Siseminister — Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele
Statutory Text (1 Articles)
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 9.05.2007 nr 34 (RTL 2007, 41, 705) 19.05.2007 Päästeseaduse paragrahvi 21 lõike 11 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED § 1. Käesolev määrus kehtestab tuletõrjehüdrandi tüübi valiku, paigaldamise, tähistamise ja korrashoiu nõuded. § 2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tuletõrjehüdrant – paikne seadis veevõrgust tulekustutusvee võtmiseks; 2) maapealne tuletõrjehüdrant – tuletõrjehüdrant, mille liitmik asub maapinnast kõrgemal; 3) maapealse hüdrandi kate – tuletõrjehüdrandi kasutamisel sellelt eemaldatav kaitseseadeldis; 4) maa-alune tuletõrjehüdrant – tuletõrjehüdrant, mille liitmik asub maapinnast madalamal; 5) seina tuletõrjehüdrant – hoones paiknev tuletõrjehüdrant, mille liitmik on toodud hoonest välja; 6) tuletõrjehüdrandi võti – tuletõrjehüdrandi avamise seadis; 7) püstik – teisaldatav seadis tuletõrjehüdrandist tulekustutusvee võtmiseks; 8) veetorustiku valdaja – veetorustiku omanik või valdaja rendi-, üüri-, hoiu-, pandilepingu või muul õiguslikul alusel; 9) püsttoru – tuletõrjehüdrandi osa, mille kaudu väljub tulekustutusvesi; 10) liitmik – tuletõrjehüdrandi keermestatud osa, mille külge keeratakse püstik tulekustutusvee võtmiseks; 11) drenaažitoru – püsttorust vee eemaldamiseks ettenähtud toru. II. TULETÕRJEHÜDRANDI TÜÜBI VALIK § 3. [Kehtetu – RTL 2007, 41, 705 – jõust. 19.05.2007] § 4. Üldjuhul paigaldatakse maapealne tuletõrjehüdrant. Kui maapealset tuletõrjehüdranti ei ole tehnilisel või muul põhjusel võimalik paigaldada, paigaldatakse maa-alune tuletõrjehüdrant. § 5. Maapealse ja maa-aluse tuletõrjehüdrandi võib asendada seina tuletõrjehüdrandiga. § 6. Tuletõrjehüdrandi ehitus ja paigaldus peavad tagama selle kasutamise miinustemperatuuril. Tuletõrjehüdranti võib soojustada 50 mm paksuse vahtpolüuretaaniga, mille soojusjuhtivustegur on 0,035 W/(m × K) või muu samaväärse isolatsioonimaterjaliga. Isolatsioonimaterjali tuleb kaitsta märgumise eest. Tuletõrjehüdrandi kaevu võib täita ka pinnase või muu materjaliga. Kui pinnavee tase on kaevu põhjast kõrgemal, tuleb tuletõrjehüdrant eelnevalt soojustada. III. TULETÕRJEHÜDRANDI PAIGALDAMINE § 7. Tuletõrjehüdrandi asukoht määratakse projekteerimise ja ehitamise nõuete kohaselt. § 8. Maapealne ja maa-alune tuletõrjehüdrant (välja arvatud seinahüdrant) paigaldatakse ehitisest vähemalt 1,5 m kaugusele. Väljapoole sõiduteed paigaldatakse tuletõrjehüdrant sõidutee servast kuni 2,5 m kaugusele. § 9. Maa-alune tuletõrjehüdrant paigaldatakse kaevus selliselt, et: 1) sellele oleks võimalik paigaldada püstik; 2) liitmiku ja kaevu luugi ülaservade vaheline kaugus oleks 0,2–0,4 m. § 10. Seina tuletõrjehüdrant paigaldatakse selliselt, et keermeotsa kese asetseks maapinnast 0,8–1,2 m kõrgusel. § 11. Tuletõrjehüdrandi tühjendusklapiga ühendatakse drenaažitoru. Drenaažitoru peab mahutama vähemalt samapalju vett kui püsttoru. § 12. Tuletõrjehüdrandi kaev kaetakse kergesti avatava kaanega. IV. TULETÕRJEHÜDRANDI TÄHISTAMINE § 13. Tuletõrjehüdrant tähistatakse viidaga. Viit on valge tausta ja punase äärisega tahvel mõõtmetega vähemalt 200 × 300 mm, millel on tuletõrjehüdrandi võtme punane kujutis ja mustad tähised. Tuletõrjehüdrandi viida vorm on toodud määruse lisas 1. § 14. Tuletõrjehüdrandi viidal on järgmised tähised ja andmed: 1) tuletõrjehüdrandi tüübi tähis üleval vasakus nurgas; 2) tuletõrjehüdrandiga ühendatud veetorustiku läbimõõt millimeetrites üleval paremas nurgas; 3) viida kaugus tuletõrjehüdrandist vasakule või paremale meetrites tuletõrjehüdrandi võtme kujutise vasak- või parempoolse käepideme all; 4) viida kaugus tuletõrjehüdrandist viidast ettepoole meetrites tuletõrjehüdrandi võtme kujutise all; 5) tuletõrjehüdrandi registreerimisnumber all keskel. § 15. Tuletõrjehüdrandi viit paigaldatakse hoone seinale, tarale või postile tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 20 m kaugusele ja 2,5 m kõrgusele maapinnast ning nende puudumisel spetsiaalsele tulbale tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 10 m kaugusele ja 1,5 m kõrgusele maapinnast. Maapealse tuletõrjehüdrandi viida võib paigaldada maapealse hüdrandi kattele. V. TULETÕRJEHÜDRANDI TEHNILISE SEISUKORRA KONTROLL § 16. Tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda kontrollib veetorustiku valdaja, kes vajadusel kutsub sellest osa võtma päästeasutuse esindaja. § 17. Tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda kontrollitakse pärast paigaldamist ja perioodiliselt vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. § 18. Tuletõrjehüdrandi tehnilise seisukorra kontrollimisel kontrollitakse: 1) tuletõrjehüdrandi viida olemasolu ja seisukorda ning viida paigutuse ja sellel olevate andmete õigsust; 2) tuletõrjehüdrandi tehnilise seisukorra vastavust käesoleva määruse nõuetele; 3) tulekustutusvee saamist tuletõrjehüdrandi avamisega õhutemperatuuril üle 0 ºC; 4) püsttoru tühjenemist. § 19. Tuletõrjehüdrandi tehnilise seisukorra kontrollimise kohta koostab veetorustiku valdaja akti. Tuletõrjehüdrandi paigaldamisel lisatakse aktile veetorustiku ehitaja koostatud tuletõrjehüdrandi teostusjoonis. Akti vorm on toodud määruse lisas 2. § 20. Veetorustiku valdaja edastab vähemalt üks kord kuus päästeasutusele teavet tuletõrjehüdrantide tehnilise seisukorra kontrollimise tulemuste, uute tuletõrjehüdrantide paigaldamise ja nende välja vahetamise kohta. VI. TULETÕRJEHÜDRANDI KORRASHOID § 21. Tuletõrjehüdrandi ja viida korrasoleku eest vastutab veetorustiku valdaja. § 22. Veetorustiku valdaja kõrvaldab tuletõrjehüdrantide tehnilise seisukorra kontrollimise ja kasutamise käigus avastatud rikked hiljemalt ühe kuu jooksul pärast nende avastamist või nendest teada saamist. § 23. Tuletõrjehüdrandi kasutamine tulekustutus- ja päästetöödega mitteseotud eesmärgil on lubatud ainult veetorustiku valdaja loal. § 24. Tuletõrjehüdrandile tagab pideva juurdepääsu krundi või maatüki omanik, valdaja või kasutaja. § 25. Tuletõrjehüdrandi remonditöödest teatab veetorustiku valdaja päästeasutusele enne tööde algust. Muudest muudatustest tuletõrjeveevarustuse süsteemis teavitab veetorustiku valdaja päästeasutust hiljemalt 24 tunni jooksul pärast nende toimumist. § 26. Päästeasutus teatab iga järgneva kuu 15. kuupäevaks veetorustiku valdajale eelmise kuu jooksul toimunud tuletõrjehüdrantide kasutamisest ning tulekustutus- ja päästetööde käigus avastatud tuletõrjehüdrandi riketest. Akti vorm on toodud määruse lisas 3. VII. RAKENDUSSÄTTED § 27. Enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud tuletõrjehüdranti ja tuletõrjehüdrandi viita võib kasutada kuni nende kasutamiskõlbmatuks muutumiseni. § 28. Tunnistatakse kehtetuks siseministri 11. mai 1998. a määrus nr 8 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» (RTL 1998, 195/196, 772). § 29. Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Lisa 1 siseministri 13. septembri 2000. a määruse nr 58 juurde
MÄRKUSED: 1. Viida mõõtmete suurendamisel tuleb suurendada kõigi viida tähiste ja andmete mõõtmeid samas proportsioonis. 2. Tähiste ja andmete kõrgus (v.a registreerimisnumber) on 20 mm ja laius 10 mm. Registreerimisnumbri kõrgus on 30 mm ja laius 15 mm. 3. Tuletõrjehüdrantide tüübitähised: T – T-tüüp (Eesti standardile EVS 620-3:1996 vastav tuletõrjehüdrant); M – «Moskva» tüüp; V – «Leningradi ventiiliga» tüüp; K – «Leningradi kuuliga» tüüp. Lisa 2 siseministri 13. septembri 2000. a määruse nr 58 juurde
Lisa 3 siseministri 13. septembri 2000. a määruse nr 58 juurde