Järva-Jaani Vallavalitsus — Järva-Jaani valla raamatupidamise sise-eeskiri — KO, 105, 1264

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 2 lõike 2, § 11 lõigete 1 ja 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, Järva-Jaani Vallavolikogu 23.12.2004 määruse nr. 17 «Järva-Jaani valla põhimäärus» (KO 2005,5,15; 2006,12, 161; 129,1510) § 19 lõike 3 ja Järva-Jaani Vallavolikogu 26. aprilli 2007 määruse nr. 7 «Raamatupidamise seaduse § 2 lõikega 2 kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine» alusel ning lähtudes rahandusministri 11. detsembri 2003 määruses nr. 105 «Riigi raamatupidamise üldeeskiri» sätestatust. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Järva-Jaani valla kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamiskorralduse alus (1) Järva-Jaani vald raamatupidamiskohuslasena korraldab valla munitsipaalasutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust Järva-Jaani Vallavalitsuse kaudu tsentraliseeritult. (2) Järva-Jaani valla munitsipaalasutusteks on Järva-Jaani Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi: ametiasutus) ja järgmised valla ametiasutuse hallatavad asutused, kes ei oma iseseisvat raamatupidamist (edaspidi koos nimetatud: asutused) 1) Jaani Gümnaasium; 2) Järva-Jaani Lasteaed «Jaanilill»; 3) Järva-Jaani Kultuurimaja; 4) Järva-Jaani Raamatukogu; 5) Karinu Raamatukogu. (3) Järva-Jaani valla konsolideeritud bilanssi koondatakse järgmised, iseseisvat raamatupidamist omavad asutused, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle Järva-Jaani vald omab olulist mõju: 1) OÜ Järva-Jaani Teenus. § 2. Järva-Jaani valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted (1) Järva-Jaani valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi: sise-eeskiri) eesmärgiks on Järva-Jaani valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud: omavalitsus) raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtesta-mine ning aruandluse tagamine. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi: RTJ) ja Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi: üldeeskiri) (3) Sise-eeskirja täiendavad Järva-Jaani Vallavolikogu määrused ja otsused Järva-Jaani Vallavalitsuse määrused ja korraldused ning vallavanema ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide käskkirjad. § 3. Sise-eeskirja kohaldamine ja sisu (1) Sise-eeskirja kohaldatakse Järva-Jaani valla munitsipaalasutuste ühtsele tsentraliseeritud raamatupidamisele. (2) Sise-eeskiri reguleerib Järva-Jaani valla munitsipaalasutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. (3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga. (4) Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul kooskõlas-tatult vallavalitsusega. Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Järva-Jaani valla munitsipaalasutuste tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada raamatupidamise sise-eeskirjale. 2. peatükk KONTOPLAAN § 4. Kontoplaan (1) Asutuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan. (2) Täiendavalt on kasutusele võetud järgmised allkontod: 1) kontole 100100 1001001 arvelduskonto SEB Eesti Ühispangas 1001002 arvelduskonto Hansapangas 1001003 arvelduskonto SEB Eesti Ühispangas 1001004 arvelduskonto SEB Eesti Ühispangas 1001005 arvelduskonto SEB Eesti Ühispngas 2) kontole 103000 1030001 Lasteaiamaks sõimerühm 1030002 Lasteaiamaks noorem rühm 1030003 Lasteaiamaks vanem rühm 1030004 Lasteaiamaks keskmine rühm. 3. peatükk ARUANDED § 5. Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted (1) Omavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupida-mise seaduse ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest. (2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. (3) Järva-Jaani valla majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, reservfondi kasutamise aruanne. § 6. Aruannete esitamine (1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (2) Eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Järva Maavalitsuse rahandusosakonnale. (3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel. 4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS § 7. Raamatupidamissüsteemi struktuur (1) Ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud raamatupidamise korras. (2) Raamatupidamist korraldatakse raamatupidamistarkvara «PMen» abil. (3) Ametiasutuse ja asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (4) Järva-Jaani valla ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatu-pidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (5) Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) majandusüksus printsiip – raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestuspritsiip; 3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustule-must ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusot-suseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud; 7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 8) konservatiivsuse printsiip - raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine; 9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. (6) Raamatupidamise arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ja majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest RTJ-st ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid. § 8. Varade ja kohustuste kajastamine (1) Vara kajastatakse raamatupidamistarkvara «PMen» varade menüüs eraldi ametiasutuse ja iga ametiasutuse hallatava asutuse vastutava isiku ja asutuse tegevusala koodiga ning kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st. kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. (2) Järva-Jaani valla vara antakse kasutusvaldusse lepingute alusel valla 100% osalusega äriühingule OÜ Järva-Jaani Teenus, mittetulundusühingutele Järva-Jaani Pensionäride Selts ja Järva-Jaani Tuletõrje Selts, Lääne Politseiprefektuurile ning abipolitseile Järva-Jaani valla põhimääruses sätestatud korras. (3) Nõuded kajastatakse üldjuhul ametiasutuse, kes esindab Järva-Jaani valda nõude sissenõudmisel, raamatupidamises. (4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (5) Laenukohustusena kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises bilansis kõik finant-seerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. (6) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse ametiasutuse raamatu-pidamise aastaaruandes. § 9. Tulude ja kulude kajastamine (1) Tulude ja kulude arvestust peetakse nii kassa-, kui tekkepõhiselt. (2) Maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele. (3) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse valla tuludena, nende arvel tehtud kulud lülitatakse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse valla tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele. (5) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse käibemaksu kontol olenemata käibemaksu tagasisaamisest. (6) Kulude arvestust peetakse iga asutuse lõikes eraldi, kusjuures kord kuus tehakse kassaliste kulude väljatrükid raamatupidamise programmist «PMen», millistest ühe eksemplari saavad asutuste juhid informatsiooniks endale. (7) Kulude kajastamisel kasutatakse tegevusala koodi ja kulu artikleid üldeeskirjas kehtestatud nomenklatuuris. Täpsema informatsiooni saamiseks võib kulu- ja tuluartikleid laiendada. § 10. Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine (1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit. (2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupida-misõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (3) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja ja volitatud isiku poolt. (4) Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem ja volikogu esimees (volikogu kuludel). (5) Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik. (6) Volitatud isik vastutab, et 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisust; (7) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekande-dokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori koodide õigsus; 2) tekkepõhine periood; 3) saaja andmed, sh. juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele; 4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(-te) poolt. (8) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka asutuse juht. (9) Valla majandustehingute kirjendamise aluseks olevad sissetulekute algdokumendid (edaspidi: tuludokumendid) liigituvad: 1) klientidele esitatud nõuetekohased arved; 2) muud tulude algdokumendid, s.h. lepingud; 3) pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad dokumendid, kui laekumine ei kustuta eelnevalt raamatupidamises kajastanud nõuet või kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks; 4) sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid; 5) raamatupidamisõiendid. (10) Valla majandustehingute kirjendamise aluseks olevad väljamineku- ja muude kulude algdokumendid (edaspidi: kuludokumendid) liigituvad järgmiselt: 1) hankijate poolt esitatud arved; 2) muud kuluaruanded, s.h. sotsiaaltoetuste väljamakse koonddokumendid; 3) ettemaksude, finantstoetuste lepingute, vallavalitsuse korralduste, volikogu otsuste, asutuste juhtide käskkirjade või nende alusel koostatud kulude algdokumendid; 4) ettemaksude ja lõpetamata ehituste realiseerimist või valmidust kinnitavad aktid ja vaheaktid; 5) töötasu ja sellega kaasnevate maksude koonddokumendid; 6) põhivara amortisatsiooni kanded varaobjekti vastuvõtmisel kehtestatud amortisatsiooninormide põhjal; 7) raamatupidamisõiendid. 5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED § 11. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (1) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud (raamatupidamise seaduse §6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse failina. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatu-pidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja –kirjendile. (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) pearaamat; 2) arveldused; 3) pank/kassa; 4) palk; 5) arved; 6) eelarve 7) põhivara (7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid: 1) pearaamatu koond; 2) panga memoriaalorder; 3) kassa memoriaalorder; 4) hankijate kanded; 5) ostjate kanded; 6) palgalehed; 7) tasuliikide tabelid; 8) palgalipikud. (8) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid: 1) põhivarade nimekiri; 2) bilansiväliste varade nimekiri (vanast programmist PMen). § 12. Algdokumentide käive Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Esitaja Tööaja arvestuse tabelid igakuuliselt 3 tööpäeva enne kuu lõppu allasutused Tööettevõtu ja muud käsunduslepingud palga maksmiseks igakuuliselt 3 tööpäeva enne kuu lõppu allasutused Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 3 tööpäeva enne väljamaksmist allasutused Ostu-müügi-, laenu jms. lepingud 7 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist allasutused Sõiduleht ja sõidupäevik igakuuliselt 5 tööpäevaks allasutused Komandeerimiskulude aruanded 5 päeva jooksul pärast lähetusest saabumist lähetatu Sularaha arved ja tðekid kohe pärast dokumendi saamist ja kinnitamist volitatud isik Hankijate arved kohe pärast arve saabumist ja kinnitamist volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 päeva jooksul peale akti kinnitust komisjoni esimees Kassa dokumendid igakuuliselt 2 tööpäevaks kassapidaja Sots. toetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne väljamaksmist sots. töötajad Toiduaruanded, menüülehed, toiduraha nimekirjad, laste kohalkäimise nimekirjad igakuuliselt 3 tööpäeval allasutused Postikulu aruanded igakuuliselt 3 tööpäeval kasutajad Puhkuste ajakavad iga aasta 31.jaanuariks allasutused Elektriarvestite, veemõõtjate näidud igakuuliselt 1 tööpäeval allasutused Peopiletite ja sularaha kviitungite eest laekuv raha hiljemalt üritusele ja kviitungite kasutamisele järgneval tööpäeval ürituste korraldajad kviitungite kasutajad * Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik. 6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS § 13. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas vastutava isiku käes. (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse maksekorraldusi, mis allkirjastatakse nende väljatrüki korral esimese allkirjaõigusega vallavanema poolt ja teise allkirjaõigusega pearaamatupidaja poolt (3) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita, vaid esimese allkirjaõigusega isik annab oma kinnitusega kuludokumendil õiguse raha ülekandmiseks ja teisel allkirjaõigusega isikul on raha ülekandmiseks vajaliku parooli kasutamise õigus. (4) Ametiasutuse hallatavate asutuste kuludokumentide kinnitamise õigsus on asutuse juhil, kes vastutab kulu teostamise eelarve järgi, mille kinnitab omakorda esimese allkirjaõigusega isik, s.o. vallavanem. § 14. Sularahaoperatsioonide arvestus (1) Maksimaalseks kassalimiidiks on 40 000 krooni. (2) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja-kassapidaja, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. (3) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetuleku order; 2) kassa väljamineku order; 3) kassaraamat. (4) Kassa väljamineku orderi kinnitab asutuse juht ja pearaamatupidaja. (5) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. (6) Ametiasutuse hallatavatest asutustest nimekirja alusel laekuv toiduraha jm. tuuakse kuu lõpul ametiasutuse kassasse, kus raamatupidaja-kassapidaja sisestab kassatehingud raamatupidamisprogrammi. (7) Ametiasutuse hallatavate asutuste tasulistel üritustel kasutatakse peopiletitena ametiasutuse raamatupidamises olevaid pileteid ning asutuste ja nende struktuuriüksuste ruumide kasutamiseks andmise korral nummerdatud sularaha kviitungeid või koostatakse kasutajale vastavasisuline arve. Sularaha tuuakse kassasse koheselt peale ürituse toimumist või ruumide kasutamist. (8) Ametiasutuses sisestab raamatupidaja-kassapidaja sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi PMen. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, mille alusel teostatakse tehing. Kassaraamat trükitakse välja iga tööpäeva lõpus, mil kassaoperatsioon teostati. (9) Erinevate tasuliste ürituste piletihinna kehtestab vallavalitsus (omavalitsusorganina) oma korraldusega. Tasulise ürituse piletihinna kehtestamiseks esitab seda korraldav asutus kirjaliku taotluse koos põhjendatud ettepanekuga vallavalitsusele. 7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS § 15. Nõuete ja kohustuste arvestus (1) Nõuded ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõude või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. (3) Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille makse tähtaeg on ületatud: 1) 90-180 päeva võrra, alla 50 % ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses (üldeeskiri § 37). (4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht. (5) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Järva-Jaani valla põhimääruse §-s 120 sätestatud korras. § 16. Ettemaksude arvestus (1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupida-mises ei kajastata). (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 30 000 krooni (ilma käibemaksuta), s.o. põhivara kapitaliseerimise alampiir. § 17. Sihtfinantseerimise arvestus (1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. (2) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 toodud põhimõtetest, kasutades brutomeetodit ning üldeeskirjas toodud nõudeid. (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel. (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena. (5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud. (6) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist - sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. § 18. Arveldused töötajate ja aruandvate isikutega (1) Lähetuse kulude ja päevarahade hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks ja lähetatu poolt esitatud ja allasutuse juhi poolt kinnitatud lähetusaruanne. Ametiasutuse hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse vallavanema käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab vallavanem. Vallavanem suunatakse lähetusse vallavolikogu otsuse alusel ja tema lähetusaruande kinnitab volikogu esimees. Käskkirja ja otsuse tegemisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000.a. määrusest nr. 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» ning Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001.a. määrusest nr. 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused,ulatus ja kord». (2) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui ka koolituslähetusi. (3) Vallale kuuluvate ametiautode ja isiklike sõidukite kasutamine ning arvlemine toimub vastavalt Järva-Jaani Vallavalitsuse 10. aprill 2007.a määrusele nr. 9 «Järva-Jaani valla ametiauto ja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kord» ning Järva-Jaani Vallavolikogu 23. märts 2006 määrusele nr. 8 «Vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse maksmise kord» 8. peatükk VARUDE ARVESTUS § 19. Varude arvestus (1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja §-le 38 kantakse soetamisel lisandunud maksud ja tulud maksukulu kontole. (2) Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ilma käibemaksuta ei ületa 30 000 krooni. (3) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse ametiasutuses. Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppemist varud inventeeritakse. 9. peatükk PALKADE, TASUDE JA HÜVITISTE ARVESTUS § 20. Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus (1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Järva-Jaani Vallavolikogu või Järva-Jaani Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabelid. (2) Palka makstakse üks kord kuus, iga kuu viimasel tööpäeval ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. Võimalusel võib palga kätte saada ametiasutuse kassast. (3) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. (4) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ametiasutuse raamatupidamises. (5) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja asutuse juhi poolt. (6) Palgalehed koostatakse ametiasutuse raamatupidamises tegevusalade lõikes. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt arvutist tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötajale võib esitada palgalipiku. (7) Igakuuliselt trükitakse kõikide töötajate kohta palgalipik, mis klammerdatakse töötaja isikukonto kaardi külge. (8) Haiguslehed täidetakse ja edastatakse koos kaaskirjaga vähemalt kord nädalas haigekassale. (9) Allasutustest saadud informatsiooni põhjal teostab töötajate ravikindlustusega kindlustamist ja arvelt mahavõtmist asutuse pearaamatupidaja või selleks volitatud raamatupidamistöötaja. 10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS § 21. Kinnisvarainvesteeringud (1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 sätestatust. Kinnisvara investeering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont, hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega. (2) Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti. (3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus. § 22. Materiaalne põhivara (1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates põhivara kapitaliseerimise alampiirist. (2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. (3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse. § 23. Materiaalse põhivara arvestus (1) Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. (2) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevaid demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes. (3) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (4) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (5) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. (6) Teede kajastamisel ei eristata teede erinevaid komponente. (7) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: 1) bussipaviljonid (segaehitus) 1,2 % 2) hooned 2,5 % 3) eluhooned, korterid 2,5 % 4) teed 5,0 % 5) vee-ja kanalisatsioonitorustikud 10,0 % 6) tänavavalgustusliinid 10,0 % 7) pumbamajad, puurkaevud 10,0 % 8) masinad ja seadmed 20,0 % 9) transpordivahendid 20,0 % 10) arvutustehnika 25,0 % 11) kontoritehnika 20,0 % 12) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20,0 % 13) immateriaalne põhivara 20,0 % (8) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel. (9) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (10) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. (11) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastava muudatuste tegemiseks. (12) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. (13) Põhivara väärtuse languse korral(osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus. (14) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja §-st 45 ja § 54 lõikest 5. (15) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmiseakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses arvete või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. (16) Põhivara müük, tasuta üleandmine, kasutusvaldusse andmine ja mahakandmine toimub Järva-Jaani valla põhimääruses sätestatud korras. § 24. Immateriaalne põhivara (1) Immateriaalse põhivara korraldamisel lähtutakse RTJ 5 sätestatust. (2) Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. (3) Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele asutamisväljaminekuid, uurimisvälja-minekuid, koolitusega seotud kulutusi, üldiseid halduskulutusi, kahjumeid tootmise algfaasis ja kolimise ning ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulutusi. Need kulutused kajastatakse perioodikuludena. (3) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile, on olemas aktid arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. (4) Juhul, kui vara omab nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid, lähtutakse sellest, millistele tunnustele vara rohkem vastab. (5) Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. § 25. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes (1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. (3) Aruandekohuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil. § 26. Bilansiväline vara ja selle arvestus (1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 300 krooni kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta. (2) Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust mööbli ja rendile antud vara kohta. (3) Väikevara kantakse kuludesse soetamise hetkel ning arvestust jätkatakse bilansiväliselt. (4) Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes. (5) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. (6) Vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Järva-Jaani valla põhimäärusega sätestatud korras. (7) Peopiletite arvestus toimub ametiasutuse raamatupidamises. 11. peatükk INVENTEERIMINE § 27. Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga. (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete-ja kohustuste võrdlus. (4) Kvartali lõpu seisuga viiakse läbi toiduainete inventuur toitlustamist teostavas hallatavas asutuses ja selle alusel korrigeeritakse kuludesse kantud materjali maksumust. (5) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel või Rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmi-kuga. (6) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. (7) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) materiaalse põhivara inventuur; 2) kinnisvarainvesteeringud; 3) varude inventuur; 4) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 5) kohustuste ja saadud ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur; 6) sularahakassa inventuur; 7) pangakontode saldode võrdlus; 8) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine; 9) bilansivälise vara inventuur; 10) muude varade inventuur. (8) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. (9) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks. (10) Asutuse juht määrab varude ja materiaalse põhivara aastainventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. (11) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas. (12) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid. § 28. Inventeerimise ja hindamise protseduurid (1) Kassa inventuuri viib läbi vallavalitsuse töötajatest moodustatud komisjon. (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvad töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 4) komisjoni liikmete allkirjad. (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja panga-kontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega. (2) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allhindluse kajastamine; 3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. (3) Varude inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga moodustatud inventuuri-komisjon. Teiste väiksemate asutuste inventuurikomisjon moodustatakse ametiasutuse juhi (vallavanem) käskkirjaga. Inventuurikomisjoni töösse kaasatakse asutuste töötajaid. (4) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) varude liikumine toimub komisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks; 5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(-id); 6) üle-ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse; 7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt; 8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse, leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele. (5) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varade ja kohustuste inventuurile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud: 1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust; 2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui ka moraalselt amortiseerinud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust; 3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri. Nende põhjal koostab raamatupidamisüksus materiaalse põhivara reguleerimiskanded. (6) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 3) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega; 4) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine. (7) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. (8) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid. (9) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventuuri-komisjoni koostatud lõppakti alusel. (10) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha: 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt 2) süüdlase mitteavastamisel - Järva-Jaani valla põhimääruses sätestatud korras. 12. peatükk KONSOLIDEERIMISE PROTSEDUURID § 29. Konsolideerimise protseduurid (1) Ametiasutuse (Järva-Jaani Vallavalitsus) valitseva mõju all olevas iseseisvat raamatupidamist omav asutus, OÜ Järva-Jaani TEENUS, koostab saldoandmiku vastavalt üldeeskirjas sätestatule. Saldod sisestatakse Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud infosüsteemi. (2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse raamatupidaja või asutusele raamatupidamise teenust osutav isik. (3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib valla pearaamatupidaja, kes lahendab üksuste omavahel saldode võrdlemisel tekkinud probleemid või edastab lahenduseta probleemid Rahandusministeeriumile. (4) Kui kõik konsolideeritud aruande koostamiseks olevas saldoandmikus erinevused leitud ja vajalikud parandused tehtud, võtab valla pearaamatupidaja saldoandmike infosüsteemist oma konsolideerimisgrupi üksuse andmed osaluste kajastamiseks ning teeb konsolideerija aruannetesse vastavad kanded. Seejärel kinnitab valla pearaamatu-pidaja protseduuri lõppemist, misjärel viib Rahandusministeerium läbi saldode lõpliku kontrolli. (5) Rahandusministeeriumi infobaasi sisestatud saldoandmike põhjal on võimalik süsteemist genereerida konsolideeritud saldoandmik, kus on elimineeritud grupisisesed omavahelised tehingud. 13. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE § 30. Raamatupidamisdokumentide hoidmine (1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kolm aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Järva-Jaani Vallavalitsuse asjaajamiskorrale. § 31. Raamatupidamisdokumentide säilitustähtajad (1) Raamatupidamise aastaaruannet säilitatakse alaliselt. (2) Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat. (3) Ülejäänud dokumente säilitatakse kas 7 aastat või 10 aastat vastavalt Järva-Jaani Vallavalitsuse dokumentide loetelus kinnitatud säilitustähtaegadele ning raamatupida-mise seadusese sätestatud nõuetele. 14. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 32. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks: 1) Järva-Jaani Vallavalitsuse 22. veebruari 2005.a. määrus nr. 1 «Järva-Jaani Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri» ja 2) Järva-Jaani Vallavalitsuse 14. veebruari 2006.a. määrus nr. 3 «Järva-Jaani Vallavalitsuse 22.02.2005.a.määruse nr. 1 «Järva-Jaani Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri» muutmine». § 33. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 01. juunil 2007.a. Vallavanem Toomas PÕLDMA Vallasekretär Marine VANNA