Viiratsi Vallavolikogu — Viiratsi valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 102, 1241

§ 1. Üldsätted 1) Viiratsi valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab üldised nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks Viiratsi valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil. Eeskirja aluseks on Jäätmeseadus, mis on vastu võetud 28.02.2004 ja jõustunud 01.05.2004. 2) Eeskirja eesmärk on võimalikult puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. 3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt valla haldusterritooriumil 4) Jäätmehooldust vallas korraldab Viiratsi Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele. 5) Käesoleva eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu: 5.1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 5.2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda heidetavad jäätmed; 5.3. radioaktiivsed jäätmed; 5.4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5.5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 5.6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunenud tavajäätmed; 5.7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega. § 2. Mõisted Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes Jäätmeseaduse§ 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele; 4) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (aia- ja pargijäätmed, toidujäätmed, paber ja papp); 5) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 7) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud taimsed jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); 8) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena (teisene toore), kütusena või muuks otstarbeks; 9) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav äraveetav pinnas; 10) korraldatud olmejäätmete vedu - on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmeluba omavatesse jäätmekäitluskohta või -kohtadesse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 11) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 13) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 14) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 15) jäätmehooldusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;16) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 17) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks; 18) jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 19) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 20) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel või seda ettevalmistav tegevus; 21) jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutakse nende esialgsel otstarbel korduvalt, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; 22) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 23) jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; 24) jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus; 25) bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks; 26) jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse; 27) jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele; 28) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 29) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa või veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 30) keskkonnahäiring käesoleva eeskirja tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine, aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine; 31) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 32) äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik; 33) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügila ei ole ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 34) prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest mis jagunevad: ohtlike-, tava- ja püsijäätmeprügilateks; 35) nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse; 36) prügilagaas on gaas, mis tekib prügilasse ladestatud jäätmetest; 37) jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje; 38) kompostor on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 39) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks; 40) vanaõli on mistahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 41) suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei olevõimalik nende mõõtude või mahu tõttu paigutada kogumisvahendisse. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke ja nende osi, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (külmikud, elektripliidid, pesumasinad, arvutid, raadiod, telerid); 42) vanametall on kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, väljaarvatud metallpakend; 43) vanapaber ja –papp on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp, väljaarvatud paber- ja papppakend; 44) tootmisjäätmed toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid , mis on tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 45) ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet. 46) taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing; 47) jäätmenõustamine jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu,teavet ja selgitusi slleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse alane tase ja teadlikkus; 48) ühismahuti on jäätmete tekitajate või valdajate poolt jäätmemahuti ühine kasutamine. § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded 1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik või haldaja. 2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka mahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu haldaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 4) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 5) Kõik valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 6) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. 7) Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 7.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutada jäätmeid; 7.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 8) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda olmejäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 9) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a. olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätmeliiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 10) Jäätmed tuleb pakkida jäätmekottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 11) Jäätmete käitlemine, sealhugas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Hajaasustuses võib risu ja oksi vähesel määral vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid häirimata oma kinnistu (krundi) piires põletada; 12) Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 12.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 12.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 12.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 13) Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimaluse piirides vähendada kodumajapidamises jäätmete tekkimist ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle jäätmete kogumisettevõttele. 14) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 15) Kõik valla haldusterritooriumil territooriumi haldajad, kes tekitavad või omavad olmejäätmeid on kohustatud sõlmima jäätmehoolduslepingu Vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveokonkursi võitnud jäätmeveoettevõttega. § 4 Jäätmete kogumine 1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 2) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 3) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule naaberkinnistust vähemalt 1 meetri kaugusele, (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Vallavalitsuse loal ja tingimustel. 4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või prügikonteiner, (spetsiaalselt selleks valmistatud) mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või prügimahutitega ürituse korraldaja, kes korraldab kogu ürituse käigus tekkinud jäätmete kogumise ja nende käitlemise. 5) Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 6) Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartali jooksul. Mahutid peavad olema terved ja puhtad ning metallmahutid värvitud. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahutid peavad olema täielikult lekkekindlad ning ei tohi olla ohtlikud tervisele ega põjustada keskkonnareostust. 7) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 8) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutitesse paigaldamata, ei ole lubatud, (v.a. suurjäätmed). Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. Jäätmevaldaja (korteriühistu, kinnistu omanik, majavalduse omanik) on kohustatud omal kulul korraldama nende äraveo hiljemalt 5 päeva jooksul. Suurjäätmed on mööbliesemed, vaibad, madratsid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sealhulgas autorehve, ehitus-lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sealhulgas külmikud, pesumasinad ja telerid. 9) Jäätmetekitaja peab maksimaalselt vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist nende tihendamise ja kokkupressimise teel, jälgides, et tema poolt täidetud jäätmemahuti mass ei ületa piirnormi: 25 kg 0,1 m3 kohta, kui jäätmevedajaga pole kokkulepitud teisiti. 10) Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kinnistutel või selleks ettenähtud kohtades koguda eraldi mahutitesse paberit ja pappi, kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid ning segunenud olmejäätmeid. Juhul, kui jäätmeid koguv jäätmekäitleja rakendab ise sortimist, võib eraldikogutavaid taaskasutatavaid jäätmeid, v.a. kompostitavad biolagunevad jäätmed, koguda ühte mahutisse. 11) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 11.1. käsitsi teisaldatavaid ratastel, põhiliselt 80, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeautodesse; 11.2. kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega põhiliselt 1500, 2500, 3500 ja 4500 liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 11.3. kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või kilest. 11.4. kompostor 12) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ja loomade mõjuvalda. Kergestiriknevad ja halvastilõhnavad segunenud olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 13) Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 13.1. ohtlikke jäätmeid; 13.2. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 13.3. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 13.4. käimlajäätmeid; 13.5. kogumiskaevude setteid; 13.6. nakkusttekitavaid jäätmeid; 13.7. radioaktiivseid jäätmeid; 13.8. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 13.9. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 13.10. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 13.11. taaskasutatavaid jäätmeid; 13.12. ehitus- ja lammutusjäätmeid. 14) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 14.1. ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; 14.2. muud eraldi määratud vastuvõtukohad.(kui need on olemas) ; 14.3. andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale; 15) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse jäätmekottides ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele. 16) Eraldi kogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. 17) Jäätmemahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa kuni 5 m). Juurdesõidutee jäätmemahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee jäätmemahutini ja selle ümbruse. 18) Klaaspakendid ja plastikpudelid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite ja plastikpudelite kogumise mahutitesse või viia vastavasse vastuvõtupunkti. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 19) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 20) Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta või võimalusel koguda ja viia ehitus- ja lammutuspraht oma vahenditega jäätmekäitluskohta. 21) Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. Suuremate pakkekartongi koguste (üle 100 kg) puhul tuleb jäätmevaldajal tellida kohapealne üleandmine jäätmekogujale. § 5 Jäätmete käitlemine 1) Olmejäätmete korraldatud kogumist ja vedu vallas tohib teostada ainult konkursi korras Vallavalituse poolt valitud ettevõtja. 2) Valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad olmejäätmete valdajad loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmeveoga alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Kogu valla territoorium on üks jäätmeveo piirkond, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik (Jäätmesedus §71 punkt 2, lõige 3). Konkreetsed veograafikud kooskõlastab jäätmevaldaja veopiirkonnas ainuõiguse saanud veoettevõttega lepingu vormis. 3) Olmejäätmete mahutite suurused ja äraveo sagedused jäätmetekitajatele määratakse vallavolikogu poolt kogemuslikult kogutud andmete põhjal, kuid mitte harvemini kui eeskirja punktis 7.1. 4) Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema kirjaliku avalduse alusel (kui eramus või suvilas ei elata mingil perioodil jne.) kui ta ise korraldab jäätmekäitluse, mille kohta jäätmevaldaja esitab Vallavalitsusele määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta 5) Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 5.1. Vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 5.2. Ära vedama kogumisvahenditesse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 5.3. Koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 5.4. Oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5.5. Paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5.6. Korraldama jäätmevedu vallakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamute juurest on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. 6) Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui: 6.1. Konteineri mass ületab punktis 4.9 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok; 6.2. Konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn. vabapuistemeetodil. 7) Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 7.1. Tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Sõlmides reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks, kuid üldjuhul korterelamute juurest mitte harvemini, kui üks kord nädala jooksul. Tiheasustuses üksikelamute juures omama vähemalt 80 l mahuti juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele 5.10, 5.11, 5.12, 5.13 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on lubatud tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid mitte harvemini kui üks kord kuu jooksul, samadel tingimustel hajaasustuses üks kord kvartali jooksul; 7.2. Organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute suurjäätmete äraveo mitte hiljem kui 5 ööpäeva jooksul peale jäätmete paigutamist õue; 7.3. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta; 7.4. Kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 7.5. Jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 7.6. Tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed; 7.7. Taotlema jäätmete veoks jäätmeluba seadusega kehtestatud korras. 8) Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt ühe meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita( kirjalikult) kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 9) Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 10) Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites. 11) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevude tühjendamine toimub vastavalt Vallavolikogu poolt kehtestatud eeskirjale. 12) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 13) Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. Põletada on keelatud autokumme, plastmassesemeid, õlisid ja teisi taolisi ohtlikke jäätmeid, v.a. vastavat tähistust omavaid plastmassesemeid. 14) Hajaasustuses, vahemikus 1. septembrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides (ei tohi jätta tuld järelvalveta) ning naabreid mitte häirides lubatud oma kinnistul põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 15) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprahiga kinnistul) on keelatud. § 6 Ohtlike jäätmete käitlemine 1) Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele korraldab valla territooriumil Vallavalitsus. 2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 3) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 4) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama ja pidama nende kohta arvestust. 6) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte. 7) Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 8) Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 9) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 10) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või ohtlike jäätmete kogumispunkti. 11) Füüsiline isik annab üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, akud, värvid, lahustid, lakid, päevavalguslambid) kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise Vallavalitsuse poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunkti või Vallavalitsuse poolt määratud kohtadesse. 12) Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Vallavalitsusega. 13) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike pinnasesse imbumist. 14) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 15) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise- ja tulekustutusvahenditega. 16) Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 17) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 18) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb pakkida nõuetekohaselt ning säilitada sügavkülmkirstus või selleks kohaldatud ruumis (soovitavalt keldrikorrusel eraldi väljapääsuga, ruum jahe või külm, ventileeritav ja desinfitseeritav ning lukustatav) kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 19) Ohtlike jäätmete valdaja on kohustatud andma valla järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 20) Vallas avatud kogumiskohas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult valla elanikelt. 21) Ohtlike jäätmete vastuvõtukoha haldaja võib kehtestada ohtlike jäätmete vastuvõtuks teenustasu, mille suuruse kinnitab Vallavalitsus. § 7 Probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemine 1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete (patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad) kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. 2) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja, sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. 3) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud punktis 7.1. toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. § 8 Pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine 1) Pakendijäätmed on mis tahes pakendid või pakendimaterjalid, mis on jäätmed Jäätmeseaduse § 2 mõistes, väljaarvatud tootmisjäägid. 2) Pakendi puhul rakendatakse: 2.1. pakendi korduskasutust (mistahes toiming mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse algselt mõeldud otstarbeks). 2.2. pakendi taaskasutamist: 2.2.1. pakendijäätmete ringlussevõtt - mille puhul jäätmetes sisalduv materjal töödeldakse selliselt, et materjali saab kasutada esialgsel või muul otstarbel; 2.2.2.pakendijäätmete energiakasutus - põletuskõlbliku pakendimaterjali kasutamine energia tootmiseks põletamise teel. 3) Pakendiettevõtja (isik kes majandus – või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu) kohustused: 3.1. peab tagama pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise vastavalt Pakendiseadusele. 3.2. on kohustatud lõppkasutajalt ja tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit , mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üle antud kauba pakendile; 3.3. postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale; 3.4. on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemise teiste jäätmetega; 4) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta. § 9 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 2) Käesolevaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 3) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid ülalnimetatud mahus, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 3.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 3.2. pinnasetööde mahud; 3.3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 3.4. jäätmete edasine suunamine. 4) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 5) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav Vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale olema ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 7) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 7.1. puit; 7.2. kiletamata paber ja papp; 7.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 7.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 7.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 7.6. tõrva mittesisaldav asfalt; 7.7. kiled. 8) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. 9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Vallavalitsusega. 10) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 10.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 10.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas neid sisaldavad tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid; 10.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid; 11) saastunud pinnas. 12) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 13) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma valla järelevalveametnikule neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. § 10. Jäätmete komposteerimine 1) Biolagunevad jäätmed võib jäätmevaldaja oma territooriumil komposteerida juhul, kui: 1.1. komposteerimiskoht on paigutatud selliselt, et see ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist; 1.2. komposteerimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal veeseaduses sätestatud piirangutest; 1.3. komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 2) Komposteerimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 1 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 3) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. § 11. Jäätmete põletamine 1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Küttekolletes ja katlamajades tohib põletada ohtlikke aineid mittesisaldavat paberit, pappi ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid. 2) Jäätmete kogumismahutis olevate jäätmete põletamine on keelatud. § 12. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemine 1) Bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, verekomponendid, verine või niiske sidumismaterjal, patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed. 1.1. Bioloogilised jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavasse jäätmekotti, mille on heaks kiitnud bioloogilisi jäätmeid kahjutuks tegev käitleja. 1.2. Bioloogilisi jäätmeid tuleb hoida jäätmetekitaja juures piisava suurusega sobivas lukustatud hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastavast materjalist seinte ja põrandaga. 2) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad. 2.1. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». 2.2. Teravaid ja torkivaid jäätmeid võib säilitada jäätmehoidlas. Teravate ja torkivate jäätmete kanistri võib üle valada kipsiga ning seejärel viia jäätmekogumismahutisse või anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 3) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. Ravimijäätmed käideldakse ravimiseaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud korras. 4) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga või kasutada vastava märgistusega originaalpakendit. Pakendile tuleb märkida «Kemikaalide jäätmed» ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi. Kemikaalide jäätmed tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. 5) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb pakkida õhukindlalt suletud plastik- või klaaspurki. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse jäätmeid tekitanud tervishoiuasutus ja kuupäev. § 13. Korraldatud jäätmevedu 1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumil Vallavalitsuse korraldatud konkursi korras volitatud ettevõtja poolt. 2) Eeskirja paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatule täiendavalt jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo mõistes on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. 3) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud olmejäätmed, sealhulgas vanapaber ja –papp. 4) Vallas on moodustatud üks jäätmeveopiirkond, mis hõlmab kogu valla haldusterritooriumi. 5) Kui jäätmevaldaja ei sõlmi korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga Jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel. § 14. Jäätmevedaja ja jäätmeveoleping 1) Vallavalitsus korraldab jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi. 2) Vallavalitsus sõlmib konkursi võitnud vedajaga lepingu, millega annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmevedu vallas 3 aastat. § 15. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine 1) Veopiirkonnas asuv jäätmevaldaja võib esitada Vallavalitsusele kirjaliku taotluse erandkorras tähtajaliseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks juhul, kui ta omab elamumaa sihtotstarbega kinnistut ja ei kasuta seda aastaringselt elamiseks. 2) Kirjalikus taotluses märgitakse: 2.1. taotletav korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks lugemise periood; 2.2. jäätmekäitlusviis, mille abil jäätmevaldaja käitleb tekkivaid jäätmeid nõuetele vastavalt. 3) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse tagasilükkamise otsustab Vallavalitsus. § 16. Järelevalve ja vastutus 1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab Vallavalitsus. 2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb Vallavalitsus, keskkonnainspektsioon ja politseiprefektuur. 3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul. 4) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. § 17. Aruandlus 1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. 2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 3) Vallas tegutsevad jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omavad isikud või Jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat ning esitada need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 4) Vallavolikogu asutab määrusega jäätmevaldajate registri. § 18. Rakendussätted 1) Korraldatud jäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul, kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad Vallavalitsuse nõudmisel esitama jäätmete üleandmise dokumendid. 2) Juhul kui kinnistute omanikud peavad ühismahutit, esitavad nad Vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse jäätmekäitluse eest vastutav isik, kes kantakse jäätmevaldajana jäätmevaldajate registrisse ning ühismahuti asukoht. 3) Lugeda kehtivuse kaotanuks Viiratsi valla jäätmehoolduseeskiri, kinnitatud Vallavolikogu määrusega 27.01.2000 nr. 1 Volikogu esimees Leemet LÕO