Leisi Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse arvestamisel kehtivate normpindade kinnitamine ja alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine — KO, 82, 1006

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lg 5 ja 6 ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepaneku, Leisi Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Kinnitada toimetulekutoetuse arvestamisel kehtivad normpinnad ja kehtestada alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad (lisa 1). 2. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 19. veebruari 2002. a määrus nr 8 «Toimetulekutoetuse arvestamisel kehtivad normpinnad ja alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2007. a. Volikogu aseesimees Aile NAU LISA 1 Leisi Vallavolikogu 19. märtsi 2007. a määrusele nr 7 Toimetulekutoetuse arvestamisel kehtivad normpinnad ja alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad 1. Alalise eluruumi normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda iga pereliikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna kohta. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinnana arvesse üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on normpinnast suurem. Üksinda elava pensionäri normpinnaks loetakse kahetoalise eluruumi korral üldpind ja suurema tubade arvu korral mitte rohkem kui 51 m2. 2. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluruumi alaliste kuludena normpinna ulatuses ainult neid kuluartikleid, mille kohta esitatakse kuludokumendid. 3. Alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad on järgmised: 3.1 Tegelik korteriüüri või hooldustasu ning tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus normpinna ulatuses valla kommunaalameti esitatud arve alusel. 3.2 Tegelik hooldustasu, tsentraalse kütte, vee- ja kanalisatsiooniteenuste ning olmejäätmete veotasu maksumus normpinna ulatuses KÜ Pärsama esitatud arve alusel. 3.3 Ahiküttega eluruumides võetakse arvesse 10 rm küttepuude maksumus, kuid mitte rohkem kui 2500 krooni aastas. Eramutes või ahiküttega korterites arvestatakse eluasemekulusid kütte ostmise kviitungi alusel, jagades kulutatud summa kütteperioodi seitsmele kuule. Kui perekond on sunnitud objektiivsetel põhjustel kasutama olmevajaduste rahuldamiseks teisi kütuseliike, kasutatakse kütte kompenseerimisel eelnevat skeemi – kuni 2500 krooni aastas. 3.4 Tarbitud elektrienergia kuluks arvestatakse ühe pereliikme kohta 160 kWh kuus ja iga järgneva pereliikme kohta 40 kWh. 3.5 Prügiveo kulutuste katmine toimub tegelike kuludokumentide alusel. 3.6 Tarbitud balloongaasi puhul arvestatakse ühe ballooni (21 kg) maksumus kolme kuu kohta. 3.7 Maamaksukulude arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind. 3.8 Hoonekindlustuse kuludeks arvestatakse 70 senti eluruumi normpinna 1 m2 kohta kuus vastavalt arvele.