Halinga Vallavolikogu — Halinga valla ehitusmäärus — KO, 95, 1158

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 29, «Planeerimisseaduse» § 5 ning «Ehitusseaduse» § 19 lg 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk (1) Halinga valla ehitusmäärus (edaspidi määrus) reguleerib Halinga Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Halinga Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. (2) Määruse eesmärk on «Planeerimisseaduse» ja «Ehitusseaduse» rakendamiseks Halinga valla (edaspidi vald) siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete, nõuete, reeglite ja tähtaegade seadmine. (3) Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusvaldkonnaga tegelevate ametnike (edaspidi ametnik) õigused ja kohustused määrab vallavanem ametijuhendiga. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ajutine ehitis on mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab kasutamise kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest ega ehitamise tehnoloogiast; 2) detailplaneeringu kohustusega alad on alad, mis on Halinga valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alaks; 3) ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine; 4) ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks; 5) ehitusalune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa; 6) ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest; 7) hajaasustusala on maaala, mis ei ole määratud tiheasustusalaks; 8) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe; 9) hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis; 10) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 11) kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone; 12) lähteseisukoht on dokument, milles määratakse ära Halinga valla kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded; 13) maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata maatulundusmaa hulka. 14) miljööväärtuslik ala on ala, mis on Halinga valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikuks alaks; 15) suletud netopind on hoone kogupind; 16) projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused; 17) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone; 18) tiheasustusala on ala, mis on Halinga valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alaks; 19) väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi: ehitis, mis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini; olemasoleva tehnokommunikatsiooni täiendamiseks paigaldatav või ehitatav võrguettevõtjale kuuluv või vee-ettevõtjale kuuluv pumpla vms; 20) üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL § 3. Vallavolikogu pädevus Planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel kuulub vallavolikogu pädevusse: 1) üldplaneeringu algatamine ja muutmine ning selle lähteseisukoha kinnitamine ning muutmine; 2) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 3) üldplaneeringu ja detailplaneeringute kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 4) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, lähteseisukoha kinnitamine ja vastuvõtmine; 5) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringute algatamine aladel ja juhtudel, millel ei ole «Planeerimisseaduse» paragrahvi 9 lõike 11 ja üldplaneeringu põhjal detailplaneeringu koostamise kohustust; 6) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) ettepanekute tegemine maavanemale maakonna planeeringu muutmiseks; 8) munitsipaalehitiste ehitusprojektide kinnitamine. § 4. Vallavalitsuse pädevus Planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel kuulub vallavalitsuse pädevusse: 1) üldplaneeringu ja detailplaneeringute koostamise koordineerimine ja lähteseisukoha väljatöötamine; 2) detailplaneeringute algatamine ja vastuvõtmine ning lähteseisukoha kinnitamine. Välja arvatud käesoleva määruse § 3 punktides 4 ja 5 ettenähtud juhtudel; 3) detailplaneeringute kavatsustest ja algatustest informeerimine vastavalt «Planeerimisseadusele» ning avaliku väljapaneku korraldamine ja detailplaneeringu kehtestamisest teatamine; 4) üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine ja kehtestamisest teatamine vastavalt «Planeerimisseadusele»; 5) põhjendatud juhtudel detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine; 6) avalikustamise nõuete täitmisest loobumine vastavalt «Planeerimisseaduse» § 22; 7) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste määramine «Planeerimisseaduse» § 9 lg 10 sätestatud juhtudel; 8) kehtestatud planeeringute ülevaatamise korraldamine ja ülevaatamise tulemustest informeerimine vastavalt «Planeerimisseadusele»; 9) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimine vastavalt «Planeerimisseaduse» § 10 lõikele 6; 10) ehitisregistrile andmete esitamine; 11) ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 12) tellija esindamine valla tellitud ehitustööde korraldamisel ja vastuvõtmisel; 13) valla eelarvest täielikus või osalises mahus finantseeritavate ehitustööde ning -teenuste tellimisel töövõtjate poolt esitatud pakkumiste hindamine; 14) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 15) planeeringute ja ehitusliku dokumentatsiooni säilitamine valla arhiivis ja selle kättesaadavuse tagamine; 16) ehitiste ülevaatuse korraldamine; 17) riigihangete pakkumismenetluse korraldamine ja läbiviimine; 18) ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuste tegemine seadusandlusega määratud ulatuses; 19) projekteerimistingimuste koostamine, väljastamine ja avalikustamine; 20) 20-60 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitiste ehitamiseks ja ehitiste tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamine; 21) 0-20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitiste ehitamiseks detailplaneeringu kohustusega alal kooskõlastuse andmine; 22) ehitusloa väljastamine või selle väljastamisest keeldumine ja selle kehtetuks tunnistamine; 23) kasutusloa väljastamine või selle väljastamisest keeldumine ja selle kehtetuks tunnistamine; 24) määratud tähtpäevaks lammutamata ajutise ehitise nõuetele vastavaks viimise või lammutamise korraldamine «Asendustäitmise ja sunniraha seaduses» sätestatud korras; 25) ehitusprojekti nõudmise või mittenõudmise otsustamine enne ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmist või sellest keeldumist; 26) põhjendatud juhtudel ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamise nõudmine enne ehitusloa väljastamist; 27) põhjendatud juhtudel ehitusuuringu või selle osa nõudmine enne ehitusloa väljastamist; 28) ehitamise dokumenteerimiseks vajalike koopiate kinnitamine; 29) pädevate isikute kaasamine ehitise ülevaatuse tegemisse; 30) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile andmete esitamine; 31) «Ehitusseaduses» ja ehitusmääruses sätestatud väärtegude menetlemine. 3. peatükk PLANEERIMINE § 5. Üldplaneering (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osa kohta ja sellega määratakse: 1) valla ruumilise arengu suunad ja eesmärgid; 2) valla tiheasustusala ja hajaasustusala piirid, miljööväärtuslikud alad ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad hajaasustuses; 3) maakasutus ja ehitustingimused detailplaneeringu kohustuseta aladel; 4) vallaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (2) Üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab maavanem koostöös vallavalitsusega. (3) Üldplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks: 1) üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava; 2) kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri; 3) valla arengudokumentidest ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks. (4) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. § 6. Detailplaneering (1) Kehtestatud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osal. (2) Detailplaneering koostatakse: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja ehitiste püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. (3) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 1) «Planeerimisseaduses», üldplaneeringus ja käesolevas määruses sätestatud aladel ja juhtudel, välja arvatud «Planeerimisseaduse» § 3 lg 2 sätestatud juhtudel; 2) valla tiheasustusaladel, milleks on Pärnu-Jaagupi alev, Libatse küla ja Vahenurme küla; 3) üldplaneeringu järgsel hajaasustusalal käesoleva määruse § 7 sätestatud juhtudel; 4) juhtudel, kui selle algatab vallavolikogu vastavalt «Planeerimisseaduse» § 9 lg 11. § 7. Detailplaneeringu koostamise kohustus hajaasustusalal (1) Hajaasustusalal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) muinsuskaitse ja looduskaitse alustel aladel ning miljööväärtuslikel aladel; 2) üle 300 m2 suletud netopinna ja rohkem kui kahekorruseliste hoonete ehitamisel; 3) teenindus-, kaubandus-, tööstus- ja laohoonete ehitamiseks; 4) kui soovitakse hoonestamata või ühe elamuga maatulundusmaale ette näha rohkem, kui ühe uue elamukrundi; 5) muudel üldplaneeringu ja «Planeerimisseadusega» sätestatud juhtudel; 6) põhjendatud vajadusel vallavolikogu otsuse alusel. (2) Hajaasustusalal detailplaneeringu koostamise algatamise ja algatamisotsuse suunamise vallavolikogule otsustab vallavalitsus. § 8. Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukoha väljastamine (1) Detailplaneeringu algatamiseks ja lähteseisukoha väljastamiseks tuleb esitada vallavalitsusele vormikohane avaldus. Avalduse vormi kinnitab vallavalitsus. (2) Vallavalitsus võib keelduda põhjendatud juhtudel detailplaneeringut algatamast. (3) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teavitab vallavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikku kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast. (4) Detailplaneeringu algatamisest informeerib vallavalitsus avalikkust vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. § 9. Planeeringute kehtetuks tunnistamine (1) Vallavalitsuse korraldus või vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukoha kinnitamise kohta kaotab kehtivuse kahe aasta möödumisel, kui selleks ajaks ei ole detailplaneering vastu võetud. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud vallavalitsuse korraldused või vallavolikogu otsused detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukoha kinnitamise kohta kaotavad kehtivuse kahe aasta möödumisel käesoleva määruse vastuvõtmisest, kui selleks ajaks ei ole detailplaneering vastu võetud. 4. peatükk EHITAMINE § 10. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (1) Detailplaneeringu kohustusega aladel sätestatakse ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused detailplaneeringu lähteseisukohaga. (2) Detailplaneeringu kohustuse puudumisega aladel sätestatakse ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused projekteerimistingimustega. § 11. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimused määratakse ehitiste püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. (2) Naaberkinnistute omanikega kooskõlastamise vajadusel korraldab projekteerimistingimuste kooskõlastamist projekteerimistingimuste taotluse esitaja. Vallavalitsus määrab projekteerimistingimused pärast naaberkinnistute omanikega kooskõlastamist. Naaberkruntide omanike kooskõlastuse puudumisel tuleb huvitatud isikul ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitada avaldus detailplaneeringu algatamiseks. (3) Projekteerimistingimuste väljastamiseks tuleb esitada vallavalitsusele vormikohane avaldus. Avalduse vormi kinnitab vallavalitsus. (4) Projekteerimistingimused ehitisele määratakse vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava avalduse esitamise päevast arvates. (5) Projekteerimistingimuste väljastamise korraldus avalikustatakse valla veebilehel aadressil http://www.halingavald.ee ning tehakse kättesaadavaks vallamaja I korrusel asuval infolaual ja valla raamatukogudes hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. (6) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. § 12. Väikeehitis ja ajutine ehitis (1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) rajatis, mis on vajalik olemasolevate ehitiste teenindamiseks. (2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul kui »Ehitusseaduse» §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse ehitise kasutusluba. (3) Detailplaneeringu kohustusega alal on valla ehitusvaldkonnaga tegeleva ametniku kooskõlastus nõutav kui ehitatakse väikeehitist ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning ei taotleta kasutusluba. (4) Väikeehitise püstitamisest tuleb vallavalitsusele teatada, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (5) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse kuni viieks aastaks. (6) Ajutise ehitise ehitamise korral määratakse ehitise kasutamise aeg kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. (7) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud määratud tähtajaks, toimub sunnivahendi rakendamine vastavalt «Asendustäitmise ja sunniraha seadusele». (8) Kaitse- või miljööväärtuslikel aladel on ajutiste ehitiste püstitamine keelatud. § 13. Ehitamisele esitatavad nõuded (1) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid. (2) Ehitis peab oma lahenduselt ja välisilmelt sobima piirkonna või lähiümbruskonna arhitektuursele eripärale ja kujunduslikule stiilile. (3) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnistu (krundi) piires. (4) Ehitise omanik on kohustatud esitama teatise ehitamise alustamise kohta vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavale ametnikule vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise (välja arvatud väikeehitise) ehitamise alustamist. (5) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab seadusandlusega kehtestatud nõuetele (välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral). § 14. Ehitise lammutamisele esitatavad nõuded (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik või omanikud vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada kinnistu või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. Tehnovõrkude olemasolu korral kinnistu piires tuleb lisada tehnovõrkude valdaja kooskõlastus. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Projektiga lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja lammutamise järgne platsi heakorrastamine. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendab vallavalitsus sunnivahendeid vastavalt «Asendustäitmise ja sunniraha seadusele». § 15. Kirjalik nõusolek (1) Kirjalik nõusolek on nõutav kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb: 1) esitada vallavalitsusele vormikohane taotlus. Taotlusele tuleb lisada ehitise eskiisjoonised ja kehtiv topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500; 2) esitada ehitusprojekt, kui taotletakse kasutusluba; 3) tasuda riigilõiv ning lisada info riigilõivu tasumise kohta kirjaliku nõusoleku taotlusele. (3) Vallavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. (4) Kirjalik nõusolek on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku väljastamise päevast alates. (5) Kirjaliku nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. (6) Vallavalitsus väljastab korraldusega kirjaliku nõusoleku või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. § 16. Kooskõlastused Valla ehitusvaldkonnaga tegeleva ametniku kooskõlastus on nõutav kui: 1) ehitatakse detailplaneeringu kohustusega alal väikeehitist, mille ehitusalune pindala on kuni 20 m2; 2) tiheasustuses ehitatakse tarasid ja piirdeid kinnistu tänavapoolses osas, välja arvatud juhul kui see on ettenähtud ehitusprojektiga ja on väljastatud ehitusluba; 3) muudetakse hoone akende, rõdude ja välisuste kujundust, välja arvatud juhul kui see on ette nähtud ehitusprojektiga ja on väljastatud ehitusluba. § 17. Ehitusluba (1) Ehitusluba on vallavalitsuse korraldusega antav nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 5) ehitada ümber eluruume, muuta nende planeeringut seinte lammutamisega või uute avade lõhkumisega seintesse. (2) Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata. (3) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada vallavalitsusele vormikohane taotlus; 2) esitada ehitusprojekt kahes eksemplaris, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 3) tasuda riigilõiv ja lisada info riigilõivu tasumise kohta ehitusloa taotlusele; 4) kaitsealusel alal ja kaitse alla võetud hoonete puhul ehitusloa taotlemisel esitada vastavalt vajadusele muinsuskaitseameti luba. (4) Vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitusprojektile ekspertiisi. Kirjalik ekspertarvamus esitatakse ehitusloa taotlemisel. (5) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast alates. (6) Ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. (7) Vallavalitsus väljastab korraldusega ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. § 18. Ehitise ülevaatus (1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb esitada: 1) vormikohane taotlus; 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud või ehitise mõõdistusprojekt enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitise korral; 3) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 4) ehitustööde päevikud; 5) kaetud tööde aktid; 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load kasutamise alustamiseks; 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid; 9) joogivee analüüs; 10) tehnosüsteemide liitumislepingud; 11) tõend riigilõivu tasumise kohta. (2) Ehitise ülevaatuse viib läbi ehitusvaldkonnaga tegelev ametnik, määrates ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavate isikute ja institutsioonide loetelu ning teeb neile ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, individuaalgaraaþide, elamute majapidamishoonete, väikesemahuliste rajatiste (alajaamad, pumbamajad, laadimisestakaadid, kommunikatsioonid) ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele. (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikuga kooskõlastatud ajal. (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud ametiisikud. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused. (6) Kui ehitise ülevaatuse käigus tuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse läbiviija kirjalikult 3 tööpäeva jooksul ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest. § 19. Ehitise mõõdistusprojekt (1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995 kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele ja tammidele kasutusloa taotlemiseks. (2) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris. (4) Ehitise mõõdistusprojekti kooskõlastamise vajaduse määrab ehitusvaldkonnaga tegelev ametnik. § 20. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse korraldusega antud nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. (2) Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks. (3) Kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa. (6) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud ajutise ehitise puhul. (7) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. (8) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. (9) Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. § 21. Õigusliku aluseta ehitatud ehitis ja ohtlik ehitis (1) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise ehitus- või kasutusloa andmise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. § 22. Ehitiste ja krundi korrashoid (1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu «Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja» kohaselt. (2) Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike kirjalikul nõusolekul ning lähtudes «Asjaõigusseadusest». (3) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid, tarad ning piirded peavad olema terved ja hooldatud. (4) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu, ligipääsu ja kasutamise võimaluse. (5) Kruntidevahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel. § 23. Rakendussätted (1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kinnitamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse. (3) Tühistada Halinga Vallavolikogu 18. detsembri 2002 määrus nr 31 «Halinga valla ehitusmääruse kinnitamine». (4) Määrus jõustub 05. mail 2007. a. Volikogu esimees Raul PEETSON