Viimsi Vallavolikogu — Lapsehoiu toetuse määramise ja maksmise kord — KO, 83, 1029

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 3 punkt 2 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ning «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 121 lõike 2, § 123, § 127 ja § 128 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib Viimsi valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt koolieelses lasteasutuses mittekäiva eelkooliealise lapse lapsehoiuteenuse kulude kompenseerimise (edaspidi - toetus ) korda. § 2. Üldsätted (1) Toetuse määra kehtestab Viimsi Vallavalitsus (edaspidi - vallavalitsus). Toetuse määr kehtib ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. (2) Toetuse maksmist korraldab ja makstud toetuse üle peab arvestust vallavalitsus. § 3. Toetuse subjekt (1) Toetus määratakse ja makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale (edaspidi - lapsevanem): 1) kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Viimsi vallas; 2) kui lapse, kelle jaoks toetust taotletakse, rahvastikuregistri järgne elukoht on Viimsi vallas; 3) kui laps, kelle jaoks toetust taotletakse, ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja. (2) Õigus toetust taotleda tekib pärast vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmise lõppemist ning lõpeb lapse minekul koolieelsesse lasteasutusse või õppimaasumisel üldhariduskoolis. § 4. Toetusega kompenseerimine Toetusega kompenseeritakse lapsehoiu teenust, mida osutab lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kelle põhikirjaline tegevus on koolieelse lapsehoiu teenuse osutamine. § 5. Lapsehoiuteenusele esitatavad nõuded (1) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida: 1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni viit (5) last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud; 2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni kümmet (10) last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (2) Kui lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis (5) last, loetakse kõiki lapsehoiuteenusel viibivaid raske või sügava puudega lapsi, alla kolmeaastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla kolmeaastaseid lapsi kahe lapse eest. (3) Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele. (4) Lapsehoiuteenuse osutaja tagab lapse toitlustamise vastavalt lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. Lapsehoiuteenuse osutaja peab toitlustamisel tagama toidu käitlejale kehtestatud nõuete täitmise vastavalt toiduseaduses sätestatule. (5) Kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides, võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. (6) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenusele õigustatud isiku juhistest ning lapse huvidest. Lapsehoiuteenusele õigustatud isik ning lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet. (7) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud sotsiaalhoolekande seaduse § 6 punkti 81 alusel kehtestatud korras koostama statistilisi aruandeid lapsehoiuteenuse kohta ja esitama need vallavalitsusele. § 6. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded (1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (2) Lapsehoidja peab olema täieliku teovõimega ning lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku füüsilise ja vaimse tervisega ning vastama sotsiaalhoolekande seaduse § 252 lõike 1 punktides 1-6 sätestatud nõuetele. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. (4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täieliku teovõimega isik olema lastega koosolemiseks vajaliku vaimse tervisega ning vastama sotsiaalhoolekande seaduse § 252 lõike 1 punktides 3-6 sätestatud nõuetele. (5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täisealine isik läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. (6) Perearst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ja väljastab kirjaliku tervisetõendi. § 7. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele: 1) kirjaliku vormikohase taotluse; 2) isikut ning eestkostjaks või hooldajaks olemist tõendava dokumendi (toetuse esmakordsel taotlemisel); 3) lapse sünnitunnistuse koopia (toetuse esmakordsel taotlemisel); 4) lapsehoiu teenuse osutaja kutsetunnistuse koopia ja alates maavanema poolt tegevuslubade väljastamise alustamist ühe (1) kuu jooksul - tegevusloa koopia. 5) lapsehoiu teenuse ostmist tõendava dokumendi. (2) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult viie (5) tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui kümne (10) tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavalt nõutud andmeid või dokumente. (4) Toetuse taotlejal on õigus esitada taotlus kolme (3) kuu jooksul pärast tegelike kulutuste tegemist. § 8. Toetuse määramine ja maksmine (1) Otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb vallavalitsus kümne (10) tööpäeva jooksul, arvates toetuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast. (2) Kui vallavalitsusel tekib põhjendatud kahtlus taotlusele lisatud dokumentide alusel teenuse tegeliku saamise kohta, on vallavalitsusel õigus pikendada otsuse tegemise tähtaega kuni kolmkümmend (30) päeva, teatades sellest kirjalikult taotluse esitajale. (3) Kui taotlust ei rahuldata, saadab vallavalitsus taotlejale motiveeritud otsuse viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (4) Toetus määratakse kalendrikuu jooksul tehtud ja dokumentaalselt tõestatud kulutuste alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud määra ulatuses. (5) Toetus kantakse üle taotluses märgitud arvelduskontole viie (5) päeva jooksul otsuse tegemisest. § 9. Lapsehoiu teenuse osutamise kontrollimine (1) Vallavalitsusel on õigus lapse õiguste kaitseks kontrollida lapsehoiu teenuse osutamise kohta teenuse osutamise ajal, kas teenust osutatakse lapsele kohastes tingimustes ning koostada vormikohane akt. (2) Kontrollifunktsiooni täites ei võta vallavalitsus endale vastutust teenuse osutamise tagajärgede eest ega vabasta teenuse osutajat ega lapsevanemat või temaga võrdsustatud isikut vastutusest lapse heaolu eest. (3) Kontrolli tulemustest teavitatakse lapsevanemat. § 10. Vaidluste lahendamine (1) Kui toetus on taotleja poolt valeandmete esitamise tagajärjel makstud välja alusetult, on vallavalitsusel õigus nõuda alusetult makstud toetuse summa tagastamist, esitades toetuse saajale sellekohase nõudekirja. (2) Toetuse alusetult saanud isik on kohustatud alusetult saadud toetuse tagasi maksma viieteistkümne (15) päeva jooksul arvates vallavalitsuselt nõudekirja saamisest. Alusetult makstud toetusi, mida pole ettenähtud viieteistkümne (15) päeva jooksul tagastatud, on vallavalitsusel õigus nõuda tagasi kohtu korras. Sel juhul on alusetu toetuse saanud isik kohustatud vallavalitsusele hüvitama ka sissenõudmisega seotud kulud. § 11. Rakendamine (1) Lapsehoiu toetuse määra kehtestab vallavalitsus igal aastal peale eelarve kinnitamist. (2) Lapsehoiu toetuse taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. (3) Lapsehoiu teenuse osutamise kontrollimise akti vormi kinnitab vallavalitsus. (4) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2007.a. Volikogu esimees Aarne JÕGIMAA