Kadrina Vallavolikogu — Korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kehtestamine — KO, 78, 967

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 366 ja § 62 ja jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõigete 1 ja 4 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesoleva korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga sätestatakse järgmist: 1) korraldatud jäätmeveo piirkond; 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid; 3) korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg; 4) korraldatud jäätmeveoga liitumine ja lepingute sõlmimine; 5) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine; 6) korraldatud jäätmeveo piirmäärad ja piirmäärade ning teenustasude muutmine; 7) avaliku konkursi korraldamine ja ainuõiguse andmine; 8) jäätmevedajalt ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine. § 2. Mõisted (1) Käesolevas korras kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 1) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnas jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud avaliku konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2) jäätmeveo piirkond – omavalitsuse volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmevedaja; 3) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel muu asutus, kelle valduses on jäätmed (Jäätmeseadus § 9). Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (Jäätmeseadus § 69 lg 2); 4) jäätmevedaja – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks jäätmeveo piirkonnas; 5) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitud kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks; 6) jäätmeveo teenustasud – jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale jäätmete vedamise eest makstavad tasud; 7) korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär – käesoleva korraga kehtestatud piirhinnas korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu, millest ei saa olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja teenustasud olla kõrgemad; 8) avalik konkurss – konkurentsiseaduse ning Vabariigi Valitsuse 25.septembri 2001.a. määrusega nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” alusel korraldatav avalik konkurss jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks konkreetses jäätmeveo piirkonnas. (2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 8 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Haljala, Kadrina ja Vihula valla jäätmehoolduseeskirjades ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. § 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond (1) Kadrina, Vihula ja Haljala valla haldusterritooriumid moodustavad ühise korraldatud jäätmeveo piirkonna. (2) Korraldatud jäätmeveoga on kohustuslikult hõlmatud Kadrina, Vihula ja Haljala valla haldusterritooriumid. § 4. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliik, mis on tähistatud Vabariigi Valituse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” koodinumbriga 20 03 01 ehk prügi (segaolmejäätmed). (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad segaolmejäätmed, bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine. § 5. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg (1) Korterelamu juurest peab toimuma jäätmemahutite tühjendamine 28 päeva jooksul, tulenevalt korterite arvust korterelamus ja jäätmemahuti suurusest, vähemalt järgmisel sagedusel: Korterite arv / mahuti suurus 100 l 140 l 240 l 370 l 600 l 800 l 1500 l 2500 l 4500 l kuni 3 8 4 2 1 1 1 kuni 5 8 4 2 1 1 kuni 10 8 4 4 2 kuni 15 8 4 4 2 kuni 20 4 4 2 kuni 25 8 4 2 2 kuni 30 8 8 4 2 kuni 35 8 4 2 kuni 40 8 4 2 kuni 45 4 2 2 kuni 50 4 4 2 kuni 55 8 4 2 kuni 60 8 4 2 kuni 65 8 4 2 kuni 70 8 4 2 kuni 75 8 4 2 kuni 80 8 4 2 81 kuni ... 4 4 (2) Ühepereelamu juurest peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt iga 28 päeva järgi ja minimaalne jäätmemahuti maht on 100 liitrit. (3) 100 liitrist jäätmekotti on lubatud kasutada juhul, kui selle valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmekäitlejale. (4) Jäätmevedajal on õigus jätta tühjendamata jäätmemahutid, milles on Kadrina valla jäätmehoolduseeskirja punktis 16 nimetatud jäätmeid, teavitades sellest kohe kohalikku omavalitsust. (5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust sagedamini. (6) Jäätmevaldajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatust harvemini. Jäätmevaldaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse omavalitsusele. Jäätmevaldaja taotluse menetlemisel juhindutakse käesoleva korra § 7 lõikes 3 sätestatust. Käesolevas punktis nimetatud jäätmetevaldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab kohalik omavalitus oma korraldusega. (7) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib avalikku korda ja liiklust. Jäätmemahutite tühjendamine võib toimuda ajavahemikul kella 6.00 – 23.00. § 6. Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja lepingute sõlmimine (1) Kadrina valla haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik jäätmevaldajad jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel. (2) Kadrina Vallavalitsus teavitab avalikkust valla ajalehes ja valla veebilehel konkursi tulemusena välja selgitatud jäätmevedajast, kellel on ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete vedamiseks. (3) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas kõigi jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepingud. Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid jäätmevedaja nimel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist. Nimetatud lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada mitme naaberkinnistu peale ka ühiseid kogumismahuteid, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt käesoleva korra § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud sagedusel. § 7. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada kohalikule omavalitusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. (2) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik taotlus peab sisaldama: 1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjust; 3) ajaperioodi, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 4) andmed selle kohta, kuidas jäätmevaldaja sel perioodil käitleb keskkonnaohutult enda poolt tekitatud jäätmeid. (3) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjaliku taotluse menetlemine toimub järgnevalt: 1) kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist, olles saanud nimetatud kirjaliku taotluse, kontrollib jäätmetevaldaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele. Juhul, kui taotlus vastab nõuetele, kujundab keskkonnaspetsialist oma seisukoha ja edastab selle vallavalitsusele; 2) vallavalitus otsustab, lähtudes taotlusest ja arvestades käesoleva lõike punktis 1 toodud seisukohtasid, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. (4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse: 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused; 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus; 3) tähtpäev, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni korralduse teatavakstegemiseni, ei tohi kesta kauem kui üks kuu alates taotluse laekumisest vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks võib jäätmevaldaja lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuse esinemisel: 1) jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda; 2) jäätmevaldaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma segaolmejäätmete nõuetekohase käitluse; 3) jäätmevaldajal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba; 4) jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu ajutiselt takistatud või raskendatud. (7) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus, milles palutakse jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist. (8) Kohalik omavalitus võib lõpetada ennetähtaegselt jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise, kui 1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjalikku selgitust oma jäätmete käitlemise kohta või sisaldab esitatud selgitus olulisel määral valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust. (9) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle teostab järelevalvet vallavalitus. § 8. Teenustasude piirmäärad ja piirmäärade ning teenustasude muutmine (1) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. (2) Teenustasu piirmäärad vastava suurusega jäätmemahutites asuvate segaolmejäätmete ühekordse käitlemise eest koos käibemaksuga (18 %) on järgmised: Jäätmemahuti suurus, liitrit Teenustasu piirmäär, krooni Kuni 100 jäätmekott 85 kuni100 75 kuni140 85 kuni 240 100 kuni 370 120 kuni 600 150 kuni 660 160 kuni 800 190 kuni 1500 250 kuni 2500 350 kuni 4500 550 (3) Segaolmejäätmete käitlemise maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud konteinerite mahust ja veosagedusest ning ei sõltu konteineri täitumise määrast. (4) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvele. (5) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid veopiirkonnas. (6) Jäätmevedajal on õigus taotleda jäätmeveo teenustasude muutmist veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (7) Jäätmevedaja poolt kirjalikult esitatav teenustasude suurendamise taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja tõsta soovib; 2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid tõsta; 3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused. (8) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus. Teenustasu muutmine jõustub, kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavalitsused. (9) Jäätmeveo teenustasusid ei saa muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul. (10) Korraldatud jäätmeveo teenustasud ei tohi olla suuremad, kui ühise jäätmeveopiirkonna moodustanud vallavolikogude poolt kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad. (11) Volikogul on õigus muuta käesolevas korras kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade suurusi. Teenustasu piirmäärade muutmine jõustub, kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustanud omavalituste vallavolikogud. (12) Teenustasu piirmäärade tõstmine vallavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa jäätmevedajale makstavate teenustasude suurenemist. § 9. Avaliku konkursi korraldamine ja ainuõiguse andmine (1) Korraldatud jäätmeveo avaliku konkursi korraldab käesoleva määrusega volitatud komisjon juhindudes Jäätmeseadusest, Konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001.a, aasta määrusega nr 303 kinnitatud eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrast. (2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena ainult avatud pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja üleriigilise levikuga päevalehes, ühise jäätmeveo piirkonna moodustanud valdade ajalehtedes ja veebilehtedel. (3) Avatud pakkumise väljakuulutamise teates peavad sisalduma Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusega nr 303 kinnitatud ”Eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra” §-s 11 sätestatud andmed. (4) Avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides peavad sisalduma Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001.a määrusega nr 303 kinnitatud ”Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra” § 15 sätestatud andmed ning jäätmeseaduse § 67 lõikes 2 sätestatud andmed. (5) Vallavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist veopiirkonnas. (6) Järgmine avalik konkurss jäätmevedaja väljaselgitamiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et uus jäätmevedaja jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu ning oleks eelmisele jäätmevedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahutid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. (7) Ühise jäätmeveo piirkonna moodustanud vallavalitsused teavitavad avalikkust väljaandes Ametlikud teadaanded , kohalikes valla lehtedes ning veebilehtedel avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud jäätmevedajast. (8) Jäätmevedaja sõlmib 15 tööpäeva jooksul alates tema pakkumise edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast valdade ja jäätmevedaja vahelised lepingud. § 10. Ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine (1) Jäätmevedajalt on õigus ennetähtaegselt ära võtta ainuõigus olmejäätmete vedamiseks ühises jäätmeveo piirkonnas vallavalitsuste vastava otsuse alusel, kui selle tingib vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole sõlminud käesoleva korra § 9 lõikes 8 nimetatud tähtaja jooksul valdade ja jäätmevedaja vahelisi lepinguid; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud jäätmeveo piirkonnas olmejäätmete vedamist 5 päeva jooksul alates avatud pakkumise pakkumiskutse dokumentides sätestatud tähtpäevast; 3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmetevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt avatud pakkumise pakkumiskutse dokumentides sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 4) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valdade ja jäätmevedaja vahelisi lepinguid; 5) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitluslepingute nõudeid. (2) Juhul kui esineb vähemalt üks korra käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest kohe teisi ühise jäätmeveo piirkonna moodustanud vallavalitusi ja vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt. (3) Juhul kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustavad ühise jäätmeveopiirkonna moodustanud vallavalitsused vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise. § 11. Rakendussätted (1) Delegeerida seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud jäätmehooldeküsimuste lahendamine Kadrina Vallavalitsusele, v.a kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 järgi volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volitada korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmise avalikku konkurssi korraldama ametiisikutest koosnevat komisjoni, kuhu kuuluvad: 2.1 Jüri Sikkut - Haljala vallavanem, komisjoni esimees; 2.2 Sulev Kiviberg - Haljala valla keskkonnaspetsialist, komisjoni liige; 2.3 Lea Uueni – Kadrina valla keskkonnakaitse juhataja, komisjoni liige; 2.4 Marko Teiva – OÜ Kadrina Kommunaal töödejuhataja, komisjoni liige; 2.5 Madis Praks -Vihula abivallavanem, komisjoni liige 2.6 Peep Tõnisson - Vihula valla keskkonnanõunik, komisjoni liige. (3) Tunnistada kehtetuks Kadrina Vallavolikogu 2005. aasta 17. veebruari määrus nr 55 „Kadrina valla korraldatud olmejäätmeveo piirkondade, vedamise sageduse ja -aja, ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kinnitamine ja volituste andmine korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamiseks.“ § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 18. aprillil 2007. a. Volikogu esimees Ain SUURKAEV