turustamispiirang ei kehti taastatud rehvide kohta, mille turvis vastab käesoleva paragrahviga kehtestatud nõuetele. (6) Rehvid ja nende turvised loetakse nõuetele vastavaks, kui vulkaniseeritud kummiühendid ei ületa prootonite signaalide põhjal piirväärtust 0,35 %, mõõdetuna ja arvutatuna vastavalt ISO standardile 21461 „Vulkaniseeritud kummi – õli aromaatsuse määramine vulkaniseeritud kautšukisegudes. [RTL 2006, 58, 1053 – jõust. 1.01.2010] § 364 . Ftalaadid (1) Mänguasi ja iga toode, mis on ette nähtud lapsele uinumise, rahustamise, hügieeni, toitmise või imemise hõlbustamiseks (edaspidi lapsehooldusvahend) või nende osa või osad ei tohi olla valmistatud plastifitseeritud materjalist, mis sisaldab ainena või valmistise koostisainena rohkem kui 0,1 massiprotsenti järgmisi ftalaate: 1) di(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP), CAS nr 117-81-7, EINECS nr 204-211-0; 2) dibutüülftalaat (DBP), CAS nr 84-74-2, EINECS nr 201-557-4; 3) bensüülbutüülftalaat (BBP), CAS nr 85-68-7, EINECS nr 201-622-7. (2) Mänguasi ja lapsehooldusvahend või nende osa(d), mida laps saab suhu panna, ei tohi olla valmistatud plastifitseeritud materjalist, mis sisaldab ainena või valmistise koostisainena üle 0,1 massiprotsendi järgmisi ftalaate: 1) diisononüülftalaat (DINP), CAS nr 28553-12-0 ja 68515-48-0, EINECS nr 249-079-5 ja 271-090-9 2) diisodetsüülftalaat (DIDP), CAS nr 26761-40-0 ja 68515-49-1, EINECS nr 247-977-1 ja 271-091-4, 3) di(-n-)oktüülftalaat (DNOP), CAS nr 117-84-0, EINECS nr 204-214-7. (3) Lõikes 1 ja 2 nimetatud ftalaadid võivad esineda ka teistsuguste CAS ja EINECS numbritega. (4) Keelatud on turustada mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, mille plastifitseeritud materjal sisaldab lõikes 1 ja 2 nimetatud ftalaate rohkem kui 0,1% plastifitseeritud materjali massist. [RTL 2006, 58, 1053 – jõust. 16.01.2007] § 365. Perfluorooktaansulfonaadid (1) Perfluorooktaansulfonaate (PFOS, C8F17SO2X, kusjuures X võib olla OH, metallisool (O–M+), halogeniid, amiid või muud derivaadid, sh polümeerid) ning valmistisi, mis sisaldavad PFOSe 0,005 massiprotsenti või rohkem, on keelatud turustada või kasutada. (2) Turustada lubatud toodetes, pooltoodetes või nende osades ei tohi PFOSide sisaldus olla 0,1 massiprotsenti või rohkem, arvutatuna PFOSe sisaldavate konstruktsiooniliselt või mikrostruktuurselt eristatavate osade massi kohta. (3) Turustada lubatud tekstiilis või muus kattekihiga materjalis ei tohi PFOSide sisaldus kattekihi materjalis olla 0,1 µg/m2 või rohkem. (4) Erandina ei kohaldata lõiget 1, 2 ja 3 järgmiste toodete ja nende tootmiseks kasutatavate ainete ja valmististe suhtes: 1) valguskindlad või peegelduvad kattekihid fotolitograafia protsessides; 2) filmide, paberi või trükiplaatide fotograafilised kattekihid; 3) pihustusudu vähendajad mittedekoratiivsel kõvakroomimisel Cr(VI)ga ja märgavad ained, mida kasutatakse ohjatavates galvanosteegiasüsteemides, kus keskkonda sattuvate PFOSide kogus on minimeeritud, rakendades asjakohast parimat võimalikku tehnikat «Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse» kohaselt; 4) hüdraulilised vedelikud lennunduses. (5) PFOSe sisaldavat tulekustutusvahtu, mis on turustatud enne 27. detsembrit 2006. a, võib kasutada kuni 27. juunini 2011. a. [RTL 2007, 49, 901 – jõust. 27.06.2008] § 37. [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 38. Määruse rakendamine (1) Enne 1. juulit 2001. a paigaldatud või kasutusel olnud asbestkiude sisaldavaid tooteid on lubatud kasutada kuni nende kasutusest kõrvaldamiseni või ettenähtud kasutusea lõpuni, mil nad tuleb asendada asbestivabade materjalidega. (2) Käesoleva määruse §-s 27 esitatud piirangutele mittevastavat puitu, mida on töödeldud ja kasutatud enne 30. juunit 2003. a, võib turustada üksnes korduskasutamiseks. (3) Käesoleva määruse § 33 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud piiranguid ei kohaldata õhusõidukite hädaolukorra evakuatsioonisüsteemide suhtes kuni 31. märtsini 2006. a. 1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ, liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 262, 27.09.1976, lk 201–203); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 79/663 EMÜ, millega täiendatakse lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 197, 3.8.1979, lk 37–38); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 82/806/EMÜ, millega teistkordselt (benseen) muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 339, 1.12.1982, lk 55–56); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 82/828/EMÜ, millega kolmandat korda (PCT) muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 350, 10.12.1982, lk 34–35), Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 83/264/EMÜ, millega neljandat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 147, 6.6.1983, lk 9–10); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 83/478/EMÜ, millega viiendat korda (asbest) muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 263, 24.9.1983, lk 33–36); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 85/467/EMÜ, millega kuuendat korda (PCBs/PCTs) muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 269, 11.10.1985, lk 56–58); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 85/610/EMÜ, millega seitsmendat korda (asbest) muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 1–2); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 89/677/EMÜ, millega kaheksandat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 398, 30.12. 1989, lk 19–23); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 89/678/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 398, 30.12.89, lk 24); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 78, 26.3.1991, 38–41); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 91/173/EMÜ, millega muudetakse üheksandat korda direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 85, 5.4.1991, lk 34–36); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 91/338/EMÜ, millega kümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 186, 12.7.1991, lk 59–63); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 91/339/EMÜ, millega üheteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 186, 12.7.1991, lk 64–65); Euroopa Komisjoni direktiiv 91/659/EMÜ, millega kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (asbest) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 363, 31.12.1991, lk 36–38); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/27/EÜ, millega kaheteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 188, 22.07.1994, lk 1–2); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/48/EÜ, millega kolmeteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 331, 21.12.1994, lk 7–9); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/60/EÜ, millega neljateistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 1–9); Euroopa Komisjoni direktiiv 96/55/EÜ, millega teistkordselt kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (klooritud lahustid) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 231, 12.09.1996, lk 20–21); Euroopa Komisjoni direktiiv 97/10/EÜ, millega kolmandat korda kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (KMRid) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 068, 8.3.1997, lk 24–26); Euroopa Komisjoni direktiiv 97/16/EÜ, millega viieteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 116, 6.5.1997, lk 31–32); Euroopa Komisjoni direktiiv 97/64/EÜ, millega neljandat korda kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (lambiõlid) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 315, 19.11.1997, lk 13–14); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 97/56/EÜ, millega kuueteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 333, 4.12.1997, lk 1–84); Euroopa Komisjoni direktiiv 98/101/EÜ, millega kohandatakse teatavaid ohtlikke aineid sisaldavaid patareisid ja akusid käsitlev nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ tehnika arenguga (EÜT L 1, 5.1.1999, lk 1–2); Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/51/EÜ, millega viiendat korda kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (tina, PCP ja kaadmium) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 22–25); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/43/EÜ, millega seitsmeteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 166, 1.7.1999, lk 87–90); Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/77/EÜ, millega kuuendat korda kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (asbest) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 207, 6.8.1999, lk 18–20); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/41/EÜ, millega kahekümne esimest korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega seoses ainetega, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks (EÜT L 196, 18.7.2001, lk 36–37); Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/90/EÜ, millega seitsmendat korda kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (kreosoot) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 41–43); Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/91/EÜ, millega kaheksandat korda kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (heksakloroetaan) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 286, 30.10.2001, lk 27–28); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/45/EÜ, millega kahekümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (lühiahelased klooritud parafiinid) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 177, 6.7.2002, lk 21–22); Euroopa Komisjoni direktiiv 2002/62/EÜ, millega üheksandat korda kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (tinaorgaanilised ühendid) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 58–59); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/61/EÜ, millega üheksateistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (asovärvained) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 15–18); Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/2/EÜ arseeni turustamise ja kasutamise piirangute kohta (nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ kümnes kohandamine tehnika arenguga) (EÜT L 4, 9.1.2003, lk 9–11); Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/3/EÜ «sinise värvaine» turustamise ja kasutamise piirangute kohta (nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ kahekümnes kohandamine tehnika arenguga) (EÜT L 4, 9.1.2003, lk 12–15); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/11/EÜ, millega muudetakse kahekümne neljandat korda direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (pentabromodifenüüleeter, oktabromodifenüüleeter) turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 42, 15.2.2003, lk 45–46); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/36/EÜ, millega muudetakse kahekümne viiendat korda direktiivi 76/769/EMÜ ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piiramist käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ained) (EÜT L 156, 25.6.2003, lk 26–30); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/34/EÜ, millega muudetakse kahekümne kolmandat korda direktiivi 76/769/EMÜ ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piiramist käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ained – k/m/r) (EÜT L 156, 25.6.2003, lk 14–16); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/53/EÜ, millega kahekümne kuuendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (nonüülfenool, nonüülfenooletoksülaat ja tsement) turustamise ja kasutamise piirangutega; Euroopa Komisjoni direktiiv 2004/21/EÜ asovärvainete turustamise ja kasutamise piirangute kohta (nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ kolmeteistkümnes kohandamine tehnika arenguga) (EÜT L 57, 25.2.2004, lk 4–5); Euroopa Komisjoni direktiiv 2004/96/EÜ, millega muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ seoses nikli turustamise ning kasutamise piirangutega augustamise piikkomplektides, eesmärgiga kohandada tehnika arengule direktiivi I lisa (EÜT L 301, 28.9.2004, lk 51–52); Euroopa Komisjoni direktiiv 2004/98/EÜ, millega muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ turustamispiirangute ning õhusõidukite hädaolukorra evakuatsioonisüsteemides pentabromodifenüüleetri kasutamise osas eesmärgiga kohandada direktiivi I lisa tehnika arenguga (EÜT L 305, 1.10.2004, lk 63–64); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega, terviktekst (CONSLEG, 1976L0769, 16.03.2004, lk 1–133). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/59/EÜ, millega muudetakse 28. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (tolueen ja triklorobenseen), (ELT L 309, 25.11.2005, lk 13–14); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/69/EÜ, millega muudetakse 27. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta ekstenderõlides ja rehvides) (ELT L 323, 09.12.2005, lk 51–54); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/84/EÜ, millega muudetakse 22. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (ftalaadid mänguasjades ja lapsehooldusvahendites) (ELT L 344, 27.12.2005, lk 40–43); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/90/EÜ, millega muudetakse 29. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ained - k/m/r) turustamise ja kasutamise piirangutega (ELT L 033 , 04.02.2006, lk 28–81). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/122/EÜ, millega muudetakse 30. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (perfluorooktaansulfonaadid) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 32–34); komisjoni direktiiv 2006/139/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ arseeniühendite turustamise ja kasutamise piirangute osas eesmärgiga kohandada direktiivi I lisa tehnika arenguga EMPs kohaldatav tekst (ELT L 384, 29.12.2006, lk 94–97). [RTL 2007, 49, 901 – jõust. 24.06.2007] 2 Koodid on esitatud Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1–675) 1. lisa (kombineeritud nomenklatuur) järgi. Kombineeritud nomenklatuur ja muudatuste seosetabel on kättesaadav Maksu- ja Tolliameti veebilehel aadressil http://emts.emta.ee: 7303/emts/do/qry/sbn/init?reset=&cln= 3 1. CEN ISO/TS 17234:2003 «Leather – Chemicaltests – Determination of certainazocolourantsindyedleathers». 2. EN 14362-1:2003 «Textiles – Methodsforthedetermination of certainaromaticaminesderivedfromazocolourants – part 1: Detection of theuse of certainazocolourantsaccessiblewithoutextraction». 3. EN 14362-1:2003 «Textiles – Methodsforthedetermination of certainaromaticaminesderivedfromazocolourants – part 2: Detection of theuse of certainazocolourantsaccessiblebyextractingthefibres». Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2, Sotsiaalministeeriumi 8.03.2005. a kiri nr 13.8-13/2267 ja riigisekretäri 11.03.2005. a resolutsioon nr 17-1/05-02216.)