Kaarma Vallavolikogu — Kaarma Vallavolikogu töökorra kehtestamine — KO, 76, 929

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 ja Kaarma valla põhimääruse (Kaarma Vallavolikogu 31.05.2006 määrus nr 13) punkt 47.1 alusel. I ÜLDSÄTTED § 1. Kaarma Vallavolikogu 1.Kaarma Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Kaarma valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis on valitud valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu, tegutseb vallaelanike huvides seaduste ning nendest tulenevate õigusaktide alusel. 3. Volikogu koosneb 15 volikogu liikmest. 4. Volikogu tööorganid on täiskogu, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 4.1. Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud komisjonid moodustatakse valdkonniti. Komisjoni tegevuse alused ja kord sätestatakse valla põhimääruses ja komisjonide põhimääruses.. 4.2. Vähemalt kolm samasse erakonda või valimisliitu kuuluvat volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. 5. Volikogu ja tema komisjonide tehnilist teenindamist korraldab vallavalitsuse kantselei. § 2. Volikogu töökord 1. Volikogu töökord määrab kindlaks volikogu istungi ettevalmistamise, kokkukutsumise ja läbiviimise ning volikogu liikme istungist osavõtu korra. II VOLIKOGU ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE § 3. Volikogu istung 1. Volikogu täiskogu töövormiks on istung. 2. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees või tema asendaja. Päevakord kinnitatakse volikogu istungil koosseisu häälteenamusega. 3. Volikogu arutab istungil päevakorras olevaid küsimusi, mille eelnõud on volikogu liikmetele eelnevalt teatavaks tehtud. 4. Volikogu teeb otsused poolthäälte enamusega. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise teel. 5. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 6. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 7. Volikogu korralised istungid toimuvad üldreeglina üks kord kuus. 8. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata arutamisele tulevad küsimused. Kutsele märgitakse istungi toimumise aeg ja koht ning lisatakse istungi päevakorda esitatud õigusaktide eelnõud. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 9. Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist on õigus taotleda volikogu esimehel, revisjonikomisjonil, vähemalt nelja volikogu liikme ettepanekul või vallavalitsusel nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 10. Volikogu erakorraline istung kutsutakse võimalusel kokku taotluses esitatud päeval, kuid mitte varem kui 5 päeva jooksul arvestades taotluse esitamise päevast; kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul välja arvatud juhul kui korraline volikogu istung toimub 21 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast. § 4. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamine 1. Volikogu õigusaktide eelnõusid võivad esitada: 1.1 volikogu liikmed; 1.2 volikogu komisjonid; 1.3 volikogu fraktsioonid; 1.4 vallavalitsus; 1.5 vallavanem 1.6 vähemalt 1% hääleõiguslikest Kaarma valla elanikest; 2. Üldjuhul võetakse eelnõu volikogus arutlusele nelja nädala jooksul arvates selle volikogule arutamiseks esitamise päevast. 3. Esitatud eelnõud suunatakse komisjonidesse. 4. Komisjon või vallavalitsus võivad volikogu istungil protestida neile eelnõu menetlemiseks jäetud liialt lühikese ajavahemiku üle. Protesti rahuldamisel määratakse volikogu poolt täiendav ettevalmistusaeg. § 5.Volikogu päevakorra projekti koostamine 1. Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest ja arupärimistest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates ära päevakorraküsimuste arutamise järjekorra. 2. Istungi päevakorda võetakse küsimused, millede eelnõud koos vallavalitsuse seisukohaga antakse volikogu komisjonide mentelusse vähemalt 8 päeva enne korralise istungi toimumist. III VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMINE § 6. Volikogu istungi läbiviimine 1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees või nende äraolekul vanim volikogu liige. 2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu istungil osalevaid liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 3. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt ning vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistamise kohta. 4. Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb need ette ja korraldab nende lahendamise ükshaaval. Protestide osas antakse protesti esitajale 2 minutiliseks selgituseks sõna, peale mida toimub ilma eelneva diskusioonita hääletus. Proteste lahendatakse poolthäälte enamusega. 5. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse istungi päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval kinnitamisele. Küsimuste päevakorrast väljaarvamine otsustatakse poolthäälte enamusega. 6. Istungi päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide avaldused. Kui avaldus on enne volikogu istungi algust kirjalikult kõigile volikogu liikmetele kätte jagatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda. 7. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 8. Sõnavõtud on volikogu istungil ajaliselt piiratud: 8.1. ettekanne ei tohi ületada 15 minutit; 8.2. kaasettekanne 5 minutit; 8.3. sõnavõtt 3 minutit; 8.4. repliik 2 minutit. 9. Ettekandeks ja kaasettekandeks tuleb pikemat aega küsida enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselgelt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda ja lõpetab vajadusel sõnavõtu. 10. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele antakse küsimuste esitamiseks sõna kuni kolm korda ja repliigi esitamiseks üks kord. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või vallavalitsuse liikmele. 11. Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Istungi juhataja annab üldjuhul volikogu liikmetele sõna märku andmise järjekorras, eelisjärjekorras saab sõna võtta faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. 12. Samas päevakorrapunktis ühele volikogu liikmele üle kahe korra sõna ei anta. See piirang ei kehti kirjalike ja protseduuriliste ettepanekute kohta. 13. Kui on teisi sõnasoovijaid, siis ühele fraktsioonile kaks korda järjest sõna ei anta. 14. Volikogu istungil annab sõna ainult istungi juhataja. 15. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal ning komisjonide ja fraktsioonide esindajatel õigus 2-minutiliseks lõppsõnaks. § 7. Eelnõude lugemine 1. Volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 2. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 2.1. valla eelarvet; 2.2. arengukava; 2.3. kohalike maksude kehtestamist; 2.4. valla põhimääruse muutmist, kui põhimääruse muutmine ei tulene seaduse muudatusest; 2.5. volikogu töökorda; 2.6. rahaliste kohustuste võtmist, mis pole tagatud jooksva aasta eelarvega. 3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 4. Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja ja komisjon (juhtivkomisjon) esitada arutamiseks volikogu istungile uue tervikteksti arvestades tehtud muudatusi. 5. Volikogu määruste eelnõude puhul, mis nõuavad täiendavaid kulutusi, on vajalik eelnevalt kuulata ära vallavalitsuse seisukoht. 6. Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu mitu lugemist (va eelnõud, mis käsitlevad Kaarma valla põhimääruse või volikogu töökorra muutmist). Juhul kui loetakse ühte eelnõud istungil mitu korda, peab iga lugemise vahel olema vähemalt 10- minutiline vaheaeg. 7. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. 8. Eelnõu lõplikuks formuleerimiseks võib volikogu moodustada redaktsioonitoimkonna või panna redaktsioonitoimkonna ülesanded mõnele olemaolevale komisjonile. Redaktsiooni arutelus osaleb eelnõu esitaja ja kuulatakse ära vallasekretäri seisukoht. Igal fraktsioonil on õigus redaktsioonitoimkonnas osaleda vähemalt ühe liikmega. Eelnõu järgmiseks lugemiseks peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond koostama parandatud või täiendatud teksti ja esitama eelnõu uuesti hääletamisele. 9. Kui eelnõu on kavandatud või otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib esimesel lugemisel diskussioon ära jääda. 10. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib poolthäälte enamusega eelnõu tagasi saata pärast läbirääkimiste lõppu. Eelnõud ei saa tagasi võtta ega tagasi saata , kui ta on pandud lõpphääletusele. § 8. Hääletamine 1. Küsimusi otsustatakse volikogus hääletamise teel. Hääletamise korraldab istungi juhataja. 2. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 3. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Pärast hääletamisele panekut võib fraktsioon nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 4. Määruste ja otsuste eelnõudesse tehtavad muudatused hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Kui volikogu ei otsusta teisiti, hääletatakse iga muudatus eraldi. 5. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 6. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid proteste ei arvestata. § 9. Arupärimine 1. Volikogu liikmel ja volikogu fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 2. Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle kantseleile. Kantselei edastab selle koheselt arupärimise adressaadile. Kui vallavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale valitsuse liikmele ja informeerib sellest arupärijat. 3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile. § 10. Istungi lõpetamine 1. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "Istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga. 2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti. § 11. Volikogu istungi protokoll 1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Helisalvestused säilitatakse kuus kuud. Protokollid peavad olema vormistatud hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, kinnitatud päevakord, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 3. Volikogu istungi käigus antud informatsiooni ei protokollita. 4. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 5. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise korral häältelugemiskomisjoni protokollid. 6. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 7. Volikogu määruste ja otsuste originaalid ning istungite protokollid asuvad kantseleis ning on avalikustatud Kaarma valla veebilehel. 8. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. IV VOLIKOGU LIIKME OSALEMINE ISTUNGIL § 12. Volikogu liikme istungist osavõtt Volikogu liikmete istungist osavõtt registreeritakse nimekirjas istungi algul isikliku allkirjaga. Võimalusel informeerib volikogu liige oma mitteosalemisest kantseleid. § 13. Volikogu liikme taandamine 1. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seadusele. 2. Sel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. § 14 . Umbusaldusmenetlus volikogus 1. Vähemalt 4 volikogu liiget võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 2. Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad. 3. Umbusalduse algatamise avaldus esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale. Umbusaldusavalduse eelnõu lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. 4. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamise rahuldamiseks peavad selle poolt olema vähemalt 8 volikogu liiget. V MUUDATUSTE TEGEMINE TÖÖKORRAS § 15. Muudatuste tegemine töökorras Muudatuste tegemine töökorras toimub volikogu poolt, kusjuures vastavat eelnõu peab käsitlema mitmel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. VI RAKENDUSSÄTTED § 16. Kaarma Vallavolikogu määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks Kaarma Vallavolikogu 30. juuni 2000. a määrus nr 14 “Kaarma Vallavolikogu töökorra kinnitamine”. § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2007. a. Volikogu esimees Margus MÄGI