Vabariigi Valitsus — Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse määratlemise ning kasutamise kord — RT I, 27, 153

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» § 35 lõike 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse määratlemise ja kasutamise kord. (2) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seadust» «Lennundusseadusest» tulenevate erisustega. § 2. Lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbrus (1) Lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbrus (edaspidi lähiümbrus) on maa-ala lennuvälja või kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele ja muudele maaga püsivalt ühendatud objektidele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse muud lennuliiklust mõjutada võivat inimtegevust. (2) Lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. (3) Takistuste piirangupinna kõrguspiirangud määratletakse kujuteldava pinnana (edaspidi takistuste piirangupind) lähiümbruse kohal. (4) Kaitsevöönd on lennuvälja või kopteriväljaku sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt või kopteriväljakult lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala. 2. peatükk LÄHIÜMBRUSE PIIRIDE MÄÄRATLEMINE § 3. Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku käitajale (1) Lennuvälja käitajal peab olema Lennuametiga kooskõlastatud lähiümbruse skeem Eesti baaskaardil mõõtkavas 1:50 000 ja digitaalversioonis. (2) Kopteriväljaku käitajal peab olema Lennuametiga kooskõlastatud lähiümbruse skeem Eesti põhikaardil mõõtkavas 1:20 000 ja digitaalversioonis. (3) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja teatab Lennuametile lähiümbruse piires kaitsevööndisse rajatud ja takistuste piirangupinda läbistavast ehitisest või muust maaga püsivalt ühendatud objektist. § 4. Lennuameti tegevus (1) Lennuamet kontrollib lähiümbruse mõõtmete ja muude parameetrite vastavust käesoleva määruse nõuetele ja vastavuse korral kooskõlastab need ning tagab lähiümbruse skeemi üleandmise asjasse puutuvatele kohalikele omavalitsustele, kes arvestavad seda oma üld- või detailplaneeringute koostamisel. (2) Lennuamet kontrollib lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt esitatud andmeid konkreetse takistuste piirangupinna ja kaitsevööndi suhtes, arvestab ehitise või muu maaga püsivalt ühendatud objekti mõju lennuväljal või kopteriväljakul asuvate lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle ning otsustab ehitise või objekti tunnistamise lennutakistuseks. (3) Lennuamet kannab kõik lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse piires asuvate lennutakistuste andmed Eesti lennuliikluse geodeetiliste andmete registrisse. 3. peatükk TAKISTUSTE PIIRANGUPIND JA KAITSEVÖÖND § 5. Lennuvälja takistuste piirangupind Lennuvälja takistuste piirangupind (lisad 1 ja 2) koosneb järgmistest osadest: 1) horisontaalne piirangupind – lennuraja lävedest väljapoole kujundatud 2–4 km raadiusega poolringide ja nende ühiste puutujatega piiratud ala projektsioon 45 m kõrgusele lennuvälja kontrollpunktist; 2) kooniline piirangupind – horisontaalse piirangupinna servast väljapoole kaldega 1:20 tõusev, lennuvälja kontrollpunktist 80–145 m kõrguseni ulatuv pind; 3) lähenemissektori piirangupind – lennuraja lävest väljapoole raja telje pikenduse suhtes 2,5–5%-lise kaldega tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille laius raja läve kohal on 60–300 m, laienemine mõlemale poole 10–15% ja pikkus 1600–15 000 m; 4) tõususektori piirangupind – lennuraja lävest väljapoole raja telje pikenduse suhtes 1,6–5%-lise kaldega tõusev, läve kohalt 60–180 m laiune, mõlemale poole 10–12,5% laienev, lennuraja lävest 1600–4080 m kaugusele ulatuv trapetsikujuline pind koos selle jätkuks oleva samas sihis 15 000 m kauguseni ulatuva ristkülikukujulise pinnaga; 5) ülemineku piirangupind – lennuriba äärest väljapoole kaldega 14,3–20% tõusev, horisontaalse piirangupinna sisemise ääre ning tõususektori ja/või lähenemissektori pindade kokkupuutepunktideni ulatuv trapetsikujuline tasapind. § 6. Kopteriväljaku takistuste piirangupind Kopteriväljaku takistuste piirangupind (lisa 3) koosneb järgmistest osadest: 1) horisontaalne piirangupind – kontrollpunktist kujundatud 2 km raadiusega ringi projektsioon 45 m kõrgusele; 2) kooniline piirangupind – horisontaalse piirangupinna servast väljapoole kaldega 1:20 tõusev, kontrollpunktist 100 m kõrguseni ulatuv pind; 3) lähenemissektori piirangupind – ohutusala piirist väljapoole tõusu suunas 3,33–8% kaldega tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille alglaius võrdub ohutusala laiusega ja mille laienemine mõlemale poole on 10–16% ja mis ulatub kauguseni 245–2500 m ohutusala piirist; 4) tõususektori piirangupind – ohutusala piirist väljapoole tõusu suunas 3,5–8% kaldega tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille alglaius võrdub ohutusala laiusega ja laienemine mõlemale poole on 10–30% ning mis ulatub kauguseni 245–2850 m ohutusala piirist; 5) ülemineku piirangupind – ohutusala külgpiirist väljapoole 14,3% kaldega 45 m kõrguseni tõusev tasapind. § 7. Lennuvälja kaitsevöönd Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 m lennuraja lävedest lähenemisalade suunas, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtud kaitsevööndi suuremat või väiksemat ulatust. § 8. Takistuste piirangupinna ja kaitsevööndi mõõtmed Paragrahvides 5–7 kirjeldatud takistuste piirangupinna projektsiooniks oleva maa-ala ja kaitsevööndi konkreetsed mõõtmed sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmetega. 4. peatükk LÄHIÜMBRUSE KASUTAMISE KORD § 9. Lennuvälja lähiümbruses kooskõlastamisele kuuluvad tegevused (1) Lennuametiga tuleb kooskõlastada lennuvälja lähiümbruses järgmised ehitusprojektid: 1) märkimisväärsetes kogustes gaasi, suitsu või veeauru eraldavate või muul viisil nähtavust halvendavate ehitiste ehitusprojektid; 2) jäätmekäitluskohtade ja prügilate ehitusprojektid; 3) kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid; 4) loomafarmide ehitusprojektid; 5) muude ehitiste või ettevõtete ehitusprojektid, mis võivad mõjutada lennuliikluse ohutust lennuvälja lähiümbruses. (2) Lennuametil on õigus detailplaneeringute kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetele vastavaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või rahuldada piirangupindu läbivate takistuste püstitamise taotlusi tulenevalt Lennuameti-poolse detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest. (3) Piirangupindu läbivate takistuste püstitamise taotluse rahuldamisel arvestab Lennuamet eelnevalt läbiviidud aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi tulemustega, kui need ei ole vastuolus lennuohutusnõuetega ja lennuvälja arenguperspektiiviga. (4) Detailplaneeringute kooskõlastusega väljastatud lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused kehtivad kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist, tuleb tehnilistele tingimustele taotleda uus kooskõlastus. § 10. Eelteade lennutakistuse valmimise kohta Võimaldamaks «Lennundusseaduse» § 602 lõike 1 punkti 2 kohast riikliku järelevalve teostamist ehitatava lennutakistuse lennuohutuse üle, annab ehitise omanik või tema volitatud esindaja üks kuu enne ehitise valmimist Lennuametile eelteate objekti valmimise kohta. § 11. Vaba juurdepääsu nõue Lennutakistuseks tunnistatud ehitise omanik või valdaja tagab Lennuameti riiklikku järelevalvet teostavale ametnikule vaba juurdepääsu ehitisele lennuohutusnõuete järelevalve teostamiseks. 5. peatükk RAKENDUSSÄTE § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrus nr 162 «Lennuvälja lähiümbruse määratlemise ja kasutamise kord» (RT I 2003, 45, 317) tunnistatakse kehtetuks. 1 Lähiümbruse piirid määratakse kindlaks vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 I osa «Lennuväljad» ja II osa «Kopteriväljakud» ning lisa 14 juurde kuuluvate rakendusdokumentide «Lennujaama teenistuste käsiraamat» (Doc 9137), käsiraamat «Ülemaailmne geodeetiline süsteem 1984 (WGS)» (Doc 9674), «Lennuvälja konstrueerimise käsiraamat» (Doc 9157), «Lennujaama planeerimise käsiraamat» (Doc 9184) ja «Kopteriväljaku käsiraamat» (Doc 9261), «Lennuväljade sertifitseerimise käsiraamat» (Doc 9774), «Ohutusjuhtimise süsteemi käsiraamat» (Doc 9859), käsiraamat PANS–OPS (Doc 8168), lisa 11 «Lennuliiklusteenistused» ja selle juurde kuuluvate rakendusdokumentide «Lennuliiklusteenistuste planeerimise käsiraamat» (Doc 9426), «Lennuliiklusteeninduse protseduurid – Lennureeglid ja lennuliiklusteenistused» (Doc 4444), lisa 16 «Keskkonnakaitse» ning lisa 10 «Lennunduse elekterside» I–V köite nõuetele, arvestades vajadusel ka lennuvälja arenguperspektiivi. Ehitiste ja muude maaga püsivalt ühendatud objektide lennutakistuseks tunnistamise otsustab Lennuamet lähtuvalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni rakendusdokumentide «Lennujaama teenistuste käsiraamat» osade 3, 6 ja 9 (Doc 9137), «Lennuvälja konstrueerimise käsiraamat» osa 4 (Doc 9157), «Lennujaama planeerimise käsiraamat» osa 2 (Doc 9184), «Kopteriväljaku käsiraamat» (Doc 9261) ja «Lennuliiklusteenistuste planeerimise käsiraamat» (Doc 9426) nõuetest. Rahvusvaheliste õigusaktide tekstidega on võimalik tutvuda Lennuametis. Peaminister Andrus ANSIP Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar SAVISAAR Riigisekretär Heiki LOOT Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-02131.