Eurofondi fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja sisemistele protseduurireeglitele, huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele, riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele esitatavad nõuded

(1) Käesoleva määrusega täpsustatakse nõudeid

1) fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja sisemistele protseduurireeglitele;

2) eurofondi arvel tehtavate tehingute registreerimisele ja salvestamisele ning nendest tehingutest aru andmisele;

3) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks tehingute tegemisele osakuomanike ja eurofondi parimates huvides;

4) riskide tuvastamisele, mõõtmisele ja juhtimisele seoses eurofondi valitsemisega, sealhulgas börsivälistesse tuletisinstrumentidesse investeeringu tegemisest tulenevate riskide hindamisele.

(2) Käesolevat määrust kohaldatakse Eestis asutatud fondivalitsejale, kes valitseb eurofondi investeerimisfondide seaduse (edaspidi seadus) § 4 lõike 1 tähenduses.

(1) Börsivälised tuletisinstrumendid (OTC derivative instruments) on tuletisinstrumendid, mis ei kuulu reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate tuletisinstrumentide hulka.

(2) Fondivalitseja juhid on fondivalitseja juhatuse ja nõukogu liikmed.

(3) Fondivalitseja klient on iga isik, sealhulgas teine investeerimisfond, kellele fondivalitseja osutab fondi valitsemise või seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenust.

(4) Likviidsusrisk (liquidity risk) on risk, et eurofondi vara ei ole võimalik võõrandada või muul moel realiseerida, eurofondi positsiooni likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda väikese kuluga ja lühikese aja jooksul, mis võib kaasa tuua fondivalitseja suutmatuse täita eurofondi osakute tagasivõtmise kohustust vastavalt seaduse §-s 2 ja 4. peatüki 5. jaos sätestatule.

(5) Operatsioonirisk (operational risk) on risk saada kahju protsesside, süsteemide või isikute toimimisest oodatust erineval viisil või välistest sündmustest. Operatsioonirisk sisaldab ka õiguslikku riski ning eurofondi riske, mis tulenevad eurofondi arvel tehingute tegemise, fondi varade hindamise ja arvelduste tegemise korrast.

(6) Tegevisikud käesoleva määruse tähenduses on seaduse § 581 lõikes 9 nimetatud isikud.

(7) Tururisk (market risk) on risk saada kahju sellest, et intressimäärade, valuutakursside, väärtpaberi- ja kaubahindade või emitendi krediidikõlblikkuse tõttu võib muutuda eurofondi positsioonide turuväärtus.

(8) VaR (value at risk approach) riskihindamise meetod on meetod, mille kohaselt hinnatakse võimalikku kahju tekkimise määra teatava aja jooksul kindlaks määratud riskitasemel (at a given confidence level).

(9) Vastaspoole risk (counterparty risk) ehk vastaspoole krediidirisk on risk saada kahju sellest, et eurofondi arvel tehtava tehingu teine pool rikub oma kohustust enne tehingu rahalise kohustuse täielikku täitmist.

(1) Fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjadega

1) organisatsioonilises struktuuris otsuste tegemise korra;

2) aruandluse ja dokumentide liikumise korra suhetes kolmandate isikutega.

(2) Fondivalitseja peab kehtestama meetmed, et tagada teabe turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus, võttes arvesse teabe olemust ja sisu.

(3) Fondivalitseja peab kehtestama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada eurofondi valitsemise järjepidevus ning oluliste andmete säilimine fondivalitseja tegevuses tekkivate toimimishäirete korral või, kui see ei ole võimalik, siis andmete võimalikult kiire taastamine ja eurofondi valitsemise teenuse osutamise jätkamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud korrad ja meetmed peavad olema piisavad ja proportsionaalsed fondivalitseja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(5) Fondivalitsejal tuleb säilitada andmed oma tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse ja sisemiste protseduurireeglite kohta.

(6) Fondivalitsejal tuleb rakendada piisavate oskuste, teadmiste ja kogemustega töötajaid. Fondivalitseja tagab, et iga tegevisik oleks teadlik nõuetest, mida ta peab oma kohustuste täitmiseks järgima ja et erinevate funktsioonide täitmine ei takista tegevisiku tegutsemist usaldusväärsel, ausal ja asjakohasel viisil.

(7) Fondivalitseja jälgib ja hindab regulaarselt käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt kehtestatud ja rakendatud kordade, süsteemide ja meetmete asjakohasust ning tulemuslikkust. Puuduste ilmnemisel tuleb fondivalitsejal need kõrvaldada.

Kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid väärtpabereid hoidma kolmandas riigis tegutsev isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 38 lõikes 2 nimetatud tingimustele, siis võib depositooriumi ülesandeid edasi anda sellisele isikule kolmanda riigi õiguse alusel kuni käesoleva määruse § 38 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavate isikute puudumiseni vaid järgmistel tingimustel

1) eurofondi investoreid teavitatakse enne osakute või aktsiate märkimist kolmanda riigi õigusest tulenevatest ülesannete edasiandmise piirangutest, ülesannete edasiandmise põhjendustest ja sellega seotud riskidest;

2) eurofond või fondivalitseja on andnud depositooriumile suunise anda vastavate väärtpaberite hoidmise ülesanded edasi kolmandas riigis tegutsevale isikule.

(1) Depositooriumi vastutus eurofondi või osakuomanike ees hõlmab oma arvel või nimel hoitavate või kolmandale isikule edasi antud väärtpaberite kaotsiminekut. Hoitavate väärtpaberite kaotsimineku korral tagastab depositoorium põhjendamatu viivituseta eurofondile kuuluvad sama liiki väärtpaberid või sellele vastava rahasumma.

(2) Depositoorium ei vastuta kolmandale isikule üle antud eurofondi väärtpaberi kaotsimineku eest, kui ta tõendab, et väärtpaberi kaotsimineku tingis depositooriumist sõltumatu väline sündmus, mille tagajärjed oleksid olnud vaatamata depositooriumi jõupingutustele vältimatud.

(3) Eurofondi osakuomanikel on õigus nõuda depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist depositooriumilt või fondivalitsejalt, kui tagatud on osakuomanike võrdne kohtlemine ja sellega ei kaasne mitmekordset kahju hüvitamist.

(1) Fondivalitseja ja depositoorium teavitab Finantsinspektsiooni oma tegevusega seotud õigusrikkumisest, sealhulgas osakuomanike huvide kahjustamisest. Fondivalitsejal ja depositooriumil tuleb nimetatud rikkumised viivitamata kõrvaldada.

(2) Fondivalitseja ja depositooriumi töötaja on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla

1) fondivalitseja, tema valitsetava eurofondi või eurofondi depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine;

2) fondivalitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavale eurofondile, eurofondi osakuomanikele või investeerimisteenuse või -kõrvalteenuse klientidele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku fondivalitseja või depositooriumi töötaja või muu fondivalitseja või depositooriumi tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

(4) Fondivalitseja ja depositoorium kehtestab korra, milles on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel õigusrikkumisest teavitamiseks sõltumatu ja eraldatud kanal, õigusrikkumise teate vastuvõtmise menetlus ja teate kontroll, õigusrikkumisest teavitanud töötaja kaitse diskrimineerimise eest, töötaja isikuandmete kaitse ning konfidentsiaalsus.

(1) Fondivalitseja tasustamise põhimõtete kehtestamisel ja rakendamisel, sealhulgas käesoleva määruse §-s 32 kehtestatud nõuete kohaldamisel, tuleb arvestada eurofondi fondivalitseja äritegevuse ja valitsetavate fondide suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.

(2) Fondivalitseja tasustamise põhimõtted kinnitab fondivalitseja nõukogu. Tasustamise põhimõtete kinnitamise otsustavad ja nende rakendamist kontrollivad nõukogu liikmed, kes ei täida fondivalitsejas ühtegi muud juhtimise ülesannet ning kellel on piisavad teadmised ja kogemus riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas.

(3) Fondivalitsejas sisekontrolli teostavate isikute tasustamise aluseks on sisekontrolliga seotud eesmärkide saavutamine, sõltumata kontrollitavate tegevusvaldkondade tulemustest.

(4) Fondivalitseja juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole lubatud kasutada isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamise põhimõtetest tulenevaid eesmärke. Tulemustasu ei või maksta vahendite või meetoditega, mis soodustavad tasustamise põhimõtetest kõrvalehoidmist.

(5) Kui see on proportsionaalne fondivalitseja ja valitsetavate fondide suuruse, tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, moodustatakse fondivalitsejas töötasukomitee, mille ülesanne on sõltumatult hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist fondivalitsejas ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele.

Töötasukomitee

1) peab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle;

2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepanekuid tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;

3) teeb nõukogule tasustamisalaste otsuste ja tasustamise põhimõtete alaseid ettepanekuid.

(6) Vastavuskontrolli- ja riskikontrolliülesandeid täitvate töötajate tasustamise alased otsused kooskõlastatakse töötasukomiteega, kui fondivalitsejas on töötasukomitee moodustatud.

(7) Töötasukomitee moodustatakse fondivalitseja nõukogu liikmetest, kes ei täida fondivalitsejas ühtegi muud juhtimise ülesannet ning kellel on piisavad teadmised ja kogemus riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas.

(8) Käesolevas määruses ning seaduse §-s 561 ja § 57 lõike 3 punktis 7 nimetatud tasustamise põhimõtted peavad hõlmama fondivalitseja töötajaid, kelle

1) tööülesandeks on fondivalitsejas juhtimis- või kontrolliülesande täitmine, sealhulgas riskijuhtimine;

2) tööülesannete hulka kuulub fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine;

3) töötasu on samas vahemikus fondivalitsejas juhtimisülesandeid või fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili oluliselt mõjutavaid ülesandeid täitvate isikute töötasuga.

(1) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvestada sobivaid tasustamise tingimuste kujundamise viise ning kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi riske, sealhulgas

1) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ja fondivalitseja valitsetavate eurofondide töötulemusi ning fondidega seotud riske, sealhulgas nii finantsnäitajaid kui ka muid tulemusi;

2) valitsetavate eurofondide investoritele soovitatud eurofondi osakute või aktsiate hoidmise perioodi, tagamaks, et tulemuste hindamine põhineb eurofondi pikaajalistel tulemustel ja investeerimisriskidel ning tulemustasu väljamaksmine jaotub samale ajavahemikule.

(2) Fondivalitseja juhatuse liikme või töötajaga sõlmitud lepingus võib garanteeritud tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimese aasta kohta.

(3) Fondivalitseja juhatuse liikme lepingu või töötaja lepingu lõpetamisega seotud tasud peavad olema kooskõlas töötulemustega, sealhulgas arvestama mittenõuetekohaste tulemuste mõju tasule.

(4) Kui fondivalitseja valitsetavad eurofondid moodustavad vähemalt 50 protsenti fondivalitseja valitsetavast varast, peab vähemalt 50 protsenti fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasust moodustama tasakaalustatud kogum fondivalitseja valitsetava eurofondi osakutest, aktsiatest või muudest sarnastest õigustest, mis on seotud eurofondi osakute või aktsiate omandamisega. Finantsinspektsioon võib seada piiranguid väärtpaberi liikidele või sisule, mida võib kasutada sellise tulemustasu osana.

(5) Tulemustasu olulise osa, mis ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust, väljamaksmine jaotatakse tasakaalustatult kolmele kuni viiele aastale, arvestades valitsetavate eurofondide äritsüklit, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimusi, investoritele soovitatud osakute või aktsiate hoidmise perioodi ja riskiprofiili. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab 60 protsenti tulemustasust jaotama lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust. Käesolevas lõikes nimetatud tulemustasu olulise osa võib lisaks eeltoodule välja maksta ka tervikuna kolmeaastase või sellest pikema ajaperioodi lõpus.

(6) Tulemustasu osale, mis makstakse välja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väärtpaberites, tuleb kohaldada asjakohast võõrandamise keeldu, mis on kooskõlas fondivalitseja, tema valitsetava eurofondi ja selle investorite huvidega. Võõrandamise keeldu tuleb kohaldada nii väljamakstud tulemustasu osale kui ka tulemustasu osale, mille väljamaksmine on jaotatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.

(7) Kui fondivalitsejas on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord, tehakse juhatuse liikme või töötaja pensioniõiguse tekkimisel pensioni väljamaksed lõikes 4 sätestatud proportsioonis ja väärtpaberitena ning kohaldatakse nendele väärtpaberitele lõikes 6 nimetatud võõrandamise keeldu pikkusega vähemalt viis aastat.

(8) Kui juhatuse liikme leping või töötaja leping fondivalitsejaga lõpeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb fondivalitsejal säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud instrumentidena.

(1) Eurofondi aastaaruandes või majandusaasta aruandes tuleb esitada järgmine teave

1) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusumma, töötasu saajate arv ning eurofondi varast makstud tasud;

2) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude summad vastavalt nende juhtide ja töötajate kategooriatele, kellele tuleb vastavalt käesoleva määruse § 31 lõikele 8 kohaldada tasustamise põhimõtteid;

3) juhtide ja töötajate tasude ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus;

4) fondivalitseja nõukogu või olemasolul töötasukomitee ja sisekontrolli läbi viidud tasustamise põhimõtete rakendamise kontrollimise tulemused ja teave rakendamisel esinenud kõrvalekallete kohta;

5) tasustamise põhimõtetes tehtud olulised muudatused.

(2) Eurofondi põhiteabes tuleb märkida lisaks seaduse § 2201 lõikes 2 sätestatule eurofondi järelevalveasutuse nimetus ning märge, et fondivalitseja veebilehel on esitatud tasustamise põhimõtete kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvutamise viisi kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, viide veebilehe aadressile ning teave, et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.

(1) Depositoorium tegutseb oma ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt ja asjatundlikult.

(2) Depositoorium võib pakkuda eurofondile või fondivalitsejale vaid teenuseid, mis ei tekita fondivalitseja, eurofondi, osakuomanike ja depositooriumi vahelist huvide konflikti. Huvide konflikti tekitada võiva teenuse osutamine on lubatud vaid juhul, kui depositooriumi organisatsiooniline ülesehitus ja tehniliste süsteemide tase võimaldab hoida depositooriumi funktsioone huvide konflikti tekitada võivatest teenustest lahus. Võimalikud huvide konfliktid tuleb tuvastada ning neid tuleb juhtida ja jälgida ning eurofondi osakuomanikele avalikustada depositooriumi sise-eeskirjades sätestatud viisil.

(1) Depositooriumi kohustus vara hoida on väärtpaberite puhul piiritletud selliste väärtpaberitega, mida on võimalik kajastada depositooriumis avatud väärtpaberikontol või mida on võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda. Väärtpaberite hoidmisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-s 881 nimetatud nõudeid.

(2) Muu vara puhul seisneb depositooriumi vara hoidmise kohustus selle vara omandiõiguse hindamises ja selle üle arvestuse pidamises. Omandiõiguse hindamisel tugineb depositoorium fondivalitseja esitatud teabele ja dokumentidele ning võimaluse korral teistele välistele tõenditele. Vara omandiõiguse arvestus peab olema vastavuses fondivalitseja esitatud teabe ja dokumentidega ning teiste väliste tõenditega.

(3) Depositoorium esitab eurofondi vara omandiõiguse arvestuse ülevaate eurofondi valitsejale regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

(1) Depositoorium hoolitseb, et kõik arveldused eurofondi vara võõrandamisel ja eurofondile vara omandamisel teostataks täies ulatuses ja selleks õigusaktides ette nähtud tähtaja jooksul, selle puudumisel aga ülekandeks tavapäraselt vajaliku tähtaja jooksul.

(2) Depositoorium hoolitseb, et osakute või aktsiate väljalaskmine, võõrandamine, tagasivõtmine, tagasiostmine, tühistamine ja hüvitamine toimuks vastavalt õigusaktides ja eurofondi tingimustes või prospektis ette nähtud nõuetele.

(3) Depositoorium kontrollib eurofondi rahavoogude nõuetekohast jälgimist ning osakute või aktsiate märkimiseks tehtud maksete laekumist eurofondi arvelduskontole, mis on kas eurofondi, fondivalitseja või depositooriumi nimel avatud lepinguriigi keskpangas või krediidiasutuses. Arvelduskonto võib avada kolmanda riigi krediidiasutuses juhul, kui selle krediidiasutuse asukohariigi õiguse kohaselt on ta kohustatud järgima väärtpaberituru seaduse §-s 88 sätestatud kliendi vara kaitse põhimõtteid.

(1) Depositoorium ei tohi eurofondide depositooriumile hoiule antud vara uuesti kasutada, sealhulgas seda võõrandada, pantida ega laenata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Depositooriumis hoitavat vara võib depositoorium uuesti kasutada vaid kõigi järgmiste tingimuste täitmisel

1) tehinguid eurofondi varaga tehakse eurofondi arvel;

2) depositoorium täidab fondivalitseja korraldusi eurofondi nimel;

3) eurofondi vara kasutatakse eurofondi ja eurofondi osakuomanike huvides;

4) tehing eurofondi varaga on tagatud kvaliteetse ja likviidse tagatisega, mille eurofond on omandanud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tagatise turuväärtus peab igal ajal ületama kasutatava eurofondi vara turuväärtust vähemalt määratud ülekursi ulatuses.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded kohalduvad ka kolmandale isikule, kellele depositoorium on oma ülesanded edasi andnud.

(1) Depositooriumi ülesannete edasiandmine peab olema põhjendatud ja selle eesmärk ei tohi olla seaduses sätestatud nõuete järgimisest kõrvalehoidumine.

(2) Depositooriumi vahendusel või nimel hoitava vara hoidmise ülesannete edasiandmine on lubatud vaid isikule, kelle üle teostatakse järelevalvet ja kellele kohaldatakse usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali nõudeid.

(3) Depositooriumil on õigus anda edasi seaduse §-s 95 sätestatud ülesannetest üksnes käesoleva määruse §-s 35 sätestatud vara hoidmisega seotud ülesandeid.

(4) Depositooriumil on õigus anda edasi ülesandeid kolmandale isikule, kes vastab talle edasi antud ülesannete täitmise ajal järgmistele tingimustele

1) depositooriumi poolt kolmandale isikule hoida antud väärtpaberite olemasolu ja kajastamist kolmanda isiku raamatupidamises kontrollib vähemalt korra aastas audiitorettevõtja;

2) kolmas isik järgib seaduse § 100 lõikes 1 sätestatud vara lahususe põhimõtteid;

3) fondi väärtpaberid ei kuulu kolmanda isiku pankrotivara hulka ja fondi väärtpaberite arvel ei saa rahuldada kolmanda isiku võlausaldajate nõudeid.

(5) Kolmas isik võib talle edasi antud depositooriumi ülesandeid edasi anda tingimusel, et vastav isik järgib depositooriumile seatud nõudeid.

(6) Depositooriumi ülesannete edasiandmiseks ei loeta väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajate teenuste osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45–50) tähenduses või samalaadsete teenuste osutamist kolmandate riikide väärtpaberiarveldussüsteemide poolt.

(1) Fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjadega korra osakuomanikelt saadud kaebuste kiireks ja tasuta lahendamiseks (edaspidi kaebuste lahendamise kord).

(2) Fondivalitseja registreerib kõik kaebused ja säilitab andmed kaebuste lahendamiseks rakendatud meetmete kohta.

(3) Kaebuste lahendamise kord peab võimaldama osakuomanikul esitada kaebuse selle elukoha- või asukohajärgse lepinguriigi ametlikus keeles, kus eurofondi on asutatud või kus fondivalitseja valitsetava eurofondi osakuid pakutakse. Teave kaebuste lahendamise korra kohta tuleb teha osakuomanikele kättesaadavaks tasuta.

(4) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis muus vormis kui lepingulise fondina asutatud eurofondi, käsitatakse selle eurofondi osalust väljendavaid aktsiaid või muid selliseid väärtpabereid fondi osakutena käesoleva jao tähenduses ning selle eurofondi aktsionäre või muid eurofondis osalust omavaid isikuid osakuomanikena käesoleva paragrahvi tähenduses.

(1) Iga eurofondi arvel tehtud tehingu kohta tuleb seaduse § 1441 lõikes 1 nimetatud andmetöötlussüsteemis viivitamata salvestada teave, mis on piisav tehingu tegemiseks korralduse ja tehingu asjaolude taastamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave sisaldab järgmisi andmeid

1) eurofondi nimetus ja eurofondi arvel tegutseva isiku andmed;

2) korralduse või tehingu objektiks oleva väärtpaberi andmed;

3) korralduse või tehingu kogus;

4) korralduse või tehingu liik;

5) korralduse või tehingu hind;

6) korralduse edastamise kuupäev, kellaaeg ja isiku nimi, kellele korraldus edastati, või tehingu tegemise otsuse ning tehingu tegemise kuupäev ja kellaaeg;

7) korralduse edastanud või tehingu teinud isiku nimi;

8) korralduse tagasivõtmisel selle põhjused;

9) tehtud tehingute puhul vastaspoole ja täitmiskoha andmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud täitmiskohana käsitatakse reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi, süsteemset täitjat või turutegijat väärtpaberituru seaduse tähenduses, muud likviidsuse tagajat või kolmanda riigi vastavat isikut, kes täidab eelnimetatud isikutega samaväärseid ülesandeid.

(1) Iga fondivalitsejale esitatud eurofondi osaku väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse kohta tuleb viivitamata pärast avalduse saamist salvestada teave seaduse § 1441 lõikes 1 nimetatud andmetöötlussüsteemis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave sisaldab järgmiseid andmeid

1) eurofondi nimetus;

2) avalduse tegija või edastaja nimi;

3) avalduse vastuvõtja nimi;

4) avalduse tegemise kuupäev ja kellaaeg;

5) maksetingimused ja -viis;

6) avalduse liik;

7) avalduse täitmise kuupäev;

8) väljalastud või tagasivõetud osakute arv;

9) iga osaku väljalaske- või tagasivõtmishind;

10) väljalastud või tagasivõetud osakute koguväärtus;

11) tehingu kogumaksumus, mis hõlmab väljalastavate osakute väljalasketasusid või tagasivõetavate osakute netosummat pärast tagasivõtmistasude mahaarvamist.

Eurofondi osaku väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse täitmise kohta seaduse § 1442 lõikes 1 nimetatud osakuomanikule esitatav teade sisaldab järgmisi andmeid

1) fondivalitseja nimi ja aadress;

2) osakuomaniku nimi;

3) avalduse saamise kuupäev ja kellaaeg ning makseviis;

4) avalduse täitmise kuupäev;

5) eurofondi nimetus;

6) avalduse sisu;

7) avaldusega seotud osakute arv;

8) osaku väljalaske- või tagasivõtmishind;

9) osaku väljalaske- või tagasivõtmishinna arvutamise kuupäev;

10) tehingu kogumaksumus, mis hõlmab väljalastud osakute väljalasketasusid või tagasivõetud osakute netosummat pärast tagasivõtmistasude mahaarvamist;

11) väljalaske- ja tagasivõtmistasude kogusumma ning tasude üksikasjalik kirjeldus, kui osakuomanik on sellise nõude esitanud enne täitmise teate esitamise kohustuse tekkimist.

(1) Fondivalitseja kehtestab hoolsuskohustuse täitmise korra, et tagada investeerimisotsuste tegemine kooskõlas eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika ning riskipiirangutega.

(2) Fondivalitseja koostab enne investeeringu tegemist ja vajaduse korral pärast kavandatud investeeringu arvesse võtmist prognoosid ning kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid investeeringu mõju kohta eurofondi vara struktuurile, likviidsusele, riskiprofiilile ja tootlusele, arvestades riskijuhtimise reeglites sätestatud tingimusi. Nimetatud analüüsid tuleb teha usaldusväärse ja ajakohase teabe põhjal.

(3) Kui fondivalitseja riskijuhtimise ülesannete täitmine on edasi antud kolmandale isikule, kehtestab fondivalitseja korra kolmanda isiku tegevuse ja riskijuhtimisega seotud kohustuste täitmise pidevaks hindamiseks.

(1) Fondivalitseja kehtestab üksnes eurofondi huvidest lähtuva korra eurofondi varasse kuuluvate aktsiatega või muude hääleõigust andvate väärtpaberitega seotud hääleõiguse teostamise aja ja viisi kohta (edaspidi hääleõiguse teostamise kord).

(2) Hääleõiguse teostamise korraga määratakse kindlaks

1) eurofondi varasse kuuluvate äriühingu aktsiatega või muude hääleõigust andvate väärtpaberitega seotud oluliste sündmuste jälgimine;

2) hääleõiguse teostamine kooskõlas eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;

3) hääleõigusest tuleneva huvide konflikti ennetamine ja juhtimine.

(3) Hääleõiguse teostamise korra kokkuvõte tuleb teha osakuomanikele kättesaadavaks. Osakuomaniku nõudel tuleb teha tasuta kättesaadavaks hääleõiguse teostamise korra rakendamise üksikasjad.

(1) Fondivalitsejal tuleb tagada eurofondi osakuomanike õiglane kohtlemine ja vältida võrdsetel asjaoludel mis tahes osakuomanike grupi huvide eelistamist. Fondivalitseja kehtestab korra ning meetmed, et ennetada kuritarvitusi, mis võivad ohustada või ohustavad väärtpaberituru stabiilsust ja terviklikkust.

(2) Fondivalitseja kehtestatud eurofondi vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid peavad tagama eurofondi osakuomanike parimates huvides tegutsemise. Fondivalitsejal tuleb vajadusel tõendada, et eurofondi vara väärtus on määratud nõuetekohaselt.

(3) Fondivalitsejal tuleb vältida eurofondile ja osakuomanikele eurofondi valitsemisega mitte seotud kulude tekkimist.

(1) Fondivalitsejal tuleb eurofondi arvel investeerimisotsused täita (executing decisions to deal) eurofondi parimates huvides.

(2) Investeerimisotsuse täitmisel tuleb arvestada korralduse täitmise hinda, kulusid, täitmise ja arveldamise kiirust ja tõenäosust ning korralduse mahtu, laadi ning muid korralduse täitmisega seotud asjaolusid.

(3) Fondivalitsejal tuleb eurofondi arvel korralduse täitmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegurite tähtsuse hindamisel arvesse võtta järgmisi andmeid

1) eurofondi tingimustes või põhikirjas märgitud investeerimispoliitikat ja -eesmärke ning riske;

2) korralduse asjaolusid;

3) neid väärtpabereid iseloomustavaid andmeid, mille suhtes korraldus on esitatud;

4) neid täitmiskohti iseloomustavaid andmeid, kuhu korralduse täitmise võib suunata.

(4) Kui fondivalitseja täidab korraldusi eurofondi arvel, tuleb fondivalitsejal kehtestada õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed eurofondi arvel korralduste parimaks täitmiseks (edaspidi korralduste täitmise reeglid) ning neid rakendada eurofondile parima tulemuse saavutamiseks. Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis äriühinguna asutatud eurofondi, on korralduste täitmise reeglite kehtestamiseks vajalik selle eurofondi nõusolek.

(5) Fondivalitseja teeb osakuomanikele kättesaadavaks korralduste täitmise reeglid ja teabe nende muudatuste kohta.

(6) Fondivalitsejal tuleb vähemalt üks kord aastas üle vaadata korralduste täitmise reeglid ning puuduste ilmnemisel reegleid muuta ja ajakohastada. Lisaks tuleb korralduste täitmise reeglid vaadata üle iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis vähendab fondivalitseja võimet täita korraldus eurofondi parimates huvides korralduste täitmise reeglites kindlaks määratud täitmiskohti kasutades.

(7) Fondivalitsejal tuleb vajadusel tõendada, et eurofondi arvel korralduse täitmine vastab fondivalitseja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reeglitele.

(1) Fondivalitseja poolt eurofondi arvel korralduse kolmandale isikule täitmiseks edastamisel (placing orders to deal) tuleb fondivalitsejal tegutseda eurofondi parimates huvides.

(2) Fondivalitseja võtab kasutusele meetmed, et saavutada korralduste täitmiseks edastamisel eurofondi jaoks parim võimalik tulemus. Korralduse täitmiseks edastamisel tuleb arvestada korralduse täitmise hinda, kulusid, täitmise ja arveldamise kiirust ja tõenäosust ning korralduse mahtu, laadi ja muid korralduse täitmiseks edastamisega seotud asjaolusid. Nimetatud tegurite tähtsuse hindamisel tuleb arvestada käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamiseks kehtestab fondivalitseja reeglid, millega määratakse eurofondi vara iga liigi osas isikud, kellele võib korralduse täitmiseks edastada. Fondivalitseja võib sõlmida korralduse täitmiseks edastamise lepingu, kui see on kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatuga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reeglid ning teave nende muudatuste kohta tuleb teha osakuomanikele kättesaadavaks.

(5) Fondivalitseja hindab regulaarselt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud reeglite ning korralduse täitmise kvaliteeti ja tõhusust.

(6) Fondivalitsejal tuleb vähemalt üks kord aastas üle vaadata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reeglid ning puuduste ilmnemisel neid muuta ja ajakohastada. Lisaks vaadatakse reeglid üle iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab fondivalitseja võimet saavutada korralduse täitmiseks edastamisel valitsetava eurofondi jaoks parim võimalik tulemus.

(7) Fondivalitsejal tuleb vajadusel tõendada, et eurofondi arvel korralduse täitmiseks edastamine vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud reeglitele.

(1) Fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjadega õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed eurofondi vara arvel tehtud korralduse (execution of portfolio transactions) kiireks ja erapooletuks täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad tagama, et

1) eurofondi arvel täidetud korraldused registreeritaks ja jaotataks viivitamata ja nõuetele vastavalt;

2) võrreldavad eurofondi arvel tehtud korraldused täidetaks järjest ja viivitamata, välja arvatud, kui korralduse laad või valitsevad turutingimused seda ei võimalda või kui see ei ole eurofondi huvides.

(3) Fondivalitseja tagab arveldamise käigus saadud mis tahes väärtpaberi või raha kandmise õigeaegselt ja korrektselt eurofondi kontole.

(4) Fondivalitseja ei tohi kuritarvitada täitmist ootavate korraldustega seonduvat teavet ja võtab kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida teabe väärkasutamist oma tegevisikute poolt.

(1) Fondivalitseja võib täita eurofondi arvel tehtava korralduse koondatuna teise eurofondi, kliendi või oma arvel tehtava korraldusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused

1) on ebatõenäoline, et korralduste koondamine on kahjulik mis tahes eurofondi või kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse;

2) fondivalitseja on kehtestanud korralduste jaotamise reeglid, millega nähakse ette koondatud korralduste õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind mõjutavad korralduste jaotamist ja korralduste osalist täitmist.

(2) Kui fondivalitseja koondab korralduse ühe või enama eurofondi või kliendi arvel täidetava korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta täitmisega seonduvalt saadu vastavalt oma korralduste jaotamise põhimõtetele.

(3) Fondivalitseja, kes on koondanud oma arvel tehtavad korraldused ühe või enama eurofondi või kliendi korraldustega, ei tohi jaotada täitmisega seonduvalt saadut eurofondile ega teistele klientidele kahjulikul viisil.

(4) Kui fondivalitseja koondab eurofondi või kliendi arvel täidetava korralduse oma arvel tehtava korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, jaotab ta täitmisega seonduvalt saadu esmajärjekorras eurofondile ja alles seejärel endale.

(5) Kui fondivalitseja on võimeline tõendama, et ilma koondamiseta ei oleks ta saanud korraldust nii soodsatel tingimustel või üleüldse täita, võib ta täitmisega seonduvalt saadu jaotada proportsionaalselt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud korralduste jaotamise põhimõtetele.

(1) Seaduse § 248 lõikes 1 nimetatud fondivalitseja riskijuhtimise reeglitega tuleb kehtestada järgmised korrad ja tingimused

1) käesoleva määruse §-s 16 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride rakendamiseks ning käesoleva määruse §-s 17 nimetatud avatud riskipositsiooni arvutamise kohustuse täitmiseks vajalikud protseduurid, meetmed ja korrad;

2) riskijuhtimist teostava isiku poolt fondivalitseja juhtidele seaduse § 582 lõikes 3 nimetatud näitajate kohta esitatavate aruannete sisu ja esitamise sagedus.

(2) Käeoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel tuleb arvesse võtta fondivalitseja ja eurofondi tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.

(3) Fondivalitseja kontrollib regulaarselt

1) riskijuhtimise reeglite, käesoleva määruse §-s 16 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride ning käesoleva määruse §-s 17 nimetatud avatud riskipositsiooni arvutamise asjakohasust ning tulemuslikkust;

2) fondivalitseja ja tema tegevisikute tegevuse vastavust riskijuhtimise reeglitele, käesoleva määruse §-s 16 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuridele ja käesoleva määruse §-s 17 nimetatud avatud riskipositsiooni arvutamiseks kehtestatud korrale;

3) käesolevas lõikes nimetatud reeglites, protseduurides ja kordades ning nende rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust.

(1) Seaduse § 701 lõike 2 punktis 4 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid (edaspidi riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid) peavad võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga eurofondi vastaspoole, turu-, likviidsus- ja operatsiooniriski ja muid võimalikke riske ning tagama eurofondi vastavuse käesoleva määruse §-s 17 nimetatud avatud riskipositsiooni ja käesoleva määruse §-s 19 nimetatud vastaspoole riski piirangutele.

(2) Riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid peavad olema piisavad ja proportsionaalsed eurofondi riskiprofiiliga ning fondivalitseja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(3) Fondivalitsejal tuleb seoses riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuridega

1) kehtestada iga eurofondi osas riskide mõõtmise protseduurid, mis on vajalikud, et eurofondi investeeringutest tulenevate riskide ja nende osakaalu hindamine üldises riskiprofiilis toimuks asjakohaselt hinnatavate usaldusväärsete andmete alusel. Riskide mõõtmise protseduurid peavad olema asjakohaselt dokumenteeritud;

2) sellist vajadust omavas valdkonnas teha perioodilisi järelteste, et hinnata mudelipõhiseid prognoose ja hinnanguid hõlmava riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride sobivust;

3) sellist vajadust omavas valdkonnas teha perioodilisi stressiteste ja analüüsida stsenaariume, et mõõta ja juhtida riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest;

4) kehtestada iga eurofondi riskipiirangute süsteem, mis hõlmab protseduure, mida kasutatakse iga eurofondi riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks, võttes seejuures arvesse kõiki riske, mis võivad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt olla eurofondi puhul asjakohased, et tagada vastavus eurofondi riskiprofiilile, ning rakendada ja säilitada seda süsteemi;

5) tagada, et iga eurofondi puhul riskitase igal ajahetkel vastab käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riskipiirangute süsteemile;

6) kehtestada piisavad protseduurid, mille alusel võetakse käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riskipiirangute süsteemist tegeliku või võimaliku kõrvalekaldumise korral probleemi lahendamiseks õigeaegselt tarvitusele meetmed osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks, ning rakendada ja säilitada neid.

(4) Fondivalitseja on kohustatud rakendama piisavaid likviidsusriski juhtimise protseduure, et tagada seaduse § 2 lõikest 1 tuleneva eurofondi osakute tagasivõtmise kohustuse täitmine fondivalitseja poolt. Fondivalitseja viib vajaduse korral läbi stressitesti, mis võimaldab tuvastada ja mõõta eurofondi likviidsusriski eriolukorras.

(5) Fondivalitseja iga valitsetava eurofondi investeeringute likviidsusprofiil peab vastama eurofondi tingimuste ja prospektiga kehtestatud osakute tagasivõtmispoliitikale.

(1) Seaduse § 262 lõikes 5 sätestatud eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni arvutamise aluseks on järgmised andmed

1) eurofondi kogunev riskitase ja vara puhasväärtusel põhinev seaduse § 262 lõikest 7 tulenev tuletisinstrumentidesse ja tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitesse investeerimisega seotud riskipositsioon, mis ei tohi ületada eurofondi vara puhasväärtust, või

2) eurofondi varast tulenev tururisk.

(2) Eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni tuleb arvutada vähemalt üks kord päevas.

(3) Eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni võib arvutada kohustustel põhineva meetodi, VaR riskihindamise meetodi või muude piisavate ja asjakohase keerukusega riskihindamismeetodite alusel.

(4) Eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni arvutamiseks valitud meetodi valimisel tuleb võtta arvesse eurofondi investeerimispoliitikat, varasse kuuluvaid tuletisinstrumentide liike ja nende keerukuse astet, samuti tuletisinstrumentide osakaalu eurofondi varas.

(5) Kui eurofondi vara investeeritakse eurofondi riskipositsiooni või tururiski mõjutavatesse reguleeritud turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, mis hõlmavad tagasiostulepinguid või väärtpaberite laenutehinguid, tuleb neid instrumente ja väärtpabereid arvesse võtta eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni mõõtmisel.

(1) Kui eurofondi avatud riskipositsiooni arvutatakse kohustustel põhineva meetodi alusel, tuleb nimetatud meetodit kohaldada kõigi tuletisinstrumentide positsioonide suhtes, sealhulgas tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite suhtes, sõltumata sellest, kas neid kasutatakse riskide maandamise eesmärgil või fondi vara tulusaks valitsemiseks.

(2) Eurofondi avatud riskipositsiooni arvutamisel tuleb iga tuletisinstrumendi positsiooni arvutada nagu kõnealuse tuletisinstrumendi alusvaras võrdväärse positsiooni turuväärtust (kohustustel põhinev standardmeetod). Fondivalitseja võib rakendada muid riski arvutamise meetodeid, mis on samaväärsed kohustustel põhineva standardmeetodiga.

(3) Avatud riskipositsiooni arvutamisel võib võtta arvesse tasaarvestamise (nettimise) või riskimaandamise korda, kui see ei jäta tähelepanuta ilmseid ja olulisi riske ning aitab neid vähendada.

(4) Kui tuletisinstrumentide kasutamine ei põhjusta eurofondi riskide kogunemist, ei tule kohustuste arvutamisel võtta arvesse alusvara positsiooni.

(5) Eurofondi avatud riskipositsiooni arvutamisel ei tule arvesse võtta seaduse § 277 lõike 1 kohaselt eurofondi arvel sõlmitud laenulepinguid.

(1) Eurofondi varasse kuuluvatest börsivälistest tuletisinstrumentidest tulenevale vastaspoole riskile kohaldatakse seaduse §-s 262 sätestatud investeerimispiiranguid.

(2) Eurofondi vastaspoole riski arvutamisel tuleb arvestada vastaspoolega sõlmitud börsivälise tuletisinstrumendi lepingu turuhinnas hinnatud positiivset väärtust.

(3) Fondivalitseja võib eurofondi tuletisinstrumentide positsioone tasaarvestada sama vastaspoolega, kui fondivalitseja suudab eurofondi arvel vastaspoolega sõlmitud tasaarvestuslepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi rakendada. Tasaarvestada võib sama vastaspoole börsiväliste tuletisinstrumentidega, mitte eurofondi mis tahes muu riskipositsiooniga, mis on seotud sama vastaspoolega.

(4) Eurofondi vastaspoole riski, mis on tingitud börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest, võib vähendada tagatise võtmise teel. Saadud tagatis peab olema likviidne, nii et seda saab kiiresti müüa hinnaga, mis on lähedane selle müügieelsele väärtusele.

(5) Kui fondivalitseja annab eurofondi arvel börsivälisele vastaspoolele tagatise, tuleb tagatist arvestada vastaspoole riski mõõtmisel. Antud tagatist võib võtta arvesse netobaasil, kui fondivalitseja on võimeline rakendama eurofondi arvel vastaspoolega sõlmitud tasaarvestuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

(6) Seaduses ühe vastaspoolega seotud tuletisinstrumentidesse investeerimisele seatud piirangute arvestamise aluseks on vastavalt käesoleva määruse §-le 18 kohustustel põhineva meetodi põhjal arvutatud aluspositsioonid.

(7) Börsiväliste tuletisinstrumentide riskide arvutamisel tuleb arvestada kõiki nimetatud börsivälise tuletisinstrumendi vastaspoole riskiga seotud riskipositsioone.

(1) Fondivalitsejal tuleb kontrollida, et eurofondi börsiväliste tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus on õiglane, vastab seaduse § 2571 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ja ei põhine ainult börsiväliste tehingute vastaspoole turunoteeringutel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks kehtestab fondivalitseja eurofondi börsivälistest tuletisinstrumentidest tuleneva riskipositsiooni hindamise korra. Käesolevas lõikes nimetatud kord peab olema dokumenteeritud.

(3) Börsiväliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus tuleb kindlaks määrata piisava, täpse ja sõltumatu hindamise alusel, mis võtab arvesse börsiväliste tuletisinstrumentide laadi ja keerukuse astet.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korraga antakse börsiväliste tuletisinstrumentide hindamisega seotud ülesanded edasi kolmandatele isikutele, täidab fondivalitseja käesoleva määruse § 8 lõikes 3 ja seaduse § 73 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

(5) Fondivalitseja määrab riskijuhtimise teostaja poolt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud kohustuste täitmise ulatuse ja sellest tuleneva vastutuse.

(1) Fondivalitsejad peavad oma dokumendid ja tegevuse viima käesolevas määruses sätestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks. Kuni käesolevas määruses sätestatud nõuetega vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejate tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud nõuetele.

(2) Fondivalitsejad peavad viima oma tegevuse ning oma ja valitsetava eurofondi dokumendid kooskõlla käesoleva määruse 2016. aasta 1. juulil kehtima hakanud redaktsiooniga 2016. aasta 13. oktoobriks.