Tähtvere Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise kord Tähtvere vallas — KO, 117, 1397

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 2, § 22.1, § 22.2 lg 5 § 22.3 ning 2007. aasta riigieelarve seaduse alusel. Tähtvere Vallavolikogu määrab: § 1. Tähtvere Vallavolikogu 01.03.2002.a. määrusega nr 4 kinnitatud “Toimetulekutoetuse taotlemise kord Tähtvere vallas” muuta järgmiselt: (1) punktis 2 asendada toimetulekupiir “500 krooni” numbritega “900 krooni” ja “400 krooni” numbritega “720 krooni”. § 2. Kinnitada muudetud “Toimetulekutoetuse taotlemise kord Tähtvere vallas” uus redaktsioon. § 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. § 4. Määrus avaldada Riigikantselei elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Oles HAGEL Lisa Tähtvere Vallavolikogu 18. mai 2007. a määrusele nr 6 Toimetulekutoetuse taotlemise kord Tähtvere vallas 1. Toetust on õigus taotleda isikul, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Tähtvere vald. Tähtvere vald peab olema registreeritud taotleja elukohana vähemalt toetuse taotlemisele eelneval kalendrikuul. 2. Toimetulekutoetust makstakse isikule, kelle perekonna kuusissetulek peale alalise eluruumi alatiste kulude tasumist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. Kehtiva seadusandluse kohaselt on toimetulekupiir 900 krooni esimese pereliikme ja 720 krooni iga järgmise pereliikme kohta. 3. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või temaga abielulistes suhetes oleva samas eluruumis elava isiku, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. 4. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 5. Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT=(EK–TP)–S; kusjuures TT – toimetulekutoetus, EK – eluasemekulud normpinna ulatuses, TP – perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S – perekonna sissetulek (tulud). 6. Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võidakse arvestada olenemata tubade arvust maksimaalselt 51 m2. 7. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse alalise eluruumiga seotud tegelikud kulud, kuid mitte üla kehtestatud piirmäärade. 8. Toimetulekutoetuse taotlemiseks jooksval kuul tuleb taotlejal või tema perekonnaliikmel isiklikult pöörduda 5–19. kuupäevaks valla sotsiaalnõuniku juurde, kus täidetakse vormikohane avaldus. Esmakordsel taotluse vormistamisel ja andmete muutumisel esitatakse järgmised dokumendid: 1) korteri või elamu omandit tõendav dokument; 2) üüri- või kasutusleping, kui korter ei kuulu toimetulekutoetuse taotlejale; 3) pereliikmete passid; 4) alaealiste sünnitunnistused; 5) pensioni- või töövõimetustunnistus kehtiva pensionisuurusega; 6) pensioniameti tõend lapsehooldustasu ja lastetoetuse kohta; 7) pensioniameti tõend hooldajatoetuse kohta; 8) üle 16-aastastel õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend 2 korda aastas. Toimetulekutoetuse taotlemiseks igakuiselt esitatavad dokumendid: 1) elamuvaldaja poolt väljastatud makseteatis üüri- ja kommunaalkulude kohta; 2) kviitungid elektri ja gaasi tasumise kohta; 3) nõuetekohane kviitung kütte ostmise kohta; 4) töötava(te) pereliikme(te) tõend(id) töökohast taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusummade ja neist mahaarvatud tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja makstud elatisraha suuruse kohta; 5) tõend elatisraha saamise kohta või kohtutäituri tõend elatisraha mittesaamise kohta; 6) haiguslehel viibimisel tõend haigekassast makstud hüvituse kohta; 7) töötutel tööhõivetalituse poolt välja antud töötu kaart; 8) üliõpilastel tõend stipendiumi saamise kohta; 9) õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul; 10) kui mõnda sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga (v.a. elatisraha saamine, kus tõendi puudumisel arvatakse sissetulekute hulka ühe lapse kohta 25% kehtivast vabariigi miinimumpalgast); 11) tõestus, et taotleja on ise tasunud oma arved (pangaülekandekviitungid) ehk taotlemisele eelneva kuu üüri ja kommunaalkulude maksekviitungid. 9. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetuleku hulka: 1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 3) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat nelja- ja enamalapselise ja kolmikuid kasvatava pere toetust; 4) riigi tagatisel antud õppelaenu. 10. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 11. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alalise eluasemega seotud alalised kulud. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt. 12. Toetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda täiendavaid andmeid perekonna kohta ja kahtluse korral esitada need kontrollimiseks maksuametile ja rahvastikuregistrile. 13. Toetuse taotleja on kohustatud informeerima sotsiaaltöötajat kõigist muutustest, mis puudutavad perekonna koosseisu, sotsiaalset seisundit, sissetulekuid, eluaset ja arveldusarve numbrit (kuhu toetus kantakse). Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga taotlusel. Taotlus vaadatakse läbi ja toetuse saab taotleja kätte taotluse esitamisega samal kuul. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Juhul kui liigselt makstud toetussummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadud toetuse summa vabatahtlikult, keeldumise korral nõutakse liigselt makstud summad tagasi kohtu korras. 14. Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata: 1) töövõimelisele kaheksateistkümneaastasest kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas rehabilitatsioonis või õppeprotsessis; 2) isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 3) kui vallavalitsuse vastav komisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid.