Rapla Vallavolikogu — Alu Lasteaia-Algkooli arengukava 2007–2011 — KO, 82, 1010

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» paragrahvi 91 alusel. alusel. § 1. Kinnitada Alu Lasteaia - Algkooli arengukava 2007 – 2011 (juurde lisatud). § 2. Määrus jõustub 09. aprillil 2007. a. Volikogu esimees Väino SASSI Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 29. märtsi 2007. a määrusega nr 12 ALU LASTEAIA-ALGKOOLI ARENGUKAVA 2007-2011 ALU 2007 SISUKORD I Sissejuhatus II Üldandmed 1. Asend ja teeninduspiirkond 2. Ajaloost 3. Lasteaed ja kool täna 3.1. Lasteaia-algkooli organisatsiooni struktuur 3.2. Riikliku järelevalve hinnang lasteaia ja kooli tegevuse põhivaldkondadele III Missioon, visioon ja väärtused Missioon Visioon Põhiväärtused IV Õppeprotsessi arengu põhisuunad ja tegevuse põhimõtted, tegevusega saavutatavad tulemused 1. Arengu põhisuunad 2. Tegevuse põhimõtted 3. Tegevusega saavutatavad tulemused 4. Kriitilised edutegurid V Kooli ja lasteaia arengu strateegia 2007-2011 1. Arengukava üldeesmärk 2. Arendatavad valdkonnad 3. Lasteaia-algkooli eesmärgid organisatsiooni juhtimise, personalijuhtimise, organisatsiooni toimimise ja põhi- ning tugiprotsesside kvaliteedi osas VI Tegevuskava aastateks 2007-2010 VII Arengukava muutmise ja täiendamise kord I Sissejuhatus 1. Alu Lasteaia-Algkooli (edaspidi lasteaed-algkool) arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia-algkooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Arengukava lähtub lasteaia-algkooli põhimäärusest ja Rapla valla arengukavast. II Üldandmed 1. Asend ja teeninduspiirkond Lasteaed-algkool asub Rapla vallas, Alu alevikus, Keskuse tee 4 . Teeninduspiirkond on Alu alevik, Kalevi küla, Alu-Metsküla ja Sikeldi küla. Lasteaia ja kooli asukoht on loonud suurepärased võimalused turvaliseks ja lapsekeskseks õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks. Koolis ja lasteaias on professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev pedagoogiline personal, kes suudab luua tingimused kõikide laste ja õpilaste arenguks ning toetada seda. 2. Ajaloost Kool Üle kolmesaja aasta on möödunud ajast, mil Rapla kihelkonna Alu ümbruse talupojad hakkasid saama mõningast kooliharidust. 1695. aasta 13. jaanuari kiriku visatsiooni andmeil ehitatigi 1694. aastal kool Alu mõisa alale, mille üüri maksis kihelkond ja mille koolmeistrit pidas pastor oma kulul. Ettevõtmine oli esialgu vähese tulemusega, sest talupojad ei toonud lapsi kooli. Ürikutest pole teada, kui kaua see kool eksisteeris ja millist õpetust seal jagati. Esmane märge, kus mainitakse Alu Vallakooli nime, on aastast 1868, mil kool töötas järjepidevalt samas majas Uusküla ja Metsküla piirimail Alu mõisniku poolt antud paarivakamaa suurusel maatükil kuni 1920. aastani. 1869. aastal nimetati senine vallakool ümber Alu 1-klassiliseks Rahvakooliks, kus õpetus kestis ühest kuni kolme aastani. Aastatel 1920-1922 Alus kooli polnud. 1922. aastal toodi Rapla kool 1868. aastal valminud pseudogooti stiilis Alu härrastemajja. Lossis oli ühtekokku 30 ruumi. Kooli juhataja oli Jaan Indrikson. 1923. aastal võeti koolivõrku Alu 6-klassiline Algkool. Kuni 1954. aastani töötas kool härrastemajas. 1954. aastal kohandati kooliks ümber Väljamatsi talumaja, kus kool töötas kuni 1973. aastani. 1973. aastal kool suleti. 1982. aastal avati taas Alu Algkool endises lasteaia hoones. 1984. aastal seoses Alu Algkooli ja Rapla EPT Lastepäevakodu ühinemisega nimetati kool ümber Alu Lasteaiaks-Algkooliks. 1992. aastal kasvas kool 6-klassiliseks. Lasteaed 1970. aastal kerkis Alusse pargipuude alla ühekorruseline maja, mis sai esialgu päevaseks koduks kümnele lapsele. Varsti hakkas laste arv kasvama ja tekkis vajadus suuremate ruumide järele. Tol ajal oli Alus suurimaks tööandjaks Rapla EPT, kes väga hoolitses oma elanike eest. Elavnes elamuehitus, loodi palju uusi töökohti ning Alusse tuli hulgaliselt noori peresid ning ka sündivus oli suur. Nii leitigi, et Alusse oleks vaja uut lastepäevakodu, mis 1980. aasta hilissügisel avati. 1981. aasta sügisel oli 140- kohalises lastepäevakodus kuus rühma 150 lapsega. 3. Lasteaed ja kool täna Meie moto: Iga laps on kordumatu! Oleme omanäoline asutus, kus lapsed teisest kolmeteistkümnenda eluaastani juba kakskümmend neli aastat järjest sõbralikult üksteise kõrval on sammunud Käesoleval õppeaastal on koolis 6 klassikomplekti 51 õpilasega ja lasteaias 3 rühma 54 lapsega. Lasteaed-algkool on haridusasutus, kus õppekava toetava tegevusena pööratakse erilist tähelepanu laste ja õpilaste esteetilisele kasvatusele draama, muusika, tantsu ja kunsti kaudu. Draamakasvatuse kaudu on meie soov • Ergutada lapsi loovusele mänguteemade, tekstide, sündmustike, tegelaste väljamõtlemisel, eneseväljendusvormide leidmisel; • Arendada arutlevat ja mõtlevat mõtteviisi ; • Arendada julgust ja väljendusoskust; • Anda vajalikke kogemusi julgeks eneseväljendamiseks nii elus kui laval; Draamatundides mängitakse läbi lihtsaid situatsioone, kuni jõutakse välja näitemänguni. Lapsed armastavad muinasjutte ja nendes olevaid tegelasi kehastada. Muinasjutumaa on maa, kus laps saab olla looja. Draama ongi mängimine, mis arendab kujutlusvõimet, treenib mälu ja tähelepanu, õpetab märkama enda ja teiste tundeid. Kui laps on saanud lapsepõlves küllaldaselt mängida, oskab ta hilisemas elus leida probleemidele lahendusi, suhelda kaaslastega, saab elus kergemini hakkama. Muusikatundides mängitakse laulmisele lisaks liikumis- ja õppemänge, mis soodustavad musitseerimist ja arendavad fantaasiat. Lastel on rõõm muusikat otsida ja rännata läbi helide imedemaa koos väikeste sõpradega, kes oskavad igas pisikeseski asjas rõõmu leida. Pillimäng Lastele meeldib kõige enam pillimäng, pillidel erinevate helide otsimine ja kuulamine. Ei ole tähtis, et see pill oleks valmistatud vabrikus, iga materjal, mis vähegi häält teeb, sobib pilliks. Lisaks lihtsatele rütmipillidele on meil ka üsna palju meloodiapille, näiteks kuuekeelsed kandled, millel paljudele meeldib mängida. Loovtants on lapse vaba liikumine muusika saatel. Tantsijad õpivad konkreetseid oskusi ja saavutavad vilumuse raskete kujundite või sammude sooritamises. Tants on sisemise loomuse väljendus. Rahvatantsuga on meil tegeldud kõige kauem. Meie rahvatantsurühmad osalevad alati vabariiklikel laulu- ja tantsupidudel. Kunstiõpetus on meie maja lahutamatu osa. Kunstiga tegeldakse nii kunstiringis kui ka loovusringis. Alati on majas väljas näitused. Meil on olemas rikkalik kostüümiladu, mis vajab pidevat uuendamist. Märkimisväärsed on meie jõulu- ja kevadpidude muusikalised etendused, mis aasta-aastalt on muutunud sisukamaks ja meisterlikumaks. Meie ühine soov on, et laps saaks meilt kaasa õiged väärtushinnangud, et ta tunnetaks – temast hoolitakse. Pedagoogiline personal 2006/2007 õppeaastal: 6 klassiõpetajat, juhataja, juhataja asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal, 3 õpetajat töötavad osalise koormusega, 6 lasteaiaõpetajat ja 1 muusikaõpetaja, pikapäevarühma kasvataja. Traditsioonid: ainenädalad, koolisisesed olümpiaadid, omaloomingukonkursid, kevadised käsitöönäitused, 2 korda aastas laste tööde näitused, sügisandide näitused, kevadised klassiekskursioonid, rühmaekskursioonid, lastaialaste muusikalised etendused, kooli draamaringi etendused erinevatel üritustel, kevadkontserdid, jõulunädal ja ühised jõulupeod koolis ja lasteaias, kadrilaat, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, kooli ja lasteaia sünnipäev, Eesti erinevate teatrite ühiskülastused, 2 korda aastas Eesti Kontserdi koolimuusika programmid, õpetajate päeva tähistamine, tutipidu kooli lõpuklassile, parimate õpilaste ja nende vanemate vastuvõtt igal kevadel. Koolil on oma laul ja logo, kingitustena kasutame logoga mütsi, kruusi ja pastapliiatsit. Ringid: 2 näiteringi, muusikaring, kunstiring, loovusring, tantsu- ja liikumisringid koolis ja lasteaias, 2 rahvatantsuringi, koorilaul, arvutiringid, spordiring, inglise keele sõprade klubi, saksa keele ring, käsitööring. Alates käesolevast õppeaastast alustasid tööd kodutütred ja noorkotkad. Sõpruskoolid: Valkjärve kool (Soome) ja Viby kool (Rootsi). Gümnaasiumi on kuldmedaliga lõpetanud Anne Reinkort, Ragne Riim, hõbemedaliga Jane Pipar, Alo Lääne, Annika Kaus, Triinu Virgepuu, Ene Reimann. Alu koolis õppinutest on kõige tuntumad akadeemik Artur Lind ja näitleja Priit Võigemast. 3.1. Lasteaia-algkooli organisatsiooni struktuur JUHATAJA Põhifunktsioonid • Lasteaia-algkooli esindamine (suhtlemine KOV, HKO, HM jne) • Vastutus üldseisundi eest • Vastutus rahaliste vahendite kasutamise eest KLASSIJUHATAJA, RÜHMAÕPETAJA • Arendustegevus kooli ja lasteaia esindamise osas • Asjaajamine • Personalitöö • Juhendamine, kontrollimine ÕPPEALAJUHATAJA MAJANDUSJUHATAJA SEKRETÄR-ASJAAJAJA Põhifunktsioonid Põhifunktsioonid Põhifunktsioonid *Vastutus õppe- ja kasvatustöö eest *Vastutus majandusalase töö eest *Asjaajamine, arhiivitöö *Planeerimine ja kontrollimine *Planeerimine ja kontrollimine Esindamine *Asjaajamine *Asjaajamine *Toiduraha kogumine *Informatsiooni vahendamine *Informatsiooni vahendamine *Personalitöö *Personalitöö KLASSIÕPETAJA LASTEAIAÕPETAJA ABID AINEÕPETAJA KORISTAJAD LASTEAIAÕPETAJA MAJAHOIDJA-REMONDITÖÖLINE PIKAPÄEVARÜHMA KASVATAJA KOKAD RINGIJUHT KLASSIJUHATAJA Kõikide töötajate tegevuse aluseks on ametijuhendid. 3.2. Riikliku järelevalve hinnang lasteaia ja kooli tegevuse põhivaldkondadele 2006.a. jaanuaris viidi läbi lasteaias ja koolis riiklik järelevalve, kus analüüsiti lasteaia-algkooli töö kõiki valdkondi ning anti tegevusele hinnang ning tehti parendusettepanekud. Kooli ja lasteaia töö on olnud tulemuslik, seda tõestavad ka riikliku järelevalve tulemused. Hinnang «suurepärane» anti strateegilisele juhtimisele, õpetamisele, kasvatamisele ja õppimisele lasteaias ning haridustulemusele lasteaias. Hinnang «hea» anti personalijuhtimisele, õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisele, õpetamisele, kasvatamisele ja õppimisele koolis, õpilaste ja laste toetamisele ning haridustulemusele koolis. Lasteaias-algkoolis väärib esiletõstmist • Õppe- ja kasvatustöö süsteemsus ja järjepidevus; • Juhataja järjepidevus asutuse arendamisel ja juhataja asetäitja pädevus ning kohusetundlikkus õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel; • Ilus, hubane ja remonditud kasvukeskkond koolis ja lasteaias; • Püsiv kaader ja õpetajate püüe tagada õppe- ja kasvatustöös individuaalset lähenemist õpilasele; • Kõikidele klassidele läbiviidavad koolisisesed tasemetööd eesti keeles ja matemaatikas; • Lasteaia pedagoogide oskus lastega suhelda, õppe- ja kasvatustööd planeerida, seda läbi viia ja fikseerida; • Asutuse maine kujundus (kodulehekülg, kooli moto eksponeerimine jm); • Muusika- ja draamategevuse, loov- ja rahvatantsu läbiviimine; • Traditsioonid, suhted sõpruskoolidega, huvialaringide rohkus; • Maitsev toit sööklas. Lasteaias-algkoolis vajab parendamist • Lasteaias rühmade kevadiste koosolekute läbiviimine; • Õpilaste iseseisvuse arendamine õppetöös vastavalt eale; • Vastutus- ja kohusetunde kasvatamine õpilastes võõrkeelte õppimisel; • Asutuse juhtimisel bürokraatliku perfektsionismi taotluse vähendamine. Valla toetus kooli õppe- ja kasvatustegevusele • Täiskohaga juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal ametikoha võimaldamine; • Sekretär-asjaajaja ametikoha võimaldamine; • Arvutite muretsemine; • Ringide töö toetamine; • Liitklasside ärahoidmine, ainult oskusained liitklassi tundidena; • Raha maja renoveerimiseks. III Missioon, visioon ja väärtused Missioon Me oleme turvaline lasteaed-kool, kus tagatakse võimetekohased õppimisvõimalused kõigile piirkonna lastele ning antakse võimalus omandada heatasemeline haridus kodu lähedal, kelle poolt pakutav haridus on erinevate koostööpartnerite ja huvigruppide poolt aktsepteeritud ja usaldusväärne, kus luuakse võimalused isiksuse kujunemiseks, kes kiiresti muutuvas maailmas tuleb toime iseendaga ja kes tulevikus täiskasvanuna teistegi elu suunata suudab, kes • suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab väärikust ja arvestab üksteise erinevustega; • oskab püstitada tegevuse eesmärke ja vastutada tulemuste eest; • tunneb end oma rahva liikmena (oma kooli-, klassi-, rühmaliikmena), austab ja järgib seadusi ja kehtestatud reegleid; • tuleb toime muutuvas õpi- ja elukeskkonnas; • on riskivalmis – midagi uut proovides me õpime, ei karda eksida; • on motiveeritud õppima ja oskab õppida – tunnetab pidevõppe vajadust; • juhindub oma tegevuses eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus, igaühel on väärtuslikud ettepanekud; • kujundab oma ilumeelt, oskab seda teistele edasi anda. Visioon Oleme hästi toimiv ja maakonnas tuntud haridusasutus, kus jätkusuutlikult pakutakse ümbruskonna 2-12 aastastele lastele • esteetiliselt kaunist ning lapsesõbralikku õpi- ja kasvukeskkonda • kus on tingimused eakohaseks arenguks ja teadmiste omandamiseks, et tagada valmisolek eluga toimetulekuks, toimub lapsest ja õpilasest lähtuv õpetamine, kus rõhuasetus on laste ja õpilaste individuaalsetel iseärasustel; • kus õppekava toetava tegevusena pööratakse erilist tähelepanu laste ja õpilaste esteetilisele kasvatusele muusika, draama, tantsu ja kunsti kaudu; • kus kõigil lastel ja õpilastel vastavalt oma võimetele on võimalik kogeda eduelamust; • kus õpetavad kõrgelt kvalifitseeritud ja laia silmaringiga arenguvõimelised pedagoogid, kes on oma paikkonna vaimsuse kandjad ja propageerijad; • kus on saavutatud positiivne hoiak õppimisele, eesmärgistatud tegevusele, kus on esitatud kindlad nõudmised õpitulemustele, arvestades õpilaste ja laste individuaalsust, diferentseerides õppetööd (lihtsustatud õppekava järgi õpetamine, IÕK järgi õppimise võimalus); • kus loodud ja arenev kooli- ja lasteaiakultuur tagavad selle, et õpilased tunnetavad, et lisaks teadmiste omandamisele neist ka hoolitakse ja neil on praegu ja tulevikus positiivne side klassikaaslastega, õpetajatega ja kooliga; • kus võimaluste piires kaasatakse ümbruskonna abivajavaid ka hariduslike erivajadustega lapsi kooli ja lasteaeda, säilitades väikesed klassid ja rühmad, tagades õppimisvõimalused võimetekohaste õppekavade alusel, koolis ja lasteaias töötab logopeed ja sotsiaalpedagoog; • kus koolis ei ole liitklasse ja ainult oskusaine tunde antakse liittundidena; • kus on tulevikus E-kool; • kus kool ja lasteaed on üks kindel osa loodavast Alu aleviku kultuuri- ja hariduskeskusest, mis tulevikus eksisteerivad ühe katuse all: 6 klassiline kool 3 rühmaline lasteaed raamatukogu-infopunkt noortekeskus (noortetuba) töötab noortejuht (kultuurijuht) eakate keskus tegutsevad täiskasvanute õpiringid lasteaia-kooli laiendatud saalis korraldatakse kohalikku kultuurilist tegevust Põhiväärtused Arenevas ja muutustele avatud lasteaias ja koolis muutub ka seal töötavate ja õppivate inimeste mõtteviis. Strateegiate edukaks toimimiseks on olulised organisatsiooni põhiväärtused. Meie põhiväärtused on järgmised: 1. Inimene on väärtus; 2. Ühised eesmärgid- me teame, kuhu me läheme; 3. Vastutus tulemuste eest- me kõik peame püüdlema paremate tulemuste poole; 4. Kollegiaalsus- see on meie ühine asi; 5. Pidev uuenemine- me suudame ja tahame oma tööd parendada; 6. Pidev õppimine, uurimine, info hankimine- kõik on võimelised õppima ja end edasi arendama; 7. Riskivalmidus- midagi uut proovides õpime, ei karda äpardusi; 8. Toetus- alati on keegi, kes on võimeline aitama; 9. Üksteisest lugupidamine- igaühel on väärtuslikud ettepanekud; 10. Avatus- me suudame rääkida üksteisega erinevustest ja arvestada üksteise erinevustega; 11. Rõõmsameelsus ja huumor- me meeldime iseendale; 12. Eetilisus, lojaalsus koolile, lasteaiale- hoiame kõrgel lasteaia ja kooli au; 13. Efektiivsus- kasutame olemasolevaid ressursse otstarbekalt; 14. Oleme üks meeskond. IV Õppeprotsessi arengu põhisuunad ja tegevuse põhimõtted, tegevusega saavutatavad tulemused 1. Arengu põhisuunad 1. Kõigi õpilaste arendamine 2. Õppija aktiivsus ja vastutus 3. Tasakaalustatus ja integratiivsus (põhitegevus - täiendav tegevus - abitegevus) 2. Tegevuse põhimõtted 1. Kõigi laste ja õpilaste arendamine • jõukohasus • positiivse mina-tunde kujundamine • individuaalse ja kollektiivse töö õige vahekord 2. Õppija aktiivsus ja vastutus • õppima õppimine (I-IV klass) • vastutuse ülekandmine õpetajalt õppijale, et õpilasel oleks säilinud õppimise tahe (V-VI klass) 3. Kooli avatus ja tasakaalustatus • lapsevanem ja kool • kool ja KOV • kool ja haridusosakond • kool ja üldsus 4. Positiivne õpi-, kasvu-, töökeskkond • sõbralikud suhted • ergonoomiliselt õiged töötingimused (õppevahendid, materiaal-tehniline baas) 3. Tegevusega saavutatavad tulemused 1. Kõigi laste arendamine • õpihuvi on säilinud kõikidel õpilastel (ka õpiraskustega õpilastel) • tunnis on töörahu, õpilane ja õpetaja vastutavad oma käitumise eest • on kujunenud objektiivne enesehinnang • omaks on võetud ühiskonnas (koolis) eksisteerivad käitumisnormid (täidetakse kodukorda) • on arvestatud õpilaste ja laste individuaalsust (hindamine, muusika, kunst, draama) • lastel ja õpilastel on arenenud ilumeel (kunst, muusika, draama) 2. Õppija aktiivsus ja vastutus • õpilane oskab õppida ja iseseisvalt töötada • eakohaselt on arenenud mõtlemisoskus, vaatlus- ja võrdlusoskus, kuulamisoskus • õpilane oskab end arusaadavalt väljendada (draamaõpetus) • oskab otsida ja hankida infot • vastutab õpitulemuste eest 3. Kooli ja lasteaia avatus, tasakaalustatus ja integratiivsus • arendatud on tasakaalustatult kõiki kooli ja lasteaia töövaldkondi • kodu ja kooli - lasteaia koostöös kasutatakse erinevaid töövorme • koostöö erinevate huvigruppidega on konstruktiivne, suhtlemine avatud ja positiivne (KOV, haridusosakond) • kool ja lasteaed vastutavad täie tõsidusega oma tegevuse eest 4. Personali arendamine • õpetajad on säilitanud pidevõppe tahte (enesetäiendamine, täiendõpe) • õpetajatel on tahe ja valmidus meeskonnas töötada 5. Positiivne töökeskkond • suhtleme avatult, eetiliselt, ei klatði • meile on tähtsad ühised väärtused, tõlgendame väärtusi ühtemoodi • meil on esteetiliselt kaunis ja materiaalselt korras töö-, õpi- ja arengukeskkond 4. Kriitilised edutegurid Kriitilised edutegurid on tegurid, ilma milleta lasteaia ja kooli edu tulevikus pole võimalik või on oluliselt piiratud. Meie lasteaia ja kooli kriitilised edutegurid on: • lasteaia ja kooli eristumine oma piirkonnas, väljakujunenud suundade edasiarendamine (muusika, draama ja kunsti suunitlus), lasteaia-algkooli, raamatukogu, «Mõisatare» kui terviku omanäolisus; • arendustegevus meeskonnatöös (kooli ja lasteaia oma personal ja kõik kooli ja lasteaiaga seotud huvigrupid); • koolis ei ole moodustatud täisliitklasse, põhiained (eesti keel, matemaatika, inglise keel, vene keel, ajalugu) antakse eraldi tundidena; • professionaalsed pedagoogid (personal arendab end pidevalt edasi, professionaalsed teadmised ja oskused on ühisvara); • avalikkussuhete intensiivistamine (avalikkussuhted, koostöö- ja partnerlussuhted on järjepidevad, kasutatakse erinevaid võimalusi lasteaia ja kooli esindamiseks ning kooli ja lasteaia tööd tuntakse igakülgselt, info kooli ja lasteaia tegevusest on pidev). V Kooli ja lasteaia arengu strateegia 2007-2011 1. Arengukava üldeesmärk Arengukava eesmärk on lasteaia-algkooli missioonist ja visioonist lähtuvalt prioriteetsete arenguvaldkondade määratlemine ja tegevuste kavandamine 3 aasta lõikes. Arengukava jätkab eelmisel arenguperioodil saavutatu edasiarendamist, tuginedes lasteaia-algkooli arengueeldustele, võimaluste analüüsile ja kokkulepitud tegevuse põhimõtetele. 2. Arendatavad valdkonnad 1. Juhtimine 2. Personalijuhtimine 3. Õpetamine, õppimine, mängimine 4. Töö erivajadustega laste ja õpilastega 5. Klassi- ja kooliväline tegevus, lasteaias õppekava toetav tegevus 6. Materiaal-tehniline baas 3. Lasteaia-algkooli eesmärgid organisatsiooni juhtimise, personalijuhtimise, organisatsiooni toimimise ja põhi- ning tugiprotsesside kvaliteedi osas 1. Juhtimine Asutuses juhtimise põhimõtete rakendamine, mis tagavad lasteaia-algkooli kui organisatsiooni süsteemse ja tulemusliku toimimise • Erinevate huvipoolte kaasamine lasteaia ja kooli juhtimisse; • PR-töö; • Sisehindamise järjepidev läbiviimine, töö arengukavaga; 2. Personalijuhtimine Iga töötaja valmisoleku ja aktiivsuse saavutamine iseenda arendamiseks, mis tagab personali kvaliteedi tõusu • Õpetajate eneseanalüüsi ja juhi-alluva arenguvestluste jätkamine; • Pedagoogide professionaalsuse hoidmine ja arendamine (täiendkoolitus, individuaalse enesetäiendamise motiveerimine ja toetamine); • Tugispetsialistide teenuste pakkumine; • Kogu personali rahulolu näitajate väljaselgitamine ning saadud tulemuste arvesse võtmine töötingimuste parendamisel. 3. Õppeprotsess - õppimine, õpetamine, mängimine Õpilaste põhiteadmiste ja oskuste kindlustamine I ja II kooliastme lõpuks ning seejuures edasise õpihuvi säilitamine. Igaüks peab kogema lasteaias ja koolis edutunnet. Lasteaialõpetaja kooliküpsuse saavutamine. • Õppe- ja ainekavade pidev uuendamine ja täiustamine, lähtudes muutuvatest nõudmistest; • Õpilaste õpioskuse ja iseseisava tööoskuse arendamine; • Tulemusliku õpilase-õpetaja koostöö saavutamine õppeprotsessis; • Lasteaia õppetegevuste läbiviimine mängu kaudu; • Õppematerjalide, metoodiliste materjalide ja õppevahendite kaasajastamine; • Hindamise selge eesmärgistamine. 4. Töö erivajadustega laste ja õpilastega Õpiraskustega lastele tugisüsteemide ja tema vajadusest tuleneva õppekava võimaldamine • Hariduslike erivajadustega laste ja õpilastega arvestamine 5. Klassi- ja kooliväline tegevus, lasteaias õppekava toetav tegevus Õppe- ja kasvatustegevuse toetamine huvitegevuse kaudu • Lasteaia ja kooli traditsioonide hoidmine ja arendamine; • Muusika-, draama- ja kunstisuuna hoidmine ja edasiarendamine; • Õpilaste vaba aja sisukamaks muutmine. 6. Materiaal-tehniline baas Vaimselt ja füüsiliselt inimest toetava töö- ja õpikeskkonna loomine • Õpi- ja töökeskkonna parendamine, õpi- ja töötingimuste vastavusse viimine seadustes ja määrustes kehtestatud nõuetega VI Tegevuskava aastateks 2007-2010 Valdkond Tulemus 1. Juhtimine ja koostöö Lasteaias ja koolis on rakendatud juhtimise põhimõtted, mis tagavad lasteaia ja kooli kui organisatsiooni tulemusliku toimimise Ala-eesmärk Erinevate huvipoolte kaasamine lasteaia ja kooli juhtimisse Tulemus Juhtimisest võtavad osa õppenõukogu, ped. nõukogu, hoolekogu. Olulised otsused on tehtud koostöös Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Koostöö arendamine õppenõukogu, ped. nõukogu, hoolekogu ja juhtkonna vahel 2007 2008 2009 Juhataja 2. Põhimääruse uuendamine + + Juhataja Koostöö KOV 3. Koostöö jätkamine Valkjärve kooliga Soomes ja Viby kooliga Rootsis. + + + Juhataja 5000 eelarve 4. Koostöö kokkuleppe sõlmimine Kaitseliidu Kooliga + Juhataja Ala-eesmärk PR töö tähtsustamine Tulemus Lasteaia ja kooli töid ja tegemisi tuntakse , info lasteaia ja kooli tööst on pidev Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Kodulehele uus vormistus 2007 Juhataja 4000 - 5000 eelarve 2. Kodulehe sisu muutmine ja uuendamine + 2008 2009 Juhataja 3. Tegevuse korrapärane kajastamine ajalehes «Nädaline» ja «Rapla Teataja». + + + Õppealajuhataja 4. Logo kasutamine kooli ja lasteaeda tutvustavatel meenetel + + + Juhataja 5. Lasteaia ja kooli jaoks olulise info kajastamine valla kodulehel + + + Juhataja Ala-eesmärk Sisehindamise järjepidev läbiviimine ja arengukava täiendamine Tulemus Iga õppeaasta lõpus on täiendatud tegevuskava ühe õppeaasta võrra. Arengukavasse on sisseviidud sisehindamise tulemustest selgunud parendusettepanekud Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Uue sisehindamise korra koostamine 2007 Juhataja Kaasatud õppealajuhataja 2. Sisehindamise pidev läbiviimine + 2008 2009 Juhataja Kaastaud õppealajuhataja 3. Ettevalmistustöö sisehindamise raporti esitamiseks 2010.a. + + Juhataja Kaasatud õppealajuhataja 4. Arengukava analüüs ja tegevuskava täiendamine + + + Juhataja 2. Personalijuhtimine Personali planeerimise, värbamise, valiku, arendamise-koolituse kvaliteedi tõus Ala-eesmärk Õpetajate eneseanalüüsi ja juhi-alluva arenguvestluste jätkamine Tulemus Õpetajad oskavad ennast analüüsida ja arenguvestluste tulemusena on fikseeritud arengueesmärgid ja oodatavad tulemused Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Pedagoogidele eneseanalüüsi koolituste võimaldamine ja kohapeal korraldamine 2007 2008 2009 Juhataja 10000 eelarve Kaasatud õppealajuhataja 2. Eneseanalüüsi küsimustike koostamine ja pidev täiendamine + + + Õppealajuhataja Kaasatud pedagoogid ja juhataja 3. Arenguvestluste läbiviimine + + + Juhataja Kaasatud õppealajuhat 4.Personali hindamise läbiviimine + + Juhataja Kaasatud õppealajuhataja, majandusjuhataja 5.Kogu personali rahulolu väljaselgitamine ning saadud tulemuste arvesse võtmine töötingimuste parendamisel + + + Juhataja Kaasatud õppealajuhataja, majandusjuhataja Ala-eesmärk Pedagoogide professionaalsuse hoidmine ja arendamine Tulemus Pedagoogidel on oma töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused: ainealased, ametialased ja isiklikud toimetulekuoskused Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Täiendkoolituste võimaldamine, koolitusvajaduse selgitamine ja koolitusplaanide koostamine 2007 2008 2009 Juhataja Eelarve koolitusrahad Kaasatud õppealajuhataja 2. Sisekoolituste organiseerimine + + + Õppealajuhataja Kaasatud juhataja 3.Motivatsioonisüsteemi täiustamine + + Juhataja Ala-eesmärk Tugispetsialistide teenuste võimaldamine Tulemus Pedagoogid saavad abi tugispetsialistidelt erinevates töövaldkondades ilmnevate probleemide puhul. Tööle on võetud erialaspetsialistid. Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Logopeedi tööle võtmine (0,25) 2008 Juhataja Eelarve 27 400 2. Sotsiaalpedagoogi tööle võtmine (0,25) 2009 Juhataja Eelarve 28 000 3. Psühholoogi ja logopeedi teenuste võimaldamine 2007 + + Juhataja Eelarve 5000 4. Lasteaialastele tervisekontrolli võimaldamine + + Juhataja Eelarve 5. Vähemalt 1 kord aastas lastevanematele erinevate psühholoogide loengud, arstide loengud + + + Juhataja Eelarve 6. Kooliarstiga koostöö jätkamine + + + Juhataja 3. Õppeprotsess - õppimine, õpetamine, mängimine Õpilased on omandanud I ja II kooliastme lõpuks õppekavas kirjeldatud põhiteadmised ja oskused. Õpilastel on säilinud edasine õpihuvi. Lasteaia lõpetaja on kooliks ettevalmistatud. Ala-eesmärk Õppe- ja ainekavade uuendamine ja täiustamine, lähtudes muutuvatest nõudmistest Tulemus Lasteaial ja koolil on õppekavad ja ainekavad, mis on koostatud lapsest ja õpilasest lähtuvalt ning sisse on viidud uuendused Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Õppekavade ja ainekavade muutmine 2007 2008 2009 Õppealajuhataja Kaasatud aineõpetajad Ala-eesmärk Õpilaste õpioskuse ja iseseisva tööoskuse arendamine Tulemus Õpilased oskavad eakohaselt iseseisvalt õppeülesandeid lahendada ja igapäevase koolieluga toime tulla Tegevused 2007/2008 2008 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1.Õpilastele jõukohaste ja arendavate õpioskuste rakendamine 2007 2008 2009 Õppealajuhataja Kaasatud aineõpetajad 2. Õpimotivatsiooni tõstmiseks lahenduste leidmine + + + Õppealajuhataja Kaasatud aineõpetajad 3. Laste koostööoskuste ja üksteise abistamise juhendamine + + + Õppealajuhataja Kaasatud aineõpetajad Ala-eesmärk Tulemusliku õpilase-õpetaja koostöö saavutamine õppeprotsessis Tulemus Täiskasvanute ja õpilaste vahel on positiivsed suhted, kus igaühel on võimalus kogeda edutunnet Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Lapsesõbralikkuse ja isiksusekesksuse hoidmine 2007 2008 2009 Õppealajuhataja Kaasatud aineõpetajad 2. Õpilaste tunnustamine + + + Õppealajuhataja Ala-eesmärk Lasteaia õppetegevuste läbiviimine mängu kaudu Tulemus Õppetegevused on mängulised, «koolilikke tunde» ei toimu Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Aktiivsete meetodite kasutamine õppetegevuste läbiviimisel 2007 2008 2009 Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 2. Draamavahendite kasutamine tegevustes + + + Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 3. Mängunurkade mitmekesistamine + + + Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad Ala-eesmärk Õppematerjalide, metoodiliste materjalide ja õppevahendite kaasajastamine Tulemus Lasteaias ja koolis on andmebaas olemasolevatest ja vajaminevatest vahenditest, tagatud on olemasolevate vahendite sihipärane ja otstarbekas kasutamine Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Andmebaasi koostamine 2007 Õppealajuhataja 2. Õppevahendite süstematiseerimine ja kasutamise ning hoidmise kindlustamine + 2008 2009 Õppealajuhataja Ala-eesmärk Hindamise selge eesmärgistamine Tulemus Kõik õpetajad peavad kinni ühtlustatud hindamisnõuetest Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1. Iga õppeaasta eel hindamisjuhendi läbiarutamine ja selgitamine vanematele ning õpilastele 2007 2008 2009 Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 4. Töö erivajadustega laste ja õpilastega Lasteaias ja koolis on väärtustatud iga laps ja õpilane Ala-eesmärk Hariduslike erivajadustega laste ja õpilastega arvestamine Tulemus Lasteaias ja koolis on toimiv õpiabisüsteem Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Finants. Märkused 1.Olemasolevate tugisüsteemide arendamine Koostöövõrgustiku loomine 2007 2008 2009 Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 2. Koostöö erispetsialistidega + + + Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 3. Diferentseeritud õpetamine Andekuse toetamine + + + Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 5. Klassi- ja kooliväline tegevus, lasteaias õppekavaväline tegevus Huvitegevusega on haaratud enamus õpilasi Ala-eesmärk Lasteaia ja kooli traditsioonide hoidmine ja arendamine Tulemus Traditsioonidega on saavutatud ühtekuuluvustunne, oma maja tunne Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Finants. Vastutaja Märkused 1. Kooli aastapäev 140 2008 Juhataja 2. Kooli ajalugu tutvustava trükise väljaandmine + Juhataja 3. Traditsiooniliste ürituste jätkamine, uute traditsioonide loomine 2007 + 2009 Juhataja, õppealajuhataja 4. Asutuse sünnipäevade tähistamine + + + Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 5. Ühisürituste planeerimine Õpilased-õpetajad Lasteaiaõpetajad-õpetajad + + + Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad Ala-eesmärk Muusika-, draama- ja kunstisuuna hoidmine ja edasiarendamine Tulemus Lasteaed-algkool on oma piirkonnas tuntud kui esteetilise kasvatuse ja õpetuse teostaja Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Finants. Vastutaja Märkused 1. Kohtumiste korraldamine kunstnike, muusikute ja näitlejatega, näituste korraldamine 2007 2008 2009 Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 2. Kunstinäituste külastamine + + + Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 3. Muusika-draama-kunsti süvaõpe ringitundidena + + + Õppealajuhataja Kaasatud ringijuhid 4. Väljaspool lasteaeda-algkooli kunstinäitustest osavõtmine + + + 1000 Ulvi Kikkas, Anu Luus 5. Igal aastal maakonna näiteringide ülevaatustest osavõtmine + + + 3000 Kai Kuusemets 6. Igal suvel maakondlikul näiteringide suvelaagris osalemine + + + 3000 Kai Kuusemets 7. Vabariiklikel tantsu- ja laulupidudel osalemine + + 10000 Anne Paluoja Ala-eesmärk Õpilaste vaba aja sisukamaks muutmine Tulemus Õpilased ja lapsed kasutavad oma vaba aega vastavalt huvidele, hobidele ja võimetele Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Finants. Vastutaja Märkused 1. Rahvakalendri tähtpäevade tähistamine 2007 2008 2009 Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 2. Sportlike mängude ja võistluste läbiviimine + + + Õppealajuhataja Kaasatud kehalise kasvatuse õpetajad 3. Huvitegevuses laste initsiatiivi ja loovuse toetamine + + + Õppealajuhataja Kaasatud õpetajad 6. Materiaal-tehniline baas Lasteaed ja kool on jätkusuutlikud ning kasutavad oma tööks vajalikke heas korras ruume ning õppe- ja töövahendeid Ala-eesmärk Ilumeele arendamine esteetiliselt kaunite ruumide kaudu Tulemus Meil on esteetiliselt kaunis ja materiaalselt korras arengu-, õpi- ja töökeskkond Tegevused 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Finants. Vastutaja Märkused 1. Finantside ja töövahendite ökonoomne kasutamine 2007 2008 2009 Eelarve Juhataja, majandusjuhataja 2. Töötajatele tervise kontrolli tagamine + + Eelarve Juhataja 3. Ruumide jooksev remont + + + Eelarve 300 000 Juhataja, majandusjuhataja 4. Köögibloki sanitaarremont + 100000 Juhataja, majandusjuhataja 5. Ühe klassiruumi remont + + 25000 Majandusjuhataja 6. Muinasjutu- kunstitoa väljaehitamine + 50000 Juhataja, maj.juh. 7. Keldri remont + 80000 Majandusjuhataja 8. Akende vahetus + 400000 Majandusjuhataja 9. Lasteaia trepikodade remont + 73000 Majandusjuhataja 10. Liiklusväljaku ehitamine Eelarve, projekt Majandusjuhataja, õppealajuhataja 11. Ruumide esteetilise külje parendamine + + + Majandusjuhataja, õppealajuhataja Inventari ostmine 1. Murutraktori ostmine + 23000 Majandusjuhataja 2. Vahetunniruumi mööbli hankimine + + 20000 Majandusjuhataja 3.Klassimööbli tervisekaitse nõuetega vastavusse viimine + 30000 Majandusjuhataja 4. Õpetajatele uute töölaudade hankimine + 36000 Majandusjuhataja 5. Õppevahendite ruumi riiulite hankimine + 10000 Majandusjuhataja 6. Ruloode ostmine lasteaia magamistubadesse ja arvutiklassi + 10000 Majandusjuhataja Investeeringud 2007-2011 Jrk. Tegevus 2007 2008 2009 2010 2011 1. Akende vahetus, kogu maja esikülg (I ja II korrus) 400 000 2. Lasteaia trepikodade remont 73 000 3. II korruse elektrisüsteemi ja valgustuse nõuetele vastavusse viimine (lagede taastamine) 300 000 4. Maja fassaadi uuendamine ja maja soojustamine 900 000 5. Katuse ja vihmaveesüsteemi ehitus 580 000 6. Muinasjututoa ehitus 50 000 7. Keldri remont 80 000 8. Kõnniteede ja parkimisplatsi korrastamine, asfalteerimine 400 000 9. Saaliesise vahekoridori remont, uste vahetus 100 000 10. Saali laiendamine 500 000 kokku 373 000 530 000 680 000 1 400 000 400 000 VII Arengukava muutmise ja täiendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse igal kevadel. Arengukava tegevuskava korrigeerimisel lähtutakse sisehindamistulemustest. Arengukava kinnitab Rapla Vallavolikogu. Arengukava on valminud koostöös pedagoogilise personaliga ja hoolekoguga. Arengukava on heaks kiidetud pedagoogilise nõukogu ja õppenõukogu poolt 23.01.2007.a. ja hoolekogu poolt 15.01.2007.a.