Abja Vallavolikogu — Abja Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine — KO, 108, 1295

Määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 lõike 4 alusel § 1. Kehtestada Abja Gümnaasiumi põhimäärus (lisatud). § 2. Tunnistada kehtetuks Abja Vallavolikogu 16.08.1999.a. määrus nr 11. § 3. Määrus jõustub 3. päeval peale avalikustamist. Volikogu esimees Taevo VIITAS Kinnitatud Abja Vallavolikogu 28.04.2007 määrusega nr 49 ABJA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I ÜLDSÄTTED § 1. (1) Abja Gümnaasium (edaspidi kool) on Abja Vallavalitsuse poolt hallatav munitsipaalkool, kus tegutseb põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. § 2. Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ja võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. § 3. Kool juhindub oma tegevuses «Eesti Vabariigi haridusseadusest», «Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest», muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. § 4. Kooli asukoht on Abja tee 15, Abja-Paluoja linn, Abja vald, Viljandi maakond. § 5. Kool teenindab esmajoones oma kooli piirkonda, kuid koolil on õigus vastu võtta teiste piirkondade lapsi vabadele kohtadele lapsevanema soovil. § 6. Koolil on oma õppekava, mis lähtub riikliku õppekava nõuetest. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. § 7. Koolis toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles. § 8. Koolil on oma pangaarve, pitsat ja sümboolika. § 9. Kool teeb koostööd valla allasutustega. II TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 10 Kooli tegevuse eesmärgiks on luua õpilastele võimalused põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 1) Põhikool loob õpilastele võimalused ja tingimused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 2) Gümnaasium loob võimalused ja tingimused üldkeskhariduse omandamiseks. § 11. Kooli tegevuse ülesandeks on võimaldada inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. III ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED. § 12. Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekaval, mis lähtub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetest. § 13. Õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja igaks õppeaastaks haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud õppematerjali hulgast. § 14 Õppe- ja eksamiperioodid ning koolivaheajad, õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja korra, õpitulemuste välishindamise põhimõtted ja muud õppe- ja kasvatuskorraldusega seotud küsimused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud määrusega. § 15. (1) Õppeperiood algab 1. septembril. (2) Kooli õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. 1) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). 2) Ühes õppenädalas on 5 õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavas. Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetunni pikkus vähemalt 10 minutit. 3) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. § 16. Klassi täituvuse aluseks on klassiruumi suurus vastavalt kooli tervisekaitsenõuetele, mille kehtestab sotsiaalminister määrusega. Klassi täituvuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast, gümnaasiumis 30 õpilast. § 17. Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on õpilaste ja õpetajate varustamine õppe- ja kasvatustööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, audiovisuaalsete ja muude infokandjatega. IV ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED. § 18. (1)Õpilane on kohustatud täitma koolikohustust ja kooli kodukorda. (2) Õpilasel on kohustus: 1) osaleda õppetöös 2) õppida vastavalt oma võimetele 3) ennast arendada ning oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada 4) lugupidavalt suhtuda õpetajatesse ja kaasõpilastesse 5) hoida ühisvara ja ümbritsevat loodust 6) osaleda vastavalt eale kooli heaks tehtavas töös. (3) Õpilasel on õigus: 1) valida õppeained koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. 2) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud hoolekogusse 3) kasutada huvialases tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm. vahendeid 4) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras 5) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta 6) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli juhtkonna, omavalitsuse sotsiaal- ja noorsootööspetsialisti, lastekaitseametniku või –organisatsiooni poole § 19. Õpilane võib koolikohustust täita ka kodus õppides. Koduõppe korra kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega. § 20. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse eeskirjade ja normide kohase päevakava. Õpilaste meditsiinilist teenindamist koolis korraldavad kooliõde ja kooliarst sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. § 21. (1) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning teiste organisatsioonide ja isikutega nii Eestis kui välismaal. (2) Õpilasesinduse ülesanded ja korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor. § 22. Õpilase poolt koolile tekitatud materiaalse kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad. § 23. (1) Põhikooli nimekirjast võib õppenõukogu otsusega kustutada need 17-aastaseks saanud õpilased, kes on jäänud klassikursust kordama, rikuvad pidevalt üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, eiravad kooli kodukorda või on karistatud kriminaalkorras. (2) koolist väljaarvamisel peab õpilane tagastama kooli poolt tema kasutusse antud vara. § 24. (1) Gümnaasiumi õpilane, kelle kursusehinnetes on õppeperioodi lõpus mitterahuldavad hinded või kes eirab kooli kodukorda või on karistatud kriminaalkorras, kustutatakse õppenõukogu otsusega gümnaasiumi nimekirjast. (2) koolist väljaarvamisel peab õpilane tagastama kooli poolt tema kasutusse antud vara. § 25. Kooli direktori käskkirjaga võib tunnustada ja karistada õpilasi. § 26. Õpilasel ja tema vanemal on õigus õppe- ja kasvatustööd puudutavates küsimustes, samuti õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelvalvet teostava ametiisiku poole. V KOOLI TÖÖTAJATE (PERSONALI) ÕIGUSED JA KOHUSTUSED. § 27. Kooli töötajate koosseisu (pedagoogid ja tugipersonal) määrab kooli direktor, tuginedes Haridusministeeriumi poolt kehtestatud tüüpkoosseisule ja volikogu poolt kinnitatud eelarvele. § 28. Kooli personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. § 29. Kooli personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor. § 30. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. § 31. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine, millise korra kehtestab Haridus- ja Teadusministeerium. § 32. Õpetaja vastutab oma töö tulemuslikkuse eest. § 33. Kooli töötajad on vastutavad nende hoolde usaldatud kooli vara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest. § 34. Kooli personalil on õigus osaleda täiendkoolitustel. § 35. Eduka töö eest avaldab kooli direktor töötajatele tunnustust vastavalt kooli sisekorraeeskirjades kehtestatud korrale, määrab lisatasusid ja preemiaid selleks eraldatud vahendite piires. VI KOOLIELU KORRALDAMINE. § 36. Kooli juhib, esindab ja sõlmib lepinguid kooli direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. § 37. Direktoril on õigus teha kooli kasuks tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. § 38. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. § 39. Kooli direktoriga sõlmib töölepingu kuni viieks aastaks ning muudab ja lõpetab kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Ennetähtaegselt võib töölepingu lõpetada hoolekogu ettepanekul kohaliku omavalitsuse täitevorgan. § 40. Direktori ülesandeks on tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega. § 41. (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustöö 1) kindlaksmääramine, 2) analüüsimine, 3) hindamine, 4) juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid (3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridus- ja teadusminister määrusega. § 42.(1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. (2) Hoolekogusse kuuluvad: 1) lastevanemate esindajad, 2) koolipidaja esindaja, 3) õpetajate esindajad, 4)õpilaste esindaja. (3) Hoolekogu tegutsemise kord on kehtestatud haridusministri määrusega. (4) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. § 43. Metoodilise töö korraldamiseks moodustatakse koolis aine- ja klassijuhatajate ühendused. § 44. (1) Direktori asetäitja õppetöö alal määratakse ametisse kooli direktori poolt pedagoogilise kõrghariduse ja vähemalt viieaastase pedagoogilise tööstaaziga isikute hulgast. (2) Direktori asetäitja õppetöö alal vastutab: 1) kooli õppe- ja kasvatustöö organiseerimise eest, 2) õppekavade koostamise ja täitmise eest, 3) õpetamise ja õpilaste teadmiste kvaliteedi eest; 4) juhendab ja kontrollib pedagoogide tööd; 5) organiseerib sisemetoodilist tööd ning aineühenduste tegevust; 6) koostab tunniplaani ja aruandeid õppe- ja kasvatustöö olukorra kohta. § 45. Õpilaste kooli- ja klassivälise tegevuse paremaks korraldamiseks töötab koolis huvijuht, kes: 1) koordineerib, suunab ja korraldab õpilaste huvialast tegevust koolis; 2) koordineerib õpilaste osalemist valla, maakonna ja vabariigi õpilasüritustel; 3) suunab kooli huvitegevust õppekavaga seatud kasvatuslike eesmärkide saavutamiseks; 4) suunab ja kordineerib huviringide juhendajate tööd. § 46. Kooli majandusalast tegevust juhib ja korraldab direktori asetäitja majandusalal, kes: 1) organiseerib ja korraldab kooli õppe- ja kasvatustegevuse materiaal-tehnilist varustamist; 2) juhendab ja kontrollib tugipersonali tööd; 3) tagab kooli hoonete säilimise ja sihipärase kasutamise. § 47. Kooli ja kodu paremaks koostööks kutsuvad kooli juhtkond ja klassijuhatajad kokku lastevanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. VII FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED. § 48. Kooli vara moodustavad omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud hooned, rajatised, maa, seadmed, inventar ja muu. § 49. Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse täitevorgan. § 50. (1)Koolil on oma eelarve. (2) Kool saab rahalised vahendid 1) riigi- ja kohalikust eelarvest; 2) laekumistest sihtfondidest,; 3) laekumistest asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest; 4) kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest. (3) Kooli direktor koostab kooli eelarve kava, kooskõlastab selle hoolekoguga ja esitab selle vallavalitsusele. (4) Kooli eelarve on osa valla eelarvest, mille kinnitab vallavolikogu. § 51. Kooli pedagoogide palgaalammäärad kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. § 52. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan võib volikogu otsusel kohaliku eelarve summadest suurendada eelarvelist töötasusummat. § 53. Kooli dokumentatsiooni peetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud korras. § 54. Koolis on direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamise kord. § 55. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande Statistikaameti poolt kinnitatud korras ja tähtaegadeks. § 56. Kooli raha ja vara kasutamist kontrollivad Riigikontroll ning Haridus- ja Teadusministeerium või kohaliku omavalitsuse täitevorgan. VIII ÕPILASKODU. § 57. Õpilaskodu personali koosseisu määrab direktor. § 58. Õpilaskodusse vastuvõetud õpilastele võimaldatakse õpilaskodus elamine õppeperioodil ja koolivaheaegadel, välja arvatud talvisel koolivaheajal ja suvevaheajal. § 59. Õpilaskodus loob kool arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi õpilasele soodsad tingimused: 1) sotsiaalsete oskuste arendamiseks, 2) õppimiseks, 3) enesearenduseks, 4) suhtlemiseks, 5) huvitegevuseks, 6) vaba aja sisustamiseks, 7) puhkamiseks. § 60 Kool tagab õpilase õpilaskodus viibimise ajal: 1) tema vaimse turvalisuse; 2) füüsilise turvalisuse; 3) tervise kaitse. § 61. Õpilase elukorraldus õpilaskodus määratakse direktori kinnitatud õpilaskodu kodukorras. § 62. Õpilase õpilaskodust väljaarvamise aluseks on kooli direktori käskkiri. IX TUGISÜSTEEMID § 63 (1) Vastavalt vajadusele rakendatakse koolis järgmisi tugisüsteeme: 1) Parandusõpe; 2) Abiõpe. 3) Psühholoogiline tugi ja nõustamine 4) Sotsiaalpedagoogiline tugi ja nõustamine. 5) Pikapäevarühm. (2) Õpilaskodu on üks tugisüsteemi osa X ÜMBERKORRALDAMISE, ÜMBERKUJUNDAMISE JA TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED NING KORD. § 64. Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu vallavolikogu otsusega. § 65. Kooli ümberkorraldamine toimub: 1) koolinõudluse suurenemisel või vähenemisel piirkonnas; 2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis. § 66. Ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne õppeaasta algust. § 67. Kooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba.