Anija Vallavolikogu — Kehra linnalasteaed "Lastetare" arengukava kinnitamine — KO, 98, 1193

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lg 1 ja 3 alusel ning arvesse võttes lasteaia pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu arvamust, vallavolikogu hariduskomisjoni ning vallavalitsuse ettepanekuid, Anija Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Kinnitada Kehra linnalasteaia «Lastetare» arengukava aastateks 2007- 2009 (lisatud). 2. Määruse kohta võib 30 päeva jooksul määruse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Määrus jõustub 01.05.2007. Volikogu esimees Jaanus KALEV KINNITATUD Anija Vallavolikogu 19.04.2007 määrusega nr 53 KEHRA LINNALASTEAED «LASTETARE» ARENGUKAVA 2007 – 2009 A. 1. Sissejuhatus Kehra linnalasteaia «Lastetare» arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arenduse põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Lasteaia arengukava lähtub Kehra linnalasteaia «Lastetare» põhimäärusest, lasteaia õppekavast ja Anija valla arengukavast 2007- 2013. 2. Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus Kehra linnalasteaed on vallas vanim lasteasutus, mis tegutseb juba alates 20. sajandi keskpaigast. Lasteaed on paigutatud 1972. a ühendatud hoonetekompleksi, mis koosneb 1954. a-l ehitatud lasteaia ja 1958. a lastesõime hoonest. Lasteaias on 5 rühma (4 aia- ja 1 sõimerühm) kokku 90 lapsele. Osa ruume on antud kasutusse teistele asutustele. Lasteaed on kakskeelne ja segarühmad on üsna populaarsed. Lasteaias on kolm eesti- ja kaks vene õppekeelega rühma. Läbi aegade on suurt tähelepanu pööratud eesti ja vene kultuuride tutvustamisele. Lasteaias toimuvad regulaarselt ühised üritused eesti ja vene lastele. Venekeelt kõnelevatele lastele alustatakse eesti keele õpetamist alates viiendast eluaastast. Lasteaed asub looduskaunis kohas. See võimaldab lastel palju viibida looduses ning seda tundma õppida. Lasteaial on oma traditsioonid: tähtpäevade tähistamine, õppeaasta alguse tähistamine ja lõpupeod, lastetööde näitused ja temaatilised näitused koostöös lastevanematega. Lasteaial on hea koostöö valla teiste asutustega: lasteaed «Lepatriinu», Kehra Keskkool, raamatukogu, Anija valla kultuuri- ja spordikeskus, Kehra Nukk ja Kehra Kunstidekool. Arenenud ka koostöö Anija Vallavalitsusega, koostöös sotsiaaltöötajatega on väljaselgitatud abivajavad pered. Lapsevanemad on soovi korral saanud osaleda lasteaia elu puudutavates valdkondades: lasteaia näitustel, küsitluste läbiviimistel jne. Arengukavas püstitatud senised eesmärgid on enamus realiseeritud. Lapsed on olnud kooliks hästi ettevalmistatud. See selgitakse välja kooliõpetaja hinnangu andmisel ja lapsevanemate rahulolu küsitluste läbiviimisel. Lasteaia materiaalne ja metoodiline baas on oluliselt paranenud. Teostatud on palju siseremondi töid: kõikides rühmades on remonditud laste WC, osaliselt välja vahetatud ruumide aknad, parendatud elektrisüsteemi, remonditud muusikasaali ja lastesööklat. Samuti on mitmekesistatud inventari liikumis- ja muusikategevuste läbiviimiseks, uuendatud metoodilist- ja pildimaterjali ning inventari rühmaruumides: lauad, toolid, voodid. Osaliselt mänguväljakul. Meie lasteaia tugevad küljed on: suur, puhas õueala ja soodne asukoht, vana armas hubane lasteaed, kompetentne kaader, tore kollektiiv. Lasteaias töötab oma ametit väärtustav, lapsi armastav, õpihimuline ja arenemisvõimeline personal. 3. Lasteaia arenduse põhisuunad - ja valdkonnad 3.1. Lasteaia missioon Toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 3.2. Lasteaia visioon Olla kvaliteetset alusharidust pakkuv konkurentsivõimeline ja usaldusväärne lasteaed. 3.3. Lasteaia põhiväärtused: • sõbralik, turvaline ja tervislik mikrokliima lasteaias; • lapsekeskne kasvukeskkond; • arengule orienteeritud muutumisvõimeline meeskond. 3.4. Lasteaia põhimõtted: • lähtuda lapsekesksest kasvatusest, järgida eetilisi norme; • töötada eesmärkide nimel; • alustatud ülesanne viia lõpuni. 3.5. Lasteaia tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad Lasteaia tugevad küljed on järgmised: 1. kompetentne kaader, üksmeelne tore kollektiiv; 2. hea asukoht, ilus ümbrus; 3. vana armas hubane lasteaed, optimaalne laste arv rühmades; 4. lasteaia suur puhas ja korras õueala jalgratturite teega ning ülekäiguraadadega; 5. ruumid on esteetilised, puhtad, nägusad, korralikud WC-d, pidevalt midagi remonditakse, uuendatakse; 6. uued voodid ja lauad, ilus söökla ja muusikasaal; 7. tugev majandaja eesotsas; 8. uus tervishoiutöötaja, kes soovib muuta lasteaia elu paremaks; 9. on olemas juhataja asetäitja õppe-ja kasvatusalal ja liikumisõpetaja; 10. lastevanemate rahulolu lasteaiaga, võrdlemisi väike kuutasu; 11. lasteaias töötab oma ametit väärtustav, lapsi armastav, õpihimuline ja arenemisvõimeline personal; 12. õppekasvatustöös arvestatakse laste iseärasustega, tegevused toimuvad integreeritult; 13. heal tasemel õppe-ja kasvatustöö, ei jää alla teistele lasteaedadele; 14. on võimalus ise valida töös kasutatavaid meetodeid, keegi ei avalda survet; 15. rühmas on piisavalt õppevahendeid ja materjale laste arenguks; 16. toimuvad temaatilised näitused koostöös lastevanematega, laste tööde näitused, teatri etendused; 17. toimuvad eesti keele tegevused vene rühmale; 18. tunnen ennast nagu kodus; 19. kaks kultuuri; 20. pikk puhkus; 21. võimalus käia koolitusel; 22. koostöö vallavalitsusega, sotsiaaltöötajate abi; 23. hea ja maitsev toit nagu kodus. Lasteaia nõrgad küljed on järgmised: 1. lasteaia töötajate vähene väärtustamine kohaliku omavalitsuse poolt, töötajad ootavad tunnustust: parim õpetaja peaks olema teada kogu vallale, tunnustatud ka rahaliselt, puudub jõulupreemia ja puhkusetoetus; 2. eraldi võimlemissaali, ohutu kelgumäe puudumine; 3. lasteaia territoorium kõigile läbikäidav, rõdud kehvas seisus, vähe kohti jalgratastele; 4. maja on vana ja vajab pidevald remontimist; 5. eesti rühmade vene lapsed (tuleb töös väga nendega arvestada, et nad saaksid aru ja õigesti mõistaksid) vajab lahendamist eesti keele õpetamine (suur soov panna oma muukeelsed lapsed eesti rühma); 6. metoodiline kabinet on väike ja akendeta; 7. puudub esimene sõimerühm, väiksed lapsed viiakse naaberlasteaeda; 8. õpetaja abi töö sisu vajab selgitamist; 9. vähe ühiseid üritusi eesti ja vene rühmadele; 10. nõrk koostöö lastevanematega; 11. ei võeta osa projektidest, puudub initsiatiiv, toimub vähe haaravaid üritusi lastele; 12. ebamugav viia toitu II korrusele. Ümbritseva keskkonna võimalused on järgmised: 1. mets, park ja jõgi on läheduses, võimalus loodust nautida ja lastele head võimalused loodust tundma õppida; 2. Kehra on väike linn, teame oma laste elutingimusi, keskus siinsamas (soodne teha õppekäike asutustesse, pole tarvis kaugele minna); 3. staadioon on lähedal, aga väga korrast ära; 4. spordi tegemise võimalused (kooli võimla, staadion); 5. Kunstidekool, kultuurikeskus, keskkool (ringid lastele, tegevused pühadeks), ideaalis võiks koolieelikute ringid toimuda lasteaias; 6. lastel on võimalus tutvuda tulevaste klassikaaslastega (koostöö Lepatriinu lasteaiaga, Anija valla laste väljasõit mais). Ümbritseva keskkonna ohud on järgmised: 1. lasteaeda ümbritsevad teed, jõgi, raudtee, saastatus tehase poolt; 2. hulkuvad koerad, kassid ja koerad liivakastis; 3. vargused, vandalism; 4. joodikud ja suitsetavad noored kuuride taga; 5. lasteaeda viivad kõik teed on porised (kevadel ja sügisel); 6. võõrastel peaks olema lasteaia territooriumil viibimine keelatud. 3.6. Tehnilise seisundi kirjeldus ja investeeringu vajadused Vaadeldav objekt Kirjeldus Renoveerim. maksumus (tuh. kr) Teostatud Lasteaia hoone tehniline seisukord Katus renoveeritud 1996 Fassaad vana, laguneb - remontida 200 Põrandad Vana 400 Hoone sokkel osaliselt tehtud - jätkata 50 2004 Aknad osaliselt vahetatud - jätkata 200 2004/ 2005 Uksed välisuksed korras, siseuksed vahetada 20 1997 Trepid korras Elektrisüsteem osaliselt korrigeeritud 50 2005 Kanalisatsioon vana 150 Veevarustus torud vanad 150 Ventilatsioon halb 500 Kütte- ja soojussõlm küttesüsteemi renoveerimine 1 000 Valvesüsteem olemas administratiivruumides 2003 Tuletõrjesignalisatsioon olemas 1997 Hoones asuvate ruumideolukord Rühmaruumid remontida 500 Koridorid osaliselt remonditud 2002 Muusikasaal korras 2003 Metoodikakabinet vajab remonti 50 Med.kabinet vajab remonti 50 WC-d korras 2003 Personali duširuum korras 2003 Riietusruum remontida 25 Köök ei vasta nõuetele, vajab remonti 1 500 Söökla korras 2004 Toidunõudepesuruum vajab remonti 60 Toiduainete ladu vajab remonti 60 Pesuköögiruum remontida 90 2006 Administratiivruumid korras Lasteaia õueala olukord Mänguväljakud osaliselt uuendatud, olemasolevaid konstruktsioone, vahendeid mitmekesistada lapsesõbralikult, kaasaaegselt, ehitada uued katusealused 85 Kõnniteed remontida Piirdeaed uuendatud osaliselt, jätkata edasi 10 2005 Haljastus istutada okaspuid laste mänguväljakule 4. Õppeaastate prioriteedid Valdkonnad Valdkondade indikaatorid 4.1. Strateegiline juhtimine Arengukava Arengukava ühe aasta rakendusplaan Sisehindamine 4.2. Personalijuhtimine Personali planeerimine Personali kaasamine ja toetamine Personali arendamine ja hindamine Personali hindamine ja motiveerimine 4.3. Koostöö huvigruppidega Koostöö kavandamine Koostööle kaasamine Koostöö hindamine 4.4. Ressursside juhtimine Eelarveliste ressursside juhtimine Materiaal-tehnilise baasi arendamine Inforessursside juhtimine Säästlik majandamine ja keskkonnahoid 4.5. Õppe- ja kasvatusprotsess Lapse areng Õppekava arendamine Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine Väärtushoiakute kujundamine 4.1 Strateegiline juhtimine Lasteaia arendustegevuse aluseks on arengukava. Lasteaia arengukava määrab lasteaia visiooni lapse arengust lähtuvalt. Huvigrupid on kaasatud arengukava väljatöötamisel. Arengukava korrigeerimisel arvestatakse sisehindamise tulemusi. Aasta tegevuskava tuleneb arengukavast, õppeaasta prioriteetidest ja eelmise aasta sisehindamistulemustest. Õppeaasta lõpus hinnatakse tegevuste täitmist ja ressursside kasutust. Lasteaia sisehindamine hõlmab sisekontrolli ja enesehindamist ning on suunatud strateegiliselt oluliste probleemide lahendamisele. Sisehindamisprotsessi on kaasatud huvigrupid: lasteaia personal, lapsevanemad, omavalitsus. Sisehindamise käigus analüüsime lasteaia tegevuste tulemuslikkust. Lasteaia sisehindamise läbiviimise kord on vastuvõetud 31. mail 2005. a. Strateegilised eesmärgid on: • arengukava tegevuskava täitmise elluviimine, analüüsimine ja uuendamine; • arengukava ühe aasta rakendusplaani koostamine ja täitmise tagamine; • hästitoimiva sisehindamissüsteemi väljatöötamine. 4.2 Personalijuhtimine Lasteaia koosseis 2006. a-l oli 26,5 ametikohta, millest pedagoogilist personali oli 13 ametikohta. Rühmades töötavad 10 õpetajat: neist on 6 pedagoogi ja 4 noorempedagoogi kvalifikatsiooniga. Kolm õpetajat omandavad käesoleval ajal kvalifikatsioonile vastavat haridust. Lastega tegelevad peale õpetaja ja õpetaja abi ka muusika-, liikumis- ja eesti keele õpetajad. Personali värbamine toimub konkursi alusel. Pedagoogiline personal on kaasatud lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel läbi pedagoogilise nõukogu töö. Igal töötajal on selge ettekujutus oma rollist ja vastutusest, mida toetavad tulemuslikule tööle orienteeritud ametijuhendid. Õpetajatel on väljatöötatud töö hindamise kriteeriumid. Personali täiendkoolituse kavandamine lasteaias tuleneb lasteaia eesmärkidest, sisehindamise tulemustest ja töötajate vastavusest ametikoha nõuetele. Täiendkoolitus toimub vastavalt koostatud koolitusplaanile, kus saavad osaleda lasteaia õpetajad, õpetaja abid ja teenindav personal. Kolmel õpetajal neljast on omandatud eesti keele oskusetase vastavalt keeleseadusele. Pedagoogid tõstavad kvalifikatsiooni ja osalevad atesteerimisel. Lasteaia personali tunnustamissüsteem on väljaarendamisel. Strateegilised eesmärgid on: • meeskonnatööl põhinev professionaalne kaader; • personali arendamine, motiveerimine, hindamine; • personali arenguvestluste läbiviimine; • personali tunnustussüsteemi väljatöötamine; • nooretele õpetajatele tugisüsteemi väljatöötamine. 4.3 Koostöö huvigruppidega Pedagoogilistel nõupidamistel analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ja lasteaia arendustegevust. Võetakse vastu lasteaia arengut toetavaid otsuseid ja kontrollitakse nende täitmist. Lastevanematele ja õpetajatele on loodud võimalused oma soovide ja arvamuste avaldamiseks (küsitlused, koosolekud). Tegevuskava koostamisel arvestatakse lastevanemate ning lasteaia personali arvamusi ja ootusi. Informatsiooni liikumine huvigruppide vahel on süsteemne (lapsed, lapsevanemad, lasteaia pidaja ja lasteaia personal). Lasteaia õppekava ning muud õppe- ja kasvatustegevusega seotud dokumendid on huvigruppidele kättesaadavad. Strateegilised eesmärgid on: • leida uusi koostööpartnereid ja võimalusi koostööks lasteaiaga; • hoolekogu kui vahelüli lasteaia ja lapsevanema/ lapse vahel; • lasteaias toimib lastevanematele tagasiside andmine ja nõustamine. 4.4. Ressursside juhtimine Arengukava ja eelarve seostamine on asutuse sujuva arengu seisukohast väga oluline. Tegevuskava sisaldab tegevusi, mis toetavad eesmärkide saavutamist: ajakava, planeeritud ressursse, soovitavat tulemust, vastutajad. Tegevust toetab Anija vallavalitsus. Õppeaasta lõpus hinnatakse tegevuste täitmist ja ressursside kasutust. Lasteaias on vaimselt turvaline keskkond, kus on head suhted kõigil tasanditel: õpetaja-laps, õpetaja-lapsevanem, juhataja-õpetaja jne. Füüsiline kasvukeskkond on ohutu ja puhas, esteetiline ja valikuid võimaldav. Läbi on viidud ka töökeskkonna riskianalüüs. Lasteaias on olemas 3 arvutit, 3 printerit ja paljundusmasin. Õpetajate kasutusse antud arvutid on vanad ja ei ole ühendatud internetiga. Nad kasutavad IT- vahendeid majandusjuhataja või juhataja kabinettides. Lasteaias tervikuna ei ole kapitaalremonti tehtud. Renoveerimist vajavad köök, pesuköök, küttesüsteem, vee- ja kanalisatsioonitorustik, ventilatsioon. Osa aknaid tuleb välja vahetada ja parandamist vajavad lasteaia territooriumil olevad teed. Õpetajatel on suur vajadus õpetajate toa järele, kuna praegu kasutuses olev tuba asub kohandatud ruumis. Strateegilised eesmärgid on: • turvaliste ja ohutute töötingimuste loomine; • ruumide inventari uuendamine vastavalt arengukavale; • olemasolevate ressursside õiguspärane kasutamine; • infotehnoloogia arendamine. 4.5 Õppe- ja kasvatusprotsess Lasteaia õppekava lähtub lasteasutuse liigist ja eripärast ning järgib alushariduse raamõppekava. @PNT# = Õppekava üldosa on koostatud lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ning on orienteeritud tervist edendavale haridusele. Lasteaia õppekava arendamisel lähtume õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Rühma tegevuskavade koostamise aluseks on eelmise õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüs ja laste arengu eeldatavad arengutulemused. Rühmade komplekteerimisel on arvestatud rühma vanuselise ja soolise koosseisuga, laste arengutasemega ning lastevanemate soovidega. Rühma nädalakavades on tagatud õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade integratsioon. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodeid lähtuvalt laste individuaalsusest. Analüüsitakse kavakindlalt laste koolivalmidust (füüsiline, vaimne, sotsiaalne areng) ja saadakse tagasisidet lastevanematelt. Lasteaias rakendatud tugisüsteemid (logopeed ja tervishoiutöötaja) tagavad laste toetamise. Lapsed on õppe-ja kasvatustegevustes aktiivsed õppijad. Pedagoogid toetavad muukeelseid lapsi, kajastades õppe- ja kasvatustegevustes positiivselt inimestevahelisi kultuurilisi erinevusi. Lapsevanematele on kättesaadav pedagoogiline nõustamine. Strateegilised eesmärgid on: • varase keelekümbluse rakendamine; • tervistedendavate lasteaedade staatuse taotlemine; • lapsekesksete õpetamis- ja kasvatusmetoodikate rakendamine; • laste individuaalsete ja hariduslike erivajaduste märkamine; • lasteaia õppekava arendamine. 5. Arengukava uuendamise kord Lasteaia arengukava koostatakse kolmeks õppeaastaks ja täiendatakse igal õppeaastal pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed sisehindamistulemustest. Arengukava ja arengukava muudatused kinnitab Anija Vallavolikogu. 6. Lasteaia tegevuskava aastateks 2007 – 2009 Valdkonnad ja -indikaatorid 2007 2008 2009 Planeeritud kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja Prioriteetsed tegevused 1. Strateegiline juhtimine 1. 1. Arengukava Arengukava kinnitamine, rakendamine ja korrigeerimine X X X Juhataja Arengukava tegevuskava elluviimine, analüüs X X X Juhataja 1.2.Arengukava ühe aasta rakendusplaan Aasta rakendusplaani koostamine ja kinnitamine X X X Juhataja 1. 3. Sisehindamine Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüs X X X Juhataja Hästitoimiva sisehindamissüsteemi väljatöötamine X X X Juhataja Lasteaia tegevusaruande koostamine X X X Juhataja 2. Personali juhtimine 2.1 Personali planeerimine Personalivajaduse hindamine, värbamine ja valik X X X Juhataja 2. 2. Personali kaasamine ja toetamine Töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine riskide vähendamiseks X X X Juhataja Personali kaasamine otsustusprotsessidesse X X X Juhataja Noore õpetaja tugisüsteemi loomine X X X Juhat. aset. 2. 3. Personali arendamine Personalikoolitus lähtuvalt lasteaia arengukava eesmärkidest 15 000 20 000 20 000 55 000 VF Juhataja. Personalikoolitus lähtuvalt lasteaia arengukava eesmärkidest 5 000 5 000 5 000 15 000 Eelarve Juhataja Õpetajad omandavad kvalifikatsioonile vastavat haridust X X X Juhataja Õpetajate osalemine erinevates projektides X X X Juhat. aset. 2. 4. Personali hindamine ja motiveerimine Õpetajate töö hindamissüsteemi rakendamine X X X Juhat aset Personali hindamissüsteemi väljatöötamine X X X Juhataja Personali motivatsioonisüsteemi arendaminemine X X X Juhat. aset Personali arenguvestluse läbiviimine X X X Juhataja 3. Koostöö huvigruppidega 3. 1. Koostöö kavandamine Uue koostööpartneri leidmine X X X Juhataja Koostööplaanide koostamine X X X Juhataja 3. 2. Koostööle kaasamine Huvigruppide kaasamine arendustegevusse X X X Juhataja Hoolekogu rolli tähtsustamine piirkonnas X X X Juhataja Lasteaia põhimääruse uuendamine X Juhataja Lasteaia vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra uuendamine X Pidaja 3. 3. Koostöö hindamine Huvigruppide rahulolu uuringute läbiviimine X X X Juhat. aset. Koostöö planeerimine ja informeerimine X X X Juhat. aset. Tagasiside kogumine ja hinnang koostööle X X X 4. Ressursside juhtimine 4. 1 Eelarveliste ressursside juhtimine Ressursside kavandamine ja planeerimine arengukava tegevuskava realiseerimiseks X X X Juhataja Plaanipärane ressursside kasutamine ja lisaressursside leidmine X X X Juhataja 4. 2. Materiaatehnilise baasi arendamine Õpi-mängu ja töökeskkonna parendamine X X X Juhataja Rajada parkla jälgratastele 10 000 10 000 Eelarve Juhataja Lasteaia renoveerimisprojekt 125 000 125 000 250 000 Eelarve Juhataja Hoone sokli ja sillutusriba renoveerimine 50 000 50 000 Eelarve Juhataja Akende vahetus 100 000 100 000 Eelarve Juhataja Elektrisüsteemi ja ventilatsiooni rekonstrueerimine 50 000 650 000 700 000 Eelarve VF Juhataja Küttesüsteemi ja soojussõlme rekonstrueerimine 1 000 000 1 000 000 Eelarve VF Juhataja Mänguväljakude ja spordirajatiste ehitamine 20 000 20 000 40 000 Eelarve Juhataja Esimese korruse põrandate vahetus 400 000 400 000 Eelarve VF Juhataja Rühmaruumide ja õpetajate toa remont 800 000 800 000 100 000 1700 000 Eelarve VF Juhataja Toitlustusruumide renoveerimine 60 000 60 000 Eelarve Juhataja Kanalisatsiooni-ja veevarustuse süsteemide rekonstrueerimine 300 000 300 000 Eelarve VF Juhataja 4. 3. Inforessursside juhtimine Info liikumine, kättesaadavuse ja süsteemsuse tagamine x x x Juhataja Lasteaia kodulehekülje loomine 1 000 1 000 1 000 Eelarve Juhataja Osta arvuti õpetajate tuppa 13 000 13 000 Eelarve Juhataja 4. 4. Säästlik majandamine ja keskkonnahoid Säästlikke printsipide rakendamine (materjalide, vahendite ja ressursside säästlik kasutamine) X X X Juhataja 5. Õppe- ja kasvatusprotsess 5. 1. Lapse areng Kavakindel laste arengu jälgimine toetamine ja hindamine X X X Juhat. aset. Tugisüsteemide loomine ja rakendamine erivajadustega laste toetamiseks X X X Juhataja Lapse tervislikku eluviisi toetavad tegevused X X X Juhat. aset. Arenguvestluste läbiviimine (õpetaja – lapsevanem ) X X X Juhat. aset. 5. 2. Õppekava arendamine Lasteaia õppekava vastavus raamõppekavale X X X Juhat. aset. Terviseedendamise peatüki lisamine õppekavasse X X X Juhat. aset. 5. 3. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine Lapsekesksete õpetamis-ja kasvatusmeetodite rakendamine X X X Juhat. aset. Varase keelekümbluse rakendamine X X X Juhataja Õppe-ja kasvatustegevuste hindamine ja parendamine X X X Juhat. aset. Looduse õppimapi koostamine X Juhat. aset. Õppekäikude ja temaatiliste päevade korraldamine X X X Juhat. aset. 5. 4. Väärtushoiakute kujundamine Lasteaia õpetaja kutse-eetika kodeksi loomine X juhat.aset. 7. Lisa: Küsitlus lastevanematele (läbiviidud 2006. a) Küsitluse analüüs rühmade kaupa Hindamise sisu: Lapsevanemate rahulolu lasteaia poolt pakutava teenusega. Hindajad: Lapsevanemad Eesmärk: 1. Selgitada välja lapsevanemate rahulolu ja nägemus tegevustest lasteaia ruumides, vahenditest, info edastamisest ning personali valmisolekut tegevuste ja enese edasi arendamise osas. 2. Anda lapsevanematele võimalus osalemiseks lasteaia arendustöös 3. Saada teavet lasteaia arendustegevuse korraldamiseks ja aluseks vestlusele rühmad: 1 2 3 4 5 keskmine 1. Kuidas Teie lapsele lasteaias meeldib? 4,5 4,6 4,6 4,5 4,4 4,5 2. Kuidas Teie last hommikul rühmas vastu võetakse? 5,0 5,0 4,4 4,8 4,3 4,7 3. Kuidas arvestatakse Teie soovide ja vajadustega? 4,3 4,4 4,4 4,5 4,0 4,3 4. Kuidas Teid informeeritakse lapse päevast lasteaias? 4,7 4,5 4,4 4,4 4,4 4,5 5. Kuidas hindate lastevanematele korraldatavaid üritusi? 4,3 5,0 4,3 4,9 4,1 4,5 6. Kuidas lasteaias toimuv kasvatustöö 4,5 4,6 4,3 4,7 4,4 4,5 on toetanud Teie kodust kasvatustööd? 7. Milline on mikrokliima Teie lapse rühmas? 4,3 4,3 4,3 4,3 4,1 4,3 8. Kuidas hindate personali suhtumist töösse? 4,8 4,8 4,6 4,8 4,4 4,7 9. Milline on personali suhtumine Teie lapsesse? 4,7 4,6 4,9 4,7 4,3 4,6 10. Milline on personali suhtumine Teisse? 4,7 4,5 4,6 4,5 4,4 4,5 11. Kuidas hindate oma teadmisi lasteaias toimuvatest tegevustest? 4,3 4,1 4,3 4,1 3,9 4,1 12. Milline on lasteaia õueala ja seal asuvad vahendid? 3,5 3,5 4,1 3,5 4,0 3,7 13. Millised on lasteaia siseruumid? 4,2 3,9 4,0 3,9 4,0 4,0 14. Millised on mängu võimalused Teie lapse rühmas? 4,3 3,9 4,1 3,9 4,4 4,1 15. Millised on õppevahendid Teie lapse rühmas? 4,4 4,3 4,3 4,3 4,4 4,3 16. Kuidas olete rahul lasteaiapoolsete nõudmistega? 4,3 3,9 4,4 4,4 4,1 4,2 17. Milline on Teie osa selles, et lapsel oleks lasteaias hea olla? 4,2 3,9 4,6 3,8 3,8 4,1 18. Kuidas olete rahul lasteaia töötajatega? 4,5 4,8 4,5 4,7 4,5 4,6 19. Kuidas olete rahul oma lapse lasteaiaga? 4,3 4,5 4,4 4,6 4,3 4,4 keskmine hinnang 4,4 Ankeete jagatud 6 8 9 14 12 4,9 Tagasi saadud 6 8 7 13 11 4,5