Legislator Case Law & Legislation
12820046 EE

Riigikohtu üldkogu — 3-4-1-10-07 Riigikohtu üldkogu 13. aprilli 2007. a kohtuotsus Riigikogu juhatuse taotluses Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi Riigikogu liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks — RT III, 2007, 17, 138

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu üldkogu — 3-4-1-10-07 Riigikohtu üldkogu 13. aprilli 2007. a kohtuotsus Riigikogu juhatuse taotluses Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi Riigikogu liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks — RT III, 2007, 17, 138

RIIGIKOHTU ÜLDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-10-07 Otsuse kuupäev 13. aprill 2007. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu Kohtuasi Riigikogu juhatuse taotlus Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi Riigikogu liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada Riigikogu juhatuse taotlus ja lõpetada enne tähtaega Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi Riigikogu liikme volitused. Asjaolud ja menetluse käik 1. Vabariigi Valimiskomisjon registreeris 24. märtsi 2007. a otsusega nr 81 «XI Riigikogu liikmete registreerimine» Riigikogu liikmeteks Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi. Nende Riigikogu liikme volitused algasid 27. märtsil 2007. 2. Riigikogu liikmed S. Oviir, K. Saks ja A. Tarand esitasid 26. märtsil 2007 Riigikogu juhatusele avaldused. S. Oviir avaldas, et töö jätkamise tõttu saadikuna Euroopa Parlamendis loobub ta Riigikogu XI koosseisu liikme ametikohast. K. Saks teatas, et töö jätkamise tõttu Euroopa Parlamendis loobub ta Riigikogu liikme ametikohast. A. Tarand avaldas, et ei kavatse osa võtta Riigikogu XI koosseisu tööst, et ta on seda avalikult teatanud ka enne 4. märtsil 2007 toimunud valimisi ning et ta ei ilmu seega ametivande andmisele. 3. Riigikogu juhatus esitas 3. aprillil 2007 Riigikogu töökorra seaduse § 6 alusel Riigikohtule taotluse S. Oviiri, K. Saksa ja A. Tarandi Riigikogu liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks põhjusel, et mainitud Riigikogu liikmed keeldusid andmast ametivannet. 4. Riigikogu liikmed S. Oviir, K. Saks ja A. Tarand jäävad 4. aprillil 2007 Riigikohtule esitatud kirjades 26. märtsil 2007 Riigikogu juhatusele ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud avalduste juurde, mille kohaselt nad ei soovi asuda Riigikogusse ega anda ametivannet, kuna soovivad edasi töötada Euroopa Palamendis, ning paluvad Riigikohtul Riigikogu juhatuse taotluse nende saadikuvolituste lõpetamiseks kirjalikus menetluses kiiresti läbi vaadata. Üldkogu seisukoht 5. Põhiseaduse § 61 järgi algavad Riigikogu liikmete volitused valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. S. Oviir, K. Saks ja A. Tarand esitasid Riigikohtule avaldused, mille kohaselt nad ei soovi anda ametivannet. Vastavalt Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg-le 3 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 26 lg-le 1 võib Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada Riigikohtu otsusega enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes keeldub ametivannet andmast. Vande andmisest keeldumine on seega Riigikogu liikme volituste enne tähtaega lõpetamise aluseks. 6. Seetõttu rahuldab Riigikohus Riigikogu juhatuse taotluse ja lõpetab enne tähtaega Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi Riigikogu liikme volitused. Märt RASK Tõnu ANTON Jüri ILVEST Peeter JEROFEJEV Henn JÕKS Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Indrek KOOLMEISTER Ants KULL Lea LAARMAA Julia LAFFRANQUE Jaak LUIK Priit PIKAMÄE Jüri PÕLD Harri SALMANN Tambet TAMPUU Riigikohtunik Eerik Kergandberg eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-4-1-10-07 juurde 1. Riigikogu liikme keeldumine ametivande andmisest annab Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 3 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 26 lg 1 kohaselt Riigikohtule kahtlemata seadusliku aluse Riigikogu sellise liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks. Tõsise riigiõigusliku probleemi lahendamisel ei tohiks aga põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus olla liiast küsida, kas kõnealuseks seadustega ettenähtud toiminguks on olemas ka põhiseaduslik alus. 2. Põhiseaduse § 64 lg 2 p 4 kohaselt piirduvad Riigikohtu volitused Riigikogu liikmete volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks juhtudega, mil Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. «Kestev võimetus» on kahtlemata määratlemata õigusmõiste, kuid tema liiga avar sisustamine oleks vastuolus põhiseaduse mõttega ja võiks piirsituatsioonides kahjustada ka seadusandliku ning kohtuvõimu tasakaalu. 3. Eeldades muuhulgas ka seda, et ühte mõistet tuleb läbivalt kogu põhiseaduse kontekstis sisustada ühtemoodi, peaks kestev võimetus ka põhiseaduse § 64 lg 2 p 4 mõttes tähendama ametivolituste ajal ootamatult tekkinud olukorda (eeskätt terviseseisundi muudatusi), mil nn objektiivse hindaja seisukohast lähtuvalt on alust tõstatada küsimus sellest, kas vastav isik tohiks oma ametis jätkata või mitte, kuigi ta ise ei ole tagasiastumisavaldust esitanud. Sedalaadi küsimuste lahendamine peab kahtlemata olema kohtute pädevuses. 4. Leian aga, et Riigikogu liikmeks valitud isiku soov jätkata hoopis tööd Euroopa Parlamendis saaks olla käsitatav vaid tagasiastumisena, mitte aga võimetusena või suisa kestva võimetusena Põhiseaduse § 64 lg 2 p 4 mõttes. Olen seda meelt, et kohtuvõimu, eriti aga Riigikohtu roll peaks olema ühiskonnas tõusetuvate tõsiste õiguslike konfliktide lahendamine ja oleks riigi ressursi raiskamine, kui kõnealune roll taandub vaid «templilööja» rolliks. Eerik KERGANDBERG Riigikohtunik Lea Kivi eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-4-1-10-07 juurde 1. Põhiseaduse § 61 järgi algavad Riigikogu liikmete volitused valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 24. märtsil 2007 registreeris Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu XI koosseisu liikmetena Siiri Oviiri, Katrin Saksa ja Andres Tarandi. 26. märtsil 2007 esitasid Riigikogu liikmed Siiri Oviir, Katrin Saks ja Andres Tarand Riigikogu juhatusele järgmised avaldused. S. Oviir ja K. Saks avaldasid, et töö jätkamise tõttu saadikuna Euroopa Parlamendis loobuvad nad Riigikogu XI koosseisu liikme ametikohast. A. Tarand avaldas, et ei kavatse osa võtta Riigikogu XI koosseisu tööst, et ta on seda avalikult teatanud ka enne 4. märtsil 2007 toimunud valimisi ning et ta ei ilmu ametivande andmisele. Riigikogu juhatus käsitas kõiki neid avaldusi kui Riigikogu liikmete keeldumist anda ametivanne ja esitas 3. aprillil 2007 Riigikogu töökorra seaduse § 6 alusel Riigikohtule taotluse S. Oviiri, K. Saksa ja A. Tarandi Riigikogu liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks. 2. Minu arvates on nii Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg-s 3 ja kui ka Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 26 lg-s 1 sätestatud Riigikohtu pädevus lõpetada enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes keeldub ametivannet andmast, vastuolus Põhiseaduse § 64 lg 2 p-ga 4. Põhiseaduse selle paragrahvi kohaselt piirduvad Riigikohtu volitused Riigikogu liikmete volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks juhtudega, mil Riigikogu liige on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Riigikohtu üldkogu 6. veebruari 2002. a otsuses asjas nr 3-5-0-1-02, asuti motiveerimatult seisukohale, et «olukorra, mida Põhiseadus ei ole ette näinud, reguleerimine Riigikogu töökorra seaduses pole vastuolus Põhiseaduse mõttega». Kuna otsusest ei nähtu, miks peeti seadusega Riigikohtule täiendavate volituste andmist Põhiseadusega kooskõlas olevaks, saab järeldada, et ametivande andmisest keeldumine mahutati Põhiseaduse § 64 lg 2 p-s 4 nimetatud Riigikogu liikme kestva võimetuse alla täita oma ülesandeid. Olen nõus kolleeg Eerik Kergandbergi eriarvamuses väljendatuga, et «kestev võimetus» on määratlemata õigusmõiste, kuid tema liiga avar sisustamine on vastuolus põhiseaduse mõttega. Lõpetades ennetähtaegselt Riigikogu liikme volitused, kontrollib ja hindab Riigikohus tõendeid ning kaalub, kas isik, kes omaalgatuslikult Riigikogust ei lahku, tuleb oma ülesannete täitmisega toime või on kestvalt võimetu neid täitma. Riigikohtul lasub siin kohustus kaitsta Riigikogu liiget tema volituste põhjendamatu lõpetamise eest. 3. Käesolevas asjas puudus aga igasugune õiguslik vaidlus. Nii Riigikogu juhatusele kui ka Riigikohtule täiendavalt esitatud avaldustes märkisid Riigikogu liikmed S. Oviir, K. Saks ja A. Tarand, et nad soovivad edasi töötada Euroopa Parlamendis. Seetõttu on tegemist sisuliselt nende omaalgatusliku lahkumisega Riigikogust – tagasiastumisega ja vastavalt Riigikogu töökorra seaduse §-le 8 lõpevad sellisel juhul Riigikogu liikme volitused päeval, mil Riigikogu juhatus teeb otsuse asendusliikme asumise kohta. Lea KIVI

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →