Vabariigi Valitsus — Kaitseväe kalmistute haldamise kord — RT I, 33, 211

Määrus kehtestatakse «Sõjahaudade kaitse seaduse» § 2 punkti 4 ja «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 19 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus sätestab kaitseväe kalmistute haldamise korra. (2) Kaitseväe kalmistutele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 32 kinnitatud «Kaitseväe garnisonimäärustiku» punktides 531–568 sätestatut, arvestades käesolevast määrusest tulenevate erisustega. § 2. Kaitseväe kalmistute haldaja (1) Kaitseväe kalmistute haldamise eest vastutab kaitseminister. (2) Kaitseministril on õigus volitada kaitseväe kalmistute haldamisega seotud ülesannete täitmiseks juriidilisi isikuid (kaitseminister või vastav juriidiline isik, edaspidi kalmistu haldaja). (3) Kaitseminister otsustab kaitseväe kalmistute asutamise, laiendamise ja nende tegevuse lõpetamise. (4) Kaitseminister otsustab, millisele kalmistule maetakse välisriikide teenistuses olnud sõdurite säilmed ning milline on vastava tseremoonia korraldus. (5) Kaitseminister otsustab hauasammaste või muude suuremõõtmeliste hauarajatiste rajamise kaitseväe kalmistule, arvestades §-s 4 sätestatut. § 3. Kaitseväe kalmistu tähistamine Kaitseväe kalmistu territoorium on ümbritsetud piirdega või muul moel äratuntavalt tähistatud. Kaitseväe kalmistu peasissekäigu juures on välja pandud kalmistu plaan kvartalite, teede ja ajalooliselt ning kultuuriliselt erilist tähendust omavate kalmude asukohtadega. Samuti tuleb plaanil näidata kalmistu lahtiolekuajad ja tualettide asukoht. § 4. Matmisplatsi eraldamine Matmisplatsi eraldamise otsustab kaitseväe kalmistu haldaja. «Sõjahaudade kaitse seaduse» § 8 lõikes 1 sätestatud juhul otsustab matmisplatsi eraldamisega seotud küsimused kaitseminister ning § 8 lõikes 2 sätestatud juhul Vabariigi Valitsus. § 5. «Muinsuskaitseseadusest» tulenevate ülesannete täitmine Kaitseväe kalmistute territooriumil täidab «Muinsuskaitseseadusest» tulenevaid ülesandeid Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseametil ei ole õigust anda nimetatud ülesannete täitmist üle kalmistu asukoha kohalikule omavalitsusele või muule kolmandale isikule. 2. peatükk KALMISTU KÜLASTAMISE KORD § 6. Kaitseväe kalmistu lahtiolekuaeg Kaitseväe kalmistud on avatud iga päev. Kaitseväe kalmistu lahtioleku kellaajad sätestab vajadusel kalmistu haldaja. § 7. Kaitseväe kalmistu heakorrareeglid (1) Kaitseväe kalmistute külastaja on kohustatud pidama korda, puhtust ja vaikust. Keelatud on: 1) hoonete, väravate, piirete, kalmude, hauatähiste ja -rajatiste kahjustamine, samuti lillede, puude ning nende okste murdmine; 2) kalmistule olmeprügi toomine, prahi panemine kohta, mis ei ole selleks ette nähtud, või kalmistu territooriumi risustamine mõnel muul viisil; 3) kalmistu territooriumil liiklusvahendi (v.a ratastooli) kasutamine kalmistu haldaja või tema poolt volitatud isiku loata; 4) lõkete tegemine ja sportimine; 5) muu korda, puhtust või hauarahu rikkuv (häiriv) tegevus. (2) Kaitseväe kalmistu haldaja võib vajadusel kehtestada konkreetse kalmistu osas täiendavad kalmistu heakorra reeglid. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 8. Olemasolevate kaitseväe kalmistu tunnustele vastavate kalmistute haldamise kohustuse üleminek (1) Kaitseminister korraldab «Sõjahaudade kaitse seaduse» § 2 punktis 4 nimetatud tunnustele vastavate kalmistute või kalmistu osade haldamise ülevõtmise. (2) Kalmistu haldamise kohustus loetakse kaitseministrile üleläinuks käesoleva määruse jõustumise päevast arvates. (3) Kaitseminister võib sõlmida lõikes 1 nimetatud kalmistute seniste haldajatega või haldamist tegelikult teostavate isikutega kokkuleppeid kalmistu haldamise tõrgeteta ülevõtmise hõlbustamiseks. Muu hulgas võib kaitseminister kokku leppida kalmistut üle andva isiku poolt kalmistu haldamise eesmärgil sõlmitud lepingutega võetud lepinguliste õiguste ja kohustuste ülevõtmise suhtes. § 9. «Muinsuskaitseseadusest» tulenevad ülesanded Juhul kui Muinsuskaitseamet on enne käesoleva määruse jõustumist volitanud kaitseväe kalmistute territooriumil «Muinsuskaitseseadusest» tulenevaid ülesandeid täitma kalmistu asukoha kohalikku omavalitsust, siis alates käesoleva määruse jõustumisest loetakse, et vastavate ülesannete täitmise pädevus on ainult Muinsuskaitseametil. § 10. Kaitseväe garnisonimäärustiku muutmine Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 32 kinnitatud «Kaitseväe garnisonimäärustikus» (RT I 1999, 28, 396; 2006, 11, 74) tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 531 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) punkt 533 sõnastatakse järgmiselt: « 533. Tegevteenistuses surnud kaitseväelased maetakse kohalikule kaitseväe kalmistule, sõltumata kohast, kus kaitseväelane suri. Surnud kaitseväelase omaste või väeosa soovil võib kaitseväelase matta ka väljapoole kohalikku kaitseväe kalmistut.»; 3) punkt 534 tunnistatakse kehtetuks; 4) punkt 535 sõnastatakse järgmiselt: « 535. Eestis surnud välisriigi sõjaväelasi võib matta kaitseväe kalmistule ainult kaitseministri loal.»; 5) punkti 568 täiendatakse järgmiste lausetega: ««Sõjahaudade kaitse seaduses» sätestatud juhtudel maetakse välisriigi tegevteenistuses olnud sõjaväelane vastavalt kaitseministri või Vabariigi Valitsuse otsusele. Matusetseremooniaga seonduv sätestatakse «Sõjahaudade kaitse seaduse» § 10 lõike 1 alusel kehtestatavas määruses.»; 6) kogu määruse tekstis asendatakse sõnad «kaitseväekalmistu» ja «sõjaväekalmistu» sõnadega «kaitseväe kalmistu» vastavas käändes. Peaminister Andrus ANSIP Kaitseminister Jaak AAVIKSOO Riigisekretär Heiki LOOT