Analüüsimise meetodid saasteainete sisalduse määramiseks loomses toidus

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded proovide analüüsimise meetoditele (edaspidi analüüsimeetodid) ning analüüsitulemuste hindamisele, mida kasutatakse gruppidesse A ja B liigitatavate saasteainete sisalduse määramiseks loomses toidus.

(2) Gruppi A kuuluvad anaboolset toimet omavad ravimiseaduse § 15 lõike 6 alusel kehtestatud põllumajandusloomade suhtes kasutamiseks keelatud biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekirjas loetletud järgmised ained

1) A. 1 – stilbeenid, stilbeeni derivaadid, nende soolad ja estrid;

2) A. 2 – türeostaatikumid;

3) A. 3 – steroidid;

4) A. 4 – resortsüülhappe laktoonid, sealhulgas zeranool;

5) A. 5 – β-agonistid;

6) A. 6 – muud ravimiseaduse § 15 lõike 6 alusel kehtestatud põllumajandusloomade suhtes kasutamiseks keelatud biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekirjas loetletud ained.

(3) Gruppi B kuuluvad järgmised veterinaarravimid ja muud saasteained

1) B. 1 – antibakteriaalsed ained, sealhulgas sulfoonamiidid, kinoloonid;

2) B. 2 – muud veterinaarravimid;

3) B. 3 – muud mujal nimetamata saasteained ja keskkonna saasteained.

(4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud muud veterinaarravimid on

1) B. 2 (a) – anthelmintikumid;

2) B. 2 (b) – antikoksidiaalid, sealhulgas nitroimidasoolid;

3) B. 2 (c) – karbamaadid ja püretroidid;

4) B. 2 (d) – sedatiivid;

5) B. 2 (e) – mittesteroidsed põletikuvastased vahendid (NSAID);

6) B. 2 (f) – teised farmakoloogiliselt aktiivsed ained.

(5) Lõike 3 punktis 3 nimetatud muud mujal nimetamata saasteained ja keskkonna saasteained on

1) B. 3 (a) – kloororgaanilised ühendid, sealhulgas PCB;

2) B. 3 (b) – fosfororgaanilised ühendid;

3) B. 3 (c) – keemilised elemendid;

4) B. 3 (d) – mükotoksiinid;

5) B. 3 (e) – värvained;

6) B. 3 (f) – muud ained.

(6) Määrust kohaldatakse ametnike poolt ametliku kontrolli käigus võetud proovide analüüsimise korral selleks volitatud laboris.

(1) Ametliku kontrolli käigus võetud proove analüüsitakse meetoditega, mis on dokumenteeritud katsejuhendites, soovitatavalt vastavalt standardile ISO 78-21.

(2) Analüüsimeetodid peavad vastama lisas toodud nõuetele.

(3) Analüüsimeetodite valideerimisel tuleb järgida lisas kirjeldatud valideerimisprotseduure.

(4) Saasteainete puhul, mille kohta ei ole kehtestatud piirnormi, peavad analüüsimeetodid vastama minimaalsetele nõutavatele suutlikkusepiiridele.

Analüüsitulemuste kvaliteedi tagamiseks peavad laborid järgima standardis EVS-EN ISO/IEC 17025 kirjeldatud protseduure.

(1) Analüüsitulemus loetakse nõuetele mittevastavaks, kui analüüsi tulemus ületab analüüdi kinnitava meetodi otsustuspiiri.

(2) Kui saasteaine kohta on kehtestatud piirnorm, on otsustuspiiriks kontsentratsioon, millest ülalpool võib statistilise tõenäosusega 1-α öelda, et piirnorm on tõepoolest ületatud.

(3) Kui saasteaine kohta ei ole piirnormi kehtestatud, on otsustuspiiriks väikseim kontsentratsioon, mille puhul meetod suudab statistilise tõenäosusega 1-α tuvastada analüüdi olemasolu.

(4) Paragrahvi 1 lõikes 2 loetletud saasteainete puhul võib α-viga olla üks protsent või vähem. Kõigi teiste saasteainete puhul võib α-viga olla viis protsenti või vähem.

Määrus jõustub 13. detsembril 2014. a.