Põllumajandusminister — Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord — RTL, 25, 449

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 12 lõike 5, § 15 lõike 2, § 16 lõike 2 ja § 18 lõike 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/1971 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), artikli 143c alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamise nõuded ammlehma ja ute kohta toetuse taotlemisel, piima tootmiskvoodi ja veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. § 2. Nõuded loomakasvatuse täiendava otsetoetuse kohta (1) Põllumajandusliku tegevusega tegelev isik võib ammlehma või ute kasvatamise täiendavat otsetoetust taotleda tema 26. märtsi seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud lõikes 2 sätestatud nõuete kohase veise või lõikes 3 sätestatud nõuete kohase ute kohta. (2) Ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda: 1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 122 ning artikli 125 lõikes 6 toodud tähenduses ammlehma ja lehmmullika kohta. Lihatõuks loetakse järgmised tõud: hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De). Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad; 2) veise kohta, kelle suhtes on täidetud kõik veiste identifitseerimise ja registreerimise nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/1997 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.08.2000, lk 1–10) ning komisjoni määruse (EÜ) nr 911/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta (ELT L 163, 30.04.2004, lk 65–70), kohaselt. (3) Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda vähemalt kümne ute kohta, kes on toetuse taotlemise aasta 20. maiks vähemalt ühe aasta vanused ning kelle suhtes on täidetud kõik identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise nõuded «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõike 2 alusel kehtestatud korras. (4) Põllumajandusliku tegevusega tegelev isik võib taotleda piima tootmiskvoodi alusel makstavat täiendavat otsetoetust talle 31. märtsi 2007. aasta seisuga määratud piima tootmiskvoodi alusel. (5) Põllumajandusliku tegevusega tegelev isik võib taotleda veiste loomühikute alusel makstavat täiendavat otsetoetust talle 2006. aastal veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud veiste loomühikute alusel ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud nende piimalehmade loomühikute alusel, kes ei vasta lõike 2 punktis 1 toodud kirjeldusele, kuid kes olid 14. veebruari 2006. aasta seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtajale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50%-lise lihatõu veresusega vasikas. (6) Põllumajandusliku tegevusega tegelev isik, kes ei taotlenud 2006. aastal veise kasvatamise täiendavat otsetoetust, kuid taotles veise kasvatamise täiendavat otsetoetust 2005. aastal, võib taotleda veiste loomühikute alusel makstavat täiendavat otsetoetust 2005. aastal toetuse menetlemise käigus kindlaks määratud pullide, mullikate ja vasikate loomühikute alusel, kui ta vastab muudele selles määruses sätestatud nõuetele. (7) Lõikes 5 nimetatud toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik, kellele on 2006. aastal veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotleja hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks üle andnud kõik selle toetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud ja üleandmise ajal karjas olnud loomad ning sellest Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määruse nr 184 «Põllumajandusloomade registri asutamine» § 14 lõike 1 kohaselt õigeaegselt põllumajandusloomade registrit teavitanud, ning kui nimetatud isikud on loomade üleandmises-vastuvõtmises kokku leppinud ja selle kohta esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) lisas 2 toodud vormi kohane kinnitus. (8) Lõigetes 4–7 nimetatud põllumajandusliku tegevusega tegelev isik peab kasvatama kas põllumajanduslooma või põllumajanduskultuuri või hoidma tema kasutuses olevat põllumajandusmaad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. § 3. Karja suuruse säilitamine (1) Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja oma karjas taotluses märgitud § 2 lõikes 2 sätestatud nõuete kohaseid veiseid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 20. maini. (2) Ute kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja oma karjas taotluses märgitud arvu § 2 lõikes 3 sätestatud nõuete kohaseid uttesid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 20. maini. (3) Kui kohapealse kontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et taotlusel märgitud ammlehm ei vasta nõuetele, ei saa seda ammlehma asendada teise nõuetekohase loomaga. (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete rikkumiseks ei loeta seda, kui loomade arv selle ajavahemiku jooksul on vähenenud taotleja surma tõttu või tema pikaajalise töövõimetuse tõttu, loodusõnnetuse, loomataudi puhkemise või taotleja tahtest sõltumatult looma karjast väljaviimise tõttu ning kui loomade arvu vähenemisest ja selle põhjustest on viivitamata teatatud PRIA-le. (5) Looma karjast väljaviimine loetakse taotleja tahtest sõltumatuks, kui: 1) loomal on diagnoositud haigus või trauma või loom on hukkunud ja taotleja on PRIA-le viivitamata saatnud sellekohase taotluse põllumajandusloomade registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks veterinaartõendi vormi 2T koopia või selle puudumise korral piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti kirjalik kinnitus; 2) loom on läinud kaduma ja taotleja on PRIA-le viivitamata saatnud sellekohase taotluse registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks Politseiametile esitatud avalduse koopia, mille ta esitab järelevalveametnikule, kui viimane seda nõuab. § 4. Püsirohumaa säilitamine (1) Loomakasvatuse täiendavat otsetoetust võib taotleda isik, kes on taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul säilitanud või suurendanud taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlusel märgitud püsirohumaa pindala põllumajandusministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 39 «Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» § 4 kohaselt. (2) Püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse võttis toetuse taotleja 2005. aasta ühtse pindalatoetuse taotlusel ning seda kinnitas teade, mille PRIA edastas taotlejale pärast taotluse kontrolli 1. jaanuariks 2006. Kui loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotleja ei taotle ühtset pindalatoetust, esitab ta ühtse pindalatoetuse taotlemise ajal säilitatava püsirohumaa pindala määramiseks andmed maakasutuse kohta ühtse pindalatoetuse taotlusel, mille ta esitab PRIA-le koos põldude loeteluga ning põllumassiivi kaardiga, millel märgib põldude numbrid ja põldude piirid. § 5. Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotlemine (1) Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotluste vastuvõtmist alustatakse 26. märtsil. Taotleja esitab PRIA-le lisas 1 toodud vormi kohase taotluse 13. aprilliks. (2) Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotleja märgib taotlusele nende veiste arvu, kelle kohta ta toetust taotleb, ning täidab vormikohase veiste loendi, kuhu märgib, millise registrinumbriga veise kohta ta toetust taotleb. (3) Ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotleja märgib taotlusele nende uttede arvu, kelle kohta ta toetust taotleb. (4) Piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse taotleja märgib taotlusele, et ta omas 31. märtsi 2007. aasta seisuga piima tootmiskvooti ja taotleb täiendavat otsetoetust. (5) Veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse taotleja märgib taotlusele, et ta taotleb täiendavat otsetoetust 2006. aasta või § 2 lõikes 6 nimetatud juhul 2005. aasta veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud veiste loomühikute ja 2006. aasta ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud piimalehmade loomühikute alusel. (6) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega avalduse PRIA-le oma andmete kandmiseks registrisse. (7) Taotleja võib toetuse taotlemise aastal esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise täielikuks või osaliseks lõpetamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 22 kohaselt ja taotluses esinevate vigade parandamiseks artikli 19 kohaselt, kuid mitte hiljem kui toetuse taotlemise aasta 30. mail. § 6. Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib vähemalt 5% ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejaid komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 27 kohaselt kohapeal. (2) PRIA kontrollib ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlusel loomade kohta esitatud andmete vastavust põllumajandusloomade registrisse kantud andmetele 26. märtsi ja 20. mai seisuga ning lõike 1 kohaselt kohapeal. (3) Kui ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejale on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 25 kohaselt kohapealsest kontrollist ette teatatud, teeb ta kontrolli toimumise ajaks järelevalveametniku nõudmisel järgmised toimingud: 1) ajab ammlehmad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida veiste kõrvamärkide olemasolu ja veiste registrinumbrit; 2) ajab uted kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida uttede kõrvamärkide olemasolu ja uttede registrinumbrit. (4) PRIA kontrollib piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlejale määratud piima tootmiskvoodi olemasolu 31. märtsi 2007. aasta seisuga. (5) PRIA kontrollib veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlejale 2005. või 2006. aastal veisekasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud veiste loomühikute arvu ja 2006. aasta ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud piimalehmade loomühikute arvu. (6) PRIA kontrollib § 2 lõikes 7 nimetatud taotlejale üle antud veise ja üleandmise teavitamise nõuetekohasust põllumajandusloomade registri andmete alusel. (7) PRIA kontrollib piima tootmiskvoodi ja veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse taotleja tegelemist põllumajandusliku tegevusega alljärgnevalt kas: 1) registreerimisele kuulunud loom oli registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 31. detsembri 2006. aasta seisuga; 2) taotleja kasutuses olnud põllumajandusmaa oli kindlaks määratud 2006. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus. (8) Kui lõikes 7 nimetatud kontrolli alusel ei selgu, kas täiendava otsetoetuse taotleja on põllumajandusega tegelev isik, kontrollib PRIA taotlejaid vajadusel kohapeal. § 7. Täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 17 alusel kehtestab põllumajandusminister ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäärad hiljemalt 30. maiks, veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse ja piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse ühikumäärad hiljemalt 20. juuniks. § 8. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamine (1) Kui taotluse kontrollimisel on tehtud kindlaks, et taotlusel märgitud loomade ja toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu (edaspidi nõuetekohaste loomade arv) vahe on kuni kolm looma, arvutatakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse summa nõuetekohaste loomade arvu alusel. (2) Kui taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma, vähendatakse nõuetekohaste loomade arvu alusel arvutatud toetuse summat määratud protsendi võrra. Vähendamise aluseks oleva protsendi määramiseks jagatakse taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe nõuetekohaste loomade arvuga ning korrutatakse sajaga (edaspidi määratud protsent). (3) Kui määratud protsent: 1) ei ületa 5, siis määratakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel; 2) on suurem kui 5, kuid ei ületa 10, siis määratakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse määratud protsendi võrra; 3) on suurem kui 10, kuid ei ületa 20, siis määratakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse kahekordse määratud protsendi võrra. (4) Kui taotlusel märgitud loomade arvu ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma ning määratud protsent ületab 20, siis jäetakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata. (5) Kui taotleja peetavas arvestuses või veisepassis on esitatud valekandeid, siis vähendatakse taotlejale määratavat ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust 5% võrra pärast teisi selle määruse kohaseid vähendamisi. § 9. Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine (1) Täiendava otsetoetuse taotlus jäetakse rahuldamata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 18 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (2) PRIA otsustab ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 10. juuniks, veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse ja piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 2. juuliks. § 10. Toetuse väljamaksmine Loomakasvatuse täiendav otsetoetus makstakse välja § 9 lõikes 2 nimetatud otsuste alusel hiljemalt 30. septembriks. Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01973.