Maarjamaa Riigikooli põhimäärus

Kooli nimetus on Maarjamaa Riigikool (edaspidi kool).

(1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

(2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool. Kool on hariduslike erivajadustega õpilastele.

Kooli asukoht ja tegutsemiskohad on

1) Jõgeva vald, Jõgeva maakond;

2) Kambja vald, Tartu maakond;

3) Paide linn, Järva maakond;

4) Rapla vald, Rapla maakond;

5) Antsla vald, Võru maakond;

6) Valga vald, Valga maakond;

7) Viljandi vald, Viljandi maakond.

Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid.

(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Kooli õppekeel on eesti keel.

(1) Kooli tegevuse eesmärk on tagada hariduslike erivajadustega õpilastele võimalikult hea toimetulek edaspidises elus. Selleks kool toetab iga õpilase arengut, loob võimalused õpitu kasutamiseks praktikas ning väärtustab vaimset ja füüsilist tervist.

(2) Kooli ülesanne on olla turvaline, vaimset kui ka füüsilist tervist arendav ning koostööd soosiv õpi- ja kasvukeskkond. Õpilastele on loodud parimad võimalused, et kooli lõpetamisel jätkata võimetekohast õpiteed.

(1) Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes.

(2) Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava.

Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva töö ja teabe hankimise oskusi ning lugemishuvi.

(1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad õppekavavälisteks tegevusteks, mis on

1) kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja suunatud kooli õpilastele;

2) kooli või kolmandate isikute poolt koolis pakutavad teenused kolmandatele isikutele.

(2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevuse ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses

1) kooli korraldatud aineõppevälist huvitegevust;

2) õppematerjalide koostamist ja levitamist;

3) kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist;

4) õppe ja kasvatusega seotud ürituste ja koolituste korraldamist.

(3) Õppekavavälist tegevust, mis on kooli poolt või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

(4) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta.

(5) Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, võtab kool selle eest tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule.

(1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus.

(2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õpi-, elamis- ja kasvatustingimused.

(3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele, kes avaldavad selle kohta arvamust.

(4) Õpilaskodus elamine on õpilase jaoks tasuta.

(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.

(3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori ettepanekul asendaja kooli pidaja.

(4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.

(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.

Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on korraldada, analüüsida ja hinnata oma pädevuse piires õpet ja kasvatust ning teha kooli juhtimiseks vajalikke õppe- ja kasvatusalaseid otsuseid.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on tagada kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused.

(2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.

(1) Õpilasel on õigus

1) võtta osa õppetööst;

2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras;

3) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;

4) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut;

5) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kodukorras sätestatud korras tasuta;

6) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;

7) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;

8) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;

9) teha direktorile, õpetajatele ja teistele töötajatele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;

10) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;

11) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.

(2) Õpilane on kohustatud

1) osalema õppetöös vastavalt kooli tunniplaanile ja õppekorraldusele;

2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;

3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid;

4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;

5) täitma kooli kodukorda;

6) hoidma kooli head mainet;

7) järgima tervislikke eluviise;

8) hoidma kooli kasutuses olevat vara;

9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(1) Vanemal on õigus

1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;

2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;

3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist;

4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;

5) osaleda vanemate koosolekul;

6) kandideerida kooli hoolekogusse;

7) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.

(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas

1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;

5) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus talle pakub;

6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.

(1) Töötajal on õigus

1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;

2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt täienduskoolitust;

3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes;

4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja korras;

5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.

(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ning suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ning „Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas” sätestatud alusväärtustest ning sihiseadest.

(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.

(2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt.

(3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister.

(4) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud kooli õppekavavälise tegevuse tulemusena saadud tuludest.

(1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”.

(2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise korrast.

(3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtajal.

(1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.

(2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue üldkoosoleku.

(3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.

(4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.

(6) Kui õpilaskond ei ole valinud õpilasesindust või ei ole kinnitatud selle põhimäärust, korraldab direktor õppekohtade põhiselt õpilaste esinduse valimise, et tagada õpilaste kaasatus õpilaselu puudutavate küsimuste üle otsustamisse. Õpilaste esinduse töö põhimõtted lepitakse õppekoha põhiselt kokku direktori ja õpilaste esinduse vahel.

Kool on Kammeri Kooli, Kiigemetsa Kooli, Nurme Kooli, Raikküla Kooli, Urvaste Kooli, Valga Jaanikese Kooli ja Ämmuste Kooli õigusjärglane.

(1) Haridus- ja teadusministri 16.11.2011 määrus nr 66 „Kammeri Kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Haridus- ja teadusministri 28.06.2011 määrus nr 38 „Kiigemetsa Kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

(3) Haridus- ja teadusministri 30.09.2011 määrus nr 51 „Nurme Kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

(4) Haridus- ja teadusministri 28.06.2011 määrus nr 33 „Raikküla Kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

(5) Haridus- ja teadusministri 28.06.2011 määrus nr 39 „Urvaste kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

(6) Haridus- ja teadusministri 28.06.2011 määrus nr 37 „Valga Jaanikese kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

(7) Haridus- ja teadusministri 14.07.2011 määrus nr 42 „Ämmuste Kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.