Põdrala Vallavolikogu — Riidaja Põhikooli arengukava 2007–2009 kinnitamine — KO, 91, 1115

Määrus kehtestatakse Koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 alusel. § 1. Kinnitada Riidaja Põhikooli arengukava aastateks 2007-2009 (arengukava lisatud). § 2. Määrus jõustub 05.aprill 2007.a. Volikogu esimees Sulev SILDNA Kinnitatud Põdrala Vallavolikogu 30.märtsi 2007.a määrusega nr 11 RIIDAJA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2007 - 2009 SISUKORD I. Sissejuhatus II. Üldandmed III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused 3.3. Arengu eesmärgid IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Arengukava ülesanded 4.2. Ressursside andmik V. Arengukava uuendamise kord I. SISSEJUHATUS 1. Riidaja Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Riidaja Põhikooli arengukava lähtub eelnevast 2004- 2006 a. arengukavast, Riidaja Põhikooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. 3. Eelnevast arengukavast 2004- 2006.a on realiseerunud: • osteti koolibuss • avati Riidaja Põhikooli ruumides Põdrala valla lasteaed ühe liitrühmaga • vahetati võimla põrand • tutvustati arengukava lastevanematele ja õpilastele • liituti üleriigiliste projektidega: UNICEF-i kooliprojekt «Väike heategu», Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa projekt «Kooli tervisenõukogude tegevuse arendamine» ning loodushariduslik internetipõhine projekt «Tere, kevad!» II. ÜLDANDMED 2.1. Asend Riidaja Põhikool asub Valga maakonnas Põdrala vallas Riidajas ja on munitsipaalharidusasutus. Kooli teeninduspiirkonda kuulub Põdrala vald. Teiste omavalitsuste piirkondades elavaid lapsi võetakse kooli juhul, kui on vabasid kohti. Põdrala vallas töötab ka Pikasilla Algkool. 2.2. Ajalugu 1833.a. asutas mõisaomanik George Constantin von Stryk Riidajasse vallakooli. Lapsed said koolist ainult lugemisoskuse. 1869.a. sai vallakool uue koolihoone kuni 90 õpilase tarvis. Lugemise kõrval õpetati lastele nüüd ka kirjutamist ja rehkendamist. 1923.a. viis Riidaja valla valitsus kooli üle endisesse härrastemajja, töötas ka internaat. Koolis käidi 6 klassi. 1945.a. andis kool 7-klassilise hariduse. 1961.a. muudeti kool 8-klassiliseks. 25.novembril 1967.a. alustati õppetööd uues koolihoones, kus õpitakse tänini. 1988.a. sügisest muudeti kool 9-klassiliseks ja 1991.a. alates kannab kool nimetust Riidaja Põhikool. Seoses Põdrala valla lasteaia avamisega kooli ruumides muutus asutuse liik lasteaed-põhikooliks. Riidaja Põhikoolil on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba nr 3704HTM alates 29.04.2005.a. 2.3. Pedagoogiline personal ja õpilaskond 2007.aastal töötab Riidaja Põhikooli kaksteist õpetajat, neist kolm on meesõpetajad ja kaks lasteaiaõpetajat. Kõik õpetajad omavad pedagoogilist ettevalmistust. Kõrgharidusega õpetajaid on kuus, kõrgharidust omandavad Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis neli õpetajat, keskeriharidusega on kolm õpetajat ja ühel õpetajal puudub erialane kvalifikatsioon (poiste tööõpetus). Täiskoormusega töötab kaks õpetajat. Õpetajate keskmine vanus on 41,5 aastat. Üle 15 aasta on töötanud 7 õpetajat, 11-15 aastat 4 õpetajat, 5-8 aastat 2 õpetajat ja 0-2 aastat 1 õpetaja. Täiendkoolitus on meie jaoks erilise tähtsusega, sest elame teatud mõttes infosulus. Õpetajatel puudub oma koolis teine tema eriala valdav inimene, kellega konsulteerida, mõtteid jagada. Pedagoogiline personal osaleb võimaluste piires erialastel ja üldpedagoogilistel täienduskursustel. Kogemusi omandatakse ka maakonna õpetajate ainesektsioonides ja koostöös maakonna koolide õpetajatega. Töö toimub liitklassides, kus õpetajal on tavalisest raskem – tegelemine üheaegselt kahe klassiga ja erinevate raskusastmetega õpilastega, sageli ka erinevate õppeainetega. Õpetajad on läbinud arvutialase algkursuse, koolis töötab arvutiõpetaja. 2006/07 õa õpib Riidaja Põhikoolis 59 õpilast, kes on jagatud viide klassikomplekti. Lasteaia liitrühmas on täidetud kõik 18 kohta. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud Haridus- ja teadusministri 04.08.2006.a määrusega nr 23 «Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes». Sisehindamise käigus õpitakse tundma kooli tugevaid ja nõrku külgi. See aitab kaasa otsuste tegemisel, toetab ja suunab kollektiivi arengut, näidates arenguvajadusi. 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused 3.2.1. ÕPPEPROTSESS Riidaja Põhikoolis toimub õppe- ja kasvatustöö lasteaia ja kooli ühise õppekava järgi, mis vastab Eesti põhi- ja keskhariduse riiklikule õppekavale ning alushariduse raamõppekavale. Erivajadustega õpilastele parandusõpet ja koduõpet annab erialast kõrgharidust omandav eripedagoog. Kõik õpilased saavad õpiraskuste korral abi aineõpetajatelt. Õpiabina rakendatakse individuaalset konsultatsiooni, pikapäevarühma, parandusõpperühma, lihtsustatud õppekava ja koduõpet. Koolitöötajad teavad oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust. Töös lähtuvad nad arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest, järgides ametijuhendites ja töölepingutes määratletud ülesandeid. Riidaja Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks töötab asutuses õppenõukogu, mille liikmed on kõik pedagoogid. Koolis on vastu võetud kodukord, mis sätestab selged reeglid õpilastele. Kooli hoolekogu on valitud lastevanemate üldkoosolekul seitsmeliikmeline. Hoolekogu koosseisusu kuuluvad õpetajate, vallavolikogu ja lastevanemate esindajad. Koosseis on kinnitatud Põdrala Vallavalitsuse korraldusega nr 89 22.12.2005 a. Hoolekogu ülesandeks on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate ja vilistlaste ühise tegevuse (kooli õppe- ja kasvatustegevuse) jälgimine ning õppe- ja kasvatustegevuse paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Hoolekogu on üldiselt kursis koolis toimuvaga, kuid omaalgatus on vähene. Tegevus peaks olema aktiivsem ja süsteemipärasem. Tähtis on, et informatsioon kooli taotlustest ja koolis toimuvast jõuaks õigeaegselt õpilasteni ja lastevanemateni. Hea kool eeldab koostööd õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel. Igal kevadel aprillis on võimalus lapsevanemal viibida koolis, et külastada oma lapse õppe- ja ringitunde. Üks kord õppeaastas toimub lastevanemate üldkoosolek. Vastavalt vajadusele toimuvad klassikoosolekud. Alates 2005/2006 õppeaastast toimuvad lasteaias ja koolis arenguvestlused. Kooli arengukava on kättesaadav kõigile õpetajatele ning hoolekogu liikmetele, õpilased ja lapsevanemad on sellest informeeritud. Õpetajaskond osaleb kooli arengukava elluviimises. Arengukava täitmise edukus sõltub seatud eesmärkide saavutamisest. Edu peab olema märgatav. Kava tuleb järgida õppeaasta üldtööplaani koostamisel. Koolil on olemas õppematerjalid ja –vahendid õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel. Arvutiklassis on kuus arvutit, skänner ja printerid. Direktori käsutuses on üks arvuti ning õpetajatetoas üks arvuti. Koolis on interneti püsiühendus. Lasteaia kasutuses on mängu-klassituba ja magamistuba ning mänguväljak. Kooli kasutada on viis klassiruumi ja raamatukogu. Ühiselt kasutatakse võimlat ja staadioni. Lasteaeda ja kooli toitlustab oma söökla. Lasteaias käivate laste toitlustamiskulud katab Põdrala vallavalitsus ning õpilaste lõunasöögi maksumus finantseeritakse riigi poolt. 3.2.2. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TEGEVUS Tegutsevad järgmised huviringid • spordiring • loodusring • võimlemisring • arvutiringid • muusikaringid • meisterdamine. Ringe juhendavad oma eriala spetsialistid. Õpilastel on võimalus osaleda Riidaja kultuurimajas tegutsevates huvialaringides. Vastavalt võimalustele osaletakse maakondlikel aineolümpiaadidel, konkurssidel, viktoriinidel ja spordivõistlustel. Riidaja Põhikoolis on välja kujunenud kindlad traditsioonid. Õppeaastat alustatakse piduliku aktusega. Igal aastal tähistatakse õpetajate päeva, kooli sünnipäeva, isade- ja emadepäeva ning vastlapäeva. Toimuvad jõulupidu ja tutipidu ning õppeaasta lõpus lasteaia lõpupidu, õppeaasta lõpuaktus ja kooli lõpuaktus. Lasteaed ja I kooliaste käivad koos Jõulumaal ja teatris. II ja III kooliastme õpilastel on võimalus osaleda teatri ühiskülastustel ja sportlikel üritustel. Kooliaasta lõpus toimuvad ekskursioonid Eestimaa kaunitesse paikadesse. 2005/2006 õppeaastal liitus kool Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi projektiga „Kooli tervisenõukogude tegevuse arendamine». Selle raames moodustati kuueliikmeline tervisenõukogu, millel on juhtiv osa tervist edendavas tegevuses. Lasteaed, kool ja kodu aitavad kaasa laste tervislikule arengule ja panevad paika põhilised suhtumised tervisesse. 3.3. Arengu eesmärgid MISSIOON Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus toimuva õpi- ja kasvatustegevuse kaudu võimaldatakse laste eakohane vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Kool loob võimalused konkurentsivõimeliste ja õigete väärtushinnangutega noorte inimeste kujunemiseks, kes tulevad toime edasiste õpingutega ning iseseisva eluga. VISIOON Luua loovust, arengut, edukust soodustav kasvatus- ja õpikeskkond, kus toimivad koostöösuhted: laps, õpilane, õpetaja, lapsevanem, hoolekogu, omavalitsus. IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Arengukava ülesanded 1) KOOLISISENE JUHTIMINE • 2007 – 2009 a jätkata tänukirjade väljastamist lastevanemate tunnustamiseks, kelle lapsed on saavutanud häid tulemusi õppetöös või esindanud edukalt kooli erinevatel üritustel. • 2007 - 2009 a kaasata õpilasi koolieluprobleemide lahendamisel. • 2007 - 2009 a kaasata lasteaialaste vanemaid ürituste läbiviimisele. • 2007 - 2009 a kaasata kooli hoolekogu probleemsete õpilaste positiivseks mõjutamiseks. • 2007 - 2009 a kasutada täiendkoolitusraha vastavalt koolisisestele vajadustele ja üleriigilistele prioriteetidele. 2) KOOLI TÖÖ PLAANIMINE • 2007 - 2009 a kooli arengukava alusel töö analüüs ja arengukava uuendamine. • 2007 - 2009 a kooli õppekava täiendamine lähtuvalt muudatustest riiklikus õppekavas. • 2007 - 2009 a kooli üldtööplaani koostamine ja tehtu analüüs. • 2007 - 2009 a kooli kroonika vormistamine ja säilitamine. • 2007 - 2009 a kooli ümbruse heakorrastuse parandamine. • 2007 - 2009 a igakülgse koostöö korraldamine lastevanematega. • 2007 - 2009 a pidada arvestust koolikohustuse täitmise kohta. 3) ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE • 2007 - 2009 a lasteaias kujundada sotsiaalseid oskusi igapäevaeluga toimetulekuks ja anda põhiteadmisi edukaks edasijõudmiseks koolis. • 2007 - 2009 a korraldada metoodikasektsiooni koosolekuid vähemalt üks kord veerandis. • 2007 - 2009 a jätkata õpilaste õpiabi väljaspool õppetunde, pikapäevarühma ja parandusõpperühma tööd. • 2007 - 2009 a soetada võimalusel õppemetoodilist kirjandust ja teatmeteoseid. • 2007 - 2009 a täiustada spordiinventari. • 2007 - 2009 a osaleda vastavalt võimalustele maakonna ja üleriigilistel õpilasüritustel. • 2007 - 2009 a arvestada kodutööde andmisel õpilaste koormust ja iga. • 2007 - 2009 a tunnustada õpilasi väga heade ja heade tulemuste eest. • 2007 - 2009 a teavitada lastevanemaid õpitulemustest. 4) KOOLI TÖÖKESKKOND • 2007 – 2009 a teostada koolimajas iga-aastast sanitaarremont. • 2007 – 2009 a vahetada võimlas elektrisüsteem, värvida seinad. • 2007 – 2009 a täiendada lasteaia mänguväljakut. • 2007 – 2009 a järk–järgult ja vastavalt võimalustele viia tingimused vastavusse tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetega. • 2007 – 2009 a uuendada klassiruumides asuvat koolimööblit. • 2007 – 2009 a osta vastavalt võimalustele uusi arvuteid. 5) KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ • 2007 - 2009 a võimaldada õpilastel osaleda huvialaringide töös, korraldada õppekäike, ekskursioone, näituse- ja teatrikülastusi õpilaste silmaringi laiendamiseks. • 2007 - 2009 a jätkata vallaajalehe «Põdrala Teataja» kaudu koolis toimuvate sündmuste kajastamist. • 2007 - 2009 a võimaldada 8. ja 9.kl õpilastel tegeleda kutsesuunitlusega. • 2007 - 2009 a vastavalt võimalustele osaleda üleriigilistes ja maakondlikes projektides. 4.2. Ressursside andmik Põhiline osa ressurssidest baseerub kohaliku omavalitsuse eelarvel. Taotleda võimalusel juurde lisasummasid projektide kaudu erinevatest fondidest. V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab vallavolikogu.