Jõhvi Vallavolikogu — Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine — KO, 71, 859

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 lõike 4, vallavolikogu m ä ä r a b : § 1. Kinnitada Jõhvi Gümnaasiumi põhimäärus (lisatud). § 2. Määrus jõustub 18. märtsil 2007.a. Volikogu esimees Vallo REIMAA Kinnitatud Jõhvi Vallavolikogu 15. märtsi 2007.a. määrusega nr 67 JÕHVI GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. (1) Jõhvi Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. (2) Gümnaasium moodustub põhikoolist ja gümnaasiumist, mis tegutsevad ühe asutusena: 1) põhikool (I – III kooliaste) loob võimaluse põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks ning õpingute jätkamiseks gümnaasiumiastmes; 2) gümnaasium (10.–12. klass) loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks ning edasiseks õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. § 2. Gümnaasium on Jõhvi Vallavalitsuse eelarveline munitsipaalkool. Gümnaasiumil on oma eelarve Jõhvi vallaeelarve osana. § 3. Gümnaasiumil on oma sümboolika (lipp, vimpel jne) ning Jõhvi valla sümboolikaga pitsat. § 4. Gümnaasiumi teeninduspiirkond on Jõhvi valla haldusterritoorium. Õpilasi teistest omavalitsustest võetakse vastu vabade kohtade olemasolul. § 5. Gümnaasium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, kohaliku omavalitsuse jm õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. § 6. Gümnaasiumi nimetus inglise keeles on Jõhvi Gymnasium, saksa keeles Das Gymnasium Jõhvi ja vene keeles Jõhviskaja Gimnazija. § 7. Gümnaasium asub aadressil Jõhvi linn, Hariduse 5, postiindeks 41534. II. PÕHITEGEVUS, SELLE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 8. Gümnaasiumi põhitegevus on Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusaktidega määratud mahus põhi- ning keskhariduse andmine. § 9.(1) Gümnaasiumi ülesanne ja eesmärk on luua võimalused õpilastele üldkeskharidusele vastavate teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning aidata kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ja omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. (2) Gümnaasium võimaldab oma materiaalse baasi kaudu spordi-, kultuuri- ja pidevharidusalase tegevuse edendamist Jõhvi vallas. § 10. (1) Gümnaasiumis antavale põhi- ja keskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse riiklikes õppekavades, millest lähtudes koostab gümnaasium oma õppekavad, mis on õpingute alusdokumendiks. (2) Riiklikud õppekavad määravad kindlaks: 1) õppe-eesmärgid; 2) õppeaja; 3) riikliku õppekava vahekorra gümnaasiumi õppekavaga; 4) kohustuslike õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega; 5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused; 6) nõuded kooliastmete (1.–3., 4.–6., 7.–9., 10.–12) ja gümnaasiumi lõpetamiseks. (3) Gümnaasiumi õppekavad määravad kindlaks: 1) gümnaasiumi õppe-eesmärgid; 2) õppe ajalise korralduse; 3) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 4) valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. (4) Gümnaasiumi õppekavad kinnitab gümnaasiumi direktor oma käskkirjaga. § 11. Gümnaasium võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata korraldada tasulist õpet, seminare, kutseõpet, lühi- ja pikaajalisi kursusi, kontserte ja näitusi, tegeleda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, rentida ruume ning osutada tasulisi teenuseid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. § 12. (1) Järjepideva arengu tagamiseks koostab gümnaasium koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga gümnaasiumi arengukava. (2) Gümnaasiumi arengukavas määratakse: 1) kooliarenduse põhisuunad ja –valdkonnad; 2) tegevuskava kolmeks aastaks; 3) arengukava uuendamise kord. (3) Gümnaasiumi arengukava kinnitamine toimub Jõhvi vallavolikogu sätestatud korras. III. ÕPPEKORRALDUS § 13. (1) Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles. Üksikutes õppeainetes, kursustel ja klassides võib õppetöö toimuda ka teistes keeltes seadusega sätestatud alustel ja korras. (2) Klassi õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti õppekava mahust. (3) Vajadusel moodustab Jõhvi Vallavalitsus gümnaasiumis eraldi klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele alates teisest kooliastmest. (4) Vajadusel moodustab Jõhvi Vallavalitsus gümnaasiumis eraldi klasse tervisehäiretega ja erivajadustega lastele, sh: 1) keha-, kõne-, meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi; 2) tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks; 3) abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks; 4) toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks. (5) Direktor võib Jõhvi vallavalitsuse nõusolekul vastavalt vajadusele moodustada gümnaasiumis ettevalmistusrühmi koolieelikute alushariduse omandamise võimaldamiseks, pikapäevarühmi ja parandusõpperühmi. (6) Parandusõpperühm on õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks moodustatud rühm. (7) Kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (8) Koolieelikute ettevalmistusrühmade, pikapäevarühmade ja parandusõpperühmade, samuti raamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (9) Õppetegevus toimub päevases, õhtuses või kaugõppe vormis. (10) Gümnaasiumis on raamatukogu. § 14. Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta. § 15. (1) Gümnaasium tagab soovijatele, kes omavad rahvastikuregistrijärgset elukohta Jõhvi valla territooriumil, õppimisvõimaluse eestikeelse põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks. (2) Gümnaasiumil on õigus kehtestada vastuvõtutingimusi ning korraldada vastuvõtukatseid spetsialiseeritud klasside ning gümnaasiumiastme klasside komplekteerimiseks. § 16. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. § 17. (1) Gümnaasium koos Jõhvi Vallavalitsusega loob tingimused koolikohustuse täitmiseks ja kontrollib selle täitmist. (2) Koolikohustust võib täita ka kodus õppides vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. § 18. (1) Lapsevanem on kohustatud: 1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks; 2) tagama lapsele põhihariduse omandamise. § 19. (1) Õpingute aluseks gümnaasiumis on õppekavad vastavalt käesoleva põhimääruse §-le 10. (2) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridus- ja teadusministri määrusega õppeaastaks kinnitatud loetelu hulgast. Õppekirjanduse valib õpetaja direktsiooniga kooskõlastatult. (3) Valik- ja vabaainete õpetamiseks võib õpetaja koostada ja kasutada gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud ainekava. § 20. (1) Õppeaasta gümnaasiumis kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. (2) Õppeaasta algab 1. septembril. (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. (4) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 õppenädalat). Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega. (5) Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Eksam-perioodid põhikooli ja gümnaasiumiastme lõpetamiseks määrab haridus- ja teadusminister määrusega. (6) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilase nädalakoormus õppetundides määratakse gümnaasiumi õppekavaga, kusjuures nädalakoormus ei tohi ületada põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduses määratud suurimat lubatud koormust. (7) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit. (8) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab gümnaasiumi direktor. § 21. Nõuded pedagoogide kvalifikatsioonile, samuti gümnaasiumi ruumidele ja maa-alale kehtestab Haridus- ja teadusministeerium. § 22. (1) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumisi hinnatakse viie palli süsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. (2) Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning koolikursust kordama jätmise alused, tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister, millest lähtudes kinnitab gümnaasiumi direktor õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja korra. § 23. (1) Gümnaasiumis kasutatakse klassitunnistust ja õpinguraamatut, samuti õppeinfosüsteemi E-kool, mille kaudu gümnaasium teavitab õpilast ja lapsevanemat (eeskostjat, hooldajat) õpiedukusest ja käitumisest õppeveerandi, poolaasta ja õppeaasta lõpul. Klassitunnistusele ja õpinguraamatusse kantakse vähemalt järgmised andmed: 1) kooli nimetus ja klass; 2) õpilase ees- ja perekonnanimi; 3) õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul; 4) käitumise ja hoolsuse hinded õppeveerandi, poolaasta ja õppeaasta lõpul; 5) andmed täiendavale õppetööle jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise kohta. (2) Klassitunnistus ja õpinguraamat kinnitatakse gümnaasiumi direktori ja klassijuhataja allkirjade ning gümnaasiumi pitseriga. (3) Klassitunnistus on üheks õppeaastaks, õpinguraamat kolmeks õppeaastaks (üheks kooliastmeks). (4) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab gümnaasiumi õppenõukogu. § 24. (1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast. (2) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on: 1) kõne-, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste klassis 12 õpilast; 2) psüühikahäiretega laste klassis, tasandusklassis ja abiklassis 16 õpilast; 3) liitpuuetega laste klassis ja toimetulekuklassis 7 õpilast. § 25. Gümnaasiumi juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid. § 26. Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmine toimub põhikooli lõpetamise tulemuste või sisseastumis-katsete alusel. Sisseastumiskatsete läbiviimise korra kinnitab kooli pidaja direktori ettepanekul, hoolekogu heakskiidul. § 27. (1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. (2) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja korra ning õppeained, vormid ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite õppeained, vormid ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks. (4) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. (5) Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistused ja riigieksamitunnistused kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. IV. ÕPILASKOND § 28. Gümnaasiumi õpilaskond moodustatakse üldvastuvõtu või sisseastumiskatsete alusel õpilastest, kes soovivad gümnaasiumis õppida ning omavad selleks vajalikke eeldusi. § 29. (1) Vormikohase avalduse lapse õppima asumiseks esitab lapsevanem (hooldaja, eestkostja). (2) Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. § 30. Õpilasel on õigus: (1) valida õppeaineid gümnaasiumis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; (2) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus gümnaasiumi ja kodu kasvatustaotlusega; (3) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiastme õpilastel olla valitud gümnaasiumi hoolekogusse; (4) kasutada klassivälises tegevuses tasuta gümnaasiumi rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid vastavuses gümnaasiumi sisekorraeeskirjaga; (5) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; (6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Jõhvi Vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; (7) saada gümnaasiumist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; (8) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseametniku või -organisatsiooni poole. § 31. (1) Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor. § 32. Õpilane on kohustatud täitma õppenõukogu kehtestatud gümnaasiumi kodukorda, mis pannakse välja õpilastele nähtavad kohas. § 33. Õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, käesolevas põhimääruses ja gümnaasiumi «õpilaste tunnustamise ja mõjutamise korras» sätestatud korras. § 34. (1) Gümnaasium tagab õpilasele koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirja ja -normide kohase päevakava. (2) Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab gümnaasiumis kooli pidaja koos direktoriga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. § 35. Õpilasel ja tema vanematel on õigus gümnaasiumi õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda gümnaasiumi hoolekogu ja gümnaasiumi üle riiklikku järelevalvet teostava ametisiku poole, mille kohta avaldatakse kontaktandmed õpilastele nähtavas kohas. § 36. Õpilase poolt gümnaasiumile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda vanemad seadusega sätestatud korras. § 37. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub gümnaasiumi juhtkond või klassijuhataja kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on gümnaasiumi juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi lastevanemate koosoleku. V. KOOLITÖÖTAJAD § 38. (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on gümnaasiumi pedagoogid ja teised töötajad. (2) Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. (3) Personali ülesanded, kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega ning gümnaasiumi töösisekorraeeskirja, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadusandluse ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. § 39. Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal tegutsevaid isikuid. § 40. (1) Gümnaasiumis on klassi- ja aineõpetajad. (2) Klassiõpetaja õpetab 1.– 6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis. (3) Aineõpetaja õpetab 5.–12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. (4) Klassijuhatajad määratakse direktori käskkirjaga. § 41. (1) Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab neid gümnaasiumi direktor. (2) Õpetajate, direktori asetäitjate õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. (3) Pedagoogide kutseoskuste ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. VI. KOOLIELU KORRALDAMINE § 42. (1) Gümnaasiumi juhib direktor, kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja ja mille läbiviimise korra kehtestab Jõhvi Vallavalitsus. (3) Direktori kinnitab ametisse Jõhvi Vallavalitsus kuni viieks aastaks. (4) Töölepingu sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab Jõhvi vallavanem või tema volitatud ametiisik. (5) Direktori ülesanne on tagada gümnaasiumi tulemuslik töö ning kodukord, juhtida gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega. (6) Direktor on gümnaasiumi seaduslik esindaja. Direktoril on õigus teha gümnaasiumi kasuks gümnaasiumi pidaja nimel tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. § 43. (1) Gümnaasiumil on õppenõukogu, mille ülesanne on gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on gümnaasiumi pedagoogid. (3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridus- ja teadusminister määrusega. § 44. (1) Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomisele kaasaaitamiseks moodustab Jõhvi Vallavalitsus gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (2) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on gümnaasiumi pedagoogide, Jõhvi Vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja gümnaasiumi toetavate organisatsioonide ühistegevus gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. (3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad Jõhvi Vallavolikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja gümnaasiumi toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. (4) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. § 45. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VII. FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 46. (1) Gümnaasiumi vara moodustavad talle Jõhvi Vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Gümnaasiumi vara kasutamise korra kehtestab Jõhvi Vallavolikogu. § 47. (1) Gümnaasiumil on oma eelarve Jõhvi vallaeelarve osana. (2) Gümnaasiumi eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumisest sihtasutustelt, annetustest ning gümnaasiumi põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. (3) Direktori, tema õppe- ja kasvatusala asetäitjate ning õpetajate palgad ning kooliõpikute ja õppevahendite soetamise kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium lähtudes õpilaste arvust gümnaasiumis. Kõik muud kulud katab Jõhvi Vallavalitsus. (4) Riigieelarvest Gümnaasiumi pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute ning õppeinventari soetamisega seotud kulude arvestamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi järgne õpilaste arv vastava aasta 10. novembri seisuga. (5) Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks gümnaasiumi hoolekogu ja Jõhvi Vallavalitsus ning kinnitab Jõhvi Vallavolikogu. § 48. (1) Gümnaasiumi tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses kõik omavalitsusüksused proportsionaalselt gümnaasiumis õppivate nende haldusterritooriumil elavate õpilaste arvuga. (2) Tegevuskulu hulka kuulub: 1) personalikulu (va riigieelarvest finantseeritav); 2) majandamiskulu; 3) õppevahendite soetamise kulu (v.a. riigieelarvest finantseeritav). § 49. (1) Gümnaasiumi pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kinnitab Jõhvi Vallavolikogu. (2) Gümnaasiumi direktori palgamäära kinnitab Jõhvi vallavanem. § 50. (1) Asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kehtestatud korras. (2) Gümnaasiumis peetavate õppe- ja kasvatustegevusalaste kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (3) Gümnaasiumi tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks kehtestab direktor dokumentide loetelu. § 51. Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande Rahandus-ministeeriumi ja Jõhvi Vallavalitsuse kehtestatud korras ning tähtaegadeks. VIII. RIIKLIK JÄRELEVALVE § 52. (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud ja maavanem. Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppekasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (2) Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele koolis ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus. (3) Riiklikul järelevalveorganil on õigus: 1) külastada direktori teadmisel õppetunde ja kasvatusüritusi, 2) osaleda õppenõukogu, hoolekogu ja lastevanemate koosolekutel; 3) viia koolis läbi tasemetöid õppetaseme kindlaksmääramiseks ning õppekava ea- ja jõukohasuse hindamiseks; 4) teha direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks; 5) teha Jõhvi Vallavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või direktori distsiplinaarkorras karistamiseks; 6) teha direktorile ja hoolekogule ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega mittevastavuses olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega. § 53. Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. § 54. Riikliku järelevalveorgani poolt tehtud seaduslikud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul. Direktoril on õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridus- ja teadusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul arvates ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest. § 55. Gümnaasiumi raha ja vara kasutamist kontrollivad riiklik järelevalveorgan, Riigikontroll ja Jõhvi Vallavalitsus VIII. ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 56. (1) Gümnaasiumi korraldab ümber, kujundab ümber või lõpetab selle tegevuse Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi Vallavolikogu otsusel. (2) Gümnaasiumi ümberkorraldamine või ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 1) koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel; 2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 4) muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. (3) Gümnaasiumi ümberkorraldamine, ümberkujundamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. Gümnaasiumi ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ning õpilastele ja gümnaasiumi personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. (4) Gümnaasiumi ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba. (5) Gümnaasiumi tegevus lõpetatakse järgmistel juhtudel: 1) riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta gümnaasiumi õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 2) gümnaasiumi ei ole võimalik finantseerida; 3) gümnaasiumi koolitusluba on tühistatud; 4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Gümnaasiumi lõpetamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ning õpetajatele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 57. Gümnaasiumi ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel järelejäänud vara antakse volikogu otsusel üle õigusjärglasele või kantakse vallavalitsuse bilanssi.