Keila Linnavolikogu — Keila linna arengukava aastani 2020 kinnitamine — KO, 76, 935

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 ning Keila linna põhimääruse § 13 lõike 1 punkti 7 alusel ja tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, § 1. Kinnitada Keila linna arengukava aastani 2020 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Keila Linnavolikogu 28. märtsi 2000.a määruse nr 4 «Keila linna arengukava vastuvõtmine» punktid 1 ja 2. § 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja Keila linna veebilehel. § 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2007. a. Volikogu esimees Andrus LOOG Lisa 1 Keila Linnavolikogu 27. märtsi 2007. a määrusele nr 12 «Keila linna arengukava aastani 2020» KEILA LINNA ARENGUKAVA AASTANI 2020 KEILA 2007 SISSEJUHATUS 1. Arengukava ülesanne ja kooskõla seadusandlusega Keila linna arengukava on peamiseks aluseks linna kui kohaliku omavalitsuse ühiselu korraldamisel. Senini kehtiv Keila linna arengukava võeti vastu Keila Linnavolikogu 28. märtsi 2000. a määrusega nr 4. Uue arengukava koostamise vajadus tuleneb nii Eesti Vabariigi seadustest kui ka viie aasta jooksul toimunud arengutest. Kooskõlas „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (edaspidi KOKS) paragrahvides 9 ja 37 sätestatuga on “Keila linna arengukava aastani 2020” ülesanne pakkuda linna kui terviku arengu seisukohalt parim strateegiline lahendus soovitud ja kokkulepitud tulevikuseisundi saavutamiseks. Tegemist on kohaliku omavalitsuse tööd suunava strateegilise dokumendiga, milles määratakse viis, kuidas kasutada ja kaasata ressursse (finants-, inim- ja loodusressursse) võimalikult optimaalselt linna arengu heaks. Keila linna arengukava on aluseks linna üldplaneeringule ja valdkondlikele arengukavadele. Keila linna üldplaneering kehtestati Keila Linnavolikogu 15.oktoobri 2002.a. määrusega nr. 31. ning käsitleb linna ruumilist visiooni ja planeeringulahendust. Planeeringuna mõjutab Keila linna arengut Harju maakonnaplaneering. Selles on kavandatud Keila linna ümbersõidud, millega tuleb käesoleva arengukava koostamisel arvestada. Linna konkreetsete piirkondade arengut mõjutavad kehtestatud osaüldplaneeringud: Keila loodeosa üldplaneering ja Keila idaosa üldplaneering, mis on koostatud Keila jõe saare alaosa kohta. Tagamaks ressursikasutuse optimeeritus nii linna, maakonna kui ka riigi tasandil, on linna arengukava koostamisel arvestatud riiklikke ja maakondlikke arengudokumente. Seadused, arengukava strateegiline olemus, vajalik kooskõla teiste (riiklike, maakondlike, valdkondlike) arengudokumentidega ning sotsiaalpartnerluse tähtsustamine nõuavad, et arengukava oleks käsitletud kui osa järjepidevast arengu kavandamise protsessist. Arengukava vastuvõtmist reguleeriv KOKS nõuab arengukava iga-aastast läbivaatamist volikogu poolt. Arengukava strateegilisus tähendab muuhulgas vajadust võtta arvesse olulisi muutusi linnas või väliskeskkonnas. Kooskõla teiste arengudokumentidega eeldab pidevat koordineeritust riigi, maakonna ja linna valdkondlike arengukavade koostamisel. 2. Arengukava koostamise metoodika Keila linna arengukava käsitleb Keila linna kui terviklikku kogukonda, territooriumit ja kohalikku omavalitsust. Keskseteks metodoloogilisteks küsimusteks arengukava koostamisel oli linna kui terviku arengu ja valdkondliku arengu vastastikuse seotuse arvestamine ning teadmiste ja analüüsi rakendamine strateegiliste valikute tegemisel. Arengukava koosneb kolmest erinevat funktsiooni täitvast, kuid lahutamatult seotud osast: teadmistest linna ja väliskeskkonna kohta; teadmistele tuginevast strateegiast; strateegiast lähtuvast tegevuskavast. Osade koostamisel kasutati erinevaid meetodeid. Teadmiste osa koosneb linna kirjeldusest ning analüüsist. Linnaelu kirjeldused koostati olemasolevate statistiliste andmete, registriteabe jms põhjal. Kirjeldustes esitatud andmed loovad faktilise aluse arengustrateegias püstitatud eesmärkidele mõõdikute ja täitmist näitavate kriteeriumite seadmisel. Linna kui terviku arengueeldusi hindavas SWOT-analüüsis esitati ning järjestati individuaalsete hinnangute alusel olulisuse järjekorras konkreetsed linna tugevad ja nõrgad küljed ning ohud ja võimalused väliskeskkonnas. Arengustrateegia osas esitatakse linna arengu visioon aastaks 2020, tasakaalustatud arengu põhimõtetest lähtuv arengumudel koos arenguprioriteetidega ning eesmärgid. Eesmärkide puhul eristati linna tasakaalustatud arengu üldeesmärke ning prioriteetidest lähtuvaid strateegilisi eesmärke. Arengumudel ühendab tegevusvaldkondades püstitatud eesmärgid linna kui terviku üldeesmärkidega ning määrab strateegiliste eesmärkide funktsiooni tegevuskavas. Tegevuskava on üles ehitatud vastavalt strateegilistele arengueesmärkidele. Iga tegevuse puhul on määratud selle iseloom (materiaalseid või mitte-materiaalseid väärtusi loov, üksnes kohaliku omavalitsuse eelarve vahendeid või ka eelarveväliseid vahendeid kasutav tähtajaga piiratud tegevus), rahastamisallikad, linnaeelarvest eraldatavate vahendite osakaal, tegevuse maksumus ning vastutaja. Teostamata, kuid aktuaalsuse säilitanud tegevused eelmistest tegevuskavadest moodustavad uues tegevuskavas olulise sisendi. Tegevuskava seotuse arengustrateegiaga tagab seire ja tagasiside mehhanism. Igale eesmärgile on seatud üks või mitu mõõdikut ning eesmärgi täitmist näitavad kriteeriumid. Et arengumudel ühendab arengueesmärgid vastava tasakaalustatud mudeli komponendiga, siis näitab nende eesmärkide täitmise edukus linna arengu üldisemat tasakaalustatust või mittetasakaalustatust. 3. Arengukavas kasutatavad põhimõisted Arengukava – pikemaajalisest arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Arengustrateegia – arengu tagamiseks või kiirendamiseks koostatud üldine tegevusprogramm, milles määratakse prioriteet või prioriteedid, pikaajalised eesmärgid ning näidatakse, kuidas koondada eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse. Demograafiline tööturusurve indeks – võimaldab hinnata rahvastiku vanusstruktuuri tasakaalustatust ja piirkonna demograafilist taastootmispotentsiaali. Mida suurem on indeks, seda suurem on taastootmispotentsiaal. Näitaja on 1 juhul, kui tööturule suundujaid on võrdselt lahkujatega. Eesmärk – soovitav seisund arengustrateegia elluviimisel ehk milleni kavatsetakse jõuda. Elujõulisuse indeks - arvutamise aluseks on kaheksa komponenti, mis sisaldavad demograafilisi ja majandusnäitajaid kohaliku omavalitsusüksuse tasemel: rahvaarvu muutus (%); alla 65-aastaste osatähtsus (%); registreeritud töötute osatähtsus 16-aastaste kuni pensioniealiste hulgas (%); kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekunud üksikisiku tulumaks elaniku kohta (krooni); kohaliku omavalitsuse tulu elaniku kohta (krooni); kõrgharidusega elanike osatähtsus (%); äriühinguid 1000 elaniku kohta; tegevusalade arv kahekohalise EMTAK-i koodi tasemel. Inimareng – inimese personaalsete oskuste, võimete ja teadmiste kasv. Keskkond – asjade, materjalide ja ainete kogum, mis ümbritseb subjekti või sotsiaalset kogukonda. Keskkonna osaks võib olla ka inimene, juhul kui ta on selles seoses käsitletud objektina. Majandusareng – materiaalsete, rahas väljendatavate väärtuste suurenemine. Prioriteet – kokkulepitud eelistus eesmärkide ja tegevuste osas. Prognoos – olemasolevatele andmetele tuginev tulevikuseisundi hinnang SWOT-analüüs – meetod organisatsiooni sisemiste tugevate ja nõrkade külgede ning väliskeskkonna võimaluste ja ohtude analüüsimiseks. Analüüs tehakse tavaliselt rühmatööna ning see keskendub kohalikele omavalitsustele rakendatuna omavalitsusele tervikuna, mitte üksnes valitsusaparaadile. Säästev areng - (ka jätkusuutlik või alalhoidev areng) tähendab majandusarengut, mis ei ületa looduskeskkonna iseregulatsiooni säilimise piire ja säästab taastumatuid ressursse. Tegevus – tegevuse kirjeldamisel on võimalik kindlaks määrata teostamise aeg, maksumus, vastutaja ja finantseerimisallikas või -allikad. Tegevuskava – konkreetsete tegevuste loend ja kirjeldus, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita. Tegevussuund – tegevuste kompleks, mis tuleb teostada eesmärgi saavutamiseks. Tegevussuuna sees määratakse konkreetsed tegevused (projektid). Tõmbekeskus - (linnaline) asustusüksus, kus käib tööl ning mille teenuseid tarbib arvestatav osa tagamaa omavalitsusüksustest pärit inimestest. Vabaharidus – koolitus, mis on suunatud inimese loovuse, annete ja sotsiaalsete oskuste tõstmisele. Vabahariduse raames omandatud teadmised ja oskused aitavad olla edukamad oma igapäevatöös; Valdkond – tegevuse laadi (väljundi) alusel eristatav tegevuste üldistatud kogum. Valglinnastumine – linna kasvamine hõreda asustustihedusega struktuurina, mis hõivab ümbritsevaid põllumajandusmaid ja loodusmaastikke. Nähtus on põhjustatud sotsiaalsetest ja majanduslikest protsessidest, mis alati ei ole planeeringutega juhitavad. Areng on juhuslik ja ebaühtlane, asustust iseloomustab monofunktsionaalsus ja sotsiaalne homogeensus. Visioon – soovitav tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuste kaudu püüeldakse. Ülalpeetavate määr – näitab ülalpeetavate (nooremad kui 14 aastat ja vanemad kui 65 aastat) suhet tööealistesse: mitu mittetööealist inimest tuleb saja tööealise elaniku kohta. I. KEILA LINN KUI SOTSIAALMAJANDUSLIK REGIOON 1.1. Põhiandmed Keila on väikelinn, mille pindala on 10,46 km². Sellest pool on tihedalt asustatud, pool kaetud põhiliselt metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keila idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse viivad maanteed ja raudtee, linn on keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast. Keilas on hästi arenenud ettevõtlus, mis pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Keila majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale avaldab tugevat mõju Tallinna lähedus - vaid 25 km. Sellest on tingitud küllaltki intensiivne pendelmigratsioon Keila ja Tallinna vahel: paljud Keila elanikud töötavad Tallinnas ja Tallinna elanikud töötavad Keilas. Keila pakub tallinlastele ka vabaaja veetmise võimalusi. Tallinna suurt mõju Keila linna arengule tõestavad ka Eesti Statistikaameti andmed, mille järgi on kaugusega Tallinnast seotud rahvaarvu muutus, keskmine vanus, suremuskordaja, ülalpeetavate määr, omatulu elaniku kohta, üksikisiku tulumaks elaniku kohta ning äriregistris registreeritud äriühingute arv 1000 elaniku kohta. Kõik nimetatud näitajad olid arengu suhtes soodsamad Tallinnast kuni 50 km kaugusel asuvates omavalitsustes. Miljöö ja erineva elukeskkonna määrab Keilas raudtee kulgemine. Raudteest lõuna pool asub aedlinnak üksikelamutega, põhja poole on aga kerkinud korruselamud. Linna lääneossa rajatakse põhiliselt üksikelamuid. Suuremad pargid - Keskpark, Jõepark, Männik, haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna. Eesti Statistikaameti 2003.a. andmete järgi oli Keila linn oma 152 punktiga elujõulisuselt kõikide kohalike omavalitsuste hulgas 7. kohal. Keilast eespool asusid Viimsi vald 201, Tallinn 176, Saue linn 172, Saku vald 163 ja Tartu linn 156 punktiga. Keila linn ületas Eesti keskmise - 100 punkti kõikide osaindeksite osas, kuid nõrgimaks küljeks, mis kahandas tunduvalt linna elujõulisust, oli madal rahvastiku juurdekasvu potentsiaal. Samas oli Keila linna kõige tugevam külg töö ja toimetulek. Eesti keskmise ületasid kahekordselt oskuste ja innovatiivsuse ning majandustegevuse mitmekülgsuse näitajad. 1.2. Inimesed 1.2.1. Rahvaarvu muutus Alates 2000.a. on rahvaarv püsinud suhteliselt stabiilsena. Keila linnas elas 1. jaanuaril 2006. aastal 9386 inimest (ESA andmetel). Arvestades kinnisvaraarenduse trende ja inimeste elama asumist keilasse võib tegelik elanike arv juba praegu ulatuda hinnanguliselt 10 000 elanikuni. Rahvaarvu kasvades kohalik majandus tugevneb, sest kasvab nõudmine kaupade ja teenuste järele. Rahvastiku vähenedes kohaliku omavalitsusüksuse arenguvõimalused kitsenevad. Rahvastiku kasvuindeksi (0,0%) järgi on Keila linn Eesti 241 kohaliku omavalitsuse hulgas 25. Keila linnast eespool asuvad Harju maakonna valdadest Viimsi, Harku, Saku, Saue, Kiili jne. Keila vald 0,05% rahvastiku vähenemisega aastas asub pisut tagapool - 28. kohal. Võrreldes Eesti ja Harjumaaga on aastatel 2000-2006 Keila linna elanike arvu vähenemine olnud suhteliselt tagasihoidlik. Joonis 1. Rahvaarvu muutumine aastatel 2000-2006

Rahvaarvu muutumise komponendid on nii looduslikud - sünnid ja surmad kui välistest teguritest tingitud – sisse- ja väljaränne. Kui loomuliku iibe kõikumised on tavaliselt pikaajalised protsessid, siis rännet saab reguleerida mitmesuguste küllaltki kiiresti toimivate majanduslike mõjuritega nagu näiteks uute töökohtade loomine, elamuehituse intensiivistamine jne. Uute elamurajoonide rajamine toob sageli kaasa elanikkonna hüppelise kasvu, mida kunagi ei ole võimalik saavutada suremuse languse ja sündimuse tõusu teel. Vaatamata küllaltki aktiivsele elamuehitusele Keilas on jäänud rahvastiku arv peaaegu muutumatuks. Loomulik iive kõigub juba aastaid 0 ümber, sest aasta jooksul sünnib ja sureb enam-vähem võrdne arv inimesi. Viimasel viiel aastal on Keilas sündinud aastas 82-86 last. Ka 2005.a. andmed ei näita emapalgast tingitud sündimuse kasvu, kuid lähtudes Eesti keskmisest näitajast võib siiski ette näha sündimuse kasvu Eesti keskmisele tasemele järgnevatel aastatel. Keila Linnavalitsuse andmetel on Keilasse elama asunute ja Keilast lahkunute arv olnud võrdne. Kõige suurem liikumine toimub Keila ja Tallinna vahel. Üle poolte Keilast lahkujatest kolivad Tallinnasse, Keilasse tulijate hulgas on endiseid tallinlasi üle 20%. Ümbritsevatest omavalitsustest on Keila linnal stabiilselt positiivne rändesaldo Keila valla ja Paldiski linnaga. 40% Keilasse saabujatest tuleb erinevatest Eesti väikelinnadest ja alevitest. Väljapoole Harju maakonda asub elama vähem kui 20% lahkujatest, kes peamiselt loovad endale kodu maale. Viimastel aastatel on kasvanud Keilast Soome elama siirdunute arv (2004.a 6; 2005.a 21; 2006.a 16 inimest), mille põhjuseks on Soomes makstav kõrgem palk ja paremad töötingimused. Niisugune rände suund on iseloomulik nii Tallinnale kui ka teistele Harjumaa omavalitsustele. Kohaliku omavalitsusüksuse rahvastiku vanusjaotus, mida võib iseloomustada alla 65-aastaste osatähtsusega, mõjutab samuti piirkonna arenguvõimalusi. Vanade inimeste suur osatähtsus nõuab kohalikult omavalitsuselt suuri kulusid vanuritele mõeldud teenuste arendamiseks. Et üle 65-aastased sageli ei tööta, mõjutab see kohaliku omavalitsuse olulist tuluallikat - üksikisiku tulumaksu laekumist kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Joonis 2. Keila linna soo- ja vanuskoosseis 2006.a.

Keila linna elanikkond on suhteliselt noor. Alla 65-aastaseid on 87%, alla 18-aastased moodustavad 24%, mis on 2% üle Eesti keskmise. Viimasel viiel aastal ei ole olnud ka märgata Eestile ja ka paljudele väikelinnadele omast elanikkonna vananemist. Ühelt poolt on seda tinginud sündide-surmade arvu tasakaal, kuid kindlasti ka sisseränne, mis ei ole küll muutnud niivõrd rahvaarvu kui Keila linna elanikkonna vanuselist koosseisu. Vaadates sisserändajate vanust näeme, et enamik Keilasse kolijatest on noored perekonnad, lahkujate hulgas seevastu on küllaltki tähtsal kohal pensionärid. 1.2.2. Demograafiline tööturusurveindeks Keila linna iseloomustab küllaltki kõrge demograafiline tööturusurve indeks (Keilas 1,31, Harju maakonnas 0,89, Eestis 1,03). Lähtuvalt Keila linna vanuselisest koostisest võib järeldada, kui Keila linna elanikkond ei kasva noorema tööealise elanikkonna sisserände arvel lähema kümne aasta jooksul, jääb aastal 2015 pensionile rohkem inimesi, kui asub tööle. See omakorda toob kaasa nii linna maksubaasi kui ka elujõulisuse vähenemise. Ka ülalpeetavate määra alusel jääb Keila linn Eesti keskmisele tasemele alla, kuid ületab mõnevõrra maakonna keskmist taset Keila linn 44,6%, Harju maakond 42,1%, Eesti 47,4%). Võttes arvesse noorima vanuserühma väikest arvu, väheneb ülalpeetavate määr 1990ndatel aastatel sündinud põlvkonna arvel. Praeguse noorima vanuserühma jõudmisel tööikka suureneb ülalpeetavate arv isegi siis, kui sündimus jääb 2005.a. tasemele. 1.2.3. Rahvaarvu prognoos Rahvaarvu kasvu Keila linnas määrab peamiselt inimeste ränne. Suure tähtsusega tegelikult asetleidvatele protsessidele on nn laulva revolutsiooni põlvkonna õpi- ja töökoha valik. Võttes arvesse sündimust aastatel 1999-2005 ning võimalikust kinnisvaraarendusest tulenevat rännet, võib eeldada, et Keila linna rahvastik võib kasvada 2020. aastaks võrreldes 2006. aasta tasemega 20% võrra ehk 12 000 elanikuni. Suurimat rahvastikukasvu võib prognoosida siiski lähimateks aastateks, mille järel linn ennast uusehituste seisukohast elamupiirkonnana territoriaalselt ammendaks. Tuleb arvestada ka Eesti regionaalarengu strateegiat 2005-2015, kus nähakse ette meetmete rakendamist Harjumaal elava rahvastiku osakaalu hoidmiseks alla 41% kogu Eesti elanikkonnast. Rahvaarvu prognoosimisel on lähtutud neljast arengustsenaariumist: · Baasstsenaarium, mis iseloomustab linna rahvastiku sisemist taastevõimet ehk elujõudu, kui rännet ei toimuks. Loomuliku iibe arvutamisel on kasutatud Eesti keskmiseid sündimuse ja suremuse näitajaid, mida on tasandatud Keila linna vastavate aegridade alusel. Nii sündimus kui ka suremus on viimasel viiel aastal olnud Keilas madalamad Eesti keskmisest. Sündinute ja surnute võrdsed arvud prognoosiperioodil annavad elanike arvuks aastal 2020 9300 elanikku, mis on võrdne 2006. a elanike arvuga. · Mõõduka sisserände stsenaarium, mis lähtub eeldusest, et positiivne rändesaldo on ühtlaselt 100 inimest aastas. Keila linnas toimub küll aktiivne elamuehitus, kuid paljud linnakodanikud parandavad oma elamistingimusi ning uusi elanikke tuleb juurde suhteliselt vähe. Järgitud on baasstsenaariumis kasutatud sündimuse ja suremuse näitajaid. Selle stsenaariumi järgi oleks aastal 2020 Keila linna elanike arv 10 000. · Lähiaastate kasvu stsenaarium, mis analüüsib rahvastikumuutusi arvestades juba välja antud ehituslube ja planeeringuid. Lähitulevikus ehitatakse kortermajad aadressidel Paldiski mnt 26A ja 28A, Keskväljak 4, Piiri 3C ja 5A, Kruusa 11, Põhja 8A ja 12B, Vasara 10A jne ning üksikelamud Sopsu-Tooma piirkonda, Jõe t 30 jne. Eeldatud on, et uutesse majadesse ja korteritesse kolib aastatel 2007-2009 577 perekonda, mis keskmiselt on kolmeliikmelised. Edasine rahvastikukasv toimub loomuliku liikumise arvel. Rände soolis-vanuseliste näitajatena on kasutatud Tallinna uusrajoonide keskmiseid. Sellest tulenevalt saabuvad Keilasse noored perekonnad, mistõttu kasvab ka sündide arv. Aastal 2020 elab Keila linnas 11 000 inimest. · Kruntide täisehitamise stsenaarium ühendab lähiaastate stsenaariumi ja uute elamualade kasutuselevõtu aastatel 2010-2012. Arvesse on võetud võimalikke Tuula teele ja Jõe 57B ehitatavaid korterelamuid ning Mudaaugu 2 ja jätkuvalt riigiomandis olevale maale ehitatavaid üksikelamuid. Aastaseks elanike rändest tingitud juurdekasvuks on arvestatud 500 inimest. Edasine elanike arvu muutus toimub loomuliku iibe arvel. Selle stsenaariumi kohaselt elab aastal 2020 Keilas 12 000 inimest. Prognoos näitab, et hoolimata Eesti tingimustes suhteliselt soodsast vanusstruktuurist, ei suuda Keila rahvastik ennast praeguse sündimuskäitumise jätkudes taastoota, kuid kõigi sisserände ülekaalu eeldavate stsenaariumite korral rahvaarv kasvab (joonis 3). Eesti keskmisest noorem vanuskoostis tagab rahvastiku taastootmise ka siis, kui sisseränne puuduks. Kõigi positiivse rändesaldoga stsenaariumite korral suureneb aastani 2020 Keilas nii tööealiste kui laste arv, pensioniealiste arv suureneb aga kõigi stsenaariumite puhul. Seejuures jääb kõigi stsenaariumite korral tööealiste osatähtsus rahvastikus 70% lähedale. Lasteaia- ja koolikohtadega varustatuse seisukohast on oluline pöörata tähelepanu laste arvu prognoosile. Kui pidada kõige realistlikumaks täisehitatud kruntide stsenaariumit, siis on ette näha juba 2010 aastaks tekkivat lasteaialaste arvu kasvu umbes 250 võrra, mis tähendab vajadust uute lasteaedade järele. Kui uusi elanikke Keilasse juurde ei tule, täidab vajaduse 2008. aastal valmiv uus lasteaed. Joonis 3. Prognoositav elanike arvu kasv Keila linnas aastatel 2006-2020.

Joonis 4. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis erinevate prognoosi stsenaariumite järgi aastal 2020.

Baasstsenaarium Mõõduka rände Lähiaastate kasvu Kruntide täisehitamise stsenaarium stsenaarium stsenaarium Seevastu kooliealiste arv kasvab vaid kruntide täisehitamise stsenaariumi realiseerudes, muudel juhtudel see langeb (joonised 2 ja 4). Algkoolilaste arv väheneb kõikide stsenaariumite järgi va täisehitatud kruntide stsenaarium kuni aastani 2015, hakates seejärel tõusma. Rände puudumisel väheneks keskkooliõpilaste arv aastaks 2020 poole võrra. Ka kõige optimistlikuma variandi korral oleks Keilas aastaks 2020 vaid 200 õpilast enam kui 2006. aastal. 1.2.4. Tööpuudus Registreeritud töötus ja üksikisiku tulumaksu laekumine mõõdavad elanike heaolu ja kohaliku omavalitsuse majanduslikku olukorda. Üksikisiku tulumaksu laekumine iseloomustab kohaliku omavalitsusüksuse elanike sissetulekut. Parem olukord tööturul toob kohaliku omavalitsuse eelarvesse üksikisiku tulumaksu laekumise kaudu rohkem ressursse. Keila linna tööealise (15-64 aastase) elanikkonna suurus oli seisuga 1. jaanuar 2006.a. 6546 inimest ehk 69% linna elanikest. Registreeritud töötuid oli 2005-2006.a. keskmiselt 53 kuus, mis moodustab 1% tööealisest elanikkonnast. Võttes aluseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööpuuduse kordaja leidmise metoodika võib eeldada, et Keila linna töövõimelisest elanikkonnast otsis tööd umbes 2%. Kuna eri riikide seadusandlus sätestab töötute registreerimisele eri nõuded, kasutatakse Euroopa Liidus töötuse näitajana just ILO metoodika põhjal arvutatut. Kui töötus jääb alla 4%, ei loeta töötust selles piirkonnas probleemiks, millega oleks vaja eesmärgistatult tegeleda. Tööturuameti mitteametlike andmete põhjal vähenes töötus 2005-2006. aastal kogu Eestis. Tulenevalt Keila linna demograafilistest ja majandusnäitajatest ei ohusta tööpuudus Keila linna ka lähimate aastate jooksul. Suur osa linna elanikest töötab väljaspool Keilat, kuid palju väljaspool Keilat elavaid inimesi töötab erinevates Keilas asuvates ettevõtetest. Suurenenud tööalane mobiilsus suurendab aga teede liikluskoormust ning pikendab tööl käimiseks kulutatavat aega. 1.2.5. Oskused ja innovaatilisus Oskusi ja innovatiivsust iseloomustavad kaks näitajat: kõrgharidusega inimeste osatähtsus ja äriühingute arv 1000 elaniku kohta. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus 10-aastaste ja vanemate hulgas näitab kohaliku omavalitsusüksuse inimressursi kvaliteeti. Tänapäeva majandusareng toetub üha enam teadusmahukale tootmisele, mis seab üha kasvavaid nõudmisi tööjõu haridusele. Vajadus suurendada tööviljakust seab tööjõu kvaliteedile lisanõudeid. Stabiilse rahvaarvu tingimustes ei ole majandusel võimalik areneda töökohtade juurdeloomise arvel, kuid tööjõudu saab oskuslikumalt ära kasutada. Elanikkonna haridustasemega on tugevasti seotud ka üksikisiku tulumaksu laekumine. Eestis süveneb konkurents kvaliteetse teadmistemahuka töö ja kvalifitseeritud tööjõu pärast. Kvaliteetsema tööjõu saamiseks ollakse üha enam valmis töötajate ülemeelitamiseks neile paremat palka ja töötingimusi pakkuma. Keila linna elanikel on nii Eesti kui ka Harjumaa elanikest kõrgem haridustase. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus elanike hulgas on 33,9%, mis on peaaegu kolm korda kõrgem Eesti keskmisest ja 2 korda kõrgem Harjumaa keskmisest. Seda on kindlasti tinginud kahe küllaltki suure gümnaasiumi asumine Keilas, Tallinna lähedus ning samuti kõrgharidust nõudvate töökohtadega ettevõtlus. Kui 1990ndatel olid Eesti arengumudelis ressursid suunatud eelkõige majandusliku kapitali kasvatamisele, siis nüüd võib prognoosida suuremat panustamist inimkapitali. Keila arendusvajadusi arvestades tähendab see kasvavaid investeeringuid haridusse. Praeguses olukorras, kus paljud Keila kõrge tööalase kvalifikatsiooniga inimesed töötavad väljaspool Keilat, tuleb leida viis, kuidas olla tugev Lääne-Harjumaa keskus ja piirkonna tasakaalustaja, osutada parimaid avalikke teenuseid ning luua avaliku raha lisandväärtust koostöös era- ja mittetulundussektoriga. Kui täna pakub Keila ennekõike võimalusi hariduse, tervishoiu, kaubanduse-teeninduse ja kultuurielu tarbimiseks, siis edaspidi peaks muutuma senisest tähtsamaks töökohtade loomine teadus- ja arendustegevuse vallas, millega kaasneks uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja teadussaavutuste kommertsialiseerimisest tulev lisaväärtus. 1.2.6. Majanduslik toimetulek Tulumaksu laekumine elaniku kohta oli Eestis 2004. aastal keskmiselt 2364 krooni. Keila linnas oli samal aastal see näitaja poole kõrgem - 5617 krooni. Üle 6000 krooni laekus elaniku kohta tulumaksu ainult kahes Tallinna ümbruses asuvas omavalitsuses - Viimsi vallas ja Saue linnas. 2005.a ületas üksikisiku tulumaks ühe inimese kohta Keila linnas 6000 krooni künnise 160 krooniga, mis näiteks on isegi kõrgem kui Tallinnas ning kogu Eesti arvestuses asub Keila linn üheksandal kohal. Kuna üksikisiku tulumaks on kohalike omavalitsuse eelarve tulude kujunemisel kõige olulisem tegur, moodustades enam kui kolmveerand omatuludest, on tulumaksu laekumise kasv linna elujõulisuse määramisel eriti oluline. Järgides tulumaksu laekumisi Keila linnas viimase kümne aasta jooksul, võib märgata pidevat tõusu. Keila linna tulubaasi seisukohalt on oluline Keilas elavate isikute kandmine elanikuna Eesti Rahvastikuregistrisse. Kuna Keila linna tulubaas oleneb paljuski nii Eesti seadusandlusest kui ka Tallinna ettevõtluskeskkonna arengust, on raske prognoosida maksutulude suurust viieteistkümne aasta pärast. Praeguste arengute jätkumisel ning lähtudes rahvastiku liikumisest, kasvab tulumaksu laekumine kümne aasta jooksul umbes 10% aastas. Töötava elanikkonna suur ja kasvav territoriaalne mobiilsus viitab linnaelanike tööalaste eelistuste tähtsusele elanike valikutes. Parimat tööalast rakendust otsitakse ja hoitakse kogu Tallinna linnastu ulatuses. Paljudel juhtudel on töö Tallinnas eelduste loojaks, et inimene saaks endale lubada kvaliteetsemat elukeskkonda Keila linnas. Sellest tuleneb vajadus teha koostööd teiste ümbruskonna omavalitsustega leidmaks optimaalseid lahendusi Tallinnas tööl käimiseks (raudtee, maantee, ühistransport), soodustada teadmismahukat ettevõtlust, mis lähendaks Keila elanike haridustaset ametialastele oskustele ning tagada maksutulude edasine kasv pikemas perspektiivis (töötava elanikkonna juurdekasv, palgatõus, rohkem ja paremaid töökohti Keila linnas). 1.3. Majandus Majandus hõlmab hüvesid tootvat tegevust kõigis oma vormides – nii ettevõtlust, avalikke teenuseid kui mittetulundustegevust. Registreeritud äriühingute arv näitab kohaliku omavalitsusüksuse elanike aktiivsust ja ettevõtlikkust. Majandustegevuse mitmekülgsust näitab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil registreeritud tegutsevate äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusalade arv. Arvesse on võetud põhitegevusala vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kahekohalisele koodile. Mida rohkem tegevusalasid on kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil esindatud, seda paindlikumalt on sealne ettevõtlus valmis reageerima turusituatsiooni muutustele. Väike tegevusalade arv kohalikus omavalitsusüksuses viitab valikuvõimaluste nappusele tööturul, mille tõttu elanikud peavad otsima rakendust ja sageli ka elukohta mujalt. See omakorda vähendab kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Ettevõtluse mitmekülgsuse näitaja on saadud Statistikaameti 2005. aasta ettevõtete andmebaasist, kasutades ettevõtte, asutuse või organisatsiooni põhitegevusala ja põhitegevuskoha aadressi. Majandusüksuste kõrvaltegevusalad ja teistes kohalikes omavalitsusüksustes asuvad toimlad majandustegevuse mitmekülgsuse osaindeksis ei kajastu. Ettevõtlusealane aktiivsus on Keila linnas oluliselt kõrgem kui mujal Eestis. Keila soodne asend Tallinna ja tähtsamate transpordisõlmede (Via Baltica, Tallinna ja Paldiski sadamad, Tallinna ja Ämari lennuväljad) suhtes loob eeldused mitmekülgse ettevõtluse arenguks. Koos Tallinna ja selle lähiümbruse valdadega on Keila linn olnud väliskapitali jaoks peamine kasvukeskus. Tabel 1. Keila ettevõtted tegevusalade järgi 2005.a Tegevusala Ettevõtete arv Tegevusalad kokku 333 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 7 Kalapüük 5 Mäetööstus 0 Töötlev tööstus 55 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 2 Ehitus 32 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 95 Hotellid ja restoranid 11 Veondus, laondus ja side 45 Finantsvahendus 3 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 55 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 0 Haridus 5 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 7 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 11 Palgatöötajatega kodumajapidamiste tegevus 0 Seisuga august 2006 oli Keila linnas registreeritud 411 tegutsevat äriühingut, kohaliku omavalitsuse asutust ja füüsilisest isikust ettevõtjat. 100 elaniku kohta on 4,2 ettevõtet, millega Keila linn jääb alla nii Tallinna, Harjumaa (va Tallinn) kui ka Eesti keskmist ettevõtlusaktiivsuse taset (vastavalt 10,2; 5,4 ja 6,6). Ettevõtluse edukat arengut Keilas toetab ka äritegevuseks vajalike kommunikatsioonide olemasolu. Linna äärealal paikneb 48 hektari suurune Harju KEKi tööstuspark. Geograafiliselt soodsas positsioonis paiknevas ja korraliku infrastruktuuriga tööstuskülas on lisaks tootmisettevõtetele ka transpordifirmad ja tollivaba ladu. Ühiselt tegutsedes on võimalik klientidele pakkuda ka ressursimahukamaid ja suurema lisaväärtusega tooteid. Keila suurim ettevõte on AS Harju Elekter koos oma tütar- ja sidusettevõtetega (2005.a käive 514 miljonit krooni), millesse kuuluv Harju Elekter Elektrotehnika on juhtiv kesk- ja madalpinge jaotus- ning automaatikaseadmete tootja. Elektriseadmete valmistamisega alustati AS Harju Elekter tootmisdivisjonina juba 1968. aastal alates 2005. aastast tegutsetakse Harju Elektri 100%lise tütarettevõttena. Tehase tootmis- ja müügipinnad 6000 m2 asuvad Keilas. Tehases töötab 150 inimest, sh 35 müügi-, tootmis- ja tootearendusinseneri. AS Eltek kavandab, valmistab ja turustab kõrge kvaliteediga lehtmetalltooteid, omades kaasaegseid tootmisvõimsusi, tootearendust ja turustusvõrku ning konkureerides edukalt rahvusvahelisel telekommunikatsiooni- ja andmeside toodete turul. Elteki tootevalikusse kuuluvad eelkõige telefoni-, andmesidevõrkude- ja seadmekapid ning nende lisatarvikud, samuti tehakse allhanketöid tellijate tööjooniste alusel ning valmistatakse fiiber-optilisi juhtmeköidiseid. AS Eltek asutati 1991. aastal. Alates 1998. aastast kuulub Eltek Harju Elektri kontserni, olles Harju Elektri 100%iline tütarettevõte. Firma arendus-, tootmis-, müügi- ja administratsiooniüksustes töötab ligi 70 inimest. Harju Elektri 100%lise tütarettevõtte Soome firma Satmatic Oy põhitegevuseks on erinevate elektriseadmete tootmine ja turustamine, sh tööstusele suunatud automaatika ja elektrivarustuse juhtseadmete ja parklate autosoojenduskilpide valmistamine. Ettevõte oma tugeva projekteerimisalase know-howga on arvestatav projekti- ja allhanke valmistaja Skandinaaviamaades. Pori linna lähedal Ulvilas asuvas 2500 m2 suuruses tehases töötab 52 inimest, neist 34 töölist. Rahvusvaheline sertifitseerimisbüroo BVQI on tunnistanud ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavaks ISO9001:2000 kvaliteedistandardile. UAB Rifas on asutatud 1991. aastal. Ettevõtte põhitegevus on tööstusautomaatikaseadmete projekteerimine, juhtimiskeskuste valmistamine ja paigaldamine. Rifase kontserni kuulub lisaks emaettevõttele 51% tütarettevõte UAB Automatikos Iranga ja 50,3% tütarettevõte AS Keila Kaabel on asutatud 1992. aastal. Omanikeks on Draka NK Cables Ltd (kuni 1997. a tuntud kui Nokia Cables) ja AS Harju Elekter, osalus vastavalt 66% ja 34%. Moodsa seadmepargiga ja kaasaegseimat tehnoloogiat kasutav tootmisettevõte asub Keilas, Harju Elektri territooriumil. 1998. aastal asutatud AS Saajos Inexa toodab tuletõkke- ja turvauksi peamiselt Balti ja Põhjamaade ehitus ning maailma laevaehitusturule. Ettevõtte aktsiakapital jaguneb võrdselt kolme osapoole vahel: AS Harju Elekter (Eesti), Oy Saajos Internationa Ltd (Soome) ja Inexa A/S (Taani). Keilas paiknevas 3500 m2 suuruses tehases töötab 75 töötajat. Töökohtade arvu järgi asub Keilas kõige rohkem mikroettevõtteid (kuni 9 töötajat). Siia gruppi kuulub üle 80% ettevõtetest, 13% ettevõtteid on väikeettevõtted (10-49 töötajat) ja 4% on keskmised ettevõtted (50-249 töötajat). Kõige suurem töötajate arv - üle 700 töötajat on ASis PKC Eesti. Viimase kolme aasta jooksul on aasta-aastalt vähenenud mikroettevõtete osatähtsus ja suurenenud väikeettevõtete arv, Samuti on tõusnud väikeettevõtetes hõivatute arv - viimase kolme aasta jooksul üle 5%. See tähendab, et väike- ja keskmistel ettevõtetel on väga oluline roll uute töökohtade loojatena, aidates selle kaudu kaasa sotsiaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamisele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus pakub võimalust eneseteostuseks ja heaolu suurendamiseks. Oma paindlikkuse tõttu reageerivad nad kiiresti majandustingimuste muutustele ning aitavad seeläbi kaasa kogu linna majanduse paindlikkuse suurendamisele. 1.4. Kohalik omavalitsus 1.4.1. Linna juhtimine Keila linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, Keila linna põhimäärusest, teistest Keila linna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. Keila linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Keila linna ülesanne on korraldada linna omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuuriasutuste, spordibaaside, hoolekandeasutuste ja muude kohalike asutuste ülalpidamist. Keila linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Keila linna organisatsioonistruktuuri ja juhtimismudeli määravad linna osutatavad avalikud teenused ning linnavalitsuse poolt läbiviidavad toimingud (õigusloome, rakendamine, järelevalve, arengu koordineerimine), samuti seosed riigi institutsioonidega. Keila linna omavalitsusorganid on linnavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel ja linnavalitsus - linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Keila Linnavolikogu koosneb 17 liikmest. Linnavolikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Täiskogu töövorm on istung. Linnaelu probleemide väljaselgitamiseks ja lahenduste leidmiseks moodustatakse omavalitsuse poolt alalised komisjonid. Komisjonidel on õigus esitada linnavolikogu määruste kehtestamiseks ja otsuste algatamiseks eelnõusid ning avaldada arvamust linnavolikogu ja linnavalitsuse eelnõude kohta. Komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga ning need viiakse ellu linnavolikogu määruste ja otsuste järgi ning Keila Linnavalitsuse määruste ja korraldustega. Linnavolikogu praegune koosseis on moodustanud 6 komisjoni: revisjoni-, rahandus-, kultuuri-, keskkonna-, sotsiaal- ja turvalisuskomisjonid. Keila Linnavalitsusel on kuus liiget. Linnavalitsuse haldusaparaat koosneb linnapeast ja abilinnapeadest, nende vahetus alluvuses töötavatest ametnikest, ja linnakantseleist. Linna hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu on Keila Kultuurikeskus, Harju Maakonnaraamatukogu, Keila Algkool, Keila Gümnaasium, Keila Ühisgümnaasium, lasteaed Miki, lasteaed Sipsik, lasteaed Vikerkaar, Keila Muusikakool, Keila Avatud Noortekeskus, Keila Sotsiaalkeskus. Keila linna osalusega äriühingud on AS Keila Vesi, Keila Loodeosa Arenduse OÜ, Keila Tervisekeskus OÜ, OÜ Varahooldus. Joonis 5. Keila linna juhtimisstruktuur

1.4.2. Majandamine Kohaliku omavalitsuse majandust iseloomustab kohaliku omavalitsuse eelarve tulu elaniku kohta. Kohaliku omavalitsuse eelarve tulu moodustavad maksud, riigilõivud, segatulu, tulu varalt, finantstulu, laekumised majandustegevusest, arvlemised, ülekanded ja laekumised ning laenud. Kohaliku omavalitsuse majanduslik olukord näitab, millisel tasemel suudab kohalik omavalitsus pakkuda elanikele avalikke teenuseid, hoida korras ja luua sobivat infrastruktuuri ettevõtluse arendamiseks ja arendada elukeskkonda. Keila linna eelarve maht on kasvanud pidevalt. 2006. aastal oli eelarvemaht 134,7 miljonit krooni. Võrreldes 2001. aastaga on eelarvemaht kasvanud 1,5 korda. Seejuures aastatel 2001-2004 on linna tulude laekumine ületanud väljaminekuid. Pidevalt kasvanud on ka omatulu ühe elaniku kohta moodustades 2006.a. eelarve järgi 9033 krooni elaniku kohta. Omatulu ühe elaniku kohta on Keila linnas olnud ka üks kõrgeimaid Eestis, edestades nii Tallinnat kui ka Saue linna, jäädes maha vaid Viimsi ja Saku valdadest. Rahandusministeeriumi 1996-2002.a. andmetel põhineva prognoosi järgi kasvab omatulu Keila linnas lähiaastatel 10% võrra aastas. Joonis 6. Keila linna eelarve ja tulumaksu laekumine tuhandetes kroonides

Perioodil 1997-2006. a on eelarve omatulud ja riigitoetused kasvanud kokku 56 miljonilt kroonilt 134 miljoni kroonini. Seejuures moodustavad riigitoetused 30% eelarve tuludest (joonis 7). Kõigist tuludest ja sissetulekutest moodustasid 2006.a maksutulud 52,5%, tulu varadelt 0,3%, materiaalsete ja immateriaalsete varade müügitulud 0,4%, teenuste müügist laekus 10,8%. Alates 2006.a. suurenevad linna tulud 500 000 krooni võrra aastas seoses Keila Ühisgümnaasiumi poolt antava vanglaõppe teenusega. Teiste omavalitsuste poolt Keila linnale haridusteenuste eest makstavad summad moodustavad 5% eelarve kogumahust. Linnaeelarve kuludest moodustavad suurima osa hariduskulud (40% kõikidest kuludest). Omakorda peaaegu poole haridussektori kuludest moodustavad tööjõukulud, mis on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Kasvanud on ka valitsemiskulud, mille osatähtsus on tõusnud 14,7% 2006.a. kuludest. Investeeringute osakaal kulutustes on aastate lõikes olnud väga erinev. 2006.a. on investeeringute kogumaht 2,6 miljonit krooni, millest 61% moodustavad linnamajanduse kulud. 30% linna eelarvelistest kuludest langeb vabaaja, spordi ja kultuuri arvele. Joonis 7. Keila linna omatulud ja toetused eelarves aastatel 1997-2005.

Joonis 8. Keila linna laenukoormus ja investeeringud aastatel 2000-2005. tuhandetes kroonides

Keila linna finantskohustused 2006. aasta alguseks moodustasid 42,2% omatuludest. Pikaajaliste laenude tagasimaksmine lõpeb 2015. aastal. 2006. aastal kulub laenude maksmisele 4,1 miljonit krooni ehk 4,7% omatuludest. Keila linna võlakohustused elaniku kohta (4623 krooni) on kõrgemad nii Harjumaa kui ka Eesti keskmisest (vastavalt 3769 ja 3478 krooni). Võrreldes laenukoormusega on madal investeeringute osatähtsus eelarves (joonis 8). Kohalikud omavalitsused on jätkuvalt alarahastatud, kusjuures viimase tulumaksureformiga on ka seni iseseisvalt toimetulnud omavalitsused hetkel viidud suuremasse sõltuvusse riigieelarve eraldistest. Üks võimalik lahendus oleks kasutada paindlikku finantspoliitikat, mis seisneb ülesannete delegeerimises ja finantsressursside mitmekanalilises katmises koostöös era- ja mittetulundussektoriga. Linnavalitsus võib üksikud kohaliku omavalitsuse funktsioonid lepingu alusel üle kanda ka kohaliku omavalitsuse haldusalasse mittekuuluvatele juriidilistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks. Linna tasakaalustatud arenguks on vaja vahendeid suunata haridusse, infrastruktuuride arendamisse, keskkonnakaitsesse ja sotsiaalsfääri. Kahjuks ei ole linnaeelarvest võimalik kõiki töid rahastada. Paljud valdkonnad vajavad edasise arengu kindlustamiseks kindlasti riigipoolset toetust, projektipõhist partnerlust avaliku ja erasektori vahel ning kaasfinantseeringute läbimõeldud süsteemi. Kohaliku omavalitsuse ja selle asutuste eelarve kvaliteet, finantsjuhtimine ja jätkusuutlikkus on muutunud seoses võimalusega taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest linna arengu seisukohalt võtmeküsimuseks. 1.4.3. Maakasutus ja territoriaalne planeerimine Lõpule on jõudmas omandi- ja maareform. 31. juuli 2003. a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1718 katastriüksust kogupindalaga 491,8 ha, mis moodustab 47% omavalitsuse maafondist. Maaregistri andmetel on 2006. aasta 31. juuli seisuga linna haldusterritooriumist, mille kogupindala on 10,46 km², linna omandis munitsipaalmaana 26,6 ha, ehk 5,4% kogu maakatastris registreeritud maast. Joonis 9. Maakatastris registreeritud maa jagunemine Keila linnas 2006. a.

Kõik jätkuvalt riigi omandis olevad ja omandireformi käigus tagastatud maad ei ole kasutust leidnud ja mõjutavad seetõttu linna üldmuljet ja heakorrastatust. Munitsipaliseerimist ootavad ehitisregistrisse kantud linna omandis olevad vallasobjektid. 1.5. Väliskeskkonna trendid ja mõjud Tuleviku kavandamisel tuleb arvesse võtta väliskeskkonnas valitsevaid trende. Lähitulevikus Eestis toimivatest suundumustest võib Keila linna jaoks olulisemateks pidada järgmisi: kasvavad välisinvesteeringud; tööstuse nihkumine Tallinnast välja; Eesti rahvastiku vananemine ja kahanemine; Tallinna valglinnastumine; kasvav turism, sh väljapoole Tallinna; kasvav tähelepanu inimkapitalile; tööjõu liikumine; odavale tööjõule baseeruvate harude konkurentsivõime langus; kinnisvaraturgude laienemine ja ehitustegevuse nihkumine Tallinnast välja; keskkonnanõuete karmistumine. Välisinvesteeringute kasv on üks osa majanduse globaliseerumisest, millega suurfirmade kapital liigub üle riigipiiride hõlpsasti sinna, kus tootmine on kõige kasumlikum. Seni kui Eesti suudab pakkuda välisettevõtjaile atraktiivset ettevõtluskeskkonda, on Keilal võimalik oskusliku tegutsemisega osa sissetulevaid investeeringuid endale saada. Välisinvesteeringutele lisaks paiknevad lähiaastatel pealinna lähikonda ümber mitmed Tallinna ettevõtted. Mõnede neist jaoks võib osutuda samuti soodsaks asukohaks Keila (lõunaosa tööstuspark). Eesti rahvastik vananeb ja kahaneb. Selles olukorras on eelisolukorras vähesed sisserände ülekaaluga linnad ja vallad, Paldiski nende hulgas, sest seal on vaba tööjõudu uute töökohtade loomiseks. See on oluline argument investeeringute meelitamiseks. Majandusliku heaolu kasvades on jõukamad Tallinna elanikud hakanud soetama eramuid linnastu äärealadele. Taoline Tallinna valglinnastumine, mille üheks osaks on uute elamupiirkondade teke, annab uusi jõukaid elanikke Harjumaa valdadele ja linnadele, tugevdab nende maksubaasi ja inimpotentsiaali. Osa uusi eramupiirkondi tekib ka Keila linna vabale maale. Arenenud riikide elanike heaolu kasv loob aluse vaba aja teenuste ja turismi nõudluse kasvuks. Välisturismi voog Eestisse kasvab, seejuures kasvab ka Tallinnast kaugemate piirkondade külastamine. Teiselt poolt kasvab Eesti elanike elatustaseme kasvuga siseturism. Keila linnal oma ajaloo ning ka loodus- ja kultuuripärandiga on eeldused koos teiste Lääne-Harjumaa omavalitsustega oma turismitulusid kasvatada. Kui eelnimetatud trendid on Keila linna jaoks põhiliselt soodsad, siis on ka võimaliku negatiivse mõjuga suundumusi. Arenenud riikides kasvab tööjõu väljaõppe ja täiendõppe osatähtsus, kuna kvalifitseeritud ja uuendusvõimeline tööjõud muutub peamiseks ettevõtete paigutamise faktoriks. Selles osas on Keila linnal raske edeneda, kuna kutseõppe ja täiendõppe võimaluste osas sõltutakse Eesti teistest linnadest – eriti Tallinnast. Tööjõu vaba liikumine ELs ja kvalifitseeritud tööjõu puudus Eestis teravdab konkurentsi tööjõu pärast. Kui Keila ei suuda pakkuda tasuvaid või muul viisil atraktiivseid töökohti, kaotab ta, nagu paljud muud Eesti paigad, oma parimat tööjõudu. Eesti kaotab odaval tööjõul baseeruvat konkurentsivõimet. Selle tagajärjel toimib tendents, et odavat masstööd tegevad ettevõtted suletakse ja tootmine kolitakse ümber veel odavamatesse riikidesse. Võimalik on, et ka mõned Keila töötajatele tööd andvad ettevõtted lähevad sulgemisele. Pidevalt karmistuvad keskkonnakaitse nõuded ja kasvab elanikkonna terviseteadlikkus. Sellest seisukohast on Keila arendamisel oluline pöörata tähelepanu jääkreostuse kõrvaldamisele ja hea keskkonnaseisundi tagamisele. II. OLUKORRA HINNANG JA STRATEEGIA 2.1. Olukorra hinnang 2006.a märtsis läbiviidud SWOT analüüsist ilmneb, et Keila nõrkused tulenevad siiani suurel määral nõukogudeaegsest pärandist: linna kui elukeskkonna puudused, teenuste tase ei vasta elanike nõudmistele (teed, vaba aja veetmise võimalused), napib toitlustuskohti, kaubandus on monopoolne ja hajutatud. Linn ei suuda vajaliku kiirusega kohaneda ekanike kasvust ja elavnevast liiklusest tingitud muutustega. Sotsiaalobjektide korrastamiseks ja tänapäevaseks muutmiseks napib rahalisi vahendeid. Keila linna tugevused on paljuski seotud nõukogudeaegsetest tugevatest ettevõtetest – Harju KEK ja Harju Elekter, välja kasvanud ettevõtete tegevusena nii tööandjate kui ka kinnisvaraarendajatena. Oluline on ka asend pealinna satelliidina, kogukonnatunne ning kõrge tasemega kultuuri- ja spordielu, millele lisandub ka Lääne-Harjumaa keskuse roll. Tänaseks on Keila linna tugevusteks muutunud ka väljaspool linna töötav tööjõud, mis võiks rakendust leida oma linnas ja linna vaba maa. Keila linna arengut toetavad mitmed võimalused, mida pakub väliskeskkond. Kuigi Keila linnal on olnud juba pikka aega tähtis koht oma ümbruskonnas, on linna arengu seisukohalt oluline arendada Keila tugevamaks Lääne-Harjumaa tõmbekeskuseks. Keila linna elanikkonna vananemist aitab pidurdada elamuehitusest tingitud noorema rahvastiku sissevool teistest Eesti piirkondadest. See tagab suhteliselt kõrge tulubaasi ka tulevikus. Vaba maa kasutuselevõttu võimaldab toimuv Tallinna valglinnastumine. Ohtudest on ühed olulisemad keskkonnaohud, mis seonduvad linna läbivate transiitveostega. Selle kõrval on ka sotsiaalsed ohud. Aktiivse tegevuse suundumisel linnast välja muutub Keila Tallinna magalaks, väheneb töökohtade arv, noored lahkuvad linnast või ei tule pärast õpingute lõppemist siia tagasi. Kardetakse ka riiklike toetuste vähenemist - Keila oma küllaltki kõrge elujõulisuse tõttu jääb kõrvale toetuste eraldamisest. Tabel 2. Keila linna SWOT analüüs Tugevused ugevuse Nõrkused Soodne geograafiline asend: Tallinna lähedus, sadamate, lennujaama ja VIA Baltika lähedus, raudtee. Püsiv elanikkond. Võimekad tegijad – mitmekesine ettevõtlus, inimpotentsiaal. Potentsiaal laienemiseks ja elanikkonna suurenemiseks. Turvaline, puhas, roheline väikelinn. Isikuteenuste laiendamine kohapeal. Hea maksubaas. Eeldused turismiks ja puhkemajanduse arendamiseks (asukoht teede sõlmpunktis, Tervisekeskus, Harjumaa muuseum). Noorte- ja sotsiaalkeskuse olemasolu loob tingimused teenuste osutamiseks nii Keila linna kui ka ümberkaudsete valdade elanikele. „Keila vaimu” olemasolu (spordi- ja kultuuriüritused). Kultuuri väärtustamine (muuseum, raamatukogu, Keila päevad). Elavnevast liiklusest tingitud müra kasv. Suurenev tööjõupuudus. Ettevõtjate ja kolmanda sektori madal osalus linnaelu korraldamises. Infrastruktuuri teenuste tase ei vasta elanike nõudmistele (teed, vaba aja veetmise võimalused). Linna ebaatraktiivne välisilme (heakorra madal tase, lagunevad nõukogudeaegsed hooned, läbimõtlemata planeering). Kaubanduse monopoolsus ja liigne hajutatus Raha nappus sotsiaalobjektide ehitamiseks ja remondiks. Olemasolevad koolid ja lasteaiad ei vasta tänapäeva haridusasutuste nõuetele. Turismiinfrastruktuur on väljaarendamata (toitlustuskohtade nappus, majutusasutuse puudumine, infopunkti puudumine, viitade nappus). Elanike arvu kasvuga kaasnev lasteaiakohtade puudus. Võimalused Ohud Keila arendamine Lääne-Harjumaa tõmbekeskuseks. Investorite huvi arenguprojektide realiseerimiseks, investeeringuteks kinnisvarasse, teenustesse. Tervise väärtustamine, huvi kasv vaba aja teenuste vastu (turism, kultuurisündmused, ja isikuteeninduse laiendamine). Osalemine rahvusvahelises koostöös (sõpruslinnad, noorsooprojektid, Interreg projektid). Haridusteenuse osutamine ümberkaudsetele valdadele. Väikeettevõtluse arendamine - noorema tööealise rahvastiku sisseränne. Lisaraha kaasamine (struktuurifondide toetused, kohalikud fondid). Side- ja kommunikatsioonitehnoloogia uute lahenduste rakendamine infolevikul. Kahe linnaosa vahelise ühenduse parendamine (raudteega kahetasandilise ristmiku ehitamine). Väikeelamuehituse arendamine. Riigi eelarvepoliitika äraarvamatus kohalike omavalitsuste tulubaaside suhtes, kohalike omavalitsuste kohustuste kasv ilma riigipoolse toetuseta, eraldatakse vähem investeeringuid kui madalama sissetulekuga linnadele ja valdadele. Riskid tulenevalt ohtlike ainete transiidist (raudtee, Tallinn-Paldiski mnt, Via Baltica). Tallinnaga raudteeühenduse vähenemine (reisijate vedu). Väheneb ettevõtlus - noored ja oskustöölised lahkuvad linnast (ka koos peredega), elanikkond vananeb. Tallinna lähedus - aktiivne tegevus suundub linnast välja. Langeb hariduse tase, õpetajad lahkuvad, noored lähevad mujale. Aktiivse elamuehituse tõttu ei suudeta elanikke kindlustada vajalike avalike teenustega (koolid ja lasteaiad, veevärk ja kanalisatsioon, jäätmekäitlus, teed ja tänavad, keskkonna allakäik). 2.2. Visioon Keila on inimeste toimetulekut, arengut ja tervislikke eluviise väärtustav väikelinn, mis on kogu Lääne-Harjumaa arengut edendav keskus: haridus- ja nooruselinn; loovuse ja avatud mõtlemisega linn; vabaaja- ja terviselinn; kauni ja funktsionaalse linnasüdamega linn; turvaline ja säästvalt arenev linn; aktiivset koostööd tegev linn. Keila on Lääne-Harjumaa suurim linn, mille mõjuulatusse jäävad Keila, Vasalemma, Kernu, Nissi ja Padise vallad, samuti Paldiski linn. Saue linn, Saue, Saku ja Harku vallad on Keila linnaga vähem seotud ning jäävad rohkem Tallinna mõjupiirkonda. Keila on Lääne-Harjumaa keskus kui suurim tööandja ning mitmekülgseid kultuuri- ja sportimisvõimalusi pakkuv linn. Koostöövalmidus, avatus ning vajalike ressursside olemasolu (inimesed, asutused, raha) on eelduseks, miks Keilast koordineeritakse mitmeid Lääne-Harjumaa ühiseid arenguprojekte kultuuri-, turismimajanduse jt valdkondades. Keila edu aluseks on inimsõbraliku elukeskkonna loomine läbi heakorrastatud, elanike vajadusi rahuldava sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri. Turvaline väikelinn loob aluse Keila kui soovitud elukeskkonna kujunemisele. 2.3. Arengustrateegia 1. Inimeste toimetulekut ja arengut väärtustav ning toetav linn kodanikualgatuse ja mittetulundusliku tegevuse toetamine; inimesekesksed ja toimetulekut toetavad teenused kõigile vanuserühmadele; sotsiaalseid ja elukondlikke vajadusi rahuldav teenuste võrk; sotsiaaleluruumide rajamine eakatele ja enesega mitte toimetulevatele inimestele; pansionaadi rajamine eakatele ja enesega mitte toimetulevatele inimestele. 2. Haridus- ja nooruselinn toimiv ja erinevaid võimalusi pakkuv haridussüsteem; tänapäevane kool, kus on hea nii õppida, kui töötada; Keila koolidel on õpilaskodu; tänapäevased ja lapsesõbralikud lasteaiad, kus jätkub kohti kõigile soovijatele; Keilas on kutseõppeasutus, mille praktikabaasiks on kohalikud ettevõtted; vabaharidus loob tingimused isiksuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. 3. Loovuse ja avatud mõtlemisega linn iseseisva ja loova maailmanägemisega noored; laste ja noorte muusikalise loomevõime avastamine ja arendamine; kunstiloojate ja -tarbijate kohtumispaik on Kaunite Kunstide Maja; kohalikku ärielu elavdab ettevõtlusinkubaator; kõrge teeninduskultuuriga ja kodanikke kaasavad linnaasutused. 4. Vabaaja- ja terviselinn mitmekesine huvitegevus; · välja arendatud puhkealade võrgustik erinevate võimalustega terviseliikumiseks ja sporditegevuseks; · aastaringne turismihooaeg – siia on alati põhjust tulla; · traditsiooniliste ürituste jätkusuutlikkus ja uute ürituste käivitamine; · kaasaegne ja kõrge teeninduskultuuriga raamatukogu. 5. Turvaline ja säästvalt arenev linn kaunis ja funktsionaalne linnasüda ning miljööväärtuslik hoonestus; teadlik linnaplaneerimine ja linnaruumi terviklikkus; turvaline ja puhas linnakeskkond; tehniline infrastruktuur ja teedevõrk vastavad kaasaja nõuetele 6. Aktiivset koostööd tegev linn vastastikusel kasul põhinev koostöö naaberomavalitsustega; hästi toimiv linnasisene koostöö; viljakad suhted sõpruslinnadega; Keila on Lääne-Harjumaa keskus. 2.4. Arengueesmärgid Alljärgnevalt ongi välja toodud teemade kaupa Keila linna ressursid ja probleemid, millest lähtutakse tuleviku kavandamisel ning vajadused ja lahendused olukorra muutmiseks. 2.4.1. Kodanikualgatuse ja mittetulundusliku tegevuse toetamine 2006.a lõpus oli Keila linnas registreeritud 164 mittetulundusühingut (MTÜ), mis enamuses on korteri- ja garaažiühistud (kokku 106). Teised MTÜd tegelevad spordi-, kultuuri-, laste- ja noorte-, sotsiaal-, puuetega inimeste ning aiandus- ja mesindusvaldkondades. Tootjate organisatsioonidest on Keilas registreeritud Eesti Käsitsitoodetud Palkmajade Tootjate Liit, töötajate organisatsioonidest Keila Tööstusküla Ametiühing. Välissuhete edendamisel tegutseb aktiivselt Keila Sõpruslinnade Selts. Heategevusega tegelevad Keila Kiwanis klubi ja LC Keila. Väljaspool elamumajandust tegutsevaid mittetulundusühinguid on linnas veel vähe, seda eriti kultuurivaldkonnas, kus peamine tegevus on koondunud Kultuurikeskuse, Raamatukogu ja Harjumaa Muusemi alla. Suhteliselt passiivsed ollakse projektide kirjutamisel ja Euroopa Liidu fondide võimaluste kasutamisel. Kindlasti on kohalikul omavalitsusel vaja tegutseda selle nimel, et seltsitegevust ja MTÜ-de asutamist toetada. MTÜd on üks väljund kohaliku elu suunamisel ja mitmekesistamisel. Ühingute kaudu on võimalik tuua piirkonda lisaressursse, muuta inimesi aktiivsemaks ja süvendada kogukonnatunnet. Kolmanda sektori rolli on otstarbekas suurendada eelkõige sotsiaalsektoris, ettevõtjate ühishuvide esindamisel, kohaliku kultuurielu rikastamisel, keskkonnakaitsel ja heakorra tagamisel ning linnaelu ja turvalisuse arendamisel. Suurem on seeläbi ka inimeste enda kaasatus oma kogukonna arengusse. Keila linna inimesed on ühisüritustest ja ühistest ettevõtmistest väga huvitatud. Huvipakkuvamad on Keila päevad, kultuuri- ja spordiüritused, noorteüritused, kauni kodu konkurss jms. Linn omalt poolt saab aidata mittetulundusühinguid Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vastava teabe kättesaadavaks tegemisel ja konsultantide leidmisel nende asutamise, asutamisdokumentide ettevalmistamise, vormistamise ja registreerimisega seotud toimingutes. Samuti saab rahaliselt toetada mittetulundusühingute poolt läbiviidavaid projekte, aidata projektitaotluste ettevalmistamisel ja rahastamisvõimaluste leidmisel. Eesmärgid: · kodanikualgatus hõlmab erinevaid valdkondi ja sotsiaalseid gruppe: o asutatud on MTÜde ja seltsingute register, mida haldab kohalik omavalitsus; o MTÜde asutamiseks ja tegutsemiseks vajalik teave on kättesaadav linna kodulehel; o kodanikuliikumine omab olulist rolli igapäevaelus; o MTÜd saavad tegevustoetust (sõidu, telefoni jms kulud) ning toetust projektidele lisaraha leidmisel ja omaosaluse katmisel. · kultuurikeskuse seltsitegevuslikud huvialaringid on läbi MTÜde suutelised taotlema täiendavat toetust erinevatest fondidest; · kooskäimiskohad (kultuurikeskus, noortekeskus, sotsiaalkeskus, raamatukogu, lauluväljak) on renoveeritud ja vastavad tänapäeva nõuetele. 2.4.2. Sotsiaalseid ja elukondlikke vajadusi rahuldav teenuste võrk Enamik elukondlikke teenuseid on Keila linnas olemas. Kuna paljud Keila elanikud töötavad Tallinnas, tarbitakse seal ka teenuseid. Linnas on 36 erinevat teenustepakkujat: kauplused, toitlustusettevõtted, baarid, pubi, autoremonditöökojad, autopesulad, apteegid, õmblusteenused, ilusalongid, juuksurid, kingsepp jm. Siin asuvad ka Elioni, Hansapanga ja SEB-Ühispanga filiaalid, ERGO kindlustuse kontor ning postkontor, kus saab teha ka paljundustöid. Tervishoiuteenuseid osutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila korpus, kus pakutakse järel- ja hooldusravi ning polikliiniku teenuseid. Esmatasandi arstiabi saab ka Keila Perearstikeskusest. Keila linn kompenseerib linnaeelarvelistest vahenditest garantiikirja alusel ravikindlustusega hõlmamata isikutele vajalike ambulatoorsete terviseuuringute maksumuse. Soovida jätab kaubavalik kauplustes, toitlustusasutuste valik võiks olla suurem. Linnas puuduvad linnasaun, keemiline puhastus, võtmete valmistamine ja kellassepp. Teenindusettevõtted asuvad linna erinevates piirkondades. Kuna linnapiirid on nihkunud keskusest küllaltki kaugele läände, on erinevate teenindusettevõtete vahel pikad vahemaad. Kuna Keilas puudub majutusasutus, ei ole linna külastavatel inimestel siin võimalik ööbida. Keila linnaelanikud sooviksid näha linna keskuses supermarketi tüüpi kaubanduskeskust, kust oleks võimalik osta nii toidu- kui ka tööstuskaupu ning kus asuksid ka erinevad teenuste pakkujad nt lilled ja kingituste pakkimine, mobiiltarvikud ja hooldus, keemiline puhastus, kingsepp ja võtmete valmistamine, apteek, pangaautomaadid jne. Samas tuntakse puudust kauplemistänava, kuhu oleksid koondunud erinevad teenindus- ja toitlustusettevõtted ning väikepoed, järele. Perearstikeskuse ruumid on jäänud liiga väikseks, seda eriti silmas pidades elanike arvu kasvu lähiaastatel. Riigile kuuluva Regionaalhaigla tulevik on seni selguseta, kuid Keila linn nii suurt hooldushaiglat ei vaja. Eesmärgid: kõik olulised teenused on linnaelanikele kergesti kättesaadavad; mitmekesine kaubavalik Keila kauplustes; kaubandus- ja teeninduskeskused pakuvad elanike ootustele vastavaid olulisi elukondlikke teenuseid; maitsva toidu ja hea teenindusega toitlustusasutused; külalistel on võimalik ööbida Keilas; esmased tervishoiuteenused on kättesaadavad kõikidele soovijatele, perearstid töötavad tänapäevastes tingimustes. 2.4.3. Inimesekesksed ja toimetulekut toetavad teenused kõigile vanuserühmadele Sotsiaalhoolekandeteenuseid osutavad Keila Linnavalitsuse sotsiaalametnikud ja Keila Sotsiaalkeskus. Sotsiaalkeskuse struktuuris on ka kodutute öömaja ning sotsiaalkorterid (15) aadressil Põllu tänav 1. Keila Sotsiaalkeskus on hästi toimiv struktuur pühendunud töötajate ja rahuldavate töötingimustega. Toimib hea koostöö keskuses töötavate erinevate spetsialistide vahel. Olemas on valmidus osutatada rohkem ja kvaliteetseid teenuseid, seda eriti vaimu- ja liikumispuudega isikutele. Osutatakse järgmiseid teenuseid: avahooldusteenused (koduhooldisteenus eakatele, transporditeenus, sügava puudega inimestele isiklik abistaja, soodushinnaga toitlustamine jne), erihooldusteenused, päevakeskuse teenused, sotsiaalnõustamine ja lastekaitsealane tegevus. Hea koostöö toimib ka koduõendusteenuse pakkujaga.Erihooldusteenuseid osutatakse Keila linna ja selle lähiümbruse psüühiliste erivajadustega inimestele. Kodutute jaoks on rajatud öömaja, vajadusel osutatakse ka eluasemeteenust sotsiaalkorteris Päevakeskuses on võimalik osaleda erinevate ringide töös, lugeda ajalehti- ajakirju, kasutada internetti, osaleda ühisüritustel ja väljasõitudel jpm. Keila linna elanikele on teenus tasuta. Omaosalust arvestatakse ühiste väljasõitude eest ja kallimate käsitöömaterjalide kasutamise puhul ( näiteks siidimaali materjalid). Euroopa Sotsiaalfondist toetatud Lääne-Harjumaa puuetega inimeste tööalane ja sotsiaalse rehabilitatsiooni projekti raames avati 2005. a puuetega inimeste kaitstud töökeskus, kus projekti raames leidis rakendust 80 Keila linna ja selle lähiümbruse elanikku. Teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks alustati 2006. a töökeskuse laiendamisega. Puuetega inimeste töökeskuses on võimalik töötada erivajadustega inimestel. Teenust osutatakse ka teistele lähiomavalitsustele. Kuna soov töötada, oli palju enamatel inimestel, kui seda võimaldasid Sotsiaalfondi toetuse abil selleks kohandatud ruumid, toimub töökeskuse laiendamine. Sotsiaalkeskusel on invatõstukiga väikebuss. Transporditeenust osutatakse linna vanuritele, puudega lastele ja täiskasvanutele ning teistele tervisliku seisundi tõttu transporditeenust vajavatele isikutele tasuta. Sõidud meditsiini- või rehabilitatsiooniasutusse, puudega laste koolitransport ning muud isiku toimetuleku vajadusest lähtuvad sõidud on nimetatud sihtgrupile tasuta. Sügava liikumispuudega inimestele on kord kuus muul eesmärgil sooritatud sõidud samuti tasuta. Klienditöö peamiseks meetodiks on juhtumikorraldus, mis tagab iga kliendi probleemi lahendamise või leevendamise. Selleks, et osutada kvaliteetsemat teenust tuleb kindlasti teha koostööd nii kohalikul, piirkondlikul kui ka regionaaltasandil. Sotsiaalkeskuse töö oluline eesmärk on kvaliteedijuhtimine, milleks rakendatakse erinevad rahulolu hindamise metoodikaid ja kirjeldatakse asutuses toimivaid protseduurireegleid. Kvaliteeti hinnatakse regulaarselt võimalikult objektiivsete mõõdikute alusel ning hindamise tulemuste alusel koostatakse edasised tegevuskavad. Kitsaskohaks on muutunud (eelkõige sotsiaalne rehabilitatsioon ja toetavad tegevused ning eluase) puudumine sõltuvushäiretega kodututele. Eluasemeteenuse pakkumisel munitsipaalomandis olevatel pindadel on puudunud arengustrateegia, erinevate vajaduste ja probleemidega kliendid elavad koos. Töös lastega on puudu pereabistajatest ja tugiisikutest. Puuetega laste puhul annab soovida haridus- ja sotsiaalasutuste vaheline koostöö. Puudub infobaas puuetega lastest ja puudulik on lasteaedade valmisolek neid teenindada. Ebaselgus on sotsiaalteenuste osutamisel teistele omavalitsustele ja teenuse üleandmisel kolmandale sektorile (nt MTÜ Töötahe teenuse pakkujana). Selleks, et osutada kvaliteetsemat teenust tuleb kindlasti teha koostööd nii kohalikul, piirkondlikul kui ka regionaaltasandil. Tungiv vajadus on laiendada sotsiaaleluruumide arvu, seda nii erivajadustega inimeste kui ka eakate tarvis. Erivajadustega inimeste probleemide leevendamiseks tuleb kohandada eluruumid ja võimaldada tugiisikute poolt toetatud elamine nii riigieelarvelistest kui ka kohaliku omavalitsuse vahenditest. Hinnanguliselt vajab sotsiaalmajas sotsiaaleluruumi umbes 45 inimest, sh 20 vanurit ja füüsilise puudega inimest ning 20 psüühikahäirete ja vaimupuudega inimest ning 5 kohta võiks jääda lastekodulastele jt. Sotsiaalkeskus vajab täiendavaid ruume oma tegevuse laiendamiseks ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Eesmärgid: · sotsiaaleluruume jätkub kõikidele vajajatele; · abivajajatele osutatakse tugiisiku teenust; · puuetega inimeste avatud töökeskuses on võimalik töötada kõikidel soovijatel (nt pikaajalised töötud, lastekodust naasnud noored); · valminud on Sotsiaalkeskuse juurdeehitus, Sotsiaalkeskus vastab klientide ja teenuseosutajate vajadustele; · avahoolduses on teenuspõhine hind ning teenuse tasuvuseks ja jätkusuutlikkuseks pakutakse neid ka Keila lähivaldadele; · MTÜ Töötahe on iseseisev regionaalne organisatsioon; · sotsiaalkeskuse personal on motiveeritud ja kõrge kvalifikatsiooniga; · töötab kodutute päevakeskus; · sotsiaalmaja on jagatud vastavalt sihtgruppidele, vajadusel saadakse eluaset erasektorist; · hea koostöö sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajate vahel; · erivajadustega laste osas on selge tööjaotus haridus- ja sotsiaalasutuste vahel; · toimiv tugisüsteem probleemidega noortele; · töötab rehabilitatsioonimeeskond, kes pakub kodukeskset teenust Lääne-Harjumaa erivajadustega inimestele. 2.4.4. Pansionaadi rajamine eakatele ja enesega mitte toimetulevatele inimestele Pansionaadi rajamiseks annab hea eelduse Sotsiaalkeskus ja seal töötavad inimesed, kellel on olemas vastavad kogemused ja kes täiendavad ennast pidevalt. Pidevalt kasvab Keila linna maksubaas, linna kolivad jõukamad inimesed, kes hooldusvajaduse tekkimisel võivad endale lubada paremat elukeskkonda ja teenuseid. Seni peavad hooldust vajavad eakad inimesed kolima kaugele oma kodust, sõpradest ja tuttavatest. Pansionaadi, mis vastaks eakate inimeste vajadustele, rajamine on kallis. Võimaluse korral tuleb taotleda lisafinantseerimist välisabiprogrammidest. Pansionaadi rajamine linna omavahenditest võib lükkuda seetõttu kaugemasse tulevikku. Olemas on ka võimalus soosida erakapitali tegevust või kasutada PPP mudelit (Public Private Partnership – avaliku- ja erakapitali koostöö). Pansionaadi rajamine aitaks muuta eakate inimeste elamistingimused võimalikult koduseks. Nad säilitavad elamise oma kodulinnas, säilivad ka suhted sõprade ja tuttavatega. Eakas inimene võib kaasa võtta isiklikke hingelähedasi asju. Kõigile hoolealustele on garanteeritud privaatsus - omaette tuba koos kööginurga ja tualettruumiga. Majas on piisav arv telefoniühendusi ja televisioon. Pansionaadi tublid töötajad aitavad hoolt kanda puhtuse, pesemisvõimaluste, sauna, meditsiinilise teenindamise ja hea toidu eest. Eesmärgid: kõikidel inimestel on võimalik veeta väärikat vanaduspõlve; kõik teenused on kättesaadaval kohapeal ja abivajadused rahuldatakse kiiresti; pansionaadielanikud on säilitanud suhted oma sõprade ja tuttavatega; loodud on uusi töökohti. 2.4.5. Toimiv ja erinevaid võimalusi pakkuv haridussüsteem Kooliharidusel on Keila linnas olnud alati oluline tähtsus. 2007. aastal on Keila linnas munitsipaalkoole kolm: Keila Algkool, Keila Gümnaasium ja Keila Ühisgümnaasium. Keila linna territooriumil tegutseb eraõiguslik SOS H. Gmeineri Kool, mis annab algõpet kuni 4. klassini. Seisuga 01.01.2007 õppis koolides kokku 1830 õpilast, neist Keila Algkoolis 400 (20 klassikomplekti), Keila Gümnaasiumis 928 (40 klassikomplekti) koos õhtukooliga ja Keila Ühisgümnaasiumis 502 (36 klassikomplekti) koos vanglaõppega. Keila Gümnaasium on parimat võimetekohast haridust andev pikaajaliste traditsioonidega kool Keilas. Kooli missiooniks on kujundada eetiline, elus sotsiaalselt toimetulev inimene, elukestev õppija, kes tuleb toime globaliseeruvas maailmas. Gümnaasiumis on koostöövalmis, avatud ja ennast pidevalt täiendav õpetajaskond, kes peale igapäevatöö tegeleb mitmete projektidega, mis seob õpilaste tunniteadmised ümbritseva ja maailmaga (keskkonnakaitse, keeleõpe, naaberriikide majandus, kultuur ja ajalugu, ühiskonna areng, turvalisus). Õppesuundadeks on reaalained, humanitaarained ja majandusained. Keila Algkoolis antakse õpilastele õppekava kohast algharidust lapsesõbralikus ja turvalises keskkonnas, teadmisi ja oskusi süvendatakse muusika ning tantsu alal ning võimaldatakse õpe erivajadustega lastele. Keila Ühisgümnaasium pakub haridusteenust ka Murru, Ämari ja Harku vanglates viibivatele vangidele. Õppetöö toimub õhtuses ja kaugõppe vormis nii vene kui eesti keeles. Vaid neli kinnipidamiskohtades olevatest 244st õppurist on elukohajärgselt pärit Keilast. 10. jaanuaril 2007.a õppis 199 last, kelle elukohaks oli Rahvastikuregistris märgitud Keila linn, väljaspool Keilat, neist 129 õpilast Tallinnas ja 46 Saue Gümnaasiumis. Seega ei ole Tallinn Keila linna lastele arvestatavaks hariduskeskuseks. Enim lapsi õppis Tallinnas gümnaasiumiklassides. Kõige rohkem Keila linna lapsi õppis Nõmme linnaosa koolides, järgnesid Kesklinna, Mustamäe ning Haabersti koolid. Aastatel 2007 – 2010 on Keila linnas vaatamata positiivsele rändesaldole oodata kooliealiste laste arvu langust. Õpilaste arv võib kahaneda kuni 300 õpilase võrra. Ainult rahvastikuprognoosi kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi jääb õpilaste arv aastal 2010 2007. aasta tasemele. Rände mõjust oleneb kõige rohkem õpilaste arv aastal 2020. Kui Keilasse saabub oodatust vähem uusi nooremasse tööealiste vanusegruppi kuuluvaid inimesi, väheneb õpilaste arv Keila koolides 400 võrra. Kui toimub elanike kasv vastavalt rahvastikuprognoosi kruntide täisehitamise stsenariumi kohaselt lisandub 200 õpilast. Õpilaste arvu kahanemine puudutab tõenäoliselt kõige valusamalt Ühisgümnaasiumi, kus ei ole ette näha rändest tingitud juurdekasvu. Seetõttu tuleks tulevikus kaaluda, kas säilitada mittejätkusuutliku gümnaasiumiosaga Keila Ühisgümnaasium selle praegusel kujul või reorganiseerida kool põhikooliks. Sellisel juhul oleks vene õppekeelega lastel emakeelset keskharidust võimalik omandada, kas Keila Gümnaasiumi vene õppekeelega klassides, Paldiski Vene Gümnaasiumis või siis Tallinna vene õppekeelega koolides. Igas koolis on välja kujunenud oma õppesuunitlused. Keila Algkoolis on muusikasüvaõppeklassid, tasandusklassid õpiabi vajavatele lastele, süvendatud rahvatantsu õpetus, kodulooline suunitlus, ettevalmistav töö koolieelikutega jne. Keila Gümnaasiumis töötavad õpilasorganisatsioonid ja huviringid. Koolis on hästi töötav raamatukogu, võimla, jõusaal, sportimisvõimalused väljas, kooli muuseum, arvutiklassid, koolilehe tööruum, õpivajadusi osaliselt kattev tehniline varustus. Lasteasutusete jaoks on Keilas piisavalt lapsi ja koolides on kvalifitseeritud kaader, entusiastlikud, loovad ja uuele avatud õpetajad. Samas, õpetajate kaader vananeb ja suur on kaadri voolavus. Valitseb pidev õpetajate puudus. Kaadri nappuse tõttu ei ole paigas õpetajate soolis-vanuseline koosseis. Õpetajatööd raskendab lastevanemate vähene teadlikkus ja huvi kooliprobleemide vastu, distsipliiniprobleemid. Erispetsialiste (psühholoog, sotsiaalttöötaja jne) on raske leida, sest peavad pakutavat töötasu madalaks. Eelkutsehariduse teostamise võimalusi ja vajadusi on vähe analüüsitud. E-kooli teenuseid ei ole õpetajatel võimalik kasutada piisava koormusega, kuna arvutipark vajab veel täiendamist. Videotehnika puudumine õppeklassides ei võimalda tunde illustreerida vajalikul määral. Koolides on puudus erikabinettidest (logopeedia, psühholoogi, tugikeskuse ruum, rühmateraapia, muusikateraapia, sotsiaalpedagoogi jne) ja nende sisustus ei vasta tänapäeva vajadustele. Keilas võiks olla ühtse juhtimise all algkool klassid 1-4) ja gümnaasium (klassid 5-12). Rohkem tuleb pöörata tähelepanu erivajadustega õpilaste (sh andekad lapsed) toetamiseks ja tunnustamiseks. Süsteem rehabilitatsiooni vajavatele lastele Keilas praktiliselt puudub. Jätkuvalt oluline on Ühisgümnaasiumis osalise eestikeelse õppe sisseviimise sujuvuse tagamine, et vähendada eesti keelt ebapiisavalt oskavate ja seetõttu jätkuhariduses ning tööturul seni tõrjutud seisundisse sattuvate noorte arvu. Tõhustamist vajab keskkonnahariduse andmine. Välja tuleb töötada linna ühtne hariduse arengukava. Vajadusel tuleb luua ja edasi arendada Keila ettevõtete ja lasteasutuste vahelisi sidemeid. Õpilastele tuleb pakkuda nägemust tööinimesekarjäärist, väärtustada vaimset ja füüsilist tööd. Seoses sellega tõsta õpimotivatsiooni. Kaaluda võimalust Keila Gümnaasiumi õpilastest kutsehariduskallakuga liitklassi moodustamist õpi- ja käitumisraskustega õpilastele. Klasside rahastamine toimuks kutsehariduse arvelt ja neil lubatakse töötada väljaspool koolimaja. Ühtlustada tuleb lasteaia- ja kooliõpetajate palgad. Toetada ja kaitsta tuleb õpetajakutse väärikust. Leida ja toetada õpetaja positiivseid saavutusi. Kohaliku omavalitsuse poolt rohkem tähelepanu koolile. Kaardistada iga õpetaja positiivne panus kooli ja Keila linna jaoks. Eesmärgid: linnal on selge ja ühtne hariduse arengukava; arenemisvõimalusi ja tingimusi pakutakse eritasemel olevatele õpilastele (erivajadustega, andekad lapsed jne); koolide lõpetanud saavad hästi hakkama jätkuhariduse omandamisel ja tööturul; õpilased on keskkonnateadlikud ja toimivad vastavalt jätkusuutliku arengu põhimõtetele; loodud on optimaalsed lahendused laste võimete arendamiseks; üldharidus ja kutseharidus moodustavad ühtse terviku; koolides töötavad motiveeritud ja oma tööle pühendunud head spetsialistid; koolides töötavad lisaks õpetajatele eripedagoogid; õpetajad ja eripedagoogid saavad väärilist palka ja rakendatakse erinevaid motivatsioonisüsteeme; noored ja meesõpetajad soovivad tulla tööle Keila koolidesse. 2.4.6. Tänapäevane kool, kus on hea nii õppida, kui töötada Koolidel on pikaajalised traditsioonid, põlvkondade järjepidevus, kvalifitseeritud kaader, kooli toetavad lapsevanemad. Algkoolil ja Ühisgümnaasiumil on hea ja turvaline asukoht. Keila Algkooli hoone on ehitatud kahes osas 1930ndatel ja 1970ndatel aastatel. Hoone tehnoseisund on kehvapoolne, majade täieliku renoveerimise maksumus on orienteeruvalt 8 miljonit krooni. Remontida tuleb esimeste klasside ruumid, kaks klassi ümberehitada raamatukoguks, vana maja koridorid remontida (elekter, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon), rajada majade ümber piire ja välja ehitada pööningukorrus kunsti ja keeleklassideks. Keila Gümnaasiumi hoone on ehitatud 1975. aastal, maja tehniline seisund on halb. Gümnaasium vajab uut tänapäeva nõuetele vastavat koolihoonet. 2007.a koostatakse uue Keila Gümnaasiumi hoone ehitusprojekt. Keila Ühisgümnaasiumi hoone (ühendatud Keila Algkooli hoonetega) on ehitatud 1962. aastal. Hoone tehnoseisund on suhteliselt hea. Erivajadustega õpilaste arv suureneb, tugisüsteemid ei vasta enam vajadustele. Algkoolis on vähe kaasaegsete tehnilisi õppevahendeid (arvutid, puutetahvel, videoprojektorid) kooli õpikeskkond vananeb. Kool ei saa vastu võtta füüsilise puudega (ratastooli või raamiga) õpilasi, kuna puudub invalift. Gümnaasiumi kõikides klassides ei ole veel arvuteid, mis ei võimalda tunnis kasutada piisaval määral e-kooli teenuseid. Algkoolis on vaja välja ehitada algkooli pööningukorrus erikabinettideks ja õpilaste olmeruumiks. Vajadus on ka täiendavate tualettruumide järele. Tuleb ehitada invalift. Ühe katuse all asuvate Algkooli ja Ühisgümnaasiumi fassaadide värvid on erinevad, mis ei jäta kaunist muljet. Üldsuseni peaks jõudma kõik positiivne, mis koolitööd iseloomustab. Tõhustada võiks koostööd ajakirjandusega. Eesmärgid: kõik inimesed (õpilased, õpetajad, tehniline personal, lapsevanemad) tunnevad ennast koolis hästi ja turvaliselt; koolid asuvad kaasaegsetes ja kaunistes hoonetes ja on varustatud tasemel õppevahenditega; koolides on olemas tugisüsteemid erivajadustega õpilastele - Algkooli on ehitatud invalift; Keilas on tasemel kogukonna kool ja olemas on tugev „oma kooli” tunne; kooli maine on kõrge kohapeal ja üle-eestilisel tasandil. 2.4.7. Keila koolidel on õpilaskodu Seisuga 01.01.2007 käis Eesti 97st omavalitsustest Keila koolides kokku 714 õpilast (koos vanglaõppega). Üldkeskhariduse andmise osas on Keila koolid Lääne-Harju piirkonnakoolid. Keila Algkool on hariduslikuks tõmbekeskuseks Keila valla lastele, Harku valla Tutermaa ja Kumna külade lastele ning Saue valla Valingu, Alliku külade lastele. Keila Gümnaasiumis õpib lisaks Keila linna lastele õpilasi kaheksateistkümnest Harjumaa omavalitsusest ja ka väljastpoolt Harjumaad – väljaspool koolipiirkonda elavate õpilaste osakaal moodustab umbes 30% kooli õpilaste üldarvust. Keila Gümnaasium on oluliseks hariduskeskuseks Keila, Harku, Saue, Padise ja Vasalemma valdade lastele, arvestatavaks hariduskeskuseks on kool Paldiski linna, Nissi ja Kernu valdade lastele. Keila Ühisgümnaasiumis õpivad ümbruskonna lapsed, kelle emakeeleks on vene keel. Keila koolidel on pikaajalised ühistegevuse traditsioonid Harju maakonna ja sõpruslinnade koolidega. Paljudel õpilastel kulub palju aega sõidule. Ühistransport Harjumaal ei vasta koolide tunniplaanidele. Kodudes esineb sotsiaalseid probleeme. Koolides puudub kvalifitseeritud kaader, kes aitaks sisustada õppetöövälist aega. Puudub tänapäeva tingimustele vastav majutusasutus üritustest ja laagritest osvõtvatele õpilastele. Õpilaskodu on vajalik nii kaugemal elavatele kui ka sotsiaalsete probleemidega kodude lastele. Vaja on säästa Keilast kaugel elavate õpilaste sõiduks kuluvat aega, energiat ja raha. Eesmärgid: · kaugemal elavate ja sotsiaalsete probleemidega kodude lastele on loodud õppimis- ja elamisvõimalused Keilas; · õpilaste aeg on hästi kasutatud ja neil on võimalus osaleda huviringide töös; · loodud on võimalused õppetöövälise aja veetmiseks kvalifitseeritud pedagoogide juhendamisel; · uus kaasaegne hea mainega kool meelitab Keilasse õppima ka kaugemal elavaid lapsi; · koolivaheaegadel korraldatakse üritusi ja laagreid kogu piirkonnale, sõpruslinnadele ja koolide projektipartneritele. 2.4.8. Keilas on kutseõppeasutus, mille praktikabaasiks on kohalikud ettevõtted Keilas on piisaval hulgal lapsi, kes ei soovi edasi õppida gümnaasiumis, kuid soovivad omandada elukutset või jätkata kunagi pooleli jäänud õpinguid. Ettevõtted, kes on sunnitud värbama tööjõudu mujalt Eestist, on huvitatud endale tööjõu koolitamisest. Põhikooli lõpetanud lastel, kes ei soovi edasi õppida gümnaasiumis või mõnes teises piirkonnas asuvas kutsekoolis, ei ole võimalik omandada elukutset kodukohas. Õpingute jätkamiseks on praegu ainus võimalus gümnaasium. Põhikoolis ja gümnaasiumis õpingud katkestanutel ei ole võimalust haridustee jätkamiseks ja elukutse omandamiseks. Ettevõtetele ei jätku kohapeal tööjõudu, mida tuleb sisse tuua teistest Eesti piirkondadest. Puuduvad andmed sellest, kas on kaardistatud ettevõtete tööjõuvajadused ja kas ettevõtted tunnetavad vajadust ise kaasa aidata tööjõuprobleemi lahendamisele. Paljud vanemaid soovivad, et nende lapsed jätkaksid õpinguid pärast põhikooli kodulinnas. Mõlemas gümnaasiumis, samuti õhtuvormis võiks toimuda ka kutseõpe (teoreetiline osa), praktikabaasiks oleksid aga kohalikud ettevõtted. Põhikoolis ja gümnaasiumis õpingud katkestanute tagasitoomiseks koolitusse tuleb anda võimalus ühitada üldharidusõpe kutsealase eelkoolitusega või kutseõppega. Laiendatakse võimalusi õppida paindlikult ja õppijale sobival viisil – sh õppida ainult ametit, õppida tööga paralleelselt (õpipoisikoolitus, osakoormusega õpe jne), arvestada varasemaid töökogemusi jms. Erinevad õppimisviisid ning -vormid parandavad nii elukestva õppe võimalusi kui võimaldavad parandada ka õppeasutuste ja ettevõtete koostööd. Vajadus oleks leida väheste vaimsete võimetega ja sellest tulenevate õpiraskustega õpilastele neile võimetekohast ja huvipakkuvat rakendust. Sageli on õpiraskustega õpilane huvitatud käelisest tegevusest. Igal inimesel on vajadus eneseteostusele ja tunnustusele. Keilasse sobiks koostöös mõne kutseõppeasutusega eelkutseõppeasutus. Eesmärgid: võimalikult mitmekülgse hariduse pakkumine oma linnas; suurenenud elukestva õppe võimalused; võimalus saada haridust ja pärast lõpetamist töötada linna ettevõtetes; noortel on kujunenud tööharjumus ja nad on väärikad linnakodanikud; õpingud katkestanutel on võimalus jätkata õpinguid. 2.4.9. Tänapäevased ja lapsesõbralikud lasteaiad, kus jätkub kohti kõigile soovijatele Lasteaedadest suurim - lasteaed Vikerkaar ja samuti lasteaed Sipsik asuvad tüüpprojektiga nõukogudeaegsetes hoonetes, lasteaed Miki ennesõjaaegses, lasteaiaks mitte ehitatud ja omandireformi käigus tagastamisele kuulunud ehitises. Keila linna territooriumil asub veel eraõiguslik SOS Lasteküla lasteaed-algkool. SOS Lasteküla lasteaed-algkoolilt ostab Keila linn erivajadustega laste alushariduse teenust. Seisuga 01.01.2007 oli koolieelsetes lasteasutustes kokku 389 last, sealhulgas lasteaias Miki 73 last (4 rühma), lasteaias Sipsik 73 last (4 rühma) ja lasteaias Vikerkaar 243 last (12 rühma). Teistest omavalitsustest käis Keila linna koolieelsetes lasteasutustes 3 last. Kolmes munitsipaallasteaias on moodustatud 20 rühma, neist 4 sõimerühma ja 5 osaajarühma kodustele lastele (Miki ja Vikerkaare lasteaedade juures). Lasteaiarühma täituvuseks on seadusega määratud 20 last, sõimerühmas 14, kuid tegelikult on lasteaedades rühma suuruseks keskmiselt 24 last, sõimerühmades 16 last. Toodud andmed näitavad suurt vajadust täiendavate rühmade moodustamiseks. Arvestades siinjuures ka elanikkonna kasvu, mis on tingitud nii emapalga juurutamisest kui ka Keilas algatatud kinnisvaraprojektide realiseerumisest (rahvastikuprognoosi lähiaastate ja kruntide täisehitamise stsenaariumid), sünnib lähiaastatel Keilas 40-50 last aastas rohkem, tekitades juba lähiaastatel suure vajaduse täiendavate lasteaiakohtade järele. Kõik lasteaias töötavad pedagoogid vastavd hariduselt kvalifikatsiooninõuetele. Lisaks rühmaõpetajatele töötavad lasteaedades ka eriõpetajad. Lasteaias Miki on täiendavalt loodud kunsti- ja loodusõpetajate töökohad. Koostöö lapsevanematega on heal tasemel. Lasteaed Miki on omanäoline ja mitmekülgset tegevust toetav kasvukeskkond lapsele (ruumid, õueala, kunstikamber). Õppekasvatustöö süvasuund on loodus- ja keskkonnaõpetus, mida toetab erinevaid tehnikaid praktiseeriv kunstiõpetuse tegevus lastele. Lasteaia ja Keskpargi territooriumile rajatakse loodusõpperada lastele ja peredele, et süvendada keskkonnasäästlikku ja loodust armastavat mõttelaadi. Lasteaed on ühinenud tervist edendavate lasteasutuste võrgustikuga. Laste ja perede toetamiseks töötavad lasteaias tervishoiutöötaja, logopeed, eripedagoog. Lastele pakutakse ravivõimlemise võimalust. Peredele korraldatakse tervislikke eluviise propageerivaid terviseüritusi viiakse läbi õppetegevusi terviseõpetuse teemal. Lasteaed pakub võimalust kodustel lastel koos vanematega osa saada alusharidusest ja nõustamisest lasteaia osaajarühmades. Kõikides rühmades olemas interneti püsiühendus, arvutid, lasteaial on olemas kodulehekülg. Pidevalt toimuvad õppepäevad teistele lasteaednikele üle vabariigi. Miki Lasteaed on vanemate hulgas väga kõrgelt hinnatud, mida näitab kõige pikem lasteaiakoha ootele registreerunute arv. Lasteaeda on viimase 10 aasta jooksul hinnatud ainult hindele „suurepärane” kõigis Haridusministeeriumi poolt hinnatud valdkondades. Lasteaias Vikerkaar on lasteaiarühmad kujundatud erinevate muinasjuttude teemaliselt: Sinilind, Pöial-Liisi, Pipi, Metsluiged, Arabella, Kullaketrajad, Merineitsi, Naksitrallid, Muumid, Tuhkatriinu, Pöialpoisid ja Tarzan. Vikerkaare lasteaed osaleb Tallinna Ülikooli ja Eesti Lugemisühingu projektis „Lugemispesa”, mille eesmärk on lapsesõbralikult laste lugema ja kirjutama õppimine. Lasteaias on kujundatud talveaed, kus lapsed saavad tutvuda eluslooduse ja lemmikloomadega, on toataimed ja väikesed loomad, linnud, kalad. Lisaks rühmaõpetajatele on loodud töökohad muusika, liikumise- ja kunstiõpetajatele. Tähelepanu pööratakse laste mitmekülgsele arendamisele. Selleks on loodud täiendavad võimalused osaleda ringide tegevustes. Toimuvad võimlemisklubi Sistrum treeningud, rütmika, mudilaste laulu- ja tantsuring, poistekoor, saviring, tegutseb osaajarühm kodustele lastele. Keila linna lasteaedade tehnoseisund on rahuldav. Vikerkaarel puudub sportmängude saal, Sipsikul saal, kus saaks korraldada kogu lasteaia ühisüritusi, samuti metoodikakabinet ja normaalsed töötingimused eriõpetajatele. Vikerkaare lasteaia õueala on suur, kuid ebatasase pinnase tõttu puuduvad sellel palliplatsid. Samuti on õueala avatud tuultele. Vaja oleks õueala planeeringut, kus paiknevad liivakastid, ronimisvahendid, rollimängu vahendid, sportimise ala. Õueala planeerimisel arvestada soojemate, päikesepaisteliste aladega ja varjuliste, tuulisemate piirkondadega. Laste mängualaga piirnev piirdeaed on kahest küljest lagunenud ja lasteaia territooriumi kasutavad läbikäimiseks Keila linna elanikud, mille tagajärjel piirdeaeda jätkuvalt lõhutakse. Sellega seoses on vajalik planeerida lasteaia territooriumi ümbritsev teedevõrgustik liiklemiseks jalakäijatele ja autodele. Lasteaed Vikerkaar rekonstrueerimine läheks maksma ligikaudu 12,5 miljonit krooni. Välja tuleb vahetada kütte-, ja elektrisüsteemid, paigaldada ventilatsioon, rekonstrueerida fassaad, rajada piire, ehitada spordisaal 260 lapsele ning renoveerida siseruumid. Lasteaed Miki praegused ruumitingimused ei vasta tervisekaitse nõuetele. Lasteaeda ümbritsevad 2 mahajäetud hoonet, mis võivad ohtu seada lasteaia hoonete turvalisuse (tulekahju, vabriku lagunemine jne). Miki juurdeehitusele ja rekonstrueerimisele kulub 16 miljonit krooni, millest kõige suurem summa kulub juurdeehituseks. Juurdeehitusse tulevad ruumid kahele rühmale, muusika- ja võimlemissaal, uus köögiplokk, kunstiruumid ning metoodikakabinet. Jätkata tuleb peahoone fassaadi rekonstrueerimist, projekteerida ja ehitada hoonesse ventilatsioonisüsteem. Pärast juurdeehituse valmimist rekonstrueeritakse kõrvalhoone – Pipi maja, kuhu on kavas sisustada kunstiklass ning võimalusel puutööklass ja kangastelgede tuba. Lasteaed Sipsik rekonstrueerimise kogumaksumus on 5,6 miljonit krooni. Rekonstrueerimist vajavad fassaad ja katus, välja tuleb vahetada ventilatsioon, endisesse katlamajja ehitada võimlemissaal ja kunstiklass, planeerida õueala ja rajada selle ümber piire. Kuna lasteaeda tulevad järjest nooremad lapsed, tuleb Sipsiku lasteaia õuealale rajada eraldi mänguväljak sõimerühmale. Abiruumide ja kabinettide puuduse leevendamiseks tuleb rajada juurdeehitus. Lasteaedade juures puuduvad parkimisplatsid või on need liiga väikesed ja ebarahuldavas olukorras. Kõikidele sooviajtele ei jätku lasteaiakohti, lasteaiaõpetajatel on madalam palk kui teistes ümbruskonna omavalitsustes. Uute töötajate leidmiseks korraldatavad konkursid sageli ebaõnnestuvad, kuna lasteaiatöötajate palgad ei ole sedavõrd konkurentsivõimelised, et meelitada töötajaid naaberomavalitsustest. Rajada tuleb Keila looderajooni uus lasteaed. Vanematele, kes ei soovi oma last lasteaeda panna, on vaja võimalust lastehoiuks. Miki lasteaia peahoonele juurdeehituserajamine, pööningukorruse välja ehitamine Laste füüsilise arengu tagamiseks on vaja korrastada lasteaedade õuealad, luua sportimistingimused nii õues kui toas. Lasteaedade territooriumide korrastamiseks kujundada mänguväljakute alad, vajaduse korral uuendada piirdeaiad, planeerida teedevõrgustik jalakäijatele ja autoga liiklejatele, rajada ja korrastada korraliku suurusega parkimisplatsid. Elukeskkonnast hoolivate kodanike kasvatamist alustatakse juba lasteaias. Eesmärgid: · lasteaiakohti ja lastehoiuvõimalusi jätkub kõigile soovijatele; · algklassi lapsed õpivad väikeses turvalises keskkonnas; · keskkonnahariduse ja loodushoiu põhimõtteid kasutatakse laste õpi- ja igapäevastes tegevustes. · algõppes on keskkonnaharidusel tähtis koht; · pärast renoveerimist, juurdeehituste rajamist ja uute ehitamist on lasteaiad nägusad ja nende juurde kuuluvad kaasaegsed mänguväljakud; · Miki lasteaia juurde on välja arendatud loodushariduskeskus; · lasteaedu ümbritseb piirdeaed ja hästiplaneeritud teedevõrgustik sõidu- ja jalakäijate teedega koos valgustuse ja vajalike tähistustega; · lasteaedade territooriumite lähedal on korrastatud parklad; · lasteaednike palgad motiveerivad töötama oma ametikohal ja ennast töösse panustama. 2.4.10. Vabaharidus loob tingimused isiksuslikuks ja sotsiaalseks arenguks Keilas on aktiivseid noori palju. Vabaharidust on võimalik saada Keila Avatud Noortekeskuses, kus on selleks olemas suur õueala, ruumid ja võimalus laenemiseks kõrvalhoone näol ning ka kaasaegsed tehnilised vahendid. Loomisel on infotuba ja infolevitamise süsteem. Tegutsevad Lääne-Harju kutse- ja nõustamiskeskus, mis tegeleb teabe vahendamise ja karjäärinõustamisega ning mitmed noorteorganisatsioonid ELO, gaidid, skaudid. Samuti pakub arenguvõimalusi MTÜ Keila Noorteaktiiv ning Gümnaasiumis tegutsev Õpilasomavalitsus ja Noortekogu. Erinoorsootööga tegeleb MTÜ Valikuvõimalus. Vabaharidust pakkuvate asutuste ja isikute vahel puudub koostöö. Teabelevi kvaliteet annab soovida, on väheste tulemustega ja ei jõua vajaliku sihtgrupini. Noortekeskuse hoone vajab renoveerimist ja juurdeehitus väljaehitamist. Samuti tuleb luua võimalused teenuste kasutamiseks ka liikumispuudega noortele. Noorteühingute ja klubide tegevuse innustamiseks ja motiveerimiseks puuduvad võimalused. Noored on suhteliselt passiivsed oma huvisid ja probleeme laiemalt esitama. Puuduvad ruumid ja inimesed tegelemaks noortega, kes ei ole võimelised põhikooli lõpetama. Tänavatele kogunevatel noortekampadel puudub tahe ja motivatsioon enesearendamiseks, mistõttu sattutakse kergesti pahuksisse seadusega. Vähe on linnapoolseid väljundeid laste kultuuri- ja haridustegevuseks (sarnaselt spordiüritustele, kus osalevad kõikide Keila koolide lapsed). Erineva vanuse ja huvidega noored vajavad enese arendamiseks erinevaid kohti ja võimalusi. Õpiraskustega noored vajavad „tööpadasid”, et omandada tööharjumus ja erinevaid tööoskusi. Noorteklubidele ja – ühendustele oleks motivaatoriks oma ruumi olemasolu, kus pidada koosolekuid. Vabaharidus on tulemuslik, kui see toimub aktiivõppe meedodeid kasutades. See nõuab väljaõppinud ja motiveeritud töötegijaid, noorsootööteenuste parendamist ja laiendamist. Tänavanoorsootöö teostamiseks tuleb töötada välja süsteem ning välja õpetada töötajad. Oleks vaja märgata ja toetada kõiki positiivseid algatusi ning julgustada õpilasi loovalt ja positiivselt suhtuma igapäevaprobleemide lahendamisse. Huvihariduse andmiseks oleks vaja jooksvalt läbi viia küsitlusi, et teha selgeks mis inimesi huvitab, sest huvid muutuvad vastavalt ühiskonna ja tehnika arengule. Populaarseks muutuvad järjest uued ja uued tegevused. Heade ringijuhendajate saamiseks ja nende Keilasse püsima jäämiseks on vaja juhendajatele arenguvõimalusi ja tööpanusele vastavat tasu. Selleks, et tegevused ei kattuks, tuleb kultuurikeskusel, noortekeskusel, muusikakoolil ja samas valdkonnas tegutsevatel MTÜdel tõhustada koostööd. Laste huvitegevuse arendamise toetamiseks tuleks välja töötada süsteem, mis tagaks kõigile soovijatele võimaluse osaleda sobivas huvitegevuses. Rajada tuleb uusi mänguväljakuid ja viia vastavusse tänapäeva nõuetega huvitegevust pakkuvate asutuste ruumid. Eesmärgid: · Keila on saanud noortesõbraliku linna tiitli; · erinevatele vanuse- ja huvigruppidele on loodud ja kaasaegselt sisustatud võimetekohaseks arenguks vastavad ruumid; · toimib teabevahetus ja koostöö üld- ja vabaharidust andvate organisatsioonide ja isikute vahel; · noorsootöötajad võtavad osa koolitustest ja osutavad mitmekesiseid teenuseid; · toetatakse ja tunnustatakse valdkonnas töötavaid inimesi, vabatahtlikke ja noori. 2.4.11. Iseseisva ja loova maailmanägemisega noored Noortekeskus on tegutsenud alates 2002. aasta oktoobrist. Igapäevaselt külastab seda umbes 100 erinevas vanuses noort. Kuna noortekeskuse tegevuse aluseks on noorte enda huvidest ja soovidest lähtuv tegevus, siis on kolme aasta jooksul projektipõhiselt harrastatud väga erinevaid huvialasid. Nimetada võib foto-, filmi- ja meediaringi, erinevaid käsitöö tegemise võimalusi. Noorte enda remonditud bändiruum leiab aktiivset kasutust kümnekonna noortebändi poolt. Korraldatud on palju erinevaid üritusi ja noortelaagreid. Tegeletakse ka töökasvatusega pakkudes noortele suvel töötamise võimalust. Väga oluline on ka sotsiaaltöö valdkonda kuuluv probleemidega noorte nõustamine ja toetamine. Noori vanuses 7-26 on Keilas üle 2600 ja kõikide kruntide täisehitamise korral ja senise sündimuse kasvu jätkumisel võib prognoosida elanikkonna noorenemist. Olemasoleva noortekeskuse ja selle juurdeehituse näol on võimalik luua erinevaid loovust ja iseseisvat mõtlemist ärgitavaid tegevusi ning olemas on koht, kus noored saavad oma erinevat loomingut turvaliselt eksponeerida. Alternatiivvõimalused muusikakoolile puuduvad või on väga kasinad. Kõik noored ei soovi ega vaja klassikalist muusikalist haridust, vaid nende sooviks on lihtsalt osata mõnda pilli mängida. Näitlemisega tegelemiseks on noortel väga vähe võimalusi ning raske on leida ka professionaalseid juhendajaid. Vähe on noorte omaalgatust, noorte MTÜsid, klubisid või seltsinguid. Tehnikahuvilistel noortel puudub koht oma oskuste arendamiseks. Noortele tuleb leida võimalused oma loomingu (näitused, luuleõhtud, etendused, perfomentsid, kontserdid jms) esitamiseks. Tehikahuvilistele luua tingimused oma huvide rakendamiseks. Majandusõppe programmid (Junior Achievement) koolides ja toetus õpilasfirmade tekkeks. Kindlasti oleks oluline Keila suuruses linnas väitlusklubi olemasolu. Eesmärgid: noortel on erinevaid võimalusi loova mõtlemise arendamiseks; noortel on koht, kus nad saavad turvaliselt (kriitikavabalt) ja piiranguteta eksponeerida oma loomingut; toetatakse noortefirmade ja MTÜde teket ja tegevust; tegutseb noorte väitlusklubi. 2.4.12. Laste ja noorte muusikalise loomevõime avastamine ja arendamine Keila Muusikakool tegutseb alates 1976. aastast. Muusikakooli õpilased osalevad edukalt konkurssidel ning Keila linna kultuuriüritustel. 10.01.2007. a õppis Muusikakoolis 144 õpilast kolmeteistkümnel erialal. Õpilastel on võimalik osaleda ka viie kollektiivi – lastekoori, jazzansambli, kandleansambli, väikeste viiuldajate ansambli ja rahvapilliansambli töös. Keila Muusikakooli õpilased on võitnud auhindu üle-eestilistel konkurssidel. Muusikakool on järjekindlalt tegutsenud, et lastest kujuneksid loovalt mõtlevad isiksused, kes oskaksid oma tegevust eesmärgistada ja hinnata, teha valikuid ja vastutust kanda ning teha tööd ja olla valmis koostööks. Aktiivse muusikalise tegevuse kaudu arendatakse muusikataju ja loovust. Muusikakooli praegused ruumid ei vasta tänapäeva nõuetele. Praegune muusikakooli hoone vajab investeeringuid - tuleks vahetada katus, lihvida põrandad, vahetada alumise korruse elektrisüsteem, soojustada maja välisseinad ning valada õuemaja kahe ruumi põrandad ning teha seal ka siseviimistlus. Kaasaegse muusikakooli võiks rajada 2009.a valmiva uue gümnaasiumihoone kompleksi külge. Nõrk on koostöö Keila koolidega ja noortekeskusega. Samad õpilased osalevad nii muusikakooli kui ka koolide kollektiivides. Kindlasti tuleb jätkata osalemist erinevatel konkurssidel, üritustel ja kontsertidel. Õpilastele uute väljakutsete leidmiseks on vaja osaleda erinevates muusikaprojektides. Probleemiks on muutunud mõne omavalitsuse huvi oma laste muusikalise hariduse eest tasumisel. Kuigi mitmed omavalitsused pakuvad muusikaõpetust, soovivad vanemad oma lapsi panna õppima Keila Muusikakooli, kus on professionaalsem kaader ja paremad võimalused osaleda konkurssidel ning valmistuda muusikalise hariduse jätkamiseks professionaalsel tasemel. Eesmärgid: Keila on pikkade traditsioonidega muusikalinn; muusikakool töötab kaasegsetes tingimustes; õpilastel on võimalus valida paljude erialade ja kollektiivide vahel; tihe koostöö koolide, noortekeskuse ja muusikakooli vahel; õpilastel on võimalik esineda erinevatel kontsertidel ja üritustel; toetatakse projektipõhist tegevust. 2.4.13. Mitmekesine huvitegevus Keila linnas on mitmesugused võimalused huvitegevuseks erinevatele sotsiaalsetele gruppidele. Lisaks tunnivälisele huvialaringi- ning treeningtegevusele koolides ning kultuurikeskuses on võimalik aega sisustada päevakeskuses ja noortekeskuses. Keila Kultuurikeskuses tegutsevad tunnustatud tantsu-, laulu ja instrumentaalansamblid, lisaks mitmed kunsti- ja teised huviringid nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Taidlus- ja huviringidest võib nimetada Keila linna poistekoori, segakoori ”Keila”, Keila Noorte Brassi, liikumiskunsti ja moeshow stuudiot „Julie Stinette”, tantsuansamblit „Spekter”, noorterühma „Pillerkaar”, Reeda rühma, naisrühma „Koidula”, tantsuansamblit „Keikal”, Keila Linnaorkestrit ning memmede tantsurühma ja ansamblit. Kunstiga saab tegeleda kunstiringis „Sirlett”, käsitöö alal töötavad vitraaži-, portselanimaali-, lapi-, ehtekunsti-, vitspunutise- ja siidimaaliringid. Koolides töötavate huvialaringide valik on mitmekesine - laulukoorid, orkestrid, ansamblid, näite-, rahvatantsu-, kunsti-, liiklusringid, antakse välja kooli ajalehte, tegeletakse skautlusega. Sotsiaalkeskuse päevakeskuses töötavad ringid eakatele ja erivajadustega inimestele. Õppe- ja kasvatustegevus tugineb riiklikule õppekavale, mille põhjal on lasteaia pedagoogid koostanud oma maja õppekava, kus kajastuvad pereüritused, kalendri tähtpäevade tähistamised ja huvitegevused. Lasteaias Vikerkaar tegutsevad lauluring, poistekoor, tantsuring, võimlemisklubi ja saviring ning lasteaias Miki lauluring, poistekoor, tantsuring, kunstiring, keraamikaring ja puutööring. Keila linnas elab mitmeid inimesi, kes on võimelised pakkuma huvialaringides põnevaid oskusi ja teadmisi mitmesesistamaks juba olemasolevat huvitegevust. Tänu Tallinna lähedusele on võimalik kutsuda ringijuhte ka Tallinnast ja Keila lähiümbrusest. Olemas on piisaval hulgal huvilisi. Keila Linnavalitsus on aastaid toetanud erinevate huviringide tegevust, kuid heade ringijuhtide tasud kasvavad pidevalt vastavalt inflatsioonile. Tegevuse muutmiseks mitmekülgsemaks ja uute ringide avamiseks napib sageli ressursse, vähe esitatakse projektitaotlusi erinevatele fondidele. Tihedam võiks olla koostöö erinevate huviringide ja –asutuste vahel. Kultuurikeskuse, noortekeskuse ja muusikakooli ruumid ei vasta tänapäeva nõuetele. Hinnanguliselt ligikaudu viiendik Kultuurikeskuse kollektiivide liikmetest elab väljaspool Keilat. Seni ei ole teised omavalitsused osalenud Kultuurikeskuse kulude katmisel, kuid edaspidi võib see teenuse kvaliteedi tõstmise eesmärgil osutuda möödapääsmatuks. Eesmärgid: loodud on laiemad võimalused huvitegevuseks; vastavalt tänapäeva nõuetele on renoveeritud: o kultuurimaja; o noortekeskus; toetatakse huviringide tegevust; toetatakse huvialaringide projekte ja vajadusel abistatakse neid rahastamistaotluste koostamisel; käivitatakse uusi huviringe vastavalt uuenenud ootustele; toetatakse uute tegijate tulekut huvitegevuse mitmekesistamist; koostöö parandamine mitmesugust huviharidust pakkuvate seltside ja MTÜdega. 2.4.14. Kunstiloojate ja tarbijate kohtumispaik on Kaunite Kunstide Maja Praegu toimub kunstitegevus koolide kunstiringides ja kultuurimajas, kus töötavad mitmed kunsti- ja teised huviringid nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Elanikel on huvi korraldatavate näituste ja ürituste vastu. Lähedus Tallinnaga võimaldab korraldada ka külaliskunstnike näitusi. Keilas elab nii kunstnikke kui ka kunstiharrastajaid. Kultuurimaja ruumid ei sobi kujutava kunsti harrastamiseks kunstihuviliste kooskäimisteks. Kaunite Kunstide Majja võiksid koonduda töökojad ja ateljeed erineva tasemega ja vanusega huvilistele erinevate kunstiliikide viljelemiseks. Ruume võiks üürida ja harrastuskunstnikele. Kindlasti oleks vaja olmeruume ringijuhendajatele ja osalejatele. Keilas elavatel kunstnikel oleks võimalus jagada oma teadmisi ja kogemusi noortega. Võiks korraldada suuremaid kunstinäitusi, kuhu kutsuda osalema tunnustatud kunstnikke. Erinevatel üritustel saaks ühendada erinevaid kunstiliike (muusika, tants, kujutav kunst jne). Kuna Kaunite Kunstide Maja rajamine ja haldamine on kulukas, on selleks vajalik toetuste ja/või erakapitali kaasamine. Eesmärgid: · osalemine nüüdiskunsti alastes hariduslikes projektides; · erinevaid valdkondi ühendavate kunstialaste projektide ja tegevuste toetamine; · harrastuskunstnike näitusetegevuse toetamine; · kunstnikele ateljeepinna rendivaba või soodusrendiga kasutamise võimaldamine; · näituste ja kunsti tutvustavate ürituste korraldamine; · lisandunud on üks vabaaja veetmise koht; · kogemuste vahetamine ja jagamine huvilistele; · kunstielamuse pakkumine linnaelanikele ja külalistele. 2.4.15. Kaasaegne ja kõrge teeninduskultuuriga raamatukogu Harju Maakonnaraamatukogu on rahvaraamatukogu, kes lisaks Keila linna raamatukoguteenindusele täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid. Raamatukogus tegutseb avalik internetipunkt, lugemissaalis on traadita interneti leviala. 2006.a korraldati lugemissaalis 27 näitust ja muusikaosakonnas 13 näitust. Korraldatakse mitmesuguseid kirjandusüritusi. Raamatukogu teeninduspiirkond on 9500 elanikuga Keila linn, teiste piirkondade lugejaid teenindatakse kohapeal või raamatukogudevahelise laenutuse kaudu. Raamatukogu peamised eesmärgid on kõrgetasemelise infoteenuse pakkumine kõikidele teabevajajatele võimaldades juurdepääsu hästi komplekteeritud ja korrastatud kogudele ning inforessurssidele. Raamatukogu osaleb Eesti rahvusliku teabevaramu loomisel, rahvusvahelises infovahetuses, toetab elukestvat õpet ja kultuuridevahelist suhtlemist ning on liitunud Eesti rahvaraamatukogude ühtse infosüsteemiga Urram. Raamatukoguhoone on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Puudub lift, mis raskendab vanemate ja puuetega inimeste liikumist hoones. Lugemisssal ja kojulaentus asuvad erinevates hoonetes, lugemissaalis puuduvad privaatsed lugemistingimused, tipptundidel ei piisa kohti. Harju Maakonnaraamatukogu tuleb renoveerida. Raamatukogu peab olema tihedas seoses inimeste igapäevaste liikumisteede ja jaekaubandusaladega. Vältimatu on juurdepääs ühiskondliku transpordiga ja parkimisruum autoga tulijatele. Raamatukogu on linna esindushoone, mis ka koha ja välimusega manifesteerib oma põhiomadusi: avatust, integreeritust, dünaamilisust. Väga oluline on seotus muu linnaruumiga, kommunikatsioonid ning läbimõeldud võimalikud lisafunktsioonid, mis võivad kergendada nii esialgset rahastamist kui ka hilisemat majandamist. AS Kommunaalprojekti poolt on koostatud Keskväljak 15 asuva raamatukoguhoone ümberehitamise eskiisprojekt, kuid tuelb kaaluda ka võimalusi uue raamatukogu ehitamiseks. Eesmärgid: rahvuskultuuritraditsioone, ajalugu ja kultuuripärandit tundvad ning väärtustavad elanikud; elanikel on vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile; toetatakse elukestvat õppimist ja enesetäiendamist; laste positiivse õppimisse suhtumise toetamine; raamatukogu töötab kõikidele nõuetele vastavates kaasegsete ruumides; vajadusel tagatakse eriteenindus ja vastavad teavikud. 2.4.16. Traditsiooniliste ürituste jätkusuutlikkus ja uute ürituste käivitamine Võimalus korraldada suurüritusi igal aastaajal, kas Kultuurikeskuses, kirikus või lauluväljakul. Kogemused suurürituste korraldamisel (Harjumaa laulupeod, laululapse konkursid, vene filmimuusika kontsert, kuumaõhupallivõistlused). Hea asukoht Tallinna läheduses ja ligipääsetavus ühistranspordiga. Võrreldes Tallinnaga suhteliselt head parkimisvõimalused. Elanike elav huvi ja suur osavõtuaktiivsus. Oluline osa linna elus on kultuuritraditsioonide jätkumisel ja linna mainega seotud üritustel. Kõige pikemaajalisemate traditsioonidega on Keila Päeva tähistamine maikuu lõpus, kus mitmesuguste kultuuriüritustega on sisustatud rohkem kui ainult üks päev. Vabaõhuürituste korraldamisel on meeliskohaks saanud Keila Lauluväljak. Lauluväljak on viimastel aastatel traditsiooniliselt ka Harju maakonna laulu- ja tantsupidude korraldamise kohaks. Traditsiooniliseks on muutunud suve lõpus või kooliaasta esimestel päevadel toimuv, seni erinevaid nimetusi kandnud, rockkontsert. Traditsioonilisteks sündmusteks võib pidada jaanipäeva tähistamist, tantsufestivali, advendiküünla süütamist ja jõuluootuse aja alguse tähistamist linna jõulukuuse all I advendipühal. Samuti linna lastele korraldatavaid jõulupidusid koos eeskavadega, kus saavad esinemisvõimaluse linna eelkooliealised lapsed. Keila linna ees erilisi teeneid omavate isikute tunnustamiseks antakse välja Keila linna teenetemärki. Keilas on palju muusikaga tegelevaid lapsi. Muusikakooli, Kultuurikeskuse, lasteaedade ja koolide muusikaringidel, ansamblitel ja kooridel on kõrge tase. Olemas on Keskpark, kus oleks võimalik suviti korraldada esinemisi oma linnaelanikele ja ka Keilat külastavatele turistidele. Keila on kultuuriüritustepaigana vähe tuntud, sageli eelistatakse mõisakomplekse või Tallinnat. Keskpargis puudub esinemisteks sobiv koht koos vajalike olmeruumidega. Lisaks on Keskpark muinsuskaitse all. Koostöö mittetulundusühingute ja naaberomavalitsustega võiks olla tõhusam. Parkimissüsteem ja liikluskorraldus keskväljaku ümbruses ei vasta suurürituse korraldamiseks vajalikele tingimustele. Kuigi Keila linnal on traditsiooniliste ürituste ja tähtpäevade tähistamisega kujunenud välja oma nägu, vajaks Keila linna tasakaalustatud imago kujundamine tõsisemat läbimõtlemist. Selleks, et lauluväljakul toimuvate ürituste arvu oleks võimalik suurendada, vajab looduskaunis kohas väljaehitatud väljak renoveeritud laululava. Tõsta tuleb Keila tuntust ja anda oma elanikele kodus kõrgetasemelisi kultuurielamusi. Kuigi Keila linnal on traditsiooniliste ürituste ja tähtpäevade tähistamisega kujunenud välja oma nägu, vajaks Keila linna tasakaalustatud imago kujundamine tõsisemat läbimõtlemist. Koostöös juba väljakujunenud kultuurisündmuste organiseerijatega võiks Keila olla üks PÖFFi või Jazzkaare toimumispaiku. See tõstaks nii Keila mainet, elavdaks teenindusega tegelevat väikeettevõtlust kui ka paneks aluse uuele traditsioonile ja tõstaks kogukondliku ühtekuuluvustunnet. Vaja oleks ehitada vabaõhulava ja olmeruumid. Alalise vabaõhulava rajamine kesklinna kaotaks vajaduse ajutise lava püstitamiseks Keila Päevade ajal. Eesmärgid: · jätkusuutlik ajaloo- ja kultuuripärandit väärtustav intelligentsete ürituste traditsioon; · hästi korraldatud üritused meeldivas ja kaasaegses keskkonnas, kuhu tahetakse alati tulla; · jätkub kuumaõhupallivõistluste traditsioon; · kasvanud on Keila linna tuntus ja maine; · linnakeskusesse on tulnud rohkem elu (suvised müügikohad, Keilat külastavad tursitid). 2.4.17. Välja arendatud puhkealade võrgustik erinevate võimalustega terviseliikumiseks ja sporditegevuseks Vaba aja sisustamiseks on korda tehtud või rajatud rida spordi- ja mänguväljakuid, mida ka aktiivselt kasutatakse. Lisaks väga mitmekülgseid võimalusi pakkuvale Keila Tervisekeskusele toimub sporditegevus Keila Gümnaasiumi võimlas ja staadionil. Linna lääneossa Keila männikusse on rajatud 3 km valgustatud suusa- ja matkaradu. Keilas on suurte spordivõistluste korraldamise kogemus. Sporditegevus Keila linnas toimub mittetulundusühingute baasil. Linnas tegutseb 23 spordiklubi ca 1000 liikmega. Nendest 21 klubi tegeleb noortespordiga. Klubides tegutsevate noorte arv on 700 – 750. Keila 7-18 aastaste laste ja noorte hulgas tegelevad 50% regulaarselt spordiga. Noored spordivad ka väljaspool klubisid, näiteks Noortekeskuses spordib 30 noort. Täiskasvanutest spordiklubides hõlmatud ca 200 inimest. Lisaks väga mitmekülgseid võimalusi pakkuvale Keila Tervisekeskusele toimub sporditegevus Keila Gümnaasiumi võimlas ja staadionil. Linna lääneossa Keila männikusse on rajatud 3 km valgustatud suusa- ja matkaradu. Toetuste maksmisel on eelistatud noortesporti edendavad spordiklubid. Tänu Keila Tervisekeskusele on linnas loodud sisetingimused (ujula, jõusaalid, spordisaalid) sportlikuks tegevuseks, mida ka linna ja lähiümbruse elanikud aktiivselt kasutavad (25 000 külastajat aastas). Tervisekeskuse ujulas on tingimused puuetega inimestele (invalift, invatualetid, basseini invatõstuk). Keila Tervisekeskuse võimalusi kasutatakse igati ära Keila koolide õpilaste kehalise kasvatuse tundide läbiviimisel, mis on kehalise kasvatuse tundide läbiviimise kohaks 700 õpilasele. 2005. a korraldati Keilas 30 suuremat spordivõistlust, sh kaks Eesti meistrivõistlust, 12 rahvusvahelist ja vabariikliku tasandi võistlust, Harjumaa meistrivõistlused ujumises ja murdmaajooksus ning Keila linna meistrivõistlused kuuel spordialal. Sportimisvõimaluste parandamiseks ja vaba aja sisustamiseks jätkub hooldatud ja valgustatud kergliiklusega teede, matkaradade ja mänguväljakute rajamine. Arendatakse välja Keila lääneosas liikumisradade võrgustik. Terviseradade väljaarendamine on veel lõpetamata. Erivajadustega inimestel puuduvad võimalused terviseliikumise harrastamiseks. Terviseradade ääres ei ole tualettruume, puhkekohti, prügikaste. Vähe on mänguväljakuid, puudub jalgpallistaadion. Olemasolev staadion vajab renoveerimist. Sportimisvõimaluste parandamiseks ja vaba aja sisustamiseks tuleb jätkata hooldatud ja valgustatud kergliiklusega teede, matkaradade ja mänguväljakute rajamist. Tuleb välja arendada liikumisradade võrgustik Keila lääneosas. Terviseradade rajamisel Keila männikusse lähtuda puuetega inimeste vajadustest. Luua ühtne puhke- ja spordikompleks männikusse (Tervisekeskus, uus gümnaasiumihoone, staadion, lauluväljak, terviserajad). Männikusse tuleb rajada 3,5 km kergliiklusteid; 2 mänguväljakut (jalgpall, pesapall, ameerika jalgpall, invaspordimängud), kergehitis varustuse hoidmiseks, ekstreemspordikeskus, õpperada ning vajalikud puhkekohad ja kommunikatsioonid. Keila linn on Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku asutajaliige. Liikumisstrateegia loomiseks võtab Keila linn osa INTERREG III A projektist „Heaolu tõstmine terviseliikumise kaudu piiriületavas koostöös”. Keila linna liikumisstrateegia väljatöötamisel juhindutakse põhimõttest, et igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid, mis on nii terve isiksuse kujunemise kui ka ühiskonna eduka sotsiaalse ja majandusliku arengu eeltingimuseks. Selleks tuleb toetada noorte karsklust ja täiskasvanute mõõdukust ning vähendada suitsetamise ja narkootikumide tarvitamise levikut, kujundada tervisttoetavaid sotsiaalseid norme, hoiakuid, uskumusi ja väärtushinnanguid, kindlustada tervislikuks käitumiseks vajalike baasteadmiste, eluoskuste ja tervisehariduse (tasakaalustatud toiduvalik, liikumisharrastused, tervisealane informatsioon, ennetusabinõud, tugigrupid, nõustamis- ja terviseteenused) kättesaadavus erinevatele gruppidele ning investeerida tervislikke valikuid soodustavasse elukeskkonda. Eesmärgid: Keila männikusse ja loodeossa on loodud terviseliikumisega tegelemiseks vajalikud infrastruktuurid; erivajadustega inimestel on võimalik tegeleda terviseliikumisega värskes õhus; välja on arendatud terviklik puhke- ja spordikompleks, kus saab tegeleda liikumisharrastusega aastaringselt; järgitakse terviseliikumise strateegia eesmärke; tervislikud eluviisid on muutnud populaarseks kogu elanikkonna hulgas. 2.4.18. Aastaringne turismihooaeg – siia on alati põhjust tulla. Turismi valdkonna arendamise peamised eesmärgid on aidata kaasa Keila kui turismisihtkoha väljakujundamisele, arendada järjepidevalt kohalikke turismiteenuseid ja aidata kaasa turismitoodete väljatöötamisele ning Keila kujundamisele Lääne-Harju maakonna ja Keila jõe piirkonna turismiteabekeskuseks. Omavalitsustel on turismi arendamise juures oluline roll piirkonna kui sihtkoha reklaamimisel ja infrastruktuuri arendamisel. Tallinn kui peamine turismi sihtkoht on Harjumaa turismi arendamisel määrava tähtsusega. Harjumaa Turismi Arengustrateegias on viidatud, et turismiressursid Harjumaal on vähe rakendatud, turismi tehakse vähe investeeringuid, üks nõrkus on Tallinnast väljuvate Harjumaa päevatuuride puudumine. Keila on Lääne-Harjumaa keskus eelkõige kui suurim tööandja ning mitmekülgseid kultuuri- ja sportimisvõimalusi pakkuv linn. Koostöövalmidus, avatus ning vajalike ressursside olemasolu (inimesed, asutused, raha) on eelduseks, miks Keilast koordineeritakse mitmeid Lääne-Harjumaa ühiseid arenguprojekte kultuuri-, turismimajanduse jt valdkondades. Keila linna atraktiivsust turismisihtkohana aitaks koostöö teiste piirkonna omavalitsustega. Keila linna potentsiaalsed turismiobjektid on Keila Mihkli kirik ja kirikuaed (Harjumaa suurim keskaegne maakirik, kirikuaias mitmed kabelid ja rõngasristid), Harjumaa Muuseum, 13. sajandist pärinevad vasallilinnuse varemed, Mudaaugu-Keila matkarada (Keila loodeosa parkmets, käpaliste kaitseala, Keila vana paemurd, Surnumägi). Mudaugu-Keila matkarada on kergesti läbitav ja annab ülevaate erinevatest looduskooslustest. Harjumaa Muuseum koos 13. sajandist pärit vasallilinnusega pakub ülevaadet Harjumaa minevikust ja kultuuriloost. Riiklikult finantseeritava maakonnamuuseumina juhendab muuseum Harjumaal tegutsevaid väikemuuseume. Muuseum korraldab ajaloohuvilistele õpilastele võimalust osalemiseks muuseumitundides ja -programmides. Tegevust pakutakse kogu õppeaasta jooksul. Huvi korral on programmid kohaldatavad eri vanuserühmadele. Interaktiivne programm - Rahvakalendri tähtpäevad, ergutab lapsi mõtlema traditsioonidele, nende püsimisele ja tähtsusele. Programm viiakse läbi oktoobrist aprillini üks kord kuus ja igas tunnis antakse ülevaade rahvakalendri tähtpäevadest kuu aja kestel. Läbi mängulise tegevuse saavad mõistetavaks käsud-keelud ja rituaalid, mis meie esivanemate igapäevaelus olulisel kohal olid. Koos Harjumaa lääneosa teiste omavalitsustega pakub Keila linn mitmekesiseid puhkuse-ja ajaveetmisvõimalusi, peamiselt aktiivse puhkuse otsijaile. Piirkonna tugevusteks, mida ühiste marsruutide väljatöötamisel saab ära kasutada, on väikesadamad, rannaalad, mõisad ja looduskeskkond (rabad). Muutunud kliendiprofiil väljendab suuremat nõudlust uuendusliku ja aktiivse vaba aja veetmise ning kliendi individuaalsetele vajadustele vastavate reisipakettide järele. Piirkonnal on eeldused olemas, kuid puudub ühine turismiplaneerimine ja turundus, mis muudaks koha turistidele atraktiivseks. Keila ei kuulu ühtegi turismimarsruuti, siin puudub atraktsioon, mis tooks kohale külastajaid aastaringselt. Piirkonnal on eeldused olemas, kuid puudub ühine turundustegevus, mis muudaks koha turistidele atraktiivseks. Piirkonna reklaam ja maine turismi kontekstis on vähene, turismiettevõtjad on passiivsed, turism Harjumaal on liialt Tallinnakeskne. Mudaaugu-Keila matkarada pakub huvi vaid kohalikele ja ümbruskonna elanikele. Linnas puudub majutusasutus. Kabelid kirikuaias vajavad korrastamist.Viidastamine on juhsulik, puudub süsteem. Toitlustusettevõtteid vähe ja puudub omanäoline toitlustuskoht. Puuduvad ainult Keilale iseloomulikud meened. Tuleb kavandada atraktiivsed turismimarsruudid kogu piirkonnale. Selleks on alustatud koostöös naaberomavalitsustega alusuuringuid ja turismi väljaarendamise kava väljatöötamist Lääne-Harjumaal. On vaja valida prioriteetsed arendatavad turismiobjektid, määrata nende investeeringute vajadused, teha piirkonna teostatavus- ja tasuvusanalüüs, kavandada objektide viidastamine ja turismimarsruudid, mis on integreeritud (majutus, toitlustus) teenuse pakkujatega ning töötada välja piirkonna turundusstrateegia. Oma asukoha tõttu on Keila linnal eriline koht, mistõttu võiks siin asuda Lääne-Harjumaa turismiinfokeskus. Keila linnal on vajadus oma atraktsiooni, mis tooks siia külastajaid aastaringselt, järele. See võiks olla „Väike-Eesti” teemapark, mille tulevikuvisioon on kujuneda Eestis ja välisriikides tuntuks teemapargiks, kus lisaks Eesti erinevate regioonide kultuuri-, loodus-, ajaloo- ja turismivõimaluste tutvumisega saab aega veeta ka mitmesuguste aktiivse puhkuse võimaluste kasutamisega. Suvisel perioodil pannakse rõhku rohkem välisturistidele suunatud tegevustele. Talvisel hooajal aga siseturule, näiteks (eel)kooliekskursioonidele. Eesmärgid: · välja on arendatud atraktiivsed turismimarsruudid, lähtudes kontseptsioonist „Üks päev Lääne-Harjumaal”; · kõik turismiobjektid on kergesti leitavad ja ligipääsetavad; · rajatud on teemapark „Väike-Eesti”, kuhu on kaasatud võimalikult palju Harjumaale registreeritud ettevõtteid; · kirikuaed koos kabelitega on korrastatud; · veetorni on atraktiivselt kasutusele võetud, rajatud on omanäoline majutusasutus; · Keila linnal on oma meened, mida valmistavad kohalikud ettevõtjad; · heatasemelisi toitlustusasutusi jätkub igale maitsele. 2.4.19. Kohalikku ärielu elavdab ettevõtlusinkubaator Sageli puudub alustavatel ettevõtetel (ka teenindusettevõtted) oskus koostada äriplaane, leida kliente ja partnereid. Ettevõtlusinkubaator on ettevõtluse tugistruktuur, mis võimaldab alustavatel ettevõtetel ning FIE-del käivitada oma äritegevust, kasutades selleks ettevõtlusinkubaatori teenuseid ning keskkonda. Inkubaator aitab ettevõtjal oluliselt vähendada esimestel aastatel tegevuskulusid ning luua elujõulist ja kasvusuutlikku ettevõtet. Ettevõtlusinkubaatori olulisemad teenused on infrastruktuuriga seotud teenused, milleks on näiteks kvaliteetsete ruumide, seadmete rentimine, side- ja arvutiteenused, kontori ja raamatupidamisteenused jms; ärialustusteenused, mille alla kuulub konsultatiivne abi (juriidiline, juhtimisalane, finantsnõustamine, abi stardikapitali jm rahastamisallikate leidmisel) ning turundus- ja koostöövõrgustike teenus, kuhu kuulub info seminaride jt kontaktürituste kohta, äripartnerite ning ühisprojektide otsing, abi välissuhtluses, maaklerlusürituste korraldamine ja tehnoloogiasiirde alane teave ning nõustamine. Keila linna asukoht Lääne-Harjumaa keskel, maanteede sõlmpunktis, teda läbiv raudtee ja maanteed ning tugev ja mitmekesine ettevõtlus loovad eelduse kogu Harjumaa lääneosa teenindava ettevõtlusinkubaatori rajamiseks Keilasse. 2006. a Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse poolt läbiviidud küsitlusest selgus, et veerand Harjumaa ettevõtjatest peab ettevõtlusinkubaatori rajamist vajalikuks ja toetab selle asukohana Keila linna. Ettevõtlusinkubaator on ettevõtluse tugistruktuur, mis võimaldab alustavatel ettevõtetel ning FIE-del käivitada oma äritegevust, kasutades selleks ettevõtlusinkubaatori teenuseid ning keskkonda. Ettevõtlusinkubaatori rajamiseks on vajalik leida või ehitada Keila linnas selleks sobivad ruumid, mille pindala on vähemalt 300 ruutmeetrit. Inkubaatori rajamisel ja välisabi kaasamisel teha koostööd teiste Lääne-Harjumaa omavalitsustega, Harjumaa Omavalitsuste Liiduga, Harju Maavalitsuse ja Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Eesmärgid: Keila linnas asub Lääne-Harjumaad teenindav ettevõtlusinkubaator; uued ettevõtted on jätkusuutlikud; ettevõtlus on mitmekesine; kasvanud on ettevõtlusaktiivsus, tekib uusi elujõulisi väikeettevõtteid. 2.4.20. Kaunis ja funktsionaalne linnasüda ning miljööväärtuslik hoonestus Keilas on läbi aegade toimunud aktiivsuse nihkumine lääne suunas. Jäljed vanimast asustusest (umbes 2000 aastat tagasi) on avastatud jõe paremal kaldal, praeguse raudteesilla lähistel. Keskajal oli raskuspunktiks jõesaar vasallilinnusega. Hiljem nihkus raskuspunkt praeguse Keskväljaku kohale teede ristumispunkti. Raudtee ehitamisega läbi Keila hakkas linn arenema raudteejaama ümbruses. Tänane raskuspunkt on kandumas veelgi rohkem lääne suunas (Tervisekeskus, Rõõmu kaubamaja, loodeosa ja Mudaaugu elamurajoonid, SOS lasteküla). Selle tulemusena on jõekallas linna idaservas mahajäetud, isegi keskväljak on jäänud justkui linna serva. Omajagu mõjutab niisugust arengut ka linna haldusterritoorium, mis haarab ulatuslikud linnale otseselt mittevajalikud metsaalad lääneosas, kui samas idas jookseb piir mööda jõekallast (Vt Lisa: Keila linna plaan). Miljöö ja erineva elukeskkonna määrab Keilas raudtee kulgemine. Lõuna pool üle raudtee asub aedlinnak üksikelamutega, põhja poole on kerkinud korruselamud. Linna lääneossa rajatakse uusi, põhiliselt üksikelamud. Keila linna miljööväärtuslikud hoonestusalad asuvad linna ajaloolises keskosas, hõlmates raudteest põhjapoole jäävat ala, mis piirneb Tallinna maantee, Keskväljaku, Paldiski maanteega Piiri tänavani ja Jaama tänavaga ning Keila jõe park. Keskväljaku idapoolses otsas asub kirik, läänepoolses otsas kultuurikeskus ja raamatukogu. Olemas on ka kauplused, pangad ja toitlustusettevõtted, kuid argipäeval on kesklinnas vähe tegevust. Väikesed poed ei ole atraktiivsed, kaubavalik on väike, puudub võimalus osta Keilaga seotud meeneid. Uute kaupluste teket kesklinna piirkonnas pärsib sobivate rendipindade puudus. Korrastamata on raudteejaama ümbrus. Miljööväärtuslik piirkond on ajalooliselt väljakujunenud ühtse, kindlatele kriteeriumidele vastava hoonestuse, tänavavõrgu ja haljastusega ala. See tähendab, et väärtuslikud pole mitte niivõrd iga maja üksikuna, kui just neist kujunev ansambel või kooslus. Kõik omandireformi käigus tagastatud hooned pole kasutust leidnud ja mõjutavad seetõttu linna üldmuljet ja heakorrastatust. Hoonestama pole asutud ka tühjalt seisvaid krunte. Linna keskusalade tsoneerimisel tuleb luua eeldused jaekaubanduse ja kultuuriobjektide arenguks, keskuse ööpäevaringseks käsutamiseks, olemasoleva elamispinna säilitamiseks, keskonna turvalisuseks, jalakäijate liikumissuundade turvalisuse tagamiseks ja puhkealade arenguks. Määrata tuleb linna keskuse piirid, täpsustada äritänavate ulatus, anda linna üldkeskuse tsoneering, kus on täpsustatud büroo- ja panganduspindade, jaekaubanduspindade, kultuuri-ja äripindade, korteripindade ja puhkealade paigutus. Linnakeskuse liiklusskeem ja parkimine tuleb vastavusse viia tänapäeva nõuete ja elanike vajadustega. Kesklinn peaks kujunema visuaalselt atraktiivsemaks. Keskväljaku piirkonnas tuleb välja arendada välja atraktiivne linnasüda. Koostöös arendajate ja kinnisvaraomanikega tuleb luua tingimused kaupluste, toitlustuskohtade ja büroode kolimiseks keskväljaku äärde ja selle ümbrusesse. Välja ehitamist vajab raudteejaama ümbruse puhkeala, taastada tuleb purskaev, paigaldada pingid. Tagada tuleb kaitsvate objektide ja alade ning luua tingimused miljööväärtusega objektide ja alade säilimiseks ja eksponeerimiseks. Rekonstrueeritavate tänavate ja ristmike planeerimisel, samuti uute keskuste ja uushoonestuse paigutamisel tuleb tagada objektide ja neile omase ümbritseva keskkonna säilimine. Täpsustada tuleb piiranguvöönd kaitse alla kuuluvatele objektidele, määrata miljööväärtuslikud piirkonnad. Eesmärgid: Keskväljaku atraktiivne välisilme, vahetus läheduses on äritänavad erinevate teenindusettevõtetega; viljakas koostöö arendajate ja kinnisvaraomanikega lähtudes linna üldplaneeringust ja koostatud visioonidest; kesklinnas asub büroohoone-hotell, kaubanduskeskus, ärikeskus jms; raudteejaama ümbruses on kujundatud kõnniteed, puhkealad, purskkaev; raudteejaama ümbrus on funktsionaalselt seotud linna südamega (Uue tänava kaudu); Kultuurikeskuse juures asub puhkeala koos purskkaevuga; kesklinnas on korrastatud liiklus, ohutu võimalus liiklemiseks nii autodele kui jalakäijatele; sündmusi Keila keskväljakul on võimalik jälgida läbi paigaldatud kaamerate. 2.4.21. Teadlik linnaplaneerimine ja linnaruumi terviklikkus Linna planeerimine ja linnaruumi kujundamine toimub 2002 aastal Keila linnavolikogu poolt kehtestatud Keila linna üldplaneeringu alusel. Linna territoriaalse planeerimise ja maakasutuse reguleerimise ette seab peamise väljakutse toimunud ja prognoositav elamuehituse ja rahvaarvu kasv. Mõnes piirkonnas on kadunud tootmistegevus, millega kaasneb soov muuta maa sihtotstarvet ja arendada nendel aladel elamuehitustegevust. Sageli on see põhjendatud tuues kaasa linnaruumi elamurajooni korrastumise, mis sobib ka keskkonna ja infrastruktuuriga. Uusehitusalade kasutuselevõtt toob endaga kaasa ka lahendamist vajavaid probleeme nagu keskkonnakoormuse kasv, ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude ebapiisav ulatus ja töötlusvõime, isikuteenuste (sh lasteaiad) mahu mahajäämus, transpordikorralduse ohutuse ja kiiruse vähenemine, suurenenud keskkonnariskid sh jõereostuse riskid. Nimetatud valdkondadel on üha määravam osa linnaelanike elukvaliteedis ja rahulolu hinnangutes. Kinnisvaraarendaja lähtub sageli oma kitsastest huvidest ning vaatab mööda pikaajalistest avalikest huvidest. Seetõttu tuleb planeeringute menetlemisel omavalitsusel suhtuda väga tähelepanelikult komplekssete lahenduste otsimisele. Linna arengut läänesuunal iseloomustab hea näitena statistika, mille kohaselt aastatel 1995-2003 planeeriti linnas elamualasid umbes 80 ha, ehk 264 elamukrunti linna lääneossa. Samas on jõeäär on peaaegu välja surnud, kuigi just selle kaldalt on Keila asustus saanud oma alguse. Linnasüda on muutunud väheaktiivseks. Korrastamist ja planeerimist vajavad jõekalda äärsed endised tootmisalad ja omal ajal poolelijäänud ja nüüdseks lammutatud turuhoone karkassi ümbrus. Piirkond vajab elavdamist. Jõe äärde võiks rajada kõigile avatud kallasraja või promenaadi. Jõe kallaste planeerimisel on esmaseks tingimuseks nende maksimaalne üldkasutatavus. Kallaste arengus näha tegevusi, mis eeldavad kontakti vee-alaga. Vee-alale planeeritud tegevus ei tohi häirida elamupiirkondade rahu. Planeerimisel tuleb esitada vee ja kaldaalade tsoneering, kus on näidatud võimalus supelranna rajamiseks koos väikepaatide võimalike sildumisaladega. Täpsustada tuleb ranna ja kalda ulatus ning ehituskeeluala piirid ja katkematu kaldaraja asukoht. Keilas elamise eelisena tuleb säilitada linnaruumi väärtus, mis on kõigi elamisalade vahetu kontakt üheaegselt nii maanteevõrgu kui ka linna läbiva puhkealaga. Linnaelanikul on võimalus kiiresti pääseda maanteedele, kuid samas liikuda jalgsi sportimis- ja puhkamisvõimalusi pakkuvale puhkealale. Üldkasutatavad hooned või alad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad erivajadustega inimestele. Vajadusel tuleb teha ettepanekuid väärtuslike maastike ja looduskoosluste kaitse-ja kasutamistingimuste seadmiseks, maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks, kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Kõik riigi omandis olevad ja omandireformi käigus tagastatud maad pole kasutust leidnud ja mõjutavad seetõttu linna üldmuljet ja heakorrastatust. Linna erinevad piirkonnad on omavahel halvasti seotud, teenindusettevõtted asuvad tarbijast kaugel. Erivajadustega inimestel on linnas raske liikuda, raskendatud on paljudesse kohtadesse juurdepääs. Keila linna edasist arendamist mõjutavad kavandatav Tallinn-Paldiski riigimaantee rekonstrueerimine (asukoha valik), ümbersõidutee kulgemise võimalused linna lõuna suunas, raudtee ja ülesõidukohtade edasised arengud koostöös Eesti Raudteega, samuti tööstuse arendamine linna lõunaosas. Luua tuleb kontaktvöönd tööstuse ja elupiirkondade vahel. Näiteks, lahutab lõuna linnaosa ümbersõidutee olemasoleva ja areneva tööstuse elamutest. Tootmisalad tuleks planeerida Uus-Paldiski maantee ja Ehitajate tee vahelisele alale (Harju KEK, Harju Elekter, ENSTO ENSEK), Tööstuse tänava piirkonda (Harju KEK, Ispel, Keila Veskid) ja Rõõmu kaubamaja ning raudtee vahelisse piirkonda. Tagada tuleks maa sihtotstarbeline kasutamine, hoonestustiheduse tõstmise läbi parandada tehnovõrkude väljaarendamise tasuvust, kinnitada tootmispiirkondade väljaarendamise põhimõtted. Teenindus- ja väikeettevõtlusalade planeerimisel tuleb lähtuda võimalikult paljude teenuste osutamise võimalustest. Puhkealade käsitlemisel säilitada linna roheline võrgustik. Liiklusskeemi planeeringus arvestada linna eri piirkondade vahelise ühenduse parandamise võimalusi, liiklusskeemi tihedamat sidumist naaber- ja lähivaldadega, uue logistikasõlme väljakujundamist endise Keila Veskid territooriumil ning raudtee arenguks vajaliku maa-ala reserveerimist. Planeering peab andma selge liigituse kohaliku tähtsusega ja magistraaltänavateks, et tagada liiklusohutus elamupiirkondades ja liiklussaaste lokaliseerimine. Paremini tuleb siduda elamupiirkonnad linna üldise liiklusskeemiga ning säilitada või täiendavalt reserveerida maad haridus-, kultuuri- spordi- ja hoolekandeobjektide rajamiseks. Eesmärgid: linna territoorium on planeeritud funktsionaalsuse põhimõttel; täiendavad investeeringud on teadlikult suunatud lähtuvalt linna jätkusuutliku arengu põhimõtetest; linn areneb proportsionaalselt, erikõrguse ja funktsioonidega hooned sobivad omavahel linnaruumis; elamupiirkonnad on hästi seotud linna üldise liiklusskeemiga; planeerimisel on järgitud ajaloolisi hoonestus- ja ehitustavasid; taastatud on hoonestusala terviklikkus; väärtuslikud objektid ja looduskooslused on säilitatatud ning objektide vaated avatatud; haridus-, kultuuri- spordi- ja hoolekandeobjektidele on säilitatud maad; säilitatud on rohealad - Keila „kopsud”, juurde on loodud on mänguväljakuid; jõekallastel on üldkasutatavad kaldarajad ning rajatud supelrand koos väikepaatide laenutuse võimalusega; riigi, omavalitsuse ja teiste isikute vahelised suhted linnaterritooriumi ja sellega seotud ressursside käsutamisel on reguleeritud ja omavahel vastavuses. 2.4.22. Kõrge teeninduskultuuriga ja kodanikke kaasavad linnaasutused Elanikkonna paremaks teenindamiseks toimub linnaametnike pidev koolitamine linnavalitsuse prioriteetsetes valdkondades. Andmete kättesaadavus tagatakse Keila linna ametliku veebilehe vahendusel. Linna põhitegevusprotsesside efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on kasutusel digitaalne dokumendihaldussüsteem ning teised infosüsteemid ja andmebaasid. Elanikel on võimalus avaldada arvamust linnaelu küsimustes linna kodulehel interneti vahendusel. Informatsiooni linnas toimuva kohta saadakse linnalehest. Keila linna arengu eesmärkide elluviimise tagab jätkusuutlik tulupoliitika. Peamisteks tuluallikateks on füüsilise isiku tulumaks, maamaks ja tulud varadelt. Kõige enam mõjutab eelarvet pidevalt kasvav füüsilise isiku tulumaks ja elanike arvu kasv. Linnaeelarvet täiendavad erinevatest fondidest (hasartmängumaks, EL tõukefondid, üle-eestilised programmid) saadavad toetused. Paljud Keilas elavad inimesed ei ole kantud rahvastikuregistrisse Keila linna elanikena ja nende füüsilise isiku tulumaks ei laeku Keila linnale. Hasrtmängumaksust saadavad toetused on väikesed ja ei kata linna investeringute vajadusi, EL tõukefondidest toetuse saamisel on suur konkurss, eelistatakse maapiirkondi. Projektide ettevalmistamine on kallis ja töömahukas. Edasine avalike teenuste osutamise kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine sõltub juhtimise infosüsteemide valdkonnast. Linnaelanike vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks tellitakse vastavasisulisi uuringuid ja monitooringuid professionaalsetelt firmadelt ja ülikoolidelt ning teadusasutustelt. Dokumendihaldussüsteemi täiendatakse nii, et süsteemis on võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada, lõpetatakse paberdokumentide ringlus. Keila linna veebileheküljel integreeritakse linna hallatavate asutuste avalikud teabevood ning linnas toimuvast pakutakse teavet linnaelanikule, ettevõtjale ja turistile. Linna kommunikatsioonijõudu suurendatakse linna ühtse visuaalse identiteedi väljatöötamise ja süsteemse rakendamisega. Linnale oluliste ürituste tarbeks koostatakse erilehti ja teisi trükiseid ning arendatakse linnalehte. Keila linnavolikogu istungid kantakse üle reaalajas helis ja pildis interneti vahendusel. Linnal on olemas oma teleprogramm või infokanal olulise teabe vahendamiseks. Kõikidele elanikele on teave kättesaadav tasuta interneti/WiFi vahendusel. Tulumaksubaasi suurendamiseks korraldatakse kampaaniaid kõigi elanike kandmiseks rahvastikuregistrisse. Suured investeerimisprojektid tuleb õigeaegselt ja hästi ette valmistada. Välistoetuste raha tuleb kasutada maksimaalselt linna huvides tagamaks linna jätkusuutliku investeerimisvõime. Vajalik on koostöö teiste ümbruskonna omavalitsustega ja arenguvõimaluste määratlemine rahvusvahelisel tasandil. Linnaasutuste töötingimuste parandamiseks jätkatakse Keila Linnavalitsuse tööruumide korrastamist. Eesmärgid: kõigil linnaelanikel võimalus kaasa rääkida linna arengus; kõik keilalased on registreeritud rahvastikuregistris; hästi toimivad linna e-teenused; süsteemse oskusteabega ja pidevalt arenevad linnaametnikud; head töötingimused Linnavalitsuses ja hallatavates asutustes; linnavalitsuse tööprotsessid on avalikud ja jälgitavad; linna haldusalasutuste tegevus on hästi ja arusaadavalt koordineeritud; hästi toimiv linna finantssüsteem; tasakaalus ja läbipaistev linnaeelarve. 2.4.23. Turvaline ja puhas linnakeskkond Suurt tähelepanu pööratakse tänavavalgustuse kaasajastamisele, sest valgustussüsteemi töökindlus ei vasta tänapäeva nõuetele ja paljud kohad linnas on pimedad. Varem rajatud tänavavalgustuse töökindlust on juba tõstetud, välja on vahetatud vanu õhuliine ning amortiseerunud valgustid on asendatud kaasaegsetega. 2006. aastal olid põhilised objektid Vasara tänav ning Ülesõidu tänava ja Linnamäe tee vaheline ala. Rajati uusi valgustuspunkte. Kesklinna piirkonna tänavavalgustuse rekonstrueerimine lõpetatakse 2008 aastal. Koostatud on Uue tänava valgustuse renoveerimise projekt. Projekteeritakse ja ehitatakse välja tänavavalgustus seni valgustuseta lõikudes. Tänavavalgustuse parendamiseks tuleb uuendada Kesklinna ja sellega piirneva osa valgustusliinid, elektrilise toite õhuliinid asendada maakaabliga (Keskväljak, Uus tänav, Ohtu tee, Jaama tänav, Pae tänav, Tuula tee, Põhja tänav). Magistraaltänavate ja teiste suuremate tänavate tänavavalgustus vajab renoveerimist, elektrilise toite õhuliinid tuleb asendada maakaabliga (Haapsalu mnt, Ülesõidu tänav, Tallinna mnt, Luha tänav, Paldiski mnt, Pargi tänav, Kruusa tänav, Ehitajate tee, Piiri tänav, Jõe tänav, Tähe tänav jt). Elektrivarustuse ja juhtimissüsteem tuleb uuendada ja luua ühtne juhtimissüsteem. Kvartalisisene valgustus tuleb uuendada Allika, Luha, Vasara, Geoloogia, Kruusa tänavate elamurajoonides. Samuti vajab uuendamist Mudaaugu elamurajooni valgustus, kõrvaltänavate valgustus ning parkide ja kergteede valgustus. Täiendavat tähelepanu pööratakse ülekäiguradade valgustamisele. Küllaltki palju õigusrikkumisi, millest peamised on suitsetamine ja koolikohustuse mittetäitmine, pannakse toime alaealiste poolt. Täheldatud ka narkomaania esinemist. Kuigi viimaste aastate jooksul on paranenud koostöö ja infovahetus politseiga, ei mõju politsei reformimise tulemusel linnas politsei otsese kohaloleku vähenemine linna turvalisusele hästi. Ööpäevane patrullteenus katab suurema osa linnast: tähtsamad sotsiaal-ja haridusobjektid, elamurajoonid, kesklinna jm. Mitmetes kohtades on paigaldatud turvakaamerad ja neid lisandub veelgi. Suur arenguruum on veel elanike kaasamisel turvalisuse tagamisse – senini ei ole Keilas levinud veel naabrivalve liikumine. Jäätmekäitluse eesmärk on keskkonnaseisundi parandamine ja jäätmehoolduse taseme tõstmine. Kehtiva Keila linna jäätmekava alusel ja lähtudes Jäätmeseadusest on alustatud kaasaja nõuetele vastava jäätmekäitluse väljaarendamist. Linnas toimib korraldatud olmejäätmete vedu. Täiendavalt on piirkondadesse paigaldatud paberi ja papi kogumiskonteinerid, avatud on ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, tänavate äärde ning parkidesse on paigaldatud prügikastid. Asutatud on jäätmeveo register, likvideeritud ebaseaduslikud jäätmeladustamiskohad, suletud Tuula prügila, linnas areneb pakendikogumissüsteem. Kõik elanikud ei täida jäätmekogumiseeskirju. Paljude haljasalade ja ajalooliste objektide olukord vajab parandamist, mõnede eramajade ümbruse korrashoid ei vasta nõuetele, parkides ja puhkealadel on vähe istepinke või need puuduvad üldse. Korrastamist vajavad pargialad, paljud puud on vanad ja muutunud inimestele ohtlikuks. Jõgi on reostatud ja kaldad korrastamata. Järjest laieneb ka karuputke leviala. Vajalik on määrata objektidest lähtuva kahjuliku mõju ulatus ning seda leevendavad meetmed, eriotstarbeliste (käimlad, prügilad) rajatiste maa-alad koos sanitaarkaitsetsoonidega ning täpsustada müravastaseid meetmeid vajavad tänavalõigud, raudtee kaitsevöönd, piirkonnad kus on reostatud pinnas, veehaarete kaitsetsoonid, üksikobjektide sanitaarkaitsetsoonid. Tõsta tuleb jäätmehoolduse taset. Jätkuvalt tuleb edendada jäätmete kogumist liikide kaupa ning tegeleda elanikkonna teadlikkuse tõstmisega. Elanike innustamiseks korraldada vastavaid kampaaniaid. Võimalusel korraldada linna heakorrakuu raames jäätmete tasuta äravedu. Ehitamist vajavad jäätmemajad, parandada tuleb taaskasutatavate jäätmete kogumist. Tuleb ette näha vahendid ja meetmed karuputke tõrjeks. Vajadusel teha koostööd teiste ümbruskaudsete omavalitsustega. Renoveerida pargid (Keskpark, Jõepark, Männik) vastavalt dendroloogilistele hinnangutele vajadusel välja vahetada puud, paigaldada istepingid ja prügikastid. Keskkonnaprogrammi toetusel puhastada jõgi ja kindlustada jõekaldad. Jätkata tuleb keskkonnateadlikkuse kasvatamisega juba alates lasteaiast. Lasteaias Miki õppeprogrammis on tähtsal kohal keskkonnateadlikkuse kasvatamine, koolide õpilased ja lasteaedade lapsed osalevad projektis Ökokratt. Keila linna tänavate äärsete majade välisilme on suures osas räämas. Seetõttu jääb linnast hall ja hooldamatu üldmulje. Majade fassaadid, piirdeaiad vajavad korrastamist ja värskendamist. Tihti vajavad heakorrastamist ka kinnistud (krundid). Eesmärgid: linn on puhas, heakorrastatud ja turvaline; hooned ja kruntide piirdeaiad on korrastatud; kogu linn on nõuetekohaselt valgustatud; toimib naabrivalve; pargialad on hooldatud, korrastatud ja varustatud istepinkide, prügikastide jm linnainventariga; linnaelanikud on kõrge keskkonnateadlikkusega, hoiavad korras oma kinnistu ja suhtuvad hoolivalt linnakeskkonda; regulaarselt mõõdetakse objektidest lähtuva kahjuliku mõju ulatust; jõgi on puhas ja soodne elukeskkond erinevatele bioloogilistele liikidele; heakorrastatud elamu-, puhke- ja tööstusalad; linna territooriumilt on hävitatud karuputke kasvualad; jäätmekäitlus toimub vastavalt nõuetele, ehitatud on jäätmemajad. 2.4.24. Tehniline infrastruktuur ja teedevõrk vastavad majapidamiste nõuetele 2006.a alguses läbiviidud uuringu Keila linna elanike üldine rahulolu elu-oluga ning huvi terviseliikumise ning aktiivse eluviisi vastu järgi ei olnud rahul teedeehituse ja -remondiga üle poole elanikest. Seetõttu tuleb jätkuvalt tuleb rekonstrueerida tänavaid, remontida põhja- ja lõunalinnaosade sisekvartalite teed ning teha taastusremonti. 2010 aastaks tuleb renoveerida ka suurte elamupiirkondade (Vasara, Niidu, Põhja jm) sisekvartaalsed teed. Täiendavalt tuleb ehitada kergliiklusteid. Vajalik on olemasolevad ja uued jalgrattateed ühendada, et tekiks jalgrattateede võrgustik. Vajalik on olemasolevad ja uued jalgrattateed ühendada, et tekiks jalgrattateede võrgustik. Tulenevalt Keila ringtee väljaehitamisest on vaja rajada täiendav raudteeülesõit. Juhul, kui olemasolevat Tallinn-Paldiski maanteed laiendatakse, tuleb täiendavalt rajada kogujateed. Ülejõe tänava ühenduse parandamiseks kesklinnaga tuleb üle jõe ehitada uus sild. Tuleb leida võimalusi laste ohutu liikluse tagamiseks. Selleks on vajalik ehitada välja kõnnitee Põhja tänavast koolini kulgeva sõidutee äärde. Kruusateede asfalteerimine tuleb lõpule viia hiljemalt 2010 aastaks. Täielikult tuleb rekonstrueerida linna keskväljaku piirkond, millega alustati 2005. aastal ja mis lõpetatakse 2008. aastal. Koos teede remondi ja rekonstrueerimisega tuleb vajadusel parandada ka liikluskorraldust, kavandada ohutumaid ülekäiguradu jalakäijatele. Lähiaastatel vajab uuendamist Keila linna liiklusskeem. Selle käigus tuleb auditeerida olemasolevate liikluskorraldusvahendite olukord ja vastavus eeskirjadele. Projekteerimisel tuleb lahendada kiiruspiirangute alad, õuealade piirid, parkimisalad, ristmike ohutus, keelualad, liikluskorraldus keerukamates kohtades jms. 2005. aastal oli Keila tänavate kogupikkus 46 km ja pindala 266,0 tuhat km², sh asfalteeritud teede pikkus 32 km. Lähiaastatel kasvab teede kogupikkus kuni 10 km võrra peamiselt rajatavate elamurajoonide arvel. Keila linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamine toimub vastava arengukava alusel. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab 1997. aastal asutatud AS Keila Vesi. Tänaseks on rajatud nõuetele vastav kaasaegne joogiveetöötlus ning reoveepuhasti. Lõunalinnaosas ja suuremas osas põhjalinnaosas on väljaehitatud kaasaegne vee- ja kanalisatsioonivarustus. Keila põhjalinnaosa Haapsalu, Pargi, Kooli, Männiku, Kruusa tänavate piirkonnas on tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon veel lahendamata. Keila veemajanduse kordategemiseks vajalikud investeeringud on väga suured, pidevalt tõusevad hinnad, linnaeelarvest nii suuri summasid leida pole võimalik. Kogu Keila veemajanduse vastavusse viimiseks Euroopa Liidu nõuetega tuleb ellu viia Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekt, mille rahastamiseks tuleb esitada taotlus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile. Keila jaoks tähendab see 30% vanade torustike renoveerimist, neljateistkümne reoveepumpla parendamist ja viie uue ehitamist, kahe puurkaevu rajamist ja viie renoveerimist, veetöötlusjaama veemahutite renoveerimist, kaugvalvesüsteemi loomist ning mudatöötluse kaasajastamist. Projekti käigus kaetakse seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata alad, rajatakse 5 km joogiveetorustikke ja ligi 6 km kanalisatsioonitorustikke. Renoveerimist vajab Keila lõunaosa kanalisatsiooni survetrass, kogu linnas tuleb remontida amortiseerunud trassid, sadevee kommunikatsioone tuleb laiendada Vasara tänava, Haapsalu mnt ja Keskväljaku piirkondades. Kiirendamaks Keila linna veemajanduse korrastamist esitati 2006. aasta lõpus taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele toetuse saamiseks projektile Keila linna põhjaregiooni kanalisatsiooni ja veevärgi rajamine. Projekti omafinantseeringu katavad AS Keila Vesi ja Keila Linnavalitsus. Ehitustöödega alustatakse 2007. aastal. Tegevus toimub kolmes etapis. Hiljemalt 2010. aastal lahendatakse piirkonna varustamine vee ja kanalisatsiooniga. Juhtimaks ära sadevett teedelt-tänavatelt ja parklatest ehitatakse pidevalt juurde ka sajuvee kanalisatsiooni. Juurdeehitatavad torustikud ühendatakse olemasolevasse trassi. Keskväljaku piirkonna rekonstrueerimisega ehitatakse välja ka sajuveetrassid. Uue tänava sajuvee ärajuhtimine lahendatakse põhja regiooni vee-ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamise kavas. Raskusi on munitsipaalomandis oleva elamufondi remontimisega. Eriti halvas seisus on endine ühiselamu Põllu 1, mis ei vasta ei tänapäeva sotsiaalkorterite ega ka erivajadustega inimeste nõuetele. Hoone vajab olulisi investeeringuid. Senised kulutused on olnud väikesemahulised ning suunatud üldkasutatavate ruumide ilme parandamiseks. Eesmärgid: kõik tänavad on asfalteeritud või tolmuvaba kõvakattega; kogu linnas on välja ehitatud omavahel seotud kõnniteede ja kergliiklusteede võrk; transpordiühenduste kitsaskohad on kõrvaldatud ja tagatud head ühendusvõimalused kogu linna piires; sõidukitele ja jalakäijatele (valgustatud ja ohutud ülekäigukohad) on tagatud liiklusohutus kogu linnas; vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteet on hea ja kättesaadav kõigile linnaelanikele; tänavate-teede sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteem on rekonstrueeritud ja väljaehitatud; lahendatud on munitsipaalpinda vajavate inimeste eluaseme probleemid. 2.4.25. Vastastikusel kasul põhinev koostöö naaberomavalitsustega Keila linn on Eesti Linnade Liidu liige. Asutajaliikmena osaleb Keila MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustikus. Võrgustikku kuuluvad linnad püüdlevad selle poole, et neis oleks tervislik elada, nende arengukavas peab integreeritult sisalduma tervisehoidlik mõte. Koostöös Harjumaa kohalike omavalitsustega on üheks peamiseks vormiks osalemine MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuses. Keila linn on osalenud mitmetes ühisprojektides naaberomavalitsustega. Headeks näideteks on Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekt ja Keila jõe piirkonna turismi arendamise pilootprojekt. Koostöös Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega (HEAK) viiakse juhtpartnerina läbi projekti Lääne-Harju turismiobjektide ja –marsruutide väljaarendamise kava. Koostöö on näidanud, et ühiselt tegutsedes on sageli oma eesmärke kergem saavutada. Partnerite leidmine ja huvide kooskõlastamine on pikaajaline protsess ja sageli on raske näha erinevate omavalitsuste ühiseid eesmärke. Sageli ei saada aru, et koos tehes on rohkem võimalusi ja nii projekti toetuse taotluse koostamine kui ka elluviimine on odavam. Teenuseid osutatakse Keila linnas, kuid tarbijad on ka lähiümbruse elanikud. Turismiarendamisel on oluline koostöö teiste Lääne-Harjumaa omavalitsustega turismitoodete valiku ja mahu suurendamiseks ning kvaliteedi parandamiseks. Koostööd tuleb ja saab teha ka heakorra, turvalisuse ja kultuuri valdkondades, kasutades ära teiste omavalitsuste võimalusi ja ressursse. Tuleb selgelt positsioneerida Keila linn lähipiirkonnas, maakonnas ja Eestis, samuti linna huvide ning partnerite määratlemist ühishuvidest lähtudes. Suurematele arendusprojektidele toetuse saamiseks ühineda teiste asjast huvitatud omavalitsustega. Otstarbekas on rohkem kasutada Harju Omavalitsuste Liidu (HOL) ja teenuseid nii projektide ettevalmistamisel kui ka elluviimisel. Tulenevalt Keila linna kuulumisest Tallinna mõjupiirkonda on vaja enam tähelepanu pöörata koostööle Tallinnaga ühisprojektide ja –ürituste läbiviimisel. Eesmärgid: kasulik ja viljakas koostöö naaberomavalitsustega; vajadusel teostatakse ühisprojekte HOLi või HEAKi koordineerimisel ja juhtimisel; suuremad arendusprojektid teostatakse koostöös; koostöös naaberomavalitsustega on Keila linn muutunud turvalisemaks elukeskkonnaks; Keilal on Tallinnaga heanaaberlikud ja vastastikku kasulikud suhted. 2.4.26. Hästi toimiv linnasisene koostöö ettevõtjate, kodanikeühenduste ja riigiasutustega Keila linnas tegutseb erinevaid kodanike ühendusi ja asub küllaltki palju ettevõtteid, kes kõik toetavad linna arengut. Koostöö ettevõtjatega linna sotsiaalprobleemide lahendamisel on olnud suhteliselt nõrk ja kaootiline. Ettevõtetel puuduvad sotsiaalprogrammid. Paljud Keila linna elanikud töötavad kohalikes ettevõtetes, ettevõtete osa oma töötajate arendamisel võiks olla suurem. Paljud kodanikeühendused on passiivsed ja linnavalitsusel puudub teave nende tegevuse kohta. Kodanikeühenduste panus tõhusama koostöö puhul looks võimalused suurema hulga elanike kaasamiseks otsustusprotsessi ja linna arendamisse. Eesmärgid: erinevad kodanikeühendused osalevad aktiivselt linna elus; linnavõimudel on hea tagasiside oma tegevuse kohta; ettevõtetel on olemas sotsiaalprogrammid oma töötajate arendamiseks; tegutseb linnavalitsuse ja ettevõtjate ümarlaud. 2.4.27. Viljakad suhted sõpruslinnadega Keila linn on Läänemere Linnade Liidu liige. Keila linnal on viis sõpruslinna (Barsbüttel, Birstonas, Huittinen, Nacka ja Sigulda), kellega on pikaajalised sidemed. Aktiivselt tegutseb Sõpruslinnade Selts. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on avanenud uued koostöövõimalused. Koostöölepingud on uuendatud Birštonase ja Huittisega. Kultuurialast suhtlemist on alustatud Drawa maakonnaga Poolas. Praktiline koostöö on olnud peamiselt Barsbütteli, Birštonase, Huittise ja Nackaga. Koostöölepingud käsitlevad haridust ja kultuuri, piiriülest turismi ning kogemuste vahetamist omavalitsuste tasandil. Sõpruslinnade delegatsioonid on osa võtnud Keila päevadest, traditsioonilised ühisüritused nagu näiteks iga-aastane ühine Soome Vabariigi aastapäeva tähistamine Keilas ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Huittises, osavõtt spordivõistlustest. Aktiivne suhtlus on olnud Huittise ja Barsbütteliga juhtkondade ja sõpruslinnade seltside tasandil. Suhted Nackaga on viimasel ajal muutunud loiuks. Kattuvad Keila ja Sigulda päevad, millest tulenevalt ei ole juba mitu aastat teineteist külastatud. Ühisprojektideks on raske leida ühist teemat. Kuigi on olemas huvi koostööks jääb see sageli vaid kavatsuste tasandile, sest ei suudeta leida fonde toetuse saamiseks. Uuendada tuleb koostöölepingud kõikide sõpruslinnadega, leppida kokku ühised tegevused. Korraldada Keila juubelipidustuste ajal 2008. aasta mais konverents kogemuste vahetamiseks sõpruslinnade esindajatele Euroopa Liidu Sõpruslinnade Fondi toetusel. Leida võimalused ühisprojektide läbiviimiseks. Eesmärgid: viiakse läbi ühisüritusi ja –projekte; kasutatakse EL fondide toetusi ühistegevuseks; Keila juubelikonverentsil osalevad kõikide sõpruslinnade esindajad; vahetatakse kogemusi kõikides valdkondades vastavalt vajadusele. 2.4.28. Keila on Lääne-Harjumaa keskus Lääne-Harjumaa südames ja suurte maanteede lõikumispunktis asuv Keila on piirkonna suurim linn ning ajalooliselt väljakujunenud kultuurikeskus. Olemas on rongiühendus Tallinna, Riisipere ja Paldiskiga. Ümbruskonna elanikud külastavad Keila teenindusasutusi, tervisekeskust, sotsiaal- ja töökeskust, noortekeskust jne. Keilas toimuvad Harjumaa laulupeod, spordi- ja kultuuriüritused ning väiksemad piirkondlikud konverentsid ja koosolekud. Kahuks ei vasta rongiühendus Tallinnaga elanike soovidele, viimane rong Tallinnast väljub liiga vara, rongid käivad liiga harva ja rongisõit võtab liiga kaua aega. Sotsiaalkeskus võiks osutada rohkem ja paremaid teenuseid, kuid pole piisavalt ruume. Kõiki teenuseid ei ole võimalik Keilast saada, kauplusi on vähe ja kaubavalik ei vasta soovidele, mistõttu minnakse ikkagi Tallinnasse, kuigi Keila on lähemal. Oluline on Keila määratlemine Lääne-Harjumaa keskusena. Koostöös Eesti Raudteega tuleb parandada Keila ühendust raudteega. Kasutades ära kohalikke võimalusi jätkata Harjumaa spordivõistluste ja kultuuriürituste korraldamist Keilas. Eesmärgid: · hea ja kiire rongiühendus Tallinna ja maakonnaga; · Sotsiaal- ja töökeskus osutavad teenuseid ka teistele ümbruskonna omavalitsustele; · Keila on Harjumaa spordivõistluste ja kultuuriürituste toimumispaik; · Keilas on võimalik saada kõiki olulisemaid teenuseid; · kaupade valik Keila kauplustes on mitmekesine. III. TEGEVUSKAVA Tabel 3. Keila linna tegevuskava aastatel 2007-2009. TEGEVUSKAVA 2007-2009 Strateegilised arengusuunad Eesmärgid Tegevused Maksumus aastate lõikes (tuhandetes kroonides) Finantseerimisallikad Linnaeelarve osakaal (%des) Teostaja Linna-eelarve Toetus, kaas-finant-seerimine 2007 2008 2009 Kokku 1. Inimeste toimetulekut ja arengut väärtustav ning toetav linn 1.1. Kodanikualgatuse ja mittetulundusliku tegevuse toetamine Sporditegevuse toetamine 1100 1100 1200 3400 3400 0 100 Linnavalitsus Spordibaaside toetused 4380 4400 4600 13380 13380 0 100 Linnavalitsus 1.2. Inimesekesksed ja toimetulekut toetavad teenused kõigile vanuserühmadele Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine 1 900 2 000 2 000 5900 5900 0 100 Linnavalitsus Sotsiaalkeskuse III korruse ja juurdeehituse rajamine 20 000 20000 3000 17000 15 Linnavalitsus, ESF Sotsiaalprojektide elluviimine 400 400 400 1200 300 900 25 Linnavalitsus, ESF Põllu tänav 1A elumaja 24 korteri renoveerimine 300 500 800 800 0 100 Linnavalitsus Töökeskuste töö toetamine 100 110 120 330 330 0 100 Linnavalitsus Hoolekande- ja nõustamisteenuste tagamine kõigile abivajajatele 800 840 880 2520 2520 0 100 Linnavalitsus Kodutute öömaja 350 350 0 700 700 0 100 Linnavalitsus Riskirühmade tegevuse toetus 45 45 45 135 135 0 100 Linnavalitsus 1.3. Sotsiaalseid ja elukondlikke vajadusi rahuldav teenuste võrk 1.4. Pansionaadi rajamine eakatele ja enesega mitte toimetulevatele inimestele 2. Haridus- ja nooruselinn 2.1. Toimiv ja erinevaid võimalusi pakkuv haridussüsteem 2.2. Tänapäevane kool, kus on hea nii õppida, kui töötada Algkooli rekonstrueerimine 250 1000 0 1250 1250 0 100 Linnavalitsus Seadmete soetamine Keila Gümnaasiumile 250 0 0 250 250 0 100 Linnavalitsus Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitamine Paldiski maantee, Pargi tänava ja Ehitajate tee vahel asuvale alale 2700 1500 0 4200 4200 0 100 Linnavalitsus 2.3. Keila koolidel on õpilaskodu 2.4. Tänapäevased ja lapsesõbralikud lasteaiad, kus jätkub kohti kõigile soovijatele Uue lasteaia projekteerimine ja ehitamine Kruusa tänavale 1750 0 0 1750 1750 0 100 Linnavalitsus Vikerkaare lasteaia renoveerimine 1500 2500 0 4000 4000 0 100 Linnavalitsus Miki lasteaia renoveerimine 1300 500 0 1800 1800 0 100 Linnavalitsus Sipsiku lasteaia renoveerimine 0 2000 0 2000 2000 0 100 Linnavalitsus 2.5. Keilas on kutseõppeasutus, mille praktikabaasiks on kohalikud ettevõtted 2.6. Vabaharidus loob tingimused isiksuslikuks ja sotsiaalseks arenguks 3. Loovuse ja avatud mõtlemisega linn 3.1. Iseseisva ja loova maailmanägemisega noored Noorte organisatsioonide projektid 200 220 240 660 165 495 25 Linnavalitsus, Maavalitsus, programmid Noortekeskuse renoveerimine 1000 300 300 1600 1100 500 45 Linnavalitsus, Hasartmängu-maks Noortele hooajatöödeks töökohtade loomine Keila linnas 50 60 60 170 26 144 20 Linnavalitsus, ESF Noorsootööprojektide elluviimine 120 125 125 370 370 0 100 Linnavalitsus 3.2. Laste ja noorte muusikalise loomevõime avastamine ja arendamine Kultuurikeskuse ja muusikakooli projektide omafinantseeringu tagamine 100 110 0 210 210 0 100 Linnavalitsus 3.3. Kunstiloojate ja –tarbijate ning kodanikuühenduste kohtumispaik on Kaunite Kunstide Maja 3.4. Kohalikku ärielu elavdab ettevõtlusinkubaator 3.5. Kõrge teeninduskultuuriga ja kodanikke kaasavad linnaasutused 4. Vabaaja- ja terviselinn 4.1. Mitmekesine huvitegevus Kultuurikeskuse renoveerimine 2300 300 0 2600 2600 0 100 Linnavalitsus Lauluväljaku renoveerimine 0 200 0 200 200 0 100 Linnavalitsus 4.2. Välja arendatud puhkealade võrgustik erinevate võimalustega terviseliikumiseks ja sporditegevuseks Tervislike linnade võrgustiku töös osalemine 5 5 0 10 10 0 100 Linnavalitsus Terviseliikumise edendamine 20 20 0 40 40 0 100 Linnavalitsus Mänguväljakute korrashoid 20 30 0 50 50 0 100 Linnavalitsus Uute mänguväljakute rajamine 100 300 0 400 400 0 100 Linnavalitsus Terviseradade rajamine Keila männikusse 750 1600 13500 15850 3020 12830 80 Linnavalitsus, Norra finantsmeh-hanism Terviseradade korrashoid 100 200 250 550 550 0 100 Linnavalitsus Spordiväljakute rajamine 30 50 50 130 130 0 100 Linnavalitsus Spordiväljakute korrashoid 10 20 20 50 50 0 100 Linnavalitsus Staadioni renoveerimine Keila männikus 500 0 0 500 500 0 100 Linnavalitsus Tervisespordiradade ja mänguväljakute rajamine Keila loodeossa 0 500 500 1000 1000 0 100 Linnavalitsus 4.3. Aastaringne turismihooaeg – siia on alati põhjust tulla Lääne-Harjumaa turismi arengustrateegia väljatöötamine 180 0 0 180 4 176 2 Linnavalitsus,EAS 4.4. Traditsiooniliste ürituste jätkusuutlikkus ja uute ürituste käivitamine Spordivõistluste korraldamine 330 300 400 1030 1030 0 100 Linnavalitsus Kuumaõhupallivõistluste korraldamine 0 150 0 150 150 0 100 Linnavalitsus 4.5. Kaasaegne ja kõrge teeninduskultuuriga raamatukogu Maakonnaraamatukogu ehitusprojekti koostamine 0 2000 0 2000 2000 0 100 Linnavalitsus 5. Turvaline ja säästvalt arenev linn 5.1. Kaunis ja funktsionaalne linnasüda ning miljööväärtuslik hoonestus Keskpargi renoveerimise projekti koostamine 0 200 0 200 200 0 100 Linnavalitsus Keskpargi renoveerimise teostamine 0 0 1000 1000 1000 0 100 Linnavalitsus Raudteejaama ümbruse renoveerimine 0 1500 0 1500 1500 0 100 Linnavalitsus Kultuurimaja esise ala korrastamine 1200 1000 0 2200 2200 0 10 Linnavalitsus Keskväljaku transpordisõlme väljaehitamine 4000 2000 0 6000 6000 0 100 Linnavalitsus 5.2. Teadlik linnaplaneerimine ja linnaruumi terviklikkus 5.3. Turvaline ja puhas linnakeskkond Avalike haljasalade, parkide ja heakorra tagamine 1500 1700 1800 5000 5000 0 100 Linnavalitsus Keila jõe ja kaldaalade korrastamine 0 200 1333 1533 400 1333 26 Linnavalitsus, KIK Haljasalade renoveerimine 0 1500 1500 3000 3000 0 100 Linnavalitsus 5.4. Tehniline infrastruktuur ja teedevõrk vastavad kaasaja nõuetele Teedeehitus- ja rekonstrueerimine 3000 4000 5000 12000 1200 0 100 Linnavalitsus Kergliiklusteede rajamine 0 1000 3000 4000 4000 0 100 Linnavalitsus Jalakäijate silla ehitamine üle Keila jõe 0 0 1000 1000 1000 0 100 Linnavalitsus Raudteeülesõidu seotud probleemide lahendamine 500 300 0 800 800 0 100 Linnavalitsus Teede ja tänavate märgistamine, ülekäigukohtade tähistamine, kiiruspiirangute paigaldamine 200 500 1000 1700 1700 0 100 Linnavalitsus Teede- ja tänavate aastaringne korrashoid 2000 2500 3000 7500 7500 0 100 Linnavalitsus Linnasisese ühistranspordi korraldamine 600 700 700 2000 2000 0 100 Linnavalitsus Sadeveetrasside hooldus, väljaehitamine 300 1000 0 1300 800 500 60 Linnavalitsus, KIK Tänavavalgustuse renoveerimise jätkamine 1500 2000 2500 6000 6000 0 100 Linnavalitsus Kanalisatsiooni ja veevärgi rajamine 20000 11000 2000 33000 12000 21000 35 Linnavalitsus, Keila Vesi, KIK 6. Aktiivset koostööd tegev linn 6.1. Vastastikusel kasul põhinev koostöö naaberomavalitsustega 6.2. Hästi toimiv linnasisene koostöö 6.3. Viljakad suhted sõpruslinnadega 6.4. Keila on Lääne-Harjumaa keskus Tegevuskava maksumus kokku 57440 74635 49023 181098 115620 54878 IV. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE 4.4.1. Finantseerimise üldpõhimõtted Arengukava on alus linna eelarve prioriteetide määramisel. Linna eelarve kaudu tagatakse linna arenguks vajalikud ressursid, finantspaindlikkus ning jätkusuutlik investeerimisvõime. Arengukava lähtub linna eelarve pikaajalisest prognoosist, mida igal aastal enne arengukava ülevaatamist korrigeeritakse, tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest. Keila linna arengukavas püstitatud eesmärkide ja vastavate tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada linna tulubaasi stabiilne ja jätkusuutlik kasv ning suurendada linna finantsilist iseseisvust. Selle saavutamiseks lähtutakse finantsplaneerimises järgmistest strateegilistest tegevussuundadest: · taotleda koostöös omavalitsusliitudega kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõstmist; · tõhustada selgitustööd, et Keilas elavad inimesed registreeriksid oma elukoha rahvastikuregistris Keila linna aadressil; · kaasata linna arengueesmärkide saavutamiseks ja tulubaasi suurendamiseks erinevate välisfondide, riigi ja erasektori vahendeid. Arengukavas ettenähtud tegevuste rahastamine siduda maksimaalselt Euroopa Liidu fondide ja programmide vahenditega. Selleks kindlustada piisav reserv projektide kaas- ja sildfinantseerimiseks; · taotleda, et kõik riigi poolt linnale määratud täiendavad funktsioonid ja ülesanded oleksid riigi poolt vastavate täiendavate kulude osas täielikult rahastatud; · suurendada linnale laekuvaid omatulusid, motiveerides linna hallatavaid asutusi nende kasutuses olevaid ressursse paremini kasutama; · hoida linna laenukoormuse määr vähemalt 5% madalam seadusega lubatud maksimumist. Laenukoormuse suurendamisel lähtuda arengukavas planeeritud investeeringute teostamise vajadustest; · investeeringute kavandamisel analüüsida projekti mõju linna arengule tervikuna ning planeerida objektiga tulevikus kaasnevad tegevuskulud. Eelistada investeeringuid, millega kaasneb objektide kompleksne väljaehitamine ja rekonstrueerimisega kaasneb kulude kokkuhoid; · kulude planeerimisel lähtuda ressursside säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibist; · järgida, et linna tegevuskulude kasv ei oleks kiirem kulude üldisest ning tulude kasvust; · kiire majanduskasvu tingimustes tagada investeeringute ennaktempos kasv võrreldes tegevuskulude kasvuga. Investeeringute tegemisel eelistatakse suundi, mille teostamisega kaasneb objektide väljaehitamine täismahus ja rekonstrueerimisel kulude kokkuhoid. Näiteks tänavate väljaehitamine koos kergliiklusteede ja valgustusega, soojakadude vähendamine, kokkuhoid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest aja- ja töömahukuse vähendamise läbi jms. Linna lähiaastate tegevuskava on linna eelarve koostamise alus. Arenguvajaduste rahastamiseks kasutatakse Keila linna omavahendeid, lisaks nähakse ette eelarveväliste rahastamisallikate suuremahulist kaasamist Euroopa Liidu tõukefondide ja kohalike toetusfondide (nt hasartmängumaks, keskkonnaprogramm) vahenditest, aga ka erasektorist. Põhiosa arenguvajadustest on kiire rahvastiku kasvuga omavalitsusel ootuspäraselt seotud elukeskkonna arendamisega. Ülevaate lähiaastate kuludest annab tegevuskava. Kui tegevuskavas puuduvad konkreetsed tegevused arengueesmärkide täitmiseks, on tegevused rahastatud eelarve tegevuskuludest. Tabel 4. Keila linna eelarve ja tegevuskava ressursid (miljonites kroonides) aastatel 2007-2009. 2007 2008 2009 Kokku 2006-2009 eelarve maht kokku 150 175 185 510 eelarve tegevuskulud 117 132 142 391 laenude tagasimaksmine kokku 3 3 3 9 eelarvest investeeringuteks 25 40 45 110 juurdevõetavad laenud 0 0 10 10 omavalitsuse ressursid tegevuskava realiseerimiseks kokku 25 45 55 125 tegevuskava kulud omavalitsuse eelarve omavahenditest 22 25 30 77 4.2. Täitmise hindamine Arengukavaliste ülesannete täitmist hinnatakse igal aastal. Ülevaade täitmisest koostatakse nii rahalises väljenduses (eelarve jm vahendite kasutamine) kui ka seletava tekstina ja esitatakse linnavolikogule koos eelarve täitmise aruandega. Rahulolu ja hinnanguid erinevate eluvaldkondade toimimisele uuritakse iga viie aasta järel korraldatavate küsitlustega “Keila ja keilalased”. Vajadusel tehakse probleemsetes valdkondades täiendavaid uuringuid. Keila linna arengukava elluviimise hindamiseks kasutatakse arengunäitajate süsteemi, mille valikul lähtuti põhimõttest, et alustada iga strateegilise valdkonna tarvis näitajate kogumist ja nende sihtväärtuste väljatöötamist. Arengukava elluviimisel kogutakse näitajate väärtused, tehakse nende analüüs ja püstitatakse järgmiste aastate sihid. Oluline on tagada näitajate kogumise lihtsus, nende arusaadavus ja järjepidevus, et tekiks võimalus mõõta arengutrende ja anda saavutustele hinnang. Arengunäitajad ja nende sihtväärtuse väljendused sisalduvad tabelis 5 Tabel 5. Arengunäitajad, nende väärtused 2006.a ja indikatiivsed näitajad 2013.a 2006 2013 Rahvaarv 9400 11 000 Ülalpeetavate määr (%) 41,7 35 Keila linna poolt hallatav maa, % territooriumist 10 35 Linna tegevuskulud, % kogukuludest 91 65 Arengukavadele ja planeeringutele kulutatud raha, % tegevuskuludest 0,6 1 Projektide kaudu lisandunud raha, suhe linnaeelarvesse, % 3,2 8 Kõrgharidusega linnaametnikud, % 65 80 Linnaalehe levik linnkodanikele, % elanikest 99 100 Rahvaküsitluste arv 1 1 Linna territooriumil asuvates lasteaedades käivate laste suhe lasteaias käivate laste arvu, % 85 95 Linna territooriumil asuvates üldhariduskoolides käivate laste suhe üldhariduskoolides käivate laste arvu, % 80 95 Huvitegevuses osalevate elanike arv, % elanikest 12 17 Ühisveevärgiga hõlmatud elanike arv, % 90 100 Ühiskanalisatsiooniga hõlmatud elanike arv, % 90 100 Kergliiklusteede kogupikkus, km 3,4 7 Kõvakattega teede kogupikkus, km 44 55 Jäätmekäitlussüsteemiga liitunud majapidamiste arv, % 70 98 Kuriteosündmuste arv aastas, 1000 elaniku kohta 55 40 Ettevõtete arv, 100 elaniku kohta 4,2 6,6 Registreeritud töötute arv, tööealisest % 0,7 1,0 4.3. Arengukava realiseerimisega seotud riskid Riskid on väliskeskkonnast ja vallast endast tulenevad arengud, mis võivad oluliselt mõjutada vallavolikogu ja -valitsuse ning munitsipaalasutuste edukust eesmärkide saavutamisel ning ülesannete ja tegevuste läbiviimisel. Riskide teadvustamine ja maandamine tuleb tegevuskava realiseerimise hindamisel arvesse võtta. Arengustrateegias seatud eesmärkide saavutamise teel võib tuua esile järgmised olulised riskid: · Valglinnastumise oht, mis lähtub elamute, tootmise ja transpordivoogudega kaasnevast inimtegevuse koormuse kiirest kasvust. Kinnisvaraarendus lähtub valdavalt arendajate hetkekasust, jättes tagaplaanile linnaelanike pikaajalised ühishuvid (ühiskommunikat­sioonid- teed ja tänavate läbitavus, juurdepääs avalike teenuste asutustele), looduskeskkonna säästva kasutamise, kohaliku identiteedi ja miljööväärtused. Töökohtade vähenemine ja infrastruktuuride arengupeetus toovad kaasa vajaduse mobiilsuseks, millega kaasneb kiire autostumine, ummikud, elanike elukohavahetused, kinnisvara väärtuse langus. Keila linn on Tallinna üks magalatest. · Avalike teenuste osutamise mahajäämuse oht, mille sisuks on elanike kasvavate nõudmiste rahuldamatus, seda nii infrastruktuuri objektide ehitamise mahajäämuse (koolid, lasteaiad) kui avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kvaliteedi osas. Kasvav elanikkonna rahulolematus põhjustab võimu poliitilise ebastabiilsuse, otsustamatuse või tehtud otsuste elluviimise mittejärjekindluse ja pärsib arendustegevuse järjepidevust linnas. · Tulubaasi mittevastavuse oht, rahaliste vahendite nappus arenguks vajalike investeeringute teostamiseks. Kohaliku omavalitsuse kasutada olevad rahalised vahendid ei suurene piisava tempoga, mistõttu ei suudeta ehitada vajalikus tempos avalikku infrastruktuuri ja seda hooldada. Teenuste kvaliteedi mittevastavus elanike ootustele ja hinnatõus vähendavad elukoha väärtust ja linna imagot. Laenukoormus ei jäta erilisi võimalusi investeeringuteks, kuna linnaeelarve raha kulub laenude teenindamiseks. · Riigi eelarvepoliitika ettearvamatus ohustab investeeringute finantsplaneerimise otstarbekust ja suurendab ametnike omavolli. Tekib oht, et investeeringute tagasimaksmiseks vajaminev rahasumma ületab eelarvest tagasimaksevõime. Projektipõhisel rahastamisel tekivad hilinemised ja toetused laekuvad oodatust hiljem. Tekib käibevahendite kriis. Ei täideta tegevuskavas püstitatud eesmärke. · Looduse reostuse oht, mis tuleneb tarbijalikust suhtumisest looduskeskkonda, loodusressursside hooletust kasutamisest. Ohu olulisteks allikateks on ohtlike ainete käitlemise mahu kasv, transpordivoogude intensiivistumine (maantee, raudtee), millega kaasnevad tootmisest tulenevad saasteriskid, müra, vibratsioon ja õhusaaste. · Omandiküsimuste mittelahendamisest tulenev oht. Linnavolikogu ja -valitsus ei suuda ohjata kinnisvaraarendajate tegevust, tagada vajalike maa-alade reserveerimist ühiskondlikuks kasutamiseks ja maade munitsipaliseerimist; riigipoolne otsustusprotsess venib ja riigile kuuluvat maad ei anta üle kohalikule omavalitsusele. Partnerid ei ole koostööaltid ja lahendused lükkuvad määramatuks ajaks edasi. · Kuritegevuse kasvu oht. Uusasukate majandusraskused ja erinev kultuurikontekst, elanike vähene sotsialiseeritus on kuritegevuse kasvu allikad. 4.4. Keila linna arengukava seos Harju Maakonnaplaneeringuga Keila linna arengustrateegia elluviimine on tihedalt seotud Harju maakonna planeeringuga, mille aluseks on Harju maakonna arengustrateegia. Harjumaa arengustrateegias on visioon “Harjumaa aastal 2010” sõnastatud järgmiselt: Harjumaa on: tervislik ja tasakaalustatult arenev; keskkonnasõbralik; kultuuripärandit hoidev; väljaarenenud sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga; perspektiivikas ja atraktiivne; turismi- ja puhkevõimalusi pakkuv. Keila linna arengu seisukohalt on Harju maakonna planeeringus esitatud tegevusprogrammis olulised alljärgnevad tegevusprioriteedid: koolivõrgu optimeerimine lähtuvalt tegelikest vajadustest; alushariduse õppekava piires kooliks ettevalmistuse kindlustamine kõikidele, kaasa arvatud ka kodustele ja puuetega lastele; tugisüsteemi väljatöötamine noorte õpetajate toomiseks ja kinnistamiseks kooli; Tiigrihüppe programmi ja Harjumaa omavalitsuste ühistööna koolide arvutiseerimine; koostöös vabariigi kutseõppeasutustega põhikooli lõpetajatele kutse omandamiseks suuremate valikuvõimaluste pakkumine; kutseõpetuse aluste sissetoomine gümnaasiumi kutse- ja gümnaasiumihariduse ühitamise eesmärgil; materiaalse baasi tugevdamiseks ja kultuuriasutuste võrgu arendamiseks erinevatelt fondidelt raha taotlemise võimaluste tutvustamine omavalitsustele, kultuuriseltsidele. maakondlike ühisürituste korraldamine; maakondlike teabepäevade ja koolitusseminaride korraldamisse erinevate ametkondade esindajate kaasamine; rahvusvaheliste suhete arendamine sõprusmaakondade, -valdade ja –linnadega; kultuuriturismi arendamise toetamine; mälestiste tähistamine ja viidamajanduse korrastamine; noortele senisest laialdasem info levitamine õppimise, töö ja vaba aja veetmise võimaluste kohta, nende õiguste ja kohustuste kohta; noorte positiivset enesealgatust soodustavate noorsoorühmituste (noorsoo-organisatsioonide, klubide, rühmade, malevate jne) tekke toetamine; vabatahtlike spordikorraldajate tegevuse toetamine ja stimuleerimine; tervislike eluviiside propageerimine; potentsiaalsete riskirühmadega tehtava ennetava töö arendamine; sotsiaalhoolekandesüsteemi materiaalse baasi arendamine; erivajadustega inimestele teistega võrdseid võimalusi tagavate teenuste arendamine; erasektori, valitsusväliste organisatsioonide ja vabatahtlike poolt hoolekandes tehtava töö soodustamine; reisirongiliikluse säilitamine ja arendamine; ühistranspordisüsteemi väljaarendamine Tallinnas ja tema mõjupiirkonnas; korrastada ja panna toimima olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid; teha koostööd omavalitsuste ja naabermaakondadega maakonda läbivate vooluveekogude veekvaliteedi parandamiseks; kohustada maaomanikke korras hoidma järvi, jõesänge, ojasid, kraave; ranna ja kalda kaitse seadusest tulenevate piirangute leevendamist ehitustegevuse erilubade väljastamisega rakendada vaid väga põhjendatud juhtudel; luua ja täiustada jäätmete ja teisese toorme kogumise süsteem; viia läbi keskkonnaalast kasvatustööd erinevates õppeasutustes; turismi arenguprojektide elluviimine; täiendõppe ja kutseharidussüsteemi paremale funktsioneerimisele kaasaaitamine; erineva profiiliga arendus- ja ettevõtluskeskuste tekke ja arengu soodustamine (riiklikud toetused, koostöö maavalitsuse ja omavalitsuste vahel jne). Harju maavanema korraldusega (22.06.05 nr 1092-k) kinnitatud dokumendi „Harjumaa kohalike omavalitsuste investeerimisvajaduste loetelu aastani 2015” uuendatud nimekirjas sisalduvad järgmised Keila linna projektid: 1. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR (haridus, kultuur, noorsootöö, sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus ja avalik kord): · Põllu tn 1A elamu renoveerimine sotsiaalkorteriteks; · lasteaia ehitamine Loodeosa elamurajooni; · Keila Gümnaasiumi spordiväljaku ehitus; · staadioni ehitus-renoveerimine; · Keila Noortekeskuse renoveerimine, · terviseradade rajamine Keila männikus; · lasteaia “Vikerkaar” kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning akende vahetus; · Keila Kultuurikeskuse I ja II korruse fuajee ning saali põranda renoveerimine; · laululava renoveerimine (laulukaare ja vajalike abiruumide väljaehitamine); · Sotsiaalkeskuse III korruse ja juurdeehituse ehitamine; · Harju Maakonnaraamatukogu renoveerimine; · koolide ja lasteasutuste hoonete renoveerimine; · Harjumaa muuseumi arendamine; · laste mänguväljakute väljaarendamine. 2. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR (infosüsteemid, ühistransport, elektri- ja soojavarustus, sadamad, teedevõrk, lennuväljad) · teede ehitus-rekonstrueerimine I järk; · tänavavalgustuse rajamine ja rekonstrueerimine I järk; · teedeehitus-rekonstrueerimine II järk ca 25 km; · tänavavalgustuse rajamine ja rekonstrueerimine II järk; · jalakäijate sildade ehitamine üle Keila jõe; · Keila ringtee projekteerimine ja väljaehitamine; · Keila linna keskväljaku visiooni väljatöötamine 3. MAJANDUS (asustuse suunamine, majanduse areng ja ettevõtlus, põllumajandus, metsamajandus, turism) · turismiketi, -objektide korrastamine, keti väljaarendamine; · turismiobjektide korrastamine 4. KESKKOND (jäätmemajandus, välisõhk, looduskaitse, vesi, muinsus­kaitse) · linna vee- ja kanalisatsioonivõrkude väljaehitamine ja rekonstrueerimine I järk; · linna vee- ja kanalisatsioonivõrkude väljaehitamine ja rekonstrueerimine II järk; · sadeveetrasside väljaehitamine. 4.5. Muutmine ja järgmise arengukava koostamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peab volikogu iga aasta 1. oktoobriks läbi vaatama arengukava täitmise aruande ja vastu võtma otsuse arengukava muutmise kohta. Samuti on seaduses sätestatud, et kohaliku omavalitsuse arengukava peab mistahes eelarveaastal hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Vastavalt selleks hetkeks kujunenud olukorrale viiakse sisse muudatused ja koostatakse uus finantsplaan järgnevaks kolmeks aastaks (st lisandub 1 uus aasta).