Konkurentsiameti põhimäärus

Konkurentsiamet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ja kes teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seadustes sätestatud alustel ja korras.

Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

(1) Amet on aruandekohustuslik ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Amet koostab ja esitab raamatupidamise, tegevus- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega sätestatud korras.

(1) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib minister.

(2) Ametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus.

Ameti asukohaks on Tallinn. Ameti postiaadress on Auna 6, 10317 Tallinn.

Amet teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi

1) konkurentsi valdkonnas;

2) energeetika (elektri, maagaasi, kaugkütte) valdkonnas;

3) postside valdkonnas;

4) raudteevaldkonnas (tegevuslubade väljastamisel, konkurentsiolukorra jälgimisel, ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisel ja raudteeinfrastruktuuri kasutustingimuste kohta esitatud kaebuste menetlemisel);

5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas;

6) lennundustegevuse valdkonnas (lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamisel ja lennujaama kasutajate kaebuste menetlemisel).

Ameti põhiülesanded on

1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ja seaduse alusel riikliku sunni rakendamine;

2) osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks;

3) osalemine ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel;

4) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel osalemine;

5) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja töögruppide töös.

Põhiülesannete täitmiseks amet

1) teeb koostööd teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja tarbijaorganisatsioonidega, teiste riikide asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

2) esindab riiki ameti tegevusvaldkondadega seonduvates rahvusvahelistes organisatsioonides;

3) osaleb ameti tegevusvaldkondi puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmises;

4) koostab ameti eelarve projekti ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande;

5) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid;

6) jälgib, hindab ja analüüsib olukorda oma tegevusvaldkondades ja teavitab isikuid arengutest ja muudatustest oma tegevusvaldkondades;

7) lahendab oma tegevusvaldkondades kaebusi ja vaidlusi ning osaleb oma pädevuse piires kohtumenetluses;

8) menetleb oma pädevuse piires süütegusid;

9) täidab talle õigusaktidega pandud andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;

10) annab oma pädevuse piires õigusaktidega sätestatud korras välja tegevuslube ja kooskõlastusi;

11) nõustab ja juhendab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes;

12) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(1) Ameti põhilisteks struktuuriüksusteks on teenistused, mis võivad jaguneda osakondadeks. Ametis on välis- ja avalike suhete osakond, mis ei kuulu ühegi teenistuse koosseisu. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused, kui need on osakonna struktuuris ette nähtud. Lisaks võivad kuuluda ameti struktuuri ametnikud, kes ei ole ühegi osakonna koosseisus ning kes alluvad vahetult peadirektorile või teenistuse juhataja – peadirektori asetäitjale.

(2) Ameti teenistujate koosseisu kinnitab minister peadirektori ettepanekul.

(1) Struktuuriüksuse struktuur ning ülesanded määratakse peadirektori kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega.

(2) Teenistuja õigused, kohustused ja vastutus määratakse peadirektori kinnitatud ametijuhendiga.

Struktuuriüksust juhib peadirektor, teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja või peadirektori poolt määratud muu ametnik, kes vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise eest.

Ameti struktuuri kuuluvad järgmised teenistused

1) konkurentsiteenistus;

2) energeetika- ja veeteenistus.

Konkurentsiteenistuse põhiülesanneteks on

1) konkurentsialase riikliku järelevalve teostamine;

2) seadustes sätestatud konkurentsialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende süütegude menetlemine (väärtegude kohtuväline menetlemine ja kuritegude kohtueelne menetlemine);

3) konkurentsiolukorra analüüsimine, ettepanekute ja soovituste tegemine konkurentsiolukorra parandamiseks, isikute nõustamine;

4) ettevõtjate koondumiste kontrollimine kõikides majandusvaldkondades;

5) raudteeseaduse alusel konkurentsiolukorra jälgimine, ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamine, raudteeinfrastruktuuri kasutustingimustega seonduvate kaebuste lahendamine;

6) peadirektori ja teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja haldusaktide eelnõude koostamine, ettekirjutuste täitmise üle järelevalve teostamine;

7) haldusaktide ja väärteomenetluse otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisel osalemine.

Energeetika- ja veeteenistuse põhiülesanneteks on

1) energeetika- ja vee-ettevõtjate majandustulemuste kontrollimine ning nende poolt müüdava energia- ja veeteenuse hindade kooskõlastamine, kehtestamine, kontrollimine ja kehtetuks tunnistamine seaduses sätestatud juhul;

2) liitumistasude kontrollimine ja liitumistasu metoodikate kooskõlastamine ning liitumislepingute tingimuste kontrollimine ja kooskõlastamine;

3) energeetika- või võrguettevõtjale tegevus- ja arenduskohustuse panemine ja selle täitmise kontrollimine;

4) võrguettevõtja edastamis- ja jaotamisteenuse tariifide kooskõlastamine ja kontrollimine;

5) võrguettevõtja soojuse ostmise lepingute sõlmimise või uutesse tootmisvõimsustesse investeeringute tegemise ja konkursi korraldamise tingimuste kooskõlastamine;

6) universaalse postiteenuse kohustusega ettevõtja määramine, universaalse postiteenuse nõuetekohasuse kontrollimine, universaalse postiteenuse osutamise kohustusega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste ja universaalse postiteenuse makse määra aluste analüüsimine, taskukohase tasu suurust puudutava ettepaneku tegemine;

7) tegevusvaldkondade õigusaktide alusel tegevuslubade väljastamine ning järelevalve teostamine tegevusloa tingimuste täitmise üle;

8) tegevusvaldkondade õigusaktides sätestatud juhtudel tüüptingimuste kooskõlastamine;

9) tegevusvaldkondade õigusaktide nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamine;

10) tegevusvaldkondade õigusaktides sätestatud väärtegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende menetlemine;

11) konkurentsiolukorra analüüsimine ja isikute nõustamine;

12) peadirektori ja teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja haldusaktide eelnõude koostamine, ettekirjutuste täitmise üle järelevalve teostamine;

13) haldusaktide ja väärteomenetluse otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisel osalemine.

Välis- ja avalike suhete osakonna põhiülesanneteks on

1) ameti halduskorralduse tagamine;

2) ameti valduses oleva riigivara ja vahendite haldamine ning riigihangete korraldamine;

3) töövahendite ja inventari olemasolu tagamine;

4) personalitöö ja koolituste korraldamine;

5) töötervishoiu ja tööohutusalase tegevuse korraldamine;

6) eelarve projekti koostamine ja finantskontrolli teostamine;

7) dokumendihalduse ja arhiivi haldamise korraldamine;

8) avalikkuse informeerimine ameti tegevusest ning ameti ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine;

9) ameti välissuhete korraldamine, rahvusvaheliste koostöökohtumiste ja konverentside korraldamine.

Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. Peadirektori äraolekul asendab teda ja täidab tema ülesandeid peadirektori poolt määratud teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja või muu peadirektori poolt määratud ametnik.

Ameti peadirektor

1) juhib ameti tööd, otsustab ja korraldab ameti struktuuriüksuste juhtide kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise;

2) tagab ameti ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise ja annab aru ministrile;

3) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused, ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja muud ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad ning teenistujate ametipalgad ja ametijuhendid vastavuses õigusaktidega;

4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega;

5) rakendab koostöös ministeeriumi siseauditi osakonnaga ametis otstarbeka sisekontrolli süsteemi;

6) teostab teenistuslikku järelevalvet ameti teenistujate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab distsiplinaarkaristusi;

7) esitab ministrile ettepanekuid ameti kulude eelarve kohta, tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning riigivara sihipärase kasutamise;

8) esindab ametit ning annab üld- ja erivolitusi ameti esindamiseks, järelevalve toimingute teostamiseks, soovituste tegemiseks ning haldusaktide andmiseks, sealhulgas volitab teenistuste tegevuse sõltumatuse tagamiseks teenistuse juhatajat – peadirektori asetäitjat andma haldusakte vastava teenistuse põhiülesannete täitmiseks;

9) annab haldusakte kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas lahendab vaideid, ja väärteomenetluses ameti kui kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusi või volitab selleks ameti muu ametniku;

10) esitab ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkondade korraldamiseks;

11) moodustab töörühmi tegevusvaldkondade üksikküsimuste lahendamiseks;

12) kinnitab ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus osaleda ameti nimel väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses;

13) omab esimese allkirja õigust ameti panga- ja raamatupidamisdokumentidel, määrab teised allkirjaõiguslikud ametnikud;

14) täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid.

(1) Ameti peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.

(2) Ameti peadirektor võib anda ameti sisemises asjaajamises ka muid kirjalikke korraldusi.

(3) Ameti peadirektori käskkirjad ja muud kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt asjaajamiskorrale.

Teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja

1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib teenistusele pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning vastutab teenistuse ülesannete efektiivse täitmise eest;

2) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;

3) annab riikliku järelevalve menetluses teenistuse ülesannete täitmiseks haldusakte peadirektorilt saadud volituse piires;

4) täidab muid õigusaktidega sätestatud või peadirektori antud ülesandeid.

Ameti ümberkorraldamine või tema tegevuse lõpetamine toimub seaduse alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrus nr 100 „Konkurentsiameti põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 2014. aasta 1. juulil.