Halinga Vallavolikogu — Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri — KO, 95, 1159

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 361 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja eesmärk (1) Halinga valla (edaspidi vald vastavas käändes) heakorra- ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on koos riigi vastavate õigusaktidega tagada valla puhtus ja heakord ning määrata kindlaks kaevetööde üldine kord Halinga vallas avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. (2) Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) avalikuks kohaks on kõik üldkasutatavad ehitised ja territooriumid; 2) avalik lõke on avalikkusele suunatud üritusel lõkke tegemine; 3) grafiti on hooneseintele, müüridele jm joonistatud või värviga pihustatud tekst ja pildid; 4) heakorratööd on tolmu, liiva, prahi, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine, puude ja põõsaste okste kärpimine ning mahalangenud puulehtede vms koristamine; 5) kaevetöö on pinnases tehtav töö, mida tehakse maapinnast arvestatuna sügavamal kui 30 cm ja mis on seotud tehnorajatistega; 6) kaevetööde luba on dokument, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja; 7) kaevetööde teostaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle nimele on vormistatud kaevetööde luba või kes on asunud tegema avariikaevetöid; 8) kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune süvend; 9) kõnnitee on jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee; 10) omanikuna heakorra nõuete täitmisel on võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. 11) puhastusala on kinnistu ja sõidutee vaheline territoorium. Juhul kui sõidutee ääres on kõnnitee, kuulub ka see puhastusala hulka; 12) romusõiduk on sõiduk, mis on kasutusest kõrvaldatud, millelt on eemaldatud osa agregaate, kere osasid, rattaid, klaase jne ning mis oma väljanägemisega riivab ümbruskonna esteetilist väljanägemist; 13) tehnorajatis on maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk jne; 14) tuleohtlik aeg metsa ja muu taimestikuga kaetud alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes; 15) tuleohtlikuks alaks loetakse metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala. § 3. Tööd, mida ei loeta kaeveteöödeks Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 1) haudade kaevamist kalmistutel; 2) töid pinnases, mida teostatakse maapinnast arvestatuna kuni 30 cm sügavusel; 3) töid, mis on seotud haljastuse ja heakorraga; 4) kaevetööde tegemist, mis kaasnevad ehitustöödega, millele on väljastatud kirjalik nõusolek või ehitusluba. 2. peatükk HEAKORRA EESKIRI § 4. Avaliku koha heakorra nõuded (1) Tiheasustusalal (Pärnu-Jaagupi alev, Libatse küla, Vahenurme küla) on kinnistu omanik kohustatud korras hoidma sellega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu piirist selle laiuselt sõidutee servani. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. Puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine üldjuhul lõpetada hommikul kella 7.00-ks. Vajadusel tuleb puhastusala koristada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord. (2) Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. (3) Avalikku kohta tohib lillevaasi, prügiurni, pinki, tõkkepiiret, telefonikabiini, vitriini või mis tahes teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal. Nende korrashoid ja hooldus on omaniku kohustus. (4) Reklaami paigaldamisel tuleb lähtuda Halinga Vallavolikogu määrusest «Reklaami paigaldamise kord». (5) Veose vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud prügi, esemed, materjalid vms. Vedaja peab kinnitama ja katma veose nii, et see väldiks veetavate materjalide sattumise teedele ja tänavatele. (6) Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik või haldaja on kohustatud tagama liivakastis liiva väljavahetamise vähemalt üks kord aastas ja mänguvahendite ning väikevormide hooldamise ning remondi. Mänguväljaku kasutajatele potentsiaalselt ohtlikud mänguvahendid ja väikevormid tuleb viivitamatult demonteerida või muul viisil ohutus tagada. (7) Avaliku ürituse või avaliku koosoleku korraldajal tuleb ürituse toimumise kohta paigaldada vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning maa-ala, millel üritus läbi viidi ja selle ümbrus heakorrastada hiljemalt kaksteist tundi pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud ajaks. § 5. Vallavalitsuse kohustused heakorra tagamiseks Vallavalitsus on kohustatud tagama: 1) valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 2) tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 3) avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade (hüdrantide) korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. § 6. Kinnistu ja ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel (1) Kinnistu omanik on kohustatud: 1) hoidma korras oma kinnistu ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 2) hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid st fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile; 3) koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libeduse tõrjel tohib kasutada liiva või spetsiaalselt selleks ettenähtud puistematerjali; 4) puhastama sadevee äravoolu resti, kui eelnimetatu jääb tema puhastusala või kinnistu piiresse; 5) tegema umbrohutõrjet, niitma muru, pügama heki ning korraldama põõsaste ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija või sõiduki liiklust; 6) tagama vastavalt hoonete ja korterite numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu kehtestatud korras, kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt ka pimedal ajal; 7) tagama heitvee ja fekaalide kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 8) kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud kohustusest. Pärast töö lõpetamist peab heakorrastama ümbruse; 9) kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile; 10) ehitama ja hoidma korras jäätmemahutite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele selliselt, et ei oleks takistatud liiklemine sõidu- ja kõnniteel; 11) omama kinnistul jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat jäätmemahutit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja äraveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda vastavalt tervisekaitse-eeskirjadele; 12) tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse; 13) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende libedusetõrje; 14) tagama loomakasvatushoone vastavuse sanitaar-, tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 15) vältima põllumajandusloomade ja kodulindude lahtipääsemist ning elanike ja liikluse häirimist; 16) hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 17) tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. (2) Kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik. (3) Üksikpuude raieks ja võra piiramiseks tiheasustusaladel tuleb taotleda luba Halinga Vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 7. Ehitus- ja remonditöö tegija kohustused heakorra tagamisel (1) Ehitus- ja remonditöö tegija on kohustatud: 1) tagama heakorratööde tegemise puhastusalal; 2) vältima objektilt pori ja prahi ning tolmu kandmist sõidu-ja kõnniteele ning naaberkinnistule, kattes selleks objekti tööpinna kattega alates tellingute paigaldamisest ning rajades veoste vedamise alale kõvakattega sõidupinna. Kindlustada ehitusobjekti territooriumilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse; 3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee. Ehitusmaterjali mahalaadimine ja ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras vallavalitsuse loa alusel; 4) alates vundamendiaugu kaevamisest või tellingute paigaldamisest rajama ning hoidma korras ehitusplatsi välispiiri märgistamiseks ja piiristamiseks mõeldud piirdeaia, milline paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse; 5) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse ja tööde käigus rikutud haljastuse objekti lähiümbruses ning vedama ära ehitusjäätmed. § 8. Tehnorajatise omaniku kohustused heakorra tagamisel Tehnorajatise omanik on kohustatud: 1) hoidma korras temale kuuluva tehnorajatise; 2) hoidma tehnorajatise seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnorajatise kohal, kusjuures kaevuluuk peab olema teekattega ühes tasapinnas; § 9. Müügikohtadel müüjate kohustused (1) Müügikoha (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 1) paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud asukohta; 2) koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. (2) Vallavalitsuse poolt paigaldatud müügilettidel müüjad on kohustatud koristama iga päev pärast kauplemise lõppu müügilettide ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. § 10. Reklaami avalikustaja kohustused Reklaami avalikustaja on kohustatud 1) tagama tööde ajal ohutu liiklemise, piirates objekt ohutsooni; 2) taotlema kaeveloa, kui reklaamikandja või selle osa paigaldatakse pinnasesse; 3) pärast tööde lõpetamist taastama kahjustatud pinnakatte ja heakorrastama ümbruse; 4) tagama kinnistul ja/või ehitise pinnal asuva reklaami korrashoiu ning hoolduse. § 11. Heakorra nõuete täitmist tagavad keelud (1) Heakorra nõuete tagamiseks on keelatud: 1) risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, sealhulgas avalikus kohas maha sülitada, urineerida ja roojata, loopida prahti, suitsukonisid, päevalilleseemneid jms, määrida ja kritseldada või joonistada hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootekojale, ühistranspordisõidukitele vms või kahjustada neid muul viisil; 2) kahjustada või lõhkuda pargi- või muud avalikku kohta paigaldatud inventari (jäätmemahutit, lillevaasi, pinki, valgustit vms); 3) kahjustada haljasala, murukamarat ja lilli, vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid; 4) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta; 5) parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal selle haljasala omaniku või haldaja loata; 6) lasta olme- või heitvett sadevete kraavi või -kanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil. Sadevete kraavi kinniajamine, paigutamine/sulgemine torusse ilma vee-ettevõtja kooskõlastuseta on keelatud; 7) kasutada tuhka või kloriide lume- ja libedustõrjeks kõnni- või pargiteel; 8) lükata lund sõiduteele; 9) telkida ja/või ööbida haljasaladel ning parkides jm selleks mitteettenähtud kohas; 10) kuivatada pesu üldkasutataval maa-alal selleks mitteettenähtud kohas; 11) kloppida riideid ja vaipu korterelamu rõdul ja aknal, asetada akna välisküljele sinna mitte sobivaid esemeid ning toiduaineid, kuivatada pesu rõdu või lodþa piirdest kõrgemal; 12) hoida kütte-, ehitus- või muud materjali tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või ladustada ja hoida neid väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on vallavalitsuse loal lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jmt mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et eelpool nimetatu teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 48 tunni jooksul; 13) parkida romusõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal või kinnistu tänavapoolse õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korruselamu maal peab olema maavaldaja luba; 14) omavoliliselt välja panna teadet või kuulutust selleks mitte ettenähtud avalikku kohta; 15) grafiti tegemine. (2) Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise koheselt. 3. peatükk TULEOHUTUSNÕUDED HEAKORRA TAGAMISEKS § 12. Tuleohtlikul ajal tuleohtlikul alal tuleohutusnõuete täitmist tagavad keelud Tuleohtlikul ajal tuleohtlikul alal on keelatud: 1) suitsetada, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused; 2) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; 3) raiejäätmete põletamine; 4) kulu põletamine; 5) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms. põletamine; 6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. § 13. Küttekoldevälise tule tegemine Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lähtuda tuleohutusnõuetest ja arvestada järgmist: 1) põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 2) avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Lääne-Eesti Päästekeskus ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 3) pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 4) tahkekütusel töötav teisaldatav ðaðlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada. § 14. Üldised tuleohutusreeglid: Tuleohutuse tagamiseks: 1) on maaomanik või-valdaja kohustatud metsade sulgemisel õigusaktide kohaselt tõkestama inimeste viibimist metsas ning täitma keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimetikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine» nõudeid; 2) peab tule tegemise koha ümbrus olema puhastatud põlevmaterjalidest ja -vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud. Tule tegemise koht tuleb vajadusel ümber kaevata või ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi); 3) tuleb tule tegemisel arvestada tuule tugevust (lubatud tuule tugevus kuni 1,5 m/s) ja suunda. Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega; 4) peab tule tegemise juures tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid; 5) ei tohi tule tegemisel jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või kustutatud; 6) tuleb jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust. 4. peatükk KALMISTUTE HEAKORRA NÕUDED § 15. Kalmistute korrashoid (1) Haudade korrashoiu eest vastutavad omaksed, sugulased või muud isikud. Hauaplats tuleb hoida korrastatuna. (2) Kalmistul asuvate üldkasutatavate teede ja korrastamata hauaplatside korrashoiu tagab kalmistuvaht. (3) Jäätmeid võib panna ainult selleks ettenähtud kohtadesse. (4) Hauatähiste ja haljastuse rajamisel kalmistule lähtutakse kalmistute kasutamise eeskirjas sätestatust. 5. peatükk KAEVETÖÖDE EESKIRI § 16. Kaevetööd Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. § 17. Kaevetööde teostaja kohustused (1) Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 24 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest. (2) Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. § 18. Kaevetööde luba (1) Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase loata. (2) Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele avalduse, mille alusel määratakse vallavalitsuse poolt vajalikud kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. (3) Kaevetööde tegemiseks väljastatakse vallavalitsuse korraldusega kaevetööde luba. Kaevetööde loa avalduse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus. (4) Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Kaevetööde loa kehtivust on õigus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. § 19. Kaevetööde tegemine (1) Kaevetööde ajal peab kaevetööde luba asuma objektil. Kui kaevetöid tehakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. (2) Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. (3) Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. (4) Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. (5) Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. (6) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu tehnorajatis, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. § 20. Kaevetööde loa pikendamine (1) Põhjendatud vajaduse korral võib kaevetööde luba pikendada. (2) Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma kaevetööde loa väljastanud ametniku poole vähemalt üks tööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. § 21. Kaevetööde lõpetamine (1) Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise. (2) Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul taastatakse kate ajutiselt vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne). Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. (3) Taastatava asfaldkatte äär tuleb sirgeks lõigata ja kiht taastada mõlemalt poolt vähemalt 20 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. (4) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) on tehtud põhi- ja taastamistööd; 2) on koostatud tööde lõpetamise akt; 3) vallavalitsusele on üle antud vajalik teostusdokumentatsioon (kaetud tööde aktid, teostusjoonised jne). § 22. Avariilised kaevetööd (1) Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. (2) Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta insenerkommunikatsioone. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab teatama vallavalitsuse ehitusvaldkonnaga tegelevale ametnikule. Kaevetööde ohutu tegemise eest vastutab kaevetööde teostaja. (3) Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. (4) Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Ümberpaigutamise kohta esitatakse teostusjoonised. (5) Insenerkommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud sellest viivitamatult teatama selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. (6) Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine ühisveevärgi kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ja maa-ala omanikega. (7) Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi- ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 6.peatükk VASTUTUS § 23. Heakorra-ja kaevetööde eeskirja rikkumine Heakorra-ja kaevetetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 662 alusel. § 24. Väärtegude menetlejad Paragrahvis 23 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 664 lõikes 2 nimetatud isikud. § 25. Järelevalve Järelvalvet eeskirja täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja vallavalitsus vastavalt oma pädevusele. 7.peatükk LÕPPSÄTTED § 26. Rakendussätted (1) Tühistada Halinga Vallavolikogu 22. jaanuari 2003. a määrus nr 1 «Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine» (KO 2003,15, 393; 2005, 64, 627). (2) Määrus jõustub 5.mail 2007. a. Volikogu esimees Raul PEETSON