Sotsiaalkaitseminister — Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused” muutmine — RT I, 2022, 16

Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 alusel. Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused” tehakse järgmised muudatused

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 ja § 24 lõike 6 alusel.”; 2) paragrahvi 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) muutumatu või progresseeruv püsiv seisund – terviseandmetega tõendatud seisund, mille puhul püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt inimese tegutsemisvõime piirangud samal tasemel või tõenäoliselt süvenevad.”; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, võttes arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist: 1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust; 3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline; 4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.”; 4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lapsel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.”; 5) paragrahvi 5 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „on tuvastatud ajas” sõnadega „lapsel on”; 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vanaduspensioniealisel inimesel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.”.