Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika.

(2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode või haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus kokkulepitud koode.

(1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping) alusel.

(2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum.

(3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid.

(4) Kui haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja osutab kindlustatud isikutele eriarstiabi (välja arvatud hambaravi) tervishoiuteenuseid lepingus poolaastaks kokkulepitud haigekassa poolt ülevõetavate kohustuste kogusumma ulatuses ja täidab lepingus kokkulepitud ambulatoorsete ravijuhtude arvu, võtab haigekassa kokkulepitud kohustuste kogusummat ületavate ravijuhtude eest tasu maksmise kohustuse üle järgmiselt

1) statsionaarses eriarstiabis koefitsiendiga 0,3 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast;

2) ambulatoorses eriarstiabis ja päevaravis koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast, kusjuures summa, millele rakendatakse koefitsienti 0,7, on kuni 8% lepingus kokkulepitud ambulatoorse ja päevaravi kohustuste kogusummast;

3) ambulatoorses eriarstiabis ja päevaravis üle käesoleva lõike punktis 2 nimetatud summa koefitsiendiga 0,3 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.

(5) Kui perearst, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 35 lõike 2 alusel kinnitatud nimistu (edaspidi perearst), ületab kalendriaastaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1, 13 või 7 kehtestatud täiendavalt tasustatavateks teenusteks ettenähtud summat, võtab haigekassa nimetatud summat ületavate teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.

(1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve.

(2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 8. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 112 või S2, E 123 või DA1) alusel, lisatakse raviarvele koopia esitatud dokumendist ning andmed Eestis ajutisel viibimisel tekkinud tervishoiuteenuse vajaduse kohta.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise korral.

(4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel. Koodidega 3061, 3062, 3050, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise kuupäevaks on käesoleva määruse §-s 8 sätestatud töö hindamise tulemuste kinnitamise päev, sealhulgas ka tulemuste muutmise korral.

(1) Haigekassa tasub perearstile kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu (v.a lisatasu koodidega 3050, 3061, 3062, 3067, 3068, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest) piirhinna alusel ettemaksuna igal kuul.

(1¹) Haigekassa tasub perearstile lisatasu koodidega 3050, 3061, 3062, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest üks kord kalendriaastas tasumisele eelneva(te) kalendriaasta(te) tegevustega saavutatud tulemuste alusel. Tulemuste arvutamise tingimused ja kord on sätestatud käesoleva määruse §-s 8.

(1²) Haigekassa tasub perearstile lisatasu koodidega 3067 ja 3068 tähistatud teenuste eest raviarve alusel tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna ulatuses iga kvartal vastavalt eelnevas kvartalis tehtud ületöötundide arvule.

(2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt tervishoiuteenuste loetelu §-s 4 sätestatud teenuste eest ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas paragrahvis kehtestatud rahalise piiranguga.

(2¹)

(3) Kui perearst osutab üldarstiabi haigekassa ravikindlustuse andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub haigekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Haigekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 11, 12 ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõigetes 1 ja 7 nimetatud rahalist piirangut.

(1) Haigekassa tasub tervisekeskuses tegutsevatele perearstidele vastavalt tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinnale, kui on täidetud järgmised tingimused

1) tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 08.00–18.00;

2) tervisekeskuse ruumid vastavad tervise- ja tööministri 29. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 163 sätestatud nõuetele;

3) tervisekeskusel on ajakohane veebileht, millel on avalikustatud vähemalt tervisekeskuse lahtioleku- ja vastuvõtuajad ning selles töötavate tervishoiutöötajate ja füsioterapeudi vastuvõtuajad ning samad andmed on tervisekeskuses nähtaval kohal;

4) tervisekeskuse lahtiolekuajal on tagatud patsientide ravijärjekorda registreerimine tervisekeskuses või telefoni, e-posti või Interneti vahendusel;

5) tervisekeskuse lahtiolekuajal võtab selles vastu vähemalt üks perearst, kes tagab kõikide tervisekeskuses tegutsevate perearstide nimistusse kuuluvate patsientide vastuvõtu ägeda tervisehäire korral;

6) tervisekeskuse lahtiolekuajal on selles tagatud vähemalt ühe pereõe iseseisev vastuvõtt;

7) tervisekeskuses on tagatud ämmaemanda iseseisev vastuvõtt vähemalt viis tundi nädalas;

8) tervisekeskuses on tagatud füsioteraapiateenuse osutamine vähemalt viis tundi nädalas;

8¹) tervisekeskuses on tagatud koduõendusteenuse osutamine kolme nimistu kohta vähemalt 18 visiidi ulatuses poolaasta jooksul ja maksimaalselt kolme nimistu kohta ühe täiskoormusega koduõe poolt;

9) tervisekeskuses tegutsevad tervishoiutöötajad korraldavad kliiniliste juhtumite arutelusid vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem üks kord kahe kuu jooksul. Arutelude kohta koostatakse protokoll;

10) tervisekeskuses on tagatud käesoleva määruse lisas 39 kehtestatud ressursid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmise korral makstakse koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinda vastavalt tervisekeskuses üldarstiabi osutavate nimistuga perearstide arvule järgmiste koefitsientidega kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2017. a määruse nr 82 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ § 3 lõikega 8

1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,93;

2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,89;

3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,88;

4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,87;

5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,86;

6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,84.

(3) Kui tervisekeskus teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud nõude täitmisel koostööd iseseisva ämmaemandusabiteenuse osutajaga, kes osutab teenust enda ruumides, mis paiknevad tervisekeskusega samas taristus, rakendatakse lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi koefitsiente

1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,98;

2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;

5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;

6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0.

(4) Kui tervisekeskus teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud nõude täitmisel koostööd füsioteraapiateenuse osutajaga, kes osutab teenust enda ruumides, mis paiknevad tervisekeskusega samas taristus, rakendatakse lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi koefitsiente

1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,98;

2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;

6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0.

(4¹) Kui tervisekeskus teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 81 sätestatud nõude täitmisel koostööd iseseisva koduõendusteenuse osutajaga, kelle töövahendite ja aparatuuri hoidmiseks vastav ruum ei paikne tervisekeskusega samas taristus, rakendatakse lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi koefitsiente

1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;

4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;

5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;

6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0.

(5) Kui tervisekeskus teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7, 8 ja 81 sätestatud nõuete täitmisel koostööd vähemalt kahe kohustusliku põhiteenuse osutajaga, kes osutavad teenust enda ruumides, mis paiknevad füsioteraapiateenuse ja iseseisva ämmaemandusabiteenuse osutamisel tervisekeskusega samas taristus ning koduõendusteenuse osutamisel kas samas taristus või muus taristus, rakendatakse erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi koefitsiente

1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,95;

2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,98;

3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,98;

4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;

6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99.

(6) Kui tervisekeskuses tegutseval perearstil on teine tegevuskoht, mis ei asu tervisekeskuse taristus, tasub haigekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud baasraha piirhinnale tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3051 tähistatud baasraha piirhinna koefitsiendiga 0,8.

(7) Kui tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 08.00–20.00, tasub haigekassa tervisekeskuse perearstidele lisatasu koodidega 3067 ja 3068 tähistatud teenuste eest raviarve alusel tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna ulatuses iga kvartal vastavalt eelnevas kvartalis tehtud ületöötundide arvule.

(1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest

1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö;

2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid;

3) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;

4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine;

4¹) tervishoiu- ja sotsiaalabiteenuste vajaduse kontakthindamine;

5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;

6) protseduuride tegemine;

7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;

8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta;

9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse.

(2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest

1) verejooksu sulgemine;

2) elustamine;

3) lahastamine haige veoks;

4) rinnanäärme palpatsioon;

5) eesnäärme palpatsioon;

6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest;

7) otoskoopia;

8) välise kuulmekäigu loputus;

9) rinoskoopia;

10) nina-neelu tamponaad;

11) nägemisteravuse kontroll;

12) vaateväljade esmane määramine;

13) värvitaju kontroll;

14) silmapõhja vaatlus;

15) PEF-meetria;

16) antropomeetria;

17) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine;

18) veeni punktsioon;

19) süstimine;

20) sidumine (v.a põletushaige sidumine);

21) lokaalanesteesia;

22) perifeersed närviblokaadid;

23) kusepõie loputus;

24) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine.

(3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest

Laboriuuringud Tervishoiuteenuse kood Glükoos 66101 Uriinianalüüs testribaga 66207

(4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata.

(5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus.

(1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 39% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest

Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud Tervishoiuteenuse kood Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele (kestus 30 min) 7011 Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min) 7053 Tegevusteraapia 2–3 haigele samaaegselt (kestus 30 min) 7054 Mudaraviseanss reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele 7022 Silmapõhja fotografeerimine 7260 Silmapõhja uuring kolmepeegliläätse või Volke luubiga 7263 Ösofagogastroduodenoskoopia 7551 Histoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial (kuni 5 tükki) 7552 Tsütoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial 7587 Sigmoidoskoopia 7556 Kolonoskoopia 7558 Bronhoskoopia 7559 Rektoskoopia 7562 Kolposkoopia 7563 Endoskoopiline polüpektoomia (kuni 5 polüüpi) 7569 Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (üks ülesvõte) 7900 Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (kaks ülesvõtet) 7901 Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet) 7902 Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (üks ülesvõte) 7903 Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kaks ülesvõtet) 7904 Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kolm või enam ülesvõtet) 7905 Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (üks ülesvõte) 7906 Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (kaks ülesvõtet) 7907 Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (iga järgmine ülesvõte) 7908 Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (üks ülesvõte) 7909 Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (kaks ülesvõtet) 7910 Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet) 7911 Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (üks ülesvõte) 7912 Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (kaks ülesvõtet) 7913 Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet) 7914 Röntgeniülesvõte ülajäsemetest ja/või liigestest (üks ülesvõte) 7915 Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (kaks ülesvõtet) 7916 Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (iga järgmine ülesvõte) 7917 Röntgeniülesvõte alajäsemetest (üks ülesvõte) 7918 Röntgeniülesvõte alajäsemetest (kaks ülesvõtet) 7919 Röntgeniülesvõte alajäsemetest (iga järgmine ülesvõte) 7920 Mammograafia, üks rinnanääre kahes sihis 6074 Kuseteede kontrastuuring ehk urograafia 7928 Jäseme ülesvõte telje mõõtmiseks või täispikkuses lülisamba röntgeniülesvõte 7930 Röntgenoskoopia (üks piirkond) 7932 Söögitoru ja mao või peensoole kaksikkontrasteerimine röntgenoskoopial 7933 Röntgenoskoopia kontrastainega, sh fistulograafia (üks piirkond) 7934 Irrigoskoopia ehk kolograafia kaksikkontrasteerimisega 7936 Luutiheduse uuring aksiaalse DXA densitomeeriga 6112 Radiorenograafia 79416 Elektroentsefalograafia (kestusega kuni 1 tund) 6263 Elektrokardiograafia koormustest (veloergomeetril, koormusrajal) 6324 Vererõhu ööpäevane monitooring 6344 Holter’i monitooring 6326 Ehhokardiograafia osalise mahuga 6339 Täismahus ehhokardiograafia 6340 Spirograafia 6301 Bronhodilataatortest 6302 Toonaudiomeetria 6402 Tümpanomeetria 6408 Ühe piirkonna arterite ultraheliuuring 7941 Ühe piirkonna veenide ultraheliuuring 7942 Ühe piirkonna arterite ja veenide ultraheliuuring 7943 Ühe piirkonna liigese/liigeste ultraheliuuring 7946 Pehmete kudede ultraheliuuring (üks piirkond) 7948 Kilpnäärme ultraheliuuring 7950 Rinnanäärme ultraheliuuring (üks rind) 7952 Kõhupiirkonna ultraheliuuring 7956 Vaagnapiirkonna ultraheliuuring 7958 Kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring 7953 Vaginaalne ultraheliuuring 7954 Rektaalne ultraheliuuring 7960 Residuaaluriini määramine ultraheliga 7963 Kusepõie refluksi ultraheliuuring 7964 Raseduse ultraheliuuring 7947 Ph-meetria (k.a sondi sisseviimine) 7028 Elektroneuromüograafia 6267 Elektroneurograafia 6268 Tilt-test 6325 Albumiin, valk 66100 Kreatiniin, uurea, kusihape 66102 Bilirubiin, konjugeeritud bilirubiin 66103 Kolesterool, triglütseriidid 66104 Kolesterooli fraktsioonid: HDL, LDL 66105 Ensüümid: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-MBa, alfa-amülaas 66106 Naatrium, kaalium, kaltsium 66107 Kloriid, liitium, laktaat, ammoonium 66108 Raud, magneesium, fosfaat 66109 Lipaas, pankrease amülaas 66110 Antistreptolüsiin-O, reumatoidfaktor 66111 C-reaktiivne valk 66112 Happe-aluse tasakaal 66113 Hemoglobiini derivaadid ja variandid: karboksühemoglobiin, methemoglobiin, fetaalne hemoglobiin 66114 Vastsündinu bilirubiin 66115 IgG uriinis või liikvoris 66116 Albumiin uriinis (mikroalbumiin) või liikvoris 66117 Glükohemoglobiin 66118 Immunofiksatsioon: liikvori oligoklonaalsed immuunglobuliinid, uriini või seerumi monoklonaalsed immuunglobuliinid 66119 Seerumi valkude elektroforees 66120 Uriini või liikvori valkude elektroforees 66121 Isoensüümide elektroforees 66122 Spetsiifilised valgud 1: IgA, IgM, IgG, transferriin 66123 Spetsiifilised valgud 2: tseruloplasmiin, haptoglobiin, C3, C4, tsüstatiin C, prealbumiin, alfa1-antitrüpsiin, immuunglobuliinide kapa- ja lambda-ahelad 66124 Immuunglobuliinide alaklassid 66125 Süsivesikdefitsiitne transferriin 66126 Transferriini lahustuvad retseptorid 66127 Angiotensiini muundav ensüüm 66128 Koliini esteraas 66129 Hemoglobiin plasmas 66130 Osmolaalsus 66131 Krüoglobuliinid 66132 Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas 66133 D-ksüloos uriinis 66135 Porfüüriauuringud: delta-aminolevuliinhape, koproporfüriin 66136 Fenüülalaniini kvantitatiivne määramine fluoromeetrilisel meetodil 66137 Ainevahetushaiguste sõeluuringud 66138 Ainevahetushaiguste eriuuringud: aminohapped, suhkrud, puriinid ja pürimidiinid, orgaanilised happed, pika ahelaga rasvhapped, kreatiin, guanidinoatsetaat 66139 Gaaskromatograafiline uuring: alkoholid (etanooli kinnitav uuring, metanool, isopropanool) ja atsetoon, etüleenglükool 66140 Narkootiliste ainete ja ravimite sõeluuringud: barbituraadid, bensodiasepiin, opiaadid, amfetamiinid, tritsüklilised antidepressandid, fentsüklidiin, kokaiin, metadoon, kannabinoidid 66141 Etanool 66142 Ravimite kontsentratsiooni määramine 1: digoksiin, fenobarbitaal, fenütoiin, gentamütsiin, karbamasepiin, teofülliin, valproaat, vankomütsiin 66143 Ravimite kontsentratsiooni määramine 2: tsüklosporiin, paratsetamool, amikatsiin, salitsülaadid, metotreksaat 66144 Metallide määramine: Cu, Zn, Pb, Hg, Cd, Mn 66145 Erütrotsüütide settekiiruse uuring 66200 Hemogramm (vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga) 66201 Hemogramm viieosalise leukogrammiga 66202 Retikulotsüütide uuring 66203 Vereäige mikroskoopiline uuring 66204 Luuüdi tsütoloogiline uuring 66205 Tsütokeemiline üksikuuring 66206 Uriini sademe mikroskoopiline uuring 66208 Väljaheite sõeluuringud (peitveri, rasvhapped) 66209 Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) makroskoopiline või tsütoosi uuring 66211 Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) tsütogramm 66212 Sperma ülduuring: veeldumine, väljanägemine, maht, konsistents, pH 66213 Sperma mikroskoopiline uuring: spermatosoidide arv, liikuvus, rakulised elemendid, aglutinatsioon 66214 Veritsusaja uuring 66300 Trombotsüütide agregatsiooni uuringud 66301 Hüübimisjada sõeluuringud: PT, APTT 66302 Fibriini laguproduktide uuringud: fibriini D-dimeerid, fibriini monomeerid 66306 AB0-veregrupi ja Rh(D) kinnitav määramine (AB0-grupp määratud nii otsese kui ka pöördreaktsiooniga) 66400 AB0-veregrupi ja Rh(D) määramine (AB0-grupp määratud otsese reaktsiooniga) 66401 AB0-veregrupi määramine patsiendi identifitseerimisel või erütrokomponentide kontrollil 66402 Erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring kahe erütrotsüüdiga 66403 Erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring kolme erütrotsüüdiga 66404 Erütrotsütaarsete antikehade tüpiseerimine ühel paneelil 66405 Algmaterjali mikroskoopiline uuring natiivpreparaadis 66500 Algmaterjali mikroskoopiline uuring fikseeritud värvitud preparaadis 66501 Algmaterjali mikroskoopiline uuring eelneva kultiveerimisega või kontsentreerimisega 66502 Mikroskoopiline uuring mükobakterite määramiseks 66503 Bioloogilise materjali aeroobne külv põhisöötme(te)le 66510 Bioloogilise materjali aeroobne külv lisasöötme(te)le 66511 Bioloogilise materjali külv inkubeerimisega spetsiifilises keskkonnas (mikroaerofiilid, anaeroobid, kapnofiilid) 66512 Bioloogilise materjali külv spetsiifiliste (harva esinevate või raskesti kultiveeritavate) patogeenide määramiseks 66513 Bioloogilise materjali külv spetsiaalsesse/automatiseeritud külvisüsteemi 66514 Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (klassikaline meetod) 66515 Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (vedelsöötmesüsteem) 66516 Bioloogilise materjali uuring koekultuuril 66517 Mükobakterite samastamine 66520 Mikroorganismi samastamine üksikute biokeemiliste või immunoloogiliste reaktsioonide abil 66521 Mikroorganismi samastamine biokeemilise või immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil 66522 Täpsustav samastamine 66523 Ravimitundlikkuse määramine diskdifusiooni meetodil kuni kuue preparaadi suhtes 66530 Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramine ühes preparaadis 66531 Mikroorganismi markeri määramine aglutinatsiooni-, hemaglutinatsiooni-, lateksaglutinatsioonireaktsioonil 66540 Haigustekitaja markeri määramine immuunfluorestsentsmeetodil 66541 Kiiranalüüs haigustekitaja markeri määramiseks immuunkromatogeensel meetodil 66542 DNA analüüs PCR-meetodil 66608 Haigustekitaja tüpiseerimine või grupi määramine PCR-meetodil 66612 Sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil (v.a HIV) 66706 Aneemia-, südame-, kasvajamarkerite määramine, haigustekitajate uuringud, antikehade, vitamiinide ja ensüümide määramine immuunmeetodil 66707 Tsütokiinide, allergeenipaneelide, spetsiifiliste markerite määramine ja haigustekitajate uuringud immuunmeetodil 66708 Harvaesinevad ja kinnitavad uuringud, erakorralised analüüsid immuunmeetodil 66709 Kiiranalüüs testribaga 66710 Immuunfluorestsentsuuring 66711 Immuunfluorestsentsuuring valmisslaididel 66712 Biopsiamaterjali immuunfluorestsentsuuring 66713 Immuunblot-uuring 66714 Kompleksne immuunblot-uuring 66715 Spetsiifiliste antikehade kompleksne samastamine 66716 Hematoksüliin-eosiin värvinguga biopsiamaterjali uuring (1 blokk) 66800 Operatsioonipreparaadi väljalõige koos makropreparaadi ja histoloogilise preparaadi kirjeldava diagnoosiga (kuni 3 blokki) 66801 Histoloogilise preparaadi 1 lisavärving (Giemsa, van Gieson) (1 klaas) 66802 Immuunhistokeemiline või -tsütokeemiline uuring ühel koelõigul või tsütoloogilisel preparaadil (1 klaas) 66804 Histo- või tsütokeemiline uuring histoloogilisel koelõigul või tsütoloogilisel preparaadil (1 klaas) 66805 Skriinija poolt hinnatud üldtsütoloogiline uuring (kuni 3 klaasi) 66808 Patoloogi poolt hinnatud üldtsütoloogiline uuring (kuni 3 klaasi) 66810 Tsütobloki uuring (1 blokk) 66813 Hematoksüliin-eosiin värvinguga pahaloomulisuse diferentseeringuga biopsiamaterjali uuring (1 blokk) 66823 Botulismitoksiinravi planeerimine ja ravimi manustamine 6260 Karpaalkanali või ganglion stellatum’i või kolmiknärvi perifeersete harude blokaad või epiduraalblokaad 6262 Spiroergomeetria 6307 Keha rasva- ja veesisalduse uuring bioelektrilise takistuse meetodil 6360 Kardiotokograafiline non-stress-test 6335 Kardiotokograafiline kontraktsiooni stresstest 6336 Lapse aju ultraheliuuring 7940 Loote ultraheliuuring dopleriga 7969 Jalaravikabineti teenus 7049 Torketest allergeeniga 7502 Nahasisene test allergeeniga 7503 Provokatsioonitest 7504 Aplikatsioonitest allergeenidega 7509 Anaalvaariksite endoskoopiline ligeerimine 7590 Peennõelabiopsia või punktsioon ultraheli või röntgeni kontrolli all 7890 Pleura punktsioon ultraheli või röntgeni kontrolli all 7894 Sääre-õlavarre (ABI) indeksi määramine 6117 Füsioteraapia kodus 7060

(1¹)

(1²)

(1³) Kui perearstile makstakse eelmise aasta tulemuste eest lisatasu koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse eest, tasub haigekassa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest lisaks perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 42% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas.

(2)

(3) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale perearsti saatekirja alusel surnu patoanatoomilisele lahangule vedamise ja tehtud patoanatoomiliste lahangute eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindade alusel.

(4) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale perearsti poolt patsiendi suunamisel e-saatekirjaga uroloogile, endokrinoloogile, pulmonoloogile, otorinolarüngoloogile, reumatoloogile, pediaatrile, hematoloogile, neuroloogile, kardioloogile, gastroenteroloogile, ortopeedile, onkoloogile, allergoloog-immunoloogile, nefroloogile, sisearstile, psühhiaatrile ja günekoloogile tervise infosüsteemi vahendusel e-konsultatsiooni või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-saatekiri ja eriarsti vastus sisaldavad käesoleva määruse lisades 19–23, 27–29, 31–38 ja 40 sätestatud andmeid.

(4¹) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale patsiendile jämesoolevähi sõeluuringu raames tehtud väljaheite uuringu eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnale.

(5) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 1, 11 või 12 kehtestatud summale järgmiste uuringute eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindadele

Uuringud ja protseduurid Tervishoiuteenuse kood Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt (esmane) 3111 Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt 3112 Ämmaemanda koduvisiit (sünnitusjärgne) 3038 Koduõendusteenus 3026 Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal) 7004 Diagnostilisel või ravi eesmärgil elundi/õõne punktsioon 7005 Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia (protseduur ühele haigele) 7025 Laparotsentees 7110 Pindmiste naha ja nahaaluskoe tuumorite eemaldamine 7114 Pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus 7115 Mädakolde avamine ja dreneerimine 7116 Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest 7117 Muud kirurgilised protseduurid 7122 Õlavarre kips- või kerglahase asetamine 7128 Sääre kips- või kerglahase asetamine 7129 Muu kips- või kerglahase asetamine 7130 Sidumine (ambulatoorne) 7141 Kateeterdamine 7159 Püsikateetri paigaldamine 7160 Epitsüstostoomi vahetus 7162 Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt) 7163 Punktsiooniga epitsüstostoomia 7165 Emakasisese vahendi paigaldamine/instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine 7352 Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega 7359 HIV1,2 antigeeni ja/või antikehade määramine 66719 Papanicolaou meetodil tehtud ja skriinija hinnatud günekotsütoloogiline uuring 66807 Papanicolaou meetodil tehtud, skriinija ja patoloogi hinnatud günekotsütoloogiline uuring 66809 Papanicolaou meetodil tehtud ja patoloogi hinnatud patoloogiline günekotsütoloogiline uuring 66811 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (kliiniline veri) 66825 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veregrupi/reesuse kinnitav määramine) 66826 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (antikehad) 66827 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veregrupi/reesuse määramine) 66828 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (süüfilise seroloogia) 66829 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (HBsAg ehk hepatiit B pinnaantigeen) 66830 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veresuhkur) 66831 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (klamüüdia) 66832 Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (uriini külv) 66833

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koodiga 3026 tähistatud teenuse eest võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle nimistuga perearsti puhul, kellele makstakse koodiga 3092 tähistatud baasraha.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud raseduse jälgimisega seotud teenuste puhul peab perearst lähtuma Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist.

(7) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 3% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute ja protseduuride eest

Uuringud ja protseduurid Tervishoiuteenuse kood Kliinilise psühholoogi konsultatsioon eriarsti suunamisel 7607 Psühhoteraapia seanss ühele haigele 7601 Psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis (grupis kaks kuni kaheksa haiget) 7602 Psühhoteraapia seanss perele 7603 Kliinilise logopeedi konsultatsioon 7620 Logopeediline uuring 7621 Logopeediline teraapia (kestus 90 min) 7622 Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min) 7050 Füsioteraapia 2–3 haigele samaaegselt (kestus 30 min) 7051 Füsioteraapia grupis (kestus 30 min) 7052 Füsioteraapia basseinis individuaalne (kestus 30 min) 7056 Füsioteraapia basseinis grupis (kestus 30 min) 7057

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud koodidega 7601, 7602, 7603 ja 7607 tähistatud teenuste puhul peab perearst lähtuma ravijuhendist „Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis”.

(1) Haigekassa tasub perearstile tervishoiuteenuste loetelus koodidega 3050, 3061, 3062, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kriteeriumite alusel, hinnates tegevusi nimistusse kuuluvate kindlustatud isikutega jooksvale kalendriaastale eelneval kalendriaastal (edaspidi hinnatav kalendriaasta) või käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel kuni viiel eelneval kalendriaastal.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks esitab haigekassa perearstile ravikindlustuse andmekogu andmete alusel lepingus kokkulepitud andmed hiljemalt jooksva kalendriaasta 20. veebruariks.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide rakendamise kord lepitakse kokku haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas lepingus.

(4) Haigusi ennetava tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised

0–18-aastased isikud KOOD HÕLMATUS PUNKTE 0–2-aastaste laste vaktsineerimine vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kinnitatud immuniseerimiskavale 9020 90% 90 9021 9022 9023 9024 9025 9026 9027 9028 9029 Laste läbivaatus ja väikelaste üldine tervisekontroll 1. elukuul 9031 90% 60 3. elukuul 9032 12. elukuul 9033 2 aasta vanuselt 9034 Kooliminevate laste läbivaatus (6-, 7- või 8-aastaselt) 9030 90% 10 Kokku 160

(5) 0–2-aastaste laste vaktsineerimise hõlmatusse arvestatakse ka vaktsineerimisest keeldumised ja meditsiinilised vastunäidustused vaktsineerimisele juhul, kui vastavas vanuses lapsele on tehtud ettenähtud läbivaatused ja üldine tervisekontroll. Vaktsineerimisest keeldumist ja meditsiinilist vastunäidustust võetakse tulemuste arvestamisel arvesse vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

(6) Perearstil, kelle teeninduspiirkonnaks on üks kohaliku omavalitsuse üksus ja kelle nimistu koosneb selle piirkonna elanikest ning kelle teeninduspiirkonnas ei ela 0–2-aastaseid või 6-, 7- või 8-aastaseid lapsi, loetakse 0–18-aastaste isikute haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumid vastavas osas täidetuks 100%.

(7)

(7¹) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 10% tervisekeskuse perearsti ühele nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas käesoleva määruse § 6 lõikes 7 sätestatud uuringute ja protseduuride eest.

(8) Krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised

Diabeet II KOOD HÕLMATUS PUNKTE Haigekassa poolt ravikindlustuse andmekogu andmete alusel esitatud diabeet II krooniliste haigete (sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine” kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK-10) jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) loetelu kinnitatud Jah 0 Diabeet II haigetel määratud glükohemoglobiin 66118 või 9118 Keskmine hõlmatus** + 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 65 Diabeet II haigetel määratud kreatiniin vereseerumis 66102 või 9102 Diabeet II haigetel määratud üldkolesterool 66104 või 9104 Diabeet II haigetel määratud kolesterooli fraktsioonid üks kord kolme aasta jooksul 66105 või 9105 Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044 Ravikindlustuse andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale diabeet II haigele (RHK-10 jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti metformiinile (k.a kombinatsioonis) (diabeet ravimid 1) Keskmine hõlmatus** + 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 10 Hüpertooniatõbi KOOD HÕLMATUS PUNKTE Haigekassa poolt ravikindlustuse andmekogu andmete alusel esitatud hüpertooniatõvehaigete (RHK-10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega ja haiguse raskusastmetega) loetelu kinnitatud Jah 0 Ravikindlustuse andmekogu andmetel hinnataval kalendriaastal hüpertooniatõvehaigetele (RHK-10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega) väljakirjutatud toimeainepõhiste retseptide osakaal kõigist nimetatud diagnoosidega väljakirjutatud retseptidest (hüpertoonia ravimid 1) 90% 5 Ravikindlustuse andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale mõõduka, kõrge ja ülikõrge lisariskiga hüpertooniatõvehaigele (RHK-10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti angiotensiin konverteeriva ensüümi inhibiitorite, kaltsiumkanalite blokaatorite, beeta-blokaatorite või angiotensiin (II) antagonisti ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (hüpertoonia ravimid 2) 83% 20 I (madal risk) Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c) üks kord kolme aasta jooksul 66101, 9101, 66118 või 9118 Keskmine hõlmatus** + 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 90 Üldkolesterool üks kord kolme aasta jooksul 66104 või 9104 Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044 II (mõõdukas lisarisk) Alla 80-aastastel määratud üldkolesterool 66104 või 9104 Keskmine hõlmatus** + 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 175 Alla 80-aastastel määratud kolesterooli fraktsioonid 66105 või 9105 Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c) 66101, 9101, 66118 või 9118 Kreatiniin 66102 või 9102 EKG üks kord kolme aasta jooksul 6320, 6322, 6323 või 9320 Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044 III (kõrge või ülikõrge lisarisk) Alla 80-aastastel määratud üldkolesterool 66104 või 9104 Keskmine hõlmatus** + 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 40 Alla 80-aastastel määratud kolesterooli fraktsioonid 66105 või 9105 Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c) 66101, 9101, 66118 või 9118 Kreatiniin 66102 või 9102 Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044 Müokardiinfarkt KOOD HÕLMATUS PUNKTE Haigekassa poolt ravikindlustuse andmekogu andmete alusel esitatud müokardiinfarktihaigete (RHK-10 jaotistes I21, I22 ja I23 nimetatud diagnoosidega ja I25.2 diagnoosiga) loetelu kinnitatud Jah 0 Määratud üldkolesterool 66104 või 9104 Keskmine hõlmatus** + 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 20 Määratud glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c) 66101, 9101, 66118 või 9118 Määratud kolesterooli fraktsioonid 66105 või 9105 Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine 9061 ja/või 9044 Ravikindlustuse andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale müokardiinfarkti läbipõdenule (RKH-10 jaotistes I21, I22, I23, I25.2 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti beeta-blokaatorite ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (infarkt ravimid 1) Keskmine hõlmatus**+ 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 5 Ravikindlustuse andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale müokardiinfarkti läbipõdenule (RKH-10 jaotistes I21, I22, I23, I25.2 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti statiinide ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (infarkt ravimid 2) Keskmine hõlmatus**+ 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 5 Hüpotüreoos KOOD HÕLMATUS PUNKTE Haigekassa poolt ravikindlustuse andmekogu andmete alusel esitatud hüpotüreoosihaigete (RHK-10 jaotistes E01, E02 ja E03 nimetatud diagnoosidega ja E89.0 diagnoosiga, v.a kinnitamata diagnoosiga isikud) loetelu kinnitatud Jah 0 Määratud TSH 66706 või 9706 Keskmine hõlmatus** + 10%, kuid mitte rohkem kui 90% 45 Kokku: 480

(9) Perearstil, kelle nimistus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud diagnoosidega kroonilisi haigeid ning kelle nimistus olevate isikute kohta ei ole eriarstid haigekassale esitanud nimetatud haiguste diagnoosidega raviarveid, loetakse krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumid vastava haiguse osas täidetuks 100%.

(10) Kroonilisi haigeid jälgitakse vastavalt ravijuhenditele. Krooniliste haigete jälgimise tulemuslikkust tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse eest tasumiseks hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustel.

(10¹) Jälgimise indikaatorid on järgmised

Indikaator KOOD HÕLMATUS PUNKTE Albumiini ja kreatiniini suhte määramine uriinist diabeetikutel ja vererõhuhaigetel 66117 50% 0 E-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel 3039 jah/ei 0

(11) Erialase lisapädevuse hindamise kriteeriumid on järgmised

Erialane pädevus KOOD HÕLMATUS KOEFITSIENT Perearsti ja -õe erialane pädevus Perearst ja pereõde on läbinud pädevushindamise 0,2

Raseduse jälgimine KOOD HÕLMATUS KOEFITSIENT Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt (esmane) 3111 Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 8 korda 0,3 Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt 3112 Perearsti poolt raseduse tuvastamine ja jälgimine 9045

Günekoloogiline läbivaatus KOOD HÕLMATUS KOEFITSIENT Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega 7359 Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 10 korda 0,2 Emakasisese vahendi paigaldamine/ instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine 7352 Güneko-tsütoloogiline uuring 66807 66809 66811

Kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid KOOD HÕLMATUS KOEFITSIENT Pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus 7115 Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 40 korda 0,3 Mädakolde avamine ja dreneerimine 7116 Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest 7117 Muud kirurgilised protseduurid 7122 Sidumine (ambulatoorne) 7141 Pindmiste naha ja nahaaluskoe tuumorite eemaldamine 7114 Muu kips- või kerglahase asetamine 7130 Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal) 7004 Diagnostilisel või ravi eesmärgil organi/õõne punktsioon 7005 Kateeterdamine 7159 Püsikateetri paigaldamine 7160 Epitsüstostoomi vahetus 7162 Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt) 7163 Diatermokoagulatsioon, küroteraapia (protseduur ühele haigele) 7025

(12) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 0,8, kui haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 80% (512 punkti).

(13) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 1,0, kui perearsti haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 90% (576 punkti).

(14) Kui perearstil on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused, hinnatakse tema erialast lisapädevust ja määratakse koodiga 3062 tähistatud teenuse koefitsiendid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 11. Erialase lisapädevuse hindamisel liidetakse täidetud kriteeriumide koefitsiendid.

(14¹) Koodiga 3050 tähistatud lisatasu maksmise aluseks on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt läbi viidud üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate kvaliteedi hindamise tulemused. Hindamise tulemusel antakse kõigile hindamises osalejatele punktisumma, mille alusel paigutub üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise skaalal A-, B- või C-tasemel.

(14²) Kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavat tervishoiuteenuse osutajat on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt kvaliteedi hindamise tulemusel hinnatud A-tasemega hinnatava aasta 31. detsembri seisuga, makstakse koodiga 3050 tähistatud lisatasu juhul, kui vähemalt 70% perearstidest, kes tegutsevad tervishoiuteenuse osutaja kaudu, on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused ja üksnes nende nimistute kohta, mille perearst on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused.

(14³) Koodiga 3093 tähistatud lisatasu maksmise aluseks on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt läbi viidud üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate kvaliteedi hindamine ja haigekassa poolt kinnitatud kvaliteedi hindamise tulemused. MTÜ Eesti Perearstide Seltsi hindamise tulemusel antakse kõigile hindamisel osalejatele punktisumma, mille alusel paigutub üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise skaalal A-, B- või C- tasemele. MTÜ Eesti Perearstide Selts annab kvaliteedi hindamise tulemusel üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavale tervishoiuteenuse osutajale A- või B-taseme hinnatava aasta 31. detsembri seisuga, kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja on täitnud tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku vähemalt 80% (512 punkti).

(15) Haigekassa hindab perearsti poolt esitatud raviarvete ja käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muude andmete alusel perearsti tegevust käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud korras ning kinnitab hindamise tulemused hinnatavale kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. juuliks.

(16) Perearstil on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

(17) Haigekassa avalikustab oma veebilehel hinnatavale kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. juuliks kõigi perearstide koodidega 3061, 3062, 3069 ja 3083 tähistatud tervishoiuteenuste punktisumma ja piirhinna koefitsiendid. Koodidega 3050 ja 3093 tähistatud tervishoiuteenuste hindamise tulemused avalikustatakse haigekassa veebilehel hindamise läbiviimise aasta 1. detsembriks.

(1)

(2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused, v.a tervishoiuteenuste loetelu § 7 lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel.

(3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud uuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel.

(4) Haigekassa võtab koodidega 3042 ja 3043 tähistatud tervishoiuteenuste osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuste osutamise käigus koostatud raviplaan vastab käesoleva määruse lisades 17 ja 18 sätestatud vormile.

(5) Haigekassa võtab koodiga 3101 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus koostatud otsus vastab käesoleva määruse lisas 25 esitatud vormile.

(6) Haigekassa võtab koodiga 3102 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus on järgitud käesoleva määruse lisas 26 esitatud juhendit.

(7) Haigekassa võtab koodiga 3034 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus antud hinnang vastab käesoleva määruse lisas 30 esitatud vormile.

Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine

Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine

(1)

(2) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel.

(1) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 661 kohase dokumendi alusel.

(2) Kui haigekassa on vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud määras osaliselt või täielikult üle võtnud ja isik vastab samas kalendriaastas ka tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimustele, võtab haigekassa nimetatud isiku eest selles kalendriaastas tasu maksmise kohustuse üle kõige rohkem kõrgendatud piirmääras.

(3) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kõrgendatud piirmääras juhul, kui isik vastab hambaraviteenuse osutamise ajal kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimusele.

(1) Ravikindlustuse seaduse § 29 lõikes 22 nimetatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel tervishoiuteenuste loetelu §-s 77 sätestatud tingimustel on hambaproteesiteenuse hulka kuuluva teenuse piirhinnaks tervishoiuteenuse osutaja kehtestatud hind.

(2) Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse hambaproteesiteenuse hulka kuuluvate teenuste eest tervishoiuteenuste loetelu §-s 77 sätestatud piirmäära ulatuses juhul, kui teenused on kantud käesoleva määruse lisas 41 kehtestatud teenuste loetellu.

(3) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 661 kohase dokumendi alusel.

(1)

(2)

(3) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a tervishoiuteenuste loetelu § 12 lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel.

(4) Ühe tervishoiuteenuse osutaja juures statsionaarsel ravil viibimise ajal sama või teise tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud tervishoiuteenused vormistatakse samal statsionaarse ravi raviarvel.

(5) Haigekassa võtab tervishoiuteenuste loetelu § 12 lõikes 25 sätestatud juhul tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui ravi alustamise ja jätkamise otsus vastab käesoleva määruse lisas 24 esitatud vormile.

(1)

(2)

(3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda.

Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine

Intensiivravi eest tasumine

Füsioteraapia ja tegevusteraapia eest tasumine

Kompleksteenuste eest tasumine

(1) Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise eest (koodid 2208K ja 2281K) tasub haigekassa juhul, kui embrüo siirdamisel on järgitud «Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse» §-des 5, 9, 10, 14, 16 ja 17 sätestatut.

(2) Tervishoiuteenuste loetelu § 43 lõikes 4 nimetatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega sõlmitud tervise infosüsteemi liidestumislepingu kulu on 1 339,87 eurot kvartalis.

(3) Tervishoiuteenuste loetelu § 43 lõikes 4 nimetatud Eesti Tervishoiu Pildipangas piltide arhiveerimise kulu on 2978,53 eurot kvartalis.

Diagnoosipõhise kompleksteenuse eest tasumine

(1)

(2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja analüüsi võtmiseks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha.

Ravimite eest tasumine

Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel.

Mõisted käesoleva jao tähenduses

1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;

2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused;

3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, euro);

4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;

5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12;

6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu, tuginedes eksperthinnangule;

7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

8) diagnoosipõhine kompleksteenus (edaspidi DRG) on tervishoiuteenuse eest tasu maksmise meetod, mis põhineb samade tunnustega raviarvete grupeerimisel kliiniliselt ja ressursikulult sarnastesse rühmadesse. Grupeerimiseks kasutatakse NordDRG süsteemis defineeritud rühmi.

(1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga.

(2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ühe mõõtühiku kulu on võrdne ressursi soetusmaksumusega.

(1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega.

(2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb

1) brutopalgast;

2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);

3) koolitus- ja lähetuskulust;

4) bürookulust;

5) tööriiete kulust;

6) juhtimiskulust;

7) töökoha kulust (ruum, inventar, infotehnoloogia).

(3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

(4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid

1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis;

2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis;

3) hooldustöötaja brutopalk on 4 eurot ja 62 senti tunnis;

4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 9 eurot 31 senti tunnis;

5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 4 eurot 62 senti tunnis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb

1) kulumist;

2) hooldus- ja remondikuludest.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise optimaalne maht saadakse ekspertarvamusena, mis arvestab seadme võimsust, olemasolevate seadmete tegelikku töökoormust ning seadmega tehtavate protseduuride hinnangulist vajadust.

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi arvestamise aluseks on soetusmaksumus ja seadme amortisatsiooniperiood, hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.

(5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.

(6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

(1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis.

(2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb

1) hoonete ja rajatiste kulum;

2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, olmeprügi vedu);

3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont, koristuskulu);

4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

(3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisadele 5 ja 6.

(4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest ja eksperthinnangust.

(5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suuruse ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust.

(6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6.

(7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

(1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse

1) meditsiiniseadmete soetusmaksumusest

2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest mahust.

(3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemast kasutamise optimaalsest mahust kui eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme ja ravimi kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) arvestamisel lähtutakse meditsiiniseadmete ja ravimite soetusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui eksperdi poolt antud hinnang.

(3) Ravimid ja meditsiiniseadmed arvestatakse muu tervishoiuteenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid».

(4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud suurima rahalise mõjuga meditsiiniseadmete ja kõikide ravimitega standardkulu vaadatakse igal aastal lähtudes ostuhinnast üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel vastavalt käesoleva määruse § 36 lõikes 3 sätestatule.

(5) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral), tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

(6) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 15.

(7) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 16.

(1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule

1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus;

2) pesu pesemine;

3) patsientide toitlustamine;

4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon;

5) jäätmekäitlus;

6) sisseostetav APEX analüüsiteenus;

7) tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport;

8) doonori haldus;

9) digitaalse pildi arhiveerimine;

10) ohutuse- ja kvaliteedi kontroll radioloogias;

11) labori kulu vastuvõtus ja voodipäevas.

(2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 3.

(3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

(1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras.

(2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse lisas 3 sätestatud ressursi kasutamise keskmine maht ning käesoleva määruse § 27 alusel arvutatud ja lisas 3 sätestatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised.

(3) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimite standardkulu arvutamiseks liidetakse lisas 15 esitatud teenuses sisalduvate ravimite või ravikuuride maksumuste, mis saadakse ravimi ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna ning ravikuuris sisalduva toimeaine keskmise koguse patsiendi kohta korrutisena, ja osakaalude korrutised.

(4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme standardkulu arvutamisel liidetakse lisas 16 esitatud teenuses sisalduvate meditsiiniseadmete maksumuste, mis saadakse teenuses sisalduva meditsiiniseadme koguse ja ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna korrutisena, ja osakaalude korrutised.

(1) Ettepaneku tegemiseks lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja.

(3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid

1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg);

2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg või protseduuride arv taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv või tööaeg meditsiiniseadme kohta (aastas);

3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus ja keskmine kasutusaeg;

4) uue teenuse lisamisel ruumis paiknev seade ja/või inventar vastavalt käesoleva määruse lisale 6 – nimetus, ühik, kogus;

5) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus;

6) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus;

7) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimid – paikme või näidustuse nimetus, paikme või näidustuse raviks või teenuses kasutatava(te) ravimi(te) või ravikuuri(de) nimetus(ed), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) nimetus(ed) ja manustamisviis(id), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) mõõtühik, ravikuuris sisalduva toimeaine keskmine kogus patsiendi kohta, ostuhind või hulgimüügi ostuhind ühiku kohta, ravikuuri osakaal paikme või näidustuse ravis, paikme või näidustuse osakaal teenuses;

8) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ühekordsed meditsiiniseadmed – nimetus, kogus, hankelepingu ostuhind või hulgimüügihind ning osakaal teenuses;

9) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus sterilisatsiooni ühikutes ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides;

10) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus.

(4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu.

(1) Teenuse piirhinna muutmiseks vaadatakse tegevusteks vajalike ressursside kulu, välja arvatud käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 30 lõike 2 punktis 1 sätestatu, ja ressursside kasutamise optimaalne maht üle üks kord aastas ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel.

(2) Käesoleva määruse §-s 28 (v.a brutopalk, maksud brutopalgalt), §-s 30 (v.a ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu) ja §-s 33 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ning §-s 33 (v.a seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon, jäätmekäitlus, tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport) sätestatud ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest haigekassa argumenteeritud valikul vähemalt kahe piirkondliku haigla, kahe keskhaigla ja kahe üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 sätestatud kulude jaotused ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 esitatud vormi kohaselt koos sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord” lisa 14 elektroonse koopiaga.

(3) Käesoleva määruse §-ides 29, 31 ja 32 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ja käesoleva määruse §-ides 28–33 sätestatud seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsiooni, jäätmekäitluse ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud transpordi ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud haigekassa argumenteeritud valikul vähemalt nende tervishoiuteenuse osutajate viimase majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva või järgneva majandusaasta aruande andmed, kelle muudetavate teenuste rahaline maht moodustab 70% vastavate teenuste rahalisest kogumahust või nelja suurima rahalise mahuga tervishoiuteenuse osutaja andmed.

(4) Aastatel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud tegevusi ei tehta, korrigeeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu (v.a tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport), arvestades sisemajanduse koguprodukti deflaatorit ja tootlikkuse panust potentsiaalsesse kasvu, v.a juhul, kui ei esitata käesoleva määruse § 32 lõikes 4 nimetatud ostuhinda.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuste täitmisel on võimalik andmed esitanud tervishoiuteenuse osutajaid tasustada.

Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

(1) DRG piirhinnad arvutatakse kehtestatavate tervishoiuteenuste loetelu piirhindade alusel.

(2) DRG piirhindade arvutamise aluseks on hinnaarvutamise kalendriaasta esimese poolaasta jooksul haigekassale esitatud ja tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõike 2 kohaselt DRG-sse grupeerunud raviarvete, välja arvatud tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõike 6 punktides 1–5 ja 9 kirjeldatud raviarvete andmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse arvutamisel

1) leitakse iga DRG grupi raviarvele uus maksumus tervishoiuteenuste piirhindade alusel;

2) leitakse iga DRG grupi 5. protsentiili ja 90. protsentiili väärtused;

3) jäetakse edasisest arvutusest välja raviarved, mis on odavamad kui 5. protsentiili ja kallimad kui 90. protsentiili väärtused;

4) arvutatakse igasse DRG gruppi allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine, mis on DRG uus piirhind.

(4) Tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 1 sätestatud muude samal ajal osutatud teenuste piirhindade summa vahemiku arvutamisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 kirjeldatud väärtused.

(5) DRG baashind on kõikide tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 1 kehtestatavate DRG piirhindade kaalutud keskmine hind, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid raviarveid.

(6) DRG kaal on DRG piirhinna suhe baashinda. DRG kaal arvutatakse igale DRG-grupile.

Mõisted käesoleva jao tähenduses

1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid;

2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;

3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas;

4) ressursi kasutamise optimaalne aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas;

5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

(1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse

1) tööjõud;

2)

3) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;

4) muud ressursid.

(2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse

1) tööjõud;

2) koolitus;

3) ruumide kasutuskulu;

4) muud ressursid.

(3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse

1) tööjõud;

2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;

3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;

4) muud ressursid.

(4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse

1) ruumid;

2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport.

3) koolituskulu, sh asendaja tööjõukulu koolituse ajal;

4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega sõlmitud tervise infosüsteemi liidestumislepingu kulu patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete töötlemiseks tervise infosüsteemis summas 22,59 eurot kuus baasraha täisosalt;

5) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;

6) ruumide sisustus, sealhulgas töökoha arvutikomplekt ja mittemeditsiiniline sisseseade;

7) ruumide meditsiiniline sisseseade;

8) IT riist- ja tarkvara kulu;

9) koolituskulu;

10) kulu personali riietusele;

11) registratuuri ja juhtimiskulu (rakendatakse esmatasandi tervisekeskuses kinnitatud nimistuga töötavale perearstile);

12) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;

13) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed.

(5) Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub lähimast «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetelus nimetatud haiglast 20–40 km kaugusel ja kaugemal kui 40 km (edaspidi kaugusetasu), sisaldab teenuse osutamisega seotud transpordikulu.

(5¹) Lisatasu, kui perearsti nimistut teenindab teine täistööajaga pereõde (edaspidi t eise pereõe lisatasu), sisaldab järgmisi ressursse

1) tööjõud;

2) koolituskulu;

3) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;

4) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;

5) ruumid (v.a esmatasandi tervisekeskuses perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest);

6) muud ressursid.

(5²) Lisatasu tööajavälise ületunnitöö eest (edaspidi tööajaväline lisatasu) kinnitatud nimistuga töötavale perearstile sisaldab järgmisi ressursse

1) tööjõud;

2) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;

3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;

4) laboriuuringud;

5) kommunaalkulud.

(5³) Tööajaväline lisatasu pereõele sisaldab järgmisi ressursse

1) tööjõud;

2) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;

3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;

4) laboriuuringud;

5) kommunaalkulud.

(6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja eeldatavate kulude kohta.

(1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb

1) brutopalgast;

2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);

3)

(2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid

1) arsti brutopalk on 12 eurot tunnis;

2) õe brutopalk on 6 eurot ja 85 senti tunnis;

3) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 4 eurot ja 20 senti tunnis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 8 lõike 61 alusel kehtestatud perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis.

(4¹) Teise pereõe lisatasu piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg ja kooliõe juhendaja või töönõustaja tööaja arvestamisel taotluses esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinnas tööjõukulu arvestamisel võetakse tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg ning öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise põhimõtted.

(7) Arsti ja õe asendaja tööjõukulu koolituse ajal arvestatakse baasrahasse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 aastas 60 tunni eest.

(8) Tööajavälise lisatasu piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe ja arsti tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud ületunnitöö tasustamise koefitsient.

(9) Lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest, lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile, kes saab lisatasu perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest, haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest ning lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile erialase lisapädevuse eest piirhinna arvutamisel on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud arsti tunnibrutopalga protsentuaalne kasv.

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb

1) kulumist;

2) hooldus- ja remondikuludest.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb

1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu;

2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont).

(2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest.

(2¹) Esmatasandi tervisekeskuse ruumide suuruse määramisel lähtutakse tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36 “Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ alusel kehtestatud ruuminõuetest.

(3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m2 rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust.

(4) Hoonete ja rajatiste kulumi või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(5) Kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulude (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muude kulude (hooldus, remont) arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõike 1 punktis 2 nimetatud kulu üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse

1) meditsiiniseadmete maksumusest;

2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest ajast.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt eksperthinnangule ja ressursside kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis.

(3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus.

(1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on bürootarbed, kindlustus ja infotehnoloogia.

(2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna tähenduses on ruumide inventar, teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riistvara, nõustamistarkvara, bürootarbed, telefonikeskjaama rent, telefoniühendus, interneti püsiühendus, infokulud ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(3) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid koolitervishoiuteenuse piirhinna tähenduses on teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riist- ja tarkvara, bürootarbed ja teenuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(3¹) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid teise pereõe lisatasu tähenduses on bürootarbed ja telefoni kasutamine.

(4) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes.

(5) Koolituskulu arvutatakse baasraha ja teise pereõe lisatasu piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam, kui on eksperdi antud hinnang.

Koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu arvestatakse baasraha piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

Kaugusetasu arvestatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja.

(3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta või hariduslike erivajadustega õpilaste kooli korral 125 õpilase kohta

1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas;

2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas;

3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas;

4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus;

5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus;

6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes;

7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas;

8) kaugusetasu osas väljasõidu kilomeetrite ja väljasõitude arv kalendriaastas ning keskmine kütusekulu kilomeetri kohta;

9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni puhul nõustamisteenuseks osutunud kontaktide arv kalendriaastas.

(4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4, 5 ja 6 esitatud andmed 12 kalendrikuu kohta.

(5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3, 6 ja 9 nimetatud andmed kalendriaasta kohta.

(6) Üldarstiabi teenuste piirhinnad vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud vähemalt kuue erinevas maakonnas vastava teenuse osutaja piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisa 14 alusel.

(1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

(2) Pearaha piirhind arvutatakse järgmiselt

1) arsti ja õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha vanusegruppide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas vanusegrupis;

2) ülejäänud töötajate (arsti ja õe asendaja, abilise) puhul summeeritakse tööjõukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks minimaalse nimistu suuruse, mis on kehtestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel;

3) käesoleva lõike punktis 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanusegruppide lõikes.

(3) Baasraha piirhinna arvutamisel jagatakse ruumide kasutuskulu, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu, koolituskulu ning koolituse ajal asendaja tööjõukulu summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(4) Kaugusetasu arvutamisel jagatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu korrutis kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(4¹) Teise pereõe lisatasu piirhinna arvutamisel jagatakse teise pereõe tööjõukulu, koolituskulu, üle üheaastase kasutusajaga ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, ruumide kasutuskulu ja muude kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(4²) Tööajavälise lisatasu piirhinna arvutamisel taandatakse tööjõukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimite kulu, korduvakasutusega meditsiiniseadmete kulu, laboriuuringute ja ruumide kasutuskulu ühe tunni maksumusele. Tööjõukulu tunnitasu arvestatakse vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud tingimustele.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse, jagades tööjõukulu ning korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas 12 kuuga ning seejärel arvuga 600, hariduslike erivajadustega õpilaste kooli piirhinna korral arvuga 125.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõukulu, koolituskulu, ruumide kasutuskulu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni piirhinna arvutamisel jagatakse tööjõukulude summa kalendriaastas nõuandetelefoni konsultatsioonide arvuga kalendriaastas.

(1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ kohase tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi alusel.

(2)

(3) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 63 sätestatud juhul.

(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Haigekassale esitatav raviarve peab vastama käesoleva peatükiga kehtestatud raviarve andmete ja vormistamise nõuetele.

(3) Raviarvet säilitatakse seitse aastat.

Raviarvele kantakse järgmised üldandmed

1) raviarve seeria, mis vastab arve plangile trükitud tähisele või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel kokkulepitud raviarve tähistamise viisile;

2) raviarve number, mis vastab arve plangile trükitud numbrile või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud numereerimise korrale;

3) haigekassa piirkondliku osakonna kood, mille andmekogusse kindlustatud isik on kantud;

4) raviarve alustamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud esimene käesoleva määruse § 59 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev.

(1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed

1) vältimatu arstiabi osutamise kohta (JAH korral J, EI korral E);

2) töövõimetuslehe väljaandmise kohta (JAH korral J, EI korral E);

3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel.

(2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt

Kood Teenuse tüüp 1 ambulatoorne (v.a päevaravi ja päevakirurgia) 2 Statsionaarne 3 vältimatu hambaravi üle 19-aastastele 4 hambaravi alla 19-aastastele 10 hambaproteesimine alla 19-aastastele 11 ortodontia alla 19-aastastele 13 Koolitervishoid 14 ennetus (v.a koolitervishoid) 15 statsionaarne taastusravi 16 ambulatoorne taastusravi 17 perearsti ja pereõe teenused 18 iseseisev statsionaarne õendusabi 19 päevaravi ja päevakirurgia 20 Koduõendus 31 hambaproteeside rahaline hüvitis 33 hambaravi vähemalt 19-aastastele 34 meditsiinilisel näidustusel üldanesteesias hambaravi

(3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse põhieriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.

(1) Raviarvele kantakse ravile saabumise andmetena ravile saabumise liigi kood ning suunanud arsti kood.

(2) Lähtuvalt ravile saabumise ja suunamise viisist märgitakse ravile saabumise liigi kood järgmiselt

Kood Saabumise liigi selgitus T0001 Kiirabi T0002 Tuli ise T0003 Tagasikutse T0004 Politsei T0005 Eriarsti ambulatoorselt ravilt T0007 Üldhaiglast statsionaarselt või päevaravilt T0008 Keskhaiglast statsionaarselt või päevaravilt T0009 Piirkondlikust haiglast statsionaarselt või päevaravilt T0010 Muu tervishoiuteenuse osutaja statsionaarselt või päevaravilt T0011 Perearst T0012 Muu saabumine T0013 E-konsultatsioonilt ravi ülevõtmisega

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ravile saabumise liigi koode rakendatakse järgmistel tingimustel

1) T0001 – ravile toomisel kiirabiga;

2) T0002 – ravile saabumisel ilma saatekirjata;

3) T0003 – haige tagasikutsumisel sama arsti juurde;

4) T0004 – haige toomisel ravile politsei või päästeameti poolt;

5) T0005 – ravile suunamisel eriarsti ambulatoorselt ravilt;

6) T0007, T0008, T0009 – ravile saabumisel vahetu suunamise korras kas üldhaigla, keskhaigla või piirkondliku haigla statsionaarselt ravilt (v.a. statsionaarselt taastusravilt või iseseisvalt statsionaarselt õendusabiteenuselt) või päevaravilt;

7) T0010 – ravile saabumisel vahetu suunamise korras punktis 6 nimetamata tervishoiuteenuse osutaja statsionaarselt ravilt (v.a. statsionaarselt taastusravilt või iseseisvalt statsionaarselt õendusabiteenuselt) või päevaravilt;

8) T0011 – ravile saabumisel perearsti poolt suunamisega;

9) T0012 – ravile saabumine punktides 1 kuni 8 nimetamata põhjustel, seal hulgas ravile saabumine statsionaarselt taastusravilt ja iseseisvalt statsionaarselt õendusabiteenuselt;

10) T0013 – ravile saabumine e-konsultatsioonilt ravi ülevõtmisega.

(4) Suunanud arsti koodi ei märgita raviarvele, kui suunamise liik on T0001 «kiirabi», T0002 «tuli ise» või T0004 «politsei».

Raviarvele kantakse haige järgmised andmed

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) sünnipäev, -kuu ja -aasta;

4) kolmetäheline maatähis vastavalt standardile EVS-EN ISO 3166-1;

5) omavalitsusüksuse (valla või linna) kood vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile (EHAK). Välismaalasest haige korral jääb täitmata;

6) välismaalasest haige täpne aadress;

7) haige sugu, märkides M – mees või N – naine.

(1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed

1) põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi;

2) põhidiagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse järgmiselt

+ esmashaigestumine – korduvhaigestumine 0 diagnoos kinnitamata

3) kaasuva diagnoosi kood RHK-10 järgi, kusjuures kõik kaasuvad diagnoosid esitatakse eraldi;

4) kaasuva diagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse iga kaasuva diagnoosi kohta eraldi järgmiselt

+ esmashaigestumine – korduvhaigestumine 0 diagnoos kinnitamata

5) haiguse kliinilise raskusastme, staadiumi või muu erialaseltsi(de)ga kokkulepitud tunnus järgmiselt

1 Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule 2 Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule 3 Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule 4 Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(2) Raviarvele kantakse välispõhjust iseloomustav kood RHK-10 20. peatüki järgi.

(1) Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed

1) lõpetamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud viimane käesoleva määruse § 59 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev. Statsionaarse ravi korral on lõpetamise kuupäev viimane statsionaarsel ravil viibimise päev;

2) surma kuupäev;

3) raviarve lõpetamise põhjuse koodi number järgmiselt

Kood Raviarve lõpetamise põhjus 1 Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja teise eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule 2 Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile 3 Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule 5 Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (üldhaigla) statsionaarsele ravile 6 Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (keskhaigla) statsionaarsele ravile 7 Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (piirkondlik haigla) statsionaarsele ravile 8 Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile (v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla) 9 Lahkunud omavastutusel arsti soovitusi arvestamata 10 Surnud 11 Muud põhjused 12 Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja päevaravile 13 Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja päevaravile 14 Kutsutud tagasi sama eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule (sama tervishoiuteenuse osutaja) 15 Paranemine või tervistumine 16 Suunatud perearsti vastuvõtule ja jälgimisele

(2) Raviarve lõpetamise põhjuse koode 5, 6, 7 ja 8 ei kasutata juhul kui patsient suunatakse statsionaarsele taastusravile või iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele.

(3) Raviarve lõpetamise põhjuse koodi 11 kasutatakse koodidega 1 kuni 10 ja 12 kuni 15 kajastamata põhjustel, seal hulgas juhul, kui patsient suunatakse statsionaarsele taastusravile või iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele.

(4) Raviarve lõpetamise põhjuse koodi 15 kasutatakse koodidega 1 kuni 10 ja 12 kuni 14 kajastamata juhtudel.

Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt

1) teenuse nimetus;

2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus;

3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid;

4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt

Aeg (tundides) Sellekohane hulk 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 üle 18 0.04 0.08 0.13 0.17 0.21 0.25 0.29 0.33 0.38 0.42 0.46 0.5 0.54 0.58 0.63 0.67 0.71 1 1

5) teenuse osutamise kuupäev;

6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi.

DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 59 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed

1) kood;

2) piirhind;

3) tervishoiuteenuse loetelu § 44 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient.

Raviarvele kantakse osutatud teenuse tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed

1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt tervishoiuteenuste loetelust;

2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb ravi rahastamise lepingust;

3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus;

4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja piirhinna korrutamise tulemusena.

Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» järgmiselt

1) NCSP järjekorranumber (järjestatakse kahanevalt operatsiooni ressursimahukuse järgi);

2) NCSP kood;

3) NCSP teenuse osutamise kuupäev.

Raviarvele kantakse järgneva arve tunnus, märkides järgneva arve olemasolul sellekohasesse lahtrisse (JAH korral J, EI korral E). Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.

(1) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga.

(2) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga.

(3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel.

(4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 64.

Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed

1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood, füüsilisest isikust ettevõtja korral märgitakse ettevõtja isikukood;

2) tervishoiuteenuse osutaja nimi;

3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;

4) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number;

5) tervishoiuteenuse osutamise omavalitsus vastavalt „Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile.

(1) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutaja vormistab hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendava dokumendi.

(2) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument sisaldab käesoleva määruse §-des 53–66 sätestatust järgmisi andmeid

1) dokumendi number;

2) hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutamise kuupäev;

3) tervishoiuteenuse osutaja registrikood;

4) hambaarsti registreerimistõendi number või isikukood;

5) selle isiku isikukood, kellele hambaravi- või hambaproteesiteenust osutati;

6) diagnoosi kood;

7) hambaravi- või hambaproteesiteenuse kood ja arvnäitajad (kogus, DMFT indeks või hambavalem);

8) hambaproteesiteenuse hind.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(4) Kuni 31. detsembrini 2014. a võib raviarvele kanda ka raviarve vormistanud psühholoogi koodi.

(5) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(6) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(7) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 3081 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,060 ja koodiga 3082 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,063 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast, arvestades tervishoiuteenuste loetelu § 6 lõikes 3 sätestatut.

(8) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 365R tähistatud teenuse osutamise eest juhul, kui seda osutab lisaks tervishoiuteenuse loetelu § 63 lõikes 30 nimetatud haiglatele ka muu haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja neovaskulaarse (märja) maakula ealise degeneratsiooni (RHK 10 kood H35.32), silma võrkkesta haruveeni või tsentraalveeni tromboosi ja diabeetilise retinopaatia raviks.

(9) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle koodiga 4085 tähistatud veretoote eest koefitsiendiga 1,265 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.

(10) 2015. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2014. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2015. a.

(11) 2016. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2015. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2016. a.

(12) 2017. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2016. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2017. a.

(13) 2018. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (kood 3061) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2018. a.

(1) Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

(2) Määruse § 22 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 1. aprillil 2007. a.

(3) Määruse § 57 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2008. a.