Legislator Case Law & Legislation
12805688 EE

Oru Vallavolikogu — Linnamäe Lasteaia arengukava 2007-2009 — KO, 67, 781

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Oru Vallavolikogu — Linnamäe Lasteaia arengukava 2007-2009 — KO, 67, 781

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” § ja “Koolieelsete lasteasutuste” seadus § 9¹ alusel 1. Kinnitada Linnamäe Lasteaia arengukava 2007-2009 vastavalt Lisale 2. Linnamäe Lasteaia arengukava on uks osa Oru valla arengukavast. 3. Määrus rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007. a. 4. Määrus jõustub 4. veebruaril 2007. a. Volikogu esimees Ülo LOORENS Lisa Oru Vallavolikogu 1. veebruari 2007. a määruse nr 33 LINNAMÄE LASTEAIA ARENGUKAVA 1. SISSEJUHATUS Linnamäe Lasteaia arengukava on dokument lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks. Linnamäe Lasteaia arengukava lähtub Oru valla arengukavast ning lasteaia arengukava kinnitamine toimub vallavolikogus sätestatud korras. Arengukava on aluseks investeeringutele, mis sõltuvad Oru valla eelarve võimalustest. Linnamäe Lasteaia arengukava aastateks 2007-2009 on lasteaia huvisid, tahet ja olukorda väljaselgitav, fikseeriv ja arendustegevust planeeriv dokument. Linnamäe Lasteaed juhindub oma töös põhimäärusest, koolieelsete lasteasutuste seadusest, riiklikust õppekavast ja kõigist teistest vabariigi valitsuse või Oru valla poolt kehtestatud määrustest. Riiklikust õppekavast lähtudes koostatakse lasteaia õppekava, mis on aluseks õppe- ja kasvatustööle. Linnamäe Lasteaia arengukava jaotub järgmiselt: · sissejuhatus; · üldandmed; · arengu põhisuunad ja valdkonnad, missioon ja visioon; · arenguvajadustest tulenevad investeeringud; · personali arengusuunad; · lasteaia sisehindamine; · riiklik järelvalve; · välimine suhtekorraldus; · arengukava uuendamise kord; · tegevuskava 2007-2009. Arengukava koostamisel on lähtutud kahest aspektist: 1. arengukava on dokument, kus viiakse kokku lasteaia vajadused ja soovid ning reaalsed ressursid; 2. arengukava kui protsess – selliste otsuste tegemine, mis kujundavad ja suunavad lasteaia olemuse – kaasaegse, lapsest lähtuva turvalise kasvukeskkonnaga. Linnamäe Lasteaia arengukavast lähtuvalt saame: 1. kaasaegse, lapsest lähtuva turvalise kasvukeskkonna; 2. oleme lastele alushariduse omandamist võimaldav mainekas lasteasutus, kuhu lapsed meeleldi tulla tahavad, lapsevanemad usaldavad lasteaeda ning soovivad osa võtta lasteaias toimuvast. Ollakse rahul lasteaia õppekorraldusega ja kogu tööprotsessiga. 2. ÜLDANDMED 2.1. Kontaktandmed ja hoonete üldiseloomustus Linnamäe Lasteaed Oru vald 91001 Läänemaa Telefon: 47 95425 E-mail: lasteaed@oruvald.ee orulasteaed@hot.ee Linnamäe Lasteaia hoone on valminud 1990. aastal (avati 02. 04. 1990. a.). Maja on ehitatud 100 kohalisena, kõige rohkem käis lapsi lasteaias 1995. aastal, mil nimekirjas oli 53 mudilast ja töötas ka kolmas rühm. Kuigi aastatelt ei ole hoone vana, vajab see siiski korrapärast remonti. Vallavalitsus on võimaldanud rahaliselt vajalikud tööd ära teha, vajaduste aluseks on investeeringute plaan ning igapäevatöö käigus tekkivad probleempesad. Lasteaias on head tingimused tööks lastega: rühmaruumid on kahe toaga, on olemas eraldi saalid kehaliseks ja muusikaliseks tegevuseks. Köögis on teostatud põhjalik remont: paigaldatud uued valgustid, põrand ja seinad plaaditud, ventilatsioon korrastatud, välja ehitatud eraldi juurvilja töötlemise nurk ja aknad vahetatud. Rühmade põrandad on puitkattega ja soojad, rühmad on sisustatud lastepäraselt ja rõõmsate värvidega, mööbel on valdavalt täispuidust, vastavalt võimalustele muudetakse sisustust ja õppekeskkonda kaasaegsemaks. Katusel puuduvad vihmaveerennid, mis ei mõju maja olukorrale hästi, uuendamist vajaksid saaliaknad ja maja välisuksed, vundament ning katus vajavad soojustamist. Kogu soojasõlm, elektrimajandus ja küttesüsteem vajaks põhjalikku uuendamist. Lasteaia ruumides puudub korralik ventilatsioon, hoone vajumise tagajärjel on seintesse tekkinud suured praod. Juurdeehitusi väljaspool projekti tehtud ei ole. Õuealale sai 2006. a suvel paigaldatud kolm uut arendavat mänguvahendit, planeeritud on tulevikus suuremat rõhku asetada õueõppele ning tervise edendamisele. 2.2. Omandivorm Hetkeseis Areng Lasteaed on Oru Vallavalitsusele kuuluv munitsipaallasteaed. Lasteaia eelarve moodustub: · riigieelarvest eraldatavad vahendid; · Oru valla eelarve vahendid; · lastevanemate poolt kaetav osa; · projektidest laekuv osa. Lasteaed jääb oma eelarvega munitsipaallasteaiaks. Raamatupidamine on korraldatud Oru Vallavalitsuse baasil. 2.3. Lasteaia teeninduspiirkond Hetkeseis Areng Eelisjärjekorras võetakse lasteaeda Oru valla teeninduspiirkonnas elavaid lapsi. Vabade kohtade olemasolul võetakse vastu lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda. Lasteaia teeninduspiirkonnaks jääb Oru valla territoorium. 2.4. Omanäolisus – traditsioonid Linnamäe Lasteaias on välja kujunenud oma pikaajalised, õppe- ja kasvatustegevusi toetavad, pedagoogilised ja kultuurilised traditsioonid: · tarkusepäev; · rühmaõhtud, külalislektorid lapsevanematele; · rahvakalendri tähtpäevade tähistamine; · matkad, spordipäevad; · sõbrapäev; · vabariigi aastapäev; · emakeelepäev; · pereüritused: isadepäev, emadepäev; · evakueerumised 2 x aastas; · külalisetendused lasteaias; teatrite ja näituste külastamine; · sügis- ja kevadnäitused; · sünnipäevade tähistamine; · lasteaia lõpupidu; · osavõtt liikumisõpetajate sektsiooni tööst - üritused; · osavõtt muusikaõpetajate sektsiooni tööst – üritused: laste laulupäev, tantsupidu. 2.5. Lasteaia struktuur 2.5.1. Lapsed Läbi aastate on lasteaias avatud olnud 2 rühma: I rühm 2-4 aastased lapsed, II rühm 5-7 aastased lapsed. Seisuga 20. jaanuar 2007 on laste arv 24 + 9 = 33. Läbi aastate on laste arv lasteaias olnud järgmine: 1994/95. õa. 53 last; 2001/02. õa. 34 last; 1995/96. õa. 43 last; 2002/03. õa. 36 last; 1996/97. õa. 43 last; 2003/04. õa. 35 last; 1997/98. õa. 35 last; 2004/05. õa. 36 last; 1998/99. õa. 32 last; 2005/06. õa. 33 last 1999/00. õa. 33 last; 2000/01. õa. 31 last; 2.5.2. Juhtkond, pedagoogid ja muu personal Lasteaia tegevust koordineerib juhataja koostöös raamatupidaja, pedagoogide nõukogu ja lastevanemate hoolekoguga. Ametikohad: 1. juhataja-1,0 kohta (täidab ka majandusjuhataja ja muusikaõpetaja kohuseid); 2. õpetaja- 4,0 kohta; 3. õpetaja abi- 2,0 kohta; 4. kokk- 1,0 kohta. Kokku töötab lasteaias 8 füüsilist isikut ning kaader on olnud püsiv, mille tõttu on omavahelised suhted väga head. Pedagoogiline personal omandatud hariduse järgi 20. jaanuari 2007. a. seisuga on järgmine: Pedagoogiline kõrgharidus Muu kõrgharidus Pedagoogiline keskeri haridus Muu keskeri haridus Omandab kõrgharidust Keskharidus 1 0 2 0 0 2 Lähtuvalt tulemustest vajavad kaks õpetajat kvalifikatsiooni tõstmist. 2.5.3. Lasteaia õppekorralduse alused Tegevused Tulemus 1. Laste arendamisel, õpetamisel ja kasvatamisel kasutatakse kaasaegseid õppe- ja kasvatusmeetodeid. 2. Õppe-kasvatustegevuse kava koostamine ja arutelu toimub augustis/septembris pedagoogide nõukogus ühistööna. 3. Rühma tegevus- ja lasteaia päevakava koostamisel arvestatakse laste vanuselisi, soolisi, rahvuslikke ja individuaalseid iseärasusi. 4. Õppe- ja kasvatustegevus toimub tasakaalustatud päevakava alusel, arvestades rühma vanuselist eripära ning lastevanemate soove. 5. Koostöö Oru Kooliga – kõigi lasteaialaste osavõtt eelkoolist, tagasiside. Lapsest lähtuv, individuaalsust arvestav õppe- ja kasvatustegevus lasteaias. Õppekava individualiseerimine: · õppimine väikestes rühmades; · individuaalne töö; · laste arengu pidev jälgimine (arengulehtede täitmine). Toimub sujuv üleminek lasteaiast kooli. 2.5.4. SWOT analüüsi tulemused Tugevused Nõrkused Ohud Võimalused 1. Lähedased suhted laste ja lastevanematega. 2. Püsivalt head suhted Oru Vallavalitsusega. 3. Teotahteline, üksmeelne ja arenemisvõimeline kollektiiv. 4. Üldised väärtused mees-konnas: moraal, avatus, üksmeel, eeskuju, huumor. 5. TÜ Haapsalu Kolledži õppebaasi olemasolu. 6. Lasteaed omab lapse- keskset, last loovale tegutsemisele ärgitavat kasvukeskkonda. 7. Kaasaegne IT sisustus. 1. Õueala vähene haljastus. 2. Saalibloki suur remondivajadus. 3. Eelarvevahendite kohatine nappus. 4. Erispetsialistide puudumine: · logopeed; · tervisetöötaja; · liikumisõpetaja. 5. Töötasu ei ole vastavuses inflatsiooni tõusuga. 1. Haigete laste lasteaeda toomine seoses laste-vanemate hõivatusega ohustab teiste laste tervislikku seisundit. 2. Uuenduste selgitamine peredele tekitab mõningast mittemõistmist ja vastu-seisu lastevanemate poolt. 3. Amortiseerunud valgustite, torustiku, küttesüsteemi ja akende ohtlikkus. 4. Laste sündivuse vähenemine. 5. Lasteaed muutub õppeasutuseks. 1. Lapsest lähtuva õppe- ja arenguprotsessi ning kasvu-keskkonna pidev parendamine (uued vahendid õuealale ning võimlemiseks, õuesõppe võimaluste leidmine jms). 2. Perede nõustamine, kirjanduse laenutamine, lastevanemate koolitamine. 3. Koostöö laiendamine lastevanemate ja hoolekoguga. 4. Uute koostööpartnerite leidmine. 5. Projektidest saadud toetused. 6. Lasteaed kui kultuuriasutus. 3. ARENGU PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 2007-2009 3.1. Linnamäe Lasteaia MISSIOON Koolieast noorematele lastele päevahoiu ja alushariduse omandamise võimaldamine, lapse ja tema perekonna toetamine ning lapse individuaalsuse arendamine. Võimaldada lapsevanematele rahulikku tööaega, sest laps viibib turvaliselt lasteaias. Lapsele luuakse parimad võimalused läbi mängulise protsessi teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide arenguks. 3.2. Linnamäe Lasteaia VISIOON Järjepidevalt luuakse paremaid võimalusi ja tingimusi tervikliku isiksuse kujunemiseks, siin on turvaline õpi-, mängu- ja kasvukeskkond koolieast noorematele lastele. Lasteaed on avatud mängupaik kodustele lastele ning suhtlemispaik lapsevanematele. Linnamäe Lasteaed kui rahvuskultuuri edendaja. 3.3. Põhiväärtused · Õppe- ja kasvatustöös kasutatavate meetodite ning tööviiside valikul arvestatakse pedagoogilisi printsiipe: terviklikkus, lastepärasus, elulähedus, iseseisvus ja aktiivsus, koduloolisus ning individuaalsus; · teotahteline, arenguvõimeline ja avatud kollektiiv, lasteaias on toimiv personali tunnustamissüsteem; · innovaatilisus – ollakse avatud uuendustele ja toimub järjepidev enesetäiendamine, koolitused; · koostöö - toimub tihe suhtlemine lastevanematega, omavalitsusega, efektiivne meeskonnatöö erinevatel tasanditel; · probleemide oskuslik ja efektiivne lahendamine, vabadus ja vastutus; · kollegiaalsus, vastutus tulemuste eest, üksteisest lugupidamine, avatus, huumorimeel. 3.4. Arengusuunad haridusalase töö valdkonnas · Linnamäe Lasteaia õppekava täiendatakse uuenenud riikliku raamõppekava põhimõtetest lähtuvalt; · rühmade nädala-, tegevus- ja päevakavade koostamisel lähtutakse lasteaia õppekavast; · rakendada õppe- ja kasvatustöös enam mängulisust; · õppe- ja kasvatustöös kujundada enam tervis- ja loodushoidu säästvat suhtumist; · ainekavasid täiendatakse eakohalisuse printsiibil ja vanuselise jaotusega, mis on kooskõlas alushariduse raamõppekavaga ja lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest; · rakendada töös avastusõppe põhimõtteid. 4. ARENGUVAJADUSTEST TULENEVAD INVESTEERINGUD 2007-2009 · Elektrimajanduse renoveerimine; · vundamendi, katuse soojustamine; · turvavalgustuse paigaldamine; · 2 uue arendava mänguvahendi paigaldamine õuealale; · kõigi välisuste väljavahetamine; · saalibloki remont: akende vahetus, seinte ja põrandate korrastamine; · vee- ja küttesüsteemi renoveerimine; · I rühma tualeti täisremont; · uus pliit kööki; · soojasõlme korrastamine; · voodite väljavahetamine, uued madratsid; · valgustite väljavahetamine kogu lasteaia ulatuses; · koridori remont. Planeeritav investeering Investeeringu teostamise aeg 1. Elektrimajanduse renoveerimine. 2007-2009 2. Vundamendi ja katuse soojustamine. 2007 3. Turvavalgustuse paigaldamine. 2007 4. 2 uue arendava mänguvahendi paigaldamine õuealale. 2007 5. 3 välisukse väljavahetamine. 2007 6. Saalibloki remont: akende vahetus, seinte ja põrandate korrastamine. 2007- 2008 7. 3 välisukse väljavahetamine. 2008 8. Vee- ja küttesüsteemi renoveerimine. 2008 9. I rühma tualeti täisremont. 2008 10. Uus pliit kööki. 2008 11. Soojasõlme korrastamine. 2008-2009 12. Voodite väljavahetamine I-II rühmas, uued madratsid. 2008-2009 13. Valgustite väljavahetamine kogu lasteaia ulatuses. 2008-2009 14. Koridori remont. 2009 5. PERSONALI ARENGUSUUNAD · Koolitusvajaduste selgitamine, personali suunamine on süsteemne; koolitusvajaduse määratlemisel lähtutakse seadusandlusest (nõuded kvalifikatsioonile ja pädevustele); Eesmärk Koolitus Tulemus 2007 2008 2009 1. Toetada pedagoogide kutsealast, erialast ja ametialast arengut. Tööalane täiendkoolitus: õpetaja läbib iga viie aasta jooksul tööalaseid täiendkoolitusi vähemalt 160 tunni ulatuses. Pedagoogide professionaalsuse tõus. x x x 2. Pedagoogide eripedagoogikaalaste teadmiste täiendamine. Hea Alguse metoodika, Avastusõpe, õueõpe, projekt „Ökokratt“. Erinevate tegevuste integreeritus x x x 3. Töötajate tööalase kompetentsuse tõstmine, töötajate koolitamine lähtuvalt tööohutuse ja töötervishoiu nõuetest. · Esmaabi; · tööohutus; · tervisekaitse; · õpetaja abide koolitus. Kompetentne personal. x x x x x · uutele töötajatele erialase koolituse võimaldamine; · töötajate palgataseme ühtlustamine ümbruskonna lasteasutuste palgatasemega; · koolitusalase dokumentatsiooni pidamine (koolituste arvestuse pidamine); · arenguvestlused töötajatega 1 kord aastas; · lastevanematega koostöö tõhustamine – nõustamine, koosolekud, loengud, rühmaõhtud; · sisekoolitused – spetsialistide ümarlaud. Eesmärk: koolitada lasteaia töötajaid vastavalt vajadustele. 6. LASTEAIA SISE- EHK ENESEHINDAMINE Alates 1. septembrist 2006 on sisehindamine kohustuslik igas lasteasutuses. Lasteaed koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Lasteaia sise- ehk enesehindamine on lasteaia tegevusele hinnangu andmine lasteaia enda, st temas tegutsevate või temaga otseselt seotud inimeste poolt. Eesmärk on määratleda asutusesisese analüüsiga tugevad küljed, välja tuua probleemid, saada abistavat informatsiooni plaanide ja arengukava koostamiseks ning täiendamiseks. Linnamäe Lasteaia sisehindamise protsessi on haaratud lasteaia personal, lapsevanemad ja hoolekogu, mis muudab lasteaia demokraatlikumaks: · lasteaia dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs; · vestlused (intervjuud) pedagoogidega, lasteaia teiste töötajatega, hoolekogu liikmetega, lapsevanematega ja pidajaga; · õppe- ja kasvatustegevuste vaatlus, ürituste ning laste tööde vaatlemine; · visuaalne vaatlus lasteaia ruumide seisundiga, õppevahendite ja muu inventari olemasolu ning olmetingimustega. Lasteaias on väljatöötatud sisehindamissüsteem, mis on osa hariduse kvaliteedi tagamise süsteemist. Lasteaia sisehindamist teostab pedagoogiline nõukogu eesotsas juhatajaga. Lasteaia sisehindamist teostatakse kompleksselt või üksikküsimustes. Sisehindamise läbiviimine lõpetatakse pedagoogilises nõukogus kokkuvõttega, tuues välja positiivsed tähelepanekud ja samuti suuremad vajakajäämised töös, juhataja informeerib vajadusel sellest hoolekogu ning pidajat. 7. RIIKLIK JÄRELVALVE Valimi lasteasutustest, kus järelvalvet läbi viiakse, määrab haridus- ja teadusminister. Riiklikku järelvalvet lasteasutuses õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel asukohajärgne maavanem. Järelvalve kestab lasteasutuses kuni viis tööpäeva ning järelvalve läbiviimise ajast teavitab maavanem lasteasutust ja tema pidajat 15. septembriks. 8. VÄLIMINE SUHTEKORRALDUS 8.1. Suhted kodudega · toetada perekonda laste kasvatamisel, aidata kaasa lapse arengule; · tunnustada perekonna kui esimese kasvataja rolli; · nõustada lapsevanemaid õppe-kasvatusküsimustes; · võimalus laenutada nii pedagoogilist kui ka psühholoogilist kirjandust; · seinaleht, laualeht, teadete tahvel üldinfo ja aktuaalsete probleemide ning erinevate sündmuste kohta; · ühisüritused: peod, näitused, matkad, väljasõidud, talgud; · rühmaõhtud, üldkoosolekud; · lapse kohanemisel võimalus viibida lapsevanemal rühmas; · rahulolu uuringu läbiviimine, et selgitada lastevanemate ootusi; · vajadusel laste kodude külastamine; · võimalus koos lasteaia töötajatega osa saada koolitustest, loengutest. 8.2. Suhted teiste asutustega · tihe koostöö kohaliku omavalitsusega kõikide küsimuste lahendamiseks; · koostöö Oru Kooliga (ühiskoolitused, infovahetus, tagasiside klassiõpetajatelt, kogemuste vahetamine); · koostöö teiste kohalike ametiasutustega (velskripunkt, sidejaoskond, õmblustsehh, kauplused, autoteeninduspunkt, Linnamäe Peekon, Linpet); · haridusosakond, paikkonna lasteaiad. 9. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava ja arengukava muudatused kinnitab Oru Vallavalitsus Oru vallavolikogu otsusega. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse vajadusel igal aastal vastavalt lastevanemate, hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu ettepanekutele. Vajadusel korrigeeritakse lasteaia arengusuundi ja täpsustatakse arendamise eesmärke. Arengukava korrigeerimisel ning muutmisel lähtutakse järjepidevalt sisehindamistulemustest. Muudatused esitatakse Oru Vallavalitsuse lisadena, lisatakse tegevuskava üheks aastaks ja esitatakse vastavalt pidaja korraldusele. Lasteaia arengukava uuendamise vajadus sõltub Oru valla arengukava muutustest ning õigusaktide muutustest. Arengukava uuendamise, vajadusel muutmise korraldamise eest vastutab Linnamäe Lasteaia juhataja. Arengukava kinnitamine toimub Oru vallavolikogu poolt. 10. TEGEVUSKAVA 2007-2009 10.1. Strateegiline juhtimine ja arendustegevused Eesmärk Tegevus eesmärgi saavutamiseks Tulemus 2007 2008 2009 Vastutaja 1. Lasteaia arengukava on vastavuses arengu-vajadustega. Arengukava valmib meeskonnatööna. Igal aastal toimub AK täiendamine Arengukava on huvigruppidele mõistetav ja jälgitav dokument. x x x juhataja 2. Lasteaia õppekava on tasakaalus ja vastab raamõppekavale. Õppe-kasvatustöö läbimõeldum lõimimine planeerimisel ning ees-märkide püstitamisel: konkreetsus, mõõdetavus. On olemas tasakaalustatud, süsteemne õppekava, mis on vastavuses riikliku raamõppekavaga. x x x juhataja, õpetajad 3. Lastevanematega koostöö parendamine. Infostendid, rühmaõhtute korraldamine, perede nõustamine, vestlused. Koostöö on aktiivne, lapsevanem kui koostööpartner. x x x õpetajad, õpetaja abid 4. Tegevuste mitmekesistamine. Lastele on erinevaid võimalusi mänguliseks tegevuseks ning õppetööks. Väljakujunenud huvide ja isiksuse areng. x x x õpetajad, õpetaja abid 5. Sisehindamissüsteem on rakendunud, õppekava toimimist jälgitakse. Töövaatlused rühmades: õpikeskkonna vastavus laste eale, planeeritus, tingimuste loomine lähtuvalt soolistest iseärasustest. Õppekava rakendusprotsessi jälgimine on juhitud. x x x juhataja, õpetajad 6. On olemas infosüsteem: tööalast infot on lihtne saada ja edastada. Infotehnoloogia kasutamine, info stendidel, protokollid, laualehed. Lasteaia tööd kajastavad materjalid on dokumenteeritud. x x x juhataja 7. Lastele on tagatud turvaline õpi- ja kasvukeskkond. Lapsest lähtuva õpetamis- ja kasvatamispõhimõtete rakendamine igapäevaselt. Kõik lasteaia töötajad on saanud erialast täiendkoolitust. x x x juhataja, kogu personal. 8. Personali koosseis vastab lasteaia vajadustele Lasteaed on konkurentsivõimeline teiste Lääne maakonna lasteaedadega. Vastavalt võimalustele on komplekteeritud personal. Puuduvad erispetsialistid: logopeed; liikumisõpetaja; tervisetöötaja. Laste arvu suurenedes kaasata ka erispetsialistid koosseisu, paraneb laste arengupotentsiaal. x x x juhataja 9. Eelarve abil arengukavas püstitatud eesmärkide realiseerimine. Eelarveprojekti koostamine. Tasakaalus eelarve, mis on kooskõlas arengukava ning lasteaia vajadustega. x x x juhataja 10. Lasteaia eelarve toetab põhieesmärkide täitmist. Tasakaalustatud eelarve koostamine. Eelarve on tasakaalus lasteaia üldiste vajadustega. x x x juhataja 11. Lasteaia arendus-tegevuse jätkamine. Sisehindamiskorra täiendamine. Tegevuste hindamine on süsteemne. x x x juhataja 10.2. Kasvukeskkonna kujundamine, turvalisuse tagamine Eesmärk Tegevus eesmärgi saavutamiseks Tulemus 2007 2008 2009 Vastutaja 1. Kujundada vaimselt turvaline ja esteetiline arengu-, mängu- ja kasvukeskkond. Järjepidev ruumide korrastamine, remontimine, sisustuse uuendamine. Laste arvu normi piires säilitamine. Lapsel ja lapsevanemal on lasteaia suhtes usaldus. x x x kogu personal, Oru VV 2. Kujundada füüsiliselt ja sotsiaalselt turvaline kasvukeskkond, kus õppeprotsessi toetatakse mängu- ja õppevahenditega. Järjepidev õueala korrastamine, uute õuevahendite soetamine, piirdeaia ning väravate korras hoidmine. Lapse ja lapsevanema rahulolu, turvaline kasvukeskkond. x x x kogu personal, Oru VV 3. Rühmade sisustus vastab laste kasvule. Jälgida laste mööbli korrasolekut, vajadusel asendada need uutega. Rühmades on mööbel lapse kasvule vastav, turvaline kasvukeskkond. x x x juhataja 4. Ohuolukorras väljapääs on lastele tagatud. Välja vahetada 3 välisust. Lapsel ja lapsevanemal on lasteaia suhtes usaldus. x juhataja 5. Hoone soojapidavaks muutmine. Akende vahetus saalis, vundamendi ja katuse soojustamine, soojasõlme korrastamine. Lasteaias on tagatud nõutav soojustemperatuur (+18º – +22º) x x juhataja, Oru VV 6. Lastele on tagatud ohutu mänguvõimalus kogu L/A territooriumil. Õuevahendite uuenda-mine ning remontimine. Laste arenguks vajalike vahenditega varustatus on piisav. x x x juhataja 7. Tingimuste muutmine päästeameti nõuetele vastavaks. Turvavalgustussüsteemi paigaldamine. Ohuolukorras väljapääs on lastele ja personalile tagatud. x juhataja 10.3. Laste toetamine Eesmärk Tegevus eesmärgi saavutamiseks Tulemus 2007 2008 2009 Vastutaja 1. Hariduslike erivajaduste väljaselgitamine ja erivajadustega laste toetamine. Arvestades iga lapse individuaalsust korraldatakse õppe- ja kasvatustööd lähtuvalt lapsest. Õppe- ja kasvatustöö on konkreetsest lapsest lähtuv. x x x õpetajad 2. Lasteaias rakendatud tugisüsteemidega tagada laste ja nende perede toetamine. Erivajadustega laste täiendkoolituste läbimine pedagoogidel. Õpetajad toetavad erivajadustega laste arengut. x x x juhataja, õpetajad 3. Rühmade tegevuskavade koostamine. Õppe- ja kasvatustööd planeeritakse lähtuvalt rühma vajadustest. Õppe-kasvatustöö on paindlik, arvestades vanuselist eripära ning individuaalsust. x x x õpetajad 10.4. Haridustulemus Eesmärk Tegevus eesmärgi saavutamiseks Tulemus 2007 2008 2009 Vastutaja 1. Lähtudes lasteaia õppekavast kindlustada lastele alushariduse omandamine ja vastav koolivalmidustase. Viiakse läbi planeeritud, tasakaalustatud ja lõimitud õppetöö protsess Koolivalmidus. x x x kogu personal 2. Pakkuda lastele erinevaid alternatiive tema arenemise teel. Planeeritud tegevused viiakse läbi mitme ainevaldkonna lõimituna, kasutades kõiki viit meelt. Koolivalmidus, isiksuse areng, lapsevanema rahulolu. x x x õpetajad 3. Lastele võimaldatakse teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide omandamist, mis loovad eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. Järjepidevalt täiendatakse ja muretsetakse uusi, arengutasemele ning eale vastavaid õppe- ja metoodilisi materjale ja loovust arendavaid vahendeid. Lapsed on omandanud valmisoleku õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis õppida. Jäljendada ja täita täiskasvanu selgitusi koos kohanemisvõime ja vaatlusoskusega. x x x juhataja, õpetajad 10.5. Koostöö ja tegevused vastastikuse usaldusliku koostöö saavutamiseks. Eesmärk Tegevus eesmärgi saavutamiseks Tulemus 2007 2008 2009 Vastutaja 1. Vanematele suunatud info efektiivne edastamine. Rühmastend, flaierid, rühmavoldikute väljatöötamine. Vanemad on informeeritud lasteais toimuvast ja teadlikud lasteaia töökorraldusest. x x x juhataja, õpetajad 2. Koostöös hoolekoguga planeeritud, erinevaid huvigruppe rahuldava tulemuse saavutamine. Hoolekogu huvi tõstmine lasteaia hea ja maineka arengu vastu, aktiivsemalt kaasata vanemaid lasteaiaeluga seonduvate küsimuste lahendamisse. Oluline teave lasteaia vajadustest on edastatud. x x x juhataja, hoole- kogu esimees 3. Lasteaiapoolse nägemuse esitamine vanematele, vanemate soovide ja ettepanekute ärakuulamine. Lastevanematele koosolekute läbiviimine, külalislektorid, arengulehtede täitmise keskustelud, nõustamine. Rahulolu uuringu läbiviimine. Abistada lapsevanemaid lastega seotud probleemide ja küsimuste lahendamisel, tõhustub koostöö. Selguvad ootused lasteaia suhtes. x x x x x x juhataja, õpetajad 4. Koostöö tõhustamine teiste haridusasutustega. Koostöö tõhustamine Oru Kooliga, kooli külastamine, koostöö klassiõpetajaga. Lasteaedade külastamine, ühiskoolitused ja sektsioonitöö. Lasteaed kui koostööpartner. x x x juhataja, õpetajad 11. PEDAGOOGILISE NÕUKOGU KOOSKÕLASTUS Linnamäe Lasteaia arengukava 2007-2009 on läbi vaadatud ja kooskõlastatud pedagoogilise nõukogu koosolekul 23. jaanuaril 2007. aastal (päevakorrapunkt 1. Kooskõlastada ja kinnitada Linnamäe Lasteaia arengukava 2007-2009). Otsustati: kinnitada Linnamäe Lasteaia arengukava aastateks 2007-2009. Regina Kleeman Koosoleku protokollija

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →