Haridus- ja teadusminister — Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele — RTL, 27, 476

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus sätestab õpikute, töövihikute, tööraamatute ja töölehtede komplektide põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale, põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale (edaspidi koos riiklik õppekava) vastavuse kinnitamise tingimused ja korra ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja töölehtedele (edaspidi õppekirjandus) ja muule õppekirjandusele. (2) Määrust kohaldatakse ka õpikute ja tööraamatute täienduste ja parandustega (üle 10%) kordustrükkide väljaandmisel. Töövihikute kordustrükid esitatakse kinnitamiseks koos selle õpiku kordustrükiga, mille juurde töövihik kuulub. (3) Määrust kohaldatakse ka kutseõppeasutuste üldharidusainete õppekirjanduse hindamisel. § 2. Õppekirjandus (1) Käesoleva määruse mõttes on õppekirjanduse liigid õpik, töövihik, tööraamat ja töölehed. 1. klassi eesti keele / vene keele I poolaasta õpikut nimetatakse aabitsaks. (2) Tööraamatuid võib kirjastada 1.–3. klassile, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral 1.–5. klassile, toimetuleku riikliku õppekava korral 1.–9. klassile. § 3. Õpikule esitatavad nõuded (1) Õpiku koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud: 1) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke; 2) ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi; 3) õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid, sh mitmekultuurilisuse põhimõtet; 4) õppeaine kooliastme kohustuslike nädalatundide või kursuste arvu. (2) Õpik sisaldab õpilase vanusest ja õppeaine spetsiifikast lähtudes: 1) otstarbekalt liigendatud õppeteksti; 2) allikmaterjale, tabeleid, jooniseid, fotosid ja teisi õppesisu illustreerivaid materjale (edaspidi illustratsioonid), mille allkirjad, tähistused ja selgitused on mõistetavad ja tekstiga kooskõlas; 3) küsimusi ja õppeülesandeid, sh uurimuslikke ja loovülesandeid, rühmatöö- ja projektülesandeid ning teisi õppeaine spetsiifikast ja ainedidaktikast tulenevaid ülesandeid; 4) õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks. (3) Õpik on kirjutatud ladusas ja eakohases keeles. (4) Õpiku tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi. (5) Õpik vastab selle määruse §-s 9 sätestatud tehnilistele nõuetele. § 4. Töövihikule esitatavad nõuded (1) Töövihik võimaldab õpilasel teadmisi kinnistada, kontrollida ja loovalt rakendada ning oma oskusi arendada. (2) Töövihik sisaldab tööjuhendiga õppeülesandeid, sh uurimuslikke ja loovülesandeid, rühmatöö- ja projektülesandeid ja teisi ainedidaktikast tulenevaid ülesandeid. (3) Töövihik sisaldab õppeülesandeid õppeprotsessi diferentseerimiseks. (4) Töövihik moodustab üldjuhul teatud kindla õpikuga tervikliku õppekomplekti. § 5. Tööraamatule esitatavad nõuded Tööraamat ühendab õpiku ja töövihiku ning vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4 esitatud nõuetele. § 6. Töölehele esitatavad nõuded Töölehed võivad täita õpiku või töövihiku funktsioone ning vastavad käesoleva määruse §-des 3 ja 4 esitatud nõuetele. § 7. Muu õppekirjandus (1) Muu õppekirjandus on käesoleva määruse mõttes: 1) kooliatlas, mida kasutatakse õppevahendina loodusõpetuse, geograafia ja ajaloo õpetamisel; 2) audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal (edaspidi auvis); ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide või fotode kogu või näitkogu, mida kasutatakse õpetamisel lisamaterjalina; 3) õpetajaraamat, mis juhendab õpetajat klassi või kooliastme õppekirjanduse kasutamisel. (2) Muu õppekirjandus toetab õpilast või õpetajat riikliku õppekava täitmisel. § 8. Muule õppekirjandusele esitatavad nõuded Muu õppekirjanduse koostamisel arvestatakse riikliku õppekava õppe- ja kasvatuseesmärke, põhimõtteid, ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi. § 9. Õppekirjandusele esitatavad tehnilised nõuded Õppekirjandus, millele väljaandja (edaspidi kirjastus) taotleb haridus- ja teadusministri kinnitust selle vastavuse kohta riiklikule õppekavale, peab vastama järgmistele nõuetele: 1) 1.–3. klassi õpiku, sealhulgas ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 400 g ja kogumaht kuni 10 trükipoognat; 4.–6. klassi õpiku kogukaal kuni 450 g ja kogumaht kuni 14 trükipoognat ning 7.–9. klassi õpiku kogukaal kuni 500 g ja kogumaht kuni 18 trükipoognat. 1.–6. klassi eesti keele ning vene keele (vene õppekeelega koolides) õpiku, sh ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 450 g ja kogumaht kuni 15 poognat; 2) lubatud tähemärkide arv ühe õppetunni kohta on 1.–3. klassi õpikus kuni 1800, 4.–6. klassi õpikus kuni 3600, 7.–9. klassi õpikus kuni 5400 ning gümnaasiumiõpikus kuni 7200; 3) kasutatakse katmata või kaetud mati pinnaga paberit, mille kaal on 70–80 g; 4) õppekirjandust ei köideta spiraalköites; 5) aabitsas kasutatakse poolpaksu harilikku püstkirja, 1.–3. klassi õppekirjanduses harilikke kirju groteskkirjade rühmast ning alates 4. klassist vähekontrastsete kirjade rühma normaalseid harilikke püstkirju või antiikvarühma kirju; 6) kirja suurus aabitsas ei ole väiksem kui 16 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti; esimese klassi esimese poolaasta õppekirjanduses kasutatakse suurtähti, teisest poolaastast väiketähti; 4.–9. klassi ja gümnaasiumi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 12 punkti; põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse korral ei ole kirja suurus aabitsas ja 1. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 20 punkti, 2.–5. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 16 punkti ja 6.–9. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti; 7) reavahe aabitsas ei ole väiksem kui 4 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduses mitte väiksem kui 3 punkti, 4.–9. klassi ja gümnaasiumi õppekirjanduses mitte väiksem kui 2 punkti; 8) graafikud, skeemid, tabelid ja diagrammid eristuvad üldisest taustast. Kui taust on värviline, ei tohi see segada graafikust, skeemist, tabelist või diagrammist arusaamist. Tekst ei ole trükitud lugemist segavale taustale; 9) aabitsas veergu ladumist ei kasutata, 1.–3. klassi õpikutes võib laduda kahte veergu värsid, sõnastikuosa, sõnade ja sõnaühendite loendid ning kronoloogilise materjali, 4.–9. klassi ja gümnaasiumiõpikutes põhiteksti. § 10. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamine (1) Haridus- ja teadusminister kinnitab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 4 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetluse läbinud ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi REKK) kaudu esitatud riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse nimetuste loetelud. (2) Õppekirjanduse materjalide menetlemine toimub kirjastuste poolt järgmiste etappidena: 1) õppematerjali käsikirja (edaspidi käsikirja) katsetamine ühes maapiirkonna ja ühes linnakoolis ning vastavate paranduste sisseviimine; 2) õppematerjali käsikirjale retsensioonide koostamine ning nende alusel paranduste sisseviimine; 3) õppematerjali maketi koostamine ja selle esitamine kinnitusmärke kasutamise õiguse saamiseks. § 11. Käsikirja katsetamine koolis (1) Käsikirja katsetamise vähemalt 20% ulatuses viib kirjastuse koostatud programmi alusel läbi koolis töötav vastava aine õpetaja, kes on selles kooliastmes töötanud vähemalt viis aastat. (2) Katsetajad esitavad kirjastusele kirjaliku arvamuse käsikirja kohta ja teevad ettepanekuid käsikirja parandamiseks. (3) Katsetamisega seotud kulud katab kirjastus. § 12. Retsensentide nimekirja kinnitamine (1) Kirjastused esitavad REKK-le iga aasta 1. maiks ja 1. detsembriks nimekirja õppeainete kaupa õppekirjanduse retsensentide nimedest. (2) Retsensentide esitamisel ja valikul peab kirjastus arvestama, et: 1) vähemalt üks retsensent peab olema koolis töötav õpetaja, kes on selles kooliastmes õpetanud vähemalt viis aastat ning on vanemõpetaja või pedagoog-metoodik; 2) vähemalt üks retsensent peab olema vastava eriala/ainedidaktika õppejõud, teadustöötaja või tunnustatud spetsialist; 3) ülejäänud retsensendid peavad vastama käesoleva lõike punktis 1 või 2 toodud nõuetele. (3) REKK koostab kirjastuste ettepanekute alusel retsensentide koondnimekirja õppeainete kaupa ning esitab haridus- ja teadusministrile käskkirjaga kinnitamiseks. § 13. Retsensioonide tellimine ja koostamine (1) Kirjastus tellib õppekirjanduse käsikirjale vähemalt kolm retsensiooni ja muu õppekirjanduse käsikirjale vähemalt kaks retsensiooni ministri käskkirjaga kinnitatud retsensentidelt. (2) Retsensendi ülesanne on hinnata: 1) õppekirjanduse vastavust käesoleva määruse §-s 3–9 nimetatud nõuetele; 2) õppekirjanduses esitatud faktide, mõistete ja seletuste õigsust ning illustratsioonide sobivust, esituse süsteemsust ja arusaadavust; 3) õppekirjanduse õppesisu esitamise loogilisust ning metoodika ja õppeülesannete otstarbekust; 4) tekstide ja õppeülesannete vastavust ning illustratsioonide sobivust riiklikus õppekavas sätestatud kooli õppe- ja kasvatuseesmärkidele ning eakohasust. (3) Retsensioon peab sisaldama hinnanguid õppekirjanduse vastavuse kohta käeolevas määruses esitatud nõuetele. (4) Retsensent allkirjastab ja kuupäevastab retsensiooni. (5) Haridus- ja teadusministrilt riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saanud õpikute tõlkimise korral retsenseerib selle õpiku käsikirja üks retsensent ainult tõlke adekvaatsuse seisukohalt. Retsensendi ülesanne on kontrollida eeskätt terminite ja kohanimede tõlke õigsust ning semantilist täpsust. (6) Kordustrüki puhul tellib kirjastus õppekirjanduse retsensiooni vähemalt ühelt seda kasutavalt vanemõpetajalt või pedagoog-metoodikult, kes on kantud ministri käskkirjaga kinnitatud retsensentide nimekirja. Retsensent kirjutab retsensiooni õppekirjandusega ühe õppeaasta vältel töötamise kogemusele tuginedes ja teeb vajaduse korral parandus- ja täiendusettepanekuid. (7) Kui kirjastus soovib vahendada koolidele võõrkeelte õppematerjale, mis on koostatud ja välja antud mujal riikides, tellib ta vähemalt kaks retsensiooni neid kasutavalt vanemõpetajalt või pedagoog-metoodikult, kes on kantud ministri käskkirjaga kinnitatud retsensentide nimekirja. Retsensendid kirjutavad retsensiooni tuginedes sellega töötamise kogemusele nimetatud õppematerjali täismahus ja annavad hinnangu õppekomplekti sobivusele Eesti üldhariduskoolis kasutamiseks. (8) Retsensioonide tellimisega seotud kulud katab kirjastus. § 14. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamiseks esitamine (1) Õppekirjandusele riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks esitavad kirjastused REKK-le järgmised materjalid: 1) REKK-i poolt kehtestatud vormikohase avalduse; 2) õppekirjanduse maketi; 3) retsensioonid; 4) aruanne õppetekstide ja õppeülesannete katsetamise kohta. (2) REKK kontrollib 30 päeva jooksul esitatud dokumentide ja andmete vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. (3) Vähemalt üks kord kuus edastab REKK riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse nimetused haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks. § 15. Kinnitusmärge Haridus- ja teadusministri määruse jõustumisel on kirjastusel õigus kasutada määruses nimetatud õppekirjanduse tiitelehe pöördel kinnitusmärget: 1) «Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab retsensentide / nimetatakse retsensentide nimed / hinnangu alusel: õpik/töövihik/tööraamat vastab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale» või 2) «Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab retsensentide / nimetatakse retsensentide nimed / hinnangu alusel: õpik/töövihik/tööraamat vastab põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale» või 3) «Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab retsensentide / nimetatakse retsensentide nimed / hinnangu alusel: õpik/töövihik/tööraamat vastab toimetuleku riiklikule õppekavale». § 16. Muule õppekirjandusele hinnangu ja soovituse andmine Muule õppekirjandusele soovituse saamiseks esitab kirjastus REKK-le: 1) REKK-i poolt kehtestatud vormikohase avalduse; 2) käsikirja või näidise kahes eksemplaris; 3) kaks retsensiooni. § 17. Õppekirjanduse loetelu muutmine (1) Kui haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud õppekirjanduse loetelus olevas õppekirjanduses avastatakse faktivigu või ebatäpsusi või õppematerjal ei vasta määruses toodud nõuetele, esitab asjast huvitatud isik avalduse haridus- ja teadusministrile. (2) Esitatud avalduse vaatab läbi haridus- ja teadusministri poolt moodustatud vastav komisjon. Komisjoni liikme kvalifikatsioon peab vastama määruse § 12 lõikes 2 toodule. (3) Lähtudes komisjoni ettepanekust, otsustab haridus- ja teadusminister: 1) teha kirjastusele ettepaneku avalduses märgitud puuduste kõrvaldamiseks vastava lisamaterjali avaldamisega; 2) õppekirjanduse väljaarvamise kinnitatud õppekirjanduse loetelust. § 18. Vaidlusküsimuste lahendamine Kirjastus võib haridus- ja teadusministri otsuse peale esitada vaide 30 päeva jooksul alates vastava otsuse teadasaamisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. § 19. Rakendussäte (1) Määrus jõustub 1. mail 2007. a. (2) 2007. aastal esitavad kirjastused REKK-le retsensentide nimekirja ja dokumendid või nende kinnitatud koopiad, mis võimaldavad hinnata käesoleva määruse paragrahv 14 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist, õppeainete kaupa 15. aprilliks ja 1. detsembriks. § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 4. oktoobri 2005.a määrus nr 36 «Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» (RTL 2005, 104, 1574) tunnistatakse kehtetuks alates 1. maist 2007. a kehtetuks. Minister Mailis REPS Kantsler Sirje JÕGISTE