Kohtla-Järve Linnavolikogu — Riigihangete korraldamise kord — KO, 102, 1233

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, riigi-hangete seaduse § 5 lg 2 ja § 16 lg 1, Kohtla-Järve linna põhimääruse § 20 lg 2 ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 02.mai 2007.a määrusega nr 85 kinnitatud Linnavara eeskirja § 6 lg 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eesmärk Käesoleva korra eesmärk on tagada Kohtla-Järve linna rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. § 2. Reguleerimisala (1) Riigihangeteks käesoleva korra tähenduses on asjade ostmine, teenuste tellimine (k.a lihtsustatud korras tellitavad teenused riigihangete seaduse § 19 mõistes, mille tellimiseks ei pea hankija riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama), ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö kontsessionääri poolt, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2 000 eurot, kuid väiksem kui riigihanke piirmäär riigihangete seaduse § 15 lõike 1 tähenduses. (2) Käesolevas korras sätestatud nõudeid ei ole hankija kohustatud rakendama, kui hankelepingu ese on erand riigihangete seaduse § 14 mõistes. § 3. Hankeleping (1) Hankeleping käesoleva korra tähenduses on riigihanke tulemusena ühe või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud vastastikuste varaliste kohustustega leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingule kohaldatakse õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut. (2) Hankelepingu võib hankija sõlmida üksnes käesolevas korras ja riigihangete seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Nimetatud nõuete järgimata jätmine ei mõjuta hankelepingu kehtivust, kui ei seaduses ja korras ole sätestatud teisiti. (3) Ehitustööde, asjade, teenuste hankelepingute esemete määramisel lähtub hankija vastavast riigihangete seaduse § 4 sättest. § 4. Hankelepingu vorm (1) Hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma käibemaksuta vastab riigihangete seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud määrale. (2) Hankelepingutele, mille maksumus jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra kuid on suurem kui 5 000 eurot, rakendatakse käesoleva korra lisas 1 kehtestatud vorminõuded. (3) Hankeleping, mille maksumus jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alammäära, peab sisaldama kirjalikus vormis lepingu eseme garantiitingimused. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud vormi järgimata jätmine ei mõjuta hankelepingu kehtivust. § 5. Kontsessioonid (1) Ehitustööde kontsessiooni andmine käesoleva korra tähenduses toimub lepinguga, mille ese on sama, mis käesolevas korras nimetatud ehitustööde hankelepingul ja mille kohaselt seisneb tasu samas lõikes nimetatud tegevuse eest kontsessionäärile antud ehitise ekspluateerimise õiguses või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. (2) Teenuste kontsessiooni andmine käesoleva korra tähenduses toimub hankelepinguga, mille esemeks on käesolevas korras nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. § 6. Raamleping (1) Raamleping käesoleva korra tähenduses on riigihanke tulemusena tekkiv ühe või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused eelkõige kas hinna või hinna ja ettenähtud koguste või mahtude kohta. (2) Raamlepingutele kohaldatakse hankelepingute kohta käivaid sätteid, kui riigihangete ja seaduses käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. § 7. Ideekonkurss (1) Ideekonkurss käesoleva korra tähenduses on menetlus, mille tulemusena hankija võib omandada konkursi käigus þürii väljavalitud kavandi või projekti peamiselt planeeringute, arhitektuuri, inseneritööde, infosüsteemide või tarkvara arendamise või andmetöötluse valdkonnas. (2) Ideekonkursi võib korraldada eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga teenuste hankeleping või üksnes eesmärgiga leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjatele auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid. § 8. Hankija (1) Käesolevas korras sätestatut on kohustatud järgima järgmised isikud ja asutused (edaspidi hankija): 1) Kohtla-Järve linn; 2) Kohtla-Järve linna asutus; 3) sihtasutus, mille üheks asutajaks või mille asutajatest rohkem kui pool on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isikud või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad punktides 1–2 nimetatud isikud; 4) mittetulundusühing, mille liikmetest rohkem kui pool on käesoleva lõike punktides 1–2 nimetatud isikud; 5) muu eraõiguslik juriidiline isik, mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 või teised punktis 5 nimetatud isikud. § 9. Pakkuja ja taotleja (1) Pakkuja käesoleva korra tähenduses on isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse. (2) Taotleja käesoleva korra tähenduses on isik, kes on esitanud hankijale hankemenetluses osalemise taotluse. (3) Pakkuja või taotleja võib olla iga isik, kes pakub asju, teenuseid või ehitustööde tegemist turul. (4) Isikud võivad esitada pakkumuse hankemenetluses osalemise taotluse ühiselt (edaspidi vastavalt ühispakkujad ja ühistaotlejad) üksnes kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga. (5) Pakkujaga või taotlejaga seotud ettevõtja käesoleva korra tähenduses on riigihangete seaduse § 12 lõikes 7 nimetatud isik. § 10. Riigihangete konsolideerimine ja korraldamise volitamine (1) Hankijad võivad korraldada riigihanke ühiselt, volitades ühte hankijatest riigihanget korraldama. Ühiselt riigihanget korraldades ei või hankijad jätta kohaldamata reegleid, mida vähemalt üks neist peaks käesoleva seaduse kohaselt kohaldama sellise riigihanke korraldamisel üksi. Riigihanke ühiselt korraldamisel kohaldatakse reegleid hankelepingute summeeritud eeldatavast maksumusest lähtudes. (2) Hankijal on õigus volitada teisi hankijaid täitma kõiki tema riigihanke korraldamisega seotud käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. (3) Hankijal on õigus volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud toiminguid. § 11. Menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel (1) Käesoleva korra alusel hankelepingu sõlmimisel lähtub hankija eelkõige riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 sätestatud nõudest esitada riigihanke aruanne. (2) Hankija ei ole kohustatud käesolevas korras ettenähtud hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem kui käesoleva korra §-s 2 sätestatud alammäär. (3) Soovist sõlmida hankeleping, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab riigihangete seaduse § 16 lõikes 6 sätestatud määra, teatab hankija oma veebilehel või veebilehe puudumisel kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes avaldatud hanketeates. (4) Kui hankija alustab hankemenetlust ilma vastava käesolevast korrast tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima vastavat käesolevas korras sätestatud hankemenetluse korda. § 12. Riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglid (1) Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel lähtub hankija riigihangete seaduse § 20–22 sätestatud üldpõhimõtetest. § 13. Riigihanke osadeks jaotamine (1) Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks käesoleva korra nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. (2) Osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavaid nõudeid. (3) Hankija võib jaotada riigihanke osadeks ühe hankemenetluse raames, võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatava kogumaksumuse ja sätestades hanketeates või hankekutses, kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. 2. peatükk HANKEMENETLUS § 14. Hankemenetluse liigid ja nende kohaldamine (1) Käesoleva korra § 11 lõike 3 kohase hankelepingu sõlmimiseks korraldava hankemenetluse korral võib iga huvitatud isik, kes vastab käesoleva korra § 9 lõikes 3 sätestatud tunnustele, esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb võimaluse korral vähemalt kolmele hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastavale ja enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel väljavalitud taotlejale pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et kohandada nende esitatud pakkumusi hankedokumentides sätestatud nõuetele ja valida välja edukas pakkumus. (2) Hankelepingu sõlmimiseks, mille eeldatav maksumus jääb alla käesoleva korra § 11 lõikes 3 sätestatud vastava määra, korraldava hankemenetluse korral teeb hankija võimaluse korral vähemalt kolmele riigihanke kvalifitseerimise tingimustele vastavale huvitatud isikule pakkumuse esitamise ettepaneku ning vajadusel peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et kohandada nende esitatud pakkumusi hankedokumentides sätestatud nõuetele ja valida välja edukas pakkumus. (3) Juhul kui hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku vähem kui kolmele pakkujale, lisab ta riigihanke dokumentidele vastavasisulise kirjaliku seletuse. § 15. Hankemenetluse algamine ja lõppemine (1) Käesoleva korra § 14 lõike 1 kohase hankemenetluse alustamiseks avaldab hankija käesoleva korra § 11 lõike 3 nõuetele vastava hanketeate. (2) Käesoleva korra § 14 lõike 2 kohane hankemenetlus algab huvitatud isikutele pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisest hankija poolt. (3) Hankemenetlus lõpeb: 1) hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega; 2) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud vastavaks; 3) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega käesolevas korras sätestatud alustel; 4) kõikide pakkujate või taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmisega; 5) pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamata jätmisega selleks käesolevas seaduses sätestatud korras ettenähtud tähtaja jooksul; 6) hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega; 7) kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega, kui ükski pakkuja ei ole nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama. (4) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, lõpeb hankemenetlus pärast iga osa suhtes mõne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aluse esinemist või juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tehakse kogu hankemenetluse kohta. § 16. Hanketeade Käesoleva korra § 11 lõike 3 kohases hanketeates peab sisalduma vähemalt järgmine teave: 1) hankija nimetus ja kontaktaktandmed (hanketeate ajalehes avaldamisel); 2) hankelepingu ese ja märge alternatiivsete lahendustega pakkumuste esitamise võimaluse kohta; 3) hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg ja koht; 4) taotlejate kvalifitseerimise ja valimise tingimused. § 17. Hankedokumendid (1) Hankija koostab käesoleva korra § 14 lõike 2 kohase hankemenetluse korral enne hankemenetluse alustamist ning käesoleva korra § 14 lõike 1 kohase hankemenetluse korral hiljemalt hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevaks hankedokumendid. Hankedokumendid koostatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. (2) Hankedokumentides peab sisalduma vähemalt järgmine teave, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti või vastav teave ei ole nimetatud hanketeates: 1) ettepanek esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele tingimustele, kui hankija koostab hankedokumendid käesoleva korra § 14 lõike 1 kohases hankemenetluses; 2) vastavalt käesolevas korras sätestatud nõuetele koostatud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus; 3) kõik tulevase hankelepingu tingimused või hankelepingu projekt, kui hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud asjaolud; 4) kõik need asjaolud, mille kohta hankija soovib pidada läbirääkimisi; 5) pakkumuse struktuur ja nõutud dokumentide loetelu ning pakkumuse märgistamise nõuded; 6) pakkumuse koostamise keel või keeled; 7) pakkumuse maksumuse esitamise struktuur ja valuuta; 8) pakkumuste esitamise tähtpäev ja koht; 9) pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg; 10) pakkumuse tagatise suurus, kui hankija nõuab pakkumuse tagatise esitamist; 11) kontaktandmed, kust on võimalik hankedokumentide sisu kohta täiendavat teavet küsida; 12) pakkumuste avamise täpne koht ja aeg; 13) kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused, kui hankija soovib neid kehtestada. (3) Hankija nimetab hankedokumentides, kas ta sõlmib hankelepingu tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse alusel, kui ta ei nimeta seda hanketeates. Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, nimetab hankija hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad riigihangete seaduse § 31 lõike 4 kohased pakkumuste hindamise kriteeriumid. Hankija nimetab pakkumuste majandusliku soodsuse hindamise seisukohast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab. (4) Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel ja on hanketeates sätestanud võimaluse esitada pakkumuses lisaks kõigile hanketeates ja hankedokumentides sätestatud tingimustele vastavale lahendusele ka alternatiivseid lahendusi, määrab ta hankedokumentides alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõuded. (5) Kui hankija soovib pidada hankemenetluses läbirääkimisi järjestikuste etappidena, vähendades igas etapis läbiräägitavate pakkumuste arvu, teavitab ta sellest hankedokumentides või hanketeates. (6) Teenuste või ehitustööde hankelepingu sõlmimise korral võib hankija sätestada hankedokumentides nõude, et pakkuja osutaks olulise osa teenustest või teeks olulise osa ehitustöödest (täidaks olulise osa hankelepingust) ise. Selline allhanke piiramine peab olema hankelepingu olemusest lähtuvalt vajalik hankelepingu täitmise kvaliteedi tagamiseks, hankelepingu täitmise kontrollitavuse tagamiseks või muul objektiivsel põhjusel ja kooskõlas vastavas valdkonnas kehtivate heade äritavadega. Allhanke piiramist ei kohaldata allhankele pakkujaga seotud ettevõtjalt. (7) Kui hankijad korraldavad riigihanke ühiselt käesoleva korra §-s 10 sätestatud alusel, nimetab riigihanget korraldama volitatud hankija hankedokumentides sõlmitavate hankelepingute poolteks olevad hankijad, nende jagunemise hankelepingute lõikes ja nende osakaalud hankelepingutest tulenevate kohustuste kandmisel. (8) Hankija võib hankedokumentide väljastamise eest paberil nõuda tasu, mis ei või ületada hankedokumentide paljundamise ja kättetoimetamise kulusid. (9) käesoleva korra § 14 lõike 2 kohase hankemenetluse korral võib hankija esitada hankedokumendid pakkumuse esitamise ettepanekus. (10) Hankemenetlusel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ei ületa käesoleva korra § 4 lõikes 2 sätestatud alammäära, võib hankija kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hankedokumentide kirjalikus või elektroonilises vormis koostamise nõudest ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuetest ning esitada hankedokumendid suuliselt või telefoni teel tingimusel, et hankija sõlmib hankelepingu üksnes madalaima hinnaga pakkumuse alusel, on tagatud kõikide riigihanke kvalifitseerimise tingimustele vastavate huvitatud isikute võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise nõude riigihangete seaduse § 3 punkti 3 tähenduses ning hankelepingu ese on pakkumuse esitamise ettepaneku saanud isikutele piisavalt kirjeldatud kooskõlas käesoleva korra §-s 18 sätestatuga. § 18. Tehniline kirjeldus (1) Tehniline kirjeldus käesoleva korra tähenduses on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks pakkumuse esitamise ettepaneku saanud isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud: 1) ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate riigihangete seaduse § 32 lõike 2 kohaste tehniliste nõuete kogum; 2) asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste riigihangete seaduse § 32 lõike 3 kohaste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. (2) Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. (3) Hankija võib hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel juhinduda riigihangete seaduse §-s 33 sätestatust. § 19. Pakkumuse tagatis (1) Hankija võib pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest. (2) Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. (3) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, võib ta nõuda pakkumuse tagatist ka üksnes mõne osa eest. Pakkumuse tagatist osa eest tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. (4) Hankija nõuab pakkumuse tagatist krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole. (5) Pakkumuse tagatis jääb hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui: 1) pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest; 2) pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. (6) Hankija tagastab pakkumuse tagatise pakkujale kolme tööpäeva jooksul pärast: 1) sõlmitud hankelepingu jõustumist; 2) tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemist 3) hankemenetluse kehtetuks tunnistamist; 4) pakkumuse tagasivõtmist pakkuja poolt enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. § 20. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad (1) Hankija määrab pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja lähtuvalt hankelepingu esemest, eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust või hulgast. (2) Pakkumuste esitamise tähtaeg ei või üldjuhul olla lühem kui 3 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates. (3) Hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg ei või üldjuhul olla lühem kui 5 päeva hanketeate avaldamisest arvates. (4) Juhul kui hankija kasutab objektiivsetel põhjustel käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust lühema tähtaega, lisab ta riigihanke dokumentidele vastavasisulise kirjaliku seletuse. (5) Kui hankija ei esita pakkumuse esitamise ettepaneku saanud isikule lisateavet hankedokumentide kohta käesolevas korras sätestatud tähtaegade jooksul, kuigi seda taotleti õigeaegselt, või kui pakkumusi on võimalik esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või hankedokumente selgitavate dokumentide, eelkõige tehnilise kirjelduse koostamise aluseks olnud dokumentide kohapeal kontrollimist, pikendab hankija vajaduse ilmnemisel mõistliku tähtaja võrra pakkumuste esitamise tähtaega ja vajaduse korral lükkab edasi pakkumuste avamise aega, et kõik pakkumuse esitamise ettepaneku saanud isikud võiksid saada kätte pakkumuse esitamiseks vajaliku teabe. (6) Hankija võib pikendada pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaega ja vajaduse korral sellest tulenevalt muuta pakkumuste avamise aega. Tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev saabub enne muudetud hanketeate avaldamist või enne muudetud hankedokumentide edastamist kõigile isikutele, kes on saanud hankedokumendid. § 21. Hanketeate ja hankedokumentide muutmine (1) Hankija võib muuta hanketeadet või hankedokumente enne hanketeates määratud hankemenetluses osalemise taotluste või hankedokumentides määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva. (2) Hanketeate muutmiseks avaldab hankija hanketeate muudatuse kooskõlas käesoleva korra § 11 lõikes 3 sätestatuga ja teavitab sellest kohe kõiki teadaolevaid taotlejaid. (3) Hankedokumentide muutmisel edastab hankija muudetud hankedokumendid üheaegselt kõigile hankedokumente saanud isikutele. (4) Hanketeate või hankedokumentide muutmisel peab hankija pikendama pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaega selliselt, et arvates muudetud hanketeate avaldamisest või muudetud hankedokumentide edastamisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele oleks pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast käesolevas korras sätestatud minimaalsest tähtajast. Hankija ei pea nimetatud tähtaega pikendama, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel, kui esialgsest hanketeatest ja hankedokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise tingimustele vastav taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata. (5) Üksnes tähtaegade pikendamisel ja pakkumuste avamise aja muutmisel käesoleva korra § 20 lõikes 6 sätestatud alusel ei pea muudetud tähtaeg vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule. § 22. Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine (1) Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja: 1) keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv; 2) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases seisukorras tema asukohamaa seaduse kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel riigihangete seaduse § 28 lõike 4 punktis 4 sätestatud juhul ja tingimustel; 3) kelle suhtes on algatatud sundlikvideerimine või muu sellesarnane menetlus tema asukohamaa seaduse kohaselt; 4) kellel ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude või hankija asukoha või enda elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused; 5) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesolevas paragrahvis sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. (2) Hankija nõuab ühispakkujatelt või ühistaotlejatelt koos nende kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega nende esindajale antud volikirja esitamist ning võib nõuda pakkujalt koos pakkumusega kirjalikku kinnitust, et allhankelepingu alusel vahetult hankelepingu täitmises osalevatel alltöövõtjatel puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alused. (3) Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamisel käesolevas paragrahvis sätestatud alustel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. (4) Hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille määramisel juhindub hankija riigihangete seaduse § 40-41 sätestatust. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. (5) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks ja esitanud erinevate osade suhtes erinevad kvalifitseerimise tingimused, kontrollib ta kõigi erinevate osade suhtes pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse esitanud pakkujate või taotlejate majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust esitatud kvalifitseerimise tingimustele eraldi. Hankija võib kehtestada sellise pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks, kes esitab pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse rohkem kui ühe osa suhtes, summeeritavate näitajate kohta kõrgemad kvalifitseerimise tingimused proportsionaalselt osade eeldatava maksumusega. (6) Hankijal on õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. (7) Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist, kuid ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud käesoleva korra § 4 tähenduses. (8) Pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja ei osale edasises hankemenetluses. § 23. Pakkumus (1) Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. (2) Pakkumus peab vastama hanketeates, hankedokumentides ja pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud tingimustele. (3) Ühispakkujate ühises pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. (4) Pakkumus on konfidentsiaalne. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. § 24. Pakkumuse esitamine (1) Pakkumus esitatakse kirjalikult kinnises pakendis ja märgistatult, faksiga või elektroonilises vormis. (2) Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate. (3) Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu eelnevalt tema poolt esitatud pakkumused seetõttu ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teateta kehtetuks. (4) Kui hankija on lubanud esitada alternatiivseid lahendusi, võib pakkuja esitada pakkumuse koos alternatiivsete lahendustega. (5) Pakkuja ei või esitada ühist pakkumust, kui ta esitab pakkumuse üksi või kui ta esitab ühise pakkumuse koos teiste ühispakkujatega. Pakkuja ei või esitada pakkumust, kui ta on andnud teisele pakkujale nõusoleku enda nimetamiseks pakkumuses alltöövõtjana hankelepingu täitmisel. (6) Hankija esitab pakkujale tema nõudmisel viivitamata kinnituse pakkumuse kättesaamise kohta. (7) Pakkuja võib pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. (8) Hankija on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. Pakkuja teavitab hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest kolme tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates. § 25. Pakkumuste avamine (1) Hankija avab pakkumused hankedokumentides näidatud ajal ja kohas. (2) Pakkumuste avamisel kontrollib hankija esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides näidatud pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule ning koostab pakkumuste avamise protokolli, kuhu kantakse pakkujate nimed, registrikoodid ja esitatud pakkumuste maksumused, sealhulgas pakkumuste osamaksumused, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ning muude pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavate pakkumust iseloomustavate numbriliste näitajate väärtused. Protokolli märgitakse ka, millised esitatud pakkumused ei vastanud avamisel kontrollitud asjaolude alusel hankedokumentides sätestatule ning mittevastavuse põhjused. (3) Hankija esitab pakkumuste avamise protokolli koopia kõigile pakkujatele kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamisest arvates. Hankija võib esitada pakkumuste avamise protokolli koopia pakkujatele koos teatega pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta või otsuse kohta, mis on hankemenetluse lõppemise aluseks. (4) Hankija võib võimaldada pakkujatel või nende volitatud esindajatel viibida pakkumuste avamise juures. (5) Hankija ei avalikusta pakkumuste avamisel pakkumuste sisu osas, mis rikuks pakkujate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi. § 26. Pakkumuste vastavuse kontrollimine (1) Hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja käesolevas korra §-s 25 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust hanketeates, hankedokumentides ning pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustele, ja teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. (2) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. (3) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, kontrollib ta igale osale esitatud pakkumuste vastavust hanketeates, hankedokumentides ja pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustele eraldi. (4) Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. (5) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks ja pakkuja on esitanud pakkumuse rohkem kui ühele osale ning tema mõnele osale esitatud pakkumus on tunnistatud vastavaks, osaleb pakkuja hankemenetluses edasi nende osade suhtes. (6) Kui pakkuja on esitanud rohkem kui ühe pakkumuse või ühe hankemenetluse raames osadeks jaotatud riigihanke korral rohkem kui ühe pakkumuse samale riigihanke osale ning mõni tema poolt selles riigihankes või sellele osale esitatud pakkumus on tunnistatud vastavaks, osaleb ta vastavaks tunnistatud pakkumustega hankemenetluses edasi. § 27. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine (1) Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või 2) hankija on kõigi pakkumuste tagasilükkamise võimaluse ja vastava objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse ette näinud hankedokumentides ja see alus on täitunud. (2) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, võib ta teha otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta: 1) selle osa suhtes, millele esitatud pakkumuste suhtes esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alus; 2) nende osade suhtes, mille kohta hankelepingu sõlmimine on ebaotstarbekas või ei vasta hankija seatud riigihanke eesmärgile ilma selle osa suhtes hankelepingu sõlmimiseta, mille puhul esineb mõni käesoleva korras sätestatud hankemenetluse lõppemise alustest. § 28. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine (1) Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste hindamisel arvestab hankija ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. (2) Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, hindab ta pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse. (3) Kui hankija sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel, hindab ta pakkumusi lähtuvalt nende maksumusest ja tunnistab kirjaliku otsusega edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse. (4) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, hindab ta pakkumusi ja tunnistab pakkumused edukaks osade kaupa. (5) Juhul kui pakkumustes esitatavad ühikuhinnad on hankelepingu alusel makstava tasu aluseks ja pakkumuses esineb pakkumuse maksumuse osas ilmne arvutusviga ning pakkumuses esitatud arvutuslik kogumaksumus ei vasta pakkumuses esitatud ühikuhindade alusel arvestatud maksumusele, parandab hankija arvutusvea, arvutades pakkumuse maksumuse pakkumuses antud ühikuhindade alusel ning teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikult. Pakkuja vastab hankijale kirjalikult kahe tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Juhul kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. § 29. Alternatiivsete lahenduste hindamine (1) Hankija hindab alternatiivseid lahendusi, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel ja on hanketeates lubanud alternatiivsete lahendustega pakkumusi esitada. (2) Hankija hindab üksnes neid alternatiivseid lahendusi, mis vastavad hankedokumentides alternatiivsetele lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks. (3) Hankija ei või pakkumuses esitatud alternatiivset lahendust tagasi lükata põhjendusega, et hankelepingu sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud tingimustel oleks asjade hankelepingu asemel tegemist teenuste hankelepinguga või vastupidi. § 30. Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral (1) Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi: 1) tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel; 2) hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti vastavalt käesoleva korra § 28 lõikele 2 ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsam, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist kõigi võimalike täiendavate kulude osas, mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega tagasi võetud pakkumuse asemel selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste osas, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kahjust arvatakse maha pakkujale tagastamata pakkumuse tagatis. § 31. Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest (1) Hankija esitab pakkujatele või taotlejatele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest, pakkuja või taotleja kvalifitseerimise otsusest, pakkuja või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise otsusest, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest. (2) Pakkuja või taotleja nõudmisel esitab hankija kirjalikult kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates: 1) pakkujale või taotlejale tema kvalifitseerimata jätmise põhjused; 2) pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused; 3) igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed. (3) Hankija võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadetest pakkujatele või taotlejatele saatmata teabe, mille avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd, oleks vastuolus avaliku huviga või rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi. (4) Hankija võib kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadest, kui ta esitab pakkujatele või taotlejatele lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe korraga viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või otsuse, mis on hankemenetluse lõppemise aluseks, tegemisest arvates. § 32. Teabevahetuse reeglid ja dokumentide vorminõuded (1) Käesolevas korras nimetatud teadete ja muu info esitamine võib toimuda posti, faksi, isikliku kättetoimetamise või elektronposti teel, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva korra sätete alusel hankija esitatav mis tahes teade või muu info loetakse õigeaegselt esitatuks, kui teade on nõuetekohaselt välja saadetud teate esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul. (2) Hankija poolt kasutatavad sidevahendid ja elektroonilised teabeedastusvahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ja tehniliselt koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega ega tohi põhjuseta piirata huvitatud isikute osalemist hankemenetluses. (3) Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumuste, hankemenetluses osalemise taotluste ja muude dokumentide konfidentsiaalsuse ning selle, et hankija saab avada pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused ning tutvuda nende sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja möödumist. (4) Juhul kui hankija on esitanud pakkujale hankedokumendid suuliselt või telefoni teel käesoleva korra § 17 lõike 10 alusel võib ta käesoleva korra § 31 lõikes 1 nimetatud teabe esitada pakkujale suuliselt või telefoni teel. § 33. Selgitused (1) Igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. (2) Hankija esitab selgitused hanketeate või hankedokumentide kohta, pakkumuse esitamise ettepaneku kohta või muu täiendava teabe, mille avaldamist hankija peab võimalikuks, üheaegselt selgitusi või täiendavat teavet küsinud isikule, kõigile pakkujatele ja hankedokumendid või pakkumuse esitamise ettepaneku saanud taotlejatele või hankedokumendid saanud huvitatud isikutele, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, ning avalikustab need koos hankedokumentidega. Hankija esitab nimetatud teabe kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. (3) Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt käesoleva korras nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Pakkuja või taotleja on kohustatud esitama nimetatu kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. § 34. Läbirääkimiste pidamine (1) Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud pakkumusi puudutavat teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste ees. (2) Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse hankedokumentides, võib ta korraldada läbirääkimised järjestikuste etappidena, vähendades igas etapis läbiräägitavate pakkumuste arvu. Sobivate pakkumuste olemasolu korral peab viimases etapis läbiräägitavate pakkumuste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks. § 35. Hankelepingu sõlmimine ja muutmine (1) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamist, välja arvatud juhul, kui hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja. (2) Hankelepingu pooled võivad vormistada hankelepingu eraldi dokumendina. (3) Hankija võib sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. (4) Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete rikkumine ei mõjuta hankelepingu kehtivust. (6) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, võib ta sõlmida hankelepingu iga osa kohta eraldi. § 36. Raamlepingu sõlmimine (1) Hankija võib sõlmida raamlepingu tähtajaga kuni kolm aastat. (2) Hankija ei või sõlmida raamlepingut konkurentsi välistamiseks, piiramiseks ega kahjustamiseks. (3) Raamleping sõlmitakse käesoleva korra alusel korraldatava hankemenetluse tulemusel. Pakkumused, millele hankija annab nõustumuse raamlepingu sõlmimiseks, valitakse välja vastavalt käesoleva korras sätestatud pakkumuste hindamise tingimustele paremusjärjestuse alusel. (4) Raamleping sõlmitakse võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga tingimusel, et piisav arv kvalifitseeritud pakkujaid esitab hankedokumentides sätestatud tingimustele vastava pakkumuse. § 37. Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel (1) Hankelepingute sõlmimisel raamlepingu alusel peab lähtuma raamlepingust tulenevatest tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast. Kui raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema hankija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad, eelkõige võib hankelepingu eseme ühikumaksumus olla madalam raamlepingus sätestatud ühikumaksumusest. (2) Raamlepingu alusel, mille hankija on sõlminud ühe pakkujaga, sõlmitakse hankelepingud raamlepingus sätestatud tingimuste piires. Hankija võib pidada hankelepingute sõlmimisel pakkujaga läbirääkimisi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või samas vormis protokollituna ja paluda pakkujal vajaduse korral pakkumust täiendada. (3) Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused, sõlmitakse hankelepingud raamlepingus sätestatud tingimustel. (4) Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga, ei ole sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused, sõlmib hankija raamlepingu alusel hankelepinguid järgmise korra kohaselt: 1) hankija peab kirjalikus vormis või protokollituna läbirääkimisi kõigi raamlepingu poolteks olevate pakkujatega; 2) hankija annab raamlepingu poolteks olevatele pakkujatele mõistliku tähtaja esitada pakkumusi raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega; 3) hankelepingu poolteks olevad pakkujad esitavad hankijale kirjalikus vormis pakkumused, mille sisu on käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalne; 4) hankija sõlmib raamlepingu alusel hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingus sätestatud hankelepingute sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud soodsaima pakkumuse. (5) Hankija teavitab teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. 3. peatükk IDEEKONKURSS § 38. Ideekonkursi liigid (1) Hankija võib ideekonkursi korraldada: 1) eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping; 2) üksnes ideekavandi saamiseks, andes ideekonkursi võitjale või võitjatele auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus sõlmida teenuste hankeleping ideekonkursi võitjaga käesoleva korra alusel, kui ta ei välista sellist võimalust ja sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus on arvestatud ideekonkursi eeldatava maksumuse hulka. § 39. Ideekonkursi korraldamise kord (1) Ideekonkursi alustamiseks esitab hankija hanketeade. (2) Hankija sätestab hanketeates või hankedokumentides muu hulgas, kas ta nõuab ideekonkursi võitjalt ja teistelt ideekonkursil osalejatelt esitatud ideekavandite autoriõiguse või muu omandi üleandmist või mitte. (3) Hankija võib piirata konkursil osalejate arvu, kehtestades osalejate valikuks selged ja mittediskrimineerivad tingimused. Kutsutud osalejate arv peab olema konkurentsi tagamiseks piisav. (4) Hankija võib objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes otstarbekuse korral kehtestada ideekonkursil osalejatele kutsealase kvalifikatsiooni nõuded. (5) Ideekavandeid hindab ideekonkursi þürii. (6) Hankija kuulutab ideekonkursi võitjaks þürii hinnangul parima ideekavandi esitanud osaleja. Võitjaid võib olla üks või mitu. § 40. Ideekonkursi þürii (1) Hankija nimetab ideekonkursil esitatavate ideekavandite hindamiseks ideekonkursi þürii. (2) Ideekonkursi þürii liikmed peavad olema ideekonkursil osalejatest sõltumatud füüsilised isikud. (3) Kui hankija on ideekonkursil osalejatele kehtestanud kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, peab vähemalt ühel kolmandikul ideekonkursi þürii liikmetest olema samaväärne kutsealane kvalifikatsioon. (4) Ideekonkursi þürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ja lähtub üksnes ideekonkursi kriteeriumidest. (5) Ideekavandid on anonüümsed kuni þürii otsuse tegemiseni. (6) Ideekonkursi þürii koostab oma tegevuse kohta protokolli, kuhu kantakse hinnatud ideekavandite paremusjärjestus, ideekonkursi võitjatele antavad auhinnad, osalejatele makstavad osalemistasud, þürii liikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud. Þürii võib edastada hankija kaudu ideekonkursil osalejatele küsimused protokolli kantud selgitamist vajavate asjaolude kohta. Küsimused ja vastused kantakse protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik ideekonkursi þürii liikmed. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 41. Riigihanke määrad Riigihanke eeldatava maksumuse võrdlemisel käesolevas korras nimetatud määradega arvestatakse Eesti Panga ametlikku vahetuskurssi. § 42. Kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 19.aprilli 2006.a määrus nr 35 «Hangete teostamise kord». § 43. Määruse jõustumine Määrus jõustub 07.mail 2007.a. Volikogu esimees Arne BERENDSEN LISA 1 Kohtla-Järve Linnavolikogu 02.mai 2007.a määruse nr 87 «Riigihangete teostamise kord» juurde HANKELEPING __________/koht/ „___« ____________ 200...a. ________________________, edaspidi - Tellija, ____________ isikus kes tegutseb ____________ alusel, ja ________________________, edaspidi - Töövõtja, ____________ isikus kes tegutseb ____________ alusel, eraldi või koos nimetatud ka Pool või Pooled, ning võttes arvesse, et: Tellija on korraldanud riigihanke ______/nimetus/ Töövõtja leidmiseks, mille parimaks pakkujaks ____________ alusel osutus____________ /töövõtja nimi/, sõlmisid käesoleva hankelepingu, edaspidi - Leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. Töövõtja kohustub oma riisikol tegema ___________ /töö sisu/ vastavalt Lepingu Lisas 1 (riigihanke dokumendid, Töövõtja hinnapakkumine, vms) toodud töö kirjeldusele, edaspidi - Töö või Tööd. 2. Töövõtja kohustub tegema Töö ajavahemikus ___________200...a kuni _____________200...a. 3. Tellija määrab oma esindaja juhendama Töö tegemist, Töövõtjale vajaliku informatsiooni andmiseks, Töö Lepingu tingimustele vastavuse kontrollimiseks ning Töö üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamiseks. Tellija esindajaks on: nimi, _____________ ametinimetus ____________, telefon ___________, faks _____________, e-post _____________________. 4. Tellija kohustub tasuma Töövõtjale Töö tegemise eest _____________ ( ________) /summa sõnadega/ Eesti krooni, sh käibemaks 18%, 5%, 0%. /valida kumb vaja/ . Tasu maksmine toimub _________________________________________________ (nt Töö tegemise järel pärast Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul Töövõtja vastavasisulise arve laekumisest Tellijale). 5. Töö eest tasumisega viivitamisel on Töövõtjal õigus nõuda viivist _____% (__________________) päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone kokkulepitud Töö mittevastavuse kohta Lepingu tingimuste, määrab ta Töövõtjale tähtaja Töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Pretensioonid Lepingu tingimustele mittevastavuse kohta märgitakse Töö üleandmise-vastuvõtmise aktis. 6.1 Juhul, kui Töövõtja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada Poolte vahel kokku lepitud Töö maksumust või nõuda vajalike kulutuste hüvitamist, mis Tellija kandis Töös esinenud puuduste parandamisel oma vahenditega ja/või kasutades kolmandaid isikuid. 7. Juhul, kui Töövõtja ei lõpeta Lepingu punktis 2 nimetatud Tööd tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud Töö kogumaksumusest ______ % ( ___________) iga viivitatud päeva eest. Nimetatud viivise võib Tellija maha arvestada Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 8. Tellijal on õigus kontrollida Töö tegemise käiku. Töövõtjal on kohustus jooksvalt informeerida Tellijat Töö teostamise käigus tekkinud probleemidest ning nõutada Tellija juhiseid ja informatsiooni. 9. Töö vastuvõtmisel vormistavad Pooled Töö üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kirjutavad alla Poolte esindajad. 10. Tellijal on õigus Leping üles öelda igal ajal. Sel juhul on Töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta Lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Töövõtjal ei ole õigust tasule, kui Tellija on Lepingu üles öelnud Töövõtjapoolse Lepingu rikkumise tõttu. 11. Töövõtjal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda, kui: 11.1 Tellija on kohustatud tasuma Töö eest etapiviisiliselt ning Tellija on viivitanud eelmise etapi eest tasumisega üle 2 (kahe) nädala; 11.2 Töö lõpetamise võimatuse tõttu Tellija süül. 12. Lepingu ülesütlemisel punktis 11 nimetatud põhjustel on Tellija kohustatud tasuma Töövõtjale faktiliselt teostatud Töö eest. 13. Lepingu täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad Pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel _____________kohtus. 14. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema Poole poolt allakirjutamise momendist või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 15. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud Poolelt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seejuures on Pool kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 16. Garantii 16.1 Töövõtja annab Töödele Tellija käsuks garantii tähtajaga ________ ( ________) kuud Töö vastuvõtu-ülevaatuse akti allakirjutamisest arvates, edaspidi - Garantiiperiood. 16.2 Garantiiperioodi jooksul parandab või asendab Töövõtja oma kulul kõik Töö defektid, vead ja puudused. Kui need takistavad Töö eesmärgile vastavat käsutamist või suurendavad Töö lagunemise või hävimise riski, on Töövõtja kohustatud defektid, vead ja puudused viivitamatult parandama või asendama, alustades parandustööde tegemiseks vajalikke toiminguid ________ ( ________) tööpäeva jooksul Tellijalt kirjaliku teate saamisest arvates, kui Pooled ei lepi kirjalikult kokku muud tähtaega. 16.3 Tellija teatab avastatud vigadest ja puudustest Töövõtjale kirjalikult, kusjuures teatamise viimane päev on Garantiiperioodi viimasele päevale järgnev esimene tööpäev. Selleks ajaks teatatud garantiitöö kohustub Töövõtja tegema mõistliku tähtaja jooksul ka peale Garantiiperioodi lõppu. 16.4 Juhul, kui Töövõtja ületab Lepingu punktis 16.2 nimetatud tähtaega või ei teosta garantiitöid mõistliku ajajooksul, on Tellijal õigus tellida garantiitööde tegemine kolmandalt isikult, millega seotud kulud on Töövõtja kohustatud Tellijale hüvitama. 17. Leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni Poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni, kui Lepingut ei ole ennetähtaegselt Lepingus või seaduses ettenähtud juhtudel üles öeldud. 18. Lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige võlaõigusseaduses sätestatust. 19. Lepingu allakirjutamisel on sellele lisatud: Lisa 1 – Töö kirjeldus. (vajadusel täiendada lisatud dokumentide loetelu) 20. Leping on vormistatud ... (__________) võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki Pool saab __________. Poolte andmed: Tellija _____________/nimi/ ______________/reg.kood/ ________________/asukoht/ Tel Faks E-post Arvelduskonto __________________________ /nimi, allkiri/ Töövõtja _______________/nimi/ ________________/reg.kood/ _______________/asukoht/ Tel Faks E-post Arvelduskonto __________________________ /nimi, allkiri/