Raikküla Vallavolikogu — Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 81, 999

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõike 1 ja 2 ning pakendiseaduse §15 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Raikküla valla haldusterritooriumil jäätmete, sh olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Raikküla valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. (2) Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmete vedamise sageduse ja aja Raikküla vallas. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 1) Aia- ja pargijäätmete all mõistetakse aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed, oksad jne. 2) Taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed). 3) Ehitus- ja lammutusjäätmete all mõistetakse ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivaid jäätmeid ning väljaveetud pinnast. 4) Jäätmete kogumismahuti all mõistetakse standardset jäätmete kogumiseks kasutatavat mahutit, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada. 5) Jäätmehoidla all mõistetakse lukustatud uksega ruumi või hoonet, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 6) Jäätmete kokkukandepunktide all mõistetakse hajaasustusega piirkonnas jäätmete kogumiskohti, kus kogutakse ühismahutites segaolmejäätmeid. 7) Kompostimise all mõistetakse biolagunevate jäätmete anaeroobse või aeroobse lagunemise korraldamist lagunemist soodustavate lisaainete lisamise, vajaliku niiskuse- ja soojusrežiimi loomise ja komposteeritava materjali õhutamise teel. 8) Komposteri all mõistetakse orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatavat anumat. 9) Jäätmejaama all mõistetakse spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskohta (vajadusel detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid. 10) Keskkonnajaama all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) ja ohtlike jäätmete esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Keskkonnajaamas ei toimu jäätmete töötlust. 11) Jäätmepunkti all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust. 12) Kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja/või suurjäätmete ja/või elektroonikaromude kogumist kindlaks määratud ajal ja kohtades. 13) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 14) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 15) Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 16) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 17) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 18) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. 2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded § 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Raikküla vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Raikküla valla haldusterritooriumil. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. § 4. Jäätmehoolduse arendaja (1) Jäätmehoolduse arendamist korraldavad Raikküla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi jäätmehoolduskeskus) vastavalt oma pädevusele. (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmealast teavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist tiheasustusega aladel; 3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel; 4) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid kogu valla territooriumil; 5) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses. § 5. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimeste tervise ja keskkonna ohutus. § 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. § 7. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a. korraldatud olmejäätmeveo korral. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse, jäätmepunktidesse või piirkondadesse ehitatud keskkonnajaamadesse ja jäätmejaamadesse. (3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. (4) Jäätmetekitaja ja kinnistu omanik (valdaja) on kohustatud: 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga; 4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokkupressimise teel. (5) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. (6) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama jäätmekäitlust, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta; 4) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ja ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt eeskirja peatükkides 6 ja 7 toodud korrale. 5) koostama ettevõtte jäätmekava hiljemalt 1. jaanuariks 2008, võttes aluseks Jäätmeseaduse § 44, lg (4) juhul, kui: * ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid aastas; * ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib aastas rohkem kui 100 kg ohtlikke jäätmeid aastas. § 8. Jäätmete sorteerimise üldnõuded Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. § 9. Jäätmete põletamine (1) äätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. 3. peatükk Korraldatud jäätmevedu § 10. Korraldatud jäätmeveole üleminek (1) Korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumil jäätmehoolduskeskuse korraldatud konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõtte poolt. (2) Jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoga konkursi korraldamise käigus. (3) Korraldatud jäätmeveo piirkond on Raikküla valla territoorium. § 11. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Raikküla Vallavolikogu poolt määratud korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondades. (2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine. § 12. Veoettevõtja eri- või ainuõiguse tähtaeg Raikküla vallas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viieks aastaks. § 13. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01). § 14. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks või mitteliitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (2) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja poolt vallavalitsusele esitatud kirjaliku põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 4. peatükk Jäätmete kogumine ja üleandmine § 15. Kogumismahutid (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. (3) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. (4) Kogumismahutina võib kasutada: 1) 60, 80, 100, 120, 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta; 3) presskonteinereid. (5) äätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. (6) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: 1) Must, hall, roheline – olmejäätmed 2) Pruun – biolagunevad jäätmed 3) Sinine – paberi- ja papijäätmed 4) Kollane – pakendijäätmed 5) Punane – ohtlikud jäätmed (9) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogumispunktidesse paigutatud mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. (10) Olmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele. (11) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja kirjalikul loal. (12) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kauguse, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (13) Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte. (14) Hajaasustusega piirkondade (II tasand) kokkukandepunktide asukohad, arvu ja jäätmekogumisringi täpse kuupäeva määrab kindlaks vallavalitsus koostöös jäätmete vedajaga. Kogumismahutid kokkukandepunktidesse paigutab jäätmeveoettevõte. (15) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse. Suurjäätmed võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. (16) Ajutine mahutiväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. (17) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kohumismahuti tühjendamist. (18) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. (19) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. (20) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. § 16. Kogumismahutisse paigutamise keeld (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40 °C kuuma tuhka; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (keskkonnajaam, jäätmejaam) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C ). (4) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse. 5. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded § 17. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi või –pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. (5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. (6) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (8) Joogipakendile (klaas- ja plastpudel ning metallpurk) on määratud tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest. (9) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati), kus tagastatakse tagatisraha. (10) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (11) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise. (12) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiseks kogumismahutid Raikküla valla jäätmekavas kehtestatud asukohtadesse. Kogumispunktide asukohad ja paigaldustingimused kooskõlastatakse vallavalitsusega. (13) Raikküla valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad on ära toodud Lisas 1. § 18. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. Patareide kogumiseks on valla territooriumile paigutatud spetsiaalsed patareide kogumiskastid (vt Lisa 1). (5) Ohtlike jäätmete kogumispunktides (vt Lisas 1) võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. (6) Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringi, mille käigus kogutakse kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmeid ning mille peatuspunktidest teavitatakse elanikkonda kohaliku ajakirjanduse vahendusel. (7) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. (9) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni. (10) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. (11) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. (12) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. (13) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (14) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. § 19. Suurjäätmed (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed mis ei kuulu probleemtoodete jäätmete, ohtlike jäätmete, taaskasutatavate jäätmete hulka. (2) Suurjäätmed on vajalik viia piirkonda ehitatud keskkonnajaama või jäätmejaama (vt Lisa 1). (3) Kui neid ei ole mingil põhjusel võimalik jäätmevaldajal endal keskkonnajaama või jäätmejaama viia, on lubatud suurjäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, mitte rohkem kui 3 tööpäeva. Jäätmed tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. (4) Jäätmevaldaja lepib kokku jäätmevedajaga suurjäätmete äraveo aja. (5) Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada olmejäätmete mahutite juurde, kui nende äravedu organiseeritakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul. § 20. Probleemtooted (1) Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäiringuid. Probleemtooted on jäätmeseaduse paragrahvi 25 järgi. 1) patareid ja akud 2) PCB- sid sisaldavad seadmed (polüklooritud bifenüülid – sisaldub kondensaatorites, trafodes, küttekehades, värvides, kriitpaberis, plastikus) 3) mootorsõidukid ja nende osad sealhulgas rehvid 4) elektri- ja elektroonikaseadmed 5) vanarehvid (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal. (3) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. (4) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud lõikes 2 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. (5) Probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Raikküla vallas toimuva ohtlike jäätmete kogumise ringi ajal ja selleks ajaks määratud kohtades või Mäepere Jäätmejaama. (6) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed tuleb üle anda spetsialiseerunud jäätmekäitlejate kogumispunktidesse või piirkonda ehitatud keskkonnajaama või jäätmejaama. (7) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juurde loodavatesse kogumispunktidesse või piirkonda rajatud keskkonnajaama või jäätmejaama. (8) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast. (9) Romusõidukid tuleb üle anda romusõidukite lammutusettevõttesse. § 21. Vanametall ja metallijäätmed Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta või piirkonda ehitatud jäätmejaama. § 22. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (3) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Kompostitava materjali hulka ei tohi panna bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid. (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (5) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades. (6) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (7) Kogumiskaevude setteid ja reovett tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi)käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (8) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb komposteerida selleks rajatud komposteerimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta. (9) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. (10) Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või Raikküla Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. (11) Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostrites. (12) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. Valla kompostimisväljakul on lubatud kasutada anaeroobset kompostimistehnoloogiat, kui tehnoloogia vastab keskkonnanõuetele. (13) Alates 1. jaanuarist 2008. a tuleb korterelamutes koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta. (14) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid. (15) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. 6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja, loomsete ja toitlustamisel tekkinud jäätmete käitlemise kord § 23. Üldsätted (1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Raikküla vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama asutuse sisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. (3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke. § 24. Jäätmete käitlemise üldnõuded (1) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. (2) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse. § 25. Loomsete jäätmete käitlemine (1) Loomsete jäätmete käitlemisel (sealhulgas loomakorjused) tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusest (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, Veterinaarkorralduse seadusest, Loomatauditõrje seadusest, Jahiseadusest ja teistest nendest seadustest lähtuvatest õigusaktidest. (2) Käesolevas eeskirjas käsitletakse looma ja loomseid jäätmeid veterinaarkorralduse seaduses esitatud tähenduses. Loomsed jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid. (3) Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete käitlemise volitatud veterinaararsti soovituste kohaselt ja lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusest (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002. (4) Surnud loomast tuleb teatada piirkonna volitatud veterinaararstile, kes vaatab looma üle ja vajadusel väljastab looma üleandmiseks vajaliku tõendi. (5) Surnud loomad (va surnud lemmikloomad, kes ei surnud nakkushaigusesse) ja teised loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise tehasele. (6) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis, veekaitsevööndis. (7) Toitlustamisel tekkinud jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Vabariigi valitsuse määrusega «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord» nõuetest. 7. peatükk Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded § 26. Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. § 27. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile; 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (2) Ehitusprojektis peab olema ära toodud: 1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine suunamine. (3) uhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada jäätmeõiend (Lisa 2) jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (5) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav projekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend. (6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (7) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Raikküla vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. (8) Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. (9) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele. (10) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (11) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3. (12) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (ka territooriumi planeerimiseks) on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega. (13) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (14) Betoonijäätmete, asfaldi, puidu ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Samuti on keelatud nende materjalide kasutamine pinnatäiteks. (15) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena. (16) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele. (17) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. § 28. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne) (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega suletavatesse kogumismahutitesse, konteineritesse, kottidesse või muusse pakendisse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Kui kogumise käigus on võimalik asbestikiu või –tolmu eraldumine keskkonda, näiteks mahutite korduval avamisel ja sulgemisel, tuleb asbestijäätmeid niisutada. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel. 8. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine § 29. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte. Raikküla valla territooriumil ei ole jäätmekäitluskohti. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta, milles on näidatud üleantud- vastuvõetud jäätmete koodid, nimetused ja kogused tonnides. § 30. Kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Tiheasustusega aladel toimub olmejäätmete äravedu vähemalt üks kord kuus. Hajaasustusega aladel vastavalt jäätmevaldaja ja jäätmekäitlusettevõtte (vedaja) vahelisele lepingule või vähemalt üks kord kvartalis § 31. Jäätmeveo aeg (1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 6.00. (2) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. § 32. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 33. Jäätmete kõrvaldamine (1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada Väätsa prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. (4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud. (5) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja toidujäätmed. § 34. Jäätmekäitluskoha järelhooldus (1) Kõik jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel võetakse proovid pinnaveest ja pinnasest. Probleemide ilmnemisel on vajalik seire ja järelhooldus. 9. peatükk Vastutus ja järelevalve § 35. Järelevalve teostamine Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras. § 36. Vastutus Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse § 1201-7, 121, 122, 1241-2, 125, 126 ja pakendiseaduse § 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku ( RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid. § 37. Keskkonnasaastatuse likvideerimine Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamine, nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine, kulude tasumine ja kahjude hüvitamine toimub vastavalt jäätmeseaduse §-le 128 ja 129 10. peatükk Rakendussätted § 38. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks Raikküla Vallavolikogu 31. mai 2000. a määrus nr 15 «Raikküla valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». § 39. Jõustumine Käesolev määrus jõustub 30. märtsil 2007. a. Volikogu aseesimees Raul AALDE LISA 1 SELETUSKIRI Raikküla Vallavolikogu määruse “Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri” eelnõu juurde (I lugemine) Antud jäätmehoolduseeskirja koostamise vajadus tuleneb 2004 mais kehtima hakanud jäätmeseadusest, kus kohalikule omavalitsusele pandi täiendavaid kohustusi jäätmekäitluse korraldamiseks. Jäätmekäitluse korraldamiseks koostati Raikküla valla jäätmekava aastani 2010, mis võeti vastu volikogu poolt 18. mail 2006 määrusega nr 13. Jäätmekavas paika pandud eesmärkide elluviimiseks on vaja kehtestada uus jäätmehoolduseeskiri. Eeskiri sisaldab jäätmeseaduses § 71 nõutud sätteid, arvestades Raikküla vallas olemasolevat jäätmekäitluskorraldust ning valla ning maakonna jäätmekavas toodud eesmärke. Suurimateks muudatusteks võrreldes olemasoleva jäätmekäitluse süsteemiga on korraldatud jäätmeveo rakendamine, mis võimaldab suurendada jäätmeveoga liitunute hulka, mis omakorda aitab kaasa teenuse hinna alanemisele ning samas vähendab ka ebaseaduslikult keskkonda viidavate jäätmete hulka. Korraldatud olmejäätmeteveo rakendumine ei too kaasa üldist hinnatõus jäätmevaldajatele, vaid peaks tänu paremale logistilisele lahendusele veo teenustasu vähendama. Volikogu poolt kehtestatav teenustasu piirmäär saab olema maksimaalseks veohinnaks, kuid tegelik teenustasu selgub avalikul konkursil ning see ei saa olla kõrgem volikogu poolt kehtestatud piirhinnast. Vastavalt jäätmeseaduse §-le 71 saadeti eelnõu 01.03.2007 e-mailiga Rapla Maavanemale, Tallinna Tervisekaitsetalituse Raplamaa osakonnale, Raplamaa Keskkonnateenistusele ning Raplamaa Veterinaarkeskusele arvamuse avaldamiseks. Vastused on saadud kõigilt asutustelt. Ettepanekud lisatud eelnõusse konsulteerides KEJHK töötajatega. Eelnõus on arvestatud ka 08.02.2007 vastu võetud jäätmeseaduse muutmise seaduse sätteid. Jäätmete vastuvõtukohad Raikküla vallas Jäätmejaam: (Lähim) MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus (Mäepere) Keskkonnajaam: (Projekteeritav) Tamme külas Jäätmepunkt: Kokkukandepunktide asukohad (II tasand): Kavandamisel. Klaastaara vastuvõtupunktid: Rapla linnas Pakendijäätmete kogumismahutid: (5) Lipa külas Raikküla L-AK juures, Purku külas maja 2 juures, Tamme külas Karmani kaupluse juures, Raikküla külas TÜ kaupluse juures ja Raikküla mõisa aia sissesõidu juures. Vanapaberi kogumismahutid: (3) Kabala L-PK juures, Järvakandi L-AK juures, Raikküla TÜ kaupluse juures. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt: Ohtlike jäätmete kogumisringid vähemalt kord aastas, toimumise ajast teavitatakse elanikke. Patareide kogumiskastid: (7) Raikküla L-AK, Järvakandi L-AK, Kabala L-PK, Raikküla TÜ kauplus, Farmeri pood Raikküla ja Purku külas, Kabala mõisahoone. Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtt: (lähim) Raplas Vanametalli vastuvõtt: Kuusakoski AS Tallinnas, Paldiskis, Haapsalus, Pärnus ja Türil Komposteerimisväljak: Autode Romula: Kohila vald Prillimäe, Maasikas ja KO OÜ (lähim ettevõte) Lisa 2 JÄÄTMEÕIEND NR. “…” ………………… 20…..a. Koostatakse ehitus-lammutusjäätmete käitlemise kohta objektil vastavalt Raikküla Vallavolikogu 22. märtsi 2007 määrusega nr. 29 kinnitatud Raikküla valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitise nimetus ja aadress ___________________________________________________ Ehitise omanik:___________________________________________________________ Peatöövõtja: ____________________________________________________________ Ehitusjäätmete vedaja: _____________________________________________________ Reg tunnus nr _________________ Reg koht ___________________________________ Jäätmeluba nr ____________________________________________________________ Ehitusluba (nr, kuup.) ______________________________________________________ Ehituse alustamine(kuup.)______________,lõpetamine(kuup.) _______________________ Ehitusprojekti kooskõlastus (nr, kuup, jäätmealased tingimused): ______________________ _______________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ JÄÄTMELIIK (Vastavalt jäätmete nimistule) JÄÄTMETE KOGUS LADESTAMINE TAASKASUTUS Projekti-järgne (tonni) Tegelik (tonni) Kogus (tonni) Ladestuspaik Kogus (tonni) Tegevuse lühikirjeldus KOKKU Jäätmeõiendi vormistamisel esitada Raikküla Vallavalitsusele dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast üleandmist ladestamiseks või taaskasutamiseks. Käesolev õiend kuulub kohustuslikult ehitisele kasutusloa saamiseks esitatavate dokumentide juurde (Raikküla valla jäätmehoolduseeskirja pt 7 § 26 lg 5 ja lg 6). Andmete esitaja (ehitise omanik): _____________________________________________ (amet, nimi, allkiri, pitsat) ______________________________________________________________________