Vabariigi Valitsus — Valitsuse 1997. aasta tegevuse põhisuundade heakskiitmine — RT I, 15, 246

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a. määrusega nr. 160 (RT I 1996, 43, 844) kinnitatud «Vabariigi Valitsuse reglemendi» punktist 1, kiita heaks «Valitsuse tegevuse põhisuunad 1997. aastaks» (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Riigisekretär Uno VEERING Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 1997. a. korraldusega nr. 120-k Valitsuse tegevuse põhisuunad 1997. aastaks Eesti taasiseseisvumisele järgnenud aastate jooksul on toimunud põhjalikud ümberkorraldused ühiskonnaelu kõigis sfäärides. Me oleme saavutanud üleminekuperioodi põhieesmärgid – Eestis on kinnistunud liberaalsed turumajanduslikud suhted, on muutunud otstarbekamaks majandusstruktuur, tugevnenud riiklus ja arenenud demokraatia. Samas on läbiviidud reformide sotsiaalne hind paljudes eluvaldkondades kujunenud kõrgeks. Süvenenud on sotsiaalne kihistumine, suurenenud tööpuudus, sagenenud ettevõtete pankrotid. Aeglaselt toimuvad ümberkorraldused maaelus ja põllumajanduses. Kuritegevuse tase on endiselt kõrge. Eksisteerib lõhe seadustega lubatud ja ühiskondliku moraali poolt heakskiidetud käitumise vahel. Taolistest valupunktidest jagusaamiseks ei pea muutma praeguse majandusliku ja poliitilise arengu põhisuunda, vaid tuleb jätkata samas suunas. On vaja säilitada Eesti senise majandusarengu tagatised: liberaalne väliskaubandusrežiim, tasakaalustatud eelarve ja valuutakomitee põhimõttel baseeruv rahasüsteem. Selle kõrval tuleb hoiduda majanduse ülekuumenemisest ja tarbimisbuumist, tõstes päevakorda säästmise ja investeerimise tuleviku tarbeks. Etapil, mil oleme suutnud stabiliseerida riigi ja tagada majanduskasvu, on vaja seni suhteliselt stiihiliselt toiminud turumajanduslik iseregulatsioon viia kooskõlla ühiskonna plaanipärase arengu vajadustega. Lühiajalised tegevuskavad igaks eelseisvaks aastaks olid vältimatud ebastabiilsuse ja ühiskonnas toimunud kiirete muutuste perioodil. Praegu on aeg püstitada kaugemaid eesmärke ning välja töötada strateegiad nende saavutamiseks, tagamaks inimeste heaolu ja turvalisust ning loomaks tingimusi majanduse ja demokraatia edenemiseks ja iga indiviidi vabaks arenguks. Käesolevad valitsuse tegevuse põhisuunad määravad valitsuse prioriteetsed ülesanded riigi ja rahva heaolu jätkuvaks suurendamiseks 1997-ndal ja sellele järgnevatel aastatel. Suuremat heaolu on võimalik saavutada vaid suurema majanduskasvu, halduskulude radikaalse vähendamise ja säästliku riigiaparaadi loomise, Eesti tootjatele välisturgude avamise ning iga inimese isiklikul huvitatusel baseeruva sotsiaalkindlustussüsteemi rajamise teel. Valitsuse tegevuse tulemused 1996. aastal 1996. aastal säilis Eestis sisepoliitiline stabiilsus ning jätkati valitud majanduslikul ja välispoliitilisel kursil. Teist aastat järjest kasvas sisemajanduse koguprodukt umbes 3 protsenti aastas. Tarbijahinna kasvutempo vähenes järsult, langedes 14,8 protsendini aastas. Jätkuvalt langesid intressimäärad. Väärtpaberituru jõudus areng ja aktsiahindade kiire tõus tugevdasid majanduslikku stabiilsust. Välispoliitikas sõlmisime Eesti–Läti merepiirilepingu ning laiendasime Eesti–Läti–Leedu vabakaubanduslepingut ka põllumajandustoodetele. Valmis sai Eesti–Vene piirilepingu tekst. Õiguskorra tugevnemisest andis tunnistust kuritegevuse tunduv vähenemine. Stabiilse olukorra tagamine riigipiiril aitas kaasa Eesti riikluse tugevnemisele. Samal ajal jäid mitmed valitsuse plaanid realiseerimata. Põhiliste puudujääkidena võib esile tuua bürokraatia jätkuvat vohamist ja riigiasutuste ülalpidamiskulude liiga suurt osakaalu, sotsiaalreformide ja maareformi aeglast elluviimist. Valitsuse peaeesmärkideks 1997. aastaks on: – suurendada Eesti elanike majanduslikku, vaimset ja sotsiaalset heaolu ja turvalisust; – saavutada majanduskasv 4–5 protsenti ja hoida inflatsiooni vahemikus 10–14% aastas; – jõuda Euroopa Liiduga ühinevate uute riikide esimesse gruppi; – püüda normaliseerida suhted Venemaaga; – saavutada kuritegevuse jätkuv vähenemine; – vähendada riigi bürokraatiat, külmutades riigiasutuste ülalpidamiskulud kaheks aastaks 1997. aasta eelarve tasemel; – 1. jaanuarist 1998 vähendada ettevõtte tulumaksu määra kuni 15 protsendini; – suurendada toetust maaelule ja tasakaalustatud regionaalsele arengule; – töötada välja ja rakendada ellu põllumajanduse toetamise täiendavad abinõud; – teostada pensionireform ja tervishoiukorralduse reform; – viia kiiremini edasi maareformi, kaasates senisest tõhusamalt sellesse protsessi kohalikud omavalitsused; – viia edasi kõrg- ja kutsehariduse ning teadusreformi; – edendada võõrkeelte õpetamist kogu elanikkonnale ja riigikeele õpetamist muulastele. I. RIIKLUS A. VÄLISPOLIITIKA Valitsuse välispoliitiliseks peaeesmärgiks alanud aastal on võimalikult kiire ja efektiivne integreerumine Euroopa Liiduga (EL) ja NATO-ga. Eesti soovib ühineda EL-ga esimeste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas, milleks omame häid väljavaateid. Seda silmas pidades anname välja teise osa «Vabariigi Valitsuse tegevuskavast Euroopa Liitu integreerumiseks» ning käivitame programmi avalikkuse teavitamiseks EL küsimustes. Viime läbi riigiametnike koolitusprogrammi EL teemadel. Seame sihiks EL assotsiatsioonilepingu ratifitseerimise 1997. aasta suveks, mille üks eeldus on suhete arendamine ja aktiviseerimine Lõuna-Euroopa riikidega. Selleks avame esindusi neis riikides, mille tulemusena kindlustame Eesti kohaloleku praktiliselt kõigis EL liikmesmaades. Soovime 8.–9. juulil 1997. a. Madridis toimuval NATO tippkohtumisel saavutada selliseid tulemusi, mis suurendavad NATO liikmeks saamise perspektiive ning on suunatud Eesti kaitsepotentsiaali tõstmisele. Süvendame igakülgset koostööd teiste Balti ja Põhjala riikidega, arendades omavahelisi poliitilisi, majanduslikke, kultuurialaseid ja muid suhteid ning pöörates erilist tähelepanu nn. «pehme julgeoleku» küsimustele. Selles kontekstis rõhutame Eesti kodanikele viisavaba liikumise saavutamist Põhjala ning edaspidi ka ülejäänud Euroopa riikides. Eesti soovib saavutada võimalikult häid suhteid Venemaaga, kahjustamata Eesti riigi suveräänsust. Oluliseks eelduseks sel teel on Venemaaga juba kooskõlastatud piirilepingu sõlmimine. Eesti jätkab oma «positiivse hõivamise poliitikat» Venemaa suhtes, mille üheks peamiseks eesmärgiks on kahepoolsete majandussuhete reguleerimine rahvusvaheliselt üldtunnustatud normide ja tavade kohaselt. Jätkame aktiivset osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, OSCE, EN) tegevuses, kus muuhulgas valgustame Eesti poolt muukeelse elanikkonna integreerimiseks tehtud positiivseid samme. Seame eesmärgiks liituda käesoleval aastal Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), kellega jätkame läbirääkimisi. B. RAHVUSLIK JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE Kaitsevõime Jätkame riigikaitse plaanipärast arendamist, kindlustades riigikaitsevajadustest ja uuendatud väljaõppeprogrammidest lähtuva loogilise seose kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste relvaüksuste (sh. piirivalve) rahu- ja sõjaaja koosseisude vahel. Selleks esitame Riigikogule kõigi peamiste riigikaitset reguleerivate seaduste eelnõud ja käivitame plaanipärase riigi kaitseks ettevalmistamise «Riigikaitse üldkava» alusel, kaasates kõik vastutavad riigistruktuurid ja omavalitsusüksused. Jõudmaks 2000. aastaks 26 000-mehelise väljaõpetatud, relvastatud ja varustatud reservi loomiseni, selgitame välja alla 40-aastaste reservväelastest kodanike tervisliku seisundi, valmistame ette Eesti kaitseväe reserviks ümberõppimise miinimumprogrammid ja sobitame need vastavasse kordusõppuste süsteemi. Alustame kiire, territoriaalsuse põhimõtteid arvestava mobilisatsiooni kava koostamist ning mobilisatsiooniks nõutava relvastuse ja varustuse paigutamiseks vajalike mobilisatsioonidepoode süsteemi väljaarendamist. Jätkame kaitseväe vajadustele vastava, infrastruktuuri ja õppevahenditega varustatud ühtse väljaõppesüsteemi loomist. Pöörame prioriteetset tähelepanu ohvitseride, reservohvitseride ja reservallohvitseride koolitamisele ja nende tervise tugevdamisele Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses, Kaitseväe Lahingukoolis ja kõrgkoolide vahelistel vabatahtlikel kaitseväe õppeasutuste ja väeosade baasil läbiviidavatel reserv(all)ohvitseride kursustel. Arendame edasi Eesti riigikaitsestruktuuride NATO poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega koostöö tegemise võimet. Selleks osaleme aktiivselt PfP programmis ja viime esmakordselt Eesti territooriumil läbi PfP vaimus õppuse Baltic Challenge 97. Rahuvalve ja rahu tagamise alases tegevuses osaleme pidevalt vähemalt ühe rühmaga rahuvalveoperatsioonides ja täidame mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute tingimused Balti Rahuvalvepataljoni (BALTPAT) ülesehitamisel, eesmärgiga saata missioonile kompanii suurune väeüksus. Viime lõpule nõutavad tööd Eesti rahuvalve treeningukeskuse väljaehitamisel ja jätkame aktiivselt osalemist Põhjamaade rahuvalvekursustel. Rahvusvahelises kaitsealases koostöös tihendame Eesti kaitsealaseid kahe- ja mitmepoolseid suhteid sõbralike riikidega, esmajoones NATO, Läänemere regiooni ja teiste Balti riikidega. Tagame valmisoleku osalemiseks kombineeritud eriülesannetega ühisjõudude (Combined Joint Task Forces – CJTF) missioonides, nende planeerimis- ja ettevalmistusprotsessis. Alustame tsiviilstruktuuridega ühendatud kaitseotstarbelise õhuseiresüsteemi loomist. Valmistame ette neli lahinguvõimelist mereväeüksust ja neid toetava kaldabaasi. Kaasame Eesti teadus- ja tootmispotentsiaali riigikaitsealaste ülesannete täitmisele. Eesti piiri kindlustamine Jätkame Eesti piiride tugevdamist, pöörates erilist tähelepanu piirivalve isikkoosseisu arvukuse ja professionaalsuse tõstmisele, tehniliste valvesüsteemide loomisele, side arendamisele, piiriehitiste ja -rajatiste väljaehitamisele, transpordi- ja päästevahendite soetamisele ja Tolliameti töö tõhustamisele. Arendame Piirivalveameti, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Kaitsepolitseiameti, Politseiameti ja Tolliameti koostööd ühiselt kasutatavate andmebaaside alal, tugevdame kaupade liikumise, kvaliteedi ja tolliväärtuse kontrolli. Parandame koostööd naaberriikide piirivalveteenistustega. Viime lõpule Eesti lõunapiiri demarkeerimise. Rahvastikuarvestus ja kodakondsuspoliitika Väljastame välismaalase passid seda dokumenti seaduse järgi taotlenud välismaalastele ja lõpetame endise N. Liidu sisepassi kehtivuse isikudokumendina. Loome tingimused Eesti ja Põhjamaade vahelise viisavabaduse saavutamiseks, pidades oluliseks keskse passiregistri loomist ja masinloetavate Eesti passide osakaalu suurendamist. Pärast riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude seaduse vastuvõtmist esitame Riigikogule Eesti rahvastikuregistri seaduse eelnõu. Peame vajalikuks võtta vastu ja rakendada elukoha registreerimise seadus. Täiendame või koostame välismaalastele Eestis antavate dokumentide, elamis- ja töölubade väljaandmise korda, ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste väljasaatmise korda ja põgenike staatust reguleerivate seaduste eelnõusid. Esitame Riigikogule seaduseelnõu, mis seadusena võimaldaks ajutiste elamislubade järk-järgulist ümbervahetamist alaliste elamislubade vastu ilma täiendavate bürokraatlike protseduurideta. C. RIIGISISENE TURVALISUS JA ÕIGUSKORD Jätkame kõiki valitsuse käsutuses olevaid vahendeid kasutades õiguskorra tugevdamist ja kuritegevuse tõkestamist turvalise elukeskkonna loomiseks riigis. Pöörame erilist tähelepanu alaealiste kuritegevuse vähendamisele, rakendades selleks alaealiste suhtes alternatiivseid mõjutusvahendeid, tõhustades noortega tehtavat sotsiaaltööd ja kontrolli koolikohustuse täitmise üle. Suurendame valmisolekut võitluseks narko- ja majanduskuritegudega. Peame vajalikuks politseiteenistuse seaduse vastuvõtmist ja politseinike töö motiveerituse suurendamist. Tagame isikuandmekaitse seadusest tulenevate nõuete täitmise. Loome vastava järelevalveosakonna, mille ülesandeks saab isikuandmeid sisaldavate registrite pidamine ja andmekaitse. Kindlustame politsei-, tuletõrje- ja päästespetsialistide ajakohase väljaõppe ja Riigikaitse Akadeemia tegevuse ümberkorraldamise nendeks vajadusteks. Arendame rahvusvahelist koostööd narko- ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismivastase võitluse, samuti migratsiooni ja asüüli alal. Õigusloome valdkonnas jätkame Eesti õigussüsteemi koordineeritud korrastamist Mandri-Euroopa õigussüsteemi baasil. Tsiviilseadustiku ettevalmistamise lõpetamiseks esitame Riigikogule võlaõigusseaduse eelnõu. Karistusõiguse reformi jätkamiseks esitame Riigikogule karistusseadustiku üldosa eelnõu ja valmistame ette karistusmenetluse seaduse eelnõu. Viime lõpule põhiseaduse juriidilise ekspertiisi. Justiitshalduse valdkonnas peame otstarbekaks võtta vastu ja rakendada kohtute seaduse eesmärgiga korrastada kohtute haldamist. Arendame omavalitsuspõhimõtet kohtute juhtimisel ja osalusdemokraatiat kohtusüsteemi juhtimisel. Samuti arendame kohtunike ja prokuröride täiendõppesüsteemi Eesti Õiguskeskuse baasil ja rakendame kohtu tegevuse tagamiseks vajalikud infosüsteemid ning elektroonilised registrid. Peame vajalikuks prokuratuuriseaduse vastuvõtmist, mille alusel korraldame ümber prokuratuuri tegevuse, et tagada prokuratuuri keskne roll kriminaalmenetluses ja korrastada tema haldamist. Viime lõpule ettevalmistustööd 1500 uue vanglakoha ehitamiseks, mis võimaldaksid lõpetada Keskvangla tegevuse senises hoonetekompleksis. Kinnipidamiskohtade efektiivsemaks haldamiseks kaasame katseliselt erakapitali tööhõive, välisvalve ning kinnisvara arenduse ja haldamise valdkonnas. Peame vajalikuks võtta vastu probatsiooniseadus ning luua probatsiooniametnike koolitussüsteem ja muud selle seaduse rakendamiseks vajalikud tingimused, samuti võtta vastu õigusteenuse seadus ja advokatuuri seadus eesmärgiga korrastada advokatuuri kui avalik-õigusliku isiku tegevus ja tagada advokatuuri avatus, õigusabi kvaliteet ja õigusabi kättesaadavus ka maksejõuetutele isikutele. Eesti ja Euroopa Liidu õiguse jätkuvaks ühtlustamiseks käivitame EL õigusteabekeskuse, mis tagaks ühtlustamismetoodika väljatöötamise ja ühtlustamiskontrolli süsteemi rakendamise. D. HALDUSKORRALDUS Käivitame konkreetse kava alusel aastateks 1997–1999 ulatusliku haldusreformi, mille tulemusena peab tekkima ökonoomne, rahva teenimisele orienteeritud ja Eesti piiratud ressursse arvestav haldussüsteem. Selle kava raames külmutame kaheks aastaks (1998–1999) riigivalitsemise kulud 1997. aasta eelarve tasemel, suunates sisemajanduse kogutoodangu kasvust tulenevad vahendid investeeringuteks majandusarengu kiirendamiseks ja haridusreformi teostamiseks. Täpsustame ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide ning maavalitsuste funktsioone, optimeerime nende struktuuri ja tööprotsessi, koondades liigsed, ebaefektiivsed ja dubleerivad lülid. Valmistame ette mõningate ministeeriumide ühendamise ning ametite ja inspektsioonide arvu vähendamise alates 1998. aastast, samuti võimu detsentraliseerimiseks riigi pädevuses olevate funktsioonide üleandmise kohalikele omavalitsustele ja selleks nendele vajaliku tuludebaasi laiendamise. Käivitame rahvusvahelise normistikuga ettenähtud riiklike regulaatorite rakendamise eelkõige infrastruktuuri valdkonnas koos mõnede funktsioonide majandussubjektide assotsiatsioonidele üleandmiseks vajalike seaduseelnõude ettevalmistamisega. Vähendame töötajate arvu kõigil valitsemistasanditel, tõstes kokkuhoiu arvelt ülejäänute kvalifikatsiooni ja palka. Hoiame kokku keskametkondade ülalpidamiskulusid, koondades nende haldamisfunktsioonid ühte vastavaid teenuseid pakkuvasse ja vahendavasse organisatsiooni. Töötame välja ühele riigi- ja omavalitsusametnikule tehtavate kulutuste normid, mille alusel jagame 1998. eelarveaasta halduskulusid. Jätkame võimu detsentraliseerimist ja tingimuste loomist kohalike omavalitsuste tööks vastavalt Euroopa Omavalitsuse Hartale. Esitame Riigikogule kaasajastatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu, mis seab prioriteediks kohalike omavalitsusüksuste koostöö ja omavalitsusliitude osatähtsuse suurendamise regionaalsel ja üleriigilisel tasandil. Soodustame omavalitsuste koostööd avalike teenuste osutamisel ja toetame nende ühinemissoove omavalitsuste majandusliku tugevnemise eesmärgil. Alustame majandusgeograafilist analüüsi omavalitsusüksuste ühinemissoovide stimuleerimise mehhanismide loomiseks. Valmistame ette seaduseelnõu, mis võimaldaks järgmised kohaliku omavalitsuse volikogude valimised läbi viia juba uut haldusjaotust arvestades. Rahva ja riigivõimu vahelise usalduse suurendamiseks koostame valitsuse avalike suhete programmi ja käivitame selle teostamiseks vajalikud struktuurid. II. SOTSIAALPOLIITIKA A. HARIDUS JA TEADUS Hariduse ja teaduse sfääris jätkame tööd Eesti vajadusi arvestava ja rahvusvaheliselt heal tasemel hariduse, teadus- ja arendustegevuse väljaarendamisel, mis soodustaks Eesti majanduslikku ja kultuurilist arengut ning aitaks edukalt konkureerida nii Euroopa kauba- kui ka tööjõuturul. Üldharidus Rakendame 1. septembrist uue riikliku õppekava, mis tagab hariduse olulise osa samasuse kõikides koolides ning samas võimaldab igal koolil kujundada oma suundumuse. Selleks tagame koolide varustatuse vajaliku õppe-metoodilise materjaliga ja pedagoogide ettevalmistuse. Töötame välja ja kinnitame programmi Eesti kooli ühtsuse tagamiseks ja muukeelse kooli integreerumiseks eesti haridusellu. Jätkame ettevalmistusi riikliku õppekava rakendamiseks muukeelsetes koolides 1998. a. 1. septembrist ja parandame seal jätkuvalt eesti keele õpetamise taset. See loob muukeelse kooli lõpetajale võimaluse jätkata haridusteed ka eestikeelses koolis ja konkureerida võrdsena tööturul ning annab talle suurema motivatsiooni eestikeelse hariduse omandamiseks. Osutame suuremat tähelepanu võõrkeelte, eriti inglise keele õpetamisele. Jätkame eestikeelsetes koolides vene keele õpetamist senisel tasandil. Kolmeaastase arvutiseerimisprogrammi «Tiigrihüpe» raames alustame piirkondlikke arvutihariduse keskuste loomist, kus aastas omandavad arvutioskuse 5000 õpetajat ja vanema astme õpilast, ja suurendame aasta lõpuks Internetiga ühendatud koolide arvu neljakordseks. Teadus ja kõrgharidus Jätkame teaduse ja kõrghariduse reformi, taotledes akadeemilise teadustöö ja arendustegevuse integratsiooni ülikoolide juurde, millega ühendame kaheksa teadusinstituuti vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu poolt väljatöötatud skeemile. Töötame välja riikliku koolitustellimuse ja sellega seonduvate finantspõhimõtete rakendamise mehhanismi. Arendame Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis välja õppe-teadustöö kompetentsi keskused Eesti teaduse prioriteetide (materjali-, geeni-, info- ja keskkonnatehnoloogia) alusel. Korrastame teadustegevust reguleerivaid õigusakte. Saavutame Eestis riiklikult tunnustatud kõrgharidust tõendavate diplomite rahvusvahelise tunnustamise ning ühinemise sellealaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Viime lõpule valik-õiguslike ülikoolide, riigi- ja erarakenduskõrgkoolide akrediteerimise 11 valdkonnas (erialal) vastavalt Eesti haridusstandardile. Kutseharidus Käivitame kutsehariduse reformi, mille esimesel etapil toimub õppeasutuste võrgu korrastamine ja ümberprofileerimine vastavalt riigi ja regionaalse majanduse arengu vajadustele. Selleks kujundame Võrumaal välja piloot-kutseõppekeskuse. Alustame ühtsetel põhimõtetel toimiva kutseõppeasutuste võrgu väljakujundamist. Kahekümnes kutseõppeasutuses rakendame uued EL direktiividele vastavad kutsealase koolituse õppekavad ning arendame rakenduskõrghariduse tasemele, mis võimaldab taotleda lõpetajate diplomite rahvusvahelist tunnustamist. Koostöös tööandjate ja kutsealaliitudega ning tööettevõtjate ühendustega töötame välja riikliku kvalifikatsioonistandardite süsteemi ja hakkame valmistama ette selle käivitamist. Alustame noortele mõeldud kutsenõustamise süsteemi taastamist ja haridus-(kutse-) nõudluse väljaselgitamist. Nimetatud ülesannete täitmiseks töötame välja uue haridusseaduse eelnõu ning täiendame teisi haridust reguleerivaid õigusakte. Noorsootöö Töötame välja noorsootöö seaduse eelnõu, jätkame laste tervistava puhkuse süsteemi edasiarendamist ja riikliku toetuse vahetut suunamist piirkondlike noorsooprojektide läbiviimisele maakondades. B. RAHVA TERVIS JA TERVISHOID NING SOTSIAALKINDLUSTUS Meie eesmärgiks on suurendada Eesti elanike füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu ning vähendada haigestumust. On vaja tasakaalustada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi vahekorda, et kasutada piiratud ressursse optimaalselt. Rahva tervis ja tervishoid Muudame riiklikku tervise- ja tervishoiupoliitikat, lähtudes põhimõttest, et eesmärgiks pole haiguste ravimine, vaid terveks jäämine. Selleks pöörame tähelepanu rahva tervise väärtustamisele, töötades välja tervislikule eluviisile suunatud avaliku arvamuse kujundamise poliitika, rõhutades seejuures eriti tervislikku toitumist ja füüsilist aktiivsust, alkoholi- ja tubakatarbimise vähendamist, stressi mõjutamist. Töötame välja tervishoiupoliitika kontseptsiooni ja tervishoiu tagamise riikliku strateegia, hõlmates tervisekindlustamise poliitikaga ka valdkondi väljaspool traditsioonilise meditsiini sfääri – põllumajandust ja rahvaharidust, samuti fiskaalinstrumentide, nagu alkoholi- ja tubakaaktsiisi kasutamist. Korrastame detsentraliseeritud, laia profiiliga esmatasandi tervishoiu ja tsentraliseeritud erialase arstiabi vahekorda, kujundades välja patsiendikeskse astmelise tervishoiukorralduse süsteemi, lähtudes väljakujunenud traditsioonidest ja olemasolevate ressursside optimaalsest kasutamisest. Korrastame tervishoiuobjektide omandi- ja haldussuhteid ning reformime nende finantseerimisaluseid. Tugevdame täitevdistsipliini tervishoiusüsteemis, alustades riiklike registritega integreeritud tervishoiualase informatsiooni süsteemi rajamist vastavuses Euroopa Liidu ja teiste standardite nõuetega ning algatades majanduslike ja meditsiiniliste auditeeritud andmete avaldamist meditsiiniasutuste kohta. Käivitame statistilise informatsiooni ja hinnakujunduse alase pilootprojekti. Alustame riikliku kvaliteedi tagamise ja kvaliteedi kontrolli süsteemi loomist vastavuses Euroopa Liidu ja teiste standardite nõuetega. Rakendame haigekassade tegevuse piirkondliku kompetentsusanalüüsi põhimõtte ja korrastame haigekassade võrgu. Tagame õiguslikud alused ohutu ning tervisliku elu- ja töökeskkonna kujundamiseks ja selle üle riikliku järelevalve teostamiseks. Töötame välja maksuseaduste muudatuste ettepanekud, mis võimaldaksid täiendavate vahendite kaasamist tervishoiusüsteemi vabatahtliku tervisekindlustuse ja sponsorluse soodustamise teel. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhooldus Alustame riikliku pensionisüsteemi põhjalikku ümberkujundamist osaliselt personaalsetele arvetele baseeruvaks süsteemiks ja töötame välja vastavate seaduste eelnõud. Jagame sotsiaalmaksu tööandja ja töövõtja vahel. Laiendame mitteriikliku sektori osalust sotsiaalsfääri korraldamises. Soodustame erakapitalil baseeruva vabatahtliku pensionikindlustuse teket. Selleks töötame välja tulumaksuseaduse muutmise ettepanekud, andes maksusoodustusi raha osas, mida elanikud maksavad taolistesse fondidesse. Toetame Eesti pere arengut ning oma kodu loomist vastavate sihtprogrammide kaudu. Arendame edasi sotsiaalhoolekandeasutuste võrku, eriti üld- ja erihooldekodusid. Korrastame sotsiaalobjektide omandi- ja haldussuhteid, täpsustades riigi- ja omavalitsuste omandit. Töösuhted Tõstame inimeste konkurentsivõimet tööturul, sh. riikliku kvalifikatsioonistandardite süsteemi loomise kaudu. Arendame osalusdemokraatiat töö- ja sotsiaalsuhete demokratiseerimise ning sotsiaalse partnerluse süvendamise eesmärgil. C. KULTUUR JA SPORT Valitsus tagab kultuuritraditsioonide kestmise ning professionaalse kultuuri ja rahvakultuuri elujõulise toimimise. Selleks viime lõpule kultuurialaste baasseaduste loomise, samuti esitame Riigikogule ringhäälinguseaduse uue teksti eelnõu ning Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamiseks avalik-õigusliku Eesti Ringhäälingukompanii loomise seaduse eelnõu. Rakendame muuseumiseaduse, etendusasutuste seaduse ja sundeksemplari seaduse. Loome struktuuri, mis tagaks autoriõiguste seaduse ning ratifitseeritud Euroopa konventsioonidega määratud kohustuste täitmise. Sihtasutuse «Eesti Filmiinstituut» loomisega viime lõpule filmitootmise süsteemi reformi Eestis. Suurendame kohalike võimuorganite initsiatiivi ja vastutust muinsuskaitse alal, delegeerides seaduse kohaselt neile volitusi ning esitades parandusettepanekuid kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse ja maksuseadustesse. Määrame kindlaks muinsuskaitsealuste objektide restruktureerimise prioriteedid. Alustame rahvakultuurialaste maakondlike metoodiliste keskuste taastamist. Jätkame riikliku toetuse vahetut suunamist paikkondliku kultuuri arendamiseks maakondades, eriti Ida-Virumaal, Kagu-Eestis ja saartel. Valmistame ette Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistavate kultuuriürituste läbiviimist Eestis ja välismaal, kinnitades sellekohase programmi. Esitame Riigikogule spordiseaduse eelnõu. Kutsume kokku Eesti spordikongressi kavandamaks konkreetset programmi nimetatud seaduse rakendamiseks. Töötame välja ja rakendame riiklike spordistipendiumide süsteemi tippspordi finantseerimiseks, käivitame olümpiamängudeks ettevalmistamise konkreetse programmi ja toetame riikliku tähtsusega spordibaase. Jätkuvalt parandame noortespordi korraldust. Alustame riikliku ujulaprogrammi realiseerimist. Koos spordiühingute, -ühenduste ja -liitudega jätkame Eesti tervisespordi programmi elluviimist. D. RAHVUSPOLIITIKA Eesti on eesti rahva ainuke kodumaa, kus tuleb luua tingimused eesti rahvuse ja rahvuskultuuri säilimiseks ja arenguks. Sel eesmärgil tagame kodakondsus-, välismaalaste ja keeleseadusega sätestatud põhimõtetest kinnipidamise, noore põlvkonna kasvatamise rahvuslike ideaalide vaimus, pöörame tähelepanu rahva kultuuritraditsioonide säilimisele. Ühiskondliku stabiilsuse tugevdamiseks tagame kõigi rahvusrühmade huvide arvestamise, soodustades nende integratsiooni Eesti ühiskonda ning tagades kõigile teistest rahvustest Eesti kodanikele ja alalistele elanikele õiguse arendada siin oma kultuuri, luua omakeelseid koole, koonduda rahvuslikesse kultuuriühendustesse ning säilitada sidemeid päritolumaaga. Täidame vähemusrahvuste õiguste kaitsele suunatud rahvusvahelisi konventsioone. Tagame vastavalt seadustele Eestis seaduslikul alusel elavatele teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele Eesti Vabariigi kodanikega võrdsed majanduslikud õigused. Loome sidemeid välismaal elavate eestlastega, soodustame nende sidepidamist kodumaaga ja toetame nende organisatsioone. Püüame kergendada nende eestlaste kohanemist, kes soovivad Eestisse ümber asuda. III. MAJANDUSPOLIITIKA Valitsuse majanduspoliitika on suunatud kiire ja tasakaalus majandusarengu tagamisele stabiilses makroökonoomilises keskkonnas. 1997. aastal loodame saavutada sisemajanduse koguprodukti 4–5-protsendilist kasvu, hoida inflatsiooni vahemikus 10–14 protsenti aastas ja vähendada varimajanduse osakaalu. Eesti majanduse areng peab põhinema looduslike ja inimressursside efektiivsel kasutamisel, mida aitab tagada maareformi kiirendamine ja riiklike investeeringute kava täpsustamine eelolevateks aastateks. Valitsuse majanduspoliitika toetamiseks sõlmime uue memorandumi Rahvusvahelise Valuutafondiga. Eelarve- ja rahapoliitika Eesti eelarve- ja rahapoliitika alusteks jäävad tasakaalus riigieelarve ja valuutakomitee põhimõttel töötav rahasüsteem. Valmistame ette 1998. aasta eelarve, mis jätkab riigi osakaalu vähendamist majanduses ning suurendab investeeringute osakaalu riigikuludes. Kulude paremaks kontrollimiseks vähendame ka eelarveväliste ja krediidifondide arvu, integreerides nende tulusid ja kulusid riigieelarvesse ja riiklikesse sihtkapitalidesse. Valmistame ette Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tagaks küll Eesti Panga sõltumatuse raha- ja panganduspoliitika elluviimises, kuid samal ajal suurendaks tema tegevuse ja aruandluse läbipaistvust ja avalikustamist. Majanduskasvu stimuleerimiseks ja varimajanduse vähendamiseks säilitame laiale maksubaasile ja madalatele maksumääradele rajatud maksusüsteemi. Võtame suuna ettevõtte tulumaksu vähendamisele 15 protsendini 1. jaanuarist 1998. a. Tulumaksu- ja muude soodustustega otsime võimalusi luua tingimusi multinatsionaalsete ettevõtete regionaalsete peakorterite tulekuks Eestisse. Säilitame proportsionaalse üksikisiku tulumaksu praegusel tasemel. Rahapakkumise tasakaalus hoidmiseks ja inflatsiooni kontrollimiseks jätkame konservatiivset välislaenupoliitikat. Eelarve jooksvate kulude katteks ei võeta sise- ega välislaene. Erilist tähelepanu pöörame aastal 2000 ees ootavale suuremale välislaenude tagasimaksmisele. Tõhustame riigi poolt edasi laenatud raha majandamist ja selle tagasimaksmise nõudmist. Majanduse stabiilse arengu tagamiseks rakendame seaduslikke piiranguid kohalike omavalitsuste laenuvõtmise üle. Maksulaekumiste suurendamiseks ja varimajanduse vähendamiseks parandame Maksuameti tööd, keskendudes käibemaksule ja aktsiisidele. Rakendame käibemaksu arvestamisel raamatupidamise nõudeid, tugevdame kontrolli ja arendame koostööd Maksuameti, Tolliameti ja majanduspolitsei vahel. Jätkame Riigikassa tugevdamist, k.a. eelarveväliste fondide integreerimise kaudu. Riigi raha paigutamisel kasutame maksimaalselt ära riskide hajutamise võimalusi. Elamumajandus Töötame välja ja rakendame elamupoliitilisi meetmeid, mis viivad elamute parema haldamiseni ja suurendavad sellealaseid investeeringuid. Sel teel loome eeldusi elamute tehnilise seisukorra parandamiseks. Otsime uusi võimalusi üürnike ja omanike vahel tekkinud konfliktide paremaks lahendamiseks. Omandireform Erastamise teel vähendame järjekindlalt riigi osalust ettevõtluses. Viime lõpule tööstus-, kaubandus-, transpordi- ja teenindusettevõtete erastamise. Infrastruktuuri ja energeetikaettevõtete erastamise viime läbi lähema kahe aasta jooksul, pöörates erilist tähelepanu erastamisprojektide kvaliteedile. Esimesel poolaastal esitame Riigikogule kõik erastamise läbiviimiseks vajalikud energeetika ja infrastruktuuri ettevõtete majandamist reguleerivate seaduste eelnõud. Riigi omandisse jäänud äriühingute aktsiate avaliku müügiga tagame EVP-de turu stabiilsuse ning EVP-de pideva kõrvaldamise ringlusest. Kiirendame maareformi ning maa ja vara omandi valdusühtsuse tagamist. Vähendame maareformi läbiviimisel bürokraatiat ja võtame vastu esmaostuõiguse otsused kõigi taotluste kohta, mille osas puuduvad kohtuvaidlused. Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkonna parandamiseks peame vajalikuks võtta vastu ettevõtte õiguste ja kohustuste fikseerimiseks vajalikud seadused. Jätkame tingimuste loomist vaba konkurentsi tugevdamiseks, laiendades seda ka praegu monopoolses seisundis olevatele ettevõtetele. Jätkame bürokraatlike piirangute likvideerimist ning turu läbipaistvuse ja konkurentsile avatuse suurendamist. Tugevdame järelevalvet väärtpaberituru ja muude finantsturgude üle. Jätkame kampaaniat «Eelista Eestimaist!» ja suurendame Eesti reklaamimist välismaal. Jälgime erastatud tööstus- ja muude ettevõtete majanduslikku olukorda ning vajadusel vaatame läbi üldised väljaostugraafikud ja -tingimused. Valitsus pöörab suuremat tähelepanu põllumajanduse ja maaelu edendamisele. Aasta alguses analüüsime Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja selle tõstmiseks võimalike meetmete rakendamise otstarbekust ja efektiivsust. Elluviidavad meetmed peavad arvestama WTO ja muid rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõtteid ja kriteeriume ning maaettevõtluse ja infrastruktuuride olukorda, arenguvõimalusi ja eeldusi. Viime lõpule põllumajandusreformi. Toetame maaettevõtlust, infrastruktuuride arendamist maapiirkondades, põllumajanduse ja maaelu riiklikke laene ja garantiisid, koolitusprogramme ja konsulenditeenistusi, tõu- ning sordiaretust ja põllumajandusteadust. Stabiliseerime riigi osalusega teraviljaturgu ja kindlustame tolliväärtuse määramise seaduse efektiivse toimimise. Tugevdame toiduohutuse, veterinaaria- ja fütosanitaaria nõudeid, viime need vastavusse rahvusvaheliste nõuete ja Euroopa Liidu direktiividega. Säilitame põllumajanduse väiketootjatele soodustused maksustatava tulu määramisel. Transiidi arengu soodustamiseks sõlmime vajalikke välislepinguid, ühineme rahvusvaheliste konventsioonidega ja vähendame bürokraatlikke takistusi. Loome vabasadamate ja jaotuskeskuste arenemise tingimused. Arendame rahvusvahelist kombineeritud transporti ja uusi transpordikoridore. Kõrvaldame piiri ületamisel esinevad takistused ja aitame kaasa soodusalade arengule. Samuti soodustame ärisuhete ja välisturismi arengut, lihtsustades selleks viisarežiimi ja luues välisturistidele tax-free ostude tegemise võimalused. Transpordi- ja sidepoliitika Viime ellu Eesti Raudtee saneerimise ja restruktureerimise kava. Tallinn– Tapa–Narva raudteetrassil teostame Euroopa Investeerimispanga laenu arvel rekonstrueerimistööde esimese etapi. Viime ellu Eesti maanteede 10-aastases arengukavas ettenähtu ning käivitame selleks vajaliku rahastamismehhanismi. Selle raames töötame välja maanteede ja linnatänavate hoiu finantseerimise programmi aastani 2002, mis vähendab teede infrastruktuuri mahajäämust ning parandab liiklusolusid ja liiklusohutust teede vahetute kasutajate arvel. Valmistame ette Tallinn–Tartu– Luhamaa kiirtee projekti ning kavandame selle rahastamise mehhanismi. Võtame vastu ühistranspordi kontseptsiooni ja käivitame selleks arenguprogrammi. Töötame välja ühistranspordi finantseerimise korraldust sätestava seaduseelnõu. Tagame laevasõidu ohutuse Eesti vetes ja aastaringse laevaliikluse Eesti tähtsamates sadamates. Alustame või jätkame Eesti oludele sobiva laevaliikluse radarjälgimise ja infosüsteemi ning kaasaegse mereside juurutamist. Jätkame sadamate moderniseerimist, kaasates selleks laiemalt eraoperaatorite ressursse. Tugevdame Eesti laevastiku konkurentsivõimet. Aasta alguses esitatud laeva lipuõiguse seaduse ja laeva asjaõigusseaduse eelnõude vastuvõtmisel Riigikogus rakendame ühtse laevaregistrisüsteemi. Tagamaks lennuohutust Eesti õhuruumis täiustame lennujuhtimist ja viime ellu lennuohutuse programmi. Käivitame Tallinna Lennujaama rekonstrueerimise ulatusliku projekti. Jätkame telefoniside arenguprogrammi elluviimist, mille raames viime lõpule kõigi külade ja enamiku väikesaarte varustamine telefonisidega, mis aastal 2000 tagaks maapiirkondade põhiliste vajaduste rahuldamise telefoniside järele ja telefonitaotlejate järjekorra likvideerimise kogu riigi territooriumil. Välismajanduspoliitika Eesti jätkab väikesele riigile sobivat liberaalset välismajanduspoliitikat ja jääb avatud majandusega riigiks. Jätkame turgude avamist läbirääkimiste kaudu Euroopa Liiduga, Venemaaga, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ja teistega. Viime lõpuni läbirääkimised liitumiseks WTO-ga. Välisinvesteerimiskliima parandamiseks jätkame rahvusvaheliste investeeringute kaitse, topeltmaksustamise vältimise ja viisavabaduse lepingute sõlmimist kõigi Eestile oluliste riikidega. Lihtsustame välisinvestoritele töö- ja elamislubade väljaandmise korda. Toetame ekspordi reklaami, kaubandusmessidel osalemist ja muid ekspordi arendamise abinõusid kulude osalise katmise kaudu. Viime läbi uuringud Eesti optimaalse ekspordipoliitika kujundamiseks. Jätkame Eesti kaubandusesindajate võrgu laiendamist välisriikides ja loome Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Sihtasutuse. Regionaalpoliitika Valitsuse regionaalpoliitika sihiks on luua täiendavaid tingimusi riigi eri piirkondade arengutaseme tõstmiseks ja elukeskkonna kvaliteedi paranemiseks. Selleks arendame edasi regionaalpoliitika kontseptuaalseid aluseid, arenguprogramme ja juhtimisstruktuuri. Jätkame saarte, Ida-Virumaa, ääremaade, piirialade, külaliikumise ja taanduva tööstusega alade, samuti Setumaa arengu toetamist. Jätkame saarte ja mandri vahelise ühenduse parandamist. Harmoniseerime Eesti ja Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja arendame piire ületavat regionaalset koostööd. Käivitame Regionaalarengu Sihtasutuse tegevuse. Kohaliku initsiatiivi toetamiseks arendame edasi ettevõtluse tugisüsteemi, k.a. väike- ja keskettevõtluse nõustamis- ja koolitussüsteemi. Käivitame sihtprogramme stardikapitali suunamiseks väike- ja keskettevõtluse arendamisse valitud piirkondades. Arvestame regionaalpoliitiliste prioriteetidega infrastruktuuri ehitamisel ja renoveerimisel, k.a. teede-, raudtee- ja elektrivõrgustik, sadamad, sidesüsteemid ning haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektid. IV. KESKKONNAKAITSE Keskkonnapoliitika ellurakendamiseks oleme välja töötanud Eesti keskkonnastrateegia, milles määratleme Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad, prioriteetsed eesmärgid ning põhiülesanded aastateni 2000, 2005 ja 2010. Nende seas peame eriti oluliseks majanduse arengu mõjutamist keskkonda säästvas suunas, praeguste vajaduste rahuldamiseks tulevaste põlvkondade huve kahjustamata. Valitsuse strateegilisteks keskkonnapoliitilisteks eesmärkideks on: – energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine; – jäätmetekke vähendamine ning ohtlike jäätmete käitlussüsteemi väljaarendamine; – jääkreostuse likvideerimine ja rikutud maastike taastamine; – õhu kvaliteedi parandamine Kirde-Eestis ja Tallinnas; – põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse; – siseveekogude ja rannikumere ökoloogilise tasakaalu tagamine; – maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; – tehiskeskkonna inimsõbralikumaks muutmine. Nende eesmärkide saavutamiseks kavatseme kujundada keskkonda säästvat eluhoiakut, evitada keskkonnahoidlikke tootmis-, teenindus- ja olmetehnoloogiaid, mõjutada majanduse arengut keskkonda säästvas suunas, kehtestades parima võimaliku tehnoloogia kasutamise nõude, millega tagatakse ressursside säästlik kasutamine ega tekitata Eesti majandusele liigseid kulutusi.