Järva-Jaani Vallavolikogu — Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019 kinnitamine — KO, 117, 1393

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 4 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja Järva-Jaani Vallavolikogu 23.12.2004 määruse nr. 17 „Järva-Jaani valla põhimäärus” § 19 lõike 1 alusel. § 1. Kinnitada Järva-Jaani valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. juunil 2007. a. Volikogu esimees Rein KÖSTER Lisa 1 Järva-Jaani Vallavolikogu 24. mai 2007. a määruse nr 10 „Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019 kinnitamine JÄRVA-JAANI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA aastateks 2007-2019. Järva-Jaani 2007 ÜVK ARENGUKAVA TELLIJA: Järva-Jaani Vallavalitsus Aadress: Pikk tn. 28, Järva-Jaani, 73301, Järvamaa Vallavanem: Toomas Põldma Tel.: 3863377; 53447115 Faks: 3863001 e-post: toomas@jjaani.ee; info@jjaani.ee www.jjaani.ee Kontaktisik: keskkonnanõunik Margit Pokrovski Tel.: 3863377; 53413205 e-post: margit@jjaani.ee VEE-ETTEVÕTJA: OÜ Järva-Jaani Teenus Aadress: Lai 19, Järva-Jaani, 73301, Järvamaa Juhataja: hr. Heldur Hallimäe Tel.: 3863345; 5033515 Faks: 3863345 e-post: jj.teenus@mail.ee ÜVK ARENGUKAVA KOOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa Tel.: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: aare.kuusik@mail.ee OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel.: 51 62476 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 2. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed 2.1. Õiguslik baas 2.2. Järva-Jaani valla arengukava 2.3. Planeeringud 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering 2.3.2. Järva-Jaani valla üldplaneering 2.3.3. Detailplaneeringud Järva-Jaani vallas 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 2.4.2. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava 2.4.3. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 2.5. Muud andmed 2.5.1. Põhjavee uuringud 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 2.5.3. Vee erikasutusload 2.6. Kokkuvõte 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 3.1. Keskkond 3.1.1. Üldandmed 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 3.1.3. Põhjavesi 3.1.4. Pinnavesi 3.1.5. Tehiskeskkond 3.2. Elanikkond 3.2.1. Reovee kogumisalade piirid ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutajad 3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 3.2.3. Tööpuudus 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumine 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 3.2.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus 3.3.2. Järva-Jaani valla eelarve 3.3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni normatiivaktid 3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 4.1. Ühisveevärgi objektid 4.1.1. Puurkaev-pumplad 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid 4.1.3. Veetorustikud 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed 4.2.2. Purgimissõlmed 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud 4.2.5. Reoveepumplad 4.2.6. Reoveepuhastid 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide kohta 5. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted 5.1. Ettevõtte tegevuse iseloomustus 5.2. Vee-ettevõtete põhinäitajad 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad 5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta 5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad 5.2.4. Ekspluatatsioon 5.2.5. Personal II ARENGUKAVA 6. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise põhimõtted 7. ÜVK arendamise kava tegevuste programmid 7.1. I programm 7.2. II programm 7.3. III programm 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus LISAD: LISA 1. Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid. LISA 2. Väljavõte tööst: Järva-Jaani alevi põhjavee tarbevaru hinnang. Eesti Geoloogiakeskus. Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn, 2005. 1. Sissejuhatus Esimese Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostas 2004. aastal OÜ Vetepere. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) tekkis kohustus Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK) viia kooskõlla kehtiva seadusega. ÜVK AK täiendamise ja seadusandlusega kooskõlla viimise tellis Järva-Jaani vallavalitsus OÜ Vetepere (tööettevõtuleping nr. 1112/2006, 11 detsember 2006. a.). Vastavalt lepingule viib OÜ Vetepere Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab kahte tiheasustusala Järva-Jaani alevit ja Karinu küla ning Kuksema, Metstaguse ja Paistevälja kompaktse hoonestusega külakeskuseid. Töös on hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei ehitata, esitatud üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Töö teostamisel lähtuti 2004. aastal OÜ Vetepere poolt koostatud Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast, 2006. aastal koostatud Järva-Jaani valla arengukavast aastateks 2007 – 2010, Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal koostatud Järvamaa maakonnaplaneeringust, RE “Eesti Maauuringud” Maaplaneeringud poolt 1994. aastal koostatud Järva-Jaani valla üldplaneeringu I etapist, AS Entec ja Dereevos OÜ poolt 2002. aastal koostatud Pärnu alamvesikonna veemajanduskavast, AS Maves poolt 2003. aastal koostatud tööst Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavast, Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjast, tööst “ISPA Programme. Technical Assistance for Pärnu River Basin Water Resources Plan for Small Settlements. ISPA Measure 2001/EE/16/P/PA/003” ja teistest töödest. Samuti on arvestatud juba kehtestatud ja koostatavate detailplaneeringutega. Töö autor pidas väga oluliseks ka Järva-Jaani Vallavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtja OÜ Järva-Jaani Teenus seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Täpse ülevaate saamiseks kõigist valla territooriumil paiknevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest on vaja teostada täiendavaid uuringuid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide paiknemise ja tehnilise seisukorra kohta. Neid uurimistöid käesoleva töö koosseisu ei lülitatud, kuid need kajastuvad arengukavas. Soovitatav on need tööd teostada arengukava I programmi koosseisus ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arendamise kava. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostas OÜ Vetepere hüdrotehnikainsener Aare Kuusik. Arendamise kava koostamisel osutasid suurt abi Järva-Jaani vallavanem Toomas Põldma ja kohaliku vee-ettevõtte OÜ Järva-Jaani Teenus juhataja Heldur Hallimäe. Sõlmprobleemide lahendamisel kasutati Eestis tunnustatud veespetsialistide abi. 2. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed 2.1. Õiguslik baas 11.05.1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on: - sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; - reguleerida vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. 14.06.1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (ÜVK AK) koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS) ja alates 01.01.2006. a selle täiendatud variant: § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (sõnastus alates 1.01.2006): (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. (21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. (22) Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87) alusel. (23) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. (24) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. (3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Järva-Jaani vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste Järva-Jaani valla territooriumil kehtivate õigusaktidega: 1. Järva-Jaani Vallavolikogu 21.12.2000. aasta määrusega nr. 22 kinnitatud Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri. 2. Järva-Jaani Vallavolikogu 21.12.2000. aasta määrusega nr. 24 kinnitatud Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord. 3. Järva-Jaani Vallavolikogu 21.12.2000. aasta määrusega nr. 23 kinnitatud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord. 2.2. Järva-Jaani valla arengukava Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2007 – 2010 võeti vastu Järva-Jaani Vallavolikogu 26. oktoobri 2006. a määrusega nr 18. Veevarustus ja kanalisatsioon Suurem osa Järva-Jaani alevi uuematest vee- ja kanalisatsioonitorustikest on ehitatud 1980-ndate aastate keskel ja viimase 10 aasta jooksul. Alevi korterelamud ja suurem osa individuaalelamutest on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Alevis on üks uus reoveepuhasti, milles puhastatakse terve alevi reovesi. Karinu ja Paistevälja külade korterelamutel on ühisveevärk ja -kanalisatsioon, Metstaguse ja Kuksema külade korterelamutes on ühisveevärk. Karinu külal on reovee rõngaspuhasti PRP 135. Ülejäänud külades reoveepuhasteid ei ole, reovesi juhitakse pinnasesse, millest tingituna on kohati ohustatud põhjavee kvaliteet. Pärnu jõe valgala veemajanduskava projekti raames toimub Järva-Jaani alevi veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Tegevuskava aastateks 2007 – 2010 Järva-Jaani vald on kodukohta väärtustava ja aktiivse elanikkonnaga, mitmekülgselt arenenud ettevõtlusega, elamisväärse elukeskkonnaga ning haridust ja kultuuri toetav jätkusuutlik omavalitsus. Tegevuskava aastateks 2007 – 2010 Tabel 1 Tegevus Aastad Tegevuse maksumus kokku Finantseerimise allikad ja valla eelarve osakaal (%) Teostaja, vastutaja 2007 2008 2009 2010 Ülesanne- Tiheasustusalade vee- ja kanalisatsiooni vastavusse viimine keskkonna nõuetega Vee ja kanalisatsiooni 4. etapp x Vallavanem, keskkonna- nõunik Vee ja kanalisatsiooni võrgustiku ehitamine x x x Vallavanem, keskkonna- nõunik 2.3. Planeeringud 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering Järvamaa maakonnaplaneering koostati Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal. Maakonna arengustrateegia määrab kindlaks maakonna arengu soovitavad suun-dumused. Strateegia on suunatud maakonna elanike stabiilselt kõrge elukvaliteedi - turvaliste ja heade elutingimuste, sissetulekute, eneseteostuse võimaluste - kindlustamisele. Selle eesmärgi suunas liikumisel järgitakse tulevikuvisiooni Järvamaast, mida iseloomustab: · konkurentsivõimelisus; · väljakujundatud piirkonnakeskused; · korrastatud asustussüsteem; · tasakaalustatud majanduse areng; · üldine jätkusuutlik, keskkonna- ja ressursisäästlik areng. Järva maakonna arengueeldused on: · olemasolev inimressurss; · geograafiline asend; · Tallinna lähedus, hea ühendus naabermaakondadega; · loodusressursid - viljakas põllumaa, mets, maapõuevarad (lubjakivi, kruus, liiv, turvas); · puhas looduskeskkond; · väljakujunenud teedevõrk; · tugevad piirkonnakeskused (Paide, Türi jt.); · hästi väljakujundatud sotsiaalne infrastruktuur; · pikaajalised põllumajandustootmise traditsioonid; · turvalisus. Järva maakonna arengustrateegia põhiülesanded on järgmised: · arendada välja optimaalne tehniline infrastrutuur; · maksimaalselt soodustada ettevõtluse arengut ja teket; · kaasajastada kutsekoolituse süsteem; · erilist tähelepanu pöörata infotehnoloogia arendamisele ja juurutamisele ning sellealasele koolitusele; · rakendada ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid; · tagada elanike sotsiaalne turvalisus sotsiaalse infrastruktuuri optimaalse väljaarendamisega; · tutvustada kõigile ja kõikjal Järvamaa arengueeldusi; · laiendada Järvamaa arengule soodsalt mõjuvat koostööd nii kodu- kui välismaal. Veevarustus Järvamaal on üle üheksakümne arvestatava ettevõtte-veetarbija, kelle tegevuse kohta on olemas konkreetne informatsioon. Lisaks neile tarbib põhjavett teadmata arv üksiktarbijaid nii maapiirkonnas kui ka linnades ja asulates. Hinnang olukorrale: · Summaarselt ei ole veevarude defitsiit takistuseks asulate edasiarendamisel. · Veevõtt ja tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt: Paide ja Türi linnas paiknevad maakonna suurimad tööstus- ja teenindusettevõtted ning tarbitakse ca 45 % kogu maakonnas tarbitavast põhjaveest. · Vee tarbimine näitab viimastel aastatel vähenemist, kuid probleemiks on tarbitava põhjavee kvaliteet. Vee kvaliteedi parandamise eesmärgil tuleb … · kõikidesse asulatesse rajada lokaalsed veevõtukohad; · asulate veetarbe kasvades rajada täiendavaid puurkaeve, veemahuteid ja veejuhtmeid; · jõuda selleni, et kogu tarbitav põhjavesi mõõdetakse. Kanalisatsioon Maakonnas tekib ca 33 tuh. m3 reovett ööpäevas, millest ca 24 tuh. m3 ei vaja puhastamist (kalakasvatus). Ülejäänud 9 tuh. m3 reovett puhastatakse, puhastamata reovee juhtimine looduslikesse veekogudesse on lõpetatud. Kokku töötab Järvamaal 63 bioloogilist reoveepuhastit või eraldiseisvat biotiiki. Eesmärgid: · Jätkuvat rekonstrueerimist ja laiendamist vajavad Paide ja Türi linnade reoveepuhastid. · Suur osa maa-asulate reoveepuhastitest vajab rekonstrueerimist või laiendamist. Tiheasustusalad Planeerimisprojekti mahus on määratletud tiheasustusega aladeks linnade ja alevike territooriumid, külaosad mis oma tiheduse ja olemuse seisukohalt vajavad detailplaneeringut, mõisaansamblid ja eraldiseisvad kirikud koos sinna juurde kuuluva hoonestuse ja kalmistutega. Tiheasustusalad Tabel 2 Linn, vald Küla Asula Liik Pindala ha Mõis Kirik Järva-Jaani Järva-Jaani alev 211.00 Järva-Jaani kirik Järva-Jaani Karinu külaosa 80.62 Karinu mõisaansambel Tiheasustusalad on määratletud omavalitsuste seisukohtade, kehtestatud üldplaneeringute ja üldplaneeringutena kehtima jäetud vallaosa planeeringute alusel. 2.3.2. Järva-Jaani valla üldplaneering Algatatud on Järva-Jaani üldplaneeringu täiendamine. Uue üldplaneeringu koostajaks on A&L MANAGEMENT EESTI AS. Kontaktisikuks on Sven Aadla telefon: 6562330, 5130420; e-post: sven.aadla@almanagement.ee. Järva-Jaani valla üldplaneeringu I etapi koostas 1994. aastal RE “Eesti Maauuringud” Maaplaneeringud. Järva-Jaani vald asub Järvamaa kirdeosas piirnedes Lääne-Virumaa Tamsalu ja Väike-Maarja valdadega ning Järvamaa Ambla, Albu, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru valdadega. Vald tervikuna asub Pandivere veekaitsealal, Pandivere kõrgustiku lõunanõlval keskmiselt kõrgusvahemikus 85 – 115 m üle merepinna. Aluspõhja moodustavad põhjaosas alamsiluri juuru ja lõunaosas raiküla lademete lubjakivid. Pinnakate koosneb valdavalt saviliivmoreenist. Turvast esineb Järva-Jaanist läänes Kuksemast Jalalõpe-Metstaga vahelisel alal 1,0 – 2,5 m paksuse kihina. Aluspõhi on suhteliselt karstunud. Alvareid esineb Seliküla ja Metstaguse külade ümbruses. Karstinähteid esineb suuremal osal valla territooriumil, eriti aga Karinu, Ramma, Liutsalu, Jalgsema ja Kuksema-Kagavere ümbruses. Pinnavee äravool toimub kraavituse kaudu karstilehtritesse. Valla üldsuurus on 130,8 km2 ja elanike arv oli 01. 08. 2003. aasta seisuga 1947. Valla keskus asub valla keskosas Järva-Jaani alevis, kus elab ca 60 % valla elanikest. Tihehoonestusalasid on Järva-Jaani vallas kaks Järva-Jaani alevik ja Karinu küla keskus, milledele on koostatud ka tsoneerimisskeemid M 1 : 10000. 2.3.3. Detailplaneeringud Järva-Jaani vallas Järva-Jaani vallas on koostatud järgmised detailplaneeringud: 1. Järva-Jaani vald. Järva-Jaani alev. Koeru tee äärse maa-ala detailplaneering. Töö nr. 04-2003-1. OÜ Prestron. Paide, 2003. Tellija – OÜ Arctic Finland House. Koeru tee 19a veevarustuse tagamiseks rajatakse Kalda tänavalt uus veetorustik. Koeru tee 19a ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga rajatakse tänava äärde kanalisatsioonitorustik ja reoveepumpla. Reovesi juhitakse Kalda tänavale. Sademevesi puhastatakse muda-õlipüünises ja juhitakse Koeru tee äärsesse kraavi. 2. Järva-Jaani Tehisjärve maa-ala detailplaneering. IBG – Ehitus OÜ. Töö nr. 24 – 01. Detsember 2001. a. Tellija - Järva-Jaani Vallavalitsus. Kasutatakse teisaldatavaid konteinerkäimlaid. Statsionaarseid elanikke detailplaneeringualal ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ei ole. 3. Järva-Jaani alevis Jaani tn. 3 kinnistu detailplaneering. Töö nr. 2005-13. OÜ Etik Projekt Türi Kalevi 9B. Tellija – RR Lektus AS. Jaani tn. 3 kinnistule on rajatud veetrass Laia tänava trassist üle Jaani tn. 5 kinnistu. Jaani tn 3A kinnistu veevarustus rajatakse Jaani tn. 3 asuvast trassist. Paralleelselt veetrassiga on Jaani tn. 3 kinnistule rajatud kanalisatsioonitrass, mis suubub Laial tänaval asuvasse ühiskanalisatsioonitrassi. Jaani tn. 3 kinnistule rajatav kanalisatsioonitrass suubub Jaani tn. 3 krundil asuvasse kanalisatsioonikaevu. 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad Järva-Jaani valla naabervaldadeks on Lääne-Virumaal Tamsalu ja Väike-Maarja vallad ning Järvamaal Ambla, Albu, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vallad. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade kooskõlla viimine kehtiva seadusandlusega toimub praegu Tamsalu, Väike-Maarja, Ambla, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru valdades. Albu vallas on see töö juba tehtud. Käesolevas töös on arvestatud kõigis kehtivates ja koostamisel olevates naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades esitatud seisukohtadega. Järva-Jaani vallas paiknevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid ei mõjuta oluliselt naabervaldade territooriumil pinnavee kvaliteeti. Vallas on ainult üks vooluveekogu – Järva-Jaani peakraav, mis suubub valla territooriumil karsti. Järva-Jaani valla territoorium paikneb Pandivere põhjavee toitealal ja reovee juhtimise korral karsti võib see mõjutada põhjavee kvaliteeti Järva-Jaani vallas ja ka naabervaldades. Järva-Jaani vallal naabervaldadega ühiseid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole. 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad Vastavalt Veepoliitika raamdirektiivile tuleb igale vesikonnale koostada veemajanduskava, mis kujutab endast täpseid juhiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul (esialgu aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue aasta jooksul) vesikonnale seatud eesmärgid. Järva-Jaani valla territooriumi jagavad kaheks Viru alamvesikond ja Pärnu vesikond. Lisaks jääb Järva-Jaani valla territooriumile ka Pandivere põhjavee alamvesikond, mis osaliselt kattub nendega. Pärnu ja Pandivere alamvesikondade kattuvate aladega seonduvat käsitletakse Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on arvestatud Viru-Peipsi alamvesikonna, Pärnu alamvesikonna ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavades toodud eesmärkidega ja meetmekavadega. 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a määrusega nr 124 “Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine” Pandivere põhjavee alamvesikonna. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 kehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava valmis 2002. a juunis ja see kinnitati 10.03.2005. a Keskkonnaministri käskkirjaga nr 253. Pandivere põhjavee alamvesikonna faktiline andmestik on koondatud geograafilisse infosüsteemi GIS ja andmetabelite teave on kasutatav koos teiste keskkonnaandmetega digitaalkaardil. Veemajanduskava ja meetmeplaaniga on võimalik tutvuda Järvamaa Keskkonnateenistuse koduleheküljel aadressil www.jarva.envir.ee. Pandivere alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid Eelkõige vajame puhast joogivett, seejärel on oluline vee-elustiku kaitse, veekogude kalamajanduslikud kasutusvõimalused, aktiivse puhkuse võimaldamine ja maastiku esteetilise väärtuse säilitamine. Samas on oluline tagada majanduse arenguks vajalikud ressursid (nagu mullaviljakus) looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Joogivesi Lähiperioodi (2006) esmane eesmärk on ohutu joogivee tagamine kogu Pandivere elanikkonnale: joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Kaugemas perspektiivis (2013) peab joogiveevarustussüsteemide (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, peab olema tehnilistele normidele vastav. Põhjavesi Eesmärgiks on regionaalse põhjavee toiteala kaitse ja joogivee säilitamine piirkonna elanikele – maapinnalähedase veekihi põhjavesi piirkonnas, ka põllumajandusaladel peab lämmastikuühendite osas olema kasutatav joogiks. Ülemise vööndi allikate vee nitraatioonisisaldus peab olema alla 50 mg/l. Suurte allikate nitraatioonisisaldus alla 25 mg/l. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest, keskkonnaohtlike objektide vastavus keskkonnanõuetele, olemasolevate reostuskollete kontroll ning põhjavee reostuse lokaliseerimine. Heitvee juhtimine põhjavette ei ole oluliselt kahjustanud põhjavee kvaliteeti. Enamuse veehaarete ja erakaevude vesi väljaspool suuremaid asulaid peab vastama ilma töötlemata joogivee nõuetele. Pinnavesi Eesmärgiks on pinnaveekogude hea seisund, et veekogud oleksid hapnikurikkad ning sobiksid väärtuslike kalaliikide elupaikadeks ja kalakasvatuste rajamiseks. Joogiveeks kasutatav pinnavesi peab vastama joogiveeks kasutatava pinnavee nõuetele. Suuremate allikajärvede vesi peab vastama suplusvee nõuetele (nitraatiooni sisalduse osas joogivee nõuetele). Reoveepuhastitest veekogudesse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. 38 väikeasula ja 21 hajaasustusobjekti reoveepuhastite heitvesi peab vastama vee erikasutusloas toodud nõuetele. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekava meetmed on jagatud eesmärkide järgi gruppidesse ning on määratud nende tähtsuse järjekord ja hinnatud nende elluviimise maksumus. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekavas aastateks 2004 – 2013 on toodud järgmised tegevused: - Karinu küla veevarustussüsteemi rekonstrueerimine 1,9 milj krooni. - Järva-Jaani kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja ehitamine 15,6 milj krooni. - Karinu küla kanalisatsioonitrasside renoveerimine ja biopuhasti rekonstrueerimine 7,5 milj krooni. - Jalgsema küla Paistevälja reoveepuhasti rajamine ja kanalisatsiooni ehitamine 2,9 milj krooni. - Kuksema küla reoveepuhasti rajamine, kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja ehitamine 1,9 milj krooni. - Metstaguse küla keskuse reoveepuhasti rajamine, kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja ehitamine 2,3 milj krooni. - Järva-Jaani tehisjärve ja Karinu järvestiku korrastamine 0,5 milj krooni. - … 2.4.2. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava Pärnu alamvesikonna veemajanduskava koostasid AS Entec ja Dereevos OÜ ning see kinnitati keskkonnaministri poolt 10.03.2005. a. Pärnu alamvesikonna pindala on 11130 km2 (maismaa-ala 8413 km2 ja rannikumeri 2717 km2). Pärnu alamvesikond kattub põhjaosas Pandivere kõrgustiku tuumala hõlmava põhjavee alamvesikonna edelaosaga. Veehaarded ja heitveepuhastid Enim kasutatavad veehaarded alamvesikonnas on Pärnu linna, Reiu ja Vaskrääma, Viljandis Paala ning Paides ja Türil linna veehaarded. Käivitatud 17 linna projekti kuulub Sindi, Viljandi, Türi ja Võhma linnade veevarustuse parandamine. Ettevalmistamisel on projektid millede raames arendatakse joogiveevarustust Vändras, Kilingi-Nõmmel, Karksi-Nuias, Paikusel, Abja-Paluojal, ja Pärnu-Jaagupis. Suuremad reoveepuhastid alamvesikonnas on Pärnu, Paide ja Türi linnadel. Viljandis alustati reoveepuhastite rekonstrueerimist (kahe asendamist ühe uuega) 2002. aasta oktoobris. Üldse on alamvesikonna asulates, tööstus- ja põllumajandusettevõtetes 174 töötavat reoveepuhastit. Põhjavesi Pärnu alamvesikond jääb valdavalt alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Põhja pool Pärnu, Tori-Jõesuu ja Navesti jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite (lubjakivid – dolomiidid) avamusala. Suuremaks aluspõhjaliseks pinnavormiks alamvesikonnas on Pandivere kõrgustiku alamvesikonda jääv lõunanõlv. Paeses aluspõhjas leidub rohkesti karstilehtreid ja –lõhesid. Karsti tõttu on Pandivere kõrgustik hea loodusliku drenaažiga. Neeldunud lumesulamis- ja sademeveed väljuvad suurte ja veerikaste allikatena kõrgustiku jalamil. Mitmetest allikatest saavad alguse Eesti tähtsamad jõed. Kvaternaari veeladestik ehk pinnakattega seotud veekiht levib üle kogu Pärnu alamvesikonna. Veekvaliteet on muutlik, sõltudes paljus kohalikust majandustegevusest. Leidub lokaalseid, valdavalt lämmastikuühenditega reostunud piirkondi. Hajaasustuses laialdaselt kasutuses olev (salvkaevud) veeladestik. Kesk-alamdevoni-siluri veeladestik on Pärnu alamvesikonnas enim ekspluateeritav veekiht. Siluri-ordoviitsiumi regionaalse veeladestiku vesi levib lõhelistes karbonaatkivimites kuni 250 m sügavusel maapinnast põhjarannikust kuni Mõisaküla-Pikassilla-Elva-Mehikoorma jooneni. Siluri-ordoviitsiumi karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Kivimikihtide vahel on nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid lõhesid. Viimased on seotud tektooniliste rikkevöönditega ning paiknevad pindalaliselt ebaühtlasemalt. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakividega seotud veeladestik levib peaaegu kogu Eestis. Pärnu jõe ülemjooksul on veekiht ca 200 m sügavusel. Ladestiku paksus on 25 – 30 m. Veeladestik on olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest veevõtu läbi. Vee kvaliteet ei vasta üle kogu alamvesikonna organoleptiliste omaduste ja rauasisalduse osas nõuetele. Asulates jääb individuaalkaevude probleemiks lokaalne reostus (ammoonium, bakterioloogiline reostus). Lisaks toorvee kvaliteedile halvendab vee kvaliteeti suuresti ka torustike kehv seisund. Maapiirkondade puurkaevude osas puudub süsteemne ülevaade. Nitraaditundlikud alad Nitraaditundlikud on kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad. Pärnu alamvesikonda jääv nitraaditundlik ala ühtib Pandivere põhjavee alamvesikonnaga. Pandivere alamvesikonna veemajanduskavas sätestatu on arvestades probleemi tähtsust ülimuslikum Pärnu alamvesikonna veemajanduskavas sätestatust. Keskkonnaeesmärgid Keskkonnaprobleemide lahendamisel on kõige tähtsamaks tagada inimeste tervis, eluterve keskkond ja loodusvarad, mis on vajalikud majandustegevuseks, põhjustamata pöördumatuid negatiivseid tagajärgi loodusele. Oluliseimad on säästva arengu seadus ja Eesti keskkonnastrateegia. Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist 2000/60/EC (ETÜ L 327, 22.12.2000) tulenev vesikonnapõhine veemajandussüsteem seab üldeesmärgiks veekogu kaitse arvestades veekogu terviklikkust ja kõiki veekogu mõjutavaid tegureid. Alamvesikondade veemajanduskavade eesmärkide seadmisel tuleb arvestada järgmiseid põhieesmärke: - kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega; - pinnaveekogude võimalikult looduslähedane seisund sõltuvalt veekogu tüübist ja kasutamisest; - veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilitamine; - rannikumere ja ranniku väärtuse säilitamine; - veevarude kasutamisvõimalused ja -piirangud on selgelt määratletud ning toetavad säästlikku majandusarengut. Veemajanduskava rakendamine. Veemajanduskava ja sellele järgnevate planeeringute rakendamine toimub kahel tasandil: - veemajanduskava kui programmdokumendi koostamine ning järgimine; - veemajandusplaneeringute elluviimine. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava elluviimine toimub Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt. Väljavõte Pärnu alamvesikonna investeeringute tabelitest Tabel 3 Tegevus Omavalitsus Teostuse tähtaeg Vastutaja Maksumus milj. EEK Võimalik rahastaja Lühiajaline kuni 2004 Pikaajaline kuni 2015 Pinnaveekvaliteedi kaitse investeeringud Valdade ühis- veevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavade koostamine Üldine meede 2008 KOV 6,0 RE, KOV, VA 6,0 Joogivee kaitse investeeringud Hajaasustuse veevarustuse pilootprojektide rakendamine 2004 KKM, PM 10,0 RE, KK 10,0 Kohalike omavalitsuste joogiveevarustuse korrastamine J-Jaani vald -2015 6,9 6,9 2.4.3. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava Peipsi alamvesikonna veemajanduskava eelnõu on lühendatud väljavõte põhjalikumast Viru-Peipsi veemajanduspiirkonna veemajanduskava eelnõust. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava eelnõu materjalid on valminud 2002. a. alanud rahvusvaheline LIFE-Environment projekt “Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan“ (LIFE00ENV/EE/00025) raames, mida rahastasid Euroopa Liit (LIFE-Environment), Prantsusmaa Keskkonnafond, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium. Projekt hõlmas Viru ja Peipsi alamvesikonnad. Projekti raames koostatud materjalidega on võimalik tutvuda Viru-Peipsi LIFE projekti koduleheküljel (www.envir.ee/viru.peipsi). Samas leiab ka Viru-Peipsi veemajanduspiirkonna veemajanduskava koos metoodiliste kirjeldustega ja lisadega. Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab 19 % Eesti territooriumist (ilma Peipsi järveta). Piirkond Üldpindala km2 Pindala km2 Peipsi alamvesikonna maismaa ja väikejärved 10420 Peipsi järv (saartega) ja Eesti osa selles 3555 1570 Võrtsjärve alamvesikond 3259 Peipsi ja Võrtsjärve alamvesikonnad kokku 15249 Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osaliselt või tervikuna 9 linna ja 64 valda üheksas maakonnas (vt. tabel 4). Viru-Peipsi veemajanduskavaga hõlmatud haldusüksused Tabel 4 Maakond Peipsi veemajanduspiirkonda jäävad omavalitsused Ida-Virumaa Terviklikult Lohusuu vald, suur osa Avinurme ja väike osa Tudulinna vallast. Lääne-Virumaa Tervikuna kuuluvad Avanduse ja Rakke vallad ning Tamsalu linn, osaliselt Tamsalu, Väike-Maarja ja Laekvere vallad. Järvamaa Enamik Koeru vallast, Koigi valla idapoolne osa ning Järva-Jaani valla kagunurk. Jõgevamaa Tervikuna kuuluvad Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Saare, Tabivere ja Torma vallad, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linnad. Välja jääb Põltsamaa valla äärmine lääneserv. Tartumaa Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallad ning Elva, Kallaste ja Tartu linnad. Välja jääb enamik Rannu ja Rõngu vallast ning Konguta valla lääneosa. Põlvamaa Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallad ning Põlva linn. Valgamaa Enamik Palupera vallast ja Otepää valla põhjaosa. Võrumaa Meremäe, Lasva ja Võru vallad ning Võru linn tervikuna, enamus Vastseliina vallast, Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning Urvaste ja Rõuge valdade kirdeosad, mis kokku moodustavad veidi alla poole maakonna territooriumist. Viljandimaa Ligi pool Kolga-Jaani vallast. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamisel võrreldakse veekogu olukorda looduslikus seisundis ehk inimtegevusest praktiliselt mõjutamata veekoguga. Eriti oluliseks kujuneb piir hea ja rahuldava kvaliteediklassi vahel, kuna heas seisundis olevad veekogud ei nõua meetmete rakendamist, rahuldavas või veelgi halvemas seisukorras olevad veekogud tuleb aga 2015. aastaks viia heasse seisundisse. Veemajanduskava raames saadud tulemused veekogude seisundi kohta on väljendatud eksperthinnanguna. Põhjaveekogumite seisund peab aastaks 2015 olema hea. Viru-Peipsi piirkonnas levib kõikide Eesti põhjaveekihtide põhjavesi. Viru-Peipsi veemajanduskava territooriumile jäävad põhjaveekogumid on kõik peale Ida-Viru põlevkivibasseini Ordoviitsiumi põhjaveekogumi heas kvalitatiivses seisundis. Kõik põhjaveekogumid, välja arvatud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all kuuluvad nn „riskigruppi“. See tähendab, et heale seisundile vaatamata on olemas põhjaveekogumeid mõjutavad tegurid, mis võivad nende head seisundit tulevikus mõjutada. 2.5. Muud andmed 2.5.1. Põhjavee uuringud Järva-Jaani valla territooriumil on teostatud mitmeid põhjavee uurimistöid. Üks viimaseid tõsisemaid uurimistöid teostati 1991. aastal, kui RPUI “Eesti Maaparandusprojekt” teostas enamuse kaevude veekvaliteedi kontrollproovide võtmise ja koostas analüüsitulemustest lähtuvalt töö nr. 07005901 “Järva maakonna Järva-Jaani kolhoosi veekaitse skeem”. Pandivere kõrgustiku põhjavee varu ja kvaliteeti on peale seda uuritud põhjavee seire läbiviimise käigus. Uurimistulemused on piisava täpsusega esitatud AS Maves poolt 2003. aastal koostatud töös “Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava”. Eesti Geoloogiakeskuse poolt teostati 2005. aasta suvel Järva-Jaani alevi põhjavee tarbevaru hindamine (vt. lisa 2). Järva-Jaani alevi põhjavee tarbevaru hinnati vastavalt Järva-Jaani Vallavalitsuse ja Eesti Geoloogiakeskuse vahel 31. mail 2005. aastal sõlmitud lepingule (40-507) ning vallavalitsuse 30.05.2005. a kirjale nr 9-2.5/497, milles määratleti alevi perspektiivseks veevõtuks 1200 m³/ööpäevas, sh alevi ühisveevarustuseks 400 m³/ööpäevas ning PÜ E–Piim Järva-Jaani Meierei tarbeks 800 m³/ööpäevas. Järva-Jaani alevi hüdrogeoloogilised tingimused on suhteliselt õhukese pinnakatte, karbonaatsete kivimite lõhelisuse, karstilehtrite ning süvakarsti leviku tõttu keerulised. Maapinnalt esimese, Siluri veekompleksi põhjavesi ei sobi ühisveevarustuse allikaks ebastabiilse kvaliteedi ja kohati ka reostatuse tõttu. Maapinnalt teine – Ordoviitsiumi veekompleks – on veerikas ning põhjavesi on olnud kogu tarbimisaja jooksul stabiilselt hea kvaliteediga ja ainukeseks arvestatavaks ühisveevarustuse allikaks. Määratud näitajate järgi vastas Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi üldkeemiliste ja mikrokomponentide sisalduse osas joogiveeallika I kvaliteediklassi nõuetele. Ordoviitsiumi ja Siluri veekompleksi vahel puudub kindel veepide. Seetõttu on eriti tähtis jälgida kogu alevi territooriumi sanitaarset seisundit ning leida võimalikult kiiresti vahendeid potentsiaalsete reostusallikate likvideerimiseks. Veehaarde toitealal on oluline jälgida potentsiaalsete reostusobjektide seisundit ja mitte lubada uute rajamist. Järva-Jaani alevi ühisveevarustus tugineb Ordoviitsiumi veekompleksi Porkuni ja Pirgu veekihti avava 4 puurkaevu (katastri nr 8355, 8357, 8358 ja 8360) vee kasutamisel. Puurkaevud on hea tootlikkusega ja väikese veepinna alandusega. Alevi ühisveevarustuse haldajaks on OÜ Järva-Jaani Teenus. Käesoleval ajal ulatub veevõtt alevi ühisveevarustuseks keskmiselt 63 m³/ööpäevas ja meiereil – 550 m³/ööpäevas. Alevi veehaarde puurkaevud paiknevad süsteemitult erinevates alevi osades, mis perspektiivis ühendatakse ühtsesse ringsüsteemi. Põhjaveevaru arvutus tehti hüdrodünaamilisel meetodil vee mittestatsionaarse liikumise valemi järgi, arvestusega, et veekompleks on piiramatu levikuga ning survelise veega. Valemi järgi arvutati veetaseme alanemine veehaarde raskuskeskmes, milleks kujuneb meierei puurkaev, veevõtuga 800 m³/öpäevas. Perspektiivne veevõtt alevi ühisveevarustuse vajaduseks – 400 m³/ööpäevas jaotub 4 puurkaevu vahel. Kui puurkaevude 8358 ja 8360 vesi osutub reostunuks, siis piisab 2 puurkaevu – 8355 ja 8357 – vee kasutamisest. Hüdrodünaamiliste arvutustega saadi veetaseme alanduseks veevõtu raskuskeskmes põhjavee tarbevaru kehtivusaja lõpuks 5,18 m tänapäeva staatilisest tasemest, mis jääb maapinnast 7,97 m sügavusele e 88,01 m abs. kõrgusele. Sellega säilib Ordoviitsiumi veekompleksi surveline veetase ja E–Piim Järva-Jaani meierei veehaarde töötamine võimsusega 800 m³/ööpäevas on täielikult kindlustatud põhjavee loodusliku varuga. Sama arvutusega tehtud OÜ Järva-Jaani Teenus suurima tootlikkusega puurkaevu nr 8355 kohta saadi põhjavee alanduseks tarbevaru kehtimisaja lõpuks 3,0 m, st veetaseme abs. kõrgus 86,9 m, millega säilib põhjavee surveline veetase ja vajalik veehulk 400 m³/ööpäevas on garanteeritud loodusliku põhjaveevaruga. Põhjavee kvaliteedi kindlustamiseks tarbevaru kehtimise aja lõpuni (01.01.2033. a) on suur tähtsus alevi heakorral, sh tuleb likvideerida vanad kütusehoidlad ja nendega kaasnenud pinnasereostus. Veehaarde raskuskeskmes, s.o puurkaevu nr 8354 ümber on soovitatav luua nn 200 m ulatusega jälgimisala – sanitaarkaitseala I piirangute vöönd, kus tuleks võimaluse korras täita Looduskaitseseadusega ja Veeseadusega kehtestatud piiranguid. Veehaarde toitumisala, mis on määratud hüdrodünaamiliste arvutustega ning ulatub põhjaveevoolu suunas ülesvoolu 2580 m ja allavoolu 375 m, võib tinglikult lugeda sanitaarkaitseala II piirangutega vööndiks, kus tuleks täita Pandivere nitraaditundlikule alale kehtestatud nõudeid. Kõik piirangud on veehaarde sanitaarkaitseala projektis loetletud (lisa). Järva-Jaani alevi määratud põhjaveevaru 1200 m³/ööpäevas kuulub T1-kategooriasse, mis esitatakse keskkonnaministrile kinnitamiseks. 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid Järva-Jaani vallas paiknevate Järva-Jaani alevi ning Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema külade ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vanu tööjooniseid praktiliselt ei ole säilinud. Järva-Jaani vallamajas on olemas kõik Järva-Jaani alevikus alates aastast 2002. teostatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhasti rekonstrueerimistööde ja uute süsteemide ehitamise projektid ja teostusjoonised. Vanade skeemide täpsus on väike ja sageli ei vasta skeemidel toodu tegelikule situatsioonile, millest tulenevalt on soovitatav lähitulevikus koostada vastavalt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise järjekorrale uued geodeetilised alusmaterjalid, milledele on kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Käesoleva töö koostamisel olid kasutada AS Eesti Projekt poolt koostatud Järva-Jaani aleviku uue reoveepuhasti tööprojekt ja PÜ E-Piim tootmisreovee kohtpuhastusseadme tööprojekt ning OÜ Paide EKE Projekt poolt koostatud Järva-Jaani aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise tööjoonised. Samuti OÜ GEORAM ja OÜ GPP Maamõõdistus poolt koostatud Järva-Jaani aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise teostusjoonised. Neist joonistest lähtuti lisas 2 toodud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemide koostamisel. Põhiskeemidele on kantud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud, reoveekogumisalade piirid, veeallikate ja veehaarete asukohad, pumba- ja puhastusrajatiste asukohad, sanitaarkaitsealad, tuletõrje veevõtukohad, kanalisatsioonirajatiste asukohad ja kujad jne. Järva-Jaani vallas reoveekogumisalade piires sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatisi ei ole ja seetõttu ei ole koostatud ka neid skeeme. 2.5.3. Vee erikasutusload Järva-Jaani valda Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulatesse on väljastatud järgmised veevõtu- ja saasteload (vt. lisa 13): 1. Järva-Jaani Teenus OÜ (Järva-Jaani alevik, Kuksema, Paistevälja ja Karinu külad). Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-141479. Aadress: Järva-Jaani, Lai 19, 73301, Järva-Jaani vald. Vastutav isik: Heldur Hallimäe tel.: 3863345; 5033515. Kehtivusaeg: 01.01.2007. a. – 01.01.2012. a. 2. Piimandusühistu E-Piim Järva-Jaani Meierei. Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-28556. Aadress: Pikk 2, Järva-Jaani, 73301, Järva-Jaani vald. Vastutav isik: Avo Oismann tel.: 3838305. Kehtivusaeg: 01.07.2004. a. – 01.07.2009. a. 3. Nordkalk AS (Karinu karjäär). Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-12237. Aadress: Vasalemma Harjumaa. Vastutav isik: Hannes Arraste tel.: 3291346; 5037058. Kehtivusaeg: 06.09.2002. a. – 01.09.2007. a. 4. OÜ Karinu PM. Vee-erikasutusluba nr. 68. Aadress: Karinu küla. 73302, Järva-Jaani vald. Vastutav isik: Heinar Lessing tel.: 3865543; 5185316. Kehtivusaeg: 01.08.2002. a. – 01.07.2007. a. 2.6. Kokkuvõte Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks vajalikud materjalid ja lähteandmed on osaliselt ebapiisavad: - suures osas puuduvad asulate (välja arvatud Järva-Jaani alevi uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid) tehnovõrkude täpsed joonised ning veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste joonised, olemas on tehnovõrkude skemaatiline materjal; - väiksemates külade tootmisettevõtetes ei mõõdeta tarbitava vee hulka ning tekkivat reovee hulka ja reostuskoormust; - joogivee kvaliteedi analüüsiandmed on kohati lünklikud ja puudulikud. Planeeringute ja arengukavade informatsioonisisaldus on piisav. Täiendada ja nüüdisajastada tuleb valla üldplaneeringut, mida praegu ka tehakse. Üldjuhul oli saadav informatsioon olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta siiskirahuldav. Mõningal juhul oli vee-ettevõttest saadud informatsioon pinnapealne, mille põhjuseks oli arhiivimaterjalide puudumine ja kohati informatsiooni vähesus kohapeal. Kahjuks on suur osa arhiivimaterjalidest reformide käigus kaduma läinud või hävinenud. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigi valla territooriumil paiknevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise seisukorra kohta on vaja teostada täiendavaid uurimistöid – peamiselt veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ja nende armatuuri tehnilise seisukorra kohta ja joogivee kvaliteedi kohta. Soovitatav on need tööd teostada esmajärjekorras ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 3.1. Keskkond 3.1.1. Üldandmed Järva-Jaani vald asub Kesk-Eestis Järvamaa kirdeosas. Järva-Jaani valla territooriumi suurus on 125,54 km2, moodustades 5 % Järvamaa pindalast. Valla maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 14,6 km ja läänest itta 16,3 km. Vald paikneb tervikuna Pandivere veekaitsealal ning Pandivere kõrgustiku lõunaserval absoluutkõrgustel 85 kuni 115 m. Järva-Jaani vald paikneb Pärnu jõe valgalal. Valla territoorium on valdavalt lainjal moreentasandikul, millel paiknevate kõlvikute mullad on viljakad. Vetevõrk on hõre. Valla territooriumil paiknevad kaks suuremat tehisjärve: Järva-Jaani tehisjärv (5,8 ha) ja Karinu tehisjärv (8,5 ha). Vallas esineb palju karstialasid ja ajutisi karstijärvi: Kagavere-Kuksema karstiala, Kuksema suur kurisu, Jalgsema järv ja karstivormid. Üle viiendiku valla territooriumist on kaetud metsaga. Eesti keskmise metsasusega võrreldes (ligikaudu 50 %) on siiski metsaalade osatähtsus suhteliselt väike, mis tuleneb kõlvikute suurest osatähtsusest. Sood ja rabad hõlmavad valla territooriumist väikese osa. Valla territooriumil paiknevad kruusa-, liiva- ning lubjakivivarud, mis on osaliselt ka kasutusel. 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Järva-Jaani vald paikneb Pandivere kõrgustiku äärealal ning Pärnu jõe valgalal. Valla territoorium on valdavalt lainjal moreentasandikul. Järva-Jaani alev ja enamus küladest on künklikul moreenreljeefil. Järva-Jaani alevi lääneosa on jääpaisjärve tasandikul, mis on madal soostunud ala ja kuhu on rajatud allikatoiteline tehisjärv. Samas on ka allikatoiteline Järva-Jaani peakraav, mis voolab ümber tehisjärve ja suubub Kuksema peakraavi. Endistel ojadel looduslikke sänge enam praktiliselt ei ole, sest need on kaevatud maaparanduse peakraavideks. Kuksema peakraavil eesvool puudub - vesi juhitakse karsti. Järva-Jaani alevisse rajatud ja seda ümbritsevad maaparanduse kraavisüsteemid suubuvadki Järva-Jaani peakraavi või otse karsti. Järva-Jaani vald asub tervikuna Pandivere veekaitsealal ja veekaitseala piiratud kasutusega alal. Vald paikneb Pandivere kõrgustiku lõunaserval, absoluutkõrgusel 85 - 115 m üle merepinna, Järva-Jaani alev absoluutkõrgusel 90 - 110 m üle merepinna. Aluspõhja moodustavad põhjaosas alamsiluri juuru ja lõunaosas raiküla lademete lubjakivid. Lubjakive läbivad mitmed kirde-edela ja vähem loode-kagusuunalised rikkevööndid. Pinnakate koosneb valdavalt saviliivmoreenist. Jääjõelised liivad-kruusad levivad põhiliselt laineliste sandurtasandike ja üksikute oosidena valla kesk- ja lõunaosas. Turvast esineb Järva-Jaani alevikust läänes 1,0 - 2,5 m paksuselt. Keskmiselt on pinnakatet 4 - 7 m. Aluspõhi on suhteliselt karstunud. Alvareid (pinnakatet alla 1,0 m) esineb Seliküla ja Metstaguse ümbruses. Karstinähteid esineb suuremal osal valla territooriumil, eriti aga Kuksema-Kagavere piirkonnas. Pinnavee äravool toimub valla territooriumil kraavitusega karstilehtritesse. Järva-Jaani vallas on põllumajandusmaade osatähtsus suur ja mullastik on küllaltki kõrge viljakusega. Viimastel aastakümnetel on maafondi kasutamine olnud küllaltki intensiivne. Põhjavesi levib põhiliselt alamsiluri ja ülemordoviitsiumi karbonaatsetes kivimites. Veerikkuselt on sobivaim ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakividega seotud põhjaveehorisont (puurkaevude sügavus Järva-Jaani alevis 60 - 70 m), mis on avatud inimtegevuse mõjudele. Tarbevee saamiseks ongi Järva-Jaani alevis rajatud 30 kuni 80 m sügavused puurkaevud ning kuni 8 m sügavused salvkaevud. Ühisveevärgita asulaosades on tarbevee kvaliteet tulenevalt pikka aega toimunud reovee immutamisest ja kohati madalatest individuaalelamute tarbeveekaevudest vahelduv. Kaevude veekvaliteedi põhjalikud uuringuid teostati alevit ümbritseval Järva-Jaani kolhoosi territooriumil kolhoosi veekaitse skeemi koostamise käigus 1991. aastal. Teostatud uurimistöö tulemusel selgus, et ühe või teise lämmastikuühendi poolest ei vastanud nõuetele kuni 30 % individuaaltarbijate kaevudest Järva-Jaani vallas. Sama olukord oli ka puurkaevude veega - keskmine NO3 sisaldus oli 22,1 mg/l. Alevis elavatelt kohalikelt elanikelt saadud andmete järgi halveneb tarbevee kvaliteet oluliselt just sajuperioodide ajal, kui põhjaveetase on kõrge. Suurem osa Järva-Jaani alevist paikneb põhjavee reostuskaitstuse suhtes nõrgalt kaitstud alal ja väike osa kaitsmata alal. Jätkuva reovee immutamise korral (tiheasustusalal) on ohustatud põhjavee kvaliteet ja sellest tulenevalt inimeste tervis. Arvestades inimeste tervise kaitse vajadust on eluliselt tähtis võimalikult kiiresti ehitada tervet asulat hõlmav ühiskanalisatsioon. Valdavalt heade geotehniliste omadustega pinnaste (arvutuslik tugevus 1 - 3 kg/cm2) esinemise tõttu on ehitusgeoloogilised tingimused Järva-Jaani alevis head. Halvem on olukord turba levikualal asulast läänes. Reljeefi madalamates osades on tingimused halvemad ülavee esinemise tõttu. Uute hoonete ja rajatiste projekteerimisel vajavad nii veetase kui pinnaste geotehnilised omadused detailsemat uurimist. Iga uue objekti projekteerimisele peab eelnema ehitusgeoloogiline uuring. Järva-Jaani alevi ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Järva-Jaani alevis tootmistsooni (keskuse – Kalda tn. 56) puurkaevu arvestuskaardi andmetel järgmine: - 0,0 – 6,0 m saviliiv kruusa ja munakatega; - 6,0 – 10,0 m savikas lubjakivi; - 10,0 – 22,0 m lubjakivi; - 22,0 – 29,5 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 29,5 – 35,0 m savikas lubjakivi; - 35,0 – 45,0 m dolomiidistunud lubjakivi; - 45,0 – 70,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 70,0 – 75,0 m lubjakivi. Karinu küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Reva farmi puurkaevu arvestuskaardi andmetel järgmine: - 0,0 – 14,0 m liivsavi kruusa ja lubjakivirähaga; - 14,0 – 21,0 m lõheline lubjakivi; - 21,0 – 26,5 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 26,5 – 60,0 m lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi Kuksema küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Kuksema elamute puurkaevu arvestuskaardi andmetel järgmine: - 0,0 – 7,2 m liivsavi munakatega; - 7,2 – 15,5 m kavernoosne lubjakivi; - 15,5 – 25,0 m lubjakivi; - 25,0 – 38,5 m savikas lubjakivi mergli vahekihtidega; - 38,5 – 48,0 m lubjakivi; - 48,0 – 55,0 m lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega. Paistevälja küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Paistevälja farmi puurkaevu arvestuskaardi andmetel järgmine: - 0,0 – 1,0 m veeristik (klibu); - 1,0 – 12,5 m savikas liiv kruusa ja veerisega; - 12,5 – 20,0 m lõheline lubjakivi; - 20,0 – 29,0 m lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega; - 29,0 – 34,0 m mergel; - 34,0 – 42,5 m lubjakivi liivakivi vahekihtidega; - 42,5 – 75,0 m lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega. Metstaguse küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Metstaguse elamute puurkaevu arvestuskaardi andmetel järgmine: - 0,0 – 4,5 m liiv, veerised ja munakad; - 4,5 – 6,8 m lubjakivirähk; - 6,8 – 18,0 m dolomiidistunud lubjakivi; - 18,0 – 30,8 m dolomiidistunud lubjakivi mergli vahekihtidega; - 30,8 – 37,0 m liivakas lubjakivi; - 37,0 – 50,0 m lubjakivi. Tarbevee saamiseks on lisaks puurkaevudele rajatud kuni 8 m sügavusi salvkaevusid. 3.1.3. Põhjavesi Vastavalt 1. juuni 2002. a sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ning kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) peavad olema veekvaliteedi nõuded tagatud liitumispunktis. Sotsiaalministri 02. 01. 2003. a. määrusega nr. 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi kontrollnõuded (RTL, 20.01.2003, 9, 100) kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (16.06.2005/81 (RTL 2005, 69, 971) 01.07.2005) kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimeste tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitlemiseks kasutatavad joogiveega kokkupuutuvad seadmed ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele. Ühisveevärgis peab olema joogivee nõuetekohane kvaliteet tagatud kuni liitumispunktini. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2 ja 3 esitatud piirsisaldusi ja loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2, 3 ja 4 esitatud piirsisaldusi. Tabel 5 Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens (koos eostega)1 PMÜ/100 ml 0* Kolooniate arv 22 oC PMÜ/1 ml 100 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0* 1 – Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridium perfringens esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi. Tabel 6 Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised: Aine Ühik Piirsisaldus Akrüülamiid µg/l 0.10* Antimon µg/l 5.0 Arseen µg/l 10 Benseen µg/l 1.0 Benso(a)püreen µg/l 0.010 Boor mg/l 1.0 Bromaat µg/l 10* 1,2-dikloroetaan µg/l 3.0 Epikloorhüdriin µg/l 0.10* Elavhõbe µg/l 1.0 Fluoriid mg/l 1.5 Kaadmium µg/l 5.0 Kroom µg/l 50 Nikkel µg/l 20 Nitraat mg/l 50* Nitrit mg/l 0.50* Pestitsiidid µg/l 0.10* Pestitsiidide summa µg/l 0.50* Plii µg/l 10 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) µg/l 0.10* Seleen µg/l 10 Tetrakloroeteen ja trikloroeteen µg/l 10* Trihalometaanide summa µg/l 150* Tsüaniidid µg/l 50 Vask mg/l 2.0* Vinüülkloriid µg/l 0.50* Radioloogilised näitajad Efektiivdoos MSv/aastas 0.10* Triitium Bq/l 100* * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Tabel 7 Indikaatorid joogivees on järgmised: Näitaja Mõõtühik Rahuldav joogivee kvaliteediklass Alumiinium µg/l 200 Ammoonium mg/l 0.50 Elektrijuhtivus µS cm-1 20 oCjuures 2500* Jääkkloor mg/l ≥ 0.2 ja ≤ 0.5* Jääkosoon mg/l 0.3* Kloriid mg/l 250* Mangaan µg/l 50 Naatrium mg/l 200 Oksüdeeritavus mg/l O2 5.0* Orgaanilise süsini- ku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta* Raud µg/l 200 Sulfaadid mg/l 250* Vesinikioonide kontsentratsioon PH ühik ≥ 6.5 ja ≤ 9.5* Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne-Viru (1004 km2) ja Järva (1378 km2) maakondi, asudes 21 omavalitsuse territooriumil. Siin asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest Koeru, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Aravete ja Väike-Maarja ning Järva-Jaani alev. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41 % infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekiht). Need levivad kogu alamvesikonna territooriu­mil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaari­setetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt. Siluri-ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karsti­tühemikke. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus väike­tarbijaid saavad oma vee siluri-ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Siluri-ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku. Ordoviitsiumi-kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on Pandivere kõrgustiku põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas. Ordoviitsiumi-kambriumi ­vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga. Kambriumi-vendi (Cm -V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe “sinisavi”. Põhjaveekihi ­vesi on surveline. Alamvesikonna lõunaosas on veekihi vesi soolakas. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu. Põhjavee kvantitatiivne seisund Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. O-Cm ja Cm-V veekompleksides on alamvesikonna põhjaosa linnade veehaarete piirkonnas tekkinud kohalikud alanduslehtrid. Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tase­mete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust. Põhjaveekihtide kvantitatiivne seisund on hea. Põhjavee kvalitatiivne seisund Põhjavee kvalitatiivne seisund on käesoleval ajal kõikides põhjaveekompleksides valdaval osal alamvesikonnast hea. Kuna siluri-ordoviitsiumi põhjaveekogumi reostumise oht on reaalne, on põhitähelepanu pööratud selle veekompleksi veekvaliteedi jälgimisele. Riskipiirkonnad Piirkonniti on siluri-ordoviitsiumi põhjavesi reostunud lämmastikühenditega. Naftaproduktidega on reostunud vesi Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses võib esineda bakterioloogilist reostust. Kuni kõik jääkreostuskolded ning mittekorras vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, on reaalne oht põhjavee reostumiseks õliproduktide ja kemikaalidega. Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal alamvesikonnas tervikuna hinnata heaks. Alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksik­allikaid ja karstilehtreid. Järva-Jaani vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutuslubadega. Lubatud veevõtt OÜ Järva-Jaani Teenus Järva-Jaani alevikus asula puurkaevust (Kalda 56) on aastatel 2007. kuni 2011. 18 000 m3 aastas (49,3 m3/d) ning Tamsalu 1 puurkaevust aastatel 2007. kuni 2011. 3 600 m3 aastas (9,9 m3/d) ning Tamsalu 3 puurkaevust aastatel 2007. kuni 2011. 1 800 m3 aastas (4,9 m3/d), ning Pikk 52 puurkaevust aastatel 2007. kuni 2011. 1 800 m3 aastas (4,9 m3/d). Lubatud veevõtt PÜ E-Piim Järva-Jaani meierei puurkaevust on aastatel 2007. kuni 2009. 184 000 m3 aastas (500 m3/d). Karinu külas (ilma OÜ Karinu PM tootmistsoonita) lubatud keskmine veevõtt OÜ Järva-Jaani Teenus Karinu puurkaevust on aastatel 2005. ja 2006. 8 500 m3 aastas (23,9 m3/d). Kuksema külas (ilma OÜ Metstaguse Agro tootmistsoonita) lubatud keskmine veevõtt OÜ Järva-Jaani Teenus Kuksema puurkaevust on aastatel 2005. ja 2006. 3000 m3 aastas (8,2 m3 /d). Paistevälja külas (ilma OÜ Paistevälja tootmistsoonita) lubatud keskmine veevõtt OÜ Järva-Jaani Teenus Paistevälja puurkaevust on aastatel 2005. ja 2006. 1500 m3 aastas (4,1 m3/d). Järva-Jaani valla Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulate puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad Tabel 8 Näitaja OÜ Järva-Jaani Teenus OÜ Järva-Jaani Konserv PÜ E-Piim J-Jaani meierei OÜ Järva-Jaani Teenus Metstaguse KÜ Puurk. passi nr. A-25-M Tamsalu tee 1 4533 Mäe 2497 Kalda tn 56 5630 Pikk tn 52 1622 Pikk tn 2 3426 Karinu kaev 1775 Paistevälja elamud 6154 Kuksema elamud 2868 Metstaguse elamud Põhjavee kith O3 O3 O3 O3 S-O O3 S-O O3 O3 Puurimise aasta 1958 1978 1969 1986 1966 1972 1967 1989 1970 Tootlikkus m3/h - 22,5 42,5 57,6 42,1 31,8 36 24,98 25,2 Regul. Seade hüdrofoor 3 m3 hüdrofoor 8 m3 pool muldes hüdrofoor 5 m3 hüdrofoor 5 m3 hüdrofoorid 2 x 10 m3 hüdrofoorid 1 m3 ja II a pumplas 5m3 hüdrofoor 5 m3 hüdrofoor 2 m3 veeautomaat Sanitaartsoon m 50 30 50 30 50 50 50 50 50 Veepuhastusseade ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole Ei ole ei ole Veepuhastusseadme vajadus ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja Üldraud ? proov kraanist Puurkaevu sügavus m 65 50 75 70 80 50 60 55 50 Pumba mark 4SP10/17 4kW 4SP10/17 3kW 4SP10/17 4kW 8´´ vene pump Grundfos 4SP10/17 4kW 4SP10/17 3 kW 4SP10/17 3kW veeautomaat Q mõõtevahend Hetkel puudub Hetkel puudub kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja vaja uus Hetkel puudub Vajab rekonstrueerimist hoone remontida, torud, toruarmat., hüdrofoor välja vahetada hoone remontida, torud, toruarmat., hüdrofoor välja vahetada hoone ja katus remontida, kõik muu rekonstru- eerida katus remontida, torud, toruarmat. välja vahetada Hoone fassaad remontida puurkaev-pumpla ja II astme pumpla tuleb koos rekons- trueerida katus remontida, hüdrofoor, torud, toruarmat. välja vahetada torud ja toruarmat. välja vahetada Kõik peale puurkaevu rekonstrueerida Ammoonium NH4+ mg/l (0,5) 0,09 0,07 0,08 0,07 0,5 0,09 0,02 0,16 0,07 PH (6,5 – 9,5) 7,40 6,9 7,42 7,0 7,23 7,41 7,26 7,38 7,4 Üldraud Fe mg/l (0,2) 0,01 0,06 0,01 0,03 0,01 0,01 0,031 0,035 1,4 kraanist 0,2 kaevust Kloriid Cl- mg/l (250) 12,4 15,6 11,8 18,2 12,0 14,0 12,0 10 14,0 Nitraat NO3- mg/l (50) 13,6 8,1 12,4 1,04 14,65 20,0 14,3 4,0 Nitrit NO2- mg/l (0,5) 0,003 0,004 0,003 0,01 0,003 0,003 Oksüdeeritavus mgO/l (5,0) 0,72 1,2 1,1 0,30 1,4 0,96 1,1 1,7 0,96 Üldkaredus mg-ekv/l (10) 6,3 5,37 Sulfaat mg/l (250) 23,2 36,4 20 37,1 21 34,0 18,0 33,0 28,0 Boor B mg/l (0,3) 0,04 0,04 0,04 0,1 0,04 Fluoriid F- mg/l (1,5) 0,08 0,08 0,12 0,12 0,1 0,18 0,25 Tsüaniid :g/l (50) 3 3 3 Plii Pb :g/l (10,0) 0,6 0,6 0,6 3,4 0,1 Kaadmium Cd :g/l (5,0) 0,1 0,1 0,1 3,1 Kroom Cr :g/l (50,0) 0,3 0,3 0,3 Nikkel Ni :g/l (20,0) 0,8 0,8 0,8 Vask Cu mg/l (2,0) 0,01 0,01 0,039 0,02 Mangaan Mn :g/l (50,0) 10 10 9 12 5 5 32 Seleen Se :g/l (10,0) 2,0 2,0 2,0 Arseen As :g/l (10,0) 1,6 1,6 Elavhõbe Hg :g/l (1,0) 0,5 0,50 0,5 Ei leitud Antimon Sb :g/l (5,0) 0,5 0,5 0,5 1,2 dikloroetaan :g/l (3,0) 0,1 0,1 Tetrakloroeteen :g/l (10) 0,1 0,1 Trihalometaanide summa :g/l (100) 1 1 Benseen :g/l (1,0) 0,1 0,1 0,1 PAH –d summa :g/l (0,10) 0,001 0,001 0,001 Benso(a)püreen :g/l (0,010) 0,001 0,001 Escherichia coli 100 PMÜ ml (0) 0 0 0 0 0 0 0 0 Coli-laadsed bakterid 100 ml PMÜ (0) 0 0 0 0 0 0 0 0 Enterokokid 100 ml PMÜ (0) 0 0 0 0 0 0 0 0 Tabelist 8 nähtub, et Järva-Jaani valla puurkaevudest võetud proovide analüüsitulemused on puudulikud ja et puurkaevude vett ei ole vaja puhastada. Metstaguse küla majade joogivees on probleemiks raud, mis on tõenäoliselt tingitud kasutatavatest terastorudest, mis intensiivselt roostetavad. Puurkaevus on rauasisaldus normikohane. Praegu ei ole joogivee puhastusseadmeid mitte ühegi puurkaev-pumpla juures. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti viimasel 14 aastal põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist – terastorudest ehitatud ja üle dimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada. 3.1.4. Pinnavesi Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru ja Harju) jõed. Pandivere põhjavee alamvesikonna vooluvetevõrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem, ligikaudu 0,05 km/km2. Alamvesikonna järvesus on väga väike, üle 50 hektari suuruseid järvi polegi. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu allikajärv (8 ha). Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja -järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinna­nõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved. Pandivere kõrgustiku keskosas, pindalaga 1375 km2 infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59 %. Veekogude vee keemiline seisund on reeglina hea. Supluskohti, mida inimesed on harjunud aegade jooksul kasutama on alamvesikonnas palju, kuid avalikke supluskohti, mis on arvel ka tervisekaitsetalituses, on vaid 5: Lääne-Viru maakonnas Porkuni järv, Neeruti Eesjärv ja Äntu Suurjärv ning Järva maakonnas Väinjärv ja Järva-Jaani tehisjärv. Tervisekaitsetalituste andmetel Pandivere alam­vesi­konna supluskohtades olulisi reostusjuhte teada ei ole. Praegu on vee kvaliteet praktiliselt kõigis Pandivere põhjavee alamvesikonnast algavates jõgedes vee-elustiku normaalseks arenguks piisav. Vooluveekogude seisundi üldhinnangu järgi on enamus Pandivere alamvesikonna jõgedest heas seisundis. Mitterahuldavas seisundis on Järva-Jaani peakraav, mis on eesvooluks Järva-Jaani asula heitveele. Järva-Jaani vald paikneb tervikuna Pandivere põhjavee alamvesikonnas ja Pärnu jõe valgalal. Valla territoorium on valdavalt lainjal moreentasandikul. Vetevõrk on hõre. Valla territooriumil paiknevad kaks suuremat tehisjärve: Järva-Jaani tehisjärv (5,8 ha) ja Karinu tehisjärv (8,5 ha). Vallas esineb palju karstialasid ja ajutisi karstijärvi: Kagavere-Kuksema karstiala, Kuksema suur kurisu, Jalgsema järv ja karstivormid. Järva-Jaani alevi lääneosa on jääpaisjärve tasandikul, mis on madal soostunud ala ja kuhu on rajatud allikatoiteline tehisjärv. Samas on ka allikatoiteline Järva-Jaani peakraav, mis voolab ümber tehisjärve ja suubub Kuksema peakraavi. Endistel ojadel looduslikke sänge enam praktiliselt ei ole, sest need on kaevatud maaparanduse peakraavideks. Kuksema peakraavil eesvool puudub - vesi juhitakse karsti. Järva-Jaani alevisse rajatud ja seda ümbritsevad maaparanduse kraavisüsteemid suubuvadki Järva-Jaani peakraavi või otse karsti. Karstinähteid esineb suuremal osal valla territooriumil, eriti aga Kuksema-Kagavere piirkonnas. Pinnavee äravool toimub valla territooriumil kraavitusega karstilehtritesse. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. aasta määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi” on Järvamaal Järva-Jaani vallas tunnistatud reostustundlikuks veekoguks Järva-Jaani peakraav. Järva-Jaani vallas juhitakse Järva-Jaani alevi heitvesi Järva-Jaani peakraavi ja sealt karsti, Karinu küla heitvesi juhitakse Karinu tiiki ja sealt karsti, Paistevälja küla heitvesi juhitakse karsti ning Kuksema ja Metstaguse külade heitvesi veetakse Järva-Jaani alevi ühiskanalisatsiooni purgimissõlme. Heitveesuublana kasutatavate kraavide vooluhulk on väga väike ja sageli on suvekuudel need praktiliselt veest tühjad. Normikohaselt puhastamata reovesi on otseseks ohuks nii pinna- kui põhjaveele. 3.1.5. Tehiskeskkond Läbi aegade on Järva-Jaani valla territooriumil olnud tähtsal kohal põllumajanduslik tootmine. Järva-Jaani vallas ei ole toimunud suurte põllumajandusettevõtete sulgemisi ning põllumajandusel on seniajani suur tähtsus. Järva-Jaani ühismajandi baasil tekkisid omal ajal Karinu, Metstaguse ja Paistevälja põllumajanduse osaühingud. Järva-Jaani vallas tegutsevatest ettevõtetest on edukamad PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei, mis tegeleb piima ümbertöötlemisega ning OÜ Arctic Finland House, mis tegeleb puidust vabaaja ehitiste tootmisega. Valla looduslikud tingimused on puhkemajanduse arendamiseks vähesoodsad. Vald on rikas lubjakivi poolest. Suuremad varud on Karinu ja Metsla leiukohas. Karinu lubjakivikaevandusest viiakse lubjakivi Rakke lubjatehasesse. Valla territooriumil olevad kruusliivad on kohaliku tähtsusega. Järva-Jaani vallas on olemas või ehitamisel elanike ja ettevõtluse eksisteerimiseks vajalikud infrastruktuurid: korras teed, elektri ja side infrastruktuurid, vee- ja kanalisatsioonivõrk, reoveepuhastid, soojamajandus, elamumajandus ja transpordikorraldus. 3.2. Elanikkond Valla elanike arv on stabiilne, väljaränne on peatunud ning valda on töövõimaluste ja hea elukeskkonna tõttu juurde tulnud uusi elanikke, teistehulgas noori aktiivseid ja haritud tööealisi elanikke. Kohalik tööjõud on kvalifitseeritud, õppiv ja muutustega kohanev. Agraarsektori osatähtsus tööhõives on langenud, kasvanud on tööstuse ja teenindusega seotud elanike osatähtsus. Tööpuudus ei ole vallas märkimisväärseks probleemiks, sest kohalik tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. Suurem osa elanikest töötab oma vallas. Statistikaameti ja rahvastikuregistri andmetel on viimase neljakümne aasta jooksul Järva-Jaani valla elanike arv pidevalt vähenenud (joonis 1). Rahvastiku Registri andmetel elab vallas 1860 elanikku, kellest 51,6% on naised ja 48,4% mehed. Suurim asula on 1148 elanikuga Järva-Jaani alev. Järva- Jaani suuremad külad on Karinu ja Kuksema. Tööealised moodustavad valla rahvastikust 01.01.2006. a andmetel 63,7 %. Tööealiste meeste osatähtsus ületab tööealiste naiste osatähtsuse, viimane on tingitud suures osas naiste madalama pensionipiiriga meestega võrreldes. Osalt samadel põhjustel, aga suures osas ka meeste lühema eluea tõttu ületab pensionieas naiste osatähtsus pensionieas meeste osatähtsuse rohkem kui kahekordselt. Joonis 1. Elanike arvu muutumine Järva-Jaani vallas 1959-2006. a (allikas Järva-Jaani arengukava aastateks 2007 – 2010). – juurde lisatud Tabel 9. elanike arv J-Jaani valla asulates 01.01.2006. a seisuga. Asula Elanikke Järva-Jaani vald kokku 1860 Jalalõpe küla 33 Jalgsema küla 75 Järva-Jaani alev 1148 Kagavere küla 33 Karinu küla 254 Kuksema küla 105 Metsla küla 51 Metstaguse küla 95 Ramma küla 35 Seliküla küla 27 3.2.1. Reovee kogumisalade piirid ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutajad Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee suunamiseks suublasse. Keskkonnaminister oma määrusega kehtestab reovee kogumisalade määramise kriteeriumid, arvestades pinnase looduslikke tingimusi. Reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga asulate reovee kogumisalade piirid on näidatud käesoleva töö lisas 2 toodud Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulate dimensioneeritud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide skeemidel. Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusega nr 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse reoveekogumisala kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse § 2 on toodud reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi: 1. Reoveekogumisala tuleb moodustada juhul, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem, kui 30 inimekvivalenti (ie). 2. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. 3. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. § 3. Sotsiaalmajandusliku kriteeriumi arvestamine. Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50 % ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. § 4. Reovee kogumisalade määramine käesoleva määruse §-s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate koormuste puhul. Keskkonnateenistuse ettepanekul tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks reovee kogumisala määrata ka käesoleva määruse §-s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate reostuskoormuste korral. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) kasutajad Järva-Jaani vallas praegu ja aastaks 2019. Tabel 10 Jrk. nr. Asula nimi Elanikke 2007. a. reoveekogumisalal ÜV/K kasutajad 2007. a. 2019. a. 1. Järva-Jaani alev 1123 842/790 1100/1100 2. Karinu küla 220 207/112 215/215 3. Kuksema küla 65 59/- 65/65 4. Metstaguse küla 58 48/- 55/55 5. Jalgsema küla 62 50/38 62/62 Kokku % reoveekogumisala elanikest: 78,9/61,5 98/98 3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime Eesti keskmine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstav summa ühe inimese kohta oli 2006. aastal ca 920 krooni. Eesti keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif elanikkonnale oli 2006. a ca 25 krooni m3 eest. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks. Vastavalt Järva-Jaani vallavalitsuse määrusele nr 11 21.09.2004. a “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamine” on tariifid järgmised: 1. Kehtestada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad veemõõtjat omavatele tarbijatele koos käibemaksuga alates 01.01.2005. a järgnevalt: 1.1 tasu võetud vee eest 7 kr/m3 ja 1.2 tasu heitvee ärajuhtimise eest 16 kr/m3. 2. Kehtestada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad veemõõtjat mitteomavatele tarbijatele koos käibemaksuga alates 01.01.2005. a järgnevalt: 2.1 veevarustuse teenuse hind 10 kr/m3 inimese kohta ja 2.2 heitvee ärajuhtimise teenuse hind 20 kr/m3, kusjuures veekulu arvestamisel lähtuda Järva-Jaani vallavolikogu 29.10.1998. a. määruse nr. 7 punktist 1.3, s.o. 3 m3 inimese kohta kuus. 3. Kehtestada vee ja heitvee abonenttasu määrad, koos käibemaksuga alates 01.01.2005. a järgnevalt: Sihtgrupp Veemõõtja Ø tollides Vesi Heitvesi Elanikkond - 5 kr/kuus 10 kr/kuus Ettevõtted 0,5 10 kr/kuus 20 kr/kuus 0,5 – 1,0 20 kr/kuus 40 kr/kuus 1,0 – 1,5 25 kr/kuus 45 kr/kuus 1,5 – 2,0 30 kr/kuus 60 kr/kuus 4. Kehtestada, et iga veemõõtja puhul, mille Ø ületab 2,0 tolli, lisandub iga täiendava Ø 0,5 tolli kohta: 4.1 vee abonenttasule 10 krooni ja 4.2 heitvee abonenttasule 20 krooni. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse peale ei tohiks kuluda üle 4 % leibkonna sissetulekust. 2006. aastal oli töötajate keskmine brutopalk Järva maakonnas 5400 krooni ja 2006. aastal Järva-Jaani vallas ca 6000 krooni. 3.2.3. Tööpuudus Järva-Jaani valla suurimateks tööandjateks on PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei, OÜ Arctic Finland House ja põllumajandusega tegelevad ettevõtted. Valla rahvastik on viimastel aastatel vähenenud. Probleemiks on noortele sobivate töökohtade puudus ja väljaspool valda töötavate inimeste suur osakaal. Samuti puudub adekvaatne informatsioon töötute huvialade kohta, mille baasil saaks paremini korraldada töötute koolitamist. Olukord on paranenud ainult Järva-Jaani alevis, kus on tootmistegevus vähehaaval laienenud ja sellega seoses on suurenenud töökohtade arv. Töötute arv on viimastel aastatel stabiilselt vähenenud. Hinnanguliselt on vallas 2007. a. alguses ca 15 töötut. 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse arvete laekumine Abonentidele esitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumise % oli 2004. aastal: 1. OÜ Järva-Jaani Teenus Järva-Jaani alev 98 % (15 inimest võlglased) Karinu küla 98 % (5 inimest) Kuksema küla 99 % (2 inimest) Paistevälja küla 97 % (2 inimest) 2. OÜ Metstaguse Agro Metstaguse küla 2 korruselamu korteriühistu elanikud - 97 %. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete eest tasumata jätmise põhjusteks on osadel inimestel väikesed sissetulekud, osadel inimestel aga hoolimatus. Arvestades eespooltoodut võib hinnata elanikkonna maksevõimet järgnevalt: - ca 30 % elanikkonna maksevõime on hea; - ca 45 % elanikkonna maksevõime on rahuldav; - ca 25 % elanikkonna maksevõime on madal. 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta Veetarve 2006. aastal Tabel 11 Jrk. nr. Asula nimi Elanikke 2006. a. lõpus reovee- kogumis- alal Ühisveev. teenust ka- sutavate elanike arv Ühisvee- võrku pumbatud vesi m3/d Elanike tarbitud vesi m3/d Ettevõtete tarbitud vesi m3/d Veekadu m3/d Veetarve liitrit elaniku kohta ööpäevas 1. Järva-Jaani alev 1123 842 102,5 92,0 510,0* 0,5 109,3 2. Karinu küla 220 207 17,1 14,5 2,5 0,1 70 3. Kuksema küla 65 59 4,5 4,4 - 0,1 75 4. Metstaguse küla 58 48 3,0 2,9 - 0,1 60 5. Jalgsema küla 62 50 3,1 3,0 - 0,1 60 * PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei saab vee oma kaevust (ca 500 m3/d). Ülejäänud Järva-Jaani alevis paiknevad ettevõtted saavad vee ühisveevärgist (ca 10 m3/d). Veeheide 2006. aastal Tabel 12 Jrk. nr. Asula nimi Elanikke 2006. a. lõpus reovee- kogumis- alal Ühiskanal. teenust kasutavate elanike arv Reoveepu- hastisse vastu võetud reovett m3/d Olmereo- vesi m3/d Tootmis- reovesi m3/d Sademevesi ja inf. vesi m3/d või % Veeheide liitrit elaniku kohta ööpäevas 1. Järva-Jaani alev 1123 790* 392 92,0 290,0 ca 10 m3/d 116,5 2. Karinu küla 220 112 22 14,5 2,5 ca 5 m3/d 70 3. Kuksema küla 65 - - 4,4 - - 75 4. Metstaguse küla 58 - - 2,9 - - 60 5. Jalgsema küla 62 38 3,0 3,0 - - 60 * Arvestatud on ainult ühiskanalisatsiooni teenust kasutavaid elanikke. Purgimisteenust kasutavaid elanikke on ca 200. 3.2.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond I Lokaalveevarustuse ja -kanalisatsiooni olukord asulates Järva-Jaani valla asulates, kus puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon on veevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord enamasti mitterahuldav. Elanikkonna seas läbi viidud küsitluse järgi on kuivkäimlate ja salvkaevude olukord praktiliselt kõikides külades halb. Tarbevee saamiseks kasutatakse madalaid (keskmiselt 3 – 6 m, kohati kuni 8 m sügavusi) salvkaevusid ja reovee käitlemiseks kuivkäimlaid, kogumis- ja imbkaevusid. Tarbevee salvkaevud on enamasti ehitatud oskamatult, millest tulenevalt pääseb sademevesi kaevu ümbritsevalt territooriumilt kaevu. Sageli on kaev kõrvuti lekkivate kanalisatsioonisüsteemidega. Rohkesti kasutatakse kuivkäimlaid, harva kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. On üksikuid imbsüsteeme. Praktiliselt 80 % kogumiskaevudest ei vasta nõuetele. Kaevud lekivad. Sageli ei veeta reovett Järva-Jaani alevi reoveepuhasti purgimissõlme vaid enamasti laotatakse oma krundile aiasaaduste väetamiseks või põllule. Esmalt ja kiiremas korras tuleb korda teha olemasolevad veevarustussüsteemid ja tiheasustusega aladele ehitada ühisveevärk, et oleks kaitstud inimeste tervis. Teises järjekorras tuleb korraldada reovee vedamine Järva-Jaani alevi purgimissõlme ja kogumiskaevude vastavusse viimine kehtivate nõuetega. II Veekvaliteedi vastavus Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele Järva-Jaani valla elanike veevarustus põhineb sügavatel ja pinnalähedastel põhjaveekihtidel. Järva-Jaani valla territoorium paikneb hüdrogeoloogiliselt ebasoodsas piirkonnas. Järva-Jaani valla puurkaevude vett ei ole vaja puhastada. Joogivee kvaliteeti mõjutavad vanad mustast metallist torustikud, mis tuleb suures osas välja vahetada. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi kohta andmed puuduvad – viimati uuriti neid 14 aastat tagasi. Paljude salvkaevude vesi on reostunud. Salvkaevud on madalad ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest, lekkivatest kanalisatsioonisüsteemidest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite sisaldus vees. Tervisekaitse seisukohast ei ole salvkaevud tiheasustusaladel ja põllumajanduslike tootmiskomplekside läheduses arvestatavad elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. III Lekkivate reovee kogumiskaevude olemasolu asulates ja nende mõju joogiveele Lekkivaid reovee kuivkäimlaid ja kogumiskaeve on praktiliselt kõigis Järva-Jaani valla asulates. Kuna väga palju kasutatakse madalaid joogivee salvkaevusid ja valla territooriumil on kogumiskaevude reovee vedamine Järva-Jaani alevi reoveepuhasti purgimissõlme korraldatud osaliselt, siis lekkivate kogumiskaevude ja kanalisatsioonitorustike mõju joogivee kvaliteedile on suur. Samas peab nentima, et salvkaevude vee kvaliteedi uuringuid viimasel ajal tehtud ei ole. IV Veega levivate nakkushaiguste puhangute juhtumid Järva-Jaani valla asulate ühisveevärgi vee kvaliteet puurkaevudes vastab organoleptilistelt ja mikrobioloogilistelt omadustelt sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrusega nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Kõrvalekaldeid on Metstaguse külas tuvastatud kraanivees. Järva-Jaani vallas viimastel 14. aastal joogiveega levivaid nakkushaiguste puhanguid ei ole registreeritud. Hajaasustuse kaevudest võetava vee kvaliteedi kohta suures osas andmed puuduvad. Hajaasustuse kaevude vee tarbimisest tervise häired ei ole välistatud. Vastavate uuringute vajadus on väga suur. V Ülemiste põhjaveekihtide sanitaarseisundi muutumise prognoos Järva-Jaani vallas on ülemise põhjaveekihi sanitaarne seisund olnud pigem halb kui hea. Hinnang toetub kohalike elanike seas läbi viidud küsitlusele. Ülemise põhjaveekihi sanitaarset seisundit on mõjutanud peamiselt: - lautadest põldudele veetav sõnnik; - põllumajanduslik hajureostus; - nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; - mitteefektiivselt toimivad reoveepuhastid; - lekkivad kanalisatsioonisüsteemid (kuivkäimlad, kogumiskaevud, torustikud, vaatluskaevud jne.); - reovee laotamine reostustundlikel aladel aedadesse ja põldudele. Juhul kui lähemal ajal ei võeta tarvitusele abinõusid nüüdisaegsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks, toimub ülemiste põhjaveekihtide vee kvaliteedi halvenemine. 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus Järva-Jaani vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond. Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi. Järva-Jaani vallavolikogu on valla kõrgemaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus, va juuli ja august. Volikogu juurde on moodustatud 6 alalist komisjoni: revisjoni-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri-, keskkonna- ja heakorra- ning majanduskomisjon, millede esimehed on volikogu liikmed. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsus koosneb viiest liikmest: vallavanem, pearaamatupidaja, arendusnõunik ja kaks liiget ühiskondlikel alustel. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Koeru vallas vallavanem ja keskkonnaspetsialist. 3.3.2. Järva-Jaani valla eelarve Järva-Jaani valla 2006. aasta eelarve tulud on 22966725 krooni ja kulud 22966725 krooni. Järva-Jaani valla tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest ning eraldiste aluseks on valla elanike arv ning kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu osa. Mahukamad eraldised eelarvest on eraldised haridusele. Näiteks 2006. aastal 51,2 % kogu eelarve kuludest. Majanduskulude osa eelarves on olnud stabiilne: 7,37 %. Samuti on olnud halduskulud stabiilselt alla 15 %. Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel suurenenud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2006. aastal kulutati keskkonnakaitsele 4,8 % eelarve kuludest. Siiani keskkonnakaitseliste objektide ehitamiseks laenu võetud ei ole. Lähitulevikku planeeritud suurematest investeeringutest veevarustuse ja kanalisatsiooni alal, võib nimetada Järva-Jaani alevi, Karinu küla, Paistevälja küla Kuksema küla ja Metstaguse küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, milleks osaletakse muuhulgas ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis “Technical Assistance for Pärnu River Basin Water Resources Plan for Small Settlements”. Järva-Jaani valla võimalused laenu võtmiseks ja investeeringuteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on Järva-Jaani Vallavalitsuse hinnangul head. Aastatel 2007. kuni 2009. on planeeritud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks (osalemiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis) võtta laenu, kui see osutub vajalikuks. Laen makstakse tagasi alates 2008. aastast, milleks on planeeritud igal aastal valla eelarvesse laenu tagasimaksmiseks vajalik summa koos intressidega. Intressist tulenev maksukoormus väheneb aastast aastasse. 3.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni normatiivaktid Järva-Jaani vallas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud Järva-Jaani vallavolikogu poolt kestestatud Järva-Jaani valla territooriumil kehtivate õigusaktidega (vt. alapunkt 2.1). 3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Järva-Jaani vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem ja keskkonnaspetsialist. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv on 2. Järva-Jaani Vallavalitsus ei doteeri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seonduvat, samuti ei ole veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks võetud laene. Vallavalitsus: - vaatab läbi Järva-Jaani vallas tegutseva vee-ettevõtte taotlused veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste hindade kehtestamiseks ning lähtuvalt Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse paragrahvist 6 ja Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahvist 14 ja Järva-Jaani vallavolikogu poolt kinnitatud teenuse hinna reguleerimise korrast kehtestab vallavalitsus oma korraldusega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. - korraldab Järva-Jaani valla territooriumil veemajanduslike projektide algatamist, nende prioritiseerimist ja läbiviimist. - valmistab ette Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja sellega seonduvad seadusandlikud aktid. - korraldab Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise arengukava koostamise. - korraldab Järva-Jaani vallas veemajandust. Valla volikogu: - lähtuvalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikest 3 kehtestab kohalike vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad. - määrab Konkurentsiseaduse § 14 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vee-ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2). 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 4.1. Ühisveevärgi objektid 4.1.1. Puurkaev-pumplad Järva-Jaani vallas paiknevate puurkaevude asukohad on näidatud RPUI Eesti Maaparandusprojekt poolt koostatud töös “Järva maakonna Järva-Jaani kolhoosi veekaitse skeem”, Järva-Jaani valla üldplaneeringus ja lisas 2 toodud skeemidel. Järva-Jaani valla suuremate asulate puurkaevpumplate ja nende tehnilise seisukorra ning nendega tarbijatele edastatava vee kvaliteedi iseloomustus on toodud tabelis 8. Vähemal või suuremal määral vajavad remonti kõik puurkaevpumplad. Enamusel puurkaevpumplatel tuleb välja vahetada torud ja toruarmatuur ning soovitatav on olemasolevad hüdrofoorid asendada sagedusmuunduriga pumpadega. Kuksema, Metstaguse ja Jalgsema külades on üks rõhutsoon, mis hõlmab kogu ühisveevärgiga kaetud ala. Karinu külas on kaks rõhutsooni: puurkaev-pumpla lähiümbrus ja II astme pumplaga veega varustatav külaosa. Järva-Jaanis on kaks omavahel ühendatud rõhutsooni: Tamsalu tee 1 puurkaevpumpla alevi põhjaosas ja Kalda tn 56 puurkaevpumpla alevi lõunaosas. 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid Järva-Jaani vallas on üks joogivee II astme pumpla, mis paikneb Karinu külas. II astme pumpla juurde kuuluvaid veereservuaare ei ole. II astme pumpla hoone seinad on ehitatud tuhaplokkidest, mis on mõranenud. Remonti vajab eterniidist katus. Välja tuleb vahetada torud ja toruarmatuur, vana vene päritolu II astme pump ja hüdrofoor. Soovitatav on kogu II astme pumpla rekonstrueerida. Järva-Jaani vallas veetorne ei ole. 4.1.3. Veetorustikud Järva-Jaani valla suuremate asulate veevõrk on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta puudub. Ehitamisel on kasutatud peamiselt teras- ja malmtorusid. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimisega on kõige kaugemale jõutud Järva-Jaani alevis, kus on teostatud veevarustussüsteemi uuendustöid 2004. ja 2005. aastal. Praktiliselt terves ulatuses on soovitatav välja vahetada mustast metallist veevarustustorustikud Karinu, Paistevälja ja Metstaguse külades. Eriti halb on olukord Metstaguse külas. Järva-Jaani alevis tuleb jätkata torustike rekonstrueerimistöid. Järva-Jaani alev Täpsed andmed Järva-Jaani alevi rekonstrueeritud veetorustike ja siibrikaevude kohta on toodud Järva-Jaani alevi veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisprojektides. Järva-Jaani alevis on 2005. a. augusti kuu seisuga kokku ca 8230 m veetorustikke. Rekonstrueerimata torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud üksikutes lõikudes terasest. Veevarustussüsteemide valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Järva-Jaani alevis on rekonstrueeritud ca 30 % veevarustustorustikust. 2004. aastal ehitas AS Terrat uue reoveepuhasti ja ehitas puhasti veevajaduse tarbeks veetorustiku reoveepuhastist Põllu ja Heina tänavate ristmikuni pikkusega 180 m ja lisaks Põllu ja Lai tänavatel 455 m vee torustikku (vt. tabel 19). 2005. a. rekonstrueeriti või ehitati 3 747,5 m torustikke. Töid teostas AS Facio Ehitus. Järva-Jaani alevis 2005. aastal rekonstrueeritud ja ehitatud veevarustustorustikud Tabel 13 Nr. Töö/seadme nimetus Ühik Kogus OÜ Paide EKE Projekti töö nr 540011 1. Joonis VKV – 1: Nurme tänaval: -vesi + isev. kanal. - Nurme ja Kalda tn. ristmikust Kalda ja Jaani tn. ristmikuni: -vesi -vesi + isev. kanal. - Uus tn. ja Jaani tänav Kalda tänavani: -vesi + isev. kanal. - Kalda ja Jaani tn. ristmikust Jaani tn. majani nr. 29c: -vesi + isev. kanal. - vesi m m m m m m 301 83 340 240 339 40 2. Joonis VKV – 2: - Kalda tn. majast nr. 29 kanal. kaevuni KK-19: -vesi + isev. kanal. - Uus tn. Kalda tänavani: -vesi + isev. kanal. - Kalda tn. ja Tamsalu tee vesi KK-19 –st MK-56 –ni ning samas kanal. OÜ Paide EKE Projekt tööst nr. 510028 joonised VKV-1 kuni VKV-3: -vesi + isev. kanal. - Kalda tn. MK-56 –st ja KK-4A –st reoveepumplani: - vesi + survekanal. - vesi + isev. kanal. + survekanal. - vesi + isev. kanal. m m m m m m 286 174 456 28 69 16 Nr. Töö/seadme nimetus Ühik Kogus 3. Joonis VKV – 3: - Jaani tn. piirkond KK 13-KK55: -vesi + isev. kanal. m 113 4. Joonis VKV – 9: - Kalda ja Laia tn vaheline ala: vesi + isev. kanal. m 249 5. Joonis VKV – 14: - Pargi tn.: -vesi + isev. kanal. - vesi + isev. ja survekanal. -vesi + survekanal. m m m 8 70 13 6. Joonised VKV – 14 ja VKV - 15: - Pikk tn.: -vesi Pikk tn. vesi joonis VKV – 14 ja VKV – 15 ning kanal. OÜ Paide EKE Projekt tööst nr. 510028 joonis VKV-9: - vesi + isev. kanal. m m 335 310 7. Joonis VKV – 5: Arctic Finland House: - vesi - isev. kanal. + vesi m m 100 100 Lisatööd eelnevast hankest vabanenud raha arvel 8. Pikk tn. 25A kuni Heina tn. 1. vesi; m Pikk tn. 18 vesi keldris m m 150 10 9. Pikk tn. 5C kuni Pikk tn. 5D kuni Tamsalu tee ja töökodadevaheline veetorustik läbim. 32 mm; m m 31,5 10. Lasteaia sissesõidu juurest Lai tn kuni Tamsalu tee ääres asuva pumbajaamani veetrassi ehitamine dn 110 m 86 Karinu küla Karinu külas on kokku ca 2900 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Kogu veevarustustorustik tuleb välja vahetada. Paistevälja küla Paistevälja külas on kokku ca 360 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt terasest. Kogu torustik tuleb välja vahetada. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Kuksema küla Kuksema külas on kokku ca 245 m veetorustikke. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt terasest ja need tuleb välja vahetada. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Metstaguse küla Metstaguse külas on kokku ca 145 m veetorustikke ja need kuuluvad OÜ Metstaguse Agro korteriühistu. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt terasest ja see on intensiivse korrodeerumise tulemusena täis settinud. Torustik mõjutab oluliselt tarbijale antava joogivee kvaliteeti – üle normi on tarbija juures raua sisaldus vees (puurkaevus ei ületa piirnormi). Kogu torustik tuleb välja vahetada. 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid Siibrikaevude ja siibrite tehniline seisukord. Tabel 14 Jrk. nr. Kaevu nr. Siibri mõõt mm Siibrite vanus aastates Kokku 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 Üle 30 Siibrite arv Asula: Järva-Jaani alev Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 1 Pärna tn 42 100 1 1 2 Kalda tn 14 100 1 1 3 Lai tn 3 100 1 1 4 Koeru tee 3 100 1 1 5 Mäe puurk-pumplast 20 m kaugusel 100 1 1 Rekonstrueerida tuleb kõik 26 – 30 a. vanad siibrikaevud. Asula: Karinu küla Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 1 Koka nurk 50/25 1 1 2 II astme pumplas 50 1 1 Rekonstrueerida tuleb kõik 26 – 30 a. vanad siibrikaevud. Kuksema, Paistevälja ja Metstaguse külades siibrikaeve ei ole. 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad Järva-Jaani vallas tuletõrjeveevõtu hüdrante ei ole. Järva-Jaani vallas on järgmised tuletõrjeveevõtukohad: 1. Järva-Jaani alevis Kalda tn. 56 puurkaevpumpla. 2. Järva-Jaani alevis PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei Pikk tn. 2 puurkaevpumpla ja tiik. 3. Järva-Jaani alevis Järva-Jaani tehisjärv. 4. Karinu külas Karinu tiik. 5. Jalgsema külas puurkaevpumpla ja suurfarmi veemahuti. 6. Metstaguse ja Kuksema külade tarbeks kasutatakse Järva-Jaani alevi tuletõrje veevõtukohti. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimise käigus rajatakse tuletõrje veevõtukohad Järva-Jaani alevis Tamsalu tee 1 puurkaevpumpla juurde, Karinu külas II astme pumpla juurde ja Kuksema külas puurkaevpumpla juurde. Tuletõrje veevõtukohad on näidatud dimensioneeritud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide skeemidel lisas 1. 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad Järva-Jaani valla suuremate asulate puurkaevude vett ei ole vaja puhastada – vt. tabel 8. Metstaguse küla majade joogivees on probleemiks raud, mis on tõenäoliselt tingitud kasutatavatest joogiveevarustuse terastorudest, mis intensiivselt roostetavad. Puurkaevus on rauasisaldus normikohane. Kolmevalentne kolloidne raud eraldatakse veest survefiltrite kvartsliivas. Vee puhastamise käigus väheneb ka mangaani ja ammoniaagi sisaldus vees, vee hägusus, värvus ja eralduvad põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N, CO2 jt.) ja tõuseb vee pH. Tänu aeratsioonile on survefiltrist väljuvas vees küllaldaselt lahustunud hapnikku, mis annab veele värske maitse ja lõhna. Küllaldane hapnikusisaldus (> 2,0 mgO2/l) loob eelduse ebasoovitatava anaeroobse keskkonna likvideerimiseks asula veetorustikes ning korrosiooni pidurdumiseks veevõrgus. Puhastatud vesi juhitakse läbi hüdrofoori veevõrku. Filtrite läbipesemise vesi juhitakse kanalisatsiooni või kraavi. 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed Järva-Jaani valla ettevõtetel on järgmised toimivad kohtpuhastusseadmed: 1. Järva-Jaani alevis AS Olerex bensiinijaama muda-õlipüünis. Heitvesi juhitakse pinnasesse. Muda-õlipüünis vajab remonti. 2. Järva-Jaani alevis OÜ Järva-Jaani Konserv rasvapüünis. Kohtpuhastatud reovesi juhitakse Järva-Jaani alevi ühiskanalisatsiooni. Konservitööstus praegu seisab ja tootmisreovett ei teki. 3. Järva-Jaani alevis PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei 2004. aastal valminud vooluhulga ühtlusti ja flotaator rasvainete eraldamiseks piimatööstuse reoveest. Kohtpuhastatud reovesi juhitakse Järva-Jaani alevi reoveepuhastisse. Kohtpuhastusseadmed tuleb ehitada: 1. Karinu külas muda-õlipüünis OÜ Karinu PM masinate pesuplatsi reovee puhastamiseks. Heitvesi juhitakse praegu kogumiskaevu. Kohtpuhastusseadmed tuleb vee-ettevõtete nõudmise korral ehitada Järva-Jaani valla eraettevõtetel oma vahenditega. Kohtpuhastusseadmete vajaduse väljaselgitamiseks Järva-Jaani vallas tuleb koostada eraldi uurimistöö. Bioloogilised reoveepuhastid on konstrueeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Vastavalt Eesti aereeritavate reoveepuhastite projekteerimisjuhendile on reoveepuhastitesse juhitavale reoveele kehtestatud terve rida nõudmisi. Olme- ja tööstusreovee segu ühispuhastusel bioloogiliste meetoditega peab reovesi vastama järgmistele tingimustele: pH piires 6,5...8,5; temperatuur piires 6...30 oC; üldsoolsus kuni 10 g/l; BHTt kuni 500 mg/l biofiltritele ja väljatõrjeaerotankidele; BHTt kuni 1000 mg/l hajutatud vee sissevooluga aerotankidele (olmereoveel võib BHTt lugeda võrdseks BHT20 -ga). Kui BHT t > 1000 mg/l peab puhastus olema kaheastmeline. Esimeses astmes tuleb kasutada, sõltuvalt reovee koostisest, metaan- või aerotanke, teise astmena mõlemal juhul bioloogilist puhastust; ei tohi sisaldada lahustumata õlisid, vaike, masuuti; ei tohi sisaldada bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid; ei tohi sisaldada biogeenseid elemente vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1; ei tohi sisaldada kahjulikke aineid kontsentratsioonides, mis ületavad seadusandlusega kehtestatud piirmäärad. Tootmisettevõtetest kanaliseeritav reovesi on tavaliselt sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja tootmiskultuurist väga spetsiifilise koostisega ja nõuab praktiliselt igal objektil individuaalset lähenemist. 4.2.2. Purgimissõlmed Järva-Jaani vallas valmis 2002. aastal Järva-Jaani alevi reovee peapumpla juures siiani ainus, kuid nüüdisaja nõuetele mittevastav reovee purgimissõlm. Purgimissõlmel puudub vooluhulga ühtlusti, võrekorv on kohmaka konstruktsiooniga ja selle puhastamine on väga tülikas. Seni veeti ja veetakse ka praegu Järva-Jaani alevi ja lähikülade kogumiskaevude reovesi Järva-Jaani alevi ühiskanalisatsiooni vaatluskaevudesse enne reoveepumplaid. Karinu külas reovee purgimissõlme ei ole ja reovesi veetakse ühiskanalisatsiooni vaatluskaevudesse. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded: 1. Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. 2. Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5 % ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. 3. Purgimissõlm tuleb võimalusel ehitada reoveepuhasti territooriumile ning sellel peab olema võre. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema vooluhulgaühtlusti. 4. Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit Siit nähtub, et Järva-Jaani vallas ei olegi võimalik peale Järva-Jaani alevi kuhugi mujale purgimissõlme ehitada, sest ülejäänud asulates tekkiv reostuskoormus ja reovee hulk on liiga väikesed. 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud Järva-Jaani vallas suuremate asulate kanalisatsioonitorustikud on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta ja projektid puuduvad. Ehitamisel on kasutatud peamiselt asbesttsementtorusid ja keraamilisi torusid, kohati ka malmtorusid. Torustiku rekonstrueerimise ja uute torude ehitamisega on kõige kaugemale jõutud Järva-Jaani alevis. Järva-Jaani alev. Täpsed andmed Järva-Jaani alevi uute ja rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustike ja -kaevude kohta on Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise projektides. Järva-Jaani alevis on ca 4150 m isevoolset vana kanalisatsiooni torustikku ja ca 4805 m uut või rekonstrueeritud kanalisatsiooni torustikku, kanalisatsiooni survetorustikku on ca 1860 m, mis kõik on uus. Kanalisatsioonitorustikke on kokku ca 10 815 000 m. Kuna kaardimaterjal (projektid) vanade torustike osas puuduvad, siis vana torustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Valdavalt on asbesttsement- ja keraamilised torud läbimõõduga 160 ja 200 mm, üksikutes lõikudes ka malmtorud. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Alevis on rekonstrueeritud ca 20 % kanalisatsioonitorustikust. 2002. a AS Facio Ehitus poolt ehitatud ja rekonstrueeritud kanalisatsiooni- torustikud Tabel 16 Nr. Töö/seadme nimetus Ühik Kogus OÜ Paide EKE Projekt poolt koostatud tehnilise projekti “Järva-Jaani asula põhjaosa kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Töö nr. 510028” järgi ja OÜ AUGUR projekti järgi teostatavad ehitustööd: 1. Kanalisatsioonitorustike ehitamine - Järva-Jaani keskkooli välisvõrgud - Heina tn. isevoolne kanal. torustik - Lai tn. isevoolne kanal. torustik - Pikk tn. isevoolne kanal. torustik - Põllu tn. isevoolne kanal. torustik - Kanalisatsiooni survetorustik Pikk tn kuni reoveepumpla + vallamaja survetoru - Koolimaja survetorustik - Pikk tn. 3A purgimissõlm m m m m m m m tk. 50 198 208 620 157 1165 243 1 2004. a. AS Terrat poolt ehitatud ja rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustikud Tabel 17 Nr. Töö/seadme nimetus Pikkus m 1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine alates Pikk tänav maja 2A juurest kuni 2D juurde 290 2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku projekteerimine ja ehitamine alates Põllu tänava majast nr 25A kuni Lai tänavani ja edasi mõõda Lai tänavat kuni Jaani teenin ning kanal 445 vesi 225 3. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja veetorustiku projekteerimine ja ehitamine Koeru tee kuni Lai tn. 44 230 m vesi ja kanal ühes kaevikus 2005. a AS Facio Ehitus poolt ehitatud ja rekonstrueeritud kanalisatsiooni- torustikud Tabel 18 Nr. Töö/seadme nimetus Ühik Kogus OÜ Paide EKE Projekti töö nr 540011 1. Joonis VKV – 1: - Nurme tänaval: -vesi + isev. kanal. -isev. kanal. Nurme ja Kalda tn. ristmikust Kalda ja Jaani tn. ristmikuni: -isev. kanal. -vesi + isev. kanal. - Uus tn. ja Jaani tänav Kalda tänavani: -vesi + isev. kanal. - Kalda ja Jaani tn. ristmikust Jaani tn. majani nr. 29c: -vesi + isev. kanal. - isev. kanal. m m m m m m m 301 45 25 340 270 339 5 2. Joonis VKV – 2: - Kalda tn. majast nr. 29 kanal. kaevuni KK-19: -vesi + isev. kanal. - Uus tn. Kalda tänavani: -vesi + isev. kanal. - Kalda tn. ja Tamsalu tee vesi S-45 –st MK-56 –ni ning samas kanal. OÜ Paide EKE Projekt tööst nr. 510028 joonised VKV-1 kuni VKV-3: -vesi + isev. kanal. - Kalda tn. MK-56 –st ja KK-4A –st reoveepumplani: - vesi + survekanal. - vesi + isev. kanal. + survekanal. - vesi + isev. kanal. - isev. kanal. + survekanal. - reoveepumpla m m m m m m m tk. 286 174 456 28 69 16 8 1 3. Joonis VKV – 3: Jaani tn. piirkond : -vesi + isev. kanal. m 113 4. Joonis VKV – 3 ja VKV – 4 Jaama tn.: - survekanal. - isev. kanal. - reoveepumpla m m tk. 168 6 1 5. Joonis VKV – 5: Arctic Finland House: - isev. kanal. - isev. kanal. + vesi - vesi m m m 81 100 100 6. Joonis VKV – 7: Pikk tn 3A isev. kanal. m 44 7. Joonis VKV – 8: Lai tn. 14 isev. kanal. m 51 8. Joonis VKV – 9: - Kalda ja Laia tn. vaheline ala: -isev. kanal. - Vesi + isev. kanal. - Pikalt tänavalt politsei majani isev. kan. m m m 11 249 22 9. Joonis VKV – 10: - Pärna tn. 2 isev. kanal. Soo tn.: - isev. kanal. m m 40 100 10. Joonis VKV – 14: - Pargi tn.: -vesi + isev. kanal. - isev. kanal. + survekanal. - vesi + isev. ja survekanal. -vesi + survekanal. - reoveepumpla m m m m tk. 8 4 70 13 1 11. Pikk tn. vesi joonis VKV – 14 ja VKV – 15 ning kanal. OÜ Paide EKE Projekt tööst nr. 510028 joonis VKV-9: - vesi + isev. kanal. m 310 Lisatööd eelnevast hankest vabanenud raha arvel 12. Lai tn. 2 kuni Pikk tn. 7 isev. kanal. läbim. 250 mm; m 176 Karinu küla Karinu külas on ca 810 m isevoolset ja ca 180 m kanalisatsiooni survetorustikku kokku ca 990 m kanalisatsioonitorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis torustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Valdavalt on torustik ehitatud keraamilistest ja asbesttsement torudest läbimõõduga 160 ja 200 mm, üksikutes lõikudes on kasutatud ka malmtorusid. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Torustike seisukord on väga halb (va. kanalisatsiooni survetorustik) ja kõik olemasolevad torud tuleb asendada uutega. Paistevälja küla Paistevälja külas on ca 275 m kanalisatsiooni isevoolset torustikku. Torustik on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Kasutatud on asbesttsement torusid läbimõõduga 200 mm, kohati ka keraamilisi torusid. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Kõik olemasolevad torud tuleb asendada uutega. Kuksema ja Metstaguse külades ühiskanalisatsiooni ei ole. 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud Järva-Jaani vallas suuremate asulate vanad kanalisatsioonikaevud (Järva-Jaani alevis, Karinu ja Paistevälja külades) on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi. Täpne teave rajamisaja kohta puudub. Vanade kanalisatsioonikaevude tehniline seisukord on väga halb – kaevud lekivad kahepoolselt (in- ja eksfiltratsioon). Uued teleskoopsed plastist kaevud on ehitatud kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja uusehituse käigus Järva-Jaani alevisse. Täpsed andmed Järva-Jaani alevi kanalisatsioonikaevude kohta on Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise projektides. Järva-Jaani alevis, Karinu ja Paistevälja külades tuleb kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise käigus välja vahetada ka vanad kanalisatsioonikaevud. 4.2.5. Reoveepumplad Reoveepumplate tehniline seisukord. Tabel 19 Jrk. nr Objekti asukoht ja nr Objekti valmimise aasta Keskmine pumbatav reovee hulk Q (m3/d) Kasutusel olev pumba (pumpade) mark Reovee kogunisre- servuaa- ri(de) arv ja kogu- maht V (m3) Objekti identifit- seerimis- dokumen- tatsiooni šiffer Hinnang tehnilise seisukor- ra kohta Asula: Järva-Jaani alev Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 1. Gümnaasiumi reoveepumpla 2002 5,6 lõikuriga Grundfos üks, 3,0 m3 uus klaas- plastist 2. Vallamaja reoveepumpla 2003 1,2 lõikuriga Grundfos üks 1,5 m3 uus klaas- plastist 3. Konservi reoveepumpla 2003 28,7 lõikuriga Grundfos üks, 6,0 m3 uus klaas- plastist 4. Pargi tn. 8 reoveepumpla 2005 2,4 lõikuriga Grundfos üks, 2,0 m3 uus plastist 5. Jaama tn. 5 reoveepumpla 2005 3,7 lõikuriga Grundfos üks, 2,0 m3 uus plastist 6. Kalda tn. 4 reoveepumpla 2005 3,2 lõikuriga Grundfos üks, 2,0 m3 uus plastist 7. Reovee peapumpla 1986 346,4 ABS 2 tk. üks, 8,5 m3 vana r/bet korras Asula: Karinu küla Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 8. Reovee peapumpla 1986 22 ELSA reoveepump üks, 6 m3 vana r/bet Ø 3 m, vaja rek. 4.2.6. Reoveepuhastid Reovee puhastusefektiivsus ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded on reguleeritud 31. juuli 2001. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. § 5. (1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama määruse lisas 2 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. § 6. (1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutvatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad määruse lisa 2 viimases veerus nõutud näitajatest reostusallikast lähtuva reostuskoormuse 2000-9999 ie kohta; 2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. (2) Reostustundlikeks suublateks loetakse “Veeseaduse” § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 171 kinnitati “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. § 3. Kuja. Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Reovee puhastamisel tekib mitut liiki setet. Sette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrusega nr 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”. Määrusega on reguleeritud sette kasutamine lähtuvalt raskmetallide sisaldusest settes ja mullas, mulla pH –st jne. Järva-Jaani vallas on järgmised reoveepuhastid: I. Järva-Jaani alev 1. Objekti valdaja: PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei 2. Objekti asukoht: Järva-Jaani alev 3. Objekti valmimise aasta: 2004 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris AS Eesti Projekt ning ehitas ja häälestas 2003. ja 2004. aastal AS Terrat. - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 400 m3/d (sealhulgas asulast 120 m3 /d); R = 330 kg BHT7/d; 460 kg KHT/d; 100 kg HA/d; 34 kg Nüld/d; 7 kg Püld/d. - tehnoloogilised andmed: N ja P bioloogilise ärastusega aktiivmudapuhasti + biotiik pindalaga 1600 m2. - suubla: Järva-Jaani peakraav 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 270 - 390 m3/d (2005. a. esimesel poolel); R = 162 - 234 kg BHT7/d; 2700 - 3900 ie. 2004. aasta sügisel ja 2005. a jaanuaris vihmaperioodide ajal ulatus reovee vooluhulk mõnel päeval Q = 650 m3/d. Rekonstrueerimata kanalisatsioonitorustikud lekivad kahepoolselt. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 2004. aastal. Ekspluatatsiooni käigus selgus, et reovee kontsentratsioon ja rasvainete sisaldus on tõusnud (tekkis vajadus Q ja R ühtlustamiseks ja rasvainete eraldamiseks keemilise flotatsiooni teel), millest tulenevalt paigaldati 2004. aastal PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei kohtpuhastile kemikaalide doseerimise seadmed. Reovee põhipuhasti valmis lõpplikult 2004. aastal ja selle tehniline seisukord on praegu hea. Probleeme on olnud reoveepuhasti ebaühtlase koormamisega (flotaatori töös esines kuni 2005. aasta juuni kuuni tõrkeid) purgimissõlmega ja liigaktiivmuda veetustamisega. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: Lõpule tuleb viia Järva-Jaani alevi kanalisatsioonitorustike ja kontrollkaevude rekonstrueerimine, et piirata sademe- ja põhjavee infiltratsiooni ja sellega ära hoida reoveepuhasti hüdraulilised ülekoormused. Tagada tuleb PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei kohtpuhasti häireteta töö. Juhul, kui PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei reostuskoormus ületab reoveepuhasti jõudluspiiri tuleb reoveepuhasti rekonstrueerida. Juhul, kui see osutub vajalikuks tuleb rekonstrueerimise ajagraafiku paika panemiseks ja reoveepuhasti uue osa vajaliku jõudluse hindamiseks teha eraldi uurimistöö. II. Karinu küla 1. Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 2. Objekti asukoht: Karinu küla 3. Objekti valmimise aasta: 1987 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt” - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 86 m3/d; R = 48,3 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: bioloogiline mehaanilise õhustusega aktiivmuda- puhasti (rõngaspuhasti) MRP 135 ja biolodu. - suubla: Karinu tiigid, karst. 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 22 m3/d; R = 6,7 kg BHT7/d; 112 ie 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti betoonkonstruktsioonide ja territooriumil paiknevate kommunikatsioonide tehniline seisukord on väga halb. Karinu külale tuleb lähiaastatel ehitada uus reoveepuhasti. Suure osa koormusest võtab vastu biolodu, mille efektiivsus talvel on nullilähedane. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reovee põhipuhasti tuleb asendada uue nüüdisaegse reoveepuhastiga, mille dimensioneerimisel tuleb arvestada küla arenguperspektiive. Biolodu on soovitatav korda teha (puhastada sinna kogunenud liigsest mudast) ja alles jätta. Paistevälja, Kuksema ja Metstaguse külades reoveepuhasteid ei ole, kuid need tuleb ehitada. 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide kohta 1. Järva-Jaani alev Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 20. Tabelis on arvestatud seni teostatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistöödega ning lähitulevikus planeeritavate SA KIK ja omavahenditega teostatavate töödega. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Technical Assistance for Pärnu River Basin Water Resources Plan for Small Settlements” raames teostatavad tööd on toodud tabelis 27. Järva-Jaani alevis jäävad lähiajal elanikkonna peamisteks tarbeveeallikateks Tamsalu tee 1, Kalda tee 56 ja Mäe puurkaevud. Reservkaevuks jääb OÜ Järva-Jaani Konserv puurkaev. PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei saab oma tarbevee ka tulevikus Pikk tn. 2 puurkaevust. Puurkaevudest saadav vesi vastab kehtivatele normidele ja seda puhastada ei ole vaja. Tabelis 8 on toodud tööde kirjeldused, mis tuleb teha puurkaevpumplate korrastamiseks. Tootmisettevõtete kohtpuhastusseadmed tuleb korda teha. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse ja vajalikud uurimistööd finantseeritakse järgnevalt: - aastatel 2007 kuni 2009. Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel; - aastatel 2010. kuni 2014. Järva-Jaani valla, SA KIK ja teiste fondide rahastamisel; - aastatel 2015. kuni 2019. Järva-Jaani valla ja fondide rahastamisel. Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd Tabel 20 Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 168 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - 3. Olemasolevate kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 600 m 4. Olemasolevate puurkaevude tehnilise seisukorra (manteltorustiku) uurimistöö - 5. Kohtpuhastite tehnilise seisukorra ja vajaduse uurimistöö - 6. Reoveepuhasti laiendamise vajaduse uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 7. Pikk tn. 52 kaev kuni Pikk tn. 55 isev. kanal. läbim. 160 mm; m 110 8. Paigaldada puurkaevude pumpadele sagedusmuundurid: Mäe kaev, Paistevälja kaev, Karinu kaev, Kuksema kaev; tk. 4 9. Mäe garaažist “Väikelinna” piirini (Banga laut) vesi läbim. 63 mm; m 305 10. Kutsekooli võimla kuni Tamsalu tee 1 kuni Pikk tn. 5D isev. kanal. läbim. 160; m 680 11. Kalda tn. Töökoda kuni Koeru tee isev. kanal. torustik läbim. 160 mm; m 220 12. Pärna tn. 5 ja 7 isev. kanal. rek. läbim. 225 mm; m 115 13. Pärna tn. 9 isev. kanal. rek. läbim. 225 mm; m 90 14. Pärna tn. 6 kuni Koeru tee isev. kanal. läbim. 160 mm; m 330 15. Purgimissõlm koos ühtlustusmahutiga – kasulik maht 200 m3 ; kpl. 1 16. Lai tn. 44 kuni Jaani tn. 5 vesi läbim. 63 mm+isev. kanal läbim. 160 mm; m 420 17. Kalda tn. 33 hüdrant; tk. 1 18. Pikk tänaval Tamsalu tee ristmikust OÜ Järva-Jaani Konserv puurkaevuni ja edasi Koeru tee ristmikuni vesi; m 1360 19. Pikk tänaval Koeru tee ristmikust Kuksema tee ristmikuni vesi ja kanal. ühes kaevikus; m 300 20. Lai tänaval majade 4 kuni 8 vesi; m 190 21. Lai tänaval Jaani tn. ristmikust kuni Lai tänava 41 majani vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 415 22. Lai tänav 55 ja Koeru tee 13 vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 50 23. Vesi ja survekanal. ühes kaevikus Kase tn. ja Koeru tee ristmikult saekaatri ja AS Olerex kinnistute nurka rajatava reoveepumplani; m Reoveepumpla juurest vesi surnuaia kinnistu nurka; m 375 85 24. Orina külaosas Pikk tn. 2 B, C ja D majade veetorustiku rekonstrueerimine kuni PÜ E-Piim puurkaev-pumplani; m 500 25. Reoveepuhastist vesi staadionile; m 150 26. Jaama tn. 6 kuni Jaani tänava ristmiku pumplani vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 400 27. Kase tn. korruselamute vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; m V- 400 K- 650 28. Lehise tn. korruselamute vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; m V- 150 K- 340 29. Tamsalu teel vesi ja kanalisatsioon kuni krossirajani m V+sK – 130 V+sK+iK-260 V+iK – 310 reoveepumpla III Projekteerimistööd 30. Tabelis tegevuste 7 – 30 rojekteerimistööd - 2. Karinu küla Karinu küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 21. Karinu külas jääb töösse olemasolev puurkaevpumpla, mida tuleb remontida (uus katus, uued uksed ja aknad, uus toruarmatuur jne) ja rekonstrueerida koos II astme pumplaga (uued sagedusmuunduritega pumbad ja automaatikaseadmed). II astme pumpla hoone vajab kapitaalremonti. Puurkaevust saadav vesi vastab kehtivatele normidele ja seda puhastada ei ole vaja. Tabelis 8 on toodud tööde kirjeldused, mis tuleb teha puurkaevpumpla korrastamiseks. Tootmisettevõtete kohtpuhastusseadmed tuleb korda teha. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik tuleb rekonstrueerida. Reovee puhastusjaam rekonstrueeritakse aastatel 2007. kuni 2008 SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel I programmi koosseisus. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid rekonstrueeritakse aastatel 2010. kuni 2014. II programmi koosseisus SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. Karinu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd Tabel 21 Jrk. Nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 19,6 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus – rekonstrueerimine 1430 m 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 1480 m 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 50 m 6. Uute veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ühes kaevikus 610 m 7. Uue kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 1310 m 8. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 1 tk. 9. Puurkaev-pumpla ja II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl. 10. Reoveepumpla rekonstrueerimine 1 tk. 11. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk. 12. Vana reoveepuhasti likvideerimine 1 tk. III Projekteerimistööd 13. Tabelis tegevuste 3 – 12 projekteerimistööd - 3. Jalgsema küla Jalgsema küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 22. Jalgsema külas jääb töösse olemasolev puurkaev-pumpla, mille hoone ja seadmed remonditakse (katus vajab remonti, hüdrofoor asendatakse sagedusmuunduriga pumbaga, välja vahetatakse torustik ja toruarmatuur ja luuakse tuletõrjevee võtmise võimalus, paigaldatakse uus elektri- ja automaatikasüsteem). Osa veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikust rekonstrueeritakse. Juurde ehitatakse töökodade kompleksini veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ning reoveepuhasti. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2007. kuni 2009. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. Jalgsema küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd Tabel 22 Jrk. Nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 6,1 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Uus veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus 755 m 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 100 m 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 285 m 6. Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik 380 m 7. Uus reoveepuhasti 1 tk. 8. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl. III Projekteerimistööd 9. Tabelis tegevuste 3 – 8 projekteerimistööd - 4. Kuksema küla Kuksema küla ühisveevärgi objektide kordategemiseks ja laiendamiseks ning ühiskanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 23. Kuksema külas jääb töösse olemasolev puurkaevpumpla, mille hoone tuleb remontida. Välja tuleb vahetada torud ja toruarmatuur ning luuakse tuletõrjevee võtmise võimalus. Kogu veevarustustorustik tuleb rekonstrueerida. Külale ehitatakse ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti. Kuna uue perspektiivse reoveepuhasti parim asukoht on eramaal, siis tuleb jõuda maaomanikuga kokkuleppele ja vajaliku suurusega maatükk (ca 50 x 50 = 2500 m2) omaniku käest ära osta. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2010. kuni 2014. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. Kuksema küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd Tabel 23 Jrk. nr Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 3,82 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Veevarustustorustiku ehitamine 260 m 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 245 m 5. Puurkaev-pumpla remontimine 1 kpl. 6. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 525 m 7. Ühe pumbaga reoveepumpla ehitamine 1 tk. 8. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine ühes kaevikus veevarustustorustikuga 125 m 9. Reoveepuhasti ehitamine 1 tk. 10. Reoveepuhasti ehitamiseks vajaliku maatüki võõrandamine - III Projekteerimistööd 11. Tabelis tegevuste 3 – 9 projekteerimistööd - 5. Metstaguse küla Metstaguse küla ühisveevärgi objektide kordategemiseks ja laiendamiseks ning ühiskanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 24. Metstaguse külas jääb töösse olemasolev puurkaevpumpla, mis tuleb peale puurkaevu terves ulatuses rekonstrueerida – ehitatakse uus hoone koos kõigi vajalike seadmetega, puurkaevu paigaldatakse uus pump. Terves ulatuses rekonstrueeritakse ka veevarustustorustik. Külale ehitatakse ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti. Kuna uue perspektiivse reoveepuhasti parim asukoht on eramaal, siis tuleb jõuda maaomanikuga kokkuleppele ja vajaliku suurusega maatükk (ca 50 x 50 = 2500 m2) omaniku käest ära osta. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2010. kuni 2014. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. Metstaguse küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd Tabel 24 Jrk. nr Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 3,0 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus ehitamine 595 m 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 150 m 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitaimine 80 m 6. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 75 m 7. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl. 8. Reoveepuhasti ehitamine 1 tk. 9. Uue reoveepuhasti ehitamiseks vajaliku maatüki võõrandamine - III Projekteerimistööd 10. Tabelis tegevuste 3 – 8 projekteerimistööd - 6. Eraettevõtete kohtpuhastusseadmed ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid Olemasolevad reo- ja sademevee kohtpuhastid (AS Olerex Järva-Jaani tankla, OÜ Karinu PM masinate pesuplats) on amortiseerunud ja ei vasta enam nüüdisaja nõuetele. Tootmisettevõtetele tuleb ehitada uued kohtpuhastid. Ettevõtete poolt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta esitatud materjalid on puudulikud. Enamus kanalisatsioonisüsteeme lekivad ja kanalisatsiooni juhitakse ka drenaaži- ja räästavett, mis on lubamatu. Vajalikud tootmisettevõtete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööd tuleb teostada ettevõtetel omavahenditega. 7. Hajaasustuse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid Järva-Jaani valla külades on hulganisti salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve, millede konstruktsioon ei vasta kehtivatele nõuetele ja mis tuleb korda teha. Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi. Järva-Jaani vallas tuleb teostada järgmised tööd: 1. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks. 2. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara likvideerimine, puurkaevude tamponeerimine jne.). 3. Suvitus- ja turismipiirkondades veevarustus ja -kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine. 5. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted 5.1. Ettevõtte tegevuse iseloomustus Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Järva-Jaani vallas Järva-Jaani ja Karinu asulates ning ainult ühisveevärk on Kuksema, Jalgsema ja Metstaguse asulates. Välja arvatud Metstaguse küla (valdaja Metstaguse korteriühistu) ning Järva-Jaani reoveepuhasti koos peapumplaga (valdaja PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei) on veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid OÜ Järva-Jaani Teenus halduses ja hooldada. Üksikobjektide puurkaevpumplaid ja reoveepuhasteid haldavad veel OÜ Karinu PM, OÜ Metstaguse Agro ja OÜ Paistevälja. 5.2. Vee-ettevõtte põhinäitajad 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse hinna (m3 hind kroonides koos käibemaksuga) muutus Järva-Jaani vallas viimastel aastatel: Järva-Jaani alev 2002 2003 2004 alates 2005 - veevarustusteenuse hind 5 5 5 7 (+abonenttasu) - kanalisatsiooniteenuste hind 12 12 12 16 (+abonenttasu) Karinu küla 2002 2003 2004 alates 2005 - veevarustusteenuse hind 5 5 5 7 (+abonenttasu) - kanalisatsiooniteenuste hind 12 12 12 16 (+abonenttasu) Paistevälja küla 2002 2003 2004 alates 2005 - veevarustusteenuse hind 5 5 5 7 (+abonenttasu) - kanalisatsiooniteenuste hind 12 12 12 16 (+abonenttasu) Kuksema küla 2002 2003 2004 alates 2005 - veevarustusteenuse hind 5 5 5 7 (+abonenttasu) - kanalisatsiooniteenuste hind 12 12 12 16 (+abonenttasu) 5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta OÜ Järva-Jaani Teenus (Järva-Jaani, Karinu, Kuksema ja Jalgsema asulad). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 46,43 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 46,43 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 46,14 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 46,14 tuh. m3 aastas - elanikkond 41,57 tuh. m3 aastas - ettevõtted 4,56 tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 0,63 % 4. Puurkaevude arv 6 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 6 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 11,61 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond 7,96 tuh. m3 aastas - ettevõtted 0,91 tuh. m3 aastas 6. Puhastatud heitvee kogus 11,61 tuh. m3/aastas (millest puhastatakse Karinu küla reoveepuhastis 6,21 tuh. m3/aastas ja ülejäänud reovesi (Kuksema ja Jalgsema küla) veetakse valdavalt Järva-Jaani alevi purgimissõlme). PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei (Järva-Jaani alevis) 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 182,5 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 182,5 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 182,5 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 182,5 tuh. m3 aastas - elanikkond - tuh. m3 aastas - ettevõte 182,5 tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) - % 4. Puurkaevude arv 1 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 1 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 102,2 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond - tuh. m3 aastas - ettevõte 102,2 tuh. m3 aastas 6. Puhastatud heitvee kogus 102,2 tuh. m3/aastas. Reoveepuhastusjaam rekonstrueeriti 2003. ja 2004. aastal. Reovett puhastatakse N ja P bioloogilise ärastusega aktiivmudapuhastis ja järelpuhastatakse biotiigis pindalaga 1600 m2. OÜ Metstaguse Agro korteriühistu (Metstaguse küla). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 1,095 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 1,095 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 1,095 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 1,095 tuh. m3 aastas - elanikkond 1,059 tuh. m3 aastas - ettevõte - tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 3,4 % 4. Puurkaevude arv 1 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 1 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 1,059 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond 1,059 tuh. m3 aastas - ettevõte - tuh. m3 aastas 6. Puhastatud heitvee kogus 1,059 tuh. m3/aastas. Reoveepuhastit ei ole. Reovesi veetakse Järva-Jaani alevi purgimissõlme. 5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad OÜ Järva-Jaani Teenus (Järva-Jaani, Karinu, Kuksema, Jalgsema asulad). 2006. a andmed Ühisveevõrku suunatud vesi (nii töödeldud, kui töötlemata): 1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 6 analüüsi, 2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 5 analüüsi, 3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 11 analüüsi, 4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 5 analüüsi. Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes: joogivesi vastab puurkaevudes ja tarbijate juures kehtivatele normidele. Joogivee kvaliteedinäitajad on toodud tabelis 8. OÜ Metstaguse Agro korteriühistu (Metstaguse küla). 2006. a andmed Ühisveevõrku suunatud vesi (nii töödeldud, kui töötlemata): 1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 1 analüüsi, 2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 1 analüüsi, 3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 1 analüüsi, 4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 1 analüüsi. Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes: joogivesi vastab puurkaevus kehtivatele normidele, tarbijate juures on üle normi raud. Joogivee analüüsitulemused on toodud lisas 8 ja kvaliteedinäitajad tabelis 8. OÜ Järva-Jaani Teenus (Karinu ja Paistevälja asulad) 2006. aasta Karinu küla reoveeanalüüside keskmised väärtused Tabel 25 Jrk. nr Näitaja Ühik Sisenev vesi mg/l Väljuv vesi mg/l Puhastus- efekt % Vee erikasutusloaga kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a 1. BHT7 mg/l; t/a 500 76 85 25 - 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 320 80 75 35 - 3. Üld P mgP/l; t/a 14 12 14 - - 4. Üld N mgN/l; t/a 62 41 34 - - Heitveega suublasse juhitav reoainete kogus: BHT7 1,67 tonni aastas, hõljuvaine 1,76 tonni aastas, fosfor 0,26 tonni aastas, lämmastik 0,90 tonni aastas. Jalgsema küla olmereovee puhastamiseks reoveepuhastit ei ole. Reovesi juhitakse puhastamata karsti. Heitveega suublasse juhitav reoainete kogus: BHT7 0,44 tonni aastas, hõljuvaine 0,38 tonni aastas, fosfor 0,016 tonni aastas, lämmastik 0,093 tonni aastas. PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei (Järva-Jaani alevis) 2005. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused Tabel 26 Jrk. nr Näitaja Ühik Sisenev vesi mg/l Väljuv vesi mg/l Puhastus- efekt % Vee erikasutusloaga kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a 1. BHT5 mg/l; t/a 300 20 93,3 15 2,15 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 150 22 85,3 25 3,58 3. Üld P mgP/l; t/a 5,15 4,45 13,6 1,5 0,21 4. Üld N mgN/l; t/a 23 10 56,5 - - Heitveega suublasse juhitav reoainete kogus: BHT7 2,86 tonni aastas, hõljuvaine 3,15 tonni aastas, fosfor 0,64 tonni aastas, lämmastik 1,43 tonni aastas. 5.2.4. Ekspluatatsioon OÜ Järva-Jaani Teenus (Järva-Jaani, Karinu, Kuksema, Paistevälja asulad). 1. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali (koos admin. personaliga) arv: 2 2. Veeavariide (lekete) arv: 4 3. Kanalisatsiooniummistuste arv: 7 4. Pumbavahetuste arv puurkaevudes: 1 5. Vanade torustike väljavahetamine: avariide likvideerimine 6. Teenindavate elanike arv: 1158 7. Teenindavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast: 78,8 % 5.2.5. Personal OÜ Järva-Jaani Teenus. 1. Põhikohaga töötajaid 8 - sh. mehi 5 - naisi 3 - halduspersonal 2 - töölised 6 - abipersonal - 2. Kõrgharidusega töötajaid 2 3. Keskmine palk 4000 krooni 6. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise põhimõtted 1999. aasta 22. märtsil jõustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt seadusele rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusesse (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) tekkis kohustus Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK) viia kooskõlla kehtiva seadusega. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee-ettevõtete Liidus 2006. aasta lõpus valminud uus täiendatud “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend”, milles on arvesse võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks. Juhend on mõeldud kasutamiseks arengukava koostavatele isikutele, kohalikele omavalitsustele, vee-ettevõtjale, samuti teistele asjasthuvitatud isikutele. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamist reguleerib Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et arengukava peab sisaldama vähemalt: - ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; - dimensioneeritud vee- ja ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Seadus sätestab, et: - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga; - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega; - mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Arendamise kava koostatakse kooskõlas: - vastavat piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; - omavalitsuse arengukavaga, - omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega. Nende puudumisel koostatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava iseseisvalt. Arendamise kava koostatakse tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on tegevuste kogum, millede eesmärgiks on: - Järva-Jaani valla tiheasustusaladel tasakaalustatult muude eluvald- kondadega nüüdisaja nõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning valla arengukavas ja üldplaneeringus, Järvamaa maakonnaplaneeringus ning Pandivere põhjavee ja Pärnu jõe alamvesikondade veemajanduskavades ja Viru-Peipsi veemajanduskavas fikseeritud eesmärkide saavutamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alal kooskõlas kehtiva seadusandlusega; - asulate tiheasustusalade elanikkonnale joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee andmine liitumispunktis, kvaliteetse ühiskanalisatsiooni teenuse tagamine kõikidele elanikele reoveekogumisaladel ja reovee nõuetekohane puhastamine, tagamaks pinnaveekogude vee hea kvaliteet ja põhjavee kaitse reostamise eest; - naabervaldades koostatavates ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavades toodud põhimõtete ja valdade piire ületavate keskkonnamõjude arvestamine veekeskkonnale. ÜVK arendamise kava tegevused on otseselt seotud EL direktiivide nõuete täitmisega: - Veevarustussüsteemide arendamisel on eesmärgiks tagada tarbijale omavalitsuste territooriumil joogivee kvaliteet vastavalt Euroopa Liidu joogiveedirektiivile 80/778/EMÜ. - Kanalisatsioonisüsteemide arendamisel on eesmärgiks saavutada reovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ täitmine aastaks 2012. Mõlema ülalmainitud direktiivi täitmine on osa Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ (Veepoliitika raamdirektiiv – artiklid 4 ja 10) nõuete täitmisest, et tagada omavalitsuste territooriumil pinnavee hea seisund aastaks 2015. Arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2007. kuni 2009; - aastateks 2010. kuni 2014; - aastateks 2015. kuni 2019. Lähtuvalt ajaperioodidest koostatakse arendamise kava eesmärkide realiseerimiseks tegevuste programmid. Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on EV Keskkonnaministeeriumi veeosakonna soovitusel võetud ühtekuuluvusfondi raames 2006. aastal väljakuulutatud riigihangete pakkumis-kutsedokumentide alusel määratud keskmised hinnad. Et saada hinnatase aastal 2010. tuleb need hinnad korrutatud koefitsiendiga 1,3. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes. Koostatava arengukava programmidega saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale programmide elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas, sest: - ei ole mõtet hinnata programmide efektiivsust põhimõttel tulud peavad ületama kulusid, sest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord ning tarbijale antava joogivee ja suublasse juhitava heitvee ainesisaldus ei vasta kohati kehtiva seadusandlusega kehtestatud nõuetele ja programmides toodud tööd tuleb igal juhul ära teha ka siis kui tegevus on mittetulus; - programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest täpselt ei ole teada vajalike investeeringute allikad ja rahaliste vahendite saamise võimalus erinevatest fondidest ja raha eraldamise täpne ajakava; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda ei saa oluliselt tõsta, sest vaadeldavas piirkonnas elavad valdavalt väikese maksevõimega tarbijad ja programmide tasuvusaeg on tõenäoliselt väga pikaajaline; - Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu ja väga raske on hinnata inflatsiooni lähiaastatel ja sellest tulenevat ehitustööde, materjalide ja seadmete maksuumuse muutust. Põhjalik programmide hindamine ja finantsanalüüs on soovitatav teostada fondidest raha taotlemisel eelprojektide koosseisus. Programmide rahastamisel on katteallikateks: - kohaliku omavalitsuse vahendid, - kohaliku omavalitsuse laenud, - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendid, - EL Ühtekuuluvusfondi vahendid ja - kinnistuveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel erakapital. 7. ÜVK arendamise kava tegevuste programmid Järva-Jaani valla ÜVK arendamise kava programmide koostamisel lähtuti põhimõttest, et esmalt tuleb teostada tööd, millega kaasneb inimeste elukvaliteedi tõus: - tööd millega kaasneb otsene põhjavee reostamise lõpetamine – Karinu ja Jalgsema küla reovett praktiliselt ei puhastata ja see juhitakse karsti; - lõpetada tuleb pooleli olev ja aastaid kestnud Järva-Jaani ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt. Järva-Jaani valla ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2007. kuni 2009. Programm sisaldab tabelites 27 nimetatud uurimistöid ja suurt osa Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel teostatavaid ehitustöid. I programmi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti (Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projekt) kogumaksumus koos käibemaksuga on 11 725 151 krooni. Koos käibemaksuga rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist teostatavaid töid summas 9 614 624 krooni (82 % kogusummast), SA KIK summas 938 012 krooni (8 % summast) ja Järva-Jaani vald 2007. aasta jooksul omavahenditest summas 1 172 515 krooni (10 % summast). I programmi ülejäänud tööde maksumus Järva-Jaani alevis, Karinu külas ja Jalgsema külas on koos käibemaksuga 31 474 406 krooni, mis rahastatakse 10 % ulatuses Järva-Jaani valla omavahenditest 3 147 441 krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK vahenditest. I programmi käigus investeeritakse kokku koos käibemaksuga 43 199 640 krooni. I programmi elluviimine toimub aastatel 2007 kuni 2009. Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2010. kuni 2014. Programm sisaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Järva-Jaani alevis ning Karinu, Kuksema ja Metstaguse külades. Karinu küla uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid on planeeritud ehitada 2010. kuni 2014. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. II programmi tööd kogumaksumusega 40 948 500 krooni rahastatakse Järva-Jaani valla omavahenditest 4 094 850 krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK ja teiste fondide vahenditest 90 % ulatuses. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2015. kuni 2019. Programm sisaldab töid, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest. 7.1. I programm I programmi koosseisus aastatel 2007. kuni 2009. teostatavate tööde maksumus (tuh. krooni) Tabel 27 Jrk. nr Materjali, seadme nimetus Ühiku maksumus tuh. krooni Kogus Maksumus tuh. krooni I programm – uurimistööd Järva-Jaani alev 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 6,0 168 ha 1 008 2. Olemasolevate kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 0,12 600 m 72 3. Olemasolevate puurkaevude tehnilise seisukorra (manteltorustiku) uurimistöö - - 25 4. Kohtpuhastite tehnilise seisukorra ja vajaduse uurimistöö - - 20 5. Reoveepuhasti laiendamise vajaduse uurimistöö - - 30 Karinu küla 6. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 6,0 19,6 ha 117.6 7. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 95 Jalgsema küla 8. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 6,0 6,1 ha 36,6 9. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 25 I program – uurimistööd hajaasustusaladel 10. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi pistelised uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks - - 120 11. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks - - 90 12. Suvitus- ja turismipiirkondades veevarustus ja –kanalisatsioonisüsteemide vajaduse väljaselgita- mine. - - 10 Uurimistööd kokku: 1 649.20 Käibemaks: 296.856 Uurimistööd koos käibemaksuga: 1 946.056 I programm – projekteerimis- ja ehitustööd Järva-Jaani alevi osalus EL ÜF projektis 13. Kalda tn. 56 ja Tamsalu tee 1 puurkaev-pumplate rekonstrueerimine - - 40,72 € 14. Uue veevarustustorustiku ehitamine 3,13 km läbimõõduga 40 – 90 mm - - 214,81 € 15. Olemasoleva veevarustustorustiku rekonstru- eerimine 0,86 km läbimõõduga 90 – 110 mm - - 78,17 € 16. Uue kanalisatsioonitorustiku ehitamine 1,8 km läbimõõduga 90 – 160 mm - - 178,62 € 17. Ühe uue reoveepumpla ehitamine - - 22,24 € 18. Ettenägematud kulud (10 % tööde maksumusest) - - 53,457 € 19. Järelvalve ja juhendamine (7 % read 12 kuni 17) - - 41,16 € 20. PIU toetus (1 % read 12 kuni 17) - - 5,88 € Kokku (1 € = 15,6466 EEK): 635,067 €/ 9936,639 EEK Käibemaks 18 %: 1788,595 Kõik kokku: 11725,234 Järva-Jaani alev 21. Pikk tn. 52 kaev kuni Pikk tn. 55 isev. kanal. läbim. 160 mm; m 3.2 110 352 22. Paigaldada sagedusmuundurid kaevudele tk. 90 4 360 23. Mäe garaažist “Väikelinna” piirini (Banga laut) vesi läbim. 63 mm; m 2.0 305 610 24. Kutsekooli võimla kuni Tamsalu tee 1 kuni Pikk tn. 5D isev. kanal. läbim. 160; m 2.2 680 1 496 25. Kalda tn. Töökoda kuni Koeru tee torustik isev. kanal. läbim. 160 mm; m 2.2 220 484 26. Pärna tn. 5 ja 7 isev. kanal. Rek. läbim. 225 mm; m 2.2 115 253 27. Pärna tn. 9 isev. kanal. Rek. läbim. 225 mm; m 2.2 90 198 28. Pärna tn. 6 kuni Koeru tee isev. kanal. läbim. 160 mm; m 2.2 330 726 29. Purgimissõlm koos ühtlustusmahutiga – kasulik maht 200 m3 ; kpl. 600 1 600 30. Lai tn. 44 kuni Jaani tn. 5 vesi läbim. 63 mm+isev. kanal läbim. 160 mm; m 3.8 420 1 596 31. Kalda tn. 33 hüdrant; tk. 40 1 40 32. Pikk tänaval Tamsalu tee ristmikust OÜ Järva-Jaani Konserv puurkaevuni ja edasi Koeru tee ristmikuni vesi; m 2.5 1360 3 400 33. Pikk tänaval Koeru tee ristmikust Kuksema tee ristmikuni vesi ja isev. kanal. ühes kaevikus; m 3.8 300 1 140 34. Lai tänaval majade 4 kuni 8 vesi; m 2.0 190 380 35. Lai tänaval Jaani tn. ristmikust kuni Lai tänava 41 majani vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 3.8 415 1 577 36. Lai tänav 55 ja Koeru tee 13 vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 3.8 50 190 37. Vesi ja survekanal. ühes kaevikus Kase tn. ja Koeru tee ristmikult saekaatri ja AS Olerex kinnistute nurka rajatava reoveepumplani; m Reoveepumpla juurest vesi surnuaia kinnistu nurka; m 3.6 2.0 375 85 1 350 170 38. Projekteerimistööd kpl. - - 746 Maksumus kokku ilma käibemaksuta: 15 668.00 Käibemaks: 2 820.25 Maksumus kokku koos käibemaksuga: 18 488.25 Karinu küla 39. Reoveepumpla rekonstrueerimine 480 1 tk. 480 40. Reoveepuhasti rekonstrueerimine (215 ie) 2 200 1 tk. 2 200 41. Biotiigi 1500 m2 puhastamine settest 300 1500 m3 450 42. Vana reoveepuhasti likvideerimine 100 1 tk. 100 43. Projekteerimistööd - - 160 Karinu alev kokku: 3390.00 Käibemaks: 610.20 Maksumus kokku koos käibemaksuga: 4000.20 Jalgsema küla 44. Uus veevarustus- ja isev. kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus 3.8 755 m 2 869 45. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 2.0 100 m 200 46. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 2.2 285 m 627 47. Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik 2.2 380 m 836 48. Uus reoveepuhasti (50 ie) 750 1 tk. 750 49. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 400 1 kpl. 400 50. Projekteerimistööd - - 284 Kokku: 5 966.00 Käibemaks: 1 073.90 Kõik kokku: 7 039.90 I programm kokku: 43 199.64 7.2. II programm II programmi koosseisus aastatel 2010. kuni 2014. Järva-Jaani alevis ning Karinu, Kuksema ja Metstaguse külades teostatavate veevarustus- ja kanalisatsiooni- süsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 28 Jrk. nr Materjali, seadme nimetus Ühiku mak-sumus Kogus Maksumus tuh. EEK II programm – uurimistööd Järva-Jaani alev 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine 6,0 13,2 79.2 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 50 Kuksema küla 3. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 6,0 3,82 ha 22.92 4. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 19 Metstaguse küla 5. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 6,0 3,0 ha 18 6. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 15 Kõik uurimistööd kokku: 204.12 II programm – projekteerimis- ja ehitustööd Järva-Jaani alev 7. Orina külaosas Pikk tn. 2 B, C ja D majade veetorustiku rekonstrueerimine kuni PÜ E-Piim puurkaev-pumplani; m 2.0 500 1 000 8. Reoveepuhastist vesi staadionile; m 2.0 150 300 9. Jaama tn. 6 kuni Jaani tänava ristmiku pumplani vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 3.8 400 1 520 10. Tamsalu teel vesi ja kanalisatsioon kuni krossirajani m: - V+sK - V+sK+iK - V+iK - reoveepumpla (1 pump) tk. 2.6 4.2 3.8 320 130 260 310 1 338 1 092 1 178 320 11. Kase tn. korruselamute vee ja isev. kanalisatsiooni rekonstrueerimine; m 2.0 2.2 V- 400 K- 650 800 1 430 12. Lehise tn. korruselamute vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; m 2.0 2.2 V- 150 K- 340 300 748 13. Projekteerimistööd - - 451 Järva-Jaani alev kokku: 9 477.00 Karinu küla 14. Veevarustus- ja isev. kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus – rekonstrueerimine 3.8 1430 m 5 434 15. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 2.0 1480 m 2 960 16. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 2.2 50 m 110 17. Uute veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ühes kaevikus 3.8 610 m 2 318 18. Uue kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 2.2 1310 m 2 882 19. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 15 1 tk. 15 20. Puurkaev-pumpla ja II astme pumpla rekonstrueerimine 1 600 1 kpl. 1 600 21. Projekteerimistööd - - 765 Karinu alev kokku: 16 084.00 Kuksema küla 22. Veevarustustorustiku ehitamine 2.0 260 m 520 23. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 2.0 245 m 490 24. Puurkaev-pumpla remontimine 400 1 kpl. 400 25. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 2.2 525 m 1 155 26. Ühe pumbaga reoveepumpla ehitamine 320 1 tk. 320 27. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine ühes kaevikus veevarustustorustikuga 2.6 125 m 325 28. Reoveepuhasti ehitamine (65 ie) 800 1 tk. 800 29. Reoveepuhasti ehitamiseks vajaliku maatüki võõrandamine (2500 m2) 15 - 15 30. Projekteerimistööd - - 201 Kuksema küla kokku: 4 226.00 Metstaguse küla 31. Veevarustus- ja isev. kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus ehitamine 3.8 595 m 2 261 32. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 2.0 150 m 300 33. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitaimine 2.2 80 m 176 34. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 2.2 75 m 165 35. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 800 1 kpl. 800 36. Reoveepuhasti ehitamine (55 ie) 770 1 tk. 770 37. Uue reoveepuhasti ehitamiseks vajaliku maatüki võõrandamine (2500 m2) - - 15 38. Projekteerimistööd - - 224 Metstaguse küla kokku: 4 711.00 Kõik kokku: 34 702.12 Käibemaks: 6 246.38 II programm kokku: 40 948.50 7.3. III programm Ajaperioodiks on aastad 2015. kuni 2019. III Programm sisaldab töid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks juhul, kui valla territooriumile peaksid kujunema uued tiheasustusalad või laienevad olemasolevad tiheasustusalad. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest. III programmi koosseisus teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde mahtusid ja maksumust ei ole võimalik nii pika ajaperioodi peale ette ennustada. 8. Kokkuvõte Koostatud Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ei ole lõpplik - arengukava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega. Arengukava koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Uurimistööd on soovitatav teostada lähiaastatel ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse (08.06.2005 (RT I 2005.37.280) 10.07.2005. 01.01.2006) tekkis kohustus Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava viia kooskõlla kehtiva seadusega. Käesolev ÜVK AK on kooskõlas ÜVK seadusega ja selle muudatustega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee-ettevõtete Liidus 2006. aasta lõpus valminud uus täiendatud “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend”, milles on arvesse võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2007. kuni 2009.; - aastateks 2010. kuni 2014.; - aastateks 2015. kuni 2019. Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on võetud ühtekuuluvusfondi raames 2006. aastal väljakuulutatud riigihangete pakkumis-kutsedokumentide alusel määratud keskmised hinnad. Et saada hinnatase aastal 2009. tuleb need hinnad korrutatud koefitsiendiga 1,3. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes. Järva-Jaani valla ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2007. kuni 2009. Programm sisaldab tabelites 27 nimetatud uurimistöid ja suurt osa Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel teostatavaid ehitustöid. I programmi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti (Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projekt) kogumaksumus koos käibemaksuga on 11 725 151 krooni. Koos käibemaksuga rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist teostatavaid töid summas 9 614 624 krooni (82 % kogusummast), SA KIK summas 938 012 krooni (8 % summast) ja Järva-Jaani vald 2007. aasta jooksul omavahenditest summas 1 172 515 krooni (10 % summast). I programmi ülejäänud tööde maksumus Järva-Jaani alevis, Karinu külas ja Jalgsema külas on koos käibemaksuga 31 474 406 krooni, mis rahastatakse 10 % ulatuses Järva-Jaani valla omavahenditest 3 147 441 krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK vahenditest. I programmi käigus investeeritakse kokku koos käibemaksuga 43 199 640 krooni. I programmi elluviimine toimub aastatel 2007 kuni 2009. Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2010. kuni 2014. Programm sisaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Järva-Jaani alevis ning Karinu, Kuksema ja Metstaguse külades. Karinu küla uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid on planeeritud ehitada 2010. kuni 2014. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. II programmi tööd kogumaksumusega 40 948 500 krooni rahastatakse Järva-Jaani valla omavahenditest 4 094 850 krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK ja teiste fondide vahenditest 90 % ulatuses. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2015. kuni 2019. Programm sisaldab töid, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest. 9. Kasutatud kirjandus 1. Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2007 - 2010. 2. Järvamaa maakonnaplaneering. Järva Maavalitsus. Paide, 1998. 3. Järva-Jaani vald. Üldplaneering. I etapp. RE “Eesti Maauuringud” Maaplaneeringud. Tallinn, 1994. 4. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava. AS Entec, Dereevos OÜ. Tallinn, 2002. 5. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. AS Maves. Tallinn, 2003. 6. ISPA Programme. Instrument for Structural Policies for Pre-Accession. ENVIRONMENT. Technical Assistance for Pärnu River Basin Water Resources Plan for Small Settlements. ISPA Measure 2001/EE/16/P/PA/003. 7. Järva maakonna Järva-Jaani kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 07005901. Tallinn, 1991. 8. Viru-Peipsi veemajanduskava tutvustus. (rahvusvaheline LIFE-Environment projekt „Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan“ (LIFE00ENV/EE/00025)). 9. A. Mäemets. Eesti jõed. Tallinn, 2002. 10. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ – veepoliitika raamdirektiiv. 11. Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjast. Järva Maavalitsus arengu- ja planeeringuosakond. Paide, 2002. 12. Kuusik A. Reoveeväikepuhastid Eestis. Tallinn, 1995. 13. Omaveevärk ja omakanalisatsioon. “Ehitame” kirjastus. Tallinn, 2001. 14. Järva-Jaani asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise otstarbekuse uuring. OÜ Vetepere. Töö nr. U – 2000 – 008. Pudisoo, 2000. 15. Järva-Jaani ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Järva-Jaani, 2004. 16. Järva-Jaani alevi põhjavee tarbevaru hinnang. Eesti Geoloogiakeskus. Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn, 2005. Lisa 2 Järva-Jaani Vallavolikogu 24. mai 2007. a määruse nr 10 „Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019 kinnitamine

Joonis 1. Elanike arvu muutumine Järva-Jaani vallas 1959-2006. a. (allikas Järva-Jaani arengukava aastateks 2007 - 2010).