Kohila Vallavolikogu — Kohila valla heakorra eeskiri — KO, 115, 1379

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 361 ja § 662 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Kohila valla (edaspidi vald) heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on tagada valla haldusterritooriumil puhtus ning kord. (2) Eeskiri kehtestab heakorra nõuded ja koormised heakorranõuete täitmiseks. (3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Kohila valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele, samuti omanike poolt asja valdama, haldama või kasutama volitatud isikud. § 2. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kinnistu- juriidilise või füüsilise isiku omandis või kasutuses olev maa-ala, millega on võrdsustatud territoorium, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 2) omanik- füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on maa või ehitised või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus; 3) avalik koht- avalikult kasutatav ala, territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 4) hooldusala- kinnistuga või krundiga külgnev maa-ala kuni sõiduteeni. Vallavalitsus võib, võttes arvesse maa-ala asukohta, määrata ka teistsuguse hooldusala. Vaidlused hooldusala suuruse üle lahendab vallavalitsus; 5) heakorratööd- rohu ja muru niitmine; puulehtede, prahi, liiva, lume ja jää koristamine ning libeduse tõrje; 6) jäätmemahuti- nõuetele vastav vahend prügi kogumiseks; 7) vallavalitsus- Kohila Vallavalitsus; 8) tuleohtlik aeg- algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. II peatükk KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEKS § 3. Vallavalitsuse kohustused Vallavalitsus on kohustatud tagama: 1) vallale kuuluvate teede, tänavate, väljakute, parkide, haljasalade, kalmistute jt. munitsipaalmaaüksuste korrashoiu ja heakorratööd; 2) avalikult kasutatavatele haljasaladele vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende õigeaegse tühjendamise; 3) tiheasustusalal tänavanimega siltide olemasolu tänava alguses, lõpus ja ristmikel. § 4. Kinnistu omaniku kohustused Kinnistu omanik on kohustatud: 1) korras hoidma oma kinnistu piirde (aed, hekk jne) ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 2) tegema tiheasustusalal heakorratöid kinnistul ja hooldusalal, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 3) puhastama regulaarselt sadeveekraave ja -truupe, maa-aluste tehnovõrkude luuke ja reste, kui eelpoolloetletu jääb tema hooldusala piiresse; 4) korraldama kinnistul avalikult kasutatava tee ääres põõsaste ja puude kärpimist nii, et oleks tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemine ning liiklust reguleerivate tehniliste vahendite nähtavus (vt Mittemetsamaal kasvavate puude ja põõsaste raie eeskiri); 5) paigutama oma kinnistule vajalikul hulgal jäätmemahuteid, hoidma korras jäätmemahutite hoiukohad ja juurdepääsuteed ning sõlmima jäätmeveolepingu valla poolt aktsepteeritud jäätmeluba omava ettevõttega. Omanik peab korraldama kinnistul jäätmekäitlust vastavalt Kohila valla jäätmehoolduseeskirjale; 6) järgima reklaamiobjektide paigaldamisel valla poolt kehtestatud korda. 7) tagama kinnistul asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 8) niitma kinnistul ja hooldusalal muru ja rohtu. § 5. Ehitise omaniku kohustused Ehitise omanik on kohustatud: 1) hoidma korras ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, mis peavad olema terved, viimistletud ning vastavuses ehitusprojektiga; 2) remontima või lammutama lagunenud ehitised riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korras; 3) kõrvaldama viivitamatult kinnistul tänava- või teeäärse ehitise katuselt varisemisohtlikud jääpurikad, kivid, plaadid ja muud ohtu põhjustavad esemed ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse; 4) tagama tiheasustusalal kasutuses mitteoleva ehitise ja kinnistu heakorra, vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile; 5) hoidma korras hoone vihmaveerennid ja –torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi; 6) paigutama üldkasutatava hoone juurde jäätmemahutid ja seda õigeaegselt tühjendama ning hooldama jäätmemahuti ümbrust; 7) tagama heitvee kogumiskaevu ja kuivkäimla korrasoleku, veepidavuse, õigeaegse tühjendamise, kaane korraliku sulgemise ja ümbruse korrasoleku; 8) omama heitvee äravedu ja kogumismahuti tühjendamist (purgimist) tõendavat dokumenti 3 aastat; 9) varustama ehitised ja mitmekorterilised elamud ka korterid korrektsete numbrisiltidega. Aiandusühistud peavad varustama siltidega aiandusühistute sissesõidud; 10) kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 11) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel tegema nende lume- ja libedusetõrje; 12) tagama põllumajandushoonete ja rajatiste vastavuse riigi ja valla õigusaktides sätestatud nõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist. § 6. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija kohustused Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 1) jälgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 2) vältima objektilt pori ja prahi sattumist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule; 3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 4) rajama ning hoidma korras objekti piirdeaia või muu tõkke; 5) pärast tööde lõpetamist heakorrastama objekti ja selle ümbruse. § 7. Tehnovõrgu omaniku kohustused Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 1) hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu; 2) hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. Maa-aluste tehnovõrkude kaevupead peavad olema teekattega ühel tasapinnal. § 8. Müügi- või teeninduspunkti omaniku kohustused Müügi- või teeninduspunkti omanik on kohustatud varustama müügi- või teeninduspunkti nõuetele vastava jäätmemahutiga ning hoidma pidevalt korras müügi- või teeninduspunkti ümbruse vähemalt 5 m ulatuses. § 9. Reostuse koristamine (1) Maa-ala reostaja või risustaja on kohustatud maa-ala viivitamatult puhastama. Kui reostamise või risustamise põhjustaja ei ole teada, peab maa-ala puhastama selle omanik, omaniku puudumisel kasutaja. (2) Veose või prügi vedaja peab koristama pealelaadimisel, sõidul või mahalaadimisel mahapudenenud esemed või jäätmed. (3) Põllumajandustööde tegemisel peab tööde tegija koristama avalikult kasutatavale teele pudenenud sõnniku, mulla, heina jms. (4) Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, millel üritus toimub, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loal määratud tähtajaks ning tagama piirnevate alade puhtuse. § 10. Heakorra nõuete täitmist tagavad keelud (1) Heakorra tagamiseks on valla haldusterritooriumil keelatud: 1) risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, seal hulgas avalikus kohas maha sülitada, urineerida ja roojata, loopida prahti, suitsukonisid, päevalilleseemneid jms, määrida ja kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 2) kahjustada või lõhkuda pargi- või muud avalikku kohta paigaldatud inventari (jäätmemahutit, lillevaasi, pinki, valgustit vms); 3) paigaldada hoone fassaadile sobimatuid esemeid, kuivatada tiheasustusalal pesu rõdul rõdupiirdest kõrgemal, kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel; 4) vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad) nii avalikes kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Kõrghaljastuse (v.a viljapuud, marjapõõsad ja hekid) mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatud vallavalitsusega; 5) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid ilma kinnistuomaniku nõusolekuta; 6) muuta detailplaneeringus ette nähtud haljastust vallavalitsuse loata; 7) teha ehitusalaseid kaevetöid ilma vallavalitsuse kirjaliku loata; 8) sõita mootorsõidukitega või parkida neid jalgteel, kõnniteel, hooldus- ja haljasalal, pargis, kalmistul, laste mänguväljakul, staadionil ja teistes kohtades, mis pole selleks ette nähtud (v.a omaniku loal); 9) parkida ja pesta mootorsõidukeid veekogu ääres lähemal kui 20 m vee piirist; 10) lasta pinnasesse, veekogusse, kanalisatsiooni või sadeveetorustikku naftasaadusi ning söövitavaid, kergesti süttivaid ja terava lõhnaga aineid; 11) lasta olmeheitvett või reostatud sadevett pinnaveekogudesse ning reostada või risustada pinnaveekogusid muul viisil. Sademetevee kraavi kinniajamine või sulgemine torusse ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta on keelatud; 12) ladustada sõnnikut avalikult kasutatavale teele lähemal kui 20 m; 13) kuhjata soolasegust liiva või lund puude ümber või teeäärsele haljasalale, paigutada soolasegust puistematerjali või muud prahti haljasalale, metsa või mujale selleks mitte ettenähtud kohta; 14) hoida küttepuid, ehitusmaterjali ja mehhanisme tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või ladustada ja hoida neid väljaspool oma kinnistu piiri (välja arvatud lühiajalised ümberpaigutused kestusega kuni 1 nädal); 15) panna jäätmeid maha või matta pinnasesse selleks mitteettenähtud kohta. Kompostimine toimud vastavalt Kohila valla jäätmehoolduseeskirjalt; 16) paigutada selleks mitte ettenähtud mahutisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonjäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, ohtlikke jäätmeid, jätta lahti jäätmemahuti kaant; 17) paigaldada üldkasutatavale territooriumile ilma vallavalitsuse loata ajutisi ehitisi ja rajatisi; 18) paigutada avalikus kohas vallavalitsusega kooskõlastamata teisaldatavaid väikevorme (sh lillevaase, jäätmemahuteid, pinke, tõkkepiirdeid, vitriine, telefonikabiine jms); 19) viibida loomaga üldkasutatavas supluskohas; 20) telkida või teha lõket selleks mitte ettenähtud kohas ja ilma kinnistu omaniku loata; 21) põletada jäätmeid väljaspool oma kinnistu piire (vt Kohila valla jäätmehoolduseeskiri), kusjuures kinnistul on lahtises tules ehk lõkkes lubatud tuulevaikse ilmaga põletada puidujäätmeid, lehti ja riisutud kulu tingimusel, et järgitakse kõiki tuleohutuse nõudeid. § 11. Tule tegemine (1) Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal keelatud kulu põletamine, rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, suitsetamine (v.a selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused), lõkke tegemine (v.a selleks ettevalmistatud kohas), raiejäätmete põletamine ja muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. (2) Tule tegemise koha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalist ja –vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud. Tule tegemise koht tuleb vajadusel ümber kaevata või tagada muul viisil tule leviku takistamine. Tule tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid. Tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud. (3) Lõkete tegemisel tuleb tagada ohutud vahemaad hooneteni ja metsani; lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel. (4) Lõkke tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust (lubatud tuule tugevus kuni 1,5 m/s) ja suunda. Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. (5) Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust. § 12. Ajutiste aiamaade kasutamine (1) Valla territooriumil antakse elanikele ajutiselt kasutada köögivilja kasvatamiseks veel kasutusele andmata maad (edaspidi aiamaa), kusjuures: 1) aiamaade kasutusele andmisel eelistatakse soovitud aiamaale lähemal asuvate majade elanikke; 2) aiamaa kasutusluba antakse avalduse alusel jooksvaks aastaks vallavalitsuse maakorraldaja poolt; 3) maakasutuse lõpetamisel ei hüvitata senisele kasutajale tema poolt istutatud marjapõõsaste või viljapuude maksumust; 4) aiamaa kasutamisloa väljastamise tasu kehtestab vallavalitsus; 5) kasutaja on kohustatud hoidma aiamaa ja sellega piirneva ala umbrohust ja prahist puhtana. Taimekasvatusperioodi lõppedes tuleb aiamaa koristada, jäätmed kompostida või vedada prügimäele (lähim prügimägi asub Raplas). Aiamaa servad tuleb niita vähemalt kaks korda aastas vähemalt 2 m ulatuses; 6) aiamaale on lubatud püstitada kerge konstruktsiooniga ja korraliku välimusega kileehitisi, mis kuuluvad sügisel likvideerimisele. 7) aiamaa kasutajatel on keelatud visata orgaanilist või muud prahti väljapoole oma aiamaa piire ning hoida teeäärsetel köögiviljakruntidel sõnnikuhunnikuid, veepaake ja -tünne. (2) Mittemetsamaal kasvavate puude ja põõsaste raiet või kärpimist (va viljapuud ja marjapõõsad) võib teha kinnistu omaniku nõusolekul ja vastavalt Mittemetsamaal kasvavate puude ja põõsaste raie eeskirjale. § 13. Vastutus (1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust seadusega ettenähtud korras. (2) Kui süüdlane ei likvideeri eeskirja rikkumisest tekkinud tagajärgi, võib seda teha süüdlase kulul vallavalitsus, mis ei vabasta süüdlast vastutusest eeskirja rikkumise eest. § 14. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavolikogu 25.03.2003 määrusega nr 16 kinnitatud «Kohila valla heakorraeeskiri». (2) Määrus jõustub 04. juunil 2007.a. Volikogu esimees Kalle TALVISTE