Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-23-07 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2007. a kohtumäärus Martin Orningu (Orning) kaebuses Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k ja 1. märtsi 2006. a korralduse nr 387-k tühistamiseks — RT III, 20, 168

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-23-07 Määruse kuupäev 9. mai 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Martin Orningu (Orning) kaebus Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k ja 1. märtsi 2006. a korralduse nr 387-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2006. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-870 Menetluse alus Riigikohtus Martin Orningu määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Martin Orningu määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2006. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-870. 3. Ennistada Martin Orningu kaebuse esitamise tähtaeg ning saata haldusasi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtusse. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korraldusega nr 1535-k määrati ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks aadressil Võidu tn 15. Tallinna Linnavalitsuse 1. märtsi 2006 korraldusega nr 378-k otsustati mitte tagastada Võidu tn 15 maad pindalaga 1902 m2 omandireformi õigustatud subjektile Martin Orningule, kuna nimetatud maal asuvad teistele isikutele kuuluvad ehitised ning on määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks ja see on kinnistatud. Sama korraldusega alustati mittetagastatava maa kompenseerimise menetlust. Korralduses ja selle seletuskirjas sisaldus viide linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korraldusele. Linnavalitsuse 1. märtsi 2006. a korraldus nr 378-k toimetati Martin Orningule kätte 10. märtsil 2006. 2. M. Orning esitas 8. mail 2006 kaebuse halduskohtusse Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k ja 1. märtsi 2006. a korralduse nr 387-k tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2006. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse tühistamiseks ennistamata ja lõpetati selles osas haldusasja menetlus. Halduskohus märkis, et HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. ORAS § 19 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest ja kompenseerimisest tulenevate vaidluste puhul kaebetähtaeg kaks kuud. Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse puhul on tegemist haldusaktiga, mis puudutab maa määramist korteriomandi seadmiseks, ja korraldus ei ole seotud maa tagastamisega. Seega oli kaebetähtaeg kõnealuse korralduse vaidlustamiseks 30 päeva selle teatavakstegemisest. Kaebuse esitaja sai 25. aprilli 2001. a korraldusest teada 1. märtsi 2006. a korralduse seletuskirjast 10. märtsil 2006. Kaebetähtaja kulgema hakkamise kindlaksmääramiseks tuleb võtta aluseks hetk, mil isikule on tema õigusi rikkuda võiva haldusakti olemasolu üheselt selgunud. Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad. 4. M. Orning esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja kaebetähtaeg ennistada. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2006. a määrusega jäeti M. Orningu määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et 1. märtsi 2006. a korralduse seletuskirjast selgus piisava täpsusega varasema korralduse sisu. Linnavalitsuse korraldused on avaldatud ning asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et kaebuse esitajal oleks olnud raskendatud linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse teksti ja selle põhjendustega tutvumine. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, ent ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib haldusakti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on seda teinud, võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele. Seetõttu hakkas kaebetähtaeg Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse peale kulgema 10. märtsist 2006. ORAS § 19 lg 1 ei kuulu asjas kohaldamisele, kuna tegemist ei ole maa tagastamise menetluses antud haldusaktiga. Ka vaidlustamisviite puudumine linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduses ei mõjutanud kaebuse esitamise tähtaja ületamist. Korralduse andmise ajal ei kehtinud Haldusmenetluse seadus, mis näeb ette vaidlustamisviite märkimise kohustuse. Samuti ei nähtu tähtaja ennistamise taotlusest, et kaebuse õigeaegset esitamist takistas vaidlustamisviite puudumine. Ka esialgsest kaebusest ei nähtu kaebaja seisukohta, et kaebus oleks kaebaja arvates tähtaegne. Neil põhjustel ei ole M. Orning kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 9. aprillil 2006. Kaebus esitati 29 päeva tähtajast hiljem. Menetlusosaliste põhjendused 6. M. Orning esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ja saata asi kaebuse esitamise tähtaja üle otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuses leitakse, et akt sai kaebajale teatavaks seoses linnavalitsuse 1. märtsi 2006. a korralduse teatavakstegemisega ning mõlemad korraldused puudutasid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ja olid tehtud tagastamismenetluse käigus. Seega tuleks kaebused mõlemale korraldusele lahendada kompleksselt, kohaldades ORAS § 19 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaegu. 7. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses M. Orningu määruskaebusele leitakse, et määruskaebus on põhjendamatu. Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korraldus nr 1535-k ei ole maa tagastamise menetluses antud haldusakt ja seega on kaebetähtaeg selle korralduse vaidlustamiseks 30 päeva. Lisaks leitakse vastuses, et M. Orningu määruskaebus on esitatud hilinemisega. Vastustaja sai ringkonnakohtu määruse 27. novembril, M. Orningu esialgne määruskaebus on koostatud 4. jaanuaril 2007; korduv määruskaebus on koostatud 17. märtsil 2007. Kolleegiumi seisukoht 8. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k vaidlustamisel ei saa juhinduda ORAS § 19 lg-s 1 sätestatud tähtajast. ORAS § 19 lg 1 näeb kahekuulise kaebetähtaja ette üksnes õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale. Korraldusega nr 1535-k määrati ehitise teenindamiseks vajalik maa. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine võib küll toimuda olukorras, kus sama maa suhtes on esitatud tagastamise taotlus, ent sellist otsustust ei saa käsitleda vara tagastamise käigus tehtud otsustusena ORAS § 19 lg 1 mõttes. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine toimub erastamismenetluses. 9. Kolleegium ei nõustu aga kohtute seisukohaga, et kaebetähtaeg linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse peale lõppes 9. aprillil 2006. Kohtud ei ole õigesti mõistnud Riigikohtu seisukohti teatavaks tegemata haldusakti vaidlustamistähtaja osas. 10. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel (21. detsembri 2000. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00; 8. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-02; 30. oktoobri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06). Neis asjades ei ole kolleegium väljendanud seisukohta, et haldusakti väljanõudmine ja kaebuse esitamine peaksid mahtuma üldise 30-päevase kaebetähtaja sisse. Vastupidi, kolleegium on rõhutanud, et haldusakt tuleb välja nõuda mõistliku aja jooksul ning et sellisel juhul võib kaebetähtaeg ennistamisele kuuluda. Kui haldusakti väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimuks 30 päeva jooksul, siis puuduks vajadus tähtaja ennistamise järele. On selge, et teatavaks tegemata haldusakti puhul on isik teistsuguses olukorras võrreldes isikuga, kellele haldusakt teatavaks tehakse. Esimene peab eelnevalt selgusele jõudma haldusakti olemasolus ning siis selle välja nõudma. Seetõttu ei saa sellise isiku suhtes rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega (HKMS § 9 lg 1 ja 2). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kolleegium leiab, et viimane ajavahemik – aeg pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks – peab olema samuti 30-päevane, nagu on HKMS § 9 lg-te 1–2 järgi tavapärane kaebetähtaeg. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. 11. Eelneva tõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k peale lõppes kaebetähtaeg 9. aprillil 2006, kuna M. Orning oli korraldusest nr 1535-k saanud teada 10. märtsil 2006 maa tagastamata jätmise korralduse seletuskirjast. Pärast 10. märtsi 2006 hakkas kulgema küll tähtaeg 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k väljanõudmiseks ja selle vaidlustamiseks, kuid kuna aeg haldusakti väljanõudmiseks ja seejärel haldusorgani poolt akti teatavakstegemiseks ei ole üheselt määratletav, ei ole ka kogu selle tähtaja pikkus üheselt määratletav. Kohtutel tulnuks hinnata, kas M. Orningu poolt ette võetud sammud 25. aprilli 2001. a korralduse kättesaamiseks olid sooritatud mõistliku aja jooksul ning kas pärast akti saamist oli ta kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul. Kohtud oleksid saanud tähtaja ennistamata jätta üksnes siis, kui nad oleksid tuvastanud, et M. Orning oli viivitanud haldusakti väljanõudmisega ebamõistlikult või ei pöördunud akti saamisest kohtusse 30 päeva jooksul. 12. Haldusasjas ei ole tuvastatud, millal sai M. Orning kätte 25. aprilli 2001. a korralduse. Kaebusele on see korraldus lisatud ning järelikult oli M. Orning selle kaebuse esitamise ajaks saanud. Faktist, et selline korraldus on olemas, sai M. Orning teada 10. märtsil 2006. Kohtusse pöördus ta 8. mail 2006, seega pisut vähem kui kaks kuud pärast haldusakti olemasolust teadasaamist. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et teatavaks tegemata haldusakti puhul ei ole kahekuuline ajavahemik kohtusse pöördumiseks ebamõistlikult pikk. Sellesse ajavahemikku mahub tavapärane 30-päevane periood, mis on teatavaks tehtud haldusakti puhul ette nähtud haldusaktiga tutvumiseks ja selle õiguspärasuse üle otsustamiseks, kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel valiku langetamiseks, kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ning kaebuse koostamiseks. Nagu kolleegium eespool leidis, on 30-päevane tähtaeg isikul haldusakti vaidlustamiseks ka siis, kui isikule ei olnud haldusakti teatavaks tehtud ning ta pidi selle ise haldusorgani käest välja nõudma. Ülejäänud umbes kuuajaline periood käesolevas haldusasjas ei ületa halduskolleegiumi hinnangul seda aega, mis võib isikul kuluda selleks, et esitada haldusorganile nõue haldusakti väljastamiseks ja seejärel akti haldusorganilt kättesaamiseks. Seetõttu leiab kolleegium, et asjas puudub vajadus täpsemalt tuvastada, mil viisil ning millal sai M. Orning kätte linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse, kuna on selge, et sellistel asjaoludel ei ole M. Orning viivitanud ebamõistlikult. M. Orningu määruskaebus kuulub rahuldamisele ning kaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Linnavalitsuse 25. aprilli 2001. a korralduse nr 1535-k peale ennistamisele. 13. Lisaks märgib kolleegium, et ta ei jaga ka ringkonnakohtu seisukohta selles, et vaidlustamisviite puudumine 25. aprilli 2001. a korraldusel nr 1535-k ei saa olla tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Ringkonnakohus on märkinud, et vaidlustamisviite märkimise kohustuse sätestav Haldusmenetluse seadus jõustus alles 1. jaanuaril 2002 ning et kaebusega koos esitatud tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu et kaebuse õigeaegset esitamist takistas vaidlustamisviite puudumine. Ka esialgsest kaebusest ei nähtu kaebaja seisukohta, et kaebus oleks esitatud tähtaegselt. Kolleegium leiab, et haldusmenetluse üldpõhimõtetest, samuti ka PS §-st 15 tulenevalt on haldusaktis vaidlustamisviite märkimine üldine nõue, mis kehtis ka enne Haldusmenetluse seaduse jõustumist. Lisaks leiab kolleegium vastupidiselt ringkonnakohtule, et just vaidlustamisviite äratoomine vaidlustatud korralduses võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele M. Orningu poolt. Kohtumenetluses on M. Orning seisukohal, et ORAS § 19 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg kohaldub ka vaidlusalusele 25. aprilli 2001. a korralduse vaidlustamisele. Selline seisukoht osundab sellele, et M. Orning oli eksituses haldusakti vaidlustamise tähtaja osas ning selle võinuks ära hoida korrektse vaidlustamisviite märkimine vaidlusaluses korralduses. Seega kuuluks kaebetähtaeg antud juhul ennistamisele ka vaidlustamisviite puudumise tõttu. 14. Linnavalitsuse väite kohta, et M. Orningu määruskaebus Riigikohtule on esitatud hilinemisega, märgib kolleegium, et M. Orningu puudustega määruskaebus on koostatud 11. detsembril 2006 ning laekunud Riigikohtusse 15. detsembril 2006. Seega ei ole alust pidada M. Orningu määruskaebust tähtaega ületanuks. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN