Rahandusminister — Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldumine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23.03.2006 nr 20 (RTL 2006, 28, 514) 3.04.2006 20.03.2007 nr 19 (RTL 2007, 27, 488) 6.04.2007 Määrus kehtestatakse «Kindlustustegevuse seaduse» § 85 lõike 2 alusel. 1. peatükk ARUANNETE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE § 1. Aruannete koostamine (1) Elukindlustusega tegelev kindlustusandja (edaspidi elukindlustusandja) on kohustatud koostama järgmised aruanded: 1) «Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud, kindlustusmaksed, nõuded, kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused» koodiga 810 (lisa 1) 2) Kehtetu 3) «Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müügikanalid» koodiga 835 (lisa 8); 4) Kehtetu 5) [Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 6) [Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 7) [Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] (2) Kahjukindlustusega tegelev kindlustusandja (edaspidi kahjukindlustusandja), välja arvatud Eesti Liikluskindlustuse Fond, on kohustatud koostama järgmised statistilised aruanded: 1) «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingud, preemiad ja nõuded» koodiga 710 (lisa 2); 2) «Kahjukindlustusandja komplekslepingud» koodiga 711 (lisa 3); 3) «Kahjukindlustusandja kindlustustegevus välisriigis» koodiga 736 (lisa 6); 4) «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingute müügikanalid» koodiga 735 (lisa 9); 5) «Kahjukindlustusandja tehnilised eraldised» koodiga 730 (lisa 11); 6) «Kahjude kujunemine (aasta)» koodiga 760 (lisa 12); 7) «Kahjude kujunemine (kvartal)» koodiga 761 (lisa 13); 8) «Kahjude kujunemine (liikluspension)» koodiga 762 (lisa 14). (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud aruannet ei ole kohustatud koostama kahjukindlustusandja, kes ei tegele liikluskindlustusega. (4) Kõik kindlustusandjad on kohustatud koostama järgmised aruanded: 1) «Kindlustusandja vahendustegevus» koodiga 816, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja 716, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 7); 2) «Edasikindlustus» koodiga 815, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja ja aruandeperioodiks on kvartal; koodiga 818, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja ja aruandeperioodiks on aasta; koodiga 715, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja ja aruandeperioodiks on kvartal; koodiga 718, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja ja aruandeperioodiks on aasta (lisa 15); 3) Kindlustusandja investeeringute liikumine» koodiga 820, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja koodiga 720, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 16); [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] 4) «Kinnisvara investeeringud» koodiga 821, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja 721, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 17); 5) «Kindlustusandja osalused tütar- või sidusettevõtjates» koodiga 822, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja 722, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 18); 6) «Väärtpaberid» koodiga 823, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja 723, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 19); 7) «Kindlustusandja antud laenud» koodiga 824, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja 724, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 20); 8) «Kindlustusandja hoiused» koodiga 825, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja 725, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 21); 9) «Tuletisväärtpaberid» koodiga 826, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja 726, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 22); [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] 10) «Kindlustusandja nõuded» koodiga 827, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja 727, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 23); 11) «Kindlustusandja kulud» koodiga 807, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja; koodiga 707, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja; koodiga 8071, kui konsolideeritud aruande koostajaks on elukindlustusandja; koodiga 7071, kui konsolideeritud aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 24). (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aruannetele on Eesti Liikluskindlustuse Fond kohustatud koostama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud aruande ja aruande «Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustuslepingud, preemiad ja nõuded» koodiga 717 (lisa 4). Eesti Liikluskindlustuse Fond ei esita käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud aruannet. (6) Aruannete koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisas 28 nimetatud elu- ja kahjukindlustusliikidest ja alaliikidest ning mõistetest. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] § 2. Aruandeperiood (1) Käesoleva määruse lisade 6–9, 12 ja 14 kohaste aruannete aruandeperioodiks on kalendriaasta. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] (2) Käesoleva määruse lisade 1-4, 11, 13 ja 16-24 kohaste aruannete aruandeperioodiks on kvartal. (3) Käesoleva määruse lisade 16 - 18 ning 24 aruannete näitajad esitatakse kumulatiivselt majandusaasta algusest. (4) Käesoleva määruse lisa 15 kohase aruande aruandeperioodiks on esimene kvartal, kui aruanne esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast esimese kvartali lõppu, ja kalendriaasta, kui aruanne esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast neljanda kvartali lõppu. (5) Käesoleva määruse lisade 1–9 kohaste aruannete aruandeperioodid algavad aruandeperioodi esimesel kuupäeval kell 00.00 ja lõpevad aruandeperioodi viimasel kuupäeval kell 24.00. (6) [Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] § 3. Aruannete esitamine (1) Kindlustusandja on kohustatud esitama määrusega sätestatud aruanded Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML (eXtensible Markup Language) dokumendina. (2) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. (3) Aruanded esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. (4) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust esitatakse käesoleva määruse: 1) lisade 12 ja 14 kohane aruanne hiljemalt aruandeperioodile järgneva aasta 1. maiks; [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 2) lisa 15 kohane aruanne esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast esimese ja neljanda kvartali lõppu. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] (41) [Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] (õ) 21.04.2009 11:00 (5) Juhul kui aruande esitamise tähtaeg on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. (6) Kui Finantsinspektsioonile esitatud aruandes on tuvastatud viga või aruannete koostamisel on selgunud muutused eelmiste perioodide aruannete andmetes, siis tuleb esitada vastava (-te) perioodi (perioodide) kohta parandatud aruanded. Kui vead või andmete muutused on selgunud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, siis tuleb parandatud aruanded esitada hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. maiks. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] (7) - (8) Kehtetu [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] § 4. Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali aruandlus (1) Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaal (edaspidi filiaal) lähtub Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete koostamisel käesolevas määruses kindlustusandja suhtes sätestatust. (2) Filiaal ei ole kohustatud Finantsinspektsioonile esitama käesoleva määruse lisa 18 kohast aruannet. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] 2. peatükk ANDMEVAHETUSE TURVAMINE § 5. Andmevahetuse turvamise kohta kasutatud mõisted (1) Andmevahetuse turvamine käesoleva määruse tähenduses on käesoleva määrusega kehtestatud turvameetmete kasutamine andmete elektroonilisel edastamisel ja vastuvõtmisel. (2) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, kus andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele. (3) Signeerimine käesoleva määruse tähenduses on tegevus, mille käigus andmeüksus allkirjastatakse isikliku võtmega. (4) Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja. § 6. Andmevahetuse turvamine (1) Kindlustusandja on elektroonilise andmevahetuse turvamiseks kohustatud kasutama avaliku võtmega algoritme, mida realiseerivad OpenPGP standardit toetavad rakendused. (2) [Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007]. § 7. Võtmepaar (1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest «Digitaalallkirja seaduse» (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 88, 591 ja 594) § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega. (2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti. (3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma kindlustusandja kood, sõna «aruandlus», vastutava töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev. (4) Võtmepaare tuleb plaaniliselt muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus. § 8. Andmevahetuse korraldamine (1) Kindlustusandja on andmevahetuse korraldamiseks kohustatud määrama vastutava töötaja, kes tagab kindlustusandja võtmepaari ja vahetatud andmete käideldavuse. (2) Vastutav töötaja tekitab kindlustusandja aruandluse võtmepaari, organiseerib selle kasutamise kindlustusandja andmeid edastavate töötajate poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsiooni poolt volitatud isikule (edaspidi võtmehaldur). (3) Kindlustusandja aruandluse võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult kindlustusandja andmeid edastavad töötajad ja vastutav töötaja. (4) Kindlustusandja signeerib elektrooniliselt edastatavad andmed kindlustusandja asutatud aruandluse isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile. (5) Kindlustusandja dekrüpteerib Finantsinspektsioonilt elektroonilisel kujul saabunud andmed ning veendub nende autentsuses ja terviklikkuses. (6) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele. (7) Signeerimine käesoleva määruse tähenduses on tegevus, mille käigus andmeüksus allkirjastatakse isikliku võtmega. § 9. Võtmete vahetus (1) Esimesel võtmete vahetamisel kindlustusandja vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. (2) Edaspidisel plaanilisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, signeerides need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades adressaadi avalikku võtit. (3) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta adressaatidele ning tekitatakse uued võtmepaarid. Kindlustusandja vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. (4) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus ning vahetuse läbiviinud isikute andmed ning sõrmejäljed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja. (5) Nii plaaniliste võtmevahetuste kui ka eriolukordade tagajärjel kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 10. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks rahandusministri 29. jaanuari 2001. a määrus nr 20 «Kindlustusandjate majanduslike ja statistiliste aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» (RTL 2001, 17, 238; 66, 905; 98, 1347; 138, 2029). (2) Tunnistada kehtetuks rahandusministri 18. detsembri 2001. a. määrus nr 115 «Kindlustusandja omavahendite normatiivi (solventsusmarginaali) arvutamise kord» (RTL 2002, 3, 31). § 11. Määruse rakendamine (1) Käesoleva määruse kohased aruanded koostatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2007. aasta 1. jaanuaril ja hiljem. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] (2) Elukindlustusandja ei esita Finantsinspektsioonile 2006. a kohta Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruses nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» paragrahv 1 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud aruandeid. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] (3) Aruanded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevast varasemate aruandeperioodide kohta koostatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud määruse kohaselt. 1 EL Nõukogu direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.08.1973, lk 3–19, muudetud direktiividega 76/580/EMÜ (EÜT L 189, 13.07.1976, lk 13–14); 84/641/EMÜ (EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21–25); 87/343/EMÜ (EÜT L 185, 4.07.1987, lk 72–76); 87/344/EMÜ (EÜT L 185, 4.07.1987, lk 77–80); 88/357/EMÜ (EÜT L 172, 4.07.1988, lk 1–14); 90/618/EMÜ (EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44–49); 92/49/EMÜ (EÜT L 228, 11.08.1992, lk 1–23); 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.07.1995, lk 7–13); 2000/26/EÜ (EÜT L 181, 20.07.2000, lk 65–74); 2002/13/EÜ (EÜT L 77, 20.03.2002, lk 17–22); 2002/87/EÜ ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27); EL Nõukogu direktiiv 87/343/EMÜ, millega muudetakse krediidi- ja garantiikindlustuse osas esimest direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 185, 04.07.1987, lk 72–76); EL Nõukogu direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/375/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, 11.08.1992, lk 1–23), muudetud direktiividega 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.07.1995, lk 7–13); 2000/64/EÜ (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27–28); 2002/87/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta (EÜT L 330, 05.12.1998, lk 1–12), muudetud direktiiviga 2002/87/EÜ, ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1–51). Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 1, mis on muudetud rahandusministri 23. märtsi 2006.a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisaga 1; muudetud rahandusministri 20. märtsi 2007 a määrusega nr 19 ELUKINDLUSTUSANDJA KINDLUSTUS- JA INVESTEERIMISLEPINGUD, KINDLUSTUSMAKSED, NÕUDED, KINDLUSTUSTEHNILISED ERALDISED JA FINANTSKOHUSTUSED 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud, nendega seotud preemiad, maksed, nõuded ja kindlustussummad ning kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused tegevuse liikide lõikes nii Eestis kui välisriigis. Aruandes ei näidata elukindlustusandja vahendatud «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses kindlustus- ja investeerimislepinguid ning nendega seotud kindlustussummasid, preemiaid, makseid, nõudeid kindlustustehnilisi eraldisi ja finantskohustusi. 2. Aruande kood Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud, kindlustusmaksed, nõuded, kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused aruande koodiks on 810. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) [Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 3) Lepingu ja makseliigid 4) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide ning lepingu ja makseliikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead, v.a järgnevate tegevuse liikidega seotud kombinatsioonid: [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel (105110) Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel (105120) Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel (105210) Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel (105220) Tegevuse liikide «Tulumaksusoodustusega kapitalikogumiskindlustus» (102300), «Tulumaksusoodustusega annuiteet» (104100), «Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus» (105100), «Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel» (105110), «Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel» (105120) puhul näidatakse andmed ainult «Kogumispensionide seaduses» sätestatud nõuetele vastavate tulumaksusoodustusega lepingute kohta [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] Kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustusandja bilansi koostamise juhendist. Kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste summad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui tegevuse liigi ning lepingu ja makseliigi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Kindlustus surmajuhtumiks kokku 101000 Tähtajaline kindlustus surmajuhtumiks 101100 Eluaegne kindlustus surmajuhtumiks 101200 Kapitalikogumiskindlustus kokku 102000 Puhas üleelamiskindlustus kokku 102100 Sh lastekindlustus 102110 Surma- ja üleelamiskindlustus kokku 102200 Sh tulumaksusoodustusega kapitalikogumiskindlustus 102300 Sünni- ja abiellumiskindlustus kokku 103000 Sünnikindlustus 103100 Abiellumiskindlustus 103200 Annuiteet kokku 104000 Sh tulumaksusoodustusega annuiteet 104100 Investeerimisriskiga elukindlustus kokku 105000 Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kokku 105100 Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel 105110 Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel 105120 Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kokku 105200 Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel 105210 Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel 105220 Lisakindlustused kokku 106000 Õnnetusjuhtumite kindlustus 106100 Haiguskindlustus 106200 Muud lisakindlustused 106300 Muud kindlustused 107000 Otsene kindlustus 100000 6. Lepingu tüübi identifikaatorid [Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 7. Lepingu ja makseliikide identifikaatorid Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku 10 Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille väljamakse periood on saabunud 20 Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul 30 Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul 40 Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille kindlustusmaksed on peatunud minimaalselt 12 kuud 50 Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa 60 Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood on saabunud 70 Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood ei ole saabunud 80 Katkenud lepingud kokku 90 Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 12 kuud enne katkestamist 100 Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 3 kuud enne katkestamist 110 Brutopreemiad kokku 120 Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu 130 Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu 140 Edasikindlustuse preemiad 150 Rahuldatud nõuded annuiteetmaksetena 160 Rahuldatud nõuded mitteannuiteetmaksetena 170 Rahuldatud nõuded tagasiostudena (sh nullväärtuses) 180 Hüvitised makstud annuiteetmaksetena 190 Hüvitised makstud mitteannuiteetmaksetena 200 Tagasiostusummad 210 Edasikindlustuse osa makstud nõuetes 220 Maksed kokku 230 Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu 240 Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu 250 Finantskohustuste väljamaksed annuiteetmaksetena 260 Finantskohustuste väljamaksed mitteannuiteetmaksetena 270 Finantskohustuste väljamaksed seoses lepingu katkemisega 280 Elukindlustuse eraldise kogusumma 1 Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse summa 2 Boonuste eraldise kogusumma 3 Boonuste eraldise edasikindlustuse summa 4 Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma 5 Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse summa 6 Muud tehnilised eraldised kogusumma 7 Muud tehnilised eraldised edasikindlustuse summa 8 Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest. 9 Finantskohustused investeerimislepingutest 11 Finantskohustused kindlustuslepingutest 12 8. Summa 1) Lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» puhul jõusolevate lepingute (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingute) arv kokku. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 2) Lepingu ja makseliik 20 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille väljamakse periood on saabunud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 20 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille väljamakse periood on saabunud» puhul jõusolevatest lepingutest nende lepingute arv, mille väljamakse periood on saabunud, s.o lepingud, mis on jõus, kuid mille väljamaksed on alanud. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 3) Lepingu ja makseliik 30 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 30 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul» puhul jõusolevatest lepingutest (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingutest) nende lepingute arv, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 4) Lepingu ja makseliik 40 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 40 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul» puhul jõusolevatest lepingutest (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingutest) nende lepingute arv, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 5) Lepingu ja makseliik 50 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille kindlustusmaksed on peatunud minimaalselt 12 kuud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 50 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille kindlustusmaksed on peatunud minimaalselt 12 kuud» puhul jõusolevatest lepingutest (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingutest) nende fikseeritud maksegraafikuga lepingute arv, mille kindlustusmaksed on tähtajaks tasumata 12 kuud või kauem, vaba maksegraafikuga lepingute puhul nende lepingute arv, mille kindlustusmaksed ei ole laekunud kauem kui 12 kuud, ja katkenud/peatunud lepingute puhul nende lepingute arv, mida saab taastada. Kui kindlustusmaksete võlgnevusega leping vormistatakse ümber (näit maksevabaks lepinguks), siis võetakse kindlustusmaksete laekumise peatumisperioodi arvutamisel perioodi algushetkeks enne ümbervormistamist jõusolnud lepingu kindlustusmaksete võlgnevuse algushetk. Kõik eespool nimetatud lepingute arvud summeeritakse aruandeperioodi lõpu seisuga ja esitatakse tükkides. Siin ei näidata neid fikseeritud maksegraafikuga lepinguid, millele on tehtud (aruandeperioodi lõpu seisuga) ettemakse. 6) Lepingu ja makseliik 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa» puhul aruandeperioodi lõpu seisuga jõusolevate lepingute (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingute) see maksimaalne kindlustussummade summa, mis kindlustusjuhtumi(te) korral makstakse lepingu alusel välja aruandeperioodile järgneva (libiseva) aasta jooksul. Maksimaalne kindlustussumma on summa, mis on lepingujärgselt väljamaksete piirmääraks. Maksimaalne kindlustussumma näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Siin ei näidata nende jõusolevate lepingute maksimaalset kindlustussummat, kus lepingujärgselt väljamakse teostatakse annuiteetmaksetena. 7) Lepingu ja makseliik 70 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood on saabunud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 70 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood on saabunud» puhul aruandeperioodi lõpu seisuga jõusolevate lepingute, kus lepingujärgselt teostatakse väljamakse annuiteetmaksena ja mille väljamaksmine on alanud, aruandeperioodile järgneva (libiseva) aasta jooksul annuiteetidena makstavate väljamaksete aastasumma. Aastasumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. 8) Lepingu ja makseliik 80 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood ei ole saabunud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 80 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood ei ole saabunud» puhul nende aruandeperioodi lõpu seisuga jõusolevate lepingute (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingute) aastane väljamaksete piirmäärade summa aruandeperioodile järgneva (libiseva) aasta jooksul, kus lepingujärgselt teostatakse väljamakse annuiteetmaksetena ja väljamakse periood ei ole saabunud. Aastane väljamaksete piirmäärade summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. 9) Lepingu ja makseliik 90 «Katkenud lepingud kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 90 «Katkenud lepingud kokku» puhul jõusolnud lepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul, sõltumata jõusoleku kestusest. Katkenud lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata katkenud lepinguid, mida saab taastada. 10) Lepingu ja makseliik 100 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 12 kuud enne katkestamist» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 100 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 12 kuud enne katkestamist» puhul lepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul ja mis olid enne katkemist jõus kuni 12 kuud. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata katkenud lepinguid, mida saab taastada. 11) Lepingu ja makseliik 110 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 3 kuud enne katkestamist» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 110 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 3 kuud enne katkestamist» puhul lepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul ja mis olid enne katkemist jõus kuni 3 kuud. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata katkenud lepinguid, mida saab taastada. 12) Lepingu ja makseliik 120 «Brutopreemiad kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 120 «Brutopreemiad kokku» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 13) Lepingu ja makseliik 130 «Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 130 «Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud nende kindlustuslepingute, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu, aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 14) Lepingu ja makseliik 140 «Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 140 «Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud nende kindlustuslepingute, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu, aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 15) Lepingu ja makseliik 150 «Edasikindlustuse preemiad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 150 «Edasikindlustuse preemiad» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustuse preemiad» näidatud aruandeperioodi preemiad (kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingute preemiad). Kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingute preemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse preemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 16) Lepingu ja makseliik 160 «Rahuldatud nõuded annuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 160 «Rahuldatud nõuded annuiteetmaksetena» puhul aruandeperioodi jooksul annuiteetmaksetena välja makstud nõuete koguarv (nõue võis olla esitatud varasemal perioodil). Nõue loetakse rahuldatuks igal hetkel, millal toimus väljamakse. Nõuete arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Tagasiostudena (sh nullväärtusena) rahuldatud nõudeid ei näidata. 17) Lepingu ja makseliik 170 «Rahuldatud nõuded mitteannuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 170 «Rahuldatud nõuded mitteannuiteetmaksetena» puhul aruandeperioodi jooksul mitteannuiteetmaksetena (k.a osamaksetena) välja makstud nõuete koguarv (nõue võis olla esitatud varasemal perioodil). Kui nõue maksti aruandeperioodi jooksul välja osamaksetena, loetakse nõue rahuldatuks igal hetkel, millal toimus väljamakse. Nõuete arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Tagasiostudena (sh nullväärtusena) rahuldatud nõudeid ei näidata. 18) Lepingu ja makseliik 180 «Rahuldatud nõuded tagasiostudena (sh nullväärtuses)» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 180 «Rahuldatud nõuded tagasiostudena (sh nullväärtuses)» puhul aruandeperioodi jooksul toimunud tagasiostude arv (k.a nullilise väärtusega rahuldatud tagasiostud). Tagasiostude arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 19) Lepingu ja makseliik 190 «Hüvitised makstud annuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 190 «Hüvitised makstud annuiteetmaksetena» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Hüvitised» näidatud need aruandeperioodi hüvitised, mis on makstavad annuiteetmaksetena. Hüvitiste käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Hüvitised esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata tagasiostusummasid. 20) Lepingu ja makseliik 200 «Hüvitised makstud mitteannuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 200 «Hüvitised makstud mitteannuiteetmaksetena» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Hüvitised» näidatud need aruandeperioodi hüvitised, mis on makstavad mitteannuiteetmaksetena (k.a osamaksetena). Hüvitiste käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Hüvitised esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata tagasiostusummasid. 21) Lepingu ja makseliik 210 «Tagasiostusummad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 210 «Tagasiostusummad» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Tagasiostusummad» näidatud aruandeperioodi tagasiostusummad. Tagasiostusummade käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Tagasiostusummad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 22) Lepingu ja makseliik 220 «Edasikindlustuse osa makstud nõuetes» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 220 «Edasikindlustuse osa makstud nõuetes» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustuse osa makstud nõuetes» näidud edasikindlustuse osa aruandeperioodi makstud nõuetes. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 23) Lepingu ja makseliik 230 «Maksed kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 230 «Maksed kokku» puhul see osa kindlustus- ja investeerimislepingute eest saadud maksetest, mida kajastatakse Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjetel «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest», «Finantskohustused investeerimislepingutest» ja «Finantskohustused kindlustuslepingutest». Maksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 24) Lepingu ja makseliik 240 «Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 240 «Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» puhul nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu, eest saadud maksed, mida kajastatakse Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjetel «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest», «Finantskohustused investeerimislepingutest» ja «Finantskohustused kindlustuslepingutest». Maksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 25) Lepingu ja makseliik 250 «Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 250 «Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu » puhul nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu, eest saadud maksed, mida kajastatakse Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjetel «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest», «Finantskohustused investeerimislepingutest» ja «Finantskohustused kindlustuslepingutest». Maksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 26) Lepingu ja makseliik 260 «Finantskohustuste väljamaksed annuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 260 «Finantskohustuste väljamaksed annuiteet maksetena» kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjete «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest», «Finantskohustused investeerimislepingutest» ja «Finantskohustused kindlustuslepingutest» aruandeperioodi vähenemine tulenevalt annuiteetmaksetest. Finantskohustuste väljamaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 27) Lepingu ja makseliik 270 «Finantskohustuste väljamaksed mitteannuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 270 «Finantskohustuste väljamaksed mitteannuiteetmaksetena» kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjete «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest», «Finantskohustused investeerimislepingutest» ja «Finantskohustused kindlustuslepingutest» aruandeperioodi vähenemine tulenevalt mitteannuiteetmaksetest. Finantskohustuste väljamaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 28) Lepingu ja makseliik 280 «Finantskohustuste väljamaksed seoses lepingu katkemisega» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 280 «Finantskohustuste väljamaksed seoses lepingu katkemisega» kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjete «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest», «Finantskohustused investeerimislepingutest» ja «Finantskohustused kindlustuslepingutest» aruandeperioodi vähenemine tulenevalt väljamaksetest lepingute katkestamise ja/või katkemise eest. Finantskohustuste väljamaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 281 Lepingu ja makse liik 1 «Elukindlustuse eraldise kogusumma» [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 1 «Elukindlustuse eraldise kogusumma» elukindlustuse eraldise kogusumma aruandeperioodi lõpu seisuga. Elukindlustuse eraldise hulgas näidatakse ka ettemakstud preemiate eraldis. 29) Lepingu ja makse liik 2 «Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 2 «Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse summa» edasikindlustuse osa elukindlustuse eraldise summast aruandeperioodi lõpu seisuga. Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse osas näidatakse ka edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises. 30) Lepingu ja makse liik 3 «Boonuste eraldise kogusumma» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 3 «Boonuste eraldise kogusumma» boonuste eraldise suurus aruandeperioodi lõpu seisuga. 31) Lepingu ja makse liik 4 «Boonuste eraldise edasikindlustuse summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 4 «Boonuste eraldise edasikindlustuse summa osa» edasikindlustuse osa boonuste eraldiste summast aruandeperioodi lõpu seisuga. 32) Lepingu ja makse liik 5 «Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 5 «Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma» rahuldamata nõuete eraldise suurus aruandeperioodi lõpu seisuga. 33) Lepingu ja makse liik 6 «Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 6 «Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse summa» edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldiste summast aruandeperioodi lõpu seisuga. 34) Lepingu ja makse liik 7 «Muud tehnilised eraldised kogusumma» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 7 «Muud tehnilised eraldised kogusumma» muude tehniliste eraldiste suurus aruandeperioodi lõpu seisuga. 35) Lepingu ja makse liik 8 «Muud tehnilised eraldised edasikindlustuse summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 8 «Muud tehnilised eraldised edasikindlustuse summa» edasikindlustuse osa muude tehniliste eraldiste kogusummast aruandeperioodi lõpu seisuga. 36) Lepingu ja makse liik 9 «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 9 «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest» investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest tulenevate finantskohustuste kogusumma aruandeperioodi lõpu seisuga. 37) Lepingu ja makse liik 11 «Finantskohustused investeerimislepingutest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 11 «Finantskohustused investeerimislepingutest» investeerimislepingutest tulenevate finantskohustuste summa aruandeperioodi lõpu seisuga. 38) Lepingu ja makse liik 12 «Finantskohustused kindlustuslepingutest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 12 «Finantskohustused kindlustuslepingutest» kindlustuslepingutest tulenevate finantskohustuste summa aruandeperioodi lõpu seisuga. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 2 [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] KAHJUKINDLUSTUSANDJA KINDLUSTUSLEPINGUD, PREEMIAD JA NÕUDED 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja kindlustuslepingud ning nendega seotud preemiad ja nõuded tegevuse liikide lõikes nii Eestis kui välisriigis. Aruandes ei näidata kahjukindlustusandja vahendatud «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses kindlustuslepinguid ning nendega seotud preemiaid ja nõudeid. 2. Aruande kood Kahjukindlustusandja kindlustuslepingud, preemiad ja nõuded aruande koodiks on 710. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) Lepingu ja makseliigid 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide ning lepingu ja makseliikide, v.a lepingu ja makseliik 80 «Brutopreemiad võlausaldaja kasuks sõlmitud lepingutelt» kombinatsioone sisaldavad aruanderead, v.a järgnevate tegevuse liikidega seotud kombinatsioonid: Otsene kindlustus kokku (110000) Sh liikmemaks LKF-le (110110) Varakindlustus kokku (111000) Tsiviilvastutuskindlustus kokku (111400) Rahalise kaotuse kindlustus kokku (111500) Proportsionaalne (120100) Mitteproportsionaalne (120200) Tegevuse liikide 110000 «Otsene kindlustus kokku», 120100 «Proportsionaalne» ja 120200 «Mitteproportsionaalne» puhul esitatakse need aruanderead, kus lepingu ja makseliikideks on 70 «Brutopreemiad kokku», 90 «Edasikindlustuse preemiad», 100 «Rahuldatud kahjunõuded», 110 «Makstud kahjud», 120 «Kahjukäsitluskulud», 130 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» ja 140 «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes». Tegevusliikide liikide 111000 «Varakindlustus kokku», 111400 «Tsiviilvastutuskindlustus kokku», 111500 «Rahalise kaotuse kindlustus kokku» puhul esitatakse need aruanderead, kus lepingu ja makseliikideks on 40 «Kindlustussummade summa», 70 «Brutopreemiad kokku», 90 «Edasikindlustuse preemiad», 100 «Rahuldatud kahjunõuded», 110 «Makstud kahjud», 120 «Kahjukäsitluskulud», 130 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» ja 140 «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes». Tegevuse liikide 120000 «Edasikindlustus kokku», 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 120400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul ei esitata neid aruanderidu, kus lepingu ja makseliikideks on 20 «Jõusolevate lepingute üksikriskid (objektid)» ja 30 «Üksikriskide kindlustuskatte kestus». Tegevuse liigi 110100 «Liikluskindlustus kokku» puhul ei esitata aruanderida, kus lepingu ja makseliigiks on 40 «Kindlustussummade summa». Tegevuse liigi 110110 «Sh liikmemaks LKF-le» puhul esitatakse ainult see aruanderida, kus lepingu ja makseliigiks on 70 «Brutopreemiad kokku». Lepingu ja makseliik 80 «Brutopreemiad võlausaldaja kasuks sõlmitud lepingutelt» puhul esitatakse ainult need aruanderead, kus tegevuse liikideks on 110000 «Otsene kindlustus kokku», 110500 «Maismaasõidukite kindlustus» ja 111000 «Varakindlustus kokku». Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui tegevuse liigi ning lepingu ja makseliigi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null) 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Otsene kindlustus kokku 110000 Liikluskindlustus kokku 110100 Sh liikmemaks LKF-le 110110 Õnnetusjuhtumite kindlustus kokku 110200 Sh reisikindlustus 110210 Haiguskindlustus 110300 Abistamisteenuste kindlustus 110400 Maismaasõidukite kindlustus 110500 Raudtee veerevkoosseisu kindlustus 110600 Õhusõidukite kindlustus 110700 Laevade kindlustus 110800 Transporditavate kaupade kindlustus 110900 Varakindlustus kokku 111000 Tule- ja loodusjõudude kindlustus (füüsilised isikud) 111010 Muu varakindlustus (füüsilised isikud) 111020 Tule- ja loodusjõudude kindlustus (juriidilised isikud) 111030 Muu varakindlustus (juriidilised isikud) 111040 Sh loomakindlustus 111050 Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus 111100 Õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus 111200 Veesõiduki valdaja vastutuskindlustus 111300 Tsiviilvastutuskindlustus kokku 111400 Tööandja vastutuskindlustus 111410 Avalik vastutuskindlustus 111420 Erialane vastutuskindlustus kokku 111430 Sh kohustuslik kindlustus 111431 Toodete vastutuskindlustus 111440 Rahalise kaotuse kindlustus kokku 111500 Krediidikindlustus 111510 Garantiikindlustus 111520 Finantskahjude kindlustus 111530 Õigusabikulude kindlustus 111600 Sh tehniliste riskide kindlustus 111700 Edasikindlustus kokku 120000 Proportsionaalne 120100 Mitteproportsionaalne 120200 Obligatoorsed (treaty) lepingud 120300 Fakultatiivsed lepingud 120400 6. Lepingu ja makseliikide identifikaatorid Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud 10 Jõusolevate lepingute üksikriskid (objektid) 20 Üksikriskide kindlustuskatte kestus 30 Kindlustussummade summa 40 Uued või uuendatud lepingud 50 Katkenud lepingud 60 Brutopreemiad kokku 70 Brutopreemiad võlausaldaja kasuks sõlmitud lepingutelt 80 Edasikindlustuse preemiad 90 Rahuldatud kahjunõuded 100 Makstud kahjud 110 Kahjukäsitluskulud 120 Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad 130 Edasikindlustuse osa kahjunõuetes 140 7. Summa 1) Lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud» puhul jõusolevate lepingute arv. Jõusolev kompleksleping näidatakse igal aruandereal, kus esineb komplekslepingule vastav tegevusliik. Tegevuse liik 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» puhul näidatakse edasikindlustusandjana sõlmitud jõusolevate obligatoorsete (treaty) lepingute arv, tegevuse liik 120400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul jõusolevate fakultatiivsete lepingute arv, tegevuse liik 110100 «Liikluskindlustus kokku» puhul jõusolevate liikluskindlustuse kindlustuspoliiside arv. Lepingute (kindlustuspoliiside) arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 2) Lepingu ja makseliik 20 «Jõusolevate lepingute üksikriskid (objektid)» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 20 «Jõusolevate lepingute üksikriskid (objektid)» puhul aruandeperioodi lõpus jõusolevate kindlustuslepingute üksikriskide (kindlustatud objektide või inimeste) arv. Jõusoleva komplekslepingu üksikriskid näidatakse igal aruandereal, kus esineb komplekslepingule vastav tegevusliik. Üksikriskide arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 3) Lepingu ja makseliik 30 «Üksikriskide kindlustuskatte kestus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 30 «Üksikriskide kindlustuskatte kestus» puhul aruandeperioodi jooksul jõusolnud (st sõltumata sellest, kas leping on aruandeperioodi lõpus jõus või mitte) kindlustuslepingute, tegevuse liik 110100 «Liikluskindlustus kokku» puhul liikluskindlustuse kindlustuspoliiside, üksikriskide (objektide) aruandeperioodi langeva kindlustuskatte summaarne kestus. Aruandeperioodi jooksul jõusolnud komplekslepingu üksikriskide kindlustuskatte kestus näidatakse igal aruandereal, kus esineb komplekslepingule vastav tegevusliik. Kindlustuskatte kestus näidatakse päevades aruandeperioodi kohta. 4) Lepingu ja makseliik 40 «Kindlustussummade summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 40 «Kindlustussummade summa» puhul jõusolevate kindlustuslepingute maksimaalne kindlustussummade summa, mis kindlustusjuhtumi(te) korral kuuluks kindlustuslepingu alusel maksmisele aruandeperioodile järgneva (libiseva) aasta jooksul. Maksimaalne kindlustussumma on summa, mis on kindlustuslepingujärgselt makstava(te) hüvitis(t)e piirmääraks (EML – hinnanguline maksimaalne kahju, PML – tõenäoline maksimaalne vastutus, MFL – maksimaalne võimalik kahju vms). Kindlustussummade summa näidatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuni aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui varakindlustuse all-liike hõlmavas kindlustuslepingus tule- ja loodusjõudude kindlustuse ning muu varakindlustuse (tegevuse liigid 111010 «Tule- ja loodusjõudude kindlustus (füüsilised isikud)» ja 111020 «Muu varakindlustus (füüsilised isikud)» või 111030 «Tule- ja loodusjõudude kindlustus (juriidilised isikud)» ja 111040 «Muu varakindlustus (juriidilised isikud)») riskide realiseerumisel nende kindlustussummad summeeruvad, näidatakse need kindlustussummad eraldi vastavate tegevuse liikide 111010 «Tule- ja loodusjõudude kindlustus (füüsilised isikud)» ja 111020 «Muu varakindlustus (füüsilised isikud)» või 111030 «Tule- ja loodusjõudude kindlustus (juriidilised isikud)» ja 111040 «Muu varakindlustus (juriidilised isikud)») all. Kui eespool nimetatud riskide realiseerimisel nende kindlustussummad ei summeeru, näidatakse varakindlustuse kindlustussumma kindlustuslepinguga hõlmatud varakindlustuse all-liikidest suurima kindlustussummaga tegevuse liigi all. Edasikindlustusandjana sõlmitud edasikindlustuslepingute all näidatakse edasikindlustuslepingu järgset võimalikku maksimaalset vastutust, st proportsionaalsete edasikindlustuslepingute korral vastav osa esmakindlustuslepingute kindlustussummade summast, mitteproportsionaalsete edasikindlustuslepingute korral aga maksimaalset lepingujärgset vastutust koos kõikide aruandeperioodi jooksul võimalike edasikindlustuslepingu kindlustuskatte ennistamistega («reinstatements»). 5) Lepingu ja makseliik 50 «Uued või uuendatud lepingud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 50 «Uued või uuendatud lepingud» puhul aruandeperioodi jooksul jõustunud uute ja uuendatud kindlustuslepingute arv. Uus või uuendatud kompleksleping näidatakse igal aruandereal, kus esineb komplekslepingule vastav tegevusliik. Kvartali või muu osamakse tasumisel lepingu jätkumist uuenemisena ei käsitleta. Tegevuse liik 110100 «Liikluskindlustus kokku» puhul näidatakse uute liikluskindlustuse kindlustuspoliiside arv. Uute või uuendatud lepingute (uute või uuendatud kindlustuspoliiside) arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 6) Lepingu ja makseliik 60 «Katkenud lepingud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 60 «Katkenud lepingud» puhul jõusolnud kindlustuslepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul, sõltumata jõusoleku kestusest. Katkenud kompleksleping näidatakse igal aruandereal, kus esineb komplekslepingule vastav tegevusliik. Tegevuse liik 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» puhul näidatakse edasikindlustusandjana sõlmitud (jõustunud) ja ennetähtaegselt katkenud obligatoorsete (treaty) lepingute arv, tegevuse liik 120400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul vastavalt fakultatiivsete lepingute arv. Katkenud lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata tähtajaliselt lõppenud kindlustuslepinguid ja katkenud lepinguid, mida saab taastada osamakse tasumisel või muul viisil. Tegevuse liik 110100 «Liikluskindlustus kokku» puhul näidatakse siin jõusolnud liikluskindlustuse kindlustuspoliiside arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul, sõltumata jõusoleku kestusest. Katkenud kindlustuspoliiside arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata tähtajaliselt lõppenud kindlustuspoliise ja katkenud kindlustuspoliise, mida saab taastada osamakse tasumisel või muul viisil. 7) Lepingu ja makseliik 70 «Brutopreemiad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 70 «Brutopreemiad» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud aruandeperioodi brutopreemiad. Tegevuse liikide 120100 «Proportsionaalne», 120200 «Mitteproportsionaalne», 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 120400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul näidatakse edasikindlustusandjana sõlmitud kindlustuslepingute aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 8) Lepingu ja makseliik 80 «Brutopreemiad võlausaldaja kasuks sõlmitud lepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 80 «Brutopreemiad võlausaldaja kasuks sõlmitud lepingutelt» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud aruandeperioodi brutopreemiad nendelt kindlustuslepingutelt, mille soodustatud isikuks on kindlustusvõtja võlausaldaja. Kui võlausaldaja on soodustatud isikuks laenujäägi ulatuses, siis kindlustusvõtja ja võlausaldaja osa brutopreemiates ei eristata ja näidatakse täispreemia. Brutopreemiad võlausaldaja kasuks sõlmitud kindlustuslepingutelt on näiteks garantiikindlustuse brutopreemiad, sellise vara kindlustuslepingu brutopreemiad, mille soetamine (või rentimine) on finantseeritud pangalaenu või liisinguga. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 9) Lepingu ja makseliik 90 «Edasikindlustuse preemiad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 90 «Edasikindlustuse preemiad» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustuse preemiad» näidatud aruandeperioodi preemiad (kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingute preemiad). Tegevuse liikide 120100 «Proportsionaalne», 120200 «Mitteproportsionaalne», 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 120400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul näidatakse retrosessiooni aruandeperioodi preemiad. Kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingute preemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse preemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 10) Lepingu ja makseliik 100 «Rahuldatud kahjunõuded» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 100 «Rahuldatud kahjunõuded» puhul aruandeperioodi jooksul rahuldatud kahjunõuete arv. Nõude rahuldamisel ajaliselt mitmes osas, järk-järgult (näiteks ehitise taastamine) või regulaarsete maksetena (näiteks invaliidsuspension), loetakse nõue rahuldatuks selle aruandeperioodi jooksul, millal toimus esimene väljamakse. Tegevuse liikide 120100 «Proportsionaalne», 120200 «Mitteproportsionaalne», 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 120400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul näidatakse edasikindlustusandjana rahuldatud nõuete arv. Tegevuse liik 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» puhul näidatakse nõuete arv vastavalt esitatud kahjuaruannetele (bordereaux), k.a sularaha kahjud (cash loss). Rahuldatud kahjunõuete arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 11) Lepingu ja makseliik 110 «Makstud kahjud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 110 «Makstud kahjud» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande kirjel «Makstud kahjud» näidatud aruandeperioodi jooksul väljamakstud kahjud. Makstud kahjude käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Makstud kahjud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 12) Lepingu ja makseliik 120 «Kahjukäsitluskulud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 120 «Kahjukäsitluskulud» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande kirjel «Kahjukäsitluskulud» näidatud aruandeperioodi kahjukäsitluskulud. Kahjukäsitluskulude käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Kahjukäsitluskulud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 13) Lepingu ja makseliik 130 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 130 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» puhul kindlustusandja aruandeperioodi jooksul laekunud regressisummad ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 14) Lepingu ja makseliik 140 «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 140 «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes» näidatud edasikindlustuse osa aruandeperioodi jooksul makstud kahjunõuetes. Tegevuse liikide 120100 «Proportsionaalne», 120200 «Mitteproportsionaalne», 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 120400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul näidatakse retrosessiooni hüvitiste summa. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 3 KAHJUKINDLUSTUSANDJA KOMPLEKSLEPINGUD 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja komplekslepingud nii Eestis kui välisriigis. Aruandes ei näidata kahjukindlustusandja vahendatud «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses komplekslepinguid. 2. Aruande kood Kahjukindlustusandja komplekslepingud aruande koodiks on 711. 3. Aruanderea struktuur 1) Skl_kood1 2) Skl_kood2 3) Skl_kood3 4) Skl_kood4 5) Skl_kood5 6) Skl_kood6 7) Skl_kood7 8) Skl_kood8 9) Skl_kood9 10) Skl_kood10 11) Skl_kood11 12) Skl_kood12 13) Skl_kood13 14) Skl_kood14 15) Skl_kood15 16) Jõusolevad komplekslepingud 17) Jõusolevate komplekslepingute üksikriskid 18) Aruandeperioodil sõlmitud uued või uuendatud komplekslepingud 19) Aruandeperioodil katkenud komplekslepingud 4. Üldnõuded aruande esitamisele Ühel aruandereal näidatakse väljadel «Jõusolevad komplekslepingud», «Jõusolevate komplekslepingute üksikriskid», «Aruandeperioodil sõlmitud uued või uuendatud komplekslepingud» ja «Aruandeperioodil katkenud komplekslepingud» nende komplekslepingute vastavad andmed summeeritult, mille komplekslepingute väljade Skl_kood1 kuni Skl_kood15 identifikaatorid langevad kokku. St et ühel aruandereal näidatakse kõik samasuguste tegevuseliikide identifikaatoritega komplekslepingute andmed. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1)–15) Väljadel Skl_kood1 kuni Skl_kood15 kasutatavad tegevuse liikide identifikaatorid Aruandeväljadel 1 kuni 15 näidatakse järgnevate tegevusliikide identifikaatorid. Liikluskindlustus 110100 Õnnetusjuhtumite kindlustus 110200 Haiguskindlustus 110300 Abistamisteenuste kindlustus 110400 Maismaasõidukite kindlustus 110500 Raudtee veerevkoosseisu kindlustus 110600 Õhusõidukite kindlustus 110700 Laevade kindlustus 110800 Transporditavate kaupade kindlustus 110900 Tule- ja loodusjõudude kindlustus (füüsilised isikud) 111010 Muu varakindlustus (füüsilised isikud) 111020 Tule- ja loodusjõudude kindlustus (juriidilised isikud) 111030 Muu varakindlustus (juriidilised isikud) 111040 Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus 111100 Õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus 111200 Veesõiduki valdaja vastutuskindlustus 111300 Tööandja vastutuskindlustus 111410 Avalik vastutuskindlustus 111420 Erialane vastutuskindlustus 111430 Toodete vastutuskindlustus 111440 Krediidikindlustus 111510 Garantiikindlustus 111520 Finantskahjude kindlustus 111530 Õigusabikulude kindlustus 111600 Igale väljale märgitakse ainult üks identifikaator. Juhul kui aruanderea aruandeväljadel näidatavaid tegevusliikide identifikaatoreid on vähem kui 15, siis näidatakse aruanderea väljadel vastav arv tegevusliikide identifikaatoreid ja ülejäänud väljadele märgitakse 0 (null). 16) Jõusolevad komplekslepingud Siin näidatakse jõusolevate kompekslepingute arv. Jõusolevate komplekslepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui aruandereal näidatud kompleksleping ei ole aruandeperioodilõpu seisuga jõus, märgitakse jõusolevate lepingute arvuks 0 (null). 17) Jõusolevate komplekslepingute üksikriskid Siin näidatakse aruandeperioodi lõpus jõusolevate kompekslepingute üksikriskide (kindlustatud objektide või inimeste) arv. Üksikriskide arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui aruandereal näidatud komplekslepingul ei ole üksikriske, märgitakse jõusolevate komplekslepingute üksikriskide arvuks 0 (null). 18) Aruandeperioodil sõlmitud uued või uuendatud komplekslepingud Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul sõlmitud uute ja uuendatud kompekslepingute arv. Kvartali või muu osamakse tasumisel lepingu jätkumist uuenemisena ei käsitleta. Uute ja uuendatud kompekslepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Kui aruandereal näidatud komplekslepingut ei ole sõlmitud ega uuendatud aruandeperioodi jooksul, näidatakse aruandeperioodil sõlmitud uue või uuendatud komplekslepingute arvuks 0 (null). 19) Aruandeperioodil katkenud komplekslepingud Siin näidatakse jõusolnud komplekslepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul, sõltumata jõusoleku kestusest. Katkenud komplekslepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata tähtajaliselt lõppenud komplekslepinguid ja katkenud komplekslepinguid, mida saab taastada osamakse tasumisel või muul viisil. Kui aruandereal näidatud komplekslepingut ei ole aruandeperioodi jooksul katkestatud, märgitakse aruandeperioodil katkenud komplekslepingute arvuks 0 (null). Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 4 [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] EESTI LIIKLUSKINDLUSTUSE FONDI KINDLUSTUSLEPINGUD, PREEMIAD JA NÕUDED 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustuslepingud ning nendega seotud preemiad ja nõuded tegevuse liikide lõikes nii Eestis kui välisriigis. Aruandes ei näidata Eesti Liikluskindlustuse Fondi vahendatud «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses kindlustuslepinguid ning nendega seotud preemiaid ja nõudeid. 2. Aruande kood Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustuslepingud, preemiad ja nõuded aruande koodiks on 717. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) Lepingu ja makseliigid 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide ning lepingu ja makseliikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead, v.a tegevus liigiga 12000 «Edasikindlustus» ning järgnevate lepingu ja makseliikidega seotud kombinatsioonid: Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud (1), Üksikriskide kindlustuskatte kestus (2), Uued või uuendatud lepingud (3), Katkenud lepingud (4). Tegevuse liik 12000 «Edasikindlustus» puhul esitatakse need aruanderead, kus lepingu ja makseliikideks on 1 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud», 3 «Uued või uuendatud lepingud», 4 «Katkenud lepingud», 5 «Brutopreemiad», 6 «Edasikindlustuse preemiad», 8 «Makstud kahjud», 9 «Kahjukäsitluskulud», 10 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» ja 11 «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes». Lepingu ja makseliigi 1 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud», ja 4 «Katkenud lepingud» puhul esitatakse need aruanderead, kus tegevuse liikideks on 11000 «Tegevus piirikindlustusandjana ja garandina», 11100 «Piirikindlustus», 12300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud», 12400 «Fakultatiivsed lepingud» ja 11300 «Tegevus garandina». Lepingu ja makseliigi 2 «Üksikriskide kindlustuskatte kestus» puhul esitatakse need aruanderead, kus tegevuse liikideks on 11000 «Tegevus piirikindlustusandjana ja garandina», 11100 «Piirikindlustus» «ja 11300 «Tegevus garandina». Lepingu ja makseliigi 3 «Uued või uuendatud lepingud» puhul esitatakse need aruanderead, kus lepingu ja makseliigiks on 11000 «Tegevus piirikindlustusandjana ja garandina», 11100 «Piirikindlustus», 12300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 12400 «Fakultatiivsed lepingud». Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui tegevuse liigi ning lepingu ja makseliigi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Tegevus piirikindlustusandjana ja garandina 11000 Piirikindlustus 11100 Tundmatud ja kindlustamata sõidukid 11200 Tegevus garandina 11300 Edasikindlustus 12000 Proportsionaalne 12100 Mitteproportsionaalne 12200 Obligatoorsed (treaty) lepingud 12300 Fakultatiivsed lepingud 12400 6. Lepingu ja makseliikide identifikaatorid Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud 1 Üksikriskide kindlustuskatte kestus 2 Uued või uuendatud lepingud 3 Katkenud lepingud 4 Brutopreemiad 5 Edasikindlustuse preemiad 6 Rahuldatud kahjunõuded 7 Makstud kahjud 8 Kahjukäsitluskulud 9 Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad 10 Edasikindlustuse osa kahjunõuetes 11 7. Summa 1) Lepingu ja makseliik 1 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 1 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud» puhul jõusolevate lepingute arv. Tegevuse liigi 12300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» puhul näidatakse edasikindlustusandjana sõlmitud jõusolevate obligatoorsete (treaty) lepingute arv, tegevuse liigi 12400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul jõusolevate fakultatiivsete lepingute arv. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 2) Lepingu ja makseliik 2 «Üksikriskide kindlustuskatte kestus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 2 «Üksikriskide kindlustuskatte kestus» puhul aruandeperioodi jooksul jõusolnud (st sõltumata sellest, kas leping on aruandeperioodi lõpus jõus või mitte) kindlustuslepingute üksikriskide (objektide) aruandeperioodi langeva kindlustuskatte summaarne kestus. Kindlustuskatte kestus näidatakse päevades aruandeperioodi kohta. 3) Lepingu ja makseliik 3 «Uued või uuendatud lepingud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 3 «Uued või uuendatud lepingud» puhul aruandeperioodi jooksul jõustunud uute ja uuendatud kindlustuslepingute arv. Kvartali või muu osamakse tasumisel lepingu jätkumist uuenemisena ei käsitleta. Uute või uuendatud lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 4) Lepingu ja makseliik 4 «Katkenud lepingud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 4 «Katkenud lepingud» puhul jõusolnud kindlustuslepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul, sõltumata jõusoleku kestusest. Tegevuse liigi 120300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» puhul näidatakse edasikindlustusandjana sõlmitud (jõustunud) ja ennetähtaegselt katkenud obligatoorsete (treaty) lepingute arv, tegevuse liigi 120400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul vastavalt fakultatiivsete lepingute arv. Katkenud lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata tähtajaliselt lõppenud kindlustuslepinguid ja katkenud lepinguid, mida saab taastada osamakse tasumisel või muul viisil. 5) Lepingu ja makseliik 5 «Brutopreemiad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 5 «Brutopreemiad» puhul Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt Finantsinspektsioonile esitatava tulude ja kulude aruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud aruandeperioodi brutopreemiad. Tegevuse liikide 12100 «Proportsionaalne», 12200 «Mitteproportsionaalne», 12300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 12400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul näidatakse edasikindlustusandjana sõlmitud kindlustuslepingute aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava Eesti Liikluskindlustuse Fondi tulude ja kulude aruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 6) Lepingu ja makseliik 6 «Edasikindlustuse preemiad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 6 «Edasikindlustuse preemiad» puhul Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt Finantsinspektsioonile esitatava tulude ja kulude aruande kirjel «Edasikindlustuse preemiad» näidatud aruandeperioodi preemiad (kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingute preemiad). Tegevuse liikide 12100 «Proportsionaalne», 12200 «Mitteproportsionaalne», 12300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 12400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul näidatakse retrosessiooni aruandeperioodi preemiad. Kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingute preemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava Eesti Liikluskindlustuse Fondi tulude ja kulude aruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse preemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 7) Lepingu ja makseliik 7 «Rahuldatud kahjunõuded» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 7 «Rahuldatud kahjunõuded» puhul aruandeperioodi jooksul rahuldatud nõuete arv. Nõude väljamaksmisel ajaliselt mitmes osas, järk-järgult või regulaarsete maksetena (näiteks invaliidsuspension), loetakse nõue rahuldatuks sellel aruandeperioodil, millal toimus esimene väljamakse. Tegevuse liikide 12100 «Proportsionaalne», 12200 «Mitteproportsionaalne», 12300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 12400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul näidatakse edasikindlustusandjana rahuldatud nõuete arv. Tegevuse liigi 12300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» puhul näidatakse nõuete arv vastavalt esitatud kahjuaruannetele (bordereaux), k.a sularaha kahjud (cash loss). Rahuldatud kahjunõuete arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 8) Lepingu ja makseliik 8 «Makstud kahjud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 8 «Makstud kahjud» puhul Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt Finantsinspektsioonile esitatava tulude ja kulude aruande kirjel «Makstud kahjud» näidatud aruandeperioodi jooksul väljamakstud kahjud. Makstud kahjude käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava Eesti Liikluskindlustuse Fondi tulude ja kulude aruande koostamise juhendist. Makstud kahjud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 9) Lepingu ja makseliik 9 «Kahjukäsitluskulud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 9 «Kahjukäsitluskulud» puhul Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt Finantsinspektsioonile esitatava tulude ja kulude aruande kirjel «Kahjukäsitluskulud» näidatud aruandeperioodi kahjukäsitluskulud. Kahjukäsitluskulude käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava Eesti Liikluskindlustuse Fondi tulude ja kulude aruande koostamise juhendist. Kahjukäsitluskulud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 10) Lepingu ja makseliik 10 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 10 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» puhul aruandeperioodi jooksul laekunud regressisummad ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Regressisummad ja jääkvara realiseerimisest saadud summad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 11) Lepingu ja makseliik 11 «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 11 «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes» puhul Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt Finantsinspektsioonile esitatava tulude ja kulude aruande kirjel «Edasikindlustuse osa kahjunõuetes» näidatud edasikindlustuse osa aruandeperioodi jooksul makstud kahjunõuetes. Tegevuse liikide 12100 «Proportsionaalne», 12200 «Mitteproportsionaalne», 12300 «Obligatoorsed (treaty) lepingud» ja 12400 «Fakultatiivsed lepingud» puhul näidatakse aruandeperioodi retrosessiooni hüvitised. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava Eesti Liikluskindlustuse Fondi tulude ja kulude aruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse osa kahjunõuetes esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 5 Kehtetu - RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006 Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 6 KAHJUKINDLUSTUSANDJA KINDLUSTUSTEGEVUS VÄLISRIIGIS 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja tegevusest välisriigis «Kindlustustegevuse seaduse» § 29 tähenduses kindlustuslepingutega seotud preemiad, komisjonitasud ja kahjunõuded. Aruandes ei näidata kahjukindlustusandja poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses vahendatud kindlustuslepingutega seotud preemiaid, komisjonitasusid ja kahjunõudeid. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] 2. Aruande kood Kahjukindlustusandja kindlustustegevus välisriigis aruande koodiks on 736. 3. Aruanderea struktuur 1) Riigi kood 2) Õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustuse brutopreemiad 3) Õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustuse kahjunõuete kogusumma 4) Õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustuse makstud komisjonitasud 5) Mootorsõidukite kindlustuse kokku brutopreemiad 6) Mootorsõidukite kindlustuse kokku kahjunõuete kogusumma 7) Mootorsõidukite kindlustuse kokku makstud komisjonitasud 8) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, brutopreemiad 9) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, kahjunõuete kogusumma 10) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, komisjonitasud 11) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, kahjunõuete arv 12) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, keskmine maksumus kahjunõude kohta 13) Varakindlustuse brutopreemiad 14) Varakindlustuse kahjunõuete kogusumma 15) Varakindlustuse makstud komisjonitasud 16) Muude sõidukite ja kaupade transpordi kindlustuse brutopreemiad 17) Muude sõidukite ja kaupade transpordi kindlustuse kahjunõuete kogusumma 18) Muude sõidukite ja kaupade transpordi kindlustuse makstud komisjonitasud 19) Tsiviilvastutuskindlustuse brutopreemiad 20) Tsiviilvastutuskindlustuse kahjunõuete kogusumma 21) Tsiviilvastutuskindlustuse makstud komisjonitasud 22) Krediidi- ja garantiikindlustuse brutopreemiad 23) Krediidi- ja garantiikindlustuse kahjunõuete kogusumma 24) Krediidi- ja garantiikindlustuse makstud komisjonitasud 25) Muude kindlustusliikide brutopreemiad 26) Muude kindlustusliikide kahjunõuete kogusumma 27) Muude kindlustusliikide makstud komisjonitasud 28) Kõikide kindlustusliikide brutopreemiad kokku 29) Kõikide kindlustusliikide kahjunõuete kogusumma kokku 30) Kõikide kindlustusliikide makstud komisjonitasud kokku 4. Üldnõuded aruande esitamisele Brutopreemiate, kahjunõuete kogusumma ja bruto komisjonitasude otseset kindlustustegevusest käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui aruanderea väljal väärtus puudub, siis märgitakse väljale 0 (null). 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Riigi kood Siin näidatakse selle välisriigi kood, millises välisriigis kindlustusandja kindlustustegevusega tegeleb. Välisriigi kood esitatakse suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. 2) Õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustuse brutopreemiad Siin näidatakse kindlustusliikide õnnetusjuhtumite kindlustus ja haiguskindlustus summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 3) Õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustuse kahjunõuete kogusumma Siin näidatakse kindlustusliikide õnnetusjuhtumite kindlustus ja haiguskindlustuse summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 4) Õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustuse makstud komisjonitasud Siin näidatakse kindlustusliikide õnnetusjuhtumite kindlustus ja haiguskindlustuse summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 5) Mootorsõidukite kindlustuse kokku brutopreemiad Siin näidatakse kindlustusliikide maismaasõidukite kindlustus, maismaal transporditavate kaupade kindlustus ja mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, k.a liikluskindlustus, summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 6) Mootorsõidukite kindlustuse kokku kahjunõuete kogusumma Siin näidatakse kindlustusliikide maismaasõidukite kindlustus, maismaal transporditavate kaupade kindlustus ja mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, k.a liikluskindlustus, summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 7) Mootorsõidukite kindlustuse kokku makstud komisjonitasud Siin näidatakse kindlustusliikide maismaasõidukite kindlustus, maismaal transporditavate kaupade kindlustus ja mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, k.a liikluskindlustus, summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 8) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, brutopreemiad Siin näidatakse mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, k.a liikluskindlustuse, aruandeperioodi brutopreemiad. Vedaja vastutuskindlustuse ja sh ekspedeerija vastutuskindlustuse brutopreemiaid siin ei näidata. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 9) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, kahjunõuete kogusumma. Siin näidatakse mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, k.a liikluskindlustuse, aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Vedaja vastutuskindlustuse ja sh ekspedeerija vastutuskindlustuse kahjunõuete kogusummat siin ei näidata. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 10) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, komisjonitasud. Siin näidatakse mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, k.a liikluskindlustuse, aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Vedaja vastutuskindlustuse ja sh ekspedeerija vastutuskindlustuse bruto komisjonitasusid otsesest kindlustustegevusest siin ei näidata. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 11) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, kahjunõuete arv. Siin näidatakse mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, k.a liikluskindlustuse, aruandeperioodi jooksul rahuldatud kahjunõuete arv. Kahjunõude väljamaksmisel ajaliselt mitmes osas, järk-järgult (nt ehitise taastamine) või regulaarsete maksetena (nt invaliidsuspension), loetakse kahjunõue rahuldatuks selle aruandeperioodi jooksul, millal toimus esimene väljamakse. Rahuldatud kahjunõuete arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Vedaja vastutuskindlustuse ja sh ekspedeerija vastutuskindlustuse rahuldatud kahjunõuete arvu siin ei näidata. 12) Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, v.a vedaja vastutuskindlustuse, keskmine maksumus kahjunõude kohta. Siin näidatakse mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, k.a liikluskindlustuse, keskmine maksumus kahjunõude kohta. Keskmine maksumus kahjunõude kohta arvutatakse järgmiselt: aruandeperioodi jooksul rahuldatud kahjunõuete väljamakstav kahjunõuete kogusumma jagatakse aruandeperioodi jooksul rahuldatud kahjunõuete arvuga. Kahjunõuete kogusumma koosneb makstavatest kahjudest ja kahjukäsitluskuludest, millest on lahutatud regressisummad ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Kahjunõude väljamaksmisel erinevate aruandeperioodide jooksul (nt ajaliselt mitmes osas, järk-järgult (nt ehitise taastamine) või regulaarsete maksetena (nt invaliidsuspension)), võetakse keskmise maksumuse arvutamisel arvesse aruandeperioodi jooksul rahuldatud kahjunõude kõik väljamaksed, sõltumata väljamakse toimumise aruandeperioodist. Juhul kui aruandeperioodi jooksul rahuldatud kahjunõude puhul ei ole täpselt teada järgmiste aruandeperioodide jooksul väljamakstavate summade suurus, siis võetakse siin arvesse nende hinnanguline suurus. Keskmine maksumus kahjunõude kohta esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Vedaja vastutuskindlustuse ja sh ekspedeerija vastutuskindlustuse keskmist maksumust kahjunõude kohta siin ei näidata. 13) Varakindlustuse brutopreemiad Siin näidatakse kindlustusliikide tulekindlustuse ja loodusjõudude kindlustus ning muu varakindlustus summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 14) Varakindlustuse kahjunõuete kogusumma Siin näidatakse kindlustusliikide tulekindlustuse ja loodusjõudude kindlustus ning muu varakindlustus summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 15) Varakindlustuse makstud komisjonitasud Siin näidatakse kindlustusliikide tulekindlustuse ja loodusjõudude kindlustus ning muu varakindlustus summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 16) Muude sõidukite ja kaupade transpordi kindlustuse brutopreemiad Siin näidatakse kindlustusliikide raudtee veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite kindlustus, laevade kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, v.a maismaal transporditavate kaupade kindlustus, õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 17) Muude sõidukite ja kaupade transpordi kindlustuse kahjunõuete kogusumma Siin näidatakse kindlustusliikide raudtee veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite kindlustus, laevade kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, v.a maismaal transporditavate kaupade kindlustus, õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 18) Muude sõidukite ja kaupade transpordi kindlustuse makstud komisjonitasud Siin näidatakse kindlustusliikide raudtee veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite kindlustus, laevade kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, v.a maismaal transporditavate kaupade kindlustus, õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 19) Tsiviilvastutuskindlustuse brutopreemiad Siin näidatakse kindlustusliigi tsiviilvastutuskindlustus aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 20) Tsiviilvastutuskindlustuse kahjunõuete kogusumma Siin näidatakse kindlustusliigi tsiviilvastutuskindlustus aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 21) Tsiviilvastutuskindlustuse makstud komisjonitasud Siin näidatakse kindlustusliigi tsiviilvastutuskindlustus aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 22) Krediidi- ja garantiikindlustuse brutopreemiad Siin näidatakse kindlustusliikide krediidikindlustus ja garantiikindlustus summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 23) Krediidi- ja garantiikindlustuse kahjunõuete kogusumma Siin näidatakse kindlustusliikide krediidikindlustus ja garantiikindlustus summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 24) Krediidi- ja garantiikindlustuse makstud komisjonitasud Siin näidatakse kindlustusliikide krediidikindlustus ja garantiikindlustus summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 25) Muude kindlustusliikide brutopreemiad Siin näidatakse kindlustusliikide finantskahjude kindlustus, õigusabikulude kindlustus ja abistamisteenuste kindlustus summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 26) Muude kindlustusliikide kahjunõuete kogusumma Siin näidatakse kindlustusliikide finantskahjude kindlustus, õigusabikulude kindlustus ja abistamisteenuste kindlustus summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 27) Muude kindlustusliikide makstud komisjonitasud Siin näidatakse kindlustusliikide finantskahjude kindlustus, õigusabikulude kindlustus ja abistamisteenuste kindlustus summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 28) Kõikide kindlustusliikide brutopreemiad kokku Siin näidatakse kõikide kindlustusliikide summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 29) Kõikide kindlustusliikide kahjunõuete kogusumma kokku Siin näidatakse kõikide kindlustusliikide summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 30) Kõikide kindlustusliikide makstud komisjonitasud kokku Siin näidatakse kõikide kindlustusliikide summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 7 [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] KINDLUSTUSANDJA VAHENDUSTEGEVUS 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kindlustusandja poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingutega seotud kindlustusmaksed ja vahendustasud nii Eestis kui ka välisriigis. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 2. Aruande kood Kindlustusandja vahendustegevuse aruande koodiks on 816, kui esitajaks on elukindlustusandja, ja 716, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) Lepingu ja makseliigid 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide ning lepingu ja makseliikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead. Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Tegevuse liigi ning lepingu ja makseliigi kombinatsiooni aruanderea summa puudumisel märgitakse väljale 0 (null). 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Elukindlustus 1 Kahjukindlustus 2 Edasikindlustus 3 6. Lepingu ja makseliikide identifikaatorid Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed Eesti kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest 9000 Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest 9100 Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed muust vahendustegevusest 9200 Aruandeperioodi vahendustasud Eesti kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest 9300 Aruandeperioodi vahendustasud lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest 9400 Aruandeperioodi vahendustasud muust vahendustegevusest 9500 Eelmiste aruandeperioodide kindlustus- ja investeerimislepingute administreerimine 9600 [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 7. Summa 1) Lepingu ja makseliik 9000 «Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed Eesti kindlustusandjate kindlustuslepingute vahendusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 9000 «Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed Eesti kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» puhul vahendatud ja aruandeperioodi jooksul jõustunud Eesti kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute tekkepõhised kindlustusmaksed aruandeperioodi jooksul. Siin näidatakse ainult nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis on seotud Eestis asuva kindlustusriskiga «Kindlustustegevuse seaduse» § 42 lõigete 2 ja 3 mõistes ja lepinguriigis asuva kindlustusriskiga «Kindlustustegevuse seaduse» § 30 lõigete 2 ja 3 mõistes, kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 2) Lepingu ja makseliik 9100 «Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 9100 «Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» puhul vahendatud ja aruandeperioodi jooksul jõustunud lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute tekkepõhised kindlustusmaksed aruandeperioodi jooksul. Siin näidatakse ainult nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis on seotud Eestis asuva kindlustusriskiga «Kindlustustegevuse seaduse» § 42 lõigete 2 ja 3 mõistes ja lepinguriigis asuva kindlustusriskiga «Kindlustustegevuse seaduse» § 30 lõigete 2 ja 3 mõistes, kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 3) Lepingu ja makseliik 9200 «Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed muust vahendustegevusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 9200 «Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed muust vahendustegevusest» puhul ainult need vahendatud ja aruandeperioodi jooksul jõustunud kindlustus- ja investeerimislepingute tekkepõhised kindlustusmaksed aruandeperioodi jooksul, mida ei näidata lepingu ja makseliikide 9000 «Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed Eesti kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» ja 9100 «Uute vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» puhul. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 4) Lepingu ja makseliik 9300 «Aruandeperioodi vahendustasud Eesti kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 9300 «Aruandeperioodi vahendustasud Eesti kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» puhul vahendustasud (teenustasud), mida teine äriühing või füüsiline isik (näiteks klient või teine kindlustusandja) on kohustatud lepingujärgselt aruandeperioodi jooksul maksma kindlustusandjale vahendustegevuse eest. Siin näidatakse ainult nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis on seotud Eestis asuva kindlustusriskiga «Kindlustustegevuse seaduse» § 42 lõigete 2 ja 3 mõistes ja lepinguriigis asuva kindlustusriskiga «Kindlustustegevuse seaduse» § 30 lõigete 2 ja 3 mõistes, vahendamise eest saadud vahendustasud. Vahendustasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 5) Lepingu ja makseliik 9400 «Aruandeperioodi vahendustasud lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 9400 «Aruandeperioodi vahendustasud lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» puhul vahendustasud (teenustasud), mida teine äriühing või füüsiline isik on kohustatud lepingujärgselt aruandeperioodi jooksul maksma kindlustusandjale vahendustegevuse eest. Siin näidatakse ainult nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis on seotud Eestis asuva kindlustusriskiga «Kindlustustegevuse seaduse» § 42 lõigete 2 ja 3 mõistes ja lepinguriigis asuva kindlustusriskiga «Kindlustustegevuse seaduse» § 30 lõigete 2 ja 3 mõistes, vahendamise eest saadud vahendustasud. Vahendustasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 6) Lepingu ja makseliik 9500 «Aruandeperioodi vahendustasud muust vahendustegevusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 9500 «Aruandeperioodi vahendustasud muust vahendustegevusest» puhul ainult need vahendustasud (teenustasud), mida teine äriühing või füüsiline isik on kohustatud lepingujärgselt aruandeperioodi jooksul maksma kindlustusandjale vahendustegevuse eest, mida ei näidata lepingu ja makseliikide 9300 «Aruandeperioodi vahendustasud Eesti kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» ja 9400 «Aruandeperioodi vahendustasud lepinguriigi kindlustusandjate kindlustus- ja investeerimislepingute vahendusest» puhul. Vahendustasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 7) Lepingu ja makseliik 9600 «Eelmiste aruandeperioodide kindlustus- ja investeerimislepingute administreerimine» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 9600 «Eelmiste aruandeperioodide kindlustus- ja investeerimislepingute administreerimine» puhul summa väljale 1 (üks), juhul kui kindlustusandja administreeris aruandeperioodi jooksul vahendustasu (teenustasu) eest (sõltumata vahendustasu (teenustasu) maksmise aruandeperioodist) eelmiste aruandeperioodide jooksul jõustunud elu-, kahju- või edasikindlustuslepinguid. Muul juhul märgitakse summa väljale 0 (null). [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 8, mis on muudetud rahandusministri 23.märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisaga 2 ELUKINDLUSTUSANDJA KINDLUSTUS– JA INVESTEERIMISLEPINGUTE MÜÜGIKANALID 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud ning nendega seotud kindlustusmaksed ja vahendustasud müügikanalite lõikes nii Eestis kui välisriigis. Aruandes ei näidata elukindlustusandja poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses vahendatud kindlustus- ja investeerimislepinguid ning nendega seotud kindlustusmakseid ja vahendustasusid. 2. Aruande kood Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud müügikanalite aruande koodiks on 835. 3. Aruanderea struktuur 1) Müügikanalite liigid 2) Lepingu ja makseliigid 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik müügikanalite liikide ning lepingu ja makseliikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead. Makseliik 300 «Vahendustasud» puhul ei esitata seda aruanderida, kus müügikanalite liikide identifikaatoriks on 4 «Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük». Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Müügikanalite liikide identifikaatorid Eesti kindlustusmaaklerid 1 Teised kindlustusmaaklerid 2 Kindlustusagendid, v.a krediidiasutused ja kindlustusandjad 3 Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük 4 Kaugmüük 5 Teised kindlustusandjad 6 Krediidiasutused 7 Muud müügikanalid 8 6. Lepingu ja makseliikide identifikaatorid Kindlustusmaksed uutelt lepingutelt kokku 100 Kindlustusmaksed uutelt kindlustus surmajuhtumiks lepingutelt 110 Kindlustusmaksed uutelt investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutelt 120 Maksed uutelt investeerimislepingutelt 130 Jõustunud lepingute arv kokku 200 Jõustunud kindlustus surmajuhtumiks lepingute arv 210 Jõustunud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute arv 220 Jõustunud investeerimislepingute arv 230 Vahendustasud kindlustuslepingutelt 310 Vahendustasud investeerimislepingutelt 320 7. Summa 1) Lepingu ja makseliik 100 «Kindlustusmaksed uutelt lepingutelt kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 100 «Kindlustusmaksed uutelt lepingutelt kokku» puhul nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul, aruandeperioodi kindlustusmaksed. Siin näidatakse kõikide elukindlustuse liikide uute kindlustus- ja investeerimislepingute summaarsed aruandeperioodi kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 2) Lepingu ja makseliik 110 «Kindlustusmaksed uutelt kindlustus surmajuhtumiks lepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 110 «Kindlustusmaksed uutelt kindlustus surmajuhtumiks lepingutelt» puhul nende kindlustus surmajuhtumiks lepingute, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul, aruandeperioodi kindlustusmaksed. Siin näidatakse ainult kindlustusliigi kindlustus surmajuhtumiks kindlustuslepingute kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 3) Lepingu ja makseliik 120 «Kindlustusmaksed uutelt investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 120 «Kindlustusmaksed uutelt investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutelt» puhul aruandeperioodil jõustunud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute kindlustusmaksed. Siin näidatakse ainult kindlustusliigi investeerimisriskiga elukindlustuse kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 4) Lepingu ja makseliik 130 «Maksed uutelt investeerimislepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 130 «Maksed uutelt investeerimislepingutelt» puhul aruandeperioodil jõustunud investeerimislepingute kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 5) Lepingu ja makseliik 200 «Jõustunud lepingute arv kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 200 «Jõustunud lepingute arv kokku» puhul kindlustusandja kõikide kindlustusliikide nende kindlustus- ja investeerimislepingute arv, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul. Jõustunud lepingute arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 6) Lepingu ja makseliik 210 «Jõustunud kindlustus surmajuhtumiks lepingute arv» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 210 «Jõustunud kindlustus surmajuhtumiks lepingute arv» puhul kindlustusandja nende kindlustus surmajuhtumiks lepingute arv, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul. Jõustunud lepingute arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 7) Lepingu ja makseliik 220 «Jõustunud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute arv» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 220 «Jõustunud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute arv» puhul kindlustusandja nende investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute arv, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul. Jõustunud lepingute arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 8) Lepingu ja makseliik 230 «Jõustunud investeerimislepingute arv» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 230 «Jõustunud investeerimislepingute arv» puhul kindlustusandja nende investeerimislepingute arv, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul. Jõustunud lepingute arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 9) Lepingu ja makseliik 310 «Vahendustasud kindlustuslepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 310 «Vahendustasud kindlustuslepingutelt» puhul kõik kindlustusandja vahendustasud (teenustasud), mida kindlustusandja on kohustatud lepingujärgselt teisele äriühingule või füüsilisele isikule aruandeperioodi jooksul maksma kindlustuslepingute vahendustegevuse eest. Vahendustasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 10) Lepingu ja makseliik 320 «Vahendustasud investeerimislepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 310 «Vahendustasud investeerimislepingutelt» puhul kõik kindlustusandja vahendustasud (teenustasud), mida kindlustusandja on kohustatud lepingujärgselt teisele äriühingule või füüsilisele isikule aruandeperioodi jooksul maksma investeerimislepingute vahendustegevuse eest. Vahendustasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 9 [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] KAHJUKINDLUSTUSANDJA KINDLUSTUSLEPINGUTE MÜÜGIKANALID 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja kindlustuslepingutega seotud preemiad ja vahendustasud müügikanalite lõikes nii Eestis kui ka välisriigis. Aruandes ei näidata kahjukindlustusandja poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses vahendatud kindlustuslepingutega seotud preemiaid ja vahendustasusid. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] 2. Aruande esitamine Kahjukindlustusandja kindlustuslepingute müügikanalite aruande koodiks on 735. 3. Aruanderea struktuur 1) Müügikanalite liigid 2) Makseliigid 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik müügikanalite liikide ja makseliikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead. Makseliik 200 «Vahendustasud» puhul ei esitata seda aruanderida, kus müügikanalite liikide identifikaatoriks on 4 «Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük». Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui müügikanalite liigi ja makseliigi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Müügikanalite liikide identifikaatorid Eesti kindlustusmaaklerid 1 Teised kindlustusmaaklerid 2 Kindlustusagendid, v.a krediidiasutused ja kindlustusandjad 3 Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük 4 Kaugmüük 5 Teised kindlustusandjad 6 Krediidiasutused 7 Muud müügikanalid 8 6. Makseliikide identifikaatorid Brutopreemiad kokku 100 Brutopreemiad liikluskindlustusest 110 Vahendustasud 200 7. Summa 1) Makseliik 100 «Brutopreemiad kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ja makseliigi 100 «Brutopreemiad kokku» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud nende kindlustuslepingute, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul, aruandeperioodi brutopreemiad. Siin näidatakse kõikide kahjukindlustusliikide (otsese kindlustuse) uute kindlustuslepingute summaarsed aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 2) Makseliik 110 «Brutopreemiad liikluskindlustusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ja makseliigi 110 «Brutopreemiad liikluskindlustusest» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud nende kindlustuslepingute, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul, aruandeperioodi brutopreemiad. Siin näidatakse ainult kindlustusliigi liikluskindlustus kindlustuslepingute brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava kahjukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 3) Makseliik 200 «Vahendustasud» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ja makseliigi 200 «Vahendustasud» puhul kõik kindlustusandja vahendustasud (teenustasud), mida kindlustusandja on kohustatud lepingujärgselt teisele äriühingule või füüsilisele isikule aruandeperioodi jooksul maksma vahendustegevuse eest. Vahendustasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 10 Kehtetu - RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006 Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 11 [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006 KAHJUKINDLUSTUSANDJA TEHNILISED ERALDISED 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja tehnilised eraldised tegevuse liikide lõikes nii Eestis kui välisriigis. 2. Aruande kood Kahjukindlustusandja tehnilised eraldised aruande koodiks on 730. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) Eraldiste liigid 3) Perioodid 4) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide, eraldiste liikide ja perioodide kombinatsioone sisaldavad aruanderead, v.a järgnevate eraldiste liikidega seotud kombinatsioonid: sh annuiteetide eraldis kogusumma (1211) sh annuiteetide eraldis edasikindlustuse osa (1216) Boonused kogusumma (1410) Boonused edasikindlustuse osa (1415) Eraldise liikide 1211 «Sh annuiteetide eraldis kogusumma» ja 1216 «Sh annuiteetide eraldis edasikindlustuse osa» puhul esitatakse ainult need aruanderead, kus tegevuse liikideks on 101 «Liikluskindlustus», 102 «Lühiajaline tervisekindlustus», 108 «Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus», 109 «Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus», 110 «Tsiviilvastutuskindlustus», 113 «Tegevus edasikindlustusandjana» ja 100 «Kindlustusliigid kokku». Eraldise liikide 1410 «Boonused kogusumma» ja 1415 «Boonused edasikindlustuse osa» esitatakse ainult need aruanderead, kus tegevuse liigiks on 100 «Kindlustusliigid kokku». Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Tegevuse liigi, eraldiste liigi ja perioodi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summa puudumisel märgitakse väljale 0 (null). 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Liikluskindlustus 101 Lühiajaline tervisekindlustus 102 Maismaasõidukite kindlustus 103 Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus 104 Transporditavate kaupade kindlustus 105 Varakindlustus (füüsilised isikud) 106 Varakindlustus (juriidilised isikud) 107 Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus 108 Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus 109 Tsiviilvastutuskindlustus 110 Rahalise kaotuse kindlustus kokku 111 Sh krediidikindlustus 112 Tegevus edasikindlustusandjana 113 Kindlustusliigid kokku 100 6. Tegevuse liikide selgitused 1) Tegevuse liik 101 «Liikluskindlustus» Tegevuse liik 101 «Liikluskindlustus, kokku» vastab kindlustusliigile liikluskindlustus. 2) Tegevuse liik 102 «Lühiajaline tervisekindlustus» Tegevuse liik 102 «Lühiajaline tervisekindlustus» hõlmab kindlustusliike õnnetusjuhtumi kindlustus (sh reisikindlustus), haiguskindlustus ja abistamisteenuste kindlustus. 3) Tegevuse liik 103 «Maismaasõidukite kindlustus» Tegevuse liik 103 «Maismaasõidukite kindlustus» vastab kindlustusliigile maismaasõidukite kindlustus. 4) Tegevuse liik 104 «Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus» Tegevuse liik 104 «Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus» vastab kindlustusliigile raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus. 5) Tegevuse liik 105 «Transporditavate kaupade kindlustus» Tegevuse liik 105 «Transporditavate kaupade kindlustus» vastab kindlustusliigile transporditavate kaupade kindlustus. 6) Tegevuse liik 106 «Varakindlustus (füüsilised isikud)» Tegevuse liik 106 «Varakindlustus (füüsilised isikud)» hõlmab füüsiliste isikute varakindlustust. 7) Tegevuse liik 107 «Varakindlustus (juriidilised isikud)» Tegevuse liik 107 «Varakindlustus (juriidilised isikud)» hõlmab juriidiliste isikute varakindlustust. 8) Tegevuse liik 108 «Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus» Tegevuse liik 108 «Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus» vastab kindlustusliigile mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus. 9) Tegevuse liik 109 «Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus» Tegevuse liik 109 «Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus» hõlmab kindlustusliike õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus. 10) Tegevuse liik 110 «Tsiviilvastutuskindlustus» Tegevuse liik 110 «Tsiviilvastutuskindlustus» vastab kindlustusliigile tsiviilvastutuskindlustus. 11) Tegevuse liik 111 «Rahalise kaotuse kindlustus» Tegevuse liik 111 «Rahalise kaotuse kindlustus» hõlmab kindlustusliike rahalise kaotuse kindlustus ja õigusabikulude kindlustus. 12) Tegevuse liik 112 «Sh krediidikindlustus» Tegevuse liik 112 «Sh krediidikindlustus» vastab kindlustusliigile krediidikindlustus. 13) Tegevuse liik 113 «Tegevus edasikindlustusandjana» Tegevuse liik 113 «Tegevus edasikindlustusandjana» hõlmab kindlustusandja tegevust edasikindlustusandjana. 14) Tegevuse liik 100 «Kindlustusliigid kokku» Tegevuse liik 100 «Kindlustusliigid kokku» hõlmab kogu kindlustustegevust tervikuna. 7. Eraldiste liikide identifikaatorid Ettemakstud preemiate eraldis kogusumma 1110 Ettemakstud preemiate eraldis edasikindlustuse osa 1115 Muud tehnilised eraldised kogusumma 1310 Muud tehnilised eraldised edasikindlustuse osa 1315 Rahuldamata nõuete eraldis kogusumma 1210 Rahuldamata nõuete eraldis edasikindlustuse osa 1215 Sh annuiteetide eraldis kogusumma 1211 Sh annuiteetide eraldis edasikindlustuse osa 1216 Boonused kogusumma 1410 Boonused edasikindlustuse osa 1415 8. Perioodide identifikaatorid Eraldised aruandeperioodi alguses 1 Eraldiste muutus aruandeperioodil 2 Eraldised aruandeperioodi lõpus 3 9. Summa 15) perioodi liik 1 «Eraldised aruandeperioodi alguses» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi ja perioodi liigi 1 «Eraldised aruandeperioodi alguses» puhul tegevusliigi ja eraldise liigi kombinatsioonile vastava eraldise kogusumma aruandeperioodi alguse seisuga. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 16) perioodi liik 2 «Eraldiste muutus aruandeperioodil» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi ja perioodi liigi 2 «Eraldiste muutus aruandeperioodil» puhul tegevusliigi ja eraldiste liigi kombinatsioonile vastava eraldiste muutuse suurus aruandeperioodi jooksul. Eraldiste kogusumma muutus aruandeperioodi jooksul on eraldise kogusumma aruandeperioodi alguse seisu ja lõpu seisu vahe. Eraldiste edasikindlustuse osa muutus aruandeperioodi jooksul on eraldise edasikindlustuse osa aruandeperioodi lõpu seisu ja alguse seisu vahe. Eraldiste muutus esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Eraldiste muutused näidatakse samade märkidega kui kasumiaruandes. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 17) perioodi liik 3 «Eraldised aruandeperioodi lõpus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi ja perioodi liigi 3 «Eraldised aruandeperioodi lõpus» puhul tegevusliigi ja eraldise liigi kombinatsioonile vastava eraldise kogusumma aruandeperioodi lõpu seisuga. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 18) Eraldiste liik 1410 «Boonused kogusumma» ja perioodi liik 1 «Eraldised aruandeperioodi alguses» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi 1410 «Boonused kogusumma» ja perioodi liigi 1 «Eraldised aruandeperioodi alguses» puhul enne aruandeperioodi arvestatud, aruandeperioodi jooksul makstud boonused. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 19) Eraldiste liik 1410 «Boonused kogusumma» ja perioodi liik 2 «Eraldiste muutus aruandeperioodil» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi 1410 «Boonused kogusumma» ja perioodi liigi 2 «Eraldiste muutus aruandeperioodil» puhul aruandeperioodi jooksul arvestatud ja makstud boonused. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 20) Eraldiste liik 1410 «Boonused kogusumma» ja perioodi liik 3 «Eraldised aruandeperioodi lõpus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi 1410 «Boonused kogusumma» ja perioodi liigi 3 «Eraldised aruandeperioodi lõpus» puhul aruandeperioodi jooksul arvestatud ja pärast aruandeperioodi makstavad boonused. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 21) Eraldiste liik 1415 «Boonused edasikindlustuse osa» ja perioodi liik 1 «Eraldised aruandeperioodi alguses» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi 1415 «Boonused edasikindlustuse osa» ja perioodi liigi 1 «Eraldised aruandeperioodi alguses» puhul enne aruandeperioodi arvestatud, aruandeperioodi jooksul makstud boonuste edasikindlustuse osa. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 22) Eraldiste liik 1415 «Boonused edasikindlustuse osa» ja perioodi liik 2 «Eraldiste muutus aruandeperioodil» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi 1415 «Boonused edasikindlustuse osa» ja perioodi liigi 2 «Eraldiste muutus aruandeperioodil» puhul aruandeperioodi jooksul arvestatud ja makstud boonuste edasikindlustuse osa. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 23) Eraldiste liik 1415 «Boonused edasikindlustuse osa» ja perioodi liik 3 «Eraldised aruandeperioodi lõpus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi 1415 «Boonused edasikindlustuse osa» ja perioodi liigi 3 «Eraldised aruandeperioodi lõpus» puhul aruandeperioodi jooksul arvestatud ja pärast aruandeperioodi makstavate boonuste edasikindlustuse osa. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 12 KAHJUDE KUJUNEMINE (AASTA) 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja väljamakstud kahjud ja rahuldamata nõuete eraldiste summad kindlustustegevuse kohta nii Eestis kui välisriigis. 2. Aruande kood Kahjude kujunemine (aasta) aruande koodiks on 760. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) Kindlustusjuhtumi toimumise perioodid 3) Kahjukirjed 4) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide, kahjukirjete ja kindlustusjuhtumite toimumise perioodide kombinatsioone sisaldavad aruanderead, v.a järgnevate kahjukirjetega seotud kombinatsioonid: Teatatud kindlustusjuhtumid (15000) Avatud toimikud (15100) Kahjukirjete 15000 «Teatatud kindlustusjuhtumid ja 15100 «Avatud toimikud» puhul ei esitata aruanderidu, kus tegevuse liigiks on 15 «Kindlustusliigid kokku». Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui tegevuse liigi, kahjukirje ja kindlustusjuhtumi toimumise perioodi kombinatsiooni aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Liikluskindlustus, Eestis toimunud 1 Liikluskindlustus, välisriigis toimunud 2 Liikluskindlustus, kokku 3 Lühiajaline tervisekindlustus 4 Maismaasõidukite kindlustus 5 Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus 6 Transporditavate kaupade kindlustus 7 Varakindlustus (füüsilised isikud) 8 Varakindlustus (juriidilised isikud) 9 Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus 10 Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus 11 Tsiviilvastutuskindlustus 12 Rahalise kaotuse kindlustus 13 Tegevus edasikindlustusandjana 14 Kindlustusliigid kokku 15 6. Tegevuse liikide selgitused 1) Tegevuse liik 1 «Liikluskindlustus, Eestis toimunud» Tegevuse liik 1 «Liikluskindlustus, Eestis toimunud» hõlmab kindlustusliigist liikluskindlustus Eestis toimunud kindlustusjuhtumitega seotud osa. 2) Tegevuse liik 2 «Liikluskindlustus, välisriigis toimunud» Tegevuse liik 2 «Liikluskindlustus, välisriigis toimunud» hõlmab kindlustusliigist liikluskindlustus välisriigis toimunud kindlustusjuhtumitega seotud osa. 3) Tegevuse liik 3 «Liikluskindlustus, kokku» Tegevuse liik 3 «Liikluskindlustus, kokku» vastab kindlustusliigile liikluskindlustus. 4) Tegevuse liik 4 «Lühiajaline tervisekindlustus» Tegevuse liik 4 «Lühiajaline tervisekindlustus» hõlmab kindlustusliike õnnetusjuhtumi kindlustus (sh reisikindlustus), haiguskindlustus ja abistamisteenuste kindlustus. 5) Tegevuse liik 5 «Maismaasõidukite kindlustus» Tegevuse liik 5 «Maismaasõidukite kindlustus» vastab kindlustusliigile maismaasõidukite kindlustus. 6) Tegevuse liik 6 «Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus» Tegevuse liik 6 «Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus» vastab kindlustusliigile raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus. 7) Tegevuse liik 7 «Transporditavate kaupade kindlustus» Tegevuse liik 7 «Transporditavate kaupade kindlustus» vastab kindlustusliigile transporditavate kaupade kindlustus. 8) Tegevuse liik 8 «Varakindlustus (füüsilised isikud)» Tegevuse liik 8 «Varakindlustus (füüsilised isikud)» hõlmab füüsiliste isikute varakindlustust. 9) Tegevuse liik 9 «Varakindlustus (juriidilised isikud)» Tegevuse liik 9 «Varakindlustus (juriidilised isikud)» hõlmab juriidiliste isikute varakindlustust. 10) Tegevuse liik 10 «Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus» Tegevuse liik 10 «Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus» vastab kindlustusliigile mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus. 11) Tegevuse liik 11 «Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus» Tegevuse liik 11 «Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus» hõlmab kindlustusliike õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus. 12) Tegevuse liik 12 «Tsiviilvastutuskindlustus» Tegevuse liik 12 «Tsiviilvastutuskindlustus» vastab kindlustusliigile tsiviilvastutuskindlustus. 13) Tegevuse liik 13 «Rahalise kaotuse kindlustus» Tegevuse liik 13 «Rahalise kaotuse kindlustus» hõlmab kindlustusliike rahalise kaotuse kindlustus ja õigusabikulude kindlustus. 14) Tegevuse liik 14 «Tegevus edasikindlustusandjana» Tegevuse liik 14 «Tegevus edasikindlustusandjana» hõlmab kindlustusandja tegevust edasikindlustusandjana. 15) Tegevuse liik 15 «Kindlustusliigid kokku» Tegevuse liik 15 «Kindlustusliigid kokku» hõlmab kogu kindlustustegevust tervikuna. 7. Kindlustusjuhtumi toimumise perioodide identifikaatorid Kindlustusjuhtum toimus aruandeperioodil 0 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 aruandeperiood 1 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 aruandeperioodi 2 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 aruandeperioodi 3 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 aruandeperioodi 4 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 aruandeperioodi 5 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 aruandeperioodi 6 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 aruandeperioodi 7 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 7 aruandeperioodi 20 Aruandeperioodid kokku 100 8. Kindlustusjuhtumi toimumise perioodide selgitused 1) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 0 «Kindlustusjuhtum toimus käesoleval perioodil» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 0 «Kindlustusjuhtum toimus käesoleval perioodil» hõlmab aruandeperioodi. 2) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 1 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 periood» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 1 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 periood» hõlmab aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 3) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 2 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 2 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 perioodi» hõlmab kahele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 4) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 3 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 3 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 perioodi» hõlmab kolmele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 5) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 4 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 4 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 perioodi» hõlmab neljale viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 6) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 5 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 5 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 perioodi» hõlmab viiele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 7) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 6 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 6 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 perioodi» hõlmab kuuele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 8) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 7 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 7 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 perioodi» hõlmab seitsmele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 9) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 20 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 7 aruandeperioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 20 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 7 aruandeperioodi» hõlmab seitsmele viimasele aruandeperioodile kõiki eelnevaid aruandeperioode. 10) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 100 «Aruandeperioodid kokku» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 100 «Aruandeperioodid kokku» hõlmab kõiki kindlustusjuhtumi toimumise perioodide 0 kuni 7 ja 20 aruandeperioode. 9. Kahjukirjete identifikaatorid Teatatud kindlustusjuhtumid 15000 Avatud toimikud 15100 Makstud hüvitised, bruto 15200 Makstud hüvitised, edasikindlustus 15300 Rahuldamata nõuete eraldis, bruto 15400 Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus 15500 10. Summa 1) Kahjukirje 15000 «Teatatud kindlustusjuhtumid» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15000 «Teatatud kindlustusjuhtumid» puhul vastava aruandeperioodi jooksul teatatud kindlustusjuhtumite arv. Kindlustusjuhtumite all käsitletakse vaid neid kindlustusjuhtumeid, millest tulenevalt on tehtud hüvitiste väljamakseid või mis osalevad rahuldamata nõuete eraldise koosseisus. Teatatud kindlustusjuhtumitest jäetakse välja alusetud nõuded jms. Kindlustusjuhtumite arv esitatakse tükkides aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 2) Kahjukirje 15100 «Avatud toimikud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15100 «Avatud toimikud» puhul vastava aruandeaasta lõpu seisuga rahuldamata nõuete eraldise moodustamisel osalevate kindlustusjuhtumite arv. Avatud toimikute arv esitatakse tükkides aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. 3) Kahjukirje 15200 «Makstud hüvitised, bruto» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15200 «Makstud hüvitised, bruto» puhul vastava aruandeperioodi jooksul välja makstud hüvitiste ja käsitluskulude brutosumma, millest on lahutatud regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Makstud hüvitised esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 4) Kahjukirje 15300 «Makstud hüvitised, edasikindlustus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15300 «Makstud hüvitised, edasikindlustus» puhul vastava aruandeperioodi jooksul välja makstud hüvitiste ja käsitluskulude summade (miinus regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad) edasikindlustuse osa. Makstud hüvitiste edasikindlustuse osa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 5) Kahjukirje 15400 «Rahuldamata nõuete eraldis, bruto» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15400 «Rahuldamata nõuete eraldis, bruto» puhul rahuldamata nõuete eraldise brutosumma vastava aruandeperioodi lõpu seisuga. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. 6) Kahjukirje 15500 «Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15500 «Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus» puhul rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse osa vastava aruandeperioodi lõpu seisuga. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 13 KAHJUDE KUJUNEMINE (KVARTAL) 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja väljamakstud kahjud ja rahuldamata nõuete eraldiste summad kindlustusliikide ja toimumise perioodide lõikes kindlustustegevuse kohta nii Eestis kui välisriigis. 2. Aruande kood Kahjude kujunemine (kvartal) aruande koodiks on 761. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) Kindlustusjuhtumi toimumise perioodid 3) Kahjukirjed 4) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide, kahjukirjete ja kindlustusjuhtumite toimumise perioodide kombinatsioone sisaldavad aruanderead, v.a järgnevate kahjukirjetega seotud kombinatsioonide erandid: Teatatud kindlustusjuhtumid (15000) Avatud toimikud (15100) Kahjukirjete 15000 «Teatatud kindlustusjuhtumid» ja 15100 «Avatud toimikud» puhul ei esitata aruanderidu, kus tegevuse liigiks on 15 «Kindlustusliigid kokku». Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Tegevuse liigi, kahjukirje ja kindlustusjuhtumi toimumise perioodi kombinatsiooni aruanderea summal puudumisel märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Liikluskindlustus, Eestis toimunud 1 Liikluskindlustus, välisriigis toimunud 2 Liikluskindlustus, kokku 3 Lühiajaline tervisekindlustus 4 Maismaasõidukite kindlustus 5 Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus 6 Transporditavate kaupade kindlustus 7 Varakindlustus (füüsilised isikud) 8 Varakindlustus (juriidilised isikud) 9 Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus 10 Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus 11 Tsiviilvastutuskindlustus 12 Rahalise kaotuse kindlustus 13 Tegevus edasikindlustusandjana 14 Kindlustusliigid kokku 15 6. Tegevuse liikide selgitused 1) Tegevuse liik 1 «Liikluskindlustus, Eestis toimunud» Tegevuse liik 1 «Liikluskindlustus, Eestis toimunud» hõlmab kindlustusliigist liikluskindlustus Eestis toimunud kindlustusjuhtumitega seotud osa. 2) Tegevuse liik 2 «Liikluskindlustus, välisriigis toimunud» Tegevuse liik 2 «Liikluskindlustus, välisriigis toimunud» hõlmab kindlustusliigist liikluskindlustus välisriigis toimunud kindlustusjuhtumitega seotud osa. 3) Tegevuse liik 3 «Liikluskindlustus, kokku» Tegevuse liik 3 «Liikluskindlustus, kokku» vastab kindlustusliigile liikluskindlustus. 4) Tegevuse liik 4 «Lühiajaline tervisekindlustus» Tegevuse liik 4 «Lühiajaline tervisekindlustus» hõlmab kindlustusliike õnnetusjuhtumi kindlustus (sh reisikindlustus), haiguskindlustus ja abistamisteenuste kindlustus. 5) Tegevuse liik 5 «Maismaasõidukite kindlustus» Tegevuse liik 5 «Maismaasõidukite kindlustus» vastab kindlustusliigile maismaasõidukite kindlustus. 6) Tegevuse liik 6 «Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus» Tegevuse liik 6 «Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus» vastab kindlustusliigile raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus. 7) Tegevuse liik 7 «Transporditavate kaupade kindlustus» Tegevuse liik 7 «Transporditavate kaupade kindlustus» vastab kindlustusliigile transporditavate kaupade kindlustus. 8) Tegevuse liik 8 «Varakindlustus (füüsilised isikud)» Tegevuse liik 8 «Varakindlustus (füüsilised isikud)» hõlmab füüsiliste isikute varakindlustust. 9) Tegevuse liik 9 «Varakindlustus (juriidilised isikud)» Tegevuse liik 9 «Varakindlustus (juriidilised isikud)» hõlmab juriidiliste isikute varakindlustust. 10) Tegevuse liik 10 «Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus» Tegevuse liik 10 «Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus» vastab kindlustusliigile mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus. 11) Tegevuse liik 11 «Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus» Tegevuse liik 11 «Õhu- ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus» hõlmab kindlustusliike õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus. 12) Tegevuse liik 12 «Tsiviilvastutuskindlustus» Tegevuse liik 12 «Tsiviilvastutuskindlustus» vastab kindlustusliigile tsiviilvastutuskindlustus. 13) Tegevuse liik 13 «Rahalise kaotuse kindlustus» Tegevuse liik 13 «Rahalise kaotuse kindlustus» hõlmab kindlustusliike rahalise kaotuse kindlustus ja õigusabikulude kindlustus. 14) Tegevuse liik 14 «Tegevus edasikindlustusandjana» Tegevuse liik 14 «Tegevus edasikindlustusandjana» hõlmab kindlustusandja tegevust edasikindlustusandjana. 15) Tegevuse liik 15 «Kindlustusliigid kokku» Tegevuse liik 15 «Kindlustusliigid kokku» hõlmab kogu kindlustustegevust tervikuna. 7. Kindlustusjuhtumi toimumise perioodide identifikaatorid Kindlustusjuhtum toimus aruandeperioodil 0 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 aruandeperiood 1 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 aruandeperioodi 2 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 aruandeperioodi 3 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 aruandeperioodi 4 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 aruandeperioodi 5 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 aruandeperioodi 6 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 aruandeperioodi 7 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 7 aruandeperioodi 20 Aruandeperioodid kokku 100 8. Kindlustusjuhtumi toimumise perioodide selgitused 1) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 0 «Kindlustusjuhtum toimus käesoleval perioodil» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 0 «Kindlustusjuhtum toimus käesoleval perioodil» hõlmab aruandeperioodi. 2) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 1 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 periood» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 1 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 periood» hõlmab aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 3) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 2 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 2 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 perioodi» hõlmab kahele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 4) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 3 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 3 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 perioodi» hõlmab kolmele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 5) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 4 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 4 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 perioodi» hõlmab neljale viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 6) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 5 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 5 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 perioodi» hõlmab viiele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 7) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 6 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 6 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 perioodi» hõlmab kuuele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 8) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 7 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 7 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 perioodi» hõlmab seitsmele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 9) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 20 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 7 aruandeperioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 20 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 7 aruandeperioodi» hõlmab seitsmele viimasele aruandeperioodile kõiki eelnevaid aruandeperioode. 10) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 100 «Aruandeperioodid kokku» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 100 «Aruandeperioodid kokku» hõlmab kõiki kindlustusjuhtumi toimumise perioodide 0 kuni 7 ja 20 aruandeperioode. 9. Kahjukirjete identifikaatorid Teatatud kindlustusjuhtumid 15000 Avatud toimikud 15100 Makstud hüvitised, bruto 15200 Makstud hüvitised, edasikindlustus 15300 Rahuldamata nõuete eraldis, bruto 15400 Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus 15500 10. Summa 11) Kahjukirje 15000 «Teatatud kindlustusjuhtumid» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15000 «Teatatud kindlustusjuhtumid» puhul vastava aruandeperioodi jooksul teatatud kindlustusjuhtumite arv. Kindlustusjuhtumite all käsitletakse vaid need kindlustusjuhtumid, millest tulenevalt on tehtud hüvitiste väljamakseid või mis osalevad rahuldamata nõuete eraldise koosseisus. Teatatud kindlustusjuhtumitest jäetakse välja alusetud nõuded jms. Kindlustusjuhtumite arv esitatakse tükkides aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 12) Kahjukirje 15100 «Avatud toimikud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15100 «Avatud toimikud» puhul vastava aruandeperioodi lõpu seisuga rahuldamata nõuete eraldise moodustamisel osalevate kindlustusjuhtumite arv. Avatud toimikute arv esitatakse tükkides aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. 13) Kahjukirje 15200 «Makstud hüvitised, bruto» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15200 «Makstud hüvitised, bruto» puhul vastava aruandeperioodi jooksul välja makstud hüvitiste ja käsitluskulude brutosumma, millest on lahutatud regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Makstud hüvitised esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 14) Kahjukirje 15300 «Makstud hüvitised, edasikindlustus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15300 «Makstud hüvitised, edasikindlustus» puhul vastava aruandeperioodi jooksul välja makstud hüvitiste ja käsitluskulude summade (miinus regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad) edasikindlustuse osa. Makstud hüvitiste edasikindlustuse osa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 15) Kahjukirje 15400 «Rahuldamata nõuete eraldis, bruto» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15400 «Rahuldamata nõuete eraldis, bruto» puhul rahuldamata nõuete eraldise brutosumma vastava aruandeperioodi lõpu seisuga. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. 16) Kahjukirje 15500 «Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15500 «Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus» puhul rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse osa vastava aruandeperioodi lõpu seisuga. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 14 KAHJUDE KUJUNEMINE (LIIKLUSPENSION) 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja väljamakstud kahjud ja rahuldamata nõuete eraldiste summad kindlustustegevuse kohta nii Eestis kui välisriigis. 2. Aruande kood Kahjude kujunemine (liikluspension) aruande koodiks on 762. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) Kindlustusjuhtumi toimumise perioodid 3) Kahjukirjed 4) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide, kahjukirjete ja kindlustusjuhtumite toimumise perioodide kombinatsioone sisaldavad aruanderead. Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui tegevuse liigi, kahjukirje ja kindlustusjuhtumi toimumise perioodi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse väärtuseks 0 (null). 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Liikluskindlustus, Eestis toimunud (liikluspensionid) 1 Liikluskindlustus, välisriigis toimunud (liikluspensionid) 2 Liikluskindlustus, kokku 3 Siin näidatakse, kus toimus liikluskindlustuse kindlustusjuhtum. Tegevuse liigi identifikaator 3 «Liikluskindlustus, kokku» määratakse siis, kui aruandereal esitatakse andmed kõikide liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite kohta, sõltumata nende toimumise kohast. 6. Kindlustusjuhtumi toimumise perioodide identifikaatorid Kindlustusjuhtum toimus aruandeperioodil 0 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 aruandeperiood 1 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 aruandeperioodi 2 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 aruandeperioodi 3 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 aruandeperioodi 4 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 aruandeperioodi 5 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 aruandeperioodi 6 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 aruandeperioodi 7 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 8 aruandeperioodi 8 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 9 aruandeperioodi 9 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 10 aruandeperioodi 10 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 11 aruandeperioodi 11 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 12 aruandeperioodi 12 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 13 aruandeperioodi 13 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 14 aruandeperioodi 14 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 15 aruandeperioodi 15 Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 15 aruandeperioodi 20 Aruandeperioodid kokku 100 7. Kindlustusjuhtumi toimumise perioodide selgitused 1) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 0 «Kindlustusjuhtum toimus käesoleval perioodil» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 0 «Kindlustusjuhtum toimus käesoleval perioodil» hõlmab aruandeperioodi. 2) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 1 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 periood» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 1 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 1 periood» hõlmab aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 3) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 2 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 2 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 2 perioodi» hõlmab kahele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 4) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 3 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 3 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 3 perioodi» hõlmab kolmele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 5) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 4 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 4 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 4 perioodi» hõlmab neljale viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 6) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 5 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 5 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 5 perioodi» hõlmab viiele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 7) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 6 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 6 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 6 perioodi» hõlmab kuuele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 8) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 7 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 7 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 7 perioodi» hõlmab seitsmele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 9) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 8 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 8 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 8 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 8 perioodi» hõlmab kaheksale viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 10) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 9 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 9 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 9 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 9 perioodi» hõlmab üheksale viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 11) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 10 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 10 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 10 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 10 perioodi» hõlmab kümnele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 12) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 11 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 11 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 11 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 11 perioodi» hõlmab üheteistkümnele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 13) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 12 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 12 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 12 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 12 perioodi» hõlmab kaheteistkümnele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 14) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 13 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 13 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 13 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 13 perioodi» hõlmab kolmeteistkümnele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 15) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 14 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 14 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 14 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 14 perioodi» hõlmab neljateistkümnele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 16) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 15 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 15 perioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 15 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud 15 perioodi» hõlmab viieteistkümnele viimasele aruandeperioodile eelnevat aruandeperioodi. 17) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 20 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 15 aruandeperioodi» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 20 «Kindlustusjuhtumi toimumisest möödunud üle 15 aruandeperioodi» hõlmab viieteistkümnele viimasele aruandeperioodile kõiki eelnevaid aruandeperioode. 18) Kindlustusjuhtumi toimumise periood 100 «Aruandeperioodid kokku» Kindlustusjuhtumi toimumise periood 100 «Aruandeperioodid kokku» hõlmab kõiki kindlustusjuhtumi toimumise perioodide 0 kuni 7 ja 20 aruandeperioode. 8. Kahjukirjete identifikaatorid Teatatud kindlustusjuhtumid 15000 Avatud toimikud 15100 Makstud hüvitised, bruto 15200 Makstud hüvitised, edasikindlustus 15300 Rahuldamata nõuete eraldis, bruto 15400 Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus 15500 9. Summa 1) Kahjukirje 15000 «Teatatud kindlustusjuhtumid» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15000 «Teatatud kindlustusjuhtumid» puhul vastava aruandeperioodi jooksul teatatud kindlustusjuhtumite arv, mille puhul moodustati liikluspensioni eraldis. Kindlustusjuhtumitena käsitletakse ainult neid kindlustusjuhtumeid, millest tulenevalt on tehtud hüvitiste väljamakseid või mis osalevad liikluspensioni eraldise koosseisus. Teatatud kindlustusjuhtumitest jäetakse välja alusetud nõuded jms. Kindlustusjuhtumite arv esitatakse tükkides aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 2) Kahjukirje 15100 «Avatud toimikud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15100 «Avatud toimikud» puhul vastava aruandeperioodi lõpu seisuga liikluspensioni eraldise moodustamisel osalevate kindlustusjuhtumite arv. Avatud toimikute arv esitatakse tükkides aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. 3) Kahjukirje 15200 «Makstud hüvitised, bruto» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15200 «Makstud hüvitised, bruto» puhul vastava aruandeperioodi jooksul liikluspensionina välja makstud hüvitiste ja käsitluskulude brutosumma, millest on maha lahutatud regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Makstud hüvitised esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 4) Kahjukirje 15300 «Makstud hüvitised, edasikindlustus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15300 «Makstud hüvitised, edasikindlustus» puhul vastava aruandeperioodi jooksul liikluspensionina välja makstud hüvitiste ja käsitluskulude summade (miinus regressid ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad) edasikindlustuse osa. Makstud hüvitiste edasikindlustuse osa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi kohta. 5) Kahjukirje 15400 «Rahuldamata nõuete eraldis, bruto» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15400 «Rahuldamata nõuete eraldis, bruto» puhul liikluspensioni eraldise brutosumma vastava aruandeperioodi lõpu seisuga. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. 6) Kahjukirje 15500 «Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning kindlustusliigi toimumise perioodi ja kahjukirje 15500 «Rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustus» puhul liikluspensioni eraldise edasikindlustuse osa vastava aruandeperioodi lõpu seisuga. Eraldise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandereal esitatud aruandeperioodi lõpu seisuga. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 15 EDASIKINDLUSTUS 1. Aruande valdkond Aruande «Edasikindlustus» valdkonda kuuluvad kõik edasikindlustuslepingud, mille alusel kaetakse edasikindlustuslepingutega kindlustuslepingutest tulenevaid riske ja makstakse välja kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi. 2. Aruande kood Aruande koodid on 815, kui esitajaks on elukindlustusandja, ja 715, kui esitajaks on kahjukindlustusandja ning aruannet esitatakse kvartali kohta. Aruande koodid on 818, kui esitajaks on elukindlustusandja, ja 718, kui esitajaks on kahjukindlustusandja ning aruannet esitatakse kalendriaasta kohta. 3. Aruanderea struktuur 1) Edasikindlustuslepingu number 2) Edasikindlustusandja 3) Edasikindlustusandja riigi kood 4) Lepingu algus 5) Lepingu lõpp 6) Edasikindlustuslepingu liik 7) Edasikindlustustüüp 8) Edasikindlustaja osalus 9) Edasikindlustuslepingu baas 10) Kaetud risk 11) Lepingu valuuta 12) Omavastutus protsentides 13) Omavastutus summana 14) Kindlustussumma 15) Hinnanguline maksimaalne kahju 16) Kahju ülempiir 17) Edasikindlustuse ülempiir 18) Kogusumma klausel 19) Ülemine kahjusuhe 20) Maksimaalne summa 21) Alumine kahjusuhe 22) Minimaalne summa 23) Edasikindlustuse ees tasutud maksed 24) Edasikindlustaja poolt makstud hüvitised 25) Edasikindlustaja poolt saadud komisjonid 26) Edasikindlustusandja netovõlgnevus 4. Üldnõuded aruande esitamisele Kvartaliaruanne esitatakse kõigi jooksval kalendriaastal kehtivate ja esimese kvartali lõpu seisuga teadaolevate edasikindlustuslepingute tingimuste kohta. Aastaaruanne esitatakse kõigi pärast esimese kvartali lõppu sõlmitud ja vastaval kalendriaastal kehtinud selliste edasikindlustuslepingute tingimuste kohta, mida kvartaliaruandes ei esitatud. Aastaaruandes näidatakse ka kõigi edasikindlustuslepingute eest edasikindlustusandjatele vastaval kalendriaastal sooritatud maksed, edasikindlustusandjate poolt makstud hüvitised ja komisjonitasud ning edasikindlustusandjate netovõlgnevus. Automaatselt uuenevaid edasikindlustuslepinguid loetakse antud aruandes erinevateks edasikindlustuslepinguteks ja neid kajastatakse erinevatel aruanderidadel. Kui edasikindlustuslepingu(te) tingimusi muudetakse, siis loetakse neid antud aruandes erinevateks edasikindlustuslepinguteks ja neid kajastatakse erinevatel aruanderidadel. Ühel aruandereal näidatakse suurused iga edasikindlustuslepinguga kaetud riski või tüübi või tüübitaseme osas vastavalt sellele, mis moodustab edasikindlustuslepingu viimase jaotumise taseme vastavalt aruanderea struktuurile, st et mitmel aruandereal võib olla sama edasikindlustusleping, kui üks edasikindlustusleping sisaldab mitut tüüpi või liiki edasikindlustuskatteid või üks edasikindlustusleping katab mitut erinevat riski, mida näidatakse edasikindlustuse aruandes erinevatel aruanderidadel. Aruanderea välja negatiivne väärtus näidatakse miinusmärgiga. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Edasikindlustuslepingu number Siin näidatakse edasikindlustuslepingu number. Kui edasikindlustusleping on automaatselt uuenev, siis edasikindlustuslepingu number jääb samaks esialgsega ning sellele lisandub vastava uuenemise number. Kui esmakindlustusandjal ei ole edasikindlustuslepingu(te)l numbrit, siis ta moodustab ise igale edasikindlustuslepingule numbri, mis oleks igal edasikindlustuslepingul erinev. 2) Edasikindlustusandja Siin näidatakse edasikindlustusandja identifikaator vastavalt Finantsinspektsiooni kehtestatud edasikindlustusandjate klassifikaatorile, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel. 3) Edasikindlustusandja riigi kood Siin näidatakse riigi kood edasikindlustusandja residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui edasikindlustusandja residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Lepingu algus Siin näidatakse kas edasikindlustuslepingu jõustumise kuupäev, või kui edasikindlustusleping on automaatselt uuenev, siis toimunud uuenemise kuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 5) Lepingu lõpp Siin näidatakse edasikindlustuslepingu lõppemise kuupäev, kui see on fikseeritud edasikindlustuslepingus, või lõpetamise kuupäev, kui edasikindlustusleping on lõpetatud osapoolte poolt. Kui edasikindlustuslepingul ei ole fikseeritud lõpukuupäeva, siis näidatakse siin 1. Kui edasikindlustusleping on automaatselt uuenev, siis näidatakse siin 2. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 6) Edasikindlustuslepingu liikide identifikaatorid Obligatoorne 1 Fakultatiivne 2 7) Edasikindlustustüüpide identifikaatorid Kvootosalusega edasikindlustusleping (Quota Share) QS Fikseeritud omavastutusega proportsionaalne edasikindlustusleping (Surplus) SP Kahju ülemmäära edasikindlustusleping (Excess of Loss) XL Kahjusuhte ülemmäära edasikindlustusleping (Stop Loss) SL Kui ühele kaetud riskile ja edasikindlustuslepingu liigile on ühe edasikindlustuslepinguga kaetud rohkem kui üks edasikindlustuslepingu tüüp, siis näidatakse vastava edasikindlustuslepingu tüüp koos tema taseme numbriga, nt SP1, SP2, XL1, XL2. Iga tase näidatakse erineval aruandereal. 8) Edasikindlustaja osalus Siin näidatakse antud lepinguga kaetud riskile ja tüübile (kui mitu tüübi taset, siis vastavalt tüübi tasemele) vastav edasikindlustusandja osaluse protsent. Osaluse suurus esitatakse formaadis osaluse protsent jagatud 100-ga. 9) Edasikindlustuslepingu baasi identifikaatorid Riski põhine 1 Sündmuse põhine 2 Katastroofi põhine 3 Kõiki riske kattev 4 Muu 5 10) Kaetud risk Siin näidatakse edasikindlustuslepinguga kaetud riski identifikaator vastavalt Finantsinspektsiooni kehtestatud riskide klassifikaatoritele, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel. 11) Lepingu valuuta Siin näidatakse selle valuuta kood, milles on edasikindlustusleping sõlmitud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 12) Omavastutus protsentides Siin näidatakse QS esmakindlustusandja omavastutuse suurus protsentides, kui edasikindlustuslepingus on esmakindlustusandja omavastustus fikseeritud protsendina. Omavastutuse suurus esitatakse formaadis omavastutuse protsent jagatud 100-ga. Kui omavastutus ei ole fikseeritud protsendina, siis näidatakse siin 0 (null). 13) Omavastutus summana Siin näidatakse SP esmakindlustusandja omavastutuse suurus originaalvaluutas ümardatuna täisühikuteni, kui edasikindlustuslepingus on esmakindlustusandja omavastutus fikseeritud summana. Kui omavastutus ei ole edasikindlustuslepingus summana fikseeritud, siis näidatakse väljal 0 (null). 14) Kindlustussumma Siin näidatakse QS või SP edasikindlustuslepingu kindlustussumma (st kindlustussumma, mille ulatuses edasikindlustusleping katab kahjud) originaalvaluutas ümardatuna täisühikuteni, kui edasikindlustuslepingus on fikseeritud kindlustussumma. Kui edasikindlustuslepingus kindlustussummat fikseeritud ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 15) Hinnanguline maksimaalne kahju Siin näidatakse QS või SP edasikindlustuslepingu hinnanguline maksimaalne kahju (expected maximal loss – EML) originaalvaluutas ümardatuna täisühikuteni, kui edasikindlustuslepingus on fikseeritud EML. Kui edasikindlustuslepingus ei ole hinnanguline maksimaalne kahju fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 16) Kahju ülempiir (excess point) Siin näidatakse XL alampiir, millest algab edasikindlustuskaitse vastava edasikindlustuslepingutüübi korral originaalvaluutas ümardatuna täisühikuteni. Kui edasikindlustuslepingus ei ole kahju ülempiiri fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 17) Edasikindlustuse ülempiir Siin näidatakse XL maksimaalne edasikindlustusandja vastutus vastava edasikindlustustüübi korral originaalvaluutas ümardatuna täisühikuteni. Kui edasikindlustuslepingus edasikindlustuse ülempiiri ei ole fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 18) Kogusumma klausel (aggregate) Siin näidatakse XL edasikindlustuslepingus fikseeritud kogusumma originaalvaluutas ümardatuna täisühikuteni, kui edasikindlustuslepingus on fikseeritud kogusumma klausel. Kui edasikindlustuslepingus kogusumma klauslit märgitud ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 19) Ülemine kahjusuhe (upper loss ratio) Siin näidatakse SL edasikindlustusandja vastutusel olev maksimaalne kahjusuhe protsentides, kui see on edasikindlustuslepingus fikseeritud. Maksimaalne kahjusuhe esitatakse formaadis protsent jagatud 100-ga. Kui edasikindlustusandja vastutusel olevat ülemist kahjusuhet ei ole edasikindlustuslepingus fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 20) Maksimaalne summa Siin näidatakse SL edasikindlustusandja vastutusel olev maksimaalne kindlustussumma originaalvaluutas ümardatuna täisühikuteni, kui see on edasikindlustuslepingus fikseeritud. Kui edasikindlustusandja vastutusel olevat maksimaalset kindlustussummat ei ole edasikindlustuslepingus fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 21) Alumine kahjusuhe (lower loss) Siin näidatakse SL edasikindlustusandja vastutusel olev minimaalne kahjusuhe protsentides, kui see on edasikindlustuslepingus fikseeritud. Minimaalne kahjusuhe esitatakse formaadis protsent jagatud 100-ga. Kui edasikindlustusandja vastutusel olevat minimaalset kahjusuhet ei ole edasikindlustuslepingus fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 22) Minimaalne summa Siin näidatakse SL edasikindlustusandja vastutusel olev minimaalne kindlustussumma originaalvaluutas ümardatuna täisühikuteni, kui see on edasikindlustuslepingus fikseeritud. Kui edasikindlustusandja vastutusel olevat minimaalset kindlustussummat ei ole edasikindlustuslepingus fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 23) Edasikindlustuse ees tasutud maksed Siin näidatakse edasikindlustuslepingu eest tasutud maksed (kajastatakse sarnaselt majandusaasta aruandele) iga edasikindlustuslepinguga kaetud riski või tüübi või tüübitaseme osas Eesti kroonides vastavalt sellele, mis moodustab edasikindlustuslepingu viimase jaotumise taseme. Edasikindlustuse eest tasutud maksete käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava majandusaasta aruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse eest tasutud maksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui majandusaasta jooksul ei ole edasikindlustusandja antud edasikindlustuse lepingu eest makseid tasutud, siis näidatakse siin 0 (null). 24) Edasikindlustaja poolt makstud hüvitised Siin näidatakse edasikindlustuslepingu alusel edasikindlustusandja poolt makstud hüvitised (kajastatakse sarnaselt majandusaasta aruandele) iga edasikindlustuslepinguga kaetud riski või tüübi või tüübitaseme osas Eesti kroonides vastavalt sellele, mis moodustab edasikindlustuslepingu viimase jaotumise taseme. Edasikindlustaja poolt makstud hüvitised esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui majandusaasta jooksul ei ole edasikindlustusandja antud edasikindlustuse lepingu alusel hüvitisi esmakindlustusandjale tasunud, siis näidatakse siin 0 (null). 25) Edasikindlustaja poolt saadud komisjonid Siin näidatakse edasikindlustuslepingu alusel edasikindlustusandjalt saadud komisjonid (kajastatakse sarnaselt majandusaasta aruandele) iga edasikindlustuslepinguga kaetud riski või tüübi või tüübitaseme osas Eesti kroonides vastavalt sellele, mis moodustab edasikindlustuslepingu viimase jaotumise taseme. Edasikindlustusandja poolt saadud komisjonitasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui majandusaasta jooksul ei ole edasikindlustusandja antud edasikindlustuse lepingu alusel komisjone tasunud, siis näidatakse siin 0 (null). 26) Edasikindlustusandja netovõlgnevus Siin näidatakse edasikindlustuslepingu alusel edasikindlustusandja võlgnevus (kajastatakse sarnaselt majandusaasta aruandele) esmakindlustusandjale iga edasikindlustuslepinguga kaetud riski või tüübi või tüübitaseme osas Eesti kroonides majandusaasta lõpuks vastavalt sellele, mis moodustab edasikindlustuslepingu viimase jaotumise taseme. Edasikindlustusandja netovõlgnevus esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui majandusaasta lõpuks pole antud edasikindlustuse lepingu eest edasikindlustusandjal võlgnevusi, siis näidatakse siin 0 (null). Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 16, mis on muudetud rahandusministri 23. märtsi 2006.a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisaga 3; muudetud rahandusmnistri 20. märtsi 2007 määrusega nr 19. KINDLUSTUSANDJA INVESTEERINGUTE LIIKUMINE 1. Aruande valdkond Aruandevaldkonda kuuluvad kindlustusandja investeeringute soetamine, müük, realiseeritud ja realiseerimata kasumid ja kahjumid ning tulud. Aruande näitajad esitatakse kumulatiivselt majandusaasta algusest. 2. Aruande kood Kindlustusandja investeeringute liikumine aruande koodiks on 720, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Kindlustusandja investeeringute liikumine aruande koodiks on 820, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Investeeringute liigid 2) Investeeringute liikumise liik 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisel Aruandes esitatakse kõik investeeringute liikide ja investeeringute liikumiste liikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead. Investeeringute realiseeritud kasumid ja kahjumid, realiseerimata kasumid ja kahjumid, lunastustähtajani hoitavate võlakirjade tulud ja kulud näidatakse saldeeritult. Kahjumid ja kulud näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui investeeringute liigi ja investeeringute liikumiste liigi kombinatsiooni summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Investeeringute liikide identifikaatorid Kinnisvarainvesteeringud 8010 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 8020 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 8030 Tütarettevõtjate võlakirjad ja laenud 8040 Sidusettevõtjate võlakirjad ja laenud 8050 Aktsiad ja muud osalused 8060 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 8080 Hüpoteeklaenud 8100 Muud laenud 8110 Tähtajalised hoiused krediidiasutustes 8120 Deposiidid edasikindlustusvõtjate juures 8130 Muud 8150 Investeeringute liigi määratlemisel lähtutakse üldjuhul Finantsinspektsioonile esitatava kindlustusandja bilansi koostamise juhendist. Investeeringute liigi identifikaatori 8150 «Muud» all näidatakse ka bilansi aktiva kirjel «Osalus ühisinvesteeringutes» kajastatud osaluste liikumised ja tuletisväärtpaberitega seotud realiseeritud ja realiseerimata kasumid ja kahjumid ning tulud. 6. Investeeringute liikumise liikide identifikaatorid Õiglases väärtuses mõõdetud võlakirjade intressitulu näidatakse aruandereal investeeringute liikumise liik 5 «Kasum (kahjum) investeeringu väärtuse muutusest [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] Investeeringute soetamine 1 Investeeringute vähenemine (sh müük) 2 Kasum (kahjum) investeeringu realiseerimisest 3 Kasum (kahjum) investeeringu väärtuse muutusest 5 Lunastustähtajani hoitavate võlakirjade tulu (kulu) 7 Investeeringu tulu 9 7. Summa 1) Investeeringute liikumise liik 1 «Investeeringute soetamine» Siin näidatakse aruandeperioodil aruandereal esitatud investeeringute liigi ja investeeringute liikumise liigi soetamine soetusmaksumuses. Investeeringute soetusmaksumus esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 2) Investeeringute liikumise liik 2 «Investeeringute vähenemine (sh müük)» Siin näidatakse aruandeperioodil aruandereal esitatud investeeringute liigi ja investeeringute liikumiste liigi vähenemine (näiteks maa ja ehitiste võõrandamine, väärtpaberite ja tähtajaliste hoiuste vähenemine, tagasi saadud laenusummad, jms) aruandeperioodil bilansilises väärtuses. Siin ei näidata investeeringute väärtuse muutusest ega investeeringukuludest tulenevat investeeringute vähenemist. Investeeringute vähenemine näidatakse absoluutväärtusena Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 3) Investeeringute liikumise liik 3 «Kasum (kahjum) investeeringu realiseerimisest» Siin näidatakse aruandereal esitatud investeeringute liigi müügist saadud kasum ja kahjum aruandeperioodil, sh realiseeritud kasum ja kahjum välisvaluuta investeeringute hindamisest tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel ning realiseeritud finantstulud ja -kulud tuletisväärtpaberitelt. Kahjum ja kulud näidatakse miinusmärgiga. Kasum (kahjum) investeeringu realiseerimisest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 4) Investeeringute liikumise liik 5 «Kasum (kahjum) investeeringu väärtuse muutusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud investeeringute liigi väärtuse muutusest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum aruandeperioodil sh realiseerimata kasum ja kahjum investeeringute õiglase väärtuse muutusest ning välisvaluuta investeeringute hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, laenude allahindlused, realiseerimata finantstulud ja -kulud tuletisväärtpaberitelt. Kahjum ja kulud näidatakse miinusmärgiga. Kasum (kahjum) investeeringu väärtuse muutusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 5) Investeeringute liikumise liik 7 «Lunastustähtajani hoitavate võlakirjade tulu (kulu)». Investeeringute liigi identifikaatori 8080 puhul näidatakse siin üle või alla nominaalväärtuse soetatud võlakirjade efektiivse intressimäära alusel periodiseeritud aruandeperioodi intressitulu ja -kulu. Lunastustähtajani hoitavate võlakirjade tulu (kulu) esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Kulu esitatakse miinusmärgiga. Investeeringu liikide identifikaatorite 8010 – 8060 ja 8100 – 8150 puhul näidatakse siin 0 (null). 6) Investeeringute liikumise liik 9 «Investeeringu tulu» Siin näidatakse aruandereal esitatud investeeringute liigi ja investeeringute liikumise liigi 9 «Investeeringu tulu» investeeringust aruandeperioodil tuludena arvestatud intressi- ja dividenditulu. Investeeringute liigi identifikaatori 8010 puhul näidatakse siin 0 (null). Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 17 [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] KINNISVARAINVESTEERINGUD 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kinnisvarainvesteeringud, aruandeperioodil soetatud, müüdud ning bilansis ümber­klassifitseeritud kinnisvarainvesteeringud. Aruandes näidatakse ka kinnisvarainvesteeringute tulud ja kulud. Aruande näitajad esitatakse kumulatiivselt majandusaasta algusest. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 2. Aruande kood Kinnisvarainvesteeringud aruande koodiks on 721, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Kinnisvarainvesteeringud aruande koodiks on 821, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Kinnisvara liikumine 2) Aadress 3) Kinnisvara liik 4) Riigi kood 5) Soetuskuupäev 6) Soetusmaksumus 7) Õiglane väärtus 8) Bilansiline väärtus 9) Rent 10) Hüpoteek 11) Muud koormised 12) Kindlustus 13) Renditulu 14) Kulu 15) Vara liigi identifikaator [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 4. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Kinnisvara liikumise identifikaator Aruandeperioodil soetatud kinnisvara 1 Aruandeperioodil müüdud kinnisvara 2 Muu 3 Kinnisvara ümberklassifitseerimine müügiootel põhivaraks 4 Müügiootel põhivara ümberklassifitseerimine kinnisvaraks 5 Kinnisvara ümberklassifitseerimine põhivaraks 6 Põhivara ümberklassifitseerimine kinnisvaraks 7 Kinnisvarainvesteeringule, mis on soetatud eelmiste aruandeperioodide jooksul ja mida ei ole aruandeperioodi jooksul müüdud, määratakse identifikaator 3 «Muu». Aruandeperioodi jooksul osaliselt müüdud kinnisvara esitatakse erinevatel aruanderidadel, kus ühel real esitatakse andmed aruandeperioodi jooksul müüdud kinnisvara osa ja teisel aruandereal pärast müüki allesjäänud kinnisvara osa kohta. 2) Aadress Siin näidatakse kinnisvara asukoha aadress (maakond, linn, tänav). Aadress kirjutatakse nii, et see ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui kinnisvara aadress ei ole teada, siis näidatakse siin XX. 3) Kinnisvaraliikide identifikaatorid Maa 1 Ehitis 2 Hoonestusõigus 3 Muu 4 Kinnistu 5 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kinnisvara asukoha järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning esitatakse suurtähtedega. 5) Soetuskuupäev Siin näidatakse kinnisvara soetamise kuupäev. Kuupäev esitatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8601 vastavas kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kinnisvara liikumise identifikaatorite 4–7 puhul näidatakse siin XX. 6) Soetusmaksumus Siin näidatakse kinnisvara soetusmaksumus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kinnisvara liikumise identifikaatorite 4–7 puhul näidatakse siin 0 (null). 7) Õiglane väärtus Siin näidatakse kinnisvara õiglane väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodi jooksul müüdud kinnisvara puhul näidatakse siin müügihind. 8) Bilansiline väärtus Siin näidatakse kinnisvara bilansiline väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodi jooksul müüdud kinnisvara puhul näidatakse siin kinnisvara bilansiline väärtus müügikuupäeva seisuga. 9) Rendi identifikaatorid Kapitalirendi tingimustel rendile võetud kinnisvara 1 Kasutusrendi tingimustel rendile antud kinnisvara 2 Kinnisvara ei ole rendile antud ega rendile võetud 3 10) Hüpoteek Siin näidatakse kinnisvaral lasuv hüpoteegisumma Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodi jooksul müüdud kinnisvara puhul näidatakse hüpoteegi summa müümise kuupäeval. Kui kinnisvara ei ole koormatud hüpoteegiga, siis näidatakse siin 0 (null). 11) Muud koormised Siin näidatakse kinnisvaral lasuvate muude koormiste summa aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodi jooksul müüdud kinnisvara puhul näidatakse muude koormiste summa müümise kuupäeval. Muude koormiste summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui kinnisvaral ei ole muid koormiseid, siis näidatakse siin 0 (null). 12) Kindlustuse identifikaatorid Kinnisvara on kindlustatud 1 Kinnisvara ei ole kindlustatud 2 Siin näidatakse, kas kinnisvara oli kogu aruandeperioodi jooksul kindlustatud või mitte. 13) Renditulu Siin näidatakse kinnisvarainvesteeringu aruandeperioodi renditulu. Kui renditulu puudub, siis näidatakse siin 0 (null). 14) Kulu Siin näidatakse kinnisvarainvesteeringu aruandeperioodi kulud, sh kinnisvara hooldus, kindlustusmaksed jm kulud. Kui kinnisvarainvesteeringuga seotud kulud puuduvad, siis näidatakse siin 0 (null). 15) Vara liigi identifikaator Kinnisvarainvesteering on seotud vara 2 Muu 0 Vara liigi identifikaator 2 näidatakse siis, kui vara vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 18 [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] KINDLUSTUSANDJA OSALUSED TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTJATES 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kindlustusandja osalused tütar- ja sidusettevõtjates, osaluste soetamine, müük ning tulud ja kulud. Siin näidatakse ka bilansis ümberklassifitseeritud osalused. Aruande näitajad esitatakse kumulatiivselt majandusaasta algusest. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] 2. Aruande kood Kindlustusandja osalused tütar- ja sidusettevõtjates aruande koodiks on 722, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Kindlustusandja osalused tütar- või sidusettevõtjates aruande koodiks on 822, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Osaluse liikumine 2) Ärinimi 3) Investeeringu liik 4) Riigi kood 5) Valuuta kood 6) Osalus 7) Aktsiate või osade arv 8) Soetuskuupäev 9) Soetusmaksumus 10) Bilansiline väärtus 11) Õiglane väärtus 12) Netovara 13) Finantstulud ja -kulud 14) Dividendid 4. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Osaluse liikumise identifikaator Aruandeperioodil soetatud osalus 1 Aruandeperioodil müüdud osalus 2 Muu 3 Osaluse ümberklassifitseerimine müügiootel põhivaraks 4 Osaluse müügist loobumine 5 Osalusele tütar- või sidusettevõtjas, mis on soetatud eelmiste aruandeperioodide jooksul ja mida ei ole aruandeperioodi jooksul müüdud, määratakse identifikaator 3 «Muu». Aruandeperioodi jooksul osaliselt müüdud ja/või ümberklassifitseeritud osalused esitatakse erinevatel aruanderidadel, kus ühel real esitatakse andmed aruandeperioodi jooksul müüdud osaluse ja teisel aruandereal pärast müüki allesjäänud osaluse kohta. Kui osaluse müügist on otsustatud loobuda, siis näidatakse identifikaator 5 «Osaluse müügist loobumine». 2) Ärinimi Siin näidatakse tütar- või sidusettevõtja ärinimi. Ärinimi esitatakse selliselt, et see ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 3) Investeeringu liigi identifikaator Tütarettevõtja 1 Sidusettevõtja 2 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood ettevõtja asukoha alusel. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. 5) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood vastavalt osaluse nimiväärtusele. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 6) Osalus Siin näidatakse otseselt või kaudselt omandatud osaluse suurus protsentides. Osaluse suurus esitatakse formaadis osaluse protsent jagatud 100-ga. 7) Aktsiate või osade arv Siin näidatakse kindlustusandjale kuuluvate aktsiate või osade arv tükkides. 8) Soetuskuupäev Siin näidatakse osaluse soetamise kuupäev tütar- või sidusettevõtjas. Kuupäev esitatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8601 vastavas kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Osaluse liikumise identifikaatorite 4 ja 5 puhul näidatakse siin XX. 9) Soetusmaksumus Siin näidatakse osaluse soetusmaksumus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Osaluse liikumise identifikaatorite 4 ja 5 puhul näidatakse siin 0 (null). 10) Bilansiline väärtus Siin näidatakse osaluse bilansiline väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodi jooksul müüdud osaluse puhul näidatakse siin osaluse bilansiline väärtus müügikuupäeval. 11) Õiglane väärtus Siin näidatakse osaluse õiglane väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Aruandeperioodi jooksul müüdud osaluste puhul näidatakse siin osaluse müügihind. 12) Netovara Siin näidatakse tütar- või sidusettevõtja netovara väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodi jooksul müüdud osaluse puhul näidatakse netovara väärtus müügikuupäeval. 13) Finantstulud ja -kulud Siin näidatakse osalusega seotud finantstulude ja -kulude vahe Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Finantstulud ja -kulud on tütar- või sidusettevõtja võlakirja- ja laenuintressid, aktsiate, osade, võlakirjade ja laenude allahindlused ning õiglase väärtuse muutused. Kui finantstulud ületavad finantskulusid, on tulude ja kulude vahe positiivne. Kui finantstulud on väiksemad finantskuludest, on vahe negatiivne. Finantstulude ja -kulude negatiivne vahe näidatakse miinusmärgiga. 14) Dividendid Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul väljakuulutatud dividendid Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui tütar- või sidusettevõtja ei ole aruandeperioodil dividende välja kuulutanud, siis näidatakse siin 0 (null). [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 19, mis on muudetud rahandusministri 23.märtsi 2006.a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisaga 4; muudetud rahandusministri 20. märtsi 2007 a määrusega nr 19 VÄÄRTPABERID 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad väärtpaberite jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandes ei näidata kindlustusandja osalusi tütar- ja sidusettevõtjates. 2. Aruande kood Väärtpaberid aruande koodiks on 723, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Väärtpaberid aruande koodiks on 823, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) ISIN kood 2) Emitent 3) Väärtpaberi liik 4) Riigi kood 5) Soetuskuupäev 6) Valuuta 7) Väärtpaberite arv 8) Soetusmaksumus 9) Õiglane väärtus 10) Bilansiline väärtus 11) Nimiväärtus 12) Kupongi sagedus 13) Tulumäära fikseeritud osa 14) Tulumäära ujuv osa 15) Vahetuskuupäev 16) Lunastuskuupäev 17) Osalus 18) Noteeringu andja 19) Krediidireiting 20) Reitingu andja 21) Vara liigi identifikaator 22) Hoidmise eesmärgi identifikaator 23) Väärtpaberi emitendi liik [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 24) Lepingujärgse tähtaja identifikaatorid [RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007] 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes «Väärtpaberid» esitatakse iga väärtpaber eraldi aruandereana. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberid näidatakse emitendi alusel, kui ühe emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite näitajad on erinevad, esitatakse väärtpaberid erinevatel aruanderidadel. 5. Aruanderea struktuuri selgitused 1) ISIN kood Siin näidatakse väärtpaberi ISIN kood. ISIN kood on ISO (International Standards Organization) poolt loodud väärtpaberi registrikood (International Security Identification Number), mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse nende emiteerimisel vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavasse registrisse. Kui ISIN kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse siin XX. 2) Emitent Siin näidatakse väärtpaberi emiteerija nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui emitent ei ole teada, siis näidatakse siin XX. 3) Väärtpaberi liigi identifikaator Võlakiri 1 Muutuva intressimääraga lühiajaline võlakiri (Floating Rate Note) 2 Kommertspaber (Commercial Paper) 3 Vahetusvõlakiri (Convertible bond) 4 Tagasiostetav obligatsioon/võlakiri (Callable bond) 5 Aktsia 6 Osa 7 Kaubeldav õigus 8 Investeerimisfondi osak 9 Investeerimisfondi aktsia 10 Rahaturuinstrument 11 Erastamisväärtpaber 12 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 14 Muu muutuva tulumääraga väärtpaber 15 Tütarettevõtja võlakiri 16 Sidusettevõtja võlakiri 17 Muu 13 4) Riigi kood Siin näidatakse väärtpaberi riigi kood emitendi residentsuse alusel. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin XX. 5) Soetuskuupäev Siin näidatakse väärtpaberi soetamise kuupäev. Rahaturuinstrumendi (rahaturufondi osakute) ja investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutega seotud investeerimisinstrumentide puhul näidatakse kuupäev, millal vastav investeerimisinstrument soetati esmakordselt kindlustusandja investeeringute portfelli. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 6) Valuuta Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaber on nomineeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 7) Väärtpaberite arv Siin näidatakse kindlustusandjale kuuluvate väärtpaberite arv tükkides ümardatuna kahe kohani pärast koma. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Soetusmaksumus Siin näidatakse väärtpaberite soetusmaksumus summaarselt kokku Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 9) Õiglane väärtus Siin näidatakse väärtpaberite õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga summaarselt kokku Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui väärtpaberid on bilansis kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses, siis näidatakse siin 0 (null). 10) Bilansiline väärtus Siin näidatakse väärtpaberite bilansiline väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui väärtpaberid on bilansis kajastatud õiglases väärtuses, siis näidatakse siin 0 (null). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 11) Nimiväärtus Siin näidatakse ühe väärtpaberi kohta nimiväärtus valuutas, milles on nimiväärtus fikseeritud. Nimiväärtus näidatakse ümardatuna täisühikuteni. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 12) Kupongi sagedus Siin näidatakse väärtpaberile määratud kupongimaksete arv aastas. Kui väärtpaberile ei ole määratud kupongimakseid, siis näidatakse siin 0 (null). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 13) Tulumäära fikseeritud osa Siin näidatakse väärtpaberile fikseeritud aastane efektiivne intressimäär. Intressimäär esitatakse formaadis protsent jagatud 100-ga (i/100). Väärtpaberi puhul, mille intressimäär koosneb nii fikseeritud kui ka ujuvast osast, näidatakse siin fikseeritud osa tulumäärast. Kui väärtpaberil ei ole fikseeritud intressimäära, siis näidatakse siin 0 (null). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 14) Tulumäära ujuv osa Siin näidatakse väärtpaberi ujuv aastane efektiivne intressimäär, mis kehtib aruandeperioodi lõpu seisuga. Intressimäär esitatakse formaadis protsent jagatud 100-ga (i/100). Kui väärtpaberil ei ole ujuvat intressimäära, siis näidatakse siin 0 (null). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 15) Vahetuskuupäev Siin näidatakse väärtpaberile kehtestatud vahetuskuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui väärtpaberil ei ole kehtestatud vahetuskuupäeva, siis näidatakse siin XX. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin XX. 16) Lunastuskuupäev Siin näidatakse kuupäev, millal väärtpaberi emiteerija on kohustatud antud väärtpaberi tagasi ostma. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui väärtpaberil ei ole lunastuskuupäeva, siis näidatakse siin XX. 17) Osalus Siin näidatakse väärtpaberite omamisest tulenev osalus ettevõtjas juhul, kui osalus ettevõtjas on kõrgem kui 5%. Osalus esitatakse formaadis protsent jagatud 100-ga (i/100). Kui osalus ettevõtjas on madalam kui 5%, siis näidatakse siin 0 (null). 18) Noteeringu andja Siin näidatakse börsi nimetus, kus väärtpaber on noteeritud. Börsi nimetus esitatakse nii, et see ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui väärtpaber ei ole noteeritud, siis näidatakse siin XX. 19) Krediidireiting Siin näidatakse väärtpaberile antud krediidireiting, selle puudumisel väärtpaberi emitendi krediidireiting. Kui krediidireiting puudub, siis näidatakse siin XX. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin XX. 20) Krediidireitingu andja Siin näidatakse krediidireitingu andnud agentuuri nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui krediidireiting puudub, siis näidatakse siin XX. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin XX. 21) Vara liigi identifikaator Väärtpaber on investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara 1 Väärtpaber on seotud vara 2 Väärtpaber on muu seotud vara 3 Muu 0 Vara liigi identifikaator 1 näidatakse, kui väärtpaber on soetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvaraks. Vara liigi identifikaator 2 näidatakse, kui väärtpaber vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele. Vara liigi identifikaator 3 näidatakse, kui väärtpaber vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 78 lõike 5 nõuetele, arvestamata samas lõikes esitatud piiranguid. 22) Hoidmise eesmärgi identifikaator Kauplemise eesmärgil hoitav 1 Lunastustähtajani hoitav 2 23) Väärtpaberi emitendi liik Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisastus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse kindlustusandja poolt omatava väärtpaberi emitent, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Emitendi määratlemisel tuleb lähtuda Eesti Panga veebilehel (http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/selgitused/selgitused.html) avaldatud definitsioonidest 16.01.2014 17:16 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lisa 19 punkti 23 viimase lause veebilehe aadressis Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. [RTL 2007, 27, 488 – jõust.6.04.2007] 24) Lepingujärgse tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 kuni 1 aasta (1 aasta k.a.) 2 üle 1 aasta 3 Siin näidatakse väärtpaberi lepingujärgne tähtaeg. Lepingujärgne tähtaeg on periood väärtpaberi emiteerimisest kuni selle lunastamiseni. Tähtaega mitte omavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad, osakud) puhul märgitakse lepinguliseks tähtajaks 1 “Tähtajata”.». [RTL 2007, 27, 488 – jõust.6.04.2007] Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 20 [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] KINDLUSTUSANDJA ANTUD LAENUD 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kindlustusandja antud laenud aruandeperioodi jooksul ja kindlustusandja antud laenude jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Aruande kood Kindlustusandja antud laenud aruande koodiks on 724, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Kindlustusandja antud laenud aruande koodiks on 824, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Laenulepingu number 2) Laenusaaja tüüp 3) Riigi kood 4) Laenulepingu algus 5) Laenulepingu lõpp 6) Valuuta 7) Intressimäär 8) Lepingujärgne laenusumma 9) Bilansiline väärtus 10) Tagatis 11) Tagatise väärtus 12) Ebatõenäoliselt laekuv summa 13) Vara liigi identifikaator [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] 4. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Laenulepingu number Siin näidatakse kindlustusandja antud laenu laenulepingu number. Kui laenulepingul ei ole numbrit, siis näidatakse siin XX. 2) Laenusaaja tüübi identifikaator Aktsionär 1 Oma töötaja 2 Kindlustusvõtja 3 Tütarettevõtja 4 Sidusettevõtja 5 Muu 6 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood laenusaaja residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. 4) Laenulepingu algus Siin näidatakse laenulepingu alguskuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 5) Laenulepingu lõpp Siin näidatakse laenulepingu lõppemise kuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui laenulepingu lõppkuupäev ei ole fikseeritud, siis näidatakse siin XX 6) Valuuta Siin näidatakse valuuta kood, milles toimub laenu tagasimaksmine. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 7) Intressimäär Siin näidatakse lepingujärgne intressimäär aasta kohta protsentides. Intressimäär esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga. Intressita laenu puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Lepingujärgne laenusumma Siin näidatakse laenulepingus fikseeritud laenusumma. Laenusumma esitatakse aruandereal näidatud valuutakoodile vastavates ühikutes ümardatuna täisühikuteni. 9) Bilansiline väärtus Siin näidatakse laenu bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 10) Tagatise liigi identifikaator: Hüpoteek 1 Kindlustusleping 2 Väärtpaber 3 Deposiit 4 Registerpant 5 Käendus, garantii 6 Muu tagatis 7 Tagatiseta 8 Kui laenul on mitu tagatist, näidatakse siin sellele tagatisele vastav identifikaator, mis tagab laenu suuremas ulatuses. 11) Tagatise väärtus Siin näidatakse tagatise väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Tagatiseta laenu puhul näidatakse siin 0 (null).»; 12) Ebatõenäoliselt laekuv summa Siin näidatakse laenu allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenu osa) aruandeperioodi lõpu seisuga. Ebatõenäoliselt laekuv summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui laen või selle osa ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks, siis näidatakse siin 0 (null). 13) Vara liigi identifikaator Antud laen on seotud vara 2 Muu 0. Vara liigi identifikaator 2 näidatakse siis, kui vara vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 21, mis on muudetud rahandusministri 23. märtsi 2006.a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisaga 5 KINDLUSTUSANDJA HOIUSED 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad hoiuste jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Aruande esitamine Kindlustusandja hoiused aruande koodiks on 725, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Kindlustusandja hoiused aruande koodiks on 825, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Kontopidaja 2) Riigi kood 3) Lepingu algus 4) Lepingu lõpp 5) Valuuta 6) Intressimäär 7) Lepingujärgne summa 8) Bilansiline väärtus 9) Koormised 10) Vara liigi identifikaator. 4. Üldnõuded aruande esitamisele Iga hoius, v.a nõudmiseni hoiused, esitatakse eraldi aruandereana. Nõudmiseni hoiused näidatakse eraldi aruanderidadena valuuta ja kontopidaja (krediidiasutuste) alusel. Nõudmiseni hoiused sama kontopidaja juures summeeritakse erinevate valuutade alusel. Nõudmiseni hoiuse osa, mis on investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvara, näidatakse eraldi aruandereana. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Kontopidaja Siin näidatakse kontopidaja nimi, kelle juures on hoius avatud, nii et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 2) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood, kus kontopidaja on registreeritud. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. 3) Lepingu algus Siin näidatakse hoiuse lepingu jõustumise kuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Nõudmiseni hoiuse puhul näidatakse XX. 4) Lepingu lõpp Siin näidatakse hoiuse lepingu tähtpäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Nõudmiseni hoiuse puhul näidatakse XX. 5) Valuuta Siin näidatakse valuuta kood, milles hoius on avatud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 6) Intressimäär Siin näidatakse lepingujärgne aastane intressimäär. Intressimäär esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Nõudmiseni hoiuse puhul näidatakse 0 (null). 7) Lepingujärgne summa Siin näidatakse hoiuse lepingujärgne summa (ei konverteerita kroonidesse) ümardatuna täisühikuteks aruandeperioodi lõpu seisuga. Nõudmiseni hoiuse puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Bilansiline väärtus Siin näidatakse hoiuse bilansiline väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. 9) Koormised Siin näidatakse tähtajaliste hoiustega seotud koormiste summa Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui hoius ei ole seotud koormisega, siis näidatakse siin 0 (null). 10) Vara liigi identifikaator Hoius on investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute alusvara 1 Hoius on seotud vara 2 Muu 0 Vara liigi identifikaator 1 näidatakse, kui hoius on investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara. Vara liigi identifikaator 2 näidatakse, kui vara vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele. Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 22, mis on muudetud rahandusministri 23.märtsi 2006.a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisaga 6 TULETISVÄÄRTPABERID 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kõik kindlustusandja poolt sõlmitud ja lõpetamata tuletistehingud aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Aruande esitamine Tuletisväärtpaberid aruande koodiks on 726, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Tuletisväärtpaberid aruande koodiks on 826, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Lepingu partner 2) Tuletisväärtpaberi liik 3) Tehingu liik 4) Õiglane väärtus 5) Alusvara tüübi identifikaator 6) Alusvara nimetus 7) Alusvara väärtus 8) Lepingu lõpp 9) Tagatise nimetus 10) Tagatise väärtus 11) Vara liigi identifikaator. 4. Üldnõuded aruande esitamisele Kui tehingute näitajate identifikaatorid langevad kokku, siis näidatakse tehingud ühel aruandereal, vastasel juhul erinevatel aruanderidadel, vastavalt aruanderea struktuurile. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Lepingupartner Siin näidatakse tuletistehingu lepingupartneri nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui lepingupartner ei ole teada, siis näidatakse siin XX. 2) Tuletisväärtpaberi liigi identifikaator: Forward 1 Futuur 2 Swap (vahetustehing) 3 Muu tuletisväärtpaberi liik 4 Ostetud Euroopa optsioon 5 Kirjutatud Euroopa optsioon 6 Ostetud Ameerika optsioon 7 Kirjutatud Ameerika optsioon 8 3) Tehingu liigi identifikaator: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Tehingu liigi identifikaator määratakse vastavalt tuleviku kohustusele või nõudele. Kui kindlustusandjal on lepingujärgselt tulevikus õigus nõuda (saada) intressimakset, näidatakse see müügi all ja vastupidi. Vahetustehingute puhul, kus kindlustusandja on kahe poole puhul vahendajaks, kuid kindlustusandjal tekivad nii kohustused kui ka nõuded ja kindlustusandja poolt makstav ja saadav intressimäär on erinev (nt kahe erineva valuuta ja intressimääraga seotud tuletistehingute puhul) lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 4) Õiglane väärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Negatiivne õiglane väärtus näidatakse miinusmärgiga. 5) Alusvara tüübi identifikaator Välisvaluuta 1 Intressimäär 2 Aktsia 3 Kaup ja muu alusvara 4 6) Alusvara nimetus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara nimetus. Alusvara nimetus ei tohi sisalda jutumärke ega semikoolonit. 7) Alusvara väärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 8) Lepingu lõpp Siin näidatakse tuletistehingu lepingu lõppemise kuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 9) Tagatise nimetus Siin näidatakse tuletisväärtpaberiga seotud tehingu tagatiseks oleva vara nimetus. Tagatiseks oleva vara nimetus esitatakse selliselt, et ta ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 10) Tagatise väärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberiga seotud tehingu tagatiseks oleva vara õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 11) Vara liigi identifikaator: Tuletistehing on investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute alusvara 1 Muu 0 Vara liigi identifikaator 1 näidatakse, kui tuletisväärtpaber on investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara. Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 23 [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006 KINDLUSTUSANDJA NÕUDED 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kuni 90-päevased kindlustus- ja edasikindlustustegevusest tulenevad nõuded kindlustusvõtjatele või -vahendajatele ning edasikindlustusandjatele ja -võtjatele aruandeperioodi lõpu seisuga. [RTL 2006, 28, 514 – jõust. 3.04.2006] 2. Aruande kood Kindlustusandja nõuded aruande koodiks on 727, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Kindlustusandja nõuded aruande koodiks on 827, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1)Nõude osapoole identifikaator 2) Nõude suurus 3) Riigi kood 4) Valuuta 5)Vara liigi identifikaator [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] 4. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Nõude osapoole identifikaator Kindlustusvõtjad 1 Kindlustusvahendajad 2 Edasikindlustusandjad ja -võtjad 3 2) Nõude suurus Siin näidatakse kindlustus- ja edasikindlustustegevusest tulenev mitte üle 90-päeva vanune nõue Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Nõuded kindlustusvõtjatele näidatakse summeeritult ja nõuded kindlustusvahendajatele näidatakse summeeritult. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood riigi alusel, milles kindlustusvõtja või -vahendaja on registreeritud. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Nõude osapoole identifikaatori 1 «Kindlustusvõtjad» puhul näidatakse siin XX. 4) Valuuta Siin näidatakse valuuta kood, milles nõude väärtus on määratud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 5) Vara liigi identifikaator Nõue on seotud vara 2 Muu 0 Vara liigi identifikaator 2 näidatakse siis, kui vara vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] Kinnitatud Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrusega nr 34 Lisa 24 [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] KINDLUSTUSANDJA KULUD 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad andmed kindlustusandja töötajate ja kindlustusandja kasumiaruande kahjukäsitluskulud, sõlmimiskulud ja administratiivkulud kululiikide kohta. 2. Aruande kood Kindlustusandja kulude aruande kood on 807, kui esitajaks on elukindlustusandja, ja 707, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Konsolideerimisgrupi kulude aruande koodid on vastavalt 8071 ja 7071. 3. Aruanderea struktuur 1) Kuluüksuste liigid 2) Töötajate ja kululiigid 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik kuluüksuste liikide ning töötajate ja kululiikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead, v.a järgnevate kuluüksuse liikidega ning töötajate ja kululiikidega seotud kombinatsioonid: kuluüksuse liik 5 «Töötajad»; töötajate ja kululiik 1050 «Edasikindlustuse komisjonitasud»; töötajate ja kululiik 1070 «Töötajate arv aruandeperioodi lõpus kokku»; töötajate ja kululiik 1080 «Müügitöötajate arv aruandeperioodi lõpus». Töötajate ja kululiigi 1050 «Edasikindlustuse komisjonitasud» puhul esitatakse ainult need aruanderead, kus kuluüksuste liikideks on 2 «Sõlmimiskulud» ja 4 «Kuluüksused kokku». Töötajate ja kululiikide 1070 «Töötajate arv aruandeperioodi lõpus kokku» ja 1080 «Müügitöötajate arv aruandeperioodi lõpus» puhul näidatakse ainult see aruanderida, kus kuluüksuse liigiks on 5 «Töötajad». Juhul kui kuluüksuste liigi ning töötajate ja kululiigi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Kuluüksuste liikide identifikaatorid Kahju (nõuete) käsitluskulud 1 Sõlmimiskulud 2 Administratiivkulud 3 Kuluüksused kokku 4 Töötajad 5 6. Töötajate ja kululiikide identifikaatorid Tööjõu kulud 1010 Muud tegevuskulud 1020 Teenused kolmandatelt isikutelt 1030 Põhivara kulum ja väärtuse langus 1040 Edasikindlustuse komisjonitasud 1050 Töötajate arv aruandeperioodi lõpus kokku 1070 Müügitöötajate arv aruandeperioodi lõpus 1080 7. Summa selgitused 1) Töötaja ja kululiik 1010 «Tööjõu kulud» Siin näidatakse aruandereal esitatud kuluüksuse liigi ning töötaja ja kululiigi 1010 «Tööjõu kulud» puhul aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, toetused, lisatasud, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid nõukogu ja juhatuse liikmetele ning töölepingu alusel töötajatele, eelnevalt loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja kindlustusandja poolt tasutav töötuskindlustusmakse. Tööjõu kulud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 2) Töötaja ja kululiik 1020 «Muud tegevuskulud» Siin näidatakse aruandereal esitatud kuluüksuse liigi ning töötaja ja kululiigi 1020 «Muud tegevuskulud» puhul kulud ruumidele, kantseleikulud, reklaamikulud, lähetuskulud, põhivara rendimaksed kasutusrendi korral, aruandeperioodi vara kindlustusmaksete kulu, panga teenustasud, koolituskulud, kulud andmetöötlusele, sidekulud, väheväärtuslike objektide kulu, põhivara remondi- ja hoolduskulud ning muud kindlustusandja põhitegevusega seotud kulud, v. a töötaja ja kululiigi 1030 «Teenused kolmandatelt isikutelt» puhul näidatavad kulud. Kulud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 3) Töötaja ja kululiik 1030 «Teenused kolmandatelt isikutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud kuluüksuse liigi ning töötaja ja kululiigi 1030 «Teenused kolmandatelt isikutelt» puhul kulud, mis tulenevad kindlustustegevusega seotud tegevuste edasiandmisest kolmandale isikule. Vastavalt «Kindlustustegevuse seaduse» § 3 lõikele 6 võib kindlustusandja kolmandale isikule edasi anda järgmisi kindlustustegevusega seotud tegevusi: kindlustatud esemete väärtuse hindamine, kindlustuslepingute sõlmimine, kindlustuslepingutest tulenevate kahjude käsitlemine, investeeringute või varade haldamine, raamatupidamine, infosüsteemide haldamine ja siseauditi funktsioon ning muud tegevused Finantsinspektsiooni loal. Siin näidatakse ka aruandeperioodi vahendustasud kindlustusmaakleritele ja kindlustusagentidele. Kulud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 4) Töötaja ja kululiik 1040 «Põhivara kulum ja väärtuse langus» Siin näidatakse aruandereal esitatud kuluüksuse liigi ning töötaja ja kululiigi 1040 «Põhivara kulum ja väärtuse langus» puhul aruandeperioodi jooksul arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulumi, põhivara allahindluse ning allahindluse korrigeerimise summa. Põhivara kulumi, allahindluse ja allahindluse korrigeerimise summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 5) Töötaja ja kululiik 1050 «Edasikindlustuse komisjonitasud» Siin näidatakse aruandereal esitatud kuluüksuse liigi ning töötaja ja kululiigi 1050 «Edasikindlustuse komisjonitasud» puhul edasikindlustusandja poolt aruandeperioodi jooksul edasikindlustusvõtjale arvestatud komisjonitasud. Komisjonitasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 6) Töötaja ja kululiik 1070 «Töötajate arv aruandeperioodi lõpus kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud kuluüksuse liigi ning töötaja ja kululiigi 1070 «Töötajate arv aruandeperioodi lõpus kokku» puhul kindlustusandja nõukogu ja juhatuse liikmete ning töölepingu alusel töötajate arv aruandeperioodi lõpu seisuga. Töötajate arv esitatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 7) Töötaja ja kululiik 1080 «Müügitöötajate arv aruandeperioodi lõpus» Siin näidatakse aruandereal esitatud kuluüksuse liigi ning töötaja ja kululiigi 1080 «Müügitöötajate arv aruandeperioodi lõpus» puhul müügitöötajate arv. Müügitöötajatena käsitletakse töötajaid, kes töölepingu alusel tegelevad üle 50% tööajast kindlustuslepingute müügiga (kindlustuslepingu või edasikindlustuslepingu sõlmimise ettevalmistamisega, k.a riskianalüüsi koostamisega ning kindlustuslepingu (edasikindlustusandja korral edasikindlustuslepingu) sõlmimisega). Müügitöötajate arv esitatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. [RTL 2006, 28, 514 - jõust. 3.04.2006] Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 25 (õ) 6.06.2007 13:55 Üksikisikute põhikindlustuslepingud Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 26 (õ) 6.06.2007 13:55 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 27 (õ) 6.06.2007 13:55 Grupikindlustuse põhikindlustuslepingud Kehtetu – RTL 2007, 27, 488 – jõust. 6.04.2007 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 28, mis on kehtestatud rahandusministri 23.märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisaga 10 LISADES KASUTATUD MÕISTED Käesoleva määruse lisades kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1. Elukindlustuse liigid ja alaliigid aruannetes 1.1. Kindlustus surmajuhtumiks 1.1.1. Tähtajaline kindlustus surmajuhtumiks 1.1.2. Eluaegne kindlustus surmajuhtumiks Kindlustus surmajuhtumiks hõlmab lepinguid, mille kindlustusjuhtumiks on kindlustatu surm lepingus määratud perioodi jooksul. Kindlustussumma makstakse välja lepingus näidatud isikule või õigusjärgsele pärijale. Tähtajalise kindlustuse surmajuhtumiks puhul on lepingu kestus määratud kindla perioodina. Tähtajalise kindlustuse surmajuhtumiks lepingutel tagastusväärtus tavaliselt puudub. Eluaegse kindlustuse surmajuhtumiks puhul kestab leping kindlustatu surmani. Kindlustusmaksete maksmine võib eluaegse kindlustuse puhul olla jagatud lepingu esimestele aastatele, kusjuures need lepingud saavad tagastusväärtuse pärast ettenähtud kindlustusmaksete tasumist. Surmariskiga kindlustusleping võib sisaldada lisanduvat kasumiosa, mille suurus sõltub kindlustusandja tegevuse edukusest. Lisakasumit mittetaotlevad kindlustuslepingud annavad üksnes garanteeritud tulu 1.2. Kapitalikogumiskindlustus, sh tulumaksusoodustusega kapitalikogumiskindlustus 1.2.1. Puhas üleelamiskindlustus 1.2.1.1. Lastekindlustus 1.2.2. Surma- ja üleelamiskindlustus Kapitalikogumiskindlustus hõlmab lepinguid, mille kindlustusjuhtumiks on kindlustatu surm lepingu kehtivuse ajal või kindlustatu elamine kindlustusperioodi lõpuni. Tagastusväärtuse saab leping samadel kriteeriumitel kui eluaegne kindlustus surmajuhtumiks ning hüvitise väljamaksmine soodustatud isikule toimub tavaliselt ühekordse summana. Kapitalikogumiskindlustuse leping võib sisaldada lisanduvat kasumit, mille suurus sõltub kindlustusandja tegevuse edukusest. Lisakasumit mittetaotlevad lepingud annavad üksnes garanteeritud tulu. Tulumaksusoodustusega kapitalikogumiskindlustus hõlmab kapitalikogumiskindlustuse lepinguid, mille korral on sõlmitud «Kogumispensionide seaduses» sätestatud nõuetele vastav tulumaksusoodustusega leping. Puhta üleelamiskindlustuse puhul on kindlustusjuhtumiks ainult kindlustatu elamine kindlustusperioodi lõpuni. Lastekindlustus hõlmab iseseisvaid kapitalikogumiskindlustuse lepinguid alaealistele lastele, kus hüvitisi makstakse lepingus näidatud lapsele välja tema täisealiseks (või muu lepingus kokku lepitud vanuseks) saamisel. Kui kindlustatu sureb enne kindlustusperioodi lõppu, siis ei kuulu hüvitis väljamaksmisele ja leping lõpetatakse näiteks tagastusväärtuse maksmisega. Kui kindlustusjuhtumiteks on nii kindlustatu surm kindlustusperioodi jooksul kui ka kindlustatu elamine kindlustusperioodi lõpuni, on tegemist surma- ja üleelamiskindlustusega. 1.3. Sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus 1.3.1. Sünnikindlustus 1.3.2. Abiellumiskindlustus Sünni- ja abiellumiskindlustus hõlmab alaealisele lapsele tehtud lepinguid, kus hüvitis makstakse välja kindlustatu abiellumisel (abiellumiskindlustus) või lapse sünnitamisel (sünnikindlustus) hiljemalt lepingus kindlaksmääratud ajal, näiteks 25-aastaseks saamisel. Kindlustusvõtja surma korral jätkub leping maksevaba kindlustusena, kindlustatu surma korral makstakse välja lepingu tagastusväärtus. 1.4. Annuiteet 1.4.1. Tulumaksusoodustusega annuiteet Annuiteet hõlmab lepinguid, mille kindlustusjuhtumiks on kindlustatu jõudmine kokkulepitud vanuseni, surm või invaliidistumine kogumisperioodil või pärast selle lõppu ja hüvitis makstakse perioodiliste kindlaksmääratud konstantsete, suurenevate või vähenevate maksetena kindlustatule või soodustatud isiku(te)le kas kindlustatu surmani, lepingus kokku lepitud kindlustusperioodi lõpuni või garanteeritud perioodi lõpuni. Garanteeritud periood on periood, mille jooksul kindlasti makstakse hüvitist. Kindlustatu surma korral jätkatakse hüvitise maksmist soodustatud isiku(te)le garanteeritud perioodi jooksul. Kindlustatu elamisel garanteeritud perioodi lõpuni jätkatakse hüvitise maksmist kindlustatu surmani. Lisaks vanaduspensionile hõlmab annuiteet ka lesepensionikindlustust. Tulumaksusoodustusega annuiteet hõlmab annuiteetlepinguid, mille korral on sõlmitud «Kogumispensionide seaduses» sätestatud nõuetele vastav tulumaksusoodustusega leping. 1.5. Investeerimisriskiga elukindlustus 1.5.1. Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus Investeerimisriskiga elukindlustus hõlmab lepinguid, mille kindlustusjuhtumiteks on kõik elukindlustusega seonduvad riskid, kuid saadav hüvitis sõltub otseselt mõnest indeksist või vastavast investeerimisriskist (investeerimisfondide põhimõttel). Investeerimisriski kannab kindlustusvõtja või jaotub see lepingupoolte vahel vastavalt lepingutingimustele. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral eristatakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja vastutust. Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus hõlmab investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid, mille korral on sõlmitud «Kogumispensionide seaduses» sätestatud nõuetele vastav tulumaksusoodustusega leping. 1.6. Lisakindlustused 1.6.1. Õnnetusjuhtumite kindlustus lisakindlustusena 1.6.2. Haiguskindlustus lisakindlustusena 1.6.3. Muud lisakindlustused Õnnetusjuhtumite kindlustus lisakindlustusena on elukindlustuse lepingutele lisanduv kindlustus, mille kindlustusjuhtumiks on õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud isikukahju korvamine. Haiguskindlustus lisakindlustusenaon elukindlustuse lepingutele lisanduv kindlustus, mille kindlustusjuhtumiks on kindlustatud isiku haigestumine ja tema tervise taastamiseks tehtavate kulutuste tekkimine. Muud lisakindlustused on kõik muud lisakindlustused peale eespool nimetatud õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse lisakindlustusena. 1.7. Muud elukindlustused Muud elukindlustused hõlmab lepinguid, mis ei kuulu eelnimetatud elukindlustuse liikide alla. 2. Kahjukindlustusliigid ja alaliigid aruannetes 2.1. Õnnetusjuhtumite kindlustus Õnnetusjuhtumite kindlustuse väljamaksed on kas kindla suurusega perioodilised hüvitised, ühekordsed hüvitised või kombineeritud hüvitised. Siia kuuluvad ka reisijate traumakindlustus ning kindlustus tööõnnetuste ja kutsehaiguste jaoks. 2.2. Haiguskindlustus Haiguskindlustuse eesmärgiks on üldjuhul töötajale kas täiendava haigusraha maksmine või haiglas paremate tingimuste loomine. Väljamaksed on kas kindla suurusega perioodilised hüvitised, ühekordsed hüvitised või kombineeritud hüvitised. 2.3. Maismaasõidukite kindlustus Maismaasõidukite kindlustus (kaskokindlustuse lepingud) katab sellised kahjud nagu liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus, röövimine, vandalism, tulekahju jms. Siia alla ei kuulu raudtee veerevkoosseisu kindlustus. Maismaasõidukite kindlustus ei kata vastutuskindlustust. 2.4. Raudtee veerevkoosseisu kindlustus Raudtee veerevkoosseisu kindlustus katab raudtee veerevkoosseisu kahjustused või kaotused, nagu liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus, röövimine, vandalism, tulekahju jms. Raudtee veerevkoosseisu kindlustus ei kata vastutuskindlustust. 2.5. Õhusõidukite kindlustus Õhusõidukite kindlustus katab õhusõidukite kahjustused ja kaotused. Õhusõidukite kindlustus ei kata vastutuskindlustust. 2.6. Laevade kindlustus Laevade kindlustus katab jõgede ja kanalite veesõidukite, järvede veesõidukite ja merelaevade kahjustused ja kaotused. Laevade kindlustus ei kata vastutuskindlustust. 2.7. Transporditavate kaupade kindlustus Transporditavate kaupade kindlustus katab transporditavate kaupade kahjustused või kaotused (nt loodusõnnetus, transpordivahendi avarii, vargus, vandalism, röövimine). 2.8. Varakindlustus 2.8.1. Tule- ja loodusjõudude kindlustus 2.8.2. Muu varakindlustus Varakindlustus katab sellised varakahjustused ja -kaotused, mis ei ole eraldi alaliikidena välja toodud. Tule- ja loodusjõudude kindlustuskatab vara kaotused seoses tulekahjuga, plahvatusega, tormiga, loodusjõududega ja maalihetega. Muu varakindlustuskatab vara kaotused riskide korral, mis ei ole eraldi välja toodud tule- ja loodusjõudude kindlustuse all. Eeltoodud varakindlustuse allliigid sisaldavad ka loomakindlustust ning ainult seda tehniliste riskide kindlustuse osa, mis katab varakahju. Varakindlustus ei hõlma vastutuskindlustust ja finantskahjude kindlustust. 2.9. Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus, hõlmab igasuguse vastutuse, mis tuleneb maismaasõidukite, sh ka raudtee veerevkoosseisu kasutamisest (k.a vedaja, sh ekspedeerija vastutus). Vedaja vastutuse kindlustamisel ei ole kindlustatud mitte veos ega reisija, vaid kolmandale isikule tekitatud kahju. Kindlustussumma makstakse välja kolmandale isikule. 2.10. Liikluskindlustus Liikluskindlustus hõlmab «Liikluskindlustuse seaduse» alusel ja korras sõlmitud kindlustuslepinguid. 2.11. Õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus Õhusõiduki valdaja vastutuskindlustushõlmab igasuguse vastutuse, mis tuleneb õhusõidukite kasutamisest (k.a vedaja, sh ekspedeerija vastutus). Vedaja vastutuse kindlustamisel ei ole kindlustatud mitte veos ega reisija, vaid kolmandale isikule tekitatud kahju. Kindlustussumma makstakse välja kolmandale isikule. 2.12. Veesõiduki valdaja vastutuskindlustus . Veesõiduki valdaja vastutuskindlustus hõlmab igasuguse vastutuse, mis tuleneb veesõidukite kasutamisest (k.a vedaja, sh ekspedeerija vastutus). Vedaja vastutuse kindlustamisel ei ole kindlustatud mitte veos ega reisija, vaid kolmandale isikule tekitatud kahju. Kindlustussumma makstakse välja kolmandale isikule. 2.13. Tsiviilvastutuskindlustus 2.13.1. Tööandjate vastutuskindlustus 2.13.2. Avalik vastutuskindlustus 2.13.3. Erialane vastutuskindlustus 2.13.3.1. Kohustuslik vastutuskindlustus 2.13.4. Toodete vastutuskindlustus (õ) 30.03.2009 18:05 Tööandjate vastutuskindlustus pakub töötajatele hüvitist tööst tulenenud või selle käigus saadud kehavigastuste või haiguste esinemisel tekkinud seadusjärgse vastutuse ja kahjunõude esitaja kulude ja väljaminekute eest. Kindlustuse eesmärk on katta igasuguseid tööandja kulusid, mis tekivad seoses töötaja vigastuse või surma tõttu tööandja vastu esitatud kahjunõudega. Kaasatud ei ole töötaja vara, asjade või riietuse kahjustusi. Avalik vastutuskindlustus katab kindlustusvõtja või tema töötaja hooletuse tõttu kolmandatele isikutele tekkinud kahju hüvitamise nõuded. Kindlustatud on kahjustused, samuti ka kahjunõuete kulud vigastuse või vara kahjustuse korral. Näiteks majaomaniku vastutus. Erialane vastutuskindlustus kaitseb ametiisikut kahjunõude vastu, mida võidakse talle esitada koos süüdistusega, et kellegi vigastus või kahju on põhjustatud tema tööalasest tegevusest. Kohustuslik kindlustus on «Kindlustustegevuse seaduse» § 9 mõistes märgitud kindlustus. Toodete vastutuskindlustus. Tootjatel, vahendajatel jt võib kaupu müües tekkida vastutus toote tarbija ees kaupade tarbimisest tulenenud vigastuse, haiguse, kahju või kahjustuse tõttu. 2.14. Rahalise kaotuse vastu kindlustamine 2.14.1. Krediidikindlustus 2.14.2. Garantiikindlustus 2.14.3. Finantskahjude kindlustus Krediidikindlustuskatab võlausaldaja kahjud tulenevalt võlgniku võimetusest võlga tasuda. Krediidikindlustuse alaliigid on üldine maksejõuetuse kindlustus, ekspordi krediidikindlustus, järelmaksete krediidikindlustus, hüpoteegikindlustus ja põllumajanduskrediidi kindlustus. Garantiikindlustus koosneb näiteks ehitiste ja nende hoolduse garantiikindlustusest, kautsjoni-kindlustusest, raha omastamise kindlustusest, masinate garantiikindlustusest jms. (Lisaks sellele võib kindlustus olla kas otsene või kaudne. Otsese garantiikindlustus korral garanteeritakse kindlustusvõtjat, kaudse korral garanteeritakse garanti.) Finantskahjude kindlustus katab tööhõivega seotud riske, sissetulekute mittepiisavust, finantskahjusid halbadest ilmastikutingimustest, tulude kaotust (nt juhtumid, kus kindlustusobjektiks on brutokasum), ettenägematuid ärikulusid, rendi- või müügitulu kaotust, turuväärtuse langemisest tekkinud kahjusid ja teisi finantskahjusid. 2.15. Õigusabikulude kindlustus Õigusabikulude kindlustus tagab kompensatsiooni kannatanule, kui see on määratud kohtu poolt või selles on jõutud kokkuleppele kohtuvälises menetluses, või kohtuvaidluses kaitse või esindatuse süüdistatavale. Õigusabikulude kindlustus ei kata eelnimetatud vaidlusi või riske, mis on seotud meresõidukite kasutamisega. Õigusabikulude kindlustus ei kata juhtumeid, kus kindlustusandja tagab tsiviilvastutuskatet (kindlustust) kindlustutu kaitsmiseks või esindamiseks kohtumenetluses, juhul kui selline kate on seotud kindlustusandja enda huvidega. Õigusabikulude kindlustus ei kata abistamisteenuste kindlustuse hulgas näidatavat kohtukulude kindlustust. 2.16. Abistamisteenuste kindlustus Abistamisteenuste kindlustus on abi reisil raskustesse sattunud inimestele (nt pagasi kaotuse kindlustus jms). Abistamisteenuste kindlustus ei hõlma abi kindlustusjuhtumite korral, mis näidatakse teiste kindlustusliikide all. Abistamisteenuste kindlustus sisaldab ka kohtukulude kindlustust reisil tekkinud vastavate kahjude katmiseks välismaal. 3. Muud aruannetes kasutatud mõisted 3.1. Annuiteetmakse. Annuiteetmaksed on maksed, mis sooritatakse alates esimesest lepingujärgsest väljamaksest kauem kui aasta (365 päeva ja enam), sõltumata maksete arvust. 3.2. Osamakse. Osamaksed on maksed, mis sooritatakse alates esimesest lepingujärgsest väljamaksest vähem kui aasta (364 päeva ja vähem), sõltumata maksete arvust. 3.3. Reisikindlustus. Siin näidatakse õnnetusjuhtumite kindlustust reisikindlustusena (nt reisijate traumakindlustus). 3.4. Loomakindlustus. Siin näidatakse ettevõtja majandustegevuse eesmärgil peetavate loomade kindlustus. 3.5. Kohustuslik kindlustus. Siin näidatakse erialane vastutuskindlustus, mis on «Kindlustustegevuse seaduse» § 9 tähenduses kohustuslik kindlustus. 3.6. Füüsiliste isikute varakindlustus. Füüsiliste isikute varakindlustus katab füüsiliste isikute vara (korterid, eramajad, kodune vara jms) kindlustust. 3.7. Juriidilised isikute varakindlustus. Juriidilised isikute varakindlustus katab juriidiliste isikute vara (tehased, seadmed jms) kindlustust. 3.8. Tehniliste riskide kindlustus. Tehniliste riskide kindlustus hõlmab ehituse ja montaažiriskide koguriskikindlustust (CAR, EAR); elektrooniliste seadmete kindlustust (EE, EEI); ettevõtja seadmete ja masinate kindlustust (CPM); masinarikkekindlustust (MB); ärikatkemist masinarikke kindlustusjuhtumi tagajärjel (MLoP) ja insener-tehniliste rajatiste kindlustust (CECR). Tehniliste riskide kindlustus katab tehnikaga seotud kahjud, mis võib hõlmata mitmeid kindlustusliike või alaliike (nt varakindlustus, tsiviilvastutuskindlustus ja finantskahjude kindlustus). 3.9. Peatunud leping. Peatunud kindlustuslepinguks loetakse kindlustuslepingut, mille eest pole õigeaegselt kindlustusmaksed laekunud, kuid mille kindlustuskatet on veel võimalik taastada. 3.10. Katkenud leping. Katkenud kindlustuslepinguks loetakse kindlustuslepingut, mille kindlustuskaitse on katkenud ilma võimaluseta seda taastada, sealhulgas loetakse katkenud kindlustuslepinguteks nii kindlustuslepinguid, mis on katkestatud kliendi soovil kui ka neid, mis on katkenud kliendi kindlustusmaksete tasumata jätmise tõttu. 3.11. Laenukindlustus. Laenukindlustuse korral on tegemist tähtajalise kindlustus surmajuhtumiks kindlustuslepinguga, kus hüvitise saajaks kindlustatu surma korral on tavaliselt krediidiasutus ning kindlustuslepingus fikseeritud kindlustussumma väheneb koos laenusumma vähenemisega. 3.12. Muutuva garanteeritud intressimääraga kapitalikogumiskindlustus. Muutuva garanteeritud intressimääraga kapitalikogumiskindlustuse lepinguks loetakse kapitalikogumiskindlustuse lepingut, milles garanteeritud tehniline intressimäär ei ole fikseeritud kindlustuslepingu perioodi lõpuni, vaid kindlustusandjal on õigus tehnilist garanteeritud intressimäära teatud aja möödudes muuta. 3.13. Tähtajaline annuiteet. Tähtajaline annuiteetleping on annuiteetkindlustusleping, milles annuiteetmaksete tegemise aeg on ajaliselt piiratud. 3.14. Eluaegne annuiteet. Eluaegne annuiteetleping on annuiteetkindlustusleping, milles annuiteetmaksete tegemise aeg ei ole ajaliselt piiratud. 3.15. Muutuva garanteeritud intressimääraga annuiteet. Muutuva garanteeritud intressimääraga annuiteetleping on annuiteetkindlustusleping, milles tehniline intressimäär ei ole fikseeritud kindlustuslepingu lõpuni, vaid kindlustusandjal on teatud aja möödudes õigus tehnilist garanteeritud intressimäära muuta. 3.16. Edasilükatud annuiteet. Edasilükatud annuiteetleping on annuiteetkindlustusleping, kus kindlustuslepingu sõlmides lepitakse kokku annuiteedi suurus, kuid väljamakseid ei hakata sooritama kohe, vaid kokkulepitud aja möödudes ning väljamakseperiood ei ole veel saabunud. 3.17. Kindlustusleping. Leping, mille alusel üks osapool (kindlustusandja) võtab enda kanda teise osapoole (kindlustusvõtja) märkimisväärse kindlustusriski kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtja, kui määratletud mittekindel tuleviku sündmus (kindlustusjuhtum) mõjutab kindlustusvõtjat kahjulikult (IFRS 4 «Kindlustuslepingud» (Euroopa Komisjoni määrus 2236/2004/EÜ, ELT L 392, 31.12.2004, lk 37–62)). 3.18. Investeerimisleping. Investeerimisleping on leping, millega edastatakse finantsrisk ja lepinguga ei kaasne olulist kindlustusriski edastamist. 3.19. Kindlustuslepingud hoiuse komponendi lahtisidumiseta. Kindlustusleping hoiuse komponendi lahtisidumiseta on leping, mida IFRS 4 alusel klassifitseeritakse kui kindlustuslepingut, kuid mille hoiuse komponenti ei seota lahti. 3.20. Kindlustuslepingud hoiuse komponendi lahtisidumisega. Kindlustusleping hoiuse komponendi lahtisidumisega on leping, mida IFRS 4 alusel klassifitseeritakse kui kindlustuslepingut ja mille hoiuse komponent seotakse lahti. 3.21. Kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed on kindlustusriski katteks saadud ja saadaolevad preemiad ning finantsriski katteks saadud maksed. 3.22. Väljamaksed. Väljamaksed on kindlustusjuhtumi korral välja makstud hüvitised, kindlustussummad ja tagasiostusummad ning investeerimis- ja kindlustuslepingute (hoiuse komponent) alusel kindlustusjuhtumi korral hüvitiste, kindlustussummade või tagasiostusummade väljamaksmisest tulenevate finantskohustuste vähenemised. 3.23. Finantskohustused. Finantskohustused on kohustused, mis tulenevad hoiuse lahtisidumisega kindlustuslepingutest (hoiuse osa), investeerimislepingutest ning garanteeritud lisakasumist. 3.24. Tulumaksusoodustus. Käesoleva määruse tähenduses kindlustusvõtjaga sõlmitud tulumaksusoodustusega leping on leping, mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga «Kogumispensionide seaduses» §-s 63 toodud tingimustel. 4. Komplekslepingu mõiste aruannetes «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingud, preemiad ja nõuded» koodiga 710 (lisa 2) ja «Kahjukindlustusandja komplekslepingud» koodiga 711 (lisa 3) Kompleksleping on kindlustusleping, mis katab kahte või enamat käesoleva määruse lisa 3 (aruanne «Kahjukindlustusandja komplekslepingud» koodiga 711) punktis 4 «Aruanderea struktuuri selgitus» loetletud tegevuse liikide identifikaatoritele vastavat kindlustusliiki. Samad tegevuse liikide identifikaatorid on loetletud käeoleva määruse lisa 2 (aruanne «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingud, kindlustusmaksed ja nõuded» koodiga 710) punktis 5 «Tegevuse liikide identifikaatorid». Kuigi käeoleva määruse lisa 2 punktis 5 on tegevuse liikide identifikaatoreid rohkem kui komplekslepingu mõistet määratlevaid tegevuse liikide identifikaatorid, tuleb ka aruande «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingud, kindlustusmaksed ja nõuded» täitmisel lähtuda komplekslepingu olemasolu kindlaks tegemisel nendest tegevuse liikide identifikaatoritest, mis on samad kui käesoleva määruse lisa 3 punktis 4 loetletud tegevuse liikide identifikaatorid. Näide. Juriidilise isiku tehniliste riskide kindlustuse kindlustusleping katab nii varakindlustust kui ka finantskahjude kindlustust. Käesoleva määruse lisa 2 punktis 5 on olemas tegevuse liigi identifikaator 111700 «Sh tehniliste riskide kindlustus», lisa 2 punktis 4 vastavat identifikaatorit ei ole. Mõlemas lisas on olemas tegevuse liikide identifikaatorid, mis on seotud juriidiliste isikute varakindlustusega (tegevuse liigid 111030 «Tule- ja loodusjõudude kindlustus (juriidilised isikud)» ja 111040 «Muu varakindlustus (juriidilised isikud)») ja finantskahjude kindlustusega (tegevuse liik 111530 «Finantskahjude kindlustus»). Seega on juriidilise isiku tehniliste riskide kindlustuse kindlustusleping, mis katab nii varakindlustust kui ka finantskahjude kindlustust, kompleksleping. 5. Müügikanalite liigid aruannetes «Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müügikanalid» koodiga 835 (lisa 8) ja «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingute müügikanalid» koodiga 735 (lisa 9) 5.1. Eesti kindlustusmaaklerid. Müügikanal «Eesti kindlustusmaaklerid» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (vahendamine) Finantsinspektsiooni kindlustusvahendajate nimekirja kantud kindlustusmaaklerite poolt. 5.2. Teised kindlustusmaaklerid. Müügikanal «Teised kindlustusmaaklerid» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (vahendamine) nende kindlustusmaaklerite poolt, kes ei ole kantud Finantsinspektsiooni kindlustusvahendajate nimekirja (nt lepinguriigi kindlustusmaaklerid, kes tegutsevad Eestis filiaalina või piiriülese kindlustustegevusega). 5.3. Kindlustusagendid, v.a krediidiasutused ja kindlustusandjad. Müügikanal «Kindlustusagendid» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (vahendamine) kindlustusagendi poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 129 lõike 2 tähenduses. Müügikanal «Kindlustusagendid» ei hõlma kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepinguid vahendanud teise kindlustusandja ja krediidiasutuse vahendustegevust. 5.4. Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük. Müügikanal «Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine kindlustusandja töötajate (töölepingu alusel) poolt. Siin ei näidata kindlustus- ja investeerimislepingute müüki kaugmüügi teel ja kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute vahendamist teiste äriühingute ja füüsiliste isikute (nt maaklerid, kindlustusagentid, teised kindlustusandjad jt) poolt. 5.5. Kaugmüük. Müügikanal «Kaugmüük» on kindlustus- ja investeerimislepingu sõlmimine sidevahendi (nt telefon, internet, faks, post) abil. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustus- ja investeerimislepinguks loetakse kindlustus- ja investeerimislepingut kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel, kui: 1) leping sõlmitakse kindlustusandja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja 2) leping sõlmitakse pärast seda, kui kindlustusandja on teinud pakkumuse või on teinud kindlustusvõtja ettepaneku teha pakkumine ja 3) kindlustusvõtja ja kindlustusandja ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja kindlustusvõtja tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused edastatakse sidevahendi abil. 5.6. Teised kindlustusandjad. Müügikanal «Teised kindlustusandjad» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (kindlustusagendi tegevus) «Kindlustustegevuse seaduse» § 129 lõike 2 tähenduses teise kindlustusandja poolt. 5.7. Krediidiasutused. Müügikanal «Krediidiasutused» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (kindlustusagendi tegevus) «Kindlustustegevuse seaduse» § 129 lõike 2 tähenduses krediidiasutuste «Krediidiasutuste seaduse» § 3 tähenduses poolt. 5.8. Muud. Müügikanal «Muud» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine eespoolnimetamata müügikanalite kaudu. 6. Näited aruande «Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud, kindlustusmaksed, nõuded, kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused» (koodiga 810, kui aruandeperioodiks on kvartal) täitmise kohta 6.1. Jõusolevate kindlustus- ja investeerimislepingute kajastamine Kui aruandeperioodi lõpp on 30. september 2003 ja aruandeperioodi lõpus jõus olev kindlustus- või investeerimisleping jõustus 31. juulil 2003. a, siis seda kindlustus- või investeerimislepingut kajastatakse lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku», lepingu ja makseliik 30 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul» ja lepingu ja makseliik 40 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul» all. Kindlustus- või investeerimisleping, mis on jõudnud väljamakseperioodi ja on ühtlasi aruandeperioodi lõpus ka jõus, kajastatakse nii lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» all, kui ka lepingu ja makseliik 20 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille väljamakse periood on saabunud» all. Kui aruandeperioodi lõpus jõusoleva kindlustus- või investeerimislepingu kindlustusmaksed ei ole laekunud näiteks 2 kuud (kuid lepingu või ka vaba maksegraafikuga lepingu järgi seda eeldatakse), siis seda lepingut kajastatakse lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» all. Kui aruandeperioodi lõpus jõusoleva kindlustus- või investeerimislepingu kindlustusmaksed ei ole laekunud näiteks 15 kuud (kuid lepingu või ka vaba maksegraafikuga lepingu järgi seda eeldatakse), siis seda lepingut kajastatakse lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» ja lepingu ja makseliik 50 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille kindlustusmaksed on peatunud minimaalselt 12 kuud» all 6.2. Katkenud kindlustus- ja investeerimislepingud Kui kindlustus- või investeerimisleping katkestatakse enne, kui täitus kindlustus- või investeerimislepingu kolmas kindlustuskuu (leping oli jõus vähem kui 3 kuud), siis kajastatakse vastavat kindlustus- või investeerimislepingut lepingu ja makseliik 90 «Katkenud lepingud kokku», lepingu ja makseliik 100 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 12 kuud enne katkestamist» ja Lepingu ja makseliik 110 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 3 kuud enne katkestamist». 6.3. Aasta jooksul maksimaalselt välja makstavate summade summa Kui kindlustus- või investeerimislepinguga on ette nähtud kindlustusjuhtumiks nii surma- kui ka üleelamishüvitis, siis lepingu ja makseliik 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa» all näidatakse see kindlustussumma, mille kindlustusjuhtumi toimumine on võimalik aasta jooksul. Seega, kui üleelamishüvitist antud lepingu järgi pole võimalik järgmise aasta jooksul välja maksta, siis siin üleelamissummat ei näidata, vaid näidatakse surmahüvitis. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral näidatakse võimalik hüvitise suurus aasta jooksul sõltuvalt sellest, mis on aruandeperioodi lõpus suurim, kas tagastusväärtus, garanteeritud surmahüvitise summa, garanteeritud hüvitis või investeeringute väärtus (aruandeperioodi lõpus). Kui kindlustus- või investeerimislepingul ei ole fikseeritud aastast annuiteedisummat, siis kajastatakse maksimaalne järgmise aasta kindlustussumma lepingu ja makseliik 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa» all. Kui kindlustus- või investeerimislepingul on fikseeritud annuiteetide aastasumma, kuid kindlustus- või investeerimisleping pole veel jõudnud väljamakseperioodi, siis kajastatakse tema maksimaalne aastane annuiteedisumma lepingu ja makseliik 80 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood ei ole saabunud». Kui kindlustus- või investeerimisleping on jõudnud väljamakseperioodi ning väljamakset sooritatakse annuiteetidena, siis kajastatakse järgmise libiseva aasta aastane annuiteetide summa lepingu ja makseliik 70 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood on saabunud» all. 6.4. Kapitalikogumiskindlustuse, annuiteet- ja investeerimisriskiga elukindlustuse kindlustus- ja investeerimislepingute kajastamine Kui kindlustus- või investeerimislepinguga ei ole fikseeritud annuiteetide aastasummat või annuiteeditariifi kindlustus- või investeerimislepingu sõlmimisel, siis kajastatakse seda lepingut kas investeerimisriskiga elukindlustuse või kapitalikogumiskindlustuse all sõltuvalt sellest, kas kindlustus- või investeerimislepingu kindlustussumma on seotud mõne indeksi või väärtpaberiga või mitte. Kui pärast kogumisperioodi lõppu kindlustus- või investeerimisleping sisuliselt ei muutu, siis kajastatakse lepingut edasi vastava kindlustusliigi all. Seega, kapitalikogumisleping, mis jõuab väljamakseperioodi ning mida makstakse välja annuiteetidena, kajastatakse edasi kapitalikogumiskindlustuse all. Kui aga kindlustus- või investeerimisleping muutub sisu poolest, näiteks investeerimisriskiga elukindlustuslepingu väljamakse ei ole annuiteedi väljamaksmise perioodil enam seotud väärtpaberite või indeksiga, siis kajastatakse antud kindlustus- või investeerimislepingut edaspidi annuiteetlepingute all, mitte investeerimisriskiga elukindlustuslepingute all. Õiend Aktist eemaldatud kehtetud lisad 25, 26, 27. Parandatud õigeks lisa nr 28 punkti 2.13.4 number. Kustutatud § 3 lõige 4.1 kehtetuks tunnistatud punktid 1-5 Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 31 punkt 2 ja Rahandusministeeriumi 20. aprilli 2009. aasta e-kiri