Alatskivi Vallavolikogu — Alatskivi valla jäätmekava aastateks 2006-2010 — KO, 89, 1090

“Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” § 22 lõige 1 punkt 364 ja “Jäätmeseadus” § 42 lõige 1 alusel Alatskivi vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Vastu võtta Alatskivi valla jäätmekava aastateks 2006-2010. Alatskivi alla jäätmekava terviktekst on käesoleva määruse lahutamatu lisa kolmekümne ühel leheküljel. 2. Määrus jõustub 20. detsembril 2006. aastal. Volikogu esimees Janno TOMSON Alatskivi Vallavolikogu 14. detsembri 2006. a määruse nr 25 “Jäätmekava vastuvõtmine” l i s a ALATSKIVI VALLA JÄÄTMEKAVA 2006-2010 1. Alatskivi valla üldiseloomustus 1.1. Haldusjaotus Alatskivi vald asub Ida-Eestis Tartu maakonna kirdeosas Peipsi järve ääres. Vald piirneb kirdes Kallaste linna, lõunas Peipsiääre ja läänekaares Vara vallaga ning loodes Jõgeva maakonna Pala vallaga. Alatskivi valla pindala on 128,38 km2 , mis moodustab 4,28% Tartumaa ja 0,28% Eesti pindalast. Vallas on 31 küla ja üks alevik – Alatskivi, kus asub valla keskus. Siit Tartusse on 42 km ja Tallinnasse 220 km. 1.2. Tööettevõtlus 2006. aasta 01.06 seisuga on äriregistris arvel 51 füüsilisest isikust ettevõtjat, üks aktsiaselts, 27 osaühingut, üks täisühing, üks usaldusühing, kaks sihtasutust, 18 mittetulundusühingut. Iseasi on, kui paljud neist ühingutest tegelikult tegutsevad. Töökohtadest on enamik täidetud Alatskivi valla elanikega. 1.3. Alatskivi vallas tegutsevad suuremad ettevõtted, asutused AS Margapuu, puidutööstus OÜ Friendsland, põllumajandus OÜ March, kalatööstus OÜ Grill Start, puidutööstus OÜ Talli Tare, toitlustus OÜ Islamel, toitlustus, kaubandus Tartu ETK Alatskivi kauplus, kaubandus OÜ Keeristo, kaubandus Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool, haridus Alatskivi Postkontor, sideasutus Tiina Järsi Alatskivi Apteek OÜ Alatskivi Perearst SA Peipsiveere Hooldusravikeskus FIE Anu Annast, hambaravi Tartumaa Päästeteenistus Riigimetsa Majandamise Keskus Alatskivi Metskond Liivi Muuseum SA Alatskivi Loss Alatskivi Lasteaed Alatskivi Kunstide kool MTÜ Alatskivi Looduskeskus AS Peipus Fish 1.4. Rahvastik Elanikkonna keskmine tihedus on 12 in/km2 . Tabel 1 Alatskivi valla rahvastik seisuga 01.01.06 Kood Küla/alevik Elanike arv Elanike tihedus ~ el/km2 Elanikke kortermajades/ majade arv Elanikke eramajades/ majade arv 1181 Alatskivi alevik 435 258 290/17 145/29 1176 Alasoo 92 18 0 92/35 1694 Haapsipea 62 15 5/1 57/22 2979 Kesklahe 24 42 0 24/9 3323 Kokora 99 12 66/4 33/19 3626 Kuningvere 30 17 0 30/11 3732 Kõdesi 24 13 0 24/13 4050 Lahe 5 3 0 5/7 4055 Lahepera 38 12 14/2 24/17 4379 Linaleo 16 7 0 16/9 5337 Naelavere 47 6 7/1 40/25 5427 Nina 132 26 0 132/132 5709 Orgemäe 3 11 0 3/3 5807 Padakõrve 8 1 0 8/4 6026 Passi 11 4 0 11/12 6057 Peatskivi 40 20 0 40/13 6458 Pusi 36 15 0 36/15 6577 Päiksi 31 11 0 31/23 6623 Pärsikivi 1 1 0 1/3 6984 Riidma 12 6 0 12/8 7043 Ronisoo 21 11 0 21/12 7090 Rootsiküla 41 14 0 41/58 7127 Rupsi 18 2 0 18/23 7314 Saburi 19 3 0 19/9 7484 Savastvere 42 6 0 42/26 7499 Savimetsa 41 6 0 41/22 7761 Sudemäe 8 6 0 8/13 8329 Torila 72 8 7/1 65/36 8335 Toruküla 19 7 0 19/9 8527 Tõruvere 22 9 0 22/13 9389 Virtsu 17 9 0 17/10 9645 Väljaküla 23 9 0 23/15 KOKKU 1489 12 389/27 1100 1.5. Tehniline infrastruktuur 1.5.1. Teedevõrk Alatskivi valla territooriumi läbivad erinevas seisukorras ja erineva liiklusintensiivsusega autoteed. Peipsi järve lähedus ei ole siiani pakkunud võimalusi veetranspordi arenguks ja kaubavedude korraldamiseks Eesti ja Venemaa vahel. Mitmed algatused riikidevahelise koostöö arendamiseks selles suunas ei ole kandnud reaalset vilja. Lähim, Kallaste sadam, leiab kasutust ainult kohalike kalapüügilaevade poolt. Perspektiivne on Kallaste sadama kasutamine Peipsi järvel arendatava turismi huvides. Sama eesmärki teenib ka planeeritav Omedu sadam. Peamine kõvakattega riigimaantee, mis läbib valda 15,791 km ulatuses, on Tartu-Aovere-Kallaste-Omedu tugimaantee nr 43 Kõvakattega on valla territooriumil veel Alatskivi-Kolkja-Varnja maantee pikkusega 7,371 km. Liiklusintensiivsus on kõige suurem Tartu-Aovere-Kallaste-Omedu maanteel, loenduse põhjal kuni 3000 autot ööpäevas. Teiste teelõikude liiklusintensiivsus on kuni 150-1000 autot ööpäevas. 1.5.2. Soojusenergia Tsentraalne soojusenergia ja sooja vee tootmise süsteem oli kasutusel Alatskivi alevikus kuni aastani 1992. Tarbijate vähenemine ja elanikkonna maksujõuetusest tingitud põhjustel lõpetati majade kaugküte ja sooja veega varustamine. Tänaseks on kõigis elumajades, koolides, lasteaias jm välja ehitatud lokaalsed kütteseadmed. 1.5.3. Veevarustus Veevarustus on rajatud peamiselt puurkaevudel ja šahtkaevudel. 2002.a. koostati Alatskivi vallavalitsuse hallatavale asutusele “Alatskivi Vesi” vee erikasutusloa taotlus (projekt-ettepanek). Nimetatud tööga täpsustati “Alatskivi Vesi” poolt võetava kasutatava vee kogused, aga samuti ärajuhtiva heitvee hulk ja anti hinnang keskkonnakaitselisele olukorrale. “Alatskivi Vesi” võtab vett neljast puurkaevust devoni, devoni-siluri ja devoni-ordoviitsiumi veekihist. Heitvesi juhitakse suublasse – Alatskivi jõkke. Neli puurkaevu on üle antud küla või eraisiku valdusse. Kaks puurkaevu on nö peremeheta rajatised endiste tootmishoonete juures. 1.5.4. Kanalisatsioon ja reoveepuhastus Alatskivi alevikus ei ole sademevee kanalisatsiooni rajatisi. Sadevesi hajutatakse ümbritsevale maa-alale. Alatskivi alevikus tekib reovett umbes 400 m3 ööpäevas, mis juhitakse aleviku biopuhastisse. Alevikust kaugemates eramutes ja ettevõtetes kogutakse reovesi kogumiskaevudesse ja nende tühjendamise korraldavad elanikud-ettevõtjad ise. Vee-ettevõte Alatskivi Vesi vahendab vajadusel väljaveo teenust. Alatskivi aleviku biopuhasti OXYD-180 on täielikult amortiseerunud ja reovesi juhitakse otse biotiikidesse, milliseid on neli. Biotiigid ei taga reovee nõuetekohast puhastamist. Alatskivi alevikus on lubatud juhtida reovett aleviku reoveepuhastusseadmete kaudu jõkke kuni 140 m3 ööpäevas ja 48000 m3 aastas järgmiste näitajatega: 25 mg/l BHT7, 125 mg/l KHT ja 35 mg/l heljumit. Tegelikult on reovee kogused ja reostusnäitajad mõnevõrra lubatust suuremad. Alatskivi jõgi ei ole arvatud reostustundlike veekogude nimekirja. Küll on reostustundlik veekogu Peipsi järv, millesse Alatskivi jõgi suubub. Vee arvestuse korrastamiseks on Alatskivi Vesi sõlminud enamike vee- ja kanalisatsioonitarbijatega vastavad lepingud. Kahjuks ei ole jõutud vallas korteriühistute moodustamiseni, mistõttu lepingud sõlmitakse iga korteri valdajaga eraldi. 1.5.5. Reovete puhastamine Alatskivi vallas juhitakse reovesi, mis on läbinud kas biotiigid või erinevad pinnasekihid, valdavalt veekogudesse. Individuaalelamute juurde ehitatud ka mõned reoveemahutid, mida tühjendatakse. Ärajuhitavast reoveest puhastatakse ligikaudu kolmandik. Alatskivi alevikku ehitatud bio-100 tüüpi biopuhasti ei tööta. Viimaste aastate ümberkorraldustega on mitmed puhastid jäänud peremeheta. Vaatamata üldisele reostuskoormuse vähenemisele vajavad jõed ja järved puhastamist. Pikaajalised reoainete sissekanded on põhjustanud veekogude kinnikasvamise, sest suurem osa külade territooriumist ja osa alevikust on kanalisatsioonita. Lähiaastatel on vaja koostada kogu valda hõlmav veeprogrammiline ülevaade, mille üks osa käsitleb reovett ja reoveepuhasteid. Selle töö käigus vaadatakse läbi ka praegu olemasolevate biopuhastite ja veepumplate olukord ning efektiivsus. Seisuga 01.05.2006.a. on Alatskivi vallas 3 kehtivat vee-erikasutusluba. Kõige kaasaegsemad veepuhastusseadmed on ehitatud OÜ Horsfal kalatööstuse juurde. 1.5.6. Prügilad Alatskivi vallas ei ole ühtki ametlikku prügi mahapaneku kohta. 1990. aastatel kasutatud Torila prügila on suletud, kuid elanikkond kasutab seda loata, prügikoormad vedelevad siin-seal metsa all. Prügivedu Alatskivi vallas teostavad RagnSells AS ja Cleanaway AS. Seisuga 01.05.2006 ei olnud Alatskivi vallas ühtegi kehtivat jäätmeluba. Olmejäätmete kogumiseks on paigaldatud konteinereid Alatskivi alevikku , Kokora elamute ja kalmistute juurde. 1.5.7. Õhusaaste Tootmise langus on vähendanud õhusaastet. Peamisteks õhu saasteallikateks on Alatskivi alevikus korterelamute juurde ehitatud puudega köetavad katlamajad. Õhusaaste luba omab Alatskivi Tankla. Puuduvad andmed autode heitgaaside saastekoguste kohta. 2. Jäätmekava seadusandlik taust 2.1. Seadustest tulenevad omavalitsuse ülesanded jäätmemajanduse reguleerimisel: Tabel 2 Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse ülesanne, kohustus või õigus §12 Lg 2 jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. §31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. §42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine ja kinnitamine. §44 Lg 4 kohaliku omavalitsuse organil on õigus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava koostamist. §55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ja maavanemale. §56 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung. §57 Kohaliku omavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ja otsustab vajadusel, vastavalt ettepanekutele, jäätmekava muutmise. §58 Vallavalitsus teeb jäätmekava väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes. §59 Jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. §65 Lg 2 kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse §26 lõikes 1 nimetatud juhul. §66 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. §67 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveo eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi, määrab veopiirkonna, jäätmekogused, -liigid, -tingimused, eri-või ainuõiguse kestuse, jäätmekäitluskohad ja teenustasu piirmäära. §69 Lg 3 kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra §69 Lg 4 valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. §69 Lg 6 kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registri andmete kohta. §70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. §71 Lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. §71 Lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaariakeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. §79 Käesoleva seaduse §77 lõikes 2 nimetatud valla-või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. §128 Lg 5 kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94,580) sätestatud korras. §128 Lg 6 kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastatus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ. §135 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005.aasta 1.jaanuarist. Muudest jäätmekäitlusega seonduvatest õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse ülesanded Tabel 3 Keskkonnajärelevalve seadus § 3 lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus § 6 lg 1–4 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus Kohalik omavalitsusüksus rakendab seadusega sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks. Pakendiseadus § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. 2.2. Alatskivi valla õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad jäätmehooldus- ning avaliku korra ja heakorra eeskiri. Alatskivi valla jäätmehoolduseeskiri kehtestati Alatskivi vallavolikogu 26.01.2006 määrusega nr 8 „Alatskivi valla jäätmehoolduseeskirjakehtestamine“. Eeskirjas on sätestatud jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse, kõrvaldamise, kohtsorteerimise, jäätmeveoga liitumise jne. korraldused ning nendega seotud tehnilised nõuded, samuti ka jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed. Alatskivi valla avaliku korra ja heakorra eeskiri on kinnitatud Alatskivi vallavolikogu 30. 11.2000. a määrusega nr 27 “Alatskivi valla avaliku korra ja heakorra eeskirja kinnitamine”. Eeskirjaga on sätestatud avaliku korra ja heakorra reeglid Alatskivi valla avalikes kohtades, hoonetes, rajatistes ja õuedes ning kariloomade ja kodulindude pidamisel. 3. Jäätmehoolduse olemasolev olukord Alatskivi valla territooriumil reguleerib olme- ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja põletamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehoolduseeskirja ülesandeks on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete sorteerimist et suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 01.01.2006 seisuga on regulaarse jäätmekogumisega liitunud 46 Alatskivi valla elanikku ning 15 ettevõtet või asutust. Alatskivi valla territooriumil tegelevad jäätmeveoga RagnSells AS ja Cleanaway Tartu AS. Alevikus on paigaldatud kortermajade juurde ühiskonteinerid. Kuna Alatskivi vallas puuduvad ühistud ning ettevõte, kes tegeleks elamumajanduse korraldamisega, siis korraldab konteinerite tellimise ja paigaldamise, elanikelt raha kogumise ja arveldustega jäätmefirmaga Alatskivi vallavalitsus. Probleemiks on illegaalsed jäätmeladestuskohad kraavides ning teede äärtes. Kohalike elanike seas läbiviidud küsitlusest tulenes jäätmete liigiti kogumise vajadus. 2005.a. suvel rajati Alatskivi alevikku kaks liigiti kogumise punkti, kuhu saab ära tuua vanapaberi ja papi ning pakendijäätmed. Alatskivi alevikus puudub biojäätmete komposteerimise võimalus. Eramajade juures on see võimalus olemas ja enamasti seda ka kasutatakse. Küsitlusest tuleneb, et 71% vastanuist kasutaks ühist biojäätmete kogumissüsteemi või kasutavad seda juba eraaias komposteerimise näol ja 29% ei sooviks seda teenust kasutada. Alates 1968 aastast tegutses Alatskivi valla territooriumil Torila prügila, kuhu ladestati peamiselt Kallaste linna ja osaliselt ka Alatskivi valla elanike ja ettevõtete jäätmeid. Torila prügila suleti 2002. a. Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud projekti raames. Ohtlikke jäätmeid saab ära anda Alatskivi alevikus asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kogumispunktis võetakse vastu elanikkonna poolt tekitatud ohtlikud jäätmed, ettevõtted ja asutused on kohustatud tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed andma üle selleks luba omavale jäätmekäitlejale või viima jäätmed vastavatesse kogumiskohtadesse. Ohtlike jäätmete kogumisega (nii elanikkonnalt kui ettevõtetelt) vallas tegeleb AS Epler & Lorenz. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks on kevadeti paigaldatud Alatskivi asulasse ja Nina külla suuremõõtmeliste jäätmete kogumiskonteinerid. Ülevaade jäätmekäitluse olukorrast ja probleemidest elanike arvamust arvestades 2006 aasta alguses viidi koostöös Alatskivi Keskkooliga Alatskivi valla elanike seas läbi jäätmealane küsitlus. Küsitluslehed jagati õppetöö raames õpilastele ning paluti lastevanematel ära täita. Küsitlus viid läbi 6.-9. klassi õpilaste abiga, tagastati umbes 70 küsitluslehte. Osad küsitluslehed olid poolikult täidetud või olid seda teinud õpilased sinna mitte arvestatavaid vastuseid märkides. Küsitlustele vastanud eramajapidamistest olid jäätmekogumisringiga liitunud 36% ja 18% kavatsevad seda teha. Korrusmaja elanikest olid jäätmeveoga liitunud kõik vastanud. Eramajapidamised, mis ei ole liitunud jäätmeveo teenusega, tõid 46% vastanutest põhjenduseks, et veavad jäätmed ise prügilasse. Infopuudus teenuse kasutamise kohta oli mitteliitumise põhjuseks 25% vastanutest. Vaid 4% väitis, et jäätmeid ei teki. Probleemsemateks jäätmeliikides märgiti ohtlikud ja suuremõõtmelised jäätmed ning autokummid. Kohustusest liituda korraldatud jäätmeveoga olid teadlikud 45%. Sama suur protsent ei olnud korraldatud jäätmeveoga liitumisest midagi kuulnud ja 10% olid kuulnud, kuid ei tunne selle vastu huvi. Alatskivi valla peamisteks jäätmeprobleemideks märkisid vastanud prügiseid teeääri ja metsaaluseid, suuremõõtmeliste jäätmete üleandmiskoha puudumist, rannaääre prügistamist ja konteinerite kõrvale pandud olme- ja suurjäätmeid. Samuti leiti, et probleemiks on elanikkonna madal keskkonnateadlikkus. Elanike ootused ja ettepanekud olid seotud peamiselt suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtupunkti rajamisega ning küladesse ohtlike jäätmete ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumispunktide rajamisega. Samuti soovitati kasutada rangemaid karistusi jäätmeseaduse rikkumise eest ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmist. 3.1. Andmed jäätmekoguste kohta Käesoleva jäätmekava koostamisel on algandmetena kasutatud Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskuse poolt kogutud 2002, 2003 ja 2004 aasta jäätmekäitluse statistilist aruandlust. Tegelikkusele vastavate jäätmekoguste leidmisel on suureks probleemiks jäätmearuandluse täitmine väheste ettevõtete poolt ning osaliselt ka esitatud aruannete puudulik täitmine. Aruandest jäävad paratamatult välja jäätmeveoga mitteliitunud jäätmetekitajad, kes veavad oma vahenditega jäätmed ladestamisele. Samuti puuduvad andmed kodumajapidamistes ja ettevõtluses kohapeal taaskasutatavate või kõrvaldavate jäätmete ning illegaalselt ladestatavate jäätmete kohta. Seega toimiv jäätmete algarvestus ja statistiline töötlus ei anna täielikku ülevaadet tekkivate olmejäätmete kogustest, nende kohtsorteerimisest, käitlemisest ja ladestamisest. Jäätmestatistika annab üksnes teatava ülevaate kogutud jäätmete hulgast. Seega on jäätmekava koostamiseks kasutatavad algandmed vägagi puudulikud, mille tõttu on raske hinnata ka praegusel ajal tekkivaid jäätmete koguseid ning anda korralikke jäätmekoguste tulevikuprognoose. Tabel 4 Jäätmeveoga liitunud majapidamiste arv külade lõikes seisuga 01.01.2006 Asula Majapidamisi kokku Liitunud majapidamiste arv Liitunute % Alatskivi alevik 29 9 31% Naelavere 25 4 16% Pusi 15 3 20% Peatskivi 13 5 38% Kuningvere 11 5 45% Alasoo 35 5 14% Nina 132 1 0,8% Saburi 9 1 11% Väljaküla 15 1 6% Kesklahe 9 1 11% Rootsiküla 58 1 1,7% Savastvere 26 1 3,8% Torila 36 5 14% Kokora 19 3 16% Kajastamata jäänud külade kohta puuduvad andmed jäätmete kogumisega liitunute kohta. 3.2. Jäätmete teke ja kogused Jäätmeliik Kogus tonnides 2002 2003 2004 elanikelt ettevõtetelt elanikelt ettevõtetelt elanikelt ettevõtetelt Metallijäätmed - 0,03 - 14,03 - 24,69 Ohtlikud jäätmed 1,57 - 5,02 32,51 1,798 0,16 Suurjäätmed 10 - - - ? - Segaolmejäätmed 105 151 157,6 Kokku 3.2.1. Segaolmejäätmed Peamise koguse Alatskivi vallas tekkivatest ning prügilas ladestatavatest jäätmetest moodustavad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses tekkivad olmejäätmed. Suurem osa vallas tegutsevatest ettevõtetest on sõlminud jäätmekäitlejatega jäätmeveo lepingud. Elamute puhul on jäätmeveoga liitunute osa oluliselt väiksem, levinud tavaks on ulatuslik kohapealne käitlemine (komposteerimine, põletamine, matmine). Torila prügila läheduse tõttu oli jäätmete äravedu elanikele lihtne ja odav. Prügila sulgemine on kindlasti suurendanud illegaalselt ladestavate jäätmete hulka, mille peamiseks põhjuseks on jäätmeveoga mitteliitunud majapidamised. Eesti keskmine jäätmekogus inimese kohta 2003 aasta Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskuse andmete kohaselt on 396 kg/in. Tartumaa jäätmekava kohaselt tekib maakonnas olmejäätmeid ca 300 kg elaniku kohta aastas. Toodud numbris kajastuvad ka ettevõtete, turistide poolt tekitatud ja illegaalselt ladestatud olmejäätmed. Peamise osa maakonna olmejäätmetekkest annab Tartu linn (Tartu linna jäätmekava kohaselt tekib olmejäätmeid ca 540 kg inimese kohta aastas). Alatskivi alevikus tekib ca 260 kg/in kohta, mis hajaasutuses peaks jääma ca 210 kg/in kohta aastas. Alatskivi alevikus elab 444 elanikku ja külades 1066 elanikku, millest tulenevalt peaks orienteeruv jäätmetekke kogus Alatskivi vallas olema 339 tonni aastas. Jäätmekäitlejate poolt kogutavate olmejäätmete kogus on arvestuslikult tekkivast jäätmekogusest oluliselt väiksem. Vastavalt statistikale koguti jäätmekäitlejate poolt Alatskivi vallast 2004.a. ca 158 t segaolmejäätmeid. Olmejäätmete koostis Koostiselt on olmejäätmed heterogeensed, nende koostis sõltub nii tekkekohast kui ka ajast. Olmejäätmete koostis sõltub tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda. Samuti sõltub olmejäätmete koostis ka aastaajast, näiteks sügiseti on olmejäätmetes biolagunevate jäätmete osakaal suurem. Eestis tekkivate olmejäätmete koostise hindamiseks on kasutatud erinevaid metoodikaid ja teostatud erinevaid uuringuid. Olmejäätmetes sisalduvate erinevate komponentide koguseid võib hinnata Tartumaa jäätmekavas toodud olmejäätmete protsendilise koostise põhjal (tabel 6). Peamise osa segaolmejäätmetest moodustavad biolagunevad jäätmed (köögi- ja aiajäätmed, vanapaber, puit) ning erinevate pakendimaterjalide jäätmed. Tabel 6. Alatskivi vallas tekivad olmejäätmed ja nende liigiline koostis (fraktsioonkoostis vastavalt Tartumaa jäätmekavale) Jäätmeliik Osakaal olmejäätmetes Kogus tonni aastas Orgaanilised jäätmed 42,1 % 142,7 Paber, papp, kartong 25,3 % 85,8 Klaas 2,7 % 9,1 Plastik 11,6 % 39,3 Metall 3,8 % 12,9 Puit 3,3 % 11,2 Püsijäätmed 6,7 % 22,7 Komposiitmaterjalid 3,4 % 11,5 Tekstiil 0,9 % 3,1 Ohtlikud jäätmed 0,2 % 0,7 KOKKU 100 % 339 Olmejäätmete tekke prognoos Tulevikus tõenõoliselt suureneb olemjäätmete kogus, kuna pidevalt suureneb tarbimine ja kaupade pakendamine. Samas vähendab ladestavate olmejäätmete kogust paranev järelevalve jäätmekäitluse üle ja olmejäätmete sorteerimine, mille tulemusena suunatakse osa jäätmetest taaskasutusse. 3.2.2. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel – toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, reoveesete jmt. Biolagunevad jäätmed moodustavad suure osa olmejäätmetest, nende ladestamine prügilates on üheks peamiseks prügilate keskkonnamõju põhjustajaks (reostunud nõrgvete teke, haisu ning prügilagaasi eraldumine jmt). Biojäätmete täpset kogust ei ole olemasoleva jäätmestatistika järgi hinnata, kuid lähtudes tabelist 4 võib järeldada, et biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmetes on Alatskivi vallas 11,5 tonni. Olmes tekkivad biolagunevad jäätmed moodustuvad peamiselt köögijäätmetest ning paberi- ja papijäätmetest, millele lisanduvad haljastusjäätmed, puit, tekstiili jne. Kodumajapidamistes tekkivad biolagunevad jäätmed enamasti komposteeritakse ning need ei satu jäätmekäitlussüsteemi, mistõttu puudub ülevaade biolagunevate jäätmete koguste kohta. Samuti puudub ülevaade üldkasutatavatest kohtadest kogutavate haljastusjäätmete kohta. Osa kalmistutel tekkinud haljastusjäätmetest antakse üle jäätmevedajale, osa komposteeritakse. 3.2.3. Tööstusjäätmed Tööstuslik tootmine Alatskivi vallas on kesine, peamisteks tööstusharudeks on puitutöötlemine, põllumajanduslik tootmine ja kalatööstus. Võib eeldada, et mitmetes ettevõtetes käsitletakse tootmisjääke olmejäätmetena. Seega ei ole reaalselt Alatskivi vallas tekkivate ja käideldavate tööstusjäätmete kogused teada. Peamiseks Alatskivi vallas tekkivateks tööstusjäätmeteks on puidutööstuses tekkivad puidujäätmed. Enamus puidujäätmetest taaskasutatakse põletamise näol, saepuru transporditakse Ida-Virumaale kus kasutatakse ära puitlaastplaatide valmistamiseks. Põllumajandusliku tootmisega kaasneb mitmesuguseid taimsete ja loomsete kudede jäätmeid. Loomakasvatusjäätmed – taaskasutatav sõnnik ja loomsed jäätmed – ei kuulu otseselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Seetõttu jäätmestatistikas enamasti ei kajastu tekkivad ning taaskasutatavad sõnniku ning allapanu kogused. Valla loomakasvatuses tekkiv sõnnik kasutatakse pea täielikult mullaviljakuse tõstmiseks. Loomsed jäätmed viiakse AS Loomsete Jäätmete Käitlemise tehasesse Väike-Maarjasse. Tekke prognoos Tööstusjäätmete tekke prognoosimiseks on vajalik eelnev olemasolevate koguste ja olukorra kindlaksmääramine. Ette võib näha tööstusjäätmete hulga suurenemist, kuid mille protsentuaalne osakaal üldises jäätmetekkes jääb eeldatavasti samaks. Tööstusettevõtete arenguga kaasnevat jäätmeteket kompenseerib keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtt ja jäätmete taaskasutusse suunamine. Keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtus on oluline roll omavalitsusel ning keskkonnateenistusel, kes selle üle kontrolli teostavad. 3.2.4. Ehitus-ja lammutusjäätmed Ehitus-ja lammutusjäätmete teke on seotud Alatskivi valla investeeritavate ja arendatavate objektidega. Kahjuks puudub ülevaade ehitusjäätmete koguste kohta, kuna teatava osa kasutatakse pinnase täitena ning ülejäänud ladestatakse prügilasse. Suurematel objektidel ehitustöid teostavad firmad vastutavad ka ehitusjäätmete kõrvaldamise eest, mistõttu ei kajastu ehitus-ja lammutusjäätmed ka jäätmearuandes. Tekke prognoos Ehitus- ja lammutusjäätmete teke sõltub peamiselt investeeringutest ja ehitusmahtudest. Arvestades ehitusmahtude kasvu ning ehitus-ja lammutusjäätmete käitlemist, on oodata ehitus-ja lammutusjäätmete koguste kasvu. Ladestatavate ehitus-ja lammutusjäätmete kogust aitab vähendada nende taaskasutamine ja keskkonnasäästlik käitlemine. 3.2.5. Tervishoiuasutuste jäätmed Alatskivi vallas on tervishoiujäätmete tekitajateks Peipsiveere Hooldusravikeskus SA, OÜ Alatskivi Perearst, FIE Anu Annast (hambaravi) ning Tiina Järsi Apteek. Raviasutustes tekkivad jäätmed on järgmised: • bioloogilised jäätmed - vereülekandesüsteemid jne; • teravad ja torkivad jäätmed - süstlanõelad, skalpellid, ampullid jm; • nakkusohtlikud jäätmed; • ravimijäägid; • kemikaalide jäätmed. Meditsiinijäätmete üleandmist TÜ Kliinikumile korraldavad Peipsiveere Hooldusravikeskus ja OÜ Alatskivi Perearstikeskus. Kahjuks puudub statistika Alatskivi vallas tekkivate tervishoiujäätmete tekke ja koguste kohta. 3.2.6. Ohtlikud jäätmed Alatskivi vallas asub ohtlike jäätmete kogumispunkt, kuhu saavad ohtlikke jäätmeid tuua ainult elanikud. Jäätmearuandluse kohaselt koguti 2004.a. elanikelt 1,80 tonni ja 2003.a. 37,5 tonni ohtlikke jäätmeid. Ettevõtetelt koguti ohtlikke jäätmeid 2004.a. 0,26 tonni ja 2003.a.32,5 tonni. Alatskivi vallas tegeleb ohtlike jäätmete kogumisega AS Epler & Lorenz. 3.3. Alatskivi vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Alatskivi valla territooriumil tegelevad jäätmete kogumisega 2 jäätmeveo ettevõtet: Ragn-Sells AS ja Cleanaway Tartu AS. Jäätmed veetakse Aardlapalu prügilasse. Ohtlike jäätmete kogumisega tegeleb Epler & Lorenz AS, metallijäätmete kogumist on korraldanud AS Kuusakoski (endine nimi AS Emex). 3.4. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.4.1. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale ja maailmas tunnustatud põhimõtetele tuleb taaskasutamisel rakendada järgnevasse pingeritta seatud võimalusi: 1) otsene ringlus (korduvkasutamine); 2) materjaliringlus; 3) bioloogilised protsessid (kompostimine); 4) energeetiline otstarve (põletamine). Alatskivi vallas taaskasutatavate jäätmete kogust ei ole jäätmestatistikas esitatud, mistõttu ei oska nende kogust määrata. Suure osa taaskasutatavatest jäätmetest moodustavad puidujäätmed, mis transporditakse Ida-Virumaale, kus sellest valmistatakse puitlaastplaate. Ülejäänud puidujäätmed põletatakse ettevõtte enda katlas. Põllumajanduses tekkiv sõnnik kasutatakse ära väetisena. Kodumajapidamistes tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse ning puit, paber põletatakse küttekolletes. Tihti põletatakse küttekolletes ka plastikut, kilet ja muid põlevaid olmejäätmeid. Kuigi jäätmestatistikas ei kajastu ehitusjäätmete taaskasutus võib eeldada, et suure osa ehitus-ja lammutusjäätmeid taaskasutatakse peamiselt kas teede täitematerjalina (mineraalsed materjalid) või põletatakse (puit). Alatskivi alevikus on kaks pakendikogumispunkti, kuhu saab ära tuua nii paberi-papi kui ka pakendijäätmed. Leping on sõlmitud Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga (ETO), jäätmete äravedu teostab Ragn-Sells AS. 3.4.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Alatskivi valla territooriumil tekkinud jäätmed kõrvaldatakse Aardlapalu prügilasse. Suur osa olmejäätmeid leiab kõrvaldamist kodumajapidamiste juures maasse kaevates, põletades või loodusesse hüljates. 3.5. Jäätmehoolduse peamised probleemid Peamiseks probleemiks on jäätmeveoga mitteliitunud jäätmetekitajad, kes tekitavad illegaalseid prügiladestuskohtasid reostades teeääri ja metsaaluseid. Samuti põletatakse suur osa selliseid jäätmeid, mille tulemusena paiskuvad õhku mürgised ühendid. Puudub konkreetne ülevaade vallas tekkivatest jäätmekogustest. Samuti on probleemiks elanikkonna madal teadlikkus jäätmekäitluse jäätmete sorteerimise ja liigiti kogumise kohta. Vallas puuduvad vanade rehvide ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumispunktid. Vähem probleemne on haljastus- ja lammutusjäätmete käitlemine, kuigi ka nende kogumiseks ja käitlemiseks on vajalik kogumiskoha väljaarendamine. Ettevõtted pööravad vähest tähelepanu ohtlike jäätmete üleandmisele. 3.6. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmes aspektis: mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui ka kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate liitmine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik läbi jäätmete kohapealse sorteerimise, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Alatskivi vallas taaskasutatavate jäätmete käitlemisel ei teki olulist keskkonnamõju. Puidujäätmete taaskasutusel tuleb tagada sobivad põletustingimused. Silmas tuleb pidada, et ei põletataks immutatud või muul keemilisel viisil töödeldud puitu. Sõnniku käitlemisel peavad sõnnikuhoidlad vastama kehtestatud veekaitsenõuetele, sõnniku laotamisel tuleb järgida selleks kehtestatud piiranguid (nii ajalisi kui ka ruumilisi, mulda viidavate toitainete ja raskemetallide piirväärtusi). Kodumajapidamistes kõrvaldatakse jäätmeid peamiselt kompostimise ja põletamise teel. Õigel käitlemisel ei tohiks teatavate jäätmete (puit, paber, haljastusjäätmed jmt) kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine omada olulist negatiivset mõju. Negatiivset mõju avaldavad olme- ja ohtlike jäätmete kohapealne matmine ja põletamine, mille tagajärjel saastatakse mürgiste ühendite eraldumisega pinnast ning välisõhku. 4. Jäätmehoolduse eesmärgid Jäätmemajanduse korraldamisel on olulisimateks eesmärkideks jäätmete tekke vältimine ja vähendamine, jäätmete taaskasutamine ning ohtlikkuse vähendamine. Antud eesmärkide saavutamiseks ja kohaliku jäätmemajanduse koordineerimiseks tuleb omavalitsusel oma territooriumil kehtestada: jäätmehoolduseeskiri; jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; veopiirkonnad; vedamise sagedus ja aeg; jäätmeveo teenustasu piirmäär; jäätmevaldajate register ja registri pidamise kord. 4.1. Eesti keskkonnastrateegiast tulenevad eesmärgid Keskkonnastrateegia kohaselt on jäätmehoolduse peamiseks probleemiks terviklikult toimiva jäätmekäitlussüsteemi puudumine. Jäätmete vältimise,vähendamise ja taaskasutamise areng on olnud ebapiisav ning jätkub keskkonna risustamine,prügistamine ja illegaalne jäätmete ladestamine. Lahendamata on põlevkivijäätmete nõuetekohane ladestamine, mistõttu jätkub veekeskkonna reostamine. Arendamist vajab biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine. Jäätmehoolduse eesmärkideks on kasutada tooret ja materjali säästlikult, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist. Oluline on vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist, kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale ning arendada jäätmekäitlust, rakendades “saastaja maksab ” ja “ tootja vastutuse ” põhimõtteid. 4.2. Riikliku jäätmekava eesmärgid Olmejäätmehoolduse lähimad eesmärgid on: 1) aastaiks 2005–2006 stabiliseerida olmejäätmete teke inimese kohta aastas; 2) suurendada olmejäätmete taaskasutamist (korduskasutamist, materjaliringlust, kompostimist); 3) eesmärk on taaskasutada 30–40% jäätmetest; 4) suunata jõulisemalt jäätmete sorteerimist tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust; 5) laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sorteerimist kodumajapidamistes; 6) kindlustada olmejäätmete käitlemise teenusega kõik jäätmetekitajad, välja arvatud seal, kus vastava võrgustiku väljaarendamine ei ole majanduslikult otstarbekas; 7) haarata suvilapiirkonnad, aiandusühistud jm jäätmetekitajad jäätmete kogumissüsteemi; 8) vähendada olmejäätmete ohtlikkust. Ohtlike jäätmete käitlemise korrastamise lähimateks eesmärkideks on: 1) võtta kontrolli alla kõik põhilised ohtlike jäätmete vood ja kindlustada nendele keskkonnaohutu ja majanduslikult põhjendatud käitlus; 2) tagada ohtlike jäätmete keskkonnaohutu käitlustehnoloogia järkjärguline juurutamine; 3) kavandatud pakendi- ja pakendijäätmealased eesmärgid: 4) vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; 5) soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise pakendiseaduses ettenähtud mahus; 6) vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasoovitavat (kahjulikku) mõju inimesele ja keskkonnale; 7) ühtlustada pakendi ja pakendijäätmete käitlemise nõuded rahvusvaheliste nõuetega. 4.3. Tartumaa jäätmehoolduse üldised eesmärgid Peamisteks eesmärkideks on: 1) jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; 2) omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelvalve suhtes; 3) jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; 4) ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; 5) optimaalse jäätmekogumisjaamade võrgustiku rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; 6) ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; 7) võimalikult suure arvu jäätmetekitajate liitmine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemiga; 8) kontroll meditsiinijäätmete tekke ja käitlemise üle; 9) vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine. 4.4. Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ning prognoositavat ettevõtluse struktuuri ning jäätmeteket on Alatskivi piirkonna jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised “Jäätmeseadusest” ja sellega seonduvatest õigusaktidest tulenevad nõuded. 4.4.1. Jäätmete tekke vältimine/vähendamine (Jäätmeseadus) · iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; o rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; · kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduvkasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkinud jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena, edendama teisese toorme kasutamist toodetes. 4.4.2. Jäätmete taaskasutamine (Jäätmeseadus) · jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; · jäätmete taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele, kui see ei ole võimalik tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena; · jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; · kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses 4.4.3. Korraldatud olmejäätmevedu (Jäätmeseadus) · Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi; · Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse, aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära; · Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuse organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi; · Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; 4.4.4. Probleemtoodete käitlemine Jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodeteks patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist (endisaegsed jäätmed). Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta suureneb hiljemalt 01. 01. 2006. a. kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine vähemalt 85 % sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 % sõiduki keskmisest massist. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31. 12. 2006. a. 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. 4.4.5. Tervishoiujäätmete käitlemine Keskkonnaministri 29. 04. 2004. a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Keeld ei laiene kuni 31. 12. 2004. a. ladestatud jäätmetele, mis on eelnevalt töödeldud viisil, mis väldib nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda. Vastavalt sotsiaalministri 17. 03. 1997. a. määrusele nr. 9 „Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord“ toimub ravimijäätmete kõrvaldamine järgmistel võimalustel – üleandmine litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlusettevõttele, tagastamine varustajale või tootjale või hävitamine tekkekohal. Kõrvaldusviisi määrab eraldi iga avalduse alusel Riigi Ravimiamet. 4.5. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: 1) jäätmetekke vältimine; 2) tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3) jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4) jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: 1) uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; 2) kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus; 3) ettevõtetes jäätmekavade koostamine. Olmesfääris tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige läbi nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu. Olmesfääris on eesmärkideks: 1) keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine; 2) elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine. 4.5.1. Andmekogud Tulevikku suunatud tegevuste kavandamine põhineb eelkõige korrektsel olemasolevat olukorda kirjeldaval andmekogul. Selle puudumine suurendab tegevuste kavandamisel ilmneda võivate eksimuste tõenäosust. Riiklikele andmebaasidele on aluseks riiklik statistiline jäätme- ja pakendiaruandlus. Kohalikuks jäätmealaseks andmebaasiks saab olema jäätmetekitajate register, mille eesmärkideks on: 1) riiklikele andmekogudele kvaliteetse informatsiooni tagamine (sh. vallas tekkivate/kogutavate ohtlike jäätmete koguste arvestus - register); 2) kohalike jäätmetekitajate registri loomine ja käigushoidmine; 3) pakendiettevõtjate ning probleemtoodete tootjate olemasolu ning tegevusmahu hindamine; 4) vajalike lisauuringute kavandamine ja läbi viimine; 5) aastaks 2007 saavutada andmekogude usaldusväärne tase. 4.6. Alatskivi valla jäätmehoolduse eesmärgid Alatskivi valla jäätmehoolduse peamisteks eesmärkideks on: 1) saada ülevaade jäätmetekitajatest ja reaalselt tekkivatest jäätmekogustest; 2) saada ülevaade ettevõtete jäätmete üleandmise ning jäätmehoolduse kohta; 3) edendada jäätmete taaskasutamist, et vähendada prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust. Taaskasutamise aluseks on tekkepõhine jäätmete sorteerimine, korduskasutamine ja kompostimine; 4) rajada kodumajapidamistelt elektri ja elektroonika seadmete ning suuremõõtmeliste jäätmete tasuta vastuvõtuks kogumispunkt; 5) tagada korraldatud jäätmevedu; 6) tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete kogumissüsteem; 7) suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust ja propageerida säästvat tarbimist; 8) tõhusama järelevalve tagamine, et vähendada teeäärte ja metsaaluste prügistamist; 9) komposteerimisrajatise ehitamine; 10) pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemi väljaarendamine; 11) biolagunevate jäätmete üleriigilise käitlussüsteemi väljatöötamisel biolagunevate jäätmete kogumine; 12) jäätmekogumispunktide rajamine tiheasustusaladele. 4.7. Jäätmehoolduse eesmärkide realiseerimine 4.7.1. Jäätmekäitluse üldine skeem Valla jäätmekäitluse skeemi puhul on eeldatud: 1) lähiaastatel suureneb tekkivate olmejäätmete kogus; 2) suureneb taaskasutusse suunatavate jäätmete kogus; 3) väheneb prügilasse ladustamisele suunatavate biolagunevate jäätmete kogus. Eesmärkide realiseerimiseks on vajalik: 1) koostada jäätmetekitajate register (jäätmevaldaja, jäätmekogus, jäätmeliik, kellele antakse üle ja rakendatav kohapealne taaskasutamise viis); 2) vallas tegutsevatelt ettevõtetelt aruandluse nõudmine (jäätmekogused, liigid jne); 3) vallas tegutsevates ettevõtetes jäätmekava koostamine; 4) optimaalne kogus liigiti kogumiskonteinereid, paigutatuna elanikkonnale käepäraselt; 5) võimaldada elanikkonnal suuremõõtmeliste ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete üleandmise võimalus (kogumisaktsioonid, kohapealne kogumine); 6) ehitus- ja lammutusjäätmete kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjali taasväärtustamine; 7) jäätmekogumispunkti rajamine, kuhu on võimalik ära tuua suuremõõtmelisi, ohtlikke ja elektroonika jäätmeid ning taaskasutusse suunatavaid jäätmeid (paber, papp, pakend) 8) lisaks ohtlike jäätmete kogumispunktile täiendada elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumissüsteemi poodidesse ja koolidesse paigaldavate patareide kogumiskastidega, tanklasse paigaldatava akude ja vanaõlide vastuvõtukohaga; 9) korraldatud jäätmeveo rakendamine jäätmeveopiirkondades; 10) jäätmetekitajate nimekirja koostamine, mille alusel hakkab toimuma korraldatud olmejäätmevedu; 11) teavitustöö ja jäätmete kohtsorteerimise propageerimine ja arendamine. 4.7.2. Korraldatud jäätmevedu Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Alatskivi valla jäätmeveo piirkonnaks on Alatskivi valla haldusterritoorium. Jäätmeveost vabastatakse Padakõrve küla, Orgemäe küla, Linaleo küla ja Passi küla. Jäätmeveoga on hõlmatud esialgu segaolmejäätmed. Tulevikus võib jäätmeveoga hõlmata ka teised jäätmeliigid (nt paberi-papi jäätmed ), kuid see eeldab eelnevat jäätmete sorteerimise rakendamist ja edendamist. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu-või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Antud juhul esitab jäätmevaldaja üks kord aastas vallvalitsusele kirjaliku selgituse jäätmete käitlemise kohta. Juhul, kui jäätmevaldaja veab ise jäätmeid prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. (kviitungit tuleb säilitada 2 aastat). Jäätmeveo sagedus sõltub asustustihedusest. Tiheasustuses on minimaalne tühjendamise sagedus 1 kord kuus, hajaasustuses vastavalt jäätmevalda ja -vedaja vahelisele lepingule või lepingu sõlmimata jätmise korral vähemalt 1 kord kvartalis. Konteinerite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele ning vältima konteinerite ületäitumise ning haisu tekke. Korraldatud jäätmeveo sisseseadmiseks peab Alatskivi Vallavalitsus korraldama Konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras konkursi korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse ära: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskohad; 5) eri-või ainuõiguse kestus; 6) veosagedus, veoaeg, ja muud tehnilised tingimused; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud konkursi väljakuulutamisest arvates. Konkursi tulemused avalikustab Alatskivi Vallavalitsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. Konkursil edukaks tunnistatud ettevõttel on veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni 3 aastat. Esimese vastava konkursi läbiviimisel on soovitav määrata väiksem eri- või ainuõiguse kestuse aeg. See tagab ebameeldivuste ning probleemide ilmnemisel nende parema maandamise, kuid võib suurendada majanduslikku kulukust. Alatskivi vallavalitsus asutab volikogu määrusega jäätmevaldajate registri ja kehtestab registri pidamise korra. 4.7.3. Jäätmekäitluskohtade võrgustik Alatskivi vallas moodustavad jäätmekäitluskohtade võrgustiku ettevõtete ja majapidamiste konteinerid, ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt ning sorteeritud jäätmete kogumispunktid (paberi-pappi ja pakendijäätmed). Tulevikus lisanduvad neile veel paberi-papi ning pakendijäätmete kogumispunktid Nina ja Kokora külades ning Alatskivi alevikku rajatav jäätmekogumispunkt (kuhu saab ära tuua ohtlikud jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, rehvid jne). 4.7.4. Segaolmejäätmed Et tagada olmejäätmete jäätmetekke vähendamine ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete koguse vähenemine, on vajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Korraldatud jäätmeveoga tuleb haarata kõik jäätmevaldajad. Alatskivi vallas võetakse see protsess ette etapiliselt, liites jäätmeveoga esmalt alevik ning suuremad külad ja asulad. Seejärel liidetakse korraldatud jäätmeveoga ka väiksemad külad. Segaolmejäätmete kogumise eesmärgid on: 1) aastaks 2007 liita korraldatud jäätmeveoga suuremad asulad ja külad, sh Alaskivi alevik; 2) kohtsorteerimise propageerimine, et vähendada ladestatavate olmejäätmete kogust ning suurendada jäätmete taaskasutamist. Selleks on vajalik elanikkonna pidev teavitamine ja jäätmealase selgitustöö tegemine, lähtudes eelkõige jäätmeveo vajalikkusest ning keskkonna säästlikust tarbimisest. Põhjendada jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise vajalikkust. Selgitada keskkonnasäästliku tarbimise mõju rahakotile, et motiveerida inimesi jäätmeid liigiti sorteerima. Laiendada taaskasutatavate jäätmete kogumispunkte suurematesse külakeskustesse. 4.7.5. Biolagunevad jäätmed Jäätmeseadus näeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Selleks on seatud piirangud biolagunevate jäätmete sisaldusele prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas järgmiselt: 1) mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist, 2) mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist, 3) mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Paberi ja papijäätmed Paberi ja papijäätmete eraldi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist paberit ja pappi võib eraldi kogumiskonteinerisse panna ja millist mitte. Hajaasustuses on võimalik kodumajapidamises paberijäätmete põletamine. Alatskivi asulas on kaks paberi ja papi kogumiseks mõeldud konteinerit. Samalaadsed konteinerid on kavas paigutada ka külades asuvate kaupluste juurde. Pakendimaterjalis leiduva vanapaberi ja -papi eraldikogumine kaubandusettevõtetes peab olema ettevõtetele kohustuslik. Komposteeritavad jäätmed Komposteeritavate jäätmete kogumise eesmärgiks on biolagunevate jäätmete üleriigilise käitlussüsteemi väljatöötamisel biolagunevate jäätmete kogumine elanikkonnalt. Hetkel on biolagunevate jäätmete eraldi kogumise tehnoloogia segane ning korraldamata. Seni on vajalik elanikkonna teavitamine komposteerimise vajalikkusest. Samuti on Alatskivi valla jäätmehoolduse üheks prioriteediks komposteerimisväljaku rajamine. 4.7.6. Probleemtoodete käitlemine Kohalik omavalitsus saab elanikelt probleemtoodete kogumist soodustada tehes koostööd tootjatega ning elanikkonda teavitades. Seni on probleemtoodete all mõeldud peamiselt ohtlikke jäätmeid, kuid siia kuuluvad ka elektroonikaseadmed ning nende osad. Mõistlik oleks probleemtooteid koguda samaaegselt ohtlike jäätmete kogumisega ning koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega. Vajalik on rajada kogumispunkt, kuhu elanikud saaksid ära tuua oma elektri-ja elektroonikajäätmed. 4.7.7. Tervishoiujäätmete käitlemine Esmatasandi tervishoiuasutustes tekkivad riskijäätmed tuleb viia Tartusse SA TÜ Kliinikumi kahjutustamiskeskusesse. Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete vedamiseks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga. Muud tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 4.7.8. Pakendijäätmed Seoses pakendamise nõuete kõrgenemisega võib eeldada pakendijäätmete koguse kasvu. Et vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete hulka, on vajalik pöörata suur tähelepanu pakendijäätmete kogumisele. 21.04.2004. aastal võttis Riigikogu vastu “Pakendiseaduse”, mille prioriteediks on pakendijäätmete vältimine, tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine, pakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, sh nende süsteemne kogumine. Pakendiseaduses on ette nähtud ka tagatisraha süsteemi rakendamine. Sellega kehtestatakse teatud joogipakendile tagatisraha, et tarbija saaks poest ostetud pakendi pandi vastu tagastada. Pakendid, mis ei ole antud süsteemiga hõlmatud, kogutakse kokku taaskasutusorganisatsiooni poolt. Selleks paigutatakse müügikohtade juurde konteinerid pakendi tasuta tagastamise võimaldamiseks. Pakendijäätmete käitlemise eesmärgiks on pakendite taaskasutamise suurendamine ja pandipakendisüsteemi arendamine. Eesmärkide realiseerimiseks on vajalik: 1) kootöö taaskasutusorganisatsioonidega; 2) elanikkonna teavitamine ja motiveerimine pakendi sorteerimise ja eraldi kogumise suurendamiseks; 3) pandipakendi vastuvõtu võimaldamine müügikohtades; 4) pakendikonteinerite paigaldamine külades asuvate müügikohtade vahetusse lähedusse. 4.7.9. Ohtlikud jäätmed Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb koguda olmejäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Et tagada ohtlike jäätmete võimalikult suur sorteerimine, on ohtlike jäätmete üleandmine elanikele tasuta. Ettevõttes tekkivad jäätmed on ettevõtja kohustatud üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete käitlemise eesmärgid on: 1) suurendada elanikkonna teadlikkust ohtlike jäätmete käitlemise kohta; 2) suurendada elanikelt vastuvõetud ohtlike jäätmete kogust, et vähendada prügilasse ladestatavate ja loodusesse sattuvate ohtlike jäätmete kogust; 3) ettevõttes tekkivate ohtlike jäätmete üleandmine vastavat litsentsi omavale käitlejale. Eesmärkide realiseerimiseks on vajalik ohtlike jäätmete kogumissüsteemi parendamine ja kontroll ettevõttes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemise üle. Vajalik on elanikkonna motiveerimine ohtlike jäätmete eraldi kogumiseks. Selleks paigaldada kogumiskohad elanikkonnale võimalikult käepäraselt (nt tankla) ning võimaldada ohtlike jäätmete mugav üleandmine. Oluline on elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete eraldi kogumise vajalikkusest. 4.7.10. Suuremõõtmelised jäätmed Alatskivi vallas kogutakse suuremõõtmelisi jäätmeid peamiselt 1 kord aastas (kevadel) kogumisringidel. Kogumiskonteinerid paigutatakse kahte kohta, üks Alatskivi alevikku, teine mõnda külla. Eelnevalt teavitatakse elanikke kohaliku ajalehe ja kuulutuste kaudu suuremõõtmeliste jäätmete kogumisest. Vallavalitsus on võimaldanud elanikele vallapoolset suuremõõtmeliste jäätmete äravedu. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumise eesmärgiks on vähendada looduse prügistamist ja võimaldada elanikkonnale suuremõõtmeliste jäätmete tasuta üleandmine. Eesmärkide realiseerimiseks on vajalik suuremõõtmeliste jäätmete kogumispunkti rajamine, et võimaldada elanikkonnal jäätmete üleandmine. 4.7.11. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus-ja lammutusjäätmed on võimalik suures osas taaskasutada teekattematerjalina või põletades. Ohtlikud ehitus-ja lammutusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlemisluba omavale jäätmevedajale. Ehitusjäätmete käitlemise tingimused peab määrama detailplaneeringus või lammutus- ja ehitusloas. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorraldusega ja tööde parema organiseeritusega. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise eesmärkideks on : 1) jäätmekoguste vähendamine ja ohtlike ehitusjäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine; 2) suurendada korduskasutatavate ehitus-ja lammutusjäätmete taaskasutamist. Eesmärkide realiseerimiseks on vajalik siduda ehitusjäätmete käitlemine ehitus- või lammutusloaga ja jäätmehoolduseeskirjas kehtestada nende käitlemise kord. 4.7.12. Põllumajandusjäätmed Põllumajanduses tekkivad loomsed jäätmed tuleb viia loomsete jäätmete käitlemise keskusesse (Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse). Loomseid väljaheiteid (sõnnik) saab kasutada põldudel väetisena. Sõnniku kogumise, hoidmise ja taaskasutamise korraldamine tuleb viia kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine). Kõrge orgaanilise väärtusega põllumajandusjäätmete (riknenud vili, põhk jne) parimaks taaskasutamiseks on nende komposteerimine ja komposti hilisem kasutamine. Komposteerimisväljaku rajamine võiks toimuda mitme omavalitsuse koostöös. Perspektiivis näeme ette ühiskomposteerimisväljaku rajamise koostöös Vara vallaga. 4.7.13. Jääkreostus Alatskivi vallas on jääkreostus põhjustatud peamiselt ebaseaduslikest prügiladestuskohtadest vanadest väetisehoidlatest ja naftabaasidest. Eesmärgiks on elanikkonna teavitamine jääkreostuse mõjust ning suurimate jääkreostusallikate (väetise küün Alatskivi asulas ja endine naftabaas Alatskivi järve ääres) likvideerimine. Eesmärkide realiseerimiseks on vajalik erinevatelt fondidelt lisatoetuse taotlemine. 4.8. Jäätmehoolduse korraldamine Jäätmehooldus peaks tagama järgmiste eesmärkide saavutamise: 1) kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine; 2) tootja ja jäätmevaldaja vastutuse suurenemine; 3) elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine, säästva tarbimise propageerimine. Alatskivi valla jäätmehoolduseeskiri on kinnitatud 26. jaanuaril 2006.a. Jäätmehoolduseeskirja täpsustamiseks peab vallavolikogu võtma vastu määruse, millega määratakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär. Samuti peab kohaliku omavalitsus asutama jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. 4.8.1. Jäätmehoolduse tasandid ja ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand - keskkonnaministeerium · Jäätmehoolduse reguleerimine õigusaktide kaudu; · Jäätmehoolduse arendamine riiklike toetusprogrammide kaudu; · Jäätmekäitluse koordineerimine riigi tasandil; · Üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete ja probleemjäätmete käitlusskeem); · Maakondade jäätmekavade koostamise korraldamine, riigi ja maakonna jäätmekava täitmise kontroll. Maakonna tasand - maavalitsus ja keskkonnateenistus · Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil; · Kohalike omavalitsuste jäätmemajandusalane nõustamine; · Jäätmeload ja jäätmealane aruandlus jne Omavalitsuse tasand (jäätmekeskuse tasand) · Jäätmehoolduse arendamine; · Korraldatud jäätmeveo sisseseadmine, sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; · Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; · Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise koordineerimine; · Jäätmete sortimise, sh. liigiti kogumise korraldamine; · Järelevalve jäätmekäitluse üle; · Omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine; · Haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; · Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; · Säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmekäitleja tasand · Jäätmekäitlusnõuete ja –normide järgimine, parima võimaliku tehnika rakendamine jäätmehoolduses; · Pakendi ja pakendijäätmete tagasi võtmine ja nende taaskasutamine (pakendiettevõtted); · Tootja peab tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise (probleemtoodete tootja); · Keskkonnateadlikkuse tõstmine; · Põhieesmärgiks on kasumi teenimine. Jäätmetekitaja tasand · Korraldatud jäätmeveoga ühinemine; · Nõudmisel ettevõtte jäätmekava koostamine, jäätmearvestuse pidamine; · Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parima võimaliku tehnika rakendamine; · Keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidega kaasaminek; 4.8.2. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine. Jäätmekavaga ettenähtud eesmärkide saavutamine eeldab elanikkonna teavitamist ja kaasamist jäätmehooldussüsteemi, et teha jäätmekäitluse vajalikkuse vajadus elanikkonnale selgeks ja arusaadavaks. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motivatsiooniga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Elanikele tuleb selgitada korraldatud jäätmekäitluse ja liigiti kogumise vajalikkusest ning leida neid motiveerivaid võimalusi ja eesmärke. Elanikule jagatav info jaguneb: 1) Üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; 2) Konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; 3) Jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne). Kodanike paremaks teavitamiseks tuleb rakendada erinevaid info edastamise viise. Jäätmehooldust tuleb kajastada kohalikus ajalehes, samuti jagada elanikkonnale voldikuid jäätmekäitluse korraldamise ja sorteerimise selgitamiseks. Korraldada infopäevi, kus elanikud saavad esitada küsimusi ja saavad vastuseid korraldatud jäätmevedu ja sorteerimist puudutavate teemade kohta. Selgitustöö peab olema pidev ja asjakohane. Selgitustöö kavandamisel on oluline arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitav on viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele arvestades vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Oluline on elanikele vahendatava informatsiooni oleks õigeaegsus ja selgus, et vältida segadust muutuvate jäätmehoolduskorralduste puhul. 4.8.3. Järelevalve Järelevalve teostamise õigus on Keskkonnainspektsioonil ja kohalikul omavalitsusel. Loomsete jäätmete käitlemise üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaa Veterinaarkeskus. Käesoleval hetkel ei ole järelevalve piisav. Vajalik on suurendada kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnainspektsiooni vahelist koostööd järelevalve tõhusamaks muutmiseks. Samuti on oluline tõhustada koostööd järelevalveinstantside ja Tartumaa Keskkonnateenistuse vahel. Alatskivi vallas töötab keskkonnaspetsialist, kellel on õigus järelevalve teostamiseks Alatskivi valla territooriumil. 4.8.4. Koostöö omavalitsuste vahel Alatskivi vald on MTÜ Ida-Eesti jäätmehoolduskeskuse liige. MTÜ ühendab ja koordineerib erinevate valdade jäätmehooldust ja korraldatud jäätmeveo korraldamist. Jäätmehoolduse tõhusamaks korraldamiseks on otstarbekas naabervaldadega ühiste kampaaniate ja jäätmekogumispunktide rajamine. 5. Jäätmetegevuskava 2006-2010 Tegevused 2006 2007 2008 2009 2010 Märkused Korraldatud jäätmevedu Jäätmekava koostamine ja kinnitamine * * Kehtiv jäätmekava Jäätmehoolduseeskirja kaasajastamine * * * * * Kehtivale korrale ja tingimustele vastav jäätmehoolduseeskiri Jäätmetekitajate registri loomine * * Jäätmetekitajate register jäätmekoguste ülevaate saamiseks Osalemine Ida-Eesti Jäätmekeskuse töös * * * * * Osalemine projektides jne Korraldatud jäätmeveo rakendamine * * * Korraldatud jäätmevedu jäätmeveo piirkondades Jäätmete liigiti kogumine Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohtade rajamine külakeskustesse Nina külla, Kokorale jne * * Et tagada elanikele võimalikult mugav liigiti kogumine, vajalikud lisainvesteeringud Suuremõõtmeliste- ja elektri-, elektroonikajäätmete kogumispunkti rajamine * * Tagatud suuremõõtmeliste jäätmete alaline üleandmise võimalus, vajalikud lisainvesteeringud Ohtlike jäätmete (patareid, akud jmt) kogumiskonteinerite paigaldamine tanklatesse * Tagatud elanikele kättesaadavam ohtlike jäätmete üleandmine Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine * * Jäätmevaldaja teavitamine sorteerimise vajalikkusest ning korraldatud jäätmeveoga liitumise tingimustest ja vajalikkusest * * * * * Informeeritud jäätmetekitaja, selgitatud vajadus ja tingimused, vajalikud lisainvesteeringud Biojäätmete komposteerimise propageerimine, juhendmaterjali levitamine * * Suurendada biolagunevate jäätmete komposteerimist eramajade omanike seas Tuhajäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine korterelamute juures * * Küttejääkide korrektne käitlemine, puhtad majaümbrused Ettevõtetes taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete lahuskogumine ja üleandmine jäätmekäitlejale * * * * * Ettevõtte kohustus, vajalik järelevalve teostamine Nõuetele vastav sõnniku ja muude põllumajandusjäätmete käitlemine jäätmetekitaja poolt * * * Nõuetele vastavad sõnnikuhoidlad ja sõnniku laotamine, loomsete jäätmete nõuetele vastav käitlemine, ettevõtte kohustus, vajalik järelevalve teostamine Jäätmehoolduse arendamiseks vajalike projektide kirjutamine * * * * * Vajalikud lisainvesteeringud Illegaalsete jäätmeladestuspaikade likvideerimine, jääkreostuse likvideerimine * * * * Vajalikud lisainvesteeringud